Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Marika Žmenja

Marika.Ž[email protected]

Teie 27.06.2024 Meie 16.08.2024 nr 2.2-9/24/1721-3

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite teada, kas haiglal on õigus

kindlustusseltsile väljastada patsiendi terviseandmeid kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) §

218 ja 219 alusel liiklusõnnetuse korral, kui terviseandmeid ei küsita mitte kindlustusvõtja ehk

mootorsõidukijuhi, vaid liiklusõnnetuses osalenud jalakäija kohta.

Isiku terviseandmete töötlemine on lubatud KindlTS § 218 lõike 2 punkt 2 kohaselt siis, kui see

on muul juhul vajalik kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse

kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti

surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramine ning

tagasinõuete esitamine eeldab andmete töötlemist andmesubjekti terviseseisundi või puude kohta.

KindlTS § 219 lõike 1 punkt 1 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud kindlustusandja

nõudel edastama isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui isikuandmed,

sealhulgas käesoleva seaduse § 218 lõikes 2 (terviseandmed) nimetatud isikuandmed, on

kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või

tagasinõuete esitamiseks.

Riigikohtu halduskolleegium 26.09.2022 otsuses nt 3-20-1449 punktis 24 on selgitanud, et

isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda siiski seda, et isikuandmete

töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku

alusega ka kooskõlas. Teisisõnu, lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust alusest enesest, samuti

IKÜM art-s 5 sätestatud töötlemise põhimõtetest. Nii sätestab IKÜM art 5 lg 1 p c võimalikult

väheste andmete kogumise ehk minimaalsuse põhimõtte. Nimetatud põhimõtet tuleb hinnata

koostoimes IKÜM art 6 lg 1 p-s c ning art 9 lg 2 p-des f ja g sätestatud „vajalikkuse“

kriteeriumiga, st konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema „vajalik“ kõnealuses aluses

sätestatud eesmärgil töötlemiseks (vrd ka Euroopa Kohtu otsus asjas C-708/18 Asociaţia de

Proprietari bloc M5A-ScaraA, p 48). „Vajalikkust“ kui kriteeriumi tõstavad esile ka eeltoodud

KindlTS sätted.

Kuigi kindlustusandjal on seadusest tulenev õigus tervishoiuteenuse osutajalt küsida isiku

terviseandmeid liiklusõnnetuse juhtumi raames, ei tähenda see automaatset ja igakordset

terviseandmete täismahus edastamise lubatavust. Nii nagu Riigikohus on selgitanud, tuleb ka

isikuandmete töötlemise seadusliku aluse olemasolul töödelda andmeid lähtudes eesmärgipärasuse

ja minimaalsuse põhimõttest. See tähendab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendi

terviseandmete väljastamise ulatust hindama vastavalt töötlemise eesmärgile ning väljastama

andmed minimaalsuse põhimõtet järgides.

2 (2)

Lugupidamisega

Karin Uuselu

jurist

peadirektori volitusel