Saunja Seppo, Tõnuääre, Vaksiku DP kooskõlastamine

0

1

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Kooskõlastamiseks.

Saunja Seppo, Tõnuääre, Vaksiku Päästeamet.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TERJE KRAANVELT PNOEE-46604290226 2024-08-15 13:31:14

Saunja Vaksiku DP.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KADI RAUDLA PNOEE-47505312235 2024-08-15 05:26:48

Vaksiku DP SELETUSKIRI.pdf

TÖÖ NR 6-22

ASJAST HUVITATUD ISIK: Oserv OÜ registrikood 11463536 Saare maakond Saaremaa vald Kuressaare linn J.Smuuli tn 35-18 93811

PROJEKTI KOOSTAJA:

Fie Peep Moorast Nurmiku tee 16-14 Tallinn

PROJEKTI JUHT: Peep Moorast Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 58 373 248

[email protected]

tallinn 2024

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE DETAILPLANEERING

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

2

SISUKORD

SISUKORD.....................................................................................................................2 1. SELETUSKIRJA TEKSTIOSA .................................................................................4

1.1. Sissejuhatus (Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud ning info).................................................................................4

1.1.1. Planeeringu koostamise alus .....................................................................4 1.1.2. Planeeringu lähtedokumendid...................................................................4 1.1.2. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud ning muud alusuuringud. .................................................................................................4 1.1.3. Planeeringu eesmärk, keskkonnamõju strateegiline hindamine ja andmed olemasolevate kruntide kohta. .................................................................................4 1.1.4. Kirjavahetus ...................................................................................................5 1.1.5. Asjast huvitatud isiku andmed.......................................................................5 1.1.6. Planeeringu koostaja andmed ........................................................................5 1.2. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus. ...........................................................6

1.3. Lähiala analüüs ...............................................................................................7 1.3.1. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus........................7 1.3.2. Võrdlus üldplaneeringuga..............................................................................7 1.3.3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed..........................................................8

1.4. Olemasolev olukord........................................................................................8 1.4.1. Keskkonnaseisund ja haljastus ning kitsendused...........................................8 1.4.2. Tehnovarustus................................................................................................8

1.5. Planeeringuga kavandatav ..............................................................................9 1.5.1. Krundi planeeringu koostamise eesmärk.......................................................9 1.5.2. Võrdlus üldplaneeringuga..............................................................................9 1.5.3. Krundi ehitusõigus ja hoonete suurim absoluutkõrgus................................10 1.5.4. Naaberkruntide normatiivsed valgustustingimused.....................................10 1.5.5. Ehitiste üldised asukoha ja arhitektuurinõuded ...........................................10

1.5.5.1. Hoonete stiililised, mahulised ja asukohanõuded .................................11 1.5.5.2. Arhitektuursed tingimused ....................................................................11

1.5.6. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks/realiseerimiseks ................................12 1.5.7. Tuleohutusnõuded........................................................................................12

1.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted................................................................13 1.7. Keskkonnakaitse ...........................................................................................13

1.7.1. Jäätmekäitlus................................................................................................13 1.7.2. Heitvesi ja sademevesi.................................................................................13 1.7.3. Keskkonnariskid ..........................................................................................14 1.7.4. Radoon.........................................................................................................14 1.7.5. Müra.............................................................................................................14 1.7.6. Olemasolev puurkaev. .................................................................................14 1.7.7. Insolatsioon..................................................................................................14

1.8. Liikluskorraldus ............................................................................................15 1.9. Tehnovõrgud.................................................................................................16

1.9.1. Kanalisatsiooni taristu..................................................................................16 1.8.2. Sadevee taristu .............................................................................................16

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

3

1.8.3. Veevarustus..................................................................................................16 1.8.4. Tuletõrje veevarustus...................................................................................17 1.8.5. Elektrivarustus ja välisvalgustus..................................................................17 1.8.6. Soojavarustus ...............................................................................................17 1.8.7. Sidevarustus .................................................................................................18 1.8.8. Tehnilise taristu väljaehitamise mahud........................................................19 1.8.10. Nõuded ehitusprojektile ja selle tehnovõrkude osale ................................20

1.9. Kitsendused ja servituudid ning servituudi vajadused..................................20 1.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused...............................20 1.11. Planeeringu rakendamine. Hoonestamise järjekord ja seos teede, haljastuse, välisvalgustuse ja sadevee kanalisatsiooni väljaehitamisega...............................20

2.PLANEERINGU JOONISED....................................................................................22 2.1 Asukoha skeem M 1:10000 ...........................................................................23 2.2 Kontaktvöönd M 1:4000................................................................................24 2.3 Olemasolev olukord M 1:500 ........................................................................25 2.4 Põhijoonis M 1:500........................................................................................26 2.5 Teede skeem M 1:10 000...............................................................................27 2.6 3D illustratsioonid .........................................................................................28

3. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ FIKSEERIMISE KOONDTABEL............30 3.1. Elektrilevi kooskõlastus................................................................................31

4. TEHNILISED TINGIMUSED .................................................................................32 4.1 Telia tehnilised tingimused............................................................................32 4.2 Elektrilevi tehnilised tingimused ...................................................................33

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

4

1. SELETUSKIRJA TEKSTIOSA 1.1. Sissejuhatus (Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud ning info) 1.1.1. Planeeringu koostamise alus Kuusalu Vallavalitsuse korraldus 22. juuni 2022 nr 337 1.1.2. Planeeringu lähtedokumendid

• Kuusalu valla üldplaneering. • Muinsuskaitseameti tingimused detailplaneeringu koostamiseks (18.05.2022 nr

5.1-17.5/799-1). • Keskkonnaameti tingimused detailplaneeringu koostamiseks (07.06.2022 nr 6-

2/22/9326-2).

1.1.2. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud ning muud alusuuringud. Planeeritava ala mõõdistus on koostatud Jaagu Kinnisvara OÜ Rapla vald Sulupere küla Tegevuslitsents: 613MA-k 30.08.2019, MTR EEG 000273. Kõik uuringud on esitatud lisadena. 1.1.3. Planeeringu eesmärk, keskkonnamõju strateegiline hindamine ja andmed olemasolevate kruntide kohta. Detailplaneeringu eesmärk on maakasutuse sihtotstarbe osaline muutmine, ehitusõiguse määramine tootmis- ja/või ärihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Detailplaneeringuga soovitakse jagada kinnistud neljaks tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundiks (suurustega ca 5500-7300 m2). Alal asuva alajaama kinnistu (Vilbaste alajaam, katastritunnus: 35201:003:0109) ehitusõigust ja suurust ei muudeta ning planeeringuga tagatakse kinnistule ligipääs. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõikest 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Olulise keskkonnamõjuga tegevused on toodud sama seaduse § 6 lõikes 1. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ on toodud nimekiri tegevustest, mille korral peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu ning kaaluma keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Kuna kavandatud tegevus ei kuulu eelpool toodud tegevuste hulka, ei ole eelhinnangu andmine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik. Juhul, kui detailplaneeringu menetlemise kestel ilmnevad täiendavad asjaolud, on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikult keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist.

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

5

Andmed planeeritavate maaüksuste kohta: Seppo kinnistu: Kinnistu pindala: 1,7 ha Katastritunnus: 35201:003:0007. Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % tootmismaa. Riikliku ehitisregistri andmetel asub kinnistul: Laut (ehr. kood: 116031667, 962 m2; Tõnuääre kinnistu: Kinnistu pindala: 5537 m2. Katastritunnus: 35201:003:0503. Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa. Riikliku ehitisregistri andmetel on kinnistu hoonestamata. Vaksiku kinnistu: Kinnistu pindala: 2275 m2. Katastritunnus: 35301:001:0590. Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % tootmismaa. Riikliku ehitisregistri andmetel on kinnistu hoonestamata.

1.1.4. Kirjavahetus

Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega on toodud menetlusdokumentide ja planeeringu köites - planeeringu lisad all.

1.1.5. Asjast huvitatud isiku andmed Oserv OÜ registrikood 11463536 Saare maakond Saaremaa vald Kuressaare linn J.Smuuli tn 35-18 93811

1.1.6. Planeeringu koostaja andmed Fie Peep Moorast Peep Moorast, Volitatud maastikuarhitekt, tase 7. Nurmiku tee 16-14 Tallinn Tel. 58 373 248 [email protected]

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

6

1.2. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus. Planeeritava ala suurus on ca 3,2 ha. Planeering hõlmab Seppo, Tõnuääre ja Vaksiku kinnistud. Alal asuv Vilbaste alajaam, katastritunnus: 35201:003:0109 ei kuulu planeeringu alasse. Ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul järgmised hooned (seisuga 22.09.2023): Seppo:

• Rajatis 220705882. Metsa-Tiigi liitumine elektrivõrguga. Elektrikaabel. • Hoone (116031667) Laut. Hoone on lammutatud

Tõnuääre:

• Hooneid ei ole Vaksiku:

• Hoone (116036816) Puidutöökoda. Hoone on lammutatud

Tuginedes Maa-ameti kitsenduste kaardile asub jäävad alale järgmised kitsendused

Foto 4 Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt

Planeeritaval alal asuvad muinsuskaitsealune Lohukivi (18328) ja kaitstav loodusobjekt Kangrukivi (KL04000510). Muinsuskaitseamet ja Keskkonnaamet on andnud seisukohad ning tingimused detailplaneeringu koostamiseks. Tingimused on esitatud lisade all. Alal asub puurkaev (väljavõttel tähistatud vales kohas) PK PRK0000910. Väljavõttel sinine ring. Õige asukoht on tähistatud olemasoleva olukorra joonisel.

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

7

Täiendavad kitsendused on ala läbivatele madalpinge kaablitele, kõrgepinge kaablile ja õhuliinidele. 1.3. Lähiala analüüs 1.3.1. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus Detailplaneeringuga soovitakse jagada kinnistud neljaks tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundiks (suurustega ca 5500-7300 m2). Alal asuva alajaama kinnistu (Vilbaste alajaam, katastritunnus: 35201:003:0109) ehitusõigust ja suurust ei muudeta ning planeeringuga tagatakse kinnistule ligipääs. Planeeritav ala asub hajaasustusalal, kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohasel nn valgel alal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjas toodule, tuleb tootmis- ja ärihoonete rajamiseks koostada detailplaneering, Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud avaliku kasutusega teelt (Kivisilla-Uuetoa tee nr 3530009). Menetletav detailplaneering on üldplaneeringule vastav. 1.3.2. Võrdlus üldplaneeringuga Planeeritav ala asub hajaasustusalal, kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohasel nn valgel alal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid.

Kuusalu valla üldplaneeringu väljavõte.

Detailplaneeringus kavandatu vastab üldplaneeringule ja selle põhimõtetele.

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

8

1.3.3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Juurdepääs planeeritavale alale on Kivisilla – Uuetoa teelt. Tee on kruusakattega. Alal asusid erinevad laudad ja neid teenindavad hooned ning rajatised. Planeerimise hetkel on hooned lammutatud ja ala koristatud. Ala ümbruses on kasutuses põllumaad üksikute taludega. Lähialal ei ole planeeringuid 1.4. Olemasolev olukord Naabermaaüksuste aadressid, sihtotstarbed ja pindalad on esitatud olemasoleva olukorra joonisel. 1.4.1. Keskkonnaseisund ja haljastus ning kitsendused Planeeritava ala keskkonnaseisund on heas korras, kuid pikaajaline põllumajanduskasutus võib olla jätnud oma mõjud. Ulatuslikku reostust põhjustavaid objekte alal ei ole olnud. Kahjulikke mõjusid naaberaladelt planeeritavale alale ei ulatu. Kinnistul on looduskaitsealune loodusobjekt Kangrukivi (KL04000510) ja pole Natura 2000 alasid. Muinsuskaitsealune Lohukivi (18328) koos asukohaga on esitatud plaanidel. Kinnistul on mitmed veekaitselised piirangud:

• Olemasolev puurkaev PRK0000910 veehaarde sanitaarkaitseala ulatusega 50m; Õige asukoht on tähistatud olemasoleva olukorra plaanil.

Ala läbivad elektri õhuliinid ja kaablid oma kitsendustega. Kaitsetsoonide ulatused on erinevad. Nimetatud kitsendused on kantud planeeringu joonistele. 1.4.2. Tehnovarustus Kinnistul asuvad vee- ja kanalisatsioonitaristu osad ei ole kasutuses ning on täielikult amortiseerunud. Kinnistuid teenindavad elektrikaablid ja õhuliinid Vilbaste alajaamast. Planeeringus on küsitud järgmised tehnilised tingimused:

• Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused; • Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused;

Tehnilised tingimused on esitatud eraldi seletuskirja lõpus.

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

9

1.5. Planeeringuga kavandatav 1.5.1. Krundi planeeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringuga soovitakse jagada kinnistud neljaks tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundiks (suurustega ca 5500-7300 m2). Alal asuva alajaama kinnistu (Vilbaste alajaam, katastritunnus: 35201:003:0109) ehitusõigust ja suurust ei muudeta ning planeeringuga tagatakse kinnistule ligipääs. Planeeritava ala pindala on ca 3,2 ha ning see hõlmab Seppo kinnistu pindala: 1,7 ha (katastritunnus: 35201:003:0007), Tõnuääre kinnistu kinnistu pindala: 5537 m2 (katastritunnus: 35201:003:0503). ja Vaksiku kinnistu kinnistu pindala: 2275 m2 (katastritunnus: 35301:001:0590). 1.5.2. Võrdlus üldplaneeringuga Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist hajaasustusalaga, kus on vastavalt üldplaneeringu seletuskirjas toodule, tootmis- ja ärihoonete rajamiseks koostada detailplaneering. Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus valla üldplaneeringuga.

Üldplaneeringu väljavõte .

Planeeritav ala

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

10

1.5.3. Krundi ehitusõigus ja hoonete suurim absoluutkõrgus

Tabel 1 Kruntide ehitusõigus:

Krundi kasutamise tingimuse tabel Pos nr.

Krundi aadress

Krundi planeeritud suurus (m²)

Suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)/ % kinnistust

Suurim lubatud korruselisus maa peal, maa all; abihoonel //

kõrgus (ABS) m

Hoonete arv krundil

Maa kasutamise sihtotstarve ja osakaalu protsent

(katastriüksuse liikide alusel)

Suletud bruto- pind m2

Tule- püsi- vus

Parkimis- kohtade arv (normatiivne

ja kavandatud)

1 Pos 1 4031 2150/ 50%

2, -1 ; 1 // 12 (57) 1 põhihoone

+ 6 abihoonet

Ä 50% T50% 4300 TP1- TP3

47 20

2 Pos 2 4213 1800/ 43%

2, -1 ; 1 // 12 (60) 1 põhihoone

+ 6 abihoonet

Ä 50% T50% 3600 TP1- TP3

40 20

3 Pos 3 9791 2150/ 22%

2, -1 ; 1 // 12 (57) 1 põhihoone

+ 6 abihoonet

Ä 50% T50% 4300 TP1- TP3

47 20

4 Pos 4 6899 3200/ 46%

2, -1 ; 1 // 12 (57) 1 põhihoone

+ 6 abihoonet

Ä 50% T50% 6400 TP1- TP3

71 20

Kinnistuid võib omavahel liita. Kinnistute liitumisel liituvad ka

ehitusõigused.

Kinnistute liitmisel liitub ka ehitusõigus. Hoonestusala kaugus kinnistu piirist on sellisel juhul samuti 4 meetrit arvestades tuleohutuskuja naaberkinnistuga. Hoonetevahelised kujad ja / või teiste tuleohutustõkete kasutamine esitatakse hoonete ehitusprojektidega.

1.5.4. Naaberkruntide normatiivsed valgustustingimused Ehitiste paigutamisel on arvestatud naaberkinnistute normatiivsete valgustustingimustega ning kruntide kasutamise sihtotstarvetega. Normatiivne insolatsioon on tagatud planeeritud hoonele kui ka olemasolevale naaberhoonestusele. 1.5.5. Ehitiste üldised asukoha ja arhitektuurinõuded Krundi hoonestusala on määratletud planeeringu joonisel. Hoonestusala paigutamisel on arvestatud naaberhoonestuse paigutusega. Võimalik hoonestuse paiknemine hoonestusala sees esitatakse ehitusprojektiga arvestades tehnotaristut ja olemasolevaid piirangud ning võimalikku parkimisvajadust. Tulepüsivusklass täpsustatakse ehitusprojektiga. Tulemüüri vajadus täpsustatakse projektidega nt kui abihoone on peahoone kujas või hoone erinevad osad on lähemal

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

11

vms. Hoonete sisene tuleohutus lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele tuleohutusnormidele. Uushoonestus peab antud alal ilmestama piirkonda nii väliskujunduse kui ka paigutuse osas. Hoonestus peab olema arhitektuurselt meeldivalt vaadeldav igast küljest. Abihooned on planeeringus eelkõige nt laohooned või muu kasutusega hoonestus. Alla 20m2 ehitusaluse pinnaga hooneid võib paigutada ka krundi sees ehitusalast väljapoole kui on olemas naabri nõusolek ja tuleohutuskuja võimaldab seda. Avaliku tee pool peavad 20m2 ehitusaluse pinnaga hooned olema hoonestusalas. 1.5.5.1. Hoonete stiililised, mahulised ja asukohanõuded Stiililiselt ei tohi ehitada kontrastseid hooneid arvestades ala asukohta keset avatud maastikku. Uushoonestuse arhitektuur peab olema väärikas, sest ala asub vaadeldavas piirkonnas. Uushoonestus peab antud alal ilmestama piirkonda nii väliskujunduse kui ka paigutuse osas. Hoonestus peab olema arhitektuurselt meeldivalt vaadeldav igast küljest. Uushoonestuse võimalik asukoht tuleb täpsustada hoone ehitusprojektiga.

1.5.5.2. Arhitektuursed tingimused Hoonestuse arhitektuursetest nõuetest on planeeringuga piiritletud hoonete korruselisus, minimaalne tulepüsivusklass, piirete kõrgus ja tüübid. Rajatistele kehtivad samad arhitektuuri nõuded nagu ehitistele. Korstnate ja mastide kõrgused täpsustatakse ehitusprojektiga. Rajatised peavad olema hoonestusalas. Tingimused on välja toodud tabelis 2.

Tabel 2 Ühised arhitektuurinõuded. Hoonete maksimaalne korruselisus Põhihoonel 2 korrust (12m); abihoonetel 1

korrus (kuni 12m). Hoonestuse paigutus Täpsustatakse ehitusprojektiga. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass TP3, kuid see täpsustatakse ehitusprojektiga. Katusekalle (kraadides) Ei ole määratud. Katuse harjajoon Täpsustatakse ehitusprojektiga. Katuse materjal Materjalidest on lubatud rullmaterjal või muu

bituumen kate, plekkmaterjal, kivimaterjal. Lõplikult täpsustatakse see ehitusprojektis.

Piirete kõrgus ja tüübid Kõrgus kuni 2m, piirded peavad olema läbipaistvad kuid võivad olla koos tiheda hekiga. Pos 2, 3 ja 4 on aed idapiiril tagasiastega 1,5m kinnistupiirist, et mahuks ära tee kaitsevöönd ulatusega 2m ja planeeritud elektrikaabel.

Fassaadi välisviimistluse materjalid Kasutada traditsioonilisi materjale nagu puit,

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

12

kivi, krohv, klaas, metall/plekk (soovitavalt kombineeritult), betoon (soovitavalt kombineeritult) või muu nõuetele vastav ja kvaliteetne materjal.

Fassaadi värvitoonid Välisviimistluses kasutada pehmeid ja pastelseid toone. Keelatud on erksad, nn hyper ja ultra värvitoonid.

Sokli materjalid Kasutada traditsioonilisi materjale nagu kivi, krohv, klaas, betoon.

Sokli kõrgus Määratakse ehitusprojektiga +/- 0.00 sidumine. Määratakse ehitusprojektiga Lubatud hoonestuse kõrgus (ABS) 12m (täpsustatud igal kinnistul) 20 m² suuruste ehitisealuse pinnaga mitteehitusloa kohustuslike hoonete- rajatiste (näit prügimaja, mängumaja, kasvuhoone vms.) püstitamise tingimused.

Alla 20m2 ehitusaluse pinnaga hooneid võib paigutada ka krundi sees ehitusalast väljapoole kui on olemas naabri nõusolek ja seda lubab tuleohutuskuja. Tänavapool peavad alla 20m2 ehitusaluse pinnaga hooned olema hoonestusalas.

Avatäited Avatäidete materjalid ei ole piiratud 1.5.6. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks/realiseerimiseks Ehitusprojektide koostamisel ning detailplaneeringu elluviimisel lähtuda detailplaneeringu seletuskirjas ja põhijoonisel esitatud tingimustest ja nõuetest. 1.5.7. Tuleohutusnõuded Nõuded ja meetmed on määratud Siseministri määruse nr 17, vastu võetud 30.03.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ alusel ja arvestatud on teiste kehtivate tuleohutus normatiivdokumentidega. Planeeritava hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3, kuid see täpsustatakse ehitusprojektiga tulenevalt hoone kasutusest ja teistest tingimustest. Detailplaneeringus on arvestatud normatiivsete hoonetevaheliste tuleohutuskujadega 8m ja need on tagatud. Ehitusprojektides näidata normidest tulenevalt tulemüürid hoonete vahel, kui selleks on vajadus. Vajalik tulekustutusvesi on kättesaadav olemasolevast veehoidlast. Lisaks on ette nähtud igale kinnistule uus tuletõrje veevõtuhoidla. Tuletõrje vesi peab olema kättesaadav igal ajal. Tuletõrjevee lõpliku vajaduse ja tuletõrjeveemahuti lõpliku suurus sõltub kinnistu kasutamise otstarbest. Tuletõrje vee mahti suurus lahendatakse ehitusprojektiga. Uusi hüdrante ei ole planeeritud. Tuletõrje veevarustus on eraldi toodud tehnovõrkude all tuletõrjeveevarustuse punktis.

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

13

1.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeritaval alal on kruntide minimaalne haljastuse protsent määratud 20% krundi pindalast. Sellest 50% ulatuses tuleb kasutada kõrghaljastust. Kõrghaljastuses kasutada kiire- ja suurekasvulisi puuliike, mis tekitavad varjava puhverhaljastuse. Haljastuse lõplik liigiline koosseis ja täpsustatud paiknemine krundil määratakse ehitusprojektiga. Huumusmuld käidelda säästlikult. Ehitusprojektis määrata istutusmaterjali asukoht, põhimõtted, liigid ja nõuded k.a. minimaalne suurus. Vertikaalplaneerimisega võib maapinda tõsta. Piiridest 1m kaugusel ei ole lubatud olemasolevat maapinda muuta. Planeeringuala vertikaalplaneerimise lahendust ja maapinna kõrguseid tuleb täpsustada projekteerimise faasis. Naaberaladele ei tohi tekitada vertikaalplaneerimisega kahjusid nt. vete ärajuhtimine või nende nn auku jätmine. Planeeringus on tagatud sadevee kogumine enda krundil. Planeeringu põhijoonisel on esitatud kõrghaljastuse ja põõsaalade põhimõtteline paiknemine. See täpsustatakse krundi hoonestuse projektiga ehitusloa taotlemisel. Kasutada kõrgekasvulisi, pikaealisi ja vastupidavaid liike, mis moodustaksid tervikliku lahenduse ja oleksid ka naaberhoonestuse suunas puhveralaks. Põõsastest eelistada suure kasvuga liike. Haljastuse rajamise põhimõtted on tagada piirkonnas terviklik ja ühtne haljastuslik struktuur, mis toetab piirkonna välisilmet. 1.7. Keskkonnakaitse Planeeringuala keskkonnakaitselised piirangud on esitatud olemasoleva olukorra joonisel. Olulisi looduskaitselised ja veekaitselised piiranguvööndid on esitatud põhijoonisel. Planeeringuga nähakse ette kinnistu minimaalne haljastusprotsent 20% krundi pindalast vastavalt üldplaneeringule. Detailplaneeringu koostamisel ei ole algatatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamist, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

1.7.1. Jäätmekäitlus Jäätmekäitluse korraldamise aluseks on valla jäätmehoolduseeskiri. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda tervise- ega keskkonnanormatiive ületavat mõju. Planeeringualal toimub jäätmete valikkogumine, et vältida ohtlike ja inertsete jäätmete segunemist. Tööstusjäätmed koguda eraldi vastavalt seadustest tulenevatele nõuetele. Jäätmemaja/kogumiskonteinerite asukoht täpsustatakse ehitusprojektiga. Selle asukohta võib eelprojektiga täpsustada.

1.7.2. Heitvesi ja sademevesi Heitvesi kogutakse kokku igal kinnistul eraldi ja puhastatakse omapuhastis. Sademevesi kogutakse lahkvoolselt ja immutatakse kinnistul. Platsidelt ja parklatest kokku kogutav sadevesi suunatakse immutustiikidesse peale mudaõlipüüniseid. Parklates lahendada liiva- ja mudaõlipüüniste asukohad vastavalt kehtivatele normidele ja seadustele.

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

14

1.7.3. Keskkonnariskid Planeeringuga kavandatud tegevused ei tekita keskkonnale olulist keskkonnamõju. Arvestades planeeringuala asukohta ei suurenda planeeritud ehitus keskkonnariske ümbritsevale keskkonnale. 1.7.4. Radoon Ehitusprojekti koostamisel viia läbi radooni uuringud. Kõrge radooni taseme puhul on vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (näiteks radoonitorustik koos radoonikindla kilega), nõuetekohased ventilatsiooni lahendused. Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. 1.7.5. Müra Planeeritav ala ei jää otse mürarikaste objektide või tööstushoonete lähedusse. Alal kavandatavad tegevused ei tohi olla müraallikad naaberhoonestusele. Arvestada müranormidega hoone erinevate tehnoosade projekteerimisel nt ventilatsiooniseadmed, õhksoojuspumbad jne. 1.7.6. Olemasolev puurkaev. Alal paikneb olemasolev puurkaev PRK0000910 veehaarde sanitaarkaitseala ulatusega 50m. Õige asukoht on tähistatud olemasoleva olukorra plaanil. Puurkaev on registri andmetel ehitatud 1964 aastal. Puurkaevu sügavus on 60m. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada puurkaevu kaitsevööndit 50m 30m peale. 1.7.7. Insolatsioon Planeeritav hoonestus saab kätte normikohase insolatsiooni ja ei too kaasa naaberhoonestuse insolatsiooni vähenemist, sest paikneb nende suhtes ilmakaarte poolest soodsas asukohas ja piisaval kaugusel. Hoone projekteerimisel jälgida Eesti standardit EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

15

1.8. Liikluskorraldus Planeeritav alal on juurdepääs avalikule teele Kivisilla –Uuetoa tee. Ala juurdepääs on esitatud teede skeemil. Liiklus hakkab toimuma läbi Kodasoo viadukti, Kodasoo- Soodla tee, Keskküla-Pulga tee, Uuetoa-Väo tee ja Kivisilla-Uuetoa tee. Arvestades ala kasutust on planeeringu ala vahetus läheduses vajalik tee laiendamine 6m laiuseks teeks kokku 350m ulatuses. Selline laius tagab veoautode liikluseks vajaliku ruumi. Tee projekteerida ilma äärekivideta. Seoses lähiala teede olukorraga rajatakse täiendav tolmuvaba kate 556m ulatuses planeeringuala piirist Kivisilla-Uuetoa tee T2 kinnistule ja Uuetoa-Väo teele kuni Noa kinnistu välispiirini. Ala on näidatud teede skeemil. Parkimine on lahendatud omal krundil ja planeeringuga ei ole kavandatud parkimist avalikel teedel. Hoone parkimine lahendatakse lõplikult hoone eelprojektiga ehitusloa taotlemisel (nt. asukoht, katendid jne.). Sõltuvalt krundi kujust ja paiknemisest on juurdepääsud parkimisaladega ühendatud nii, et oleks võimalik ka kinnistusisene tagasipööramine veoautoliiklusele. Lõplik parkimisala kuju, kas hoonestuse ees või taga või kõrval lahendatakse ehitusprojektiga. Kinnistusisesed teed ei ole avalikult kasutatavad. Tabel 3 Parkimiskohtade kontrollarvutus (alus EVS 843 Linnatänavad ) hoone kasutus-

siht-otstarve Norm

1 koht / m2 suletud

brutopind

Arvutuslik maksimaalne

parkimisnormatiiv

Planeeringus ettenähtud parkimis- kohtade arv krundil, mis täpsustatakse

ehitusprojektis (Pos 1) 4300/90=47 20 (Pos 2) 3600/90=40 20 (Pos 3) 4300/90=47 20

Tööstus- ettevõte ladu

1/90

(Pos 4) 6400/90=71 20 KOKKU 205 80

Planeeringuga on ettenähtud minimaalselt 80 parkimiskohta. Lõpliku kohtade arv sõltub ehitusprojektist ja kasutatud brutopinnast, kui hoonete kasutussihtotstarbed on projektiga täpsustatud. Hoonete ehitusprojektis näha ette kinnistule jalgrattaparklad vastavalt parkimisnormatiivist, mis tuleneb hoone lõplikust suurusest.

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

16

1.9. Tehnovõrgud Planeeritaval alal on kaetud piirkonda teenindavate tehnovõrkude ja rajatistega. Planeeringus taotletud tehnilised tingimused on esitatud eraldi seletuskirja lõpus. Kõikide tehnovõrkude projekteerimiseks võetakse uued tehnilised tingimused ja aktualiseeritakse geoalust. Tehnovõrkude edasisel projekteerimisel lähtuda sobilikest ja võimalikest tehnoloogilisest lahendustest.

1.9.1. Kanalisatsiooni taristu

Planeeringuga on alal kavandatud lahkvoolne kanalisatsioon. Kanalisatsioon kogutakse kokku igal kinnistul asuvasse omapuhastisse. Tsentraalset süsteemi ei ole alal otstarbekas rajada, sest hetkel on teadmata maade täpne kasutus. Kanalisatsiooni vooluhulgad võivad erineda ning süsteemi tasakaalu ei ole võimalik tagada. Kokku on kanalisatsiooni teke kinnistul:

20*100l/d = 2000 l/d = 2m3/d Lõplik teke määratakse ehitusprojektis. Tehnovõrkude lahendus on esitatud põhijoonisel. Kanalisatsioonivarustuse lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga.

1.8.2. Sadevee taristu Planeeringuga kavandatud platsidelt ja teedelt kogutakse sadevesi ühtsesse torustikku ja juhitakse ehitusprojektiga täpsustatud imbtiiki. Parklate ja platside puhul projekteerida nõuetekohased muda, õli ja liivapüüdurid. Katustelt kogutava sadevee võib otse immutada pinnasesse. Tehnovõrkude lahendus on esitatud põhijoonisel. Sadevee taristu lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga.

1.8.3. Veevarustus Planeeringuga on alale kavandatud tsentraalne veevarustus. Joogivesi saadakse olemasolevast puurkaevust, mis rekonstrueeritakse. Kokku on joogivee nõudlus alal:

20*100l/d = 2000 l/d = 2m3/d Lõplik vajadus määratakse ehitusprojektis. Tehnovõrkude lahendus on esitatud põhijoonisel.

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

17

Joogiveevarustuse lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga.

1.8.4. Tuletõrje veevarustus Tuletõrje välisveevarustus lahendatakse olemasoleva tuletõrjevee mahuti ja uute kinnistusiseste tuletõrjevee mahutite baasil. Olemasolev tuletõrje veehoidla on tähistatud põhijoonisel. Uued tuletõrje vee mahutid on planeeritud igale kinnistule. Nende lõplik suurus sõltub kinnistu kasutamise otstarbest. Tuletõrjevesi peab olema kättesaadav igal ajahetkel. Tuletõrjevee mahutite asukoht ja suurus esitatakse ehitusprojektis.

1.8.5. Elektrivarustus ja välisvalgustus Planeeritava ala elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused. Detailplaneeringu on ala elektrivarustus on lahendatud elektrikaabliga, mis tulevad Vilbaste alajaamast. Alal on esitatud olemasolevad õhuliinid ja elektrikaablid ja nendest tulenevad servituutide vajadused. Olemasolevaid kaableid võib ümber tõsta ehitusprojektidega. Selleks taotletakse eraldi tehnilised tingimused. Võimalikud liitumiskilbid ja nende ühenduskaablid on esitatud põhijoonisel Elektritoide liitumiskilbist hooneteni näha ette maakaabliga ja selle asukoht täpsustatakse ehitusprojektis. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Elektriautode laadimistaristut reguleerib Ehitusseadustiku §651 lg 4, mis seab tingimused edasisele projekteerimisele. Autode laadimine täpsustatakse projekteerimisega krundil eraldi. Kinnistute välisvalgustus esitatakse ehitusprojektiga. Välisvalgustuse projekteerimisel arvestada, et uus valgustus ei tohi olla pimestav – ulatuslikke seintele paigutatud valgusteid ei ole lubatud projekteerida.

1.8.6. Soojavarustus Kruntide soojavarustus lahendatakse lokaalküttega. Kasutada keskkonnale ohutuid kütteallikaid või süsteeme nagu maaküte, õhk-õhk või õhk-vesi või päikesel põhinevad küttelahendused, mis ühilduvad üldiste hoonestuse energiasäästu normide ja tavadega. Maakütte projekteerimisel arvestada haljasalade (20%) ja kõrghaljastuse (koguhaljastusest 50%) vajadusega.

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

18

Tehnovõrkude lahendus on esitatud põhijoonisel. Soojavarustuse taristu lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga.

1.8.7. Sidevarustus Sidevarustuse planeerimise aluseks on Telia Eesti AS tehnilised tingimused. Alal siderajatised puuduvad. Ala sidevarustus on lahendatud mobiilside baasil.

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

19

1.8.8. Tehnilise taristu väljaehitamise mahud

Tabel 5 Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel väljaspool kinnistut (kõik mahud täpsustatakse ehitusprojektiga)

Ehitustööde teostamisel peab arvestama kehtivate normatiividega olemasolevatele trassidele. Kõik tehnilised tingimused on koostatud kogu planeeritava ala kohta. Projekteerimiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

Trassid Planeeringuga kavandatud (pikkus meetrites ca)

Side torustik 0

Elektrikaabel 255

Veetorustik 240

Kanalisatsiooni torustik Täpsustatakse projektiga

Omapuhasti Igal kinnistul

Sadevee kanalisatsiooni torustik Täpsustatakse projektiga

Sadevee immutustiigid Igal kinnistul

Tuletõrje veemahutid Igal kinnistul

Olemasolev tuletõrje veemahuti rekonstrueerida

Soojatorustik 0

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

20

1.8.10. Nõuded ehitusprojektile ja selle tehnovõrkude osale

• Edasise projekteerimise staadiumis taotleda täiendavad tehnilised tingimused kõikidelt trassivaldajatelt, ehitusprojektid kooskõlastada täiendavalt.

• Servituudi vajadused on määratud vastavalt kehtivale seadusandlusele ja need määratakse lõplikult ehitusprojekti alusel.

1.9. Kitsendused ja servituudid ning servituudi vajadused Kõik servituudid ja nende vajadus kuulub täpsustamisele peale kitsendusi põhjustavate rajatiste projekteerimist ja ehitamist. 1.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Käesolevas piirkonnas peab arvestama järgmiste tingimustega hoonete projekteerimisel ja paigutamisel: Planeeringu koostamisel on arvestatud: piirkonna hea nähtavus ning elav keskkond; atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur; omanikutunde tekitamine eraala selge eristamise ja piiramisega; selgelt eristatav juurdepääs, valduste ja planeeritava ala sissepääsude arvu piiramine; planeeritava ala jälgitavus, korrashoid ja prügi kiire eemaldamine; Edasisel projekteerimisel peab arvestama: lukustatud sisenemisruumid, tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid; atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur, piirkonna hea valgustatus ning elav keskkond; 1.11. Planeeringu rakendamine. Hoonestamise järjekord ja seos teede, haljastuse, välisvalgustuse ja sadevee kanalisatsiooni väljaehitamisega. Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele tekitada kahjusid. Tuleb tagada, et rajatavad hooned ja k.a. kõik lähiala rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahjusid kolmandatele osapooltele, kohustub kahjusid hüvitama krundi igakordne omanik. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele. Võimalikud kahjud hüvitab arendaja. Planeeringu elluviimisega kohalikule omavalitsusele mingeid kulutusi ei kaasne. Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud isikuga realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Tehnovõrkude väljaehitamine krundil toimub krundiomaniku ja tehnovõrgu valdaja omavahelisel kokkuleppel. Detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine toimub detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku/isikute finantseerimisel. Arendaja tagab kõikide tehnovõrkude liitumised hoonestatavate kruntide piirideni. Liitumispunkte võib projekteerimisel krundiomaniku ja tehnovõrgu valdaja omavahelisel kokkuleppel täpsustada

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

21

Planeeringujärgsed servituudid seatakse vastavalt asjast huvitatud isikute vahelise kokkuleppega. Kõik servituudid kuuluvad enne sõlmimist täpsustamisele. Planeeringus on esitatud servituudivajadused, kui pole teisti märgitud. Planeeringus kavandatud teed antakse peale väljaehitamist üle kohalikule omavalitsusele ja kõik planeeritud alal asuvad teed on avalikus kasutuses. Kogu ala taristu (tehnovõrgud ja teed) tuleb projekteerida ja ehitusload taotleda terviklikult. Taristut on võimalik välja ehitada ja kasutuslube taotleda osade kaupa (osakasutusload).

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

22

2.PLANEERINGU JOONISED

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

23

2.1 Asukoha skeem M 1:10000

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

24

2.2 Kontaktvöönd M 1:4000

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

25

2.3 Olemasolev olukord M 1:500

2.4 Põhijoonis M 1:500

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

27

2.5 Teede skeem M 1:10 000

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

28

2.6 3D illustratsioonid

Vaade itta

Vaade lõunasse

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

29

Vaade läände

Vaade põhja

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

30

3. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ FIKSEERIMISE KOONDTABEL Tabel 5

Jrk. Nr

Kooskõlastatav organisatsioon/

planeeritud krundi omanik/

planeeritud maa- ala piirinaaber

Kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri

Kooskõlas tuse

originaali asukoht

Projekteeri-ja märkused

kooskõlastaja tingimuste

täitmise kohta

1 Elektrilevi OÜ Nr 3841518117 05.07.2023

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Eraldi lehel -

2

PROJEKTI JUHT: PEEP MOORAST--------------------------------------------------- (…………………….)

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

31

3.1. Elektrilevi kooskõlastus

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

32

4. TEHNILISED TINGIMUSED 4.1 Telia tehnilised tingimused

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

33

4.2 Elektrilevi tehnilised tingimused

KUUSALU VALLA SAUNJA KÜLA SEPPO, TÕNUÄÄRE JA VAKSIKU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

34

Vaksiku DP asukohaskeem.pdf

Vaksiku DP kontaktvööndi plaan.pdf

Vaksiku DP olemasolev olukord.pdf

Vaksiku DP p6hijoonis.pdf

Vaksiku DP teede skeem.pdf

Saunja Vaksiku kooskõlastamine Päästeamet.pdf

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Põhja Päästekeskus

[email protected] 15.08.2024 nr 7-1/2793

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks Saunja küla Vaksiku (35301:001:0590), Seppo (35201:003:0007) ja

Tõnuääre (35201:003:0503) kinnistute detailplaneeringu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisa: Saunja Vaksiku DP.asice

Maris Kirsimaa

600 0857

[email protected]

Saunja Vaksiku kooskõlastamine Päästeamet.rtf

Mõisa tee 17 Kiiu alevikTelefon +372 6066 370Arvelduskonto EE742200001120050586

74604 HarjumaaFaks +372 6066 371Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Põhja Päästekeskus

[email protected] 15.08.2024 nr 7-1/2793

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks Saunja küla Vaksiku (35301:001:0590), Seppo (35201:003:0007) ja Tõnuääre (35201:003:0503) kinnistute detailplaneeringu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisa: Saunja Vaksiku DP.asice

Maris Kirsimaa

600 0857

[email protected]

E-kiri.pdf

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 16.08.2024 11:49 Adressaat: PÄA Põhja <[email protected]>

Teema: 7-1/2793 Saunja Seppo, Tõnuääre, Vaksiku Päästeamet Manused: Saunja Seppo, Tõnuääre, Vaksiku Päästeamet.asice; Saunja Vaksiku kooskõlastamine Päästeamet.rtf

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!