Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

16.08.2024 nr 1-4/24/3935

Keskkonnaministri 19. detsembri 2017 a määruse nr

60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on

vajalik paikse heiteallika käitaja registreering,

registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis“

muutmise eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 60 „Tegevuse

künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu

taotluse ja tõendi andmekoosseis“ muutmise eelnõu ja seletuskirja.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

Sama: MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Transpordikütuste Ühing,

Korteriühistute Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Linnade ja Valdade Liit

Reet Pruul, 626 0731

[email protected]

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 60

„Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja

registreering, registreeringu taotlus ja tõendi vorm“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase määrusega muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 80 lõike 2 ja § 82 lõike 3

alusel kehtestatud keskkonnaministri 19. detsembri 2017. aasta määrust nr 60 „Tegevuse

künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering,

registreeringu taotlus ja tõendi vorm“.

Eelnõu on seotud projektiga „Keskkonnaluba 3.0“, mille raames korrigeeritakse

keskkonnalubade ja registreeringute asjakohasust ja otstarbekust. Muudatusega tunnistatakse

kehtetuks kohustus registreerida Keskkonnaametis paikse heiteallika käitaja tegevus, kui

tegemist on 0,3–1 MWth põletusseadmega, ning tanklas ja väikeses terminalis kütuste

laadimisega, kui see on vähem kui 10 000 m3 aastas. Muudatus on oluline, et vähendada

registreerimiskohustusega käitajate halduskoormust ning Keskkonnaameti ja

Keskkonnaagentuuri töökoormust.

Määruse muutmine eeldab Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja käitajate halduskoormuse

vähendamist atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel tehtavate registreeringute taotlemise ja

menetlemise ning registreerimistõendi andmise ning asjakohaste aruannete nõude kehtetuks

tunnistamise kaudu 0,3–1 MWth võimusega põletusseadmetele ning 2000–10 000 m3

laadimiskäibega tanklatele ja terminalidele.

Määruse eelnõu koostas Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunik Reet Pruul

(tel 626 0731, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]). Õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Helen

Holtsman (tel 626 2820, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 1 lõike 1 punkt 1, mis sätestab registreeringu kohustuse

põletusseadmetele, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel ületab

0,3 MWth, kuid on väiksem kui 1 MWth. Need põletusseadmed vabastatakse registreerimise

kohustusest, kuna põhjustavad keskkonnale väheolulist mõju. Keskkonnaametis on selliseid

põletusseadmeid registreeritud 312.

Samuti tunnistatakse punktiga 1 kehtetuks § 1 lõike 1 punkt 3, mis sätestab registreeringu

kohustuse, kui terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste,

kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse § 20 tähenduses) laadimiskäive aastas on suurem kui 2000 m3, kuid väiksem kui

10 000 m3. Eelmainitud laadimiskäibega terminale on siiani registreeritud üks ning ei ole ette

näha, et selliseid terminale rohkem ka rajatakse. Tanklatel, kelle käive jääb 2000–10 000 m3

vahele, on väljastatud 75 registreeringut ja neil on paigaldatud aurude tagastussüsteemid, mis

tagavad nõuetele vastava õhukvaliteedi ning seega ei põhjusta need keskkonnahäiringuid.

Punktiga 2 tunnistatakse § 2 lõike 2 punkt 5 kehtetuks ja punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks

§ 25 „Mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimiskäive

terminalides ja tanklates ning laadimisel ja lossimisel välisõhku väljutatud LOÜde

heitkogused“. Nimetatud sätted ei ole tanklate ja terminalide registreeringu alt väljaarvamise

tõttu enam asjakohased.

Punktiga 4 täiendataks § 5 teksti. Kehtiv säte nimetatakse lõikeks 1 ja lisatakse lõige 2, mille

alusel on Keskkonnaametil võimalik käitaja registreering tegevusaladel, mis enam ei kuulu

registreeringu kohustuse alla, kehtetuks tunnistada määruse jõustumisest alates ühe aasta

jooksul. Sätte eesmärk on anda Keskkonnaametile õigus tunnistada registreering kehtetuks

juhul, kui selle omamiseks käitajal enam kohustust ei ole, kuid milleks ei ole käitaja ka vastavat

kehtetuks tunnistamise taotlust esitanud. Sellega tagatakse, et mõni registreering, mille

omamiseks enam kohustus ei ole, ei jääks enam kehtivaks, sest see tekitaks segadust ja suuremat

halduskoormust.

Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks lisa 2 punkt 2.3 „Terminali või tankla naftasaaduste,

mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-

, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaselt) laadimise andmed“ ja selle alapunktid , kuna

nimetatud osa ei ole tanklate ja terminalide registreeringu alt väljaarvamise tõttu enam

asjakohased.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrusega ei võeta üle Euroopa Liidu õigust. Eelnõu aluseks ei ole Euroopa Liidu direktiivid.

4. Määruse mõju

Keskkonnaministeerium tellis aastal 2021 OÜ-lt Eesti Keskkonnauuringute Keskus keskkonna

künniste analüüsi (https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakaitseluba#uuringud-ja-analuusi),

mille käigus analüüsiti kehtivates keskkonnalubades kasutatavate õhusaasteainete kajastamise

süsteemi ja keskkonnalubades (sh keskkonnakomplekslubade välisõhu osad ja välisõhu

registreeringud) kehtestatud tingimuste mõju välisõhu kvaliteedile, kasutades selleks

õhukvaliteedi arvutusliku hindamise metoodikat. Analüüsi käigus modelleeriti 1617

keskkonnaloa/registreeringu andmed. Iga keskkonnaloa või registreeringu modelleerimisel

hõlmati kõik vastava loaga seotud saasteained, millele on kehtestatud välisõhu piir- või

sihtväärtus. Saadud tulemusi võrreldi nelja lävendiga – saasteaine piirväärtus, 50% vastava

saasteaine piirväärtusest, 30% vastava saasteaine piirväärtusest ja 10% vastava saasteaine

piirväärtusest.

Keskkonnalubadest ja registreeringutest 43% (omakorda 17% neist on registreeringud, 4%

keskkonnakompleksload ja 79% õhusaasteload) puhul on maksimaalne välisõhu saastatuse tase

alla 50% kõige suurema tasemega saasteaine välisõhu piirväärtusest. Arvestades seda, et

hajumisarvutused ülehindavad tekkivaid välisõhu saastatuse tasemeid, võib ka nende

keskkonnalubade ja registreeringute mõju, kus tekkiv tase on alla 50% piirväärtusest, tegelikule

välisõhu seisundile olla vähene.

Tuginedes analüüsi andmetele, saab eeldada, et 0,3–1 MWth põletusseadmed ei põhjusta

ümbritsevas keskkonnas häiringut ning nende tegevuse üle ei ole vaja pidada arvestust ega

nende tegevust registreeringu kaudu reguleerida.

Keskkonnaloa künniste analüüsi käigus tehtud arvutused hetkeliste heitkoguste kohta tanklatele

ja terminalidele bensiini laadimisel aastases mahus 10 000 m3 tekitavad lenduvate orgaaniliste

ühendite välisõhu kontsentratsiooni, mis on 50% ööpäevakeskmisest piirväärtusest. Tanklatel,

mille käive jääb 2000–10 000 m3 vahele, on paigaldatud aurude tagastussüsteemid, mis tagavad

nõuetele vastava õhukvaliteedi ning seega ei põhjusta need keskkonnahäiringuid. Seega 10 000

m3 väiksema käibega tanklate ja terminalide mõju ei ole olulise tähtsusega ja nende tegevuse

üle ei ole vaja pidada arvestust ega nende tegevust registreeringu kaudu reguleerida.

Eelnõukohase määruse jõustamisel avaldub positiivne mõju käitajate halduskoormusele ning

Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri töökoormusele. Registreeringu alla kuuluvate käitiste

kohustuseks on igal kolmandal kalendriaastal esitada oma tegevuse kohta välisõhu

saastamisega seotud aastaaruanne, mille andmeid töötleb Keskkonnaagentuur. Määruse

muutmisega vabaneb see ressurss nii käitajatel kui ka Keskkonnaagentuuril. Keskkonnaametil

langeb ära vajadus registreerida uusi käitisi ning teha nende käitiste järelevalvet. 0,3–1 MWth

põletusseadmete registreeringuid on 312, mis kuuluvad 187 käitajale. Tanklatel, kelle käive

jääb 2000–10 000 m3 vahele, on registreeringuid 75.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse muudatus toob kaasa vajaduse muuta keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS).

Infosüsteemi arendustööd rahastatakse Kliimaministeeriumi valitsemisala IT eelarvest.

Muudatustega seotud arendused tehakse 2024. aasta teises pooles ning valmivad eelnõu

kavandatud jõustumise ajaks.

Registreeringut omavatel käitistel puudub kohustus keskkonnatasu tasuda. Seetõttu

registreeringute kaotamine ei põhjusta muutusi keskkonnatasude laekumisel.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025, kuna muudatustega seotud IT arendused valmivad 2024 aasta

lõpuks.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Samuti saadetakse arvamuse

avaldamiseks MTÜ-le Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Transpordikütuste

Ühingule, Korteriühistute Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule ning Linnade ja

Valdade Liidule.

EELNÕU

17.07.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn ................2024 nr….

Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 60

„Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik

paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu

taotluse ja tõendi andmekoosseis“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 80 lõike 2 ja § 82 lõike 3 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused,

millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi

andmekoosseis“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Kui isik, kes omab atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel registreeringut tegevuseks, milleks

käesoleva sätte jõustumisest alates puudub registreeringu omamise kohustus ja registreeritud

isik ei ole vastavat taotlust esitanud, tunnistab Keskkonnaamet ühe aasta jooksul registreeringu

kehtetuks.“;

5) määruse lisa 2 osa 2.3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025.

Yoko Alender

Kliimaminister Keit Kasemets

Kantsler