Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kliimaministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn, Harju maakond

Teie 30.05.2024 nr 1-14/24/2747

Meie 16.08.2024 nr 1.1-6/24/9638-2

Arhusi konventsiooni rakendamise

küsimustik

Austatud hr Keit Kasemets

Vastuseks Teie 30.05.2024 a pöördumisele nr 1-14/24/2747 esitame Transpordiameti poolt

täidetud Arhusi konventsiooni rakendamist puudutava küsimustiku, mis on lisatud käesolevale

kirjale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Villu Lükk

juhataja

planeerimise osakonna keskkonnakorralduse üksus

Lisa: Arhusi konventsiooni rakendamise küsimustik

58509216, [email protected]

Küsimustik

1. Üldsuse abistamine ja juhendamine keskkonnainfo taotlemisel, keskkonnaasjade

otsustamises osalemisel ja neis asjus kohtu poole pöördumisel (konventsiooni artikkel 3, lg 2).

Palun kirjeldage oma institutsiooni praktikat ja kogemust. Kas olete selles osas koolitanud

enda või teiste asutuste töötajaid või avalikkust?

Transpordiamet on korraldanud koolitusi oma teede valdkonna projektijuhtidele

keskkonnamõju hindamise valdkonnas, mis otseselt seondub Arhusi konventsiooni

põhimõtete rakendamisega mõjuhindamise protsessis. Läbi käidud avalikustamise ja

avalikkuse kaasamise põhimõtteid on hakatud rakendama ka laiemalt projekteerimise

protsessis, mida seadus otseselt ette ei näe (projekti tutvustavad arutelud puudutatud ja

huvitatud isikutele projekteerimise ajal, lisaks projekteerimistingimuste menetlusele).

2. Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tõstmine (artikkel 3 lg 3). Palun kirjeldage, milliseid

samme olete ise ette võtnud (või kus osalenud)?

Transpordiamet on avalikkuse keskkonnateadlikkust püüdnud edendada oma kodulehe

vahendusel, kajastades oma põhitegevusega seotud keskkonnaaspekte ja nõudeid ning nende

osas ettevõetavaid tegevusi ja projekte, nende tulemusi jne.

3. Toetus valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele (VVOd, artikkel 3 lg 4).

1) Kas VVOde loomine ja toimimine on Eestis hästi reguleeritud?

Ei oska kommenteerida.

2) Kas ja kuidas kaasatakse VVOsid püsivatesse, otsuseid tegevatesse organitesse?

Keskkonnaühenduste koda ja nende liikmed on kaasatud KMH menetlustesse ja selle kaudu

keskkonda puudutavate otsuste tegemisse.

3) Kas VVOd saavad valitsussektorilt toetust (nii rahalist toetust kui tunnustust)?

Ei oska kommenteerida.

4. Üldsuse kaasamine rahvusvahelistesse keskkonna-alastesse otsustusprotsessidesse (artikkel

3 lg 7).

1) Kas VVOde esindajaid on kaasatud rahvusvaheliste ürituste delegatsioonidesse?

Ei oska kommenteerida.

2) Kuidas hindate, kas VVOsid peaks rohkem kaasama ja kas nad oleksid huvitatud kaasatud

olemisest rahvusvaheliste keskkonna-alaste foorumite töös (konventsioonid, mitmepoolsed

keskkonna-alased lepingud)? Kui jah, siis kuidas?

Ei oska kommenteerida.

5. Oma õigusi kasutavate isikute karistamise, tagakiusamise ja ahistamise keeld (artikkel 3 lg

8). Kas Teil on informatsiooni juhtumitest, kus seda keeldu on rikutud (nt nõutud VVOdelt

sisse nende tegevuse tõttu tekkinud menetluslike viivituste tõttu tekkinud kahju vms)?

Ei ole teada.

6. Teabenõuete esitamine ja vastamine (artikkel 4).

1) Kui palju teabenõudeid keskmiselt aasta jooksul Teie institutsioonis menetletakse, palju on

keeldumisi?

Transpordiametile esitatakse aastas keskmiselt 100 teabenõuet (2023.a – 108). Taotlusi, mida

on pealkirjastatud kui teabenõue, kuid mida käsitletakse kui märgukirja/selgitustaotlust võib

olla kuni kaks korda rohkem. Rahuldatakse ca 90% teabenõuetest, st nende osas on nõutav

teave olemas ja seda on võimalik küsijale esitada.

2) Kas teabenõudele vastamise eest on nõutud tasu?

Ei.

3) Millised on peamised probleemid teabenõuetega seoses?

Teabenõuete mittenõuetekohane esitamine, st ei vasta ATS § 14 sätestatule. Samuti teabe

nõudmine, mida tuleb käsitleda märgukirjana või selgitustaotlusena.

7. Keskkonnainfo olemasolu ja kvaliteet (artikkel 5 lg 1).

1) Palun kirjeldage oma institutsioonis kogutavat ja säilitatavat keskkonda puudutavat

informatsiooni, suhteid teiste asutustega info vahetamisel ja info edastamise korraldust, info

kvaliteedi tagamise mehhanisme, info kogumise intervalle (sh kas on reaalajas info kogumist

ja edastamist).

Keskkonnaalast infot (nt keskkonnaseisund – müra, sademevesi, rohevõrgustiku toimivus

ulukiläbipääsudes – seirearuanded, uuringuaruanded) kogutakse ja talletatakse

Transpordiameti/KLIM andmekandjatele (võrgukettad, pilveteenused) ning osaliselt

avaldatuna ka kodulehel. Keskkonnaalane suhtlus teiste asutustega on talletatud

dokumendihaldussüsteemis ja e-posti serverites ning arhiveerituna kas võrguketastel või

salvestusseadmetel.

Keskkonnaseisundit puudutavaid uuringuid (müraseire, sademevee seire, ulukiseired)

korraldatakse iga-aastaselt või teatava intervalliga, suhtlus ja koostöö teiste riigiasutustega

keskkonnainfo valdkonnas on tihe ja järjepidev, eeskätt KLIMi ja Keskkonnaametiga.

2) Kas olemasolevate andmete kohta on koostatud metaandmeid ja vastavaid andmebaase?

Ameti keskkonnaalased uuringud on koondatud kodulehel kokku ühtsesse andmebaasi,

niisamuti ameti tegevust puudutavad KMH otsused.

3) Kas Teie institutsioonil on info edastamisel (eri)kohustusi inimese tervisele avalduva ohu

ilmnemisel (ja selle järgselt)?

Ei oska kommenteerida.

8. Keskkonnainfo levitamine (artikkel 5 lõiked 4 – 8).

1) Kas Teie institutsioon on koostanud keskkonna-alast informatsiooni sisaldavaid ülevaateid,

aruandeid, trükiseid, analüüse jmt?

Jah on.

2) Kas need on tehtud avalikkusele kättesaadavaks?

Jah, on avaldatud kodulehel keskkonnarubriigis ning jagatud teavet organisatsiooni avaliku

infokandja „Teeleht“ ja „Teejuht“ vahendusel. Samuti aitavad keskkonnaalast infot jagada

sagedased meediapäringud ja kajastused erinevates meediaväljaannetes (nii kirjutav kui tele).

9. Üldsuse kaasamine olulise keskkonnamõjuga tegevuste lubamise otsustamisse, eelkõige

keskkonna saastamiseks, kasutamiseks või muul viisil mõjutamiseks (nt ehitustegevus)

vajalike lubade väljastamise menetlusse (artikkel 6).

1) Millistes Teie valdkonnaga seotud menetlustes kaasatakse üldsust ja kas see on piisav,

eesmärgipärane ja otstarbekas ning kas muudel tegevustel ei ole potentsiaalselt olulist

keskkonnamõju?

Kaasatakse riigiteede teeprojektide koostamisel (projekteerimistingimuste menetlus), olulise

keskkonnamõjuga tegevuste (teeprojektid) KMH menetlustes, riigitee ehituslubade

menetluses. Kaasamist tehakse seadusega ette nähtud mahus ja seda võib lugeda piisavaks.

Projekteerimise käigus tehakse täiendavaid kaasamisi projektlahenduse tutvustamiseks ja

arvamuste/sisendi saamiseks.

2) Kas kaasatavate isikute ring on kuidagi piiratud (teatud kriteeriumid, kellel on õigus esitada

ettepanekuid ja märkusi)?

Transpordiamet ei piira otseselt kaasatavate isikute ringi, st et kõikidel, kelle õigusi või huve

võib ehitis või ehitamine puudutada, on õigus projekteerimistingimuste andmise ja ehitusloa

menetluses arvamust avaldada. Transpordiamet pädeva asutusena võtab korralduse andmisel

need asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist.

3) Kuidas informeeritakse kaasatavaid ja kas selline informeerimine on piisav, osalemisele

ärgitav ja otstarbekas?

Informeerimine/kaasamine käib seaduses ette nähtud moel ja mahus (EhS, KeHJS, HMS).

KMH menetlustes kasutatakse täiendavaid kaasamise võimalusi nagu nt sotsiaalmeedia

kanalid, eeskätt FaceBook – mitmed omavalitsused ja külaseltsid omavad seal kontosid, mida

saab info levitamisel ära kasutada. Covid-pandeema ajal kasutati hübriidseid avalikke

aruelusid (kontaktselt + ülekandena veebis).

4) Kas kaasamisele seatud ajalised tähtajad on mõistlikud ja kas neid järgitakse?

Järgime kõiki ette nähtud tähtaegasid ning peame neid ka mõistlikeks.

5) Kas kaasamine toimub varases otsustamise etapis, kui võimaliku otsuse sisu on veel lahtine

ning kas kaasamise tulemusi arvestatakse (sh kas ettepanekute esitajatele vastatakse)?

Jah, toimub küll ja ettepanekuid esitatakse palju. Arvestamine või arvestamata jätmine peavad

olema kaalutletud ja põhjendatud ning need lisatakse alati antavale tegevusloale.

10. Üldsuse osalemine keskkonnaga seotud kavade, programmide, strateegiate jms

koostamisel (artikkel 7).

1) Millised on Teie valdkonnas sellised üldise ja laiema mõjuga dokumendid, mille

koostamisse on kaasatud/olete olnud kaasatud avalikkuse esindajaid?

Keskkonnavaldkondlikest dokumentidest on näiteks välisõhus leviva müra vähendamise

tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas 2025-2029,

mille eelnõu oli avalikul väljapanekul, kirjalikult kaasati kõiki tegevuskavaga puudutatud

isikuid ning mille osas korraldati ka avalik arutelu. Muud organisatsiooni arengut või tegevust

puudutavad dokumendid on menetluses olnud pigem kui sisedokumendid.

2) Milline on olnud kaasamise mõju?

Pigem informeeriv kui dokumentide sisu otseselt mõjutav. Inimestel on pigem küsimusi ja

mitte niivõrd ettepanekuid (KMH-d ja muud keskkonnaalased dokumendid). Tegevuslubade

menetlustes (projekteerimistingimused, ehitusload) esitatakse palju sisulisi ettepanekuid, aga

ka vastuväiteid.

11. Üldsuse osalemine õigusaktide väljatöötamisel (artikkel 8). Milline on olnud Teie

institutsiooni praktika ja kogemus üldsuse kaasamisel õigusaktide väljatöötamisse? Milline on

olnud kaasamise mõju?

Transpordiamet ei tegele õigusaktide väljatöötamisega (otseselt, menetlejana).

12. Õigus pöörduda kohtusse (artikkel 9).

1) Milline on Teie hinnang sellele, kuidas Eesti kohtud on kohaldanud Århusi konventsiooni

artikli 9 lõikes 2 sätestatud keskkonnakaitseliste VVOde kaebeõigust?

Ei oska kommenteerida.

2) Kas haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlus on Teie arvates otstarbekas ja

efektiivne keskkonda mõjutavate otsuste suhtes?

Projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmise menetluses hindame, et jah – võimaldab

enne kohtusse pöördumist veelkord kaalutlusi ja põhjendusi üle vaadata ja vajadusel teha ka

muudatusi. KMH menetlustes ei ole vaide esitamine otstarbekas/põhjendatud, kuna

vaidlustada saab lõpp-haldusakti (ehitusluba). See on ka põhjustanud teatavat

õigusselgusetust, kuna KeHJS räägib otsustajast ja KMH otsustest (nt KMH algatamise otsus,

nõuetele vastavaks tunnistamise otsus), siis olemuslikult on need toimingud ja eraldiseisvalt

üldjuhul mittevaidlustatavad.

3) Kui palju on Teie institutsioonis menetletud vaideid ja puututud kokku

halduskohtumenetlusega?

2024. a oleme saanud 22 uut kohtukaebust, need on kõik halduskohtumenetluses. Kokku on

organisatsioonil jooksvalt menetluses pooleli ca 80-90 vaidlust (see number on kogu aeg

muutumises). Hinnanguliselt üle 90% nendest on haldusasjad (ülejäänud siis tsiviilasjad

tsiviilkohtute pädevuses).

Vaideid esitatakse palju. 2024. a on eksamivaideid esitatud 248 ja muid vaideid 27 tk.

4) Kas avalikkuselt laekunud kaebuse või taotluse alusel on Teie institutsioonis algatatud

menetlusi (teenistuslik järelevalve, distsiplinaarmenetlus, väärteomenetlus,

kriminaalmenetlus)?

Teadaolevalt ei ole algatatud. On laekunud taotlusi teenistusliku järelevalve algatamiseks,

kuid nendeni pole jõutud.

5) Kas avalikkusel on oma õiguste kaitsmiseks kohtus rahalisi või muid takistusi?

Halduskohtusse pöördumise riigilõivud on suhteliselt väikesed ning pöördumine ise otseselt ei

eelda juristi kaasamist – seega hindame, et olulisi rahalisi takistusi õiguste kaitsmiseks kohtus

ei ole.