Vastus Harjumaa Viimsi vald Leppneeme küla Rannaliiva tee 5 elektrivõrgu liitumisühenduse projekti kooskõlastamine

Tere

Jätkuvalt oleme seisukohal, et Leppneeme tee 105 kinnistu juures on antud lahendus problemaatiline nii mahasõidu osas kui kaeviku kauguse osas tee servale.

Lisame juurde, et nagu te antud kirjas mainite ei arvesta antud kontuur kaeviku põhja. Suure tõenäosusega on oht kahjustada tee konstruktsioone.

Seega palume ikkagi kaaluda antud lõigus kinnise meetodi kasutamist, vältimaks antud Leppneeme tee 105 mahasõidu kahjustamist ning avatud kaeve kaugust tee servale.

Puurimisega on võimalik minna sügavusse ja saate vb olemasolevate kaevudest sügavuti mööda minna.

Parimate soovidega

Laur Kõiv

Peaspetsialist

Tehnovõrkude üksus

Planeerimise osakond

55901417

Teelise 4 / 10916 Tallinn / Transpordiamet

Tere!

Saadan Teile ülevaatamisele Rannaliiva 5 asendiplaani.

Kaeviku kontuurid kajastavad 1:1 nõlvsust, ehk kaevik on arvestatud 1m sügav kaevik on maapinnalt 2m lai ja 1,5m sügav kaevik on maapinnilt 3m lai. Ei ole arvestanud, kaevikupõhjaga, kuna 1:1 kaeviku kalle on meie hinnangul piisav varu. Juhul kui on tarvis kaevikupõhja arvestada siis pakun välja 300mm, ehk kaeviku valine serv muutub 15cm mõlemale poole laiemaks.

Kaablit ei ole võimalik nihutada vee ja kanalisatsiooni kaevudele lähemale kui 1m (praegu on kaabel 1.0 m kaevu välisservast).

Kinnist meetotid ei ole võimalik kasutada kuna strandikaeviku 1:1 nõlvsus tuleks riigitee servani.

Märkused:

Lahtisel meetodil ei ole võimalik tagada 3m kaablikaeviku serva kaugust (eritikitsates oludes 2m) Leppneeme teeservast

Lahtisel meetodil ei ole võimalik tagada  1m kaablikaeviku serva kaugust liiklusmärgist.

Arvestatud on teekatte servaks ala kus algab asfalt. Kui arvestada teekatte servaks  killustikalust siis on joonisel toodud mõõdud 0.5 m valed.

Saadan viimase joonise palun andke hinnag kas selliselt on võimalik projekti kooskõlastada. Kui on võimalik kooskõlastada siis saan  tellida Leppneeme tee 105 sissesõidule taastamise projekteerimise.

Tervitab

Riho Kukk

5332 3042

Tere

Üritan vastata antud pildi põhjal.

Ilmselt 1,8m ja 1,93m kauguste osas ei ole kriitiline ja antud asukohas saame kooskõlastada.

Kauguse 0,86m juures tuleb täpsustada, et mida antud kaeviku kontuurid kajastava, kas on tegemist kaeviku põhja kontuuriga või on arvestatud kaeviku põhja ning 1:1 nõlvsust. Lisaks, täpsustada mis on kaeviku sügavuseks ja kui laia kaeviku põhjaga olete arvestanud?

Võimalusel saate võib-olla nihutada antud asukohas kaabli paiknemist olemasoleva kaabli juurde (roosa kontuur). Samuti kaaluda kinnist meetodit mahasõidu juures ning antud teeäärses lõigus.

Juhul kui kaevik satub tee peenrale liiga lähedale ning rikutakse tee peenart, siis tuleb kajastada taastamise osas ka teepeenra taastamine. Samuti kui kaevikuga ohustatakse tee konstruktsiooni, siis tuleb ette näha tee konstruktsiooni taastamine vastavalt nõuetele antud lõigus.

Parimate soovidega

Laur Kõiv

Peaspetsialist

Tehnovõrkude üksus

Planeerimise osakond

55901417

Teelise 4 / 10916 Tallinn / Transpordiamet

Tere!

Suudame ülejäänud nõuded täita kuid kahjuks ei saa täita nõuet: “Avatud kaevikud (sh puurimiskaevikud) ei tohi olla tee nõlva alumisele joonele lähemal kui 1,0 m või nõlva puudumisel teekatte servale lähemal kui 3,0 m, eriti kitsastes oludes lähemal kui 2,0 m. Avatud kaeviku serva vähim kaugus kraavi välisnõlvast on 1,0m. Eeltoodud nõude täitmisel tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (kaeviku sügavus, varisemisnurk 1:1).“ .  

Kui meie ei suuda tagada, et kaablikaeviku serv jääb vähemalt 2m kaugusele TRAMi teeservast, siis kas teil ei ole võimalik meie projekti kooskõlastada?

Lisan projektist väljavõtte projektist kus kaevikserv on lähemal kui 2 meetrit tee servani

Tervitab

Riho Kukk

5332 3042

Teie 17.04.2024

Meie 10.05.2024 nr 7.1-2/24/20469-6

Riho Kukk

Aktsiaselts Elektritsentrum

[email protected]

17.04.2024 esitasite taotluse kooskõlastada elektrirajatiste projekt Aktsiaselts Elektritsentrum töö nr LP24004 „Rannaliiva tee 5, Leppneeme küla, Viimsi vald“ (edaspidi Projekt).

Tehnovõrk on projekteeritud riigitee nr 11252 Leppneeme tee km 2,68 – 2,86 teemaale ja kaitsevööndisse.

Tutvunud esitatud materjalidega, märgime, et projekteerimisel ei ole arvestatud kõiki Transpordiameti tüüpnõudeid: „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ (edaspidi Nõuded) ning me ei pea võimalikuks esitatud Projekti kooskõlastada. Projekti materjalide korrigeerimisel tagada vastavus Nõuetele, muuhulgas viitame alljärgnevatele mittevastavustele:

1. 1. Palume lähtuda transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale kavandamisel“. Juhend asub aadressil - https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud

2. 2. Riigitee maaüksusel mahasõitude all tuleb kasutada kaitsetoru tugevusega 1250N ja min sügavus 1,5m.

3. 3. Võimalusel projekteerida mahasõitudega ristumised kinnisel meetodil ning Kõrkja tee 1 kinnistu piirkonnas väljapool riigitee maaüksust (helesinine kontuur), kuna antud kinnistul on juba maakaabelliin ning koormatud.

4. 4. Ülejäänud osas nihutada proj maakaabel riigitee maaüksuse piirile võimalikult lähedale (riigitee katastripiirist 0,5m kaugusele).

5. 5. Asendiplaani joonistel tuua vähemalt riigitee kaitsevööndi ulatuses välja tehnovõrgu paigaldustehnoloogia (lahtine või kinnine meetod), sügavus iga trassi lõigu kohta. Asendiplaanil kajastada riigitee kaitsevööndi piirid.

6. 6. Asendiplaanil kajastada avatud kaevikute (sh puurimiskaevikute) paiknemine. Avatud kaevikud (sh puurimiskaevikud) ei tohi olla tee nõlva alumisele joonele lähemal kui 1,0 m või nõlva puudumisel teekatte servale lähemal kui 3,0 m, eriti kitsastes oludes lähemal kui 2,0 m. Avatud kaeviku serva vähim kaugus kraavi välisnõlvast on 1,0m. Eeltoodud nõude täitmisel tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (kaeviku sügavus, varisemisnurk 1:1). 

Asendiplaanil palume kajastada avatud kaeviku kaugused teekatte servast. Mõõdud palume kajastada võimalusel vastavas asukohas ning sh ka minimaalne kaugus.

Nt antud asukohtades pdf failis on keeruline tuvastada, millist asukohta mõõt kajastab.

7. 7. Võimalusel nihutada maakaabel antud märgi piirkonnas rohkem katastriüksuse piiri poole, et märgi ning kaabli vahe oleks 1m.

8. 8. Lisame, et katete taastamise osa ei vasta Transpordiameti poolsetele nõuetele ja on kajastatud puudulikult. Katete taastamise ulatused ei ole vastavad, materjalide valik ei ole vastav ning on vastuolus olemasoleva olukorraga, puuduvad läbilõiked, seletuskiri jne.

Riigitee teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti juhenditest (https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Transpordiamet.

Palume koostada korrektne katete taastamise lahendus ning esitada projekti koosseisus komplektne katete taastamise osa, mille on koostanud vastava pädevusega isik.

9. 9. IKÕ plaanil palume kajastada vastava tabel (näidis manuses). IKÕ plaanil palume kajastada POS 1 tähis. Samuti palume IKÕ asendiplaanilt eemaldada kõrgusandmed ja muud mittevajalikud andmed (nt kaugused) ja nihutada riigitee kat nimetust ja nr, selliselt et ei kattuks muude andmetega ja oleks loetav. Tingmärgis kajastada kooskõlas IKÕ plaaniga ja näidisega ning kajastada tingmärkides ka maakaabel ja IKÕ seadmise ala, mitte koormatav ala. Taustainfo kajastada IKÕ plaanil hallina, et plaan oleks lihtsasti loetav.

Palume edastada komplektne täiendatud projekt, kas minu e-mailile või [email protected].

Parimate soovidega

Laur Kõiv

Peaspetsialist

Tehnovõrkude üksus

Planeerimise osakond

55901417

Teelise 4 / 10916 Tallinn / Transpordiamet

Tere!

Saadan Rannaliiva tee 5 võrguühenduse projektlahenduse ülevaatamisele. Uues lahenduses on planeeritud toide tuua Kõrkja alajaamast. Leppneeme teel on projekteeritud kaabel paralleelselt riigiteega, lahtisel meetodil. Kaabli sügavus on 1m ja kaabli kaugus teeservast on kogu trassi ulatuses vähemalt 2m.

Lisan selgituse ja eskiisi miks oleme jõudnud praeguse lahenduseni.

"Plaan nr 1:

Rajada kaablitrass alajaamast LEPPNEEME (alajaam nr 1)-  Lahenduse takistuseks on väga kitsad olud.  Kinnistu piirid on sõiduteele liiga lähedal, sundpuurimist (puuritakse maa alt) ei saa rakendada kuna oht, et trassi rajamisel jääb ette suur rahn mis lükkab puuri kas teiste tehnovõrkudesse või see kaldub sõiduteele. Lisaks on transpordiametile kuuluv truup ees.

Plaan nr 2:

Rajada kaablitrass alajaamast LEPPNEEME (alajaam nr 1) selliselt, et ületame sõiduteed ning liigume kaablitrassiga kõnnitee all. Selle lahendusega tekkinud takistused:

Ehitusajal ei ole võimalik kõnniteed kasutada, seal asetseb vee ja side peatrass. Lisaks peame läbima kaks kinnistut, mille tagajärjel koormame eraomanike oma trassiga.

Plaan nr 3:

Rajada kaablitrass mööda Võrkoja teed Rannaliiva tee 5 kinnistuni. Võrkoja tee all asetseb sidetrass mis ühendab Eestit ja Soomet. See piirab sõidutee kasutamist ehitustööde käigus, koormab erakinnistut suures mahus ning antud lahendus ei ole jätkusuutlik.

Praeguse lahenduse kohaselt paigaldatakse 4x240 kaablit mis kannatab kuni 307 amprit. 207amprit jääb varuks ning juhul kui Rannaliiva tee ääres asetsevad kinnistud soovivad peakaitset suurendada, me ei pea uut kaablitrassi rajama.

Plaan nr 4:

Õhuliini pikkuseks on 370m mille tõttu ei ole võimalik antud lahendust ellu viia kuna me ei saa nõuetekohaselt lühisvoolusid kätte. "

Plaane on võimalik näha joonisel 24004_TP_EL-4-01_Eskiis

Tervitab

Riho Kukk

5332 3042

Tere!

Proovisime lahendada Rannaliiva tee 5 elektrvarustuse projektlahendust teie poolt esitatud märkusi arvestades, ehk kas liikuda kaabliga erakinnistusid pidid või paigadada kaabel kinnisel meetodil. Esimesel juhul ei ole erakinnistu omanikud nõus kaabli paigaldamisega nende kinnistule. Kinnisel meetodil kaabli paigaldamisega tekib risk ristuvatele ja külgnevatele kommunikatsioonidele.

Pakume välja lahenduse kus tooksime projekti jaoks toite Leppneeme tee 107a (89001:003:0675) kinnistu poolt, kuna sealt poolt on riigitee ja erakinnistute vaheline kaugus suurem. Kaabel paigaldatakse lahtisel meetodil. Riigitee ja kaabli vahe oleks sellisel juhul minimaalselt 2,0 m, ehk 1:1 varisemisnurka arvestades kaeviku ja tee serva vähim kaugus oleks 1,0 m.

Saadan lahenduse kohta eskiisi.

Kas Selline lahendus sobiks?

Tervitab

Riho Kukk

5332 3042

Teie 26.01.2024

Meie 22.02.2024 nr 7.1-2/24/20469-3

Riho Kukk

Aktsiaselts Elektritsentrum

[email protected]

26.01.2024 esitasite taotluse kooskõlastada elektrirajatiste projekt Aktsiaselts Elektritsentrum töö nr LP24004 „Rannaliiva tee 5, Leppneeme küla, Viimsi vald“ (edaspidi Projekt).

Tehnovõrk on projekteeritud riigitee nr 11252 Leppneeme tee km 2,68 – 2,86 teemaale ja kaitsevööndisse.

Tutvunud esitatud materjalidega, märgime, et projekteerimisel ei ole arvestatud kõiki Transpordiameti tüüpnõudeid: „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ (edaspidi Nõuded) ning me ei pea võimalikuks esitatud Projekti kooskõlastada. Projekti materjalide korrigeerimisel tagada vastavus Nõuetele, muuhulgas viitame alljärgnevatele mittevastavustele:

1. 1. Palume lähtuda transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale kavandamisel“. Juhend asub aadressil - https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud

2. 2. Teega rööpse tehnovõrgu paigaldamine tee muldesse ei ole lubatav. Tehnovõrgu paiknemise asukoha ja sügavuse osas järgida Projekti korrigeerimisel Nõuete tabelis 1 toodud väärtusi.

3. 3. Võimalusel kaaluda tehnovõrgu paiknemise lahendust väljapoole riigitee maaüksust.

4. 4. Lahenduses pole arvestada olemasoleva olukorraga sh kraav, truup, põrkepiire, mahasõit, liiklusmärgid, avatud kaeve kaugus tee servast jne (sügavused, rajamis meetod).

5. 5. Oleme nõus kaaluma projektlahendust, kui tehnovõrgu rajamine on lahendatud kinnisel meetodil riigitee maaüksuse piirile, kuid sellisel juhul peavad ülejäänud tingimused olema vastavuses Nõuetega (sh puurimiskaevikute kaugused, sügavused olemasolevatest rajatistest jne).

6. 6. Asendiplaanil puuduvad katastriüksuste piirid sh Vana-Sepa (tunnus: 89001:003:0011), 11252 Leppneeme tee (tunnus: 89001:003:1031). Asendiplaanil ja tingmärkides kajastada üheselt mõistetavalt teeäärne põrkepiire.

7. 7. Asendiplaanil ning tingmärkides palume kajastada mitu madalpingekaablit rajatakse. Lisaks soovime teada kas rajatakse ka reservtorusid?

8. 8. Asendiplaani joonistel tuua vähemalt riigitee kaitsevööndi ulatuses välja tehnovõrgu paigaldustehnoloogia (lahtine või kinnine meetod), sügavus iga trassi lõigu kohta. Asendiplaanil kajastada riigitee kaitsevööndi piirid.

9. 9. Asendiplaanil kajastada avatud kaevikute (sh puurimiskaevikute) paiknemine. Avatud kaevikud (sh puurimiskaevikud) ei tohi olla tee nõlva alumisele joonele lähemal kui 1,0 m või nõlva puudumisel teekatte servale lähemal kui 3,0 m, eriti kitsastes oludes lähemal kui 2,0 m. Avatud kaeviku serva vähim kaugus kraavi välisnõlvast on 1,0m. Eeltoodud nõude täitmisel tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (kaeviku sügavus, varisemisnurk 1:1). 

10. 10. Palume selgitada, kas projekti lahenduses soovitakse rajada 1xW1 või on planeeritud rajada mitu kaablit või reservtoru. Katete taastamise läbilõikel on näha kaks kaablit?

11. 11. Puudub taotlus, palume koostada ning esitada ka vastav taotlus (näidis manuses).

12. 12. Puudub IKÕ plaan, palume koostada ning esitada IKÕ plaan vastavalt Transpordiameti nõuetele lisale 6.

13. 13. Seletuskirjas palume kajastada teemaaüksusele rajatava tehnovõrgu andmed (tüüp, kogus, reservtorud), sügavused, kaitsetoru tugevused, erisused jne.

14. 14. Seletuskirja palume lisada, et tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on kõrvalekalded kooskõlastatud projektist keelatud.

Lisaks, et Tehnovõrgu riigiteealusele maale paigaldamise korral peab tehnovõrgu omanik enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga tehnovõrgu paigaldamise ja talumise lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval Transpordiameti kodulehel). Sõlmitud leping on aluseks riigitee alusel maal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku liiklusväliste tööde loa väljastamiseks.

15. 15. Lisame, et riigitee teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti juhenditest (https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Transpordiamet.

Palume edastada komplektne täiendatud projekt, kas minu e-mailile või [email protected].

Juhime tähelepanu, et projekti lahenduse osas võib tekkida veel täiendavaid märkusi.

Parimate soovidega

Laur Kõiv

Peaspetsialist

Tehnovõrkude üksus

Planeerimise osakond

55901417

Teelise 4 / 10916 Tallinn / Transpordiamet