Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

MÄÄRUS

xx.07.2024 nr …..

Riigihalduse ministri 8. märtsi 2023. a määruse nr 14

„Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse

andmise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Riigihalduse ministri 8. märtsi 2023. a määruse nr 14 „Kättesaadavate kvaliteetsete

avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

Riigihalduse ministri 8. märtsi 2023. a määruses nr 14 „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike

teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis

käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231/60, 30.06.2021, lk

60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel.“;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ligipääsetavuse“ tekstiosaga „puuetega

inimestele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud

horisontaalsete põhimõtete kohaselt“;

3) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui projektiga panustatakse mitmesse väljund- või tulemusnäitajasse, kajastatakse panust

kõikidesse asjakohastesse näitajatesse.“;

4) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „maakondlikke hindamiskomisjone

teenindab“ sõnadega „hindamiskomisjone moodustab ja nende tööd korraldab“;

5) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) projektile, mille arendus- ja ehitustegevusi või muid investeeringuid ei ole planeeritud

omavahel loogiliselt ja sisuliselt terviklikult;“;

6) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

2

„10) investeeringuks sotsiaalhoolekande seaduse 2. jao 2. jaotises nimetatud väljaspool kodu

osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamise taristusse ja 3. jao 6. jaotises nimetatud

ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise taristusse.“;

8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu korral peab olema tagatud

kliimakindlus. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu

vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse

energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tulemusena tekkivate

kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse

eesmärgiga.“;

9) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) avalike teenuste arendustegevuse kulud, sealhulgas teenusvaldkonna tervikliku uuendamise

tegevuskava koostamise, sihtgrupi ootusi täpsustava turu-uuringu korraldamise, e-teenuse

arendus-, mobiilse teenuse loomise, digitaalse mooduli kavandamise ning kasutajaliidese ja

muu infotehnoloogilise lahenduse kulud, samuti kodulehe ja visuaalse identiteedi loomise ning

kasutajasõbraliku ja universaalse disaini põhimõtteid järgiva veebiarenduse kulud;“;

10) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„21) avalike teenuste disainimise kulud, sealhulgas teenuse kontseptsiooni väljatöötamise,

disaini töötoa ning protsessi ja suhtluse kavandamise kulud;

22) teadlikkuse tõstmise kulud, sealhulgas haridusprogrammi, töötajate koolitus-, õppereisi,

mentorprogrammi, ümarlaua-, kampaania-, üritus-, avaliku arutelu, infopäeva korraldamise,

ning teavitus- ja turundustegevuse kulud;“;

11) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) avalike teenuste investeeringutega seotud kulud, sealhulgas seadmete ja inventari soetamise

ning ehitamis- ja rajatava keskkonna ligipääsetavuse tagamise kulud;“;

12) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „abikõlblikest otsestest kuludest“ tekstiosaga

„, välja arvatud juhul, kui abi antakse üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel. Projekti

kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõigetes 4‒6 loetletud kulud.“;

13) paragrahvi 5 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevustes võib investeeringu kulu moodustada

kuni 85 protsenti projekti toetusest ja sellega kaasnevast minimaalsest kohustuslikust

omafinantseeringust.“;

14) paragrahvi 5 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Enne taotluse esitamist on lubatud teha lõike 2 punktides 2 kuni 22 nimetatud avalike

teenuste arendustegevuse, avalike teenuste disainimise või teadlikkuse tõstmise kulusid ja

lõike 2 punktis 8 nimetatud projekti ettevalmistamiseks vajalikke personalikulusid ning

ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulusid, mille all mõistetakse energiaauditi, ehitusliku

projekteerimise ja ehitusprojektide ekspertiisi koostamisega seotud kulusid, sealhulgas

ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogilise ja

-geodeetilise uurimistöö tegemise, ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude ja kliimakindluse

hindamise ning muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulusid. Kui

rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis toetuse taotleja tehtud kulusid

toetusest ei kaeta.“;

3

15) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Kui abi antakse üldise grupierandi määruse alusel, välja arvatud kultuuri edendamiseks ja

kultuuripärandi säilitamiseks antava abi korral, kui sama määruse artiklis 53 sätestatud

tingimused on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende

tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist.“;

16) paragrahvi 5 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Lõikes 7 nimetatud ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulud võivad kokku

moodustada kuni kümme protsenti projekti investeeringute abikõlblike kulude kogumahust.“;

17) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „vastavalt ühendmääruse § 21

lõigetele 1 ja 4“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui abi antakse üldise grupierandi määruse

artikli 56 alusel“;

18) paragrahvi 9 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotlusvoorus rahastatud ehitustegevust sisaldava projekti puhul peavad ehitustööde

ettevalmistamisega seotud § 5 lõikes 7 nimetatud kulud olema tehtud ja esimene ehitustööde

leping sõlmitud 18 kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.“;

19) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse arv „400 000“ arvuga „200 000“;

20) paragrahvi 11 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antud investeerimisabi korral

üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 4 tähenduses või tegevusabi korral sama määruse

sama artikli lõike 5 tähenduses arvutatakse toetuse ülemmäär või summa 2,2 miljoni euro

suuruse või seda ületava abi korral sama määruse sama artikli lõigetes 6 ja 7 sätestatud

metoodika alusel. Üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 2 punktis f nimetatud tegevuse

korral arvutatakse toetuse ülemmäär sama artikli lõikes 9 sätestatud metoodika alusel.

(3) Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava abi korral üldise

grupierandi määruse artikli 55 lõike 8 tähenduses või tegevusabi korral sama määruse sama

artikli lõike 9 tähenduses arvutatakse toetuse ülemmäär või summa 2,2 miljoni euro suuruse või

seda ületava abi korral sama määruse sama artikli lõigetes 10 ja 11 sätestatud metoodika

alusel.“;

21) paragrahvi 13 lõiget 10 täiendatakse pärast sõnu „partnerile osaleda“ sõnaga „muu“;

22) paragrahvi 13 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11)Muu kasu saav organisatsioon võib lisaks lõigetes 1 ja 3 nimetatud organisatsioonidele

olla riigi valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus.“;

23) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 16 sõnastatakse järgmiselt:

„16) kinnitus, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852

artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi sama määruse artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile;“;

25) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt:

„17) vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu korral kliimakindluse tagamise

hindamise tulemused;“;

4

26) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 22 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lõike 1 punktis 17 nimetatud kliimakindluse tagamise hindamise tulemused peavad

sisaldama teavet kliimamuutuste leevendamise ehk CO2-jalajälje ning kliimamuutustega

kohanemise kohta.“;

28) paragrahvi 16 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 19 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus kahe kuni kolme maakonna ülesed

hindamiskomisjonid, millel on kuni seitse liiget. Hindamiskomisjonide koosseisud

kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega.

(2) Hindamiskomisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt üks ettevõtjate organisatsiooni

esindaja või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liige.“;

30) paragrahvi 19 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Hindamiskomisjoni koosseisust võivad kuni 50 protsendi ulatuses moodustada samade

maakondade linna- või vallavolikogu liikmed, linna- või vallavalitsuse liikmed ning linna- või

vallavalitsuse ametnikud ja töötajad.“;

31) paragrahvi 19 lõikes 6 asendatakse sõnad „Maakondliku komisjoni“ sõnaga

„Hindamiskomisjoni“;

32) paragrahvi 19 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Rakendusüksus pöördub kirja teel kõigi selle piirkonna MAROde poole, kelle maakonnas

moodustati lõike 1 alusel hindamiskomisjon, selle liikmete nimetamiseks lõigete 1–5

kohaselt.“;

33) paragrahvi 19 lõikes 9 asendatakse sõna „MARO“ tekstiosaga „Piirkonna MARO-de

ühine“;

34) paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse sõnad „maakondlik hindamiskomisjon“ sõnaga

„hindamiskomisjon“;

35) paragrahvi 20 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse koostatud hindamismetoodika järgi.

Hindamismetoodika koostamisel juhindub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud

valikukriteeriumidest. Hindamise läbiviimise korraldab rakendusüksus.“;

36) paragrahvi 20 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui projekt panustab samal ajal väljundnäitajasse „uute ja uuendatud korraldusega teenuste

arv“ ja tulemusnäitajasse „projektide arv, milles uuendatud korraldusega teenustega seotud

pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20 protsenti“, antakse taotlusele boonusena

0,2 hindepunkti. Kui sellise projekti taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus ning projektis

osaleb partnerina veel vähemalt üks kohalik omavalitsus, antakse taotlusele boonusena 0,3

hindepunkti.“;

37) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „nimetatud juhtudel,“ tekstiosaga „nimetatud

juhtudel, sealhulgas“;

5

38) paragrahvi 22 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsust tuleb kirjalikult põhjendada, sealhulgas tuleb märkida

otsuse õiguslik alus ja näidata ära otsuse tegemise aluseks olevad faktilised asjaolud.“;

39) paragrahvi 24 lõikes 4 asendatakse sõnad „maakondliku hindamiskomisjoni“ sõnaga

„hindamiskomisjoni“;

40) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) toetuse saaja ei ole ehitustegevust sisaldava projekti puhul teinud § 5 lõikes 7 nimetatud

ehitustööde ettevalmistavaid töid ega sõlminud esimest ehitustööde lepingut § 9 lõikes 4

sätestatud tähtaja jooksul.“;

41) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) hiljemalt projekti elluviimise lõpuks tagama, et tal on väärindatava objekti omandi- või

kasutusõigus.“;

42) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Lõike 2 punktis 8 nimetatud väärindatava objekti omandi- või kasutusõigus peab väikese

või keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saaja puhul olema tagatud vähemalt kolme aasta

jooksul ning suurettevõtjast toetuse saaja puhul vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemist.“;

43) paragrahvi 28 lõike 3 punktis 4 asendatakse tekstiosa „, strateegia „Eesti 2035” sihtide

saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele vastavalt taotluses lubatule“ tekstiosaga „ja panus

strateegias „Eesti 2035” kinnitatud strateegiliste sihtide saavutamisse ja aluspõhimõtete

hoidmisse vastavalt taotluses lubatule“.;

44) paragrahvi 28 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

45) paragrahvi 28 lõikes 5 asendatakse arv „kümme“ arvuga „20“;

46) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, võib teha toetuse

ettemakseid vaid põhjendatud juhtudel ühendmääruse § 30 lõigetes 1–6 sätestatud tingimustel.

Ettemakse võib teha kuni 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. Ühendmääruse § 30

lõike 3 kohaselt on ettemaksu kasutamise periood kuni kuus kuud. Toetuse saaja peab esitama

ettemakse kasutamist tõendavad dokumendid ning nende mitteesitamise korral peab ta toetuse

tagastama 15 kalendripäeva jooksul.

(7) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha

toetuse ettemakseid ühendmääruse §-des 31 ja 32 sätestatud tingimustel.

(8) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse

kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud

juhul.“.

§ 2. Määruse rakendamine

Määruse § 1 punkte 26, 41, 42 ja 46 rakendatakse alates 8. märtsist 2023. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

6

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kuupäev digiallkirjas nr 1.4-3/805

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Saadame Teile kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Riigihalduse ministri 8. märtsi 2023. a määruse nr 14

„Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord

muutmine““ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

Sama:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Katrin Orgusaar

[email protected], 5885 1383

1

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Riigihalduse ministri 8. märtsi 2023. a

määruse nr 14 „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused

ja kord muutmine““ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõu kohaselt muudetakse struktuuritoetuste andmist reguleerivat riigihalduse ministri 8.

märtsi 2023. a määrust nr 14 „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise

tingimused ja kord“. Muudatustega täpsustatakse sõnastust õigusselguse huvides, toetuse

minimaalseks summaks kehtestatakse 200 000 eurot, võimaldatakse rakendusüksusel korraldada

teine taotlusvoor nendes maakondades, kus toetuse jääk projekti kohta on toetuse minimaalsest

summast suurem, võimaldatakse anda toetuse saajatele ettemaksu, korraldatakse ümber

hindamiskomisjonide töö, vähendades sellega halduskoormust ja halduskulude mahtu ning

lubatakse projekti kvaliteetsemaks ettevalmistamiseks teha täiendavaid vajalikke kulusid enne

taotluse esitamist.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

regionaalarengu osakonna peaspetsialist Tea Caeiro Batista (5885 1479, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin

Kulp (5885 1442, [email protected]). Eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165,

[email protected])

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja 46 punktist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse kehtiva määruse § 1 lõikega 11, millega lisatakse viide

tegevustele, mida ei toetata Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). Muudatuse eesmärk on

juhtida võimalike taotlejate tähelepanu täiendavatele kõigile ERF toetustele rakenduvatele

piirangutele perioodil 2021-2027, mille hulgas ei toetata fondist fossiilkütustega seotud

investeeringuid.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse § 2 lõikes 1 toetuse andmise eesmärgis ligipääsetavuse

sõnastust. Ligipääsetavuse all peetakse silmas ligipääsetavust puuetega inimestele vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete

põhimõtetele, mis sedastab, et „eelkõige võetakse kogu programmide ettevalmistamise ja

rakendamise ajal arvesse puuetega inimeste juurdepääsu“.

Käesolevas määruses mõistetakse läbivalt ligipääsetavuse all ligipääsetavuse tagamist puuetega

inimestele, mis tähendab ligipääsetavuse tagamist liikumis-, kuulmis-, nägemis-ja

intellektipuudega inimestele projekti abikõlblike tegevuste tulemusena valmivale nii füüsilisele

kui ka digitaalsele keskkonnale. Samal ajal võetakse arvesse, et ligipääsetavus on elukaare

2

põhine. See tähendab, et suurel osal inimestest on elu jooksul ajutiselt või püsivalt mõni

erivajadus. Suurimad ligipääsetavuse sihtgrupid erivajadustega inimeste kõrval on eakad, lapsed,

väikelaste vanemad ja ajutise vigastusega inimesed. Erivajadustega inimestega arvestavad

lahendused on üldjuhul sobivad ka teistele ligipääsetavuse sihtgruppidele.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse § 2 lõiget 2 teise lausega, et selgemalt edasi anda mõtet, et

kui projekt panustab mitmesse väljund- või tulemusnäitajasse, peab projektis kajastuma panus

kõikidesse asjakohastesse näitajatesse. Kõik asjakohased väljund- ja tulemusnäitajad tuleb

taotluses kirjeldada, ei piisa vaid ühe väljund- ja tulemusnäitaja kirjapanekust. Muudatus aitab

ühtlustada taotlejate ja rakendusüksusega arusaama väljund- ja tulemusnäitajate raporteerimise

kohustusest ning tagab seeläbi täpsema ülevaate näitajate saavutustasemest.

Eelnõu § 1 punktiga 4 on täpsustatud § 3 lõike 2 sõnastuse mõtet, et hindamiskomisjonide töö

korraldamise eest vastutab rakendusüksus. Muudatus on seotud hindamiskomisjonide töö

ümberkorraldustega teiseks vooruks. Tulenevalt hindamiskomisjonide töökorraldust

puudutavatest teistest muudatustest §-s 19 (vt eelnõu punktid 29-34) on eemaldatud sõna

„maakondlik“.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täpsustatakse § 4 lõike 4 punkti 5 sõnastust, et paremini edasi anda esialgset

mõtet toetada meetmest avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks

kompleksseid ja kõiki eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi sisaldavaid projekte. Omavahel

loogiliselt ja sisuliselt terviklikult planeeritud tegevuste all mõistetakse olukorda, kui

arendustegevused ja ehitustegevused ning muud investeeringud on põhjalikult ja ühtlase

tervikuna välja töötatud või korraldatud, hõlmates kõiki olulisi aspekte või osi ning moodustades

ühtse ja ühtlase terviku, mis on sisemiselt kooskõlas ja täielikult integreeritud, et saavutada

soovitud eesmärk või tulemus.

Sõnaveeb annab sõnale "terviklik" sünonüümid - jagamatu, üksmeelne, terve, ülevaatlik, ühtne,

harmooniline, kooskõlaline, täielik, igakülgne, kõigekülgne, igapidine, monoliitne, ammendav,

kõikehõlmav, komplektne, kompleksne, kõikehaarav.

Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 8 täpsustatakse kliimakindluse tagamisega seotud sätteid. Määruse §

4 lõike 4 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks, kuid määrust täiendatakse § 4 lõikega 5, milles

sätestatakse, et vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringute puhul peab olema tagatud

kliimakindlus. Selliselt sätestab eelnõu kliimakindluse tagamise definitsiooni.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse § 4 lõiget 4 punktiga 10, mille kohaselt üldhooldekodude

projektidele toetust ei anta, kuna üldhooldekodude toetamine ei vasta Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 (edaspidi ÜSM) art 9 punktis 1 viidatud Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artiklile 25. Täiendus on vajalik selleks, et potentsiaalsetel taotlejatel oleks

terviklik ülevaade olulistest piirangutest, mis tulenevad Euroopa Komisjoniga kokku lepitud

rakenduskavast ning kõigi struktuuritoetuste rakendamisel otsekohalduvast ÜSM-ist.

ÜSM põhjenduste punktis 6 on selgitatud, et fonde tuleb rakendada viisil, mis edendab

üleminekut asutusepõhiselt hoolduselt perepõhisele ja kogukonnapõhisele hooldusele ning

fondidest ei tohiks toetada meetmeid, mis aitavad kaasa mis tahes vormis segregatsioonile või

tõrjutusele. Üldhooldekodude arendamine ei vasta harta art 25 nõudele tagada eakate õigus elada

inimväärset ja iseseisvat elu.

Rakenduskavas on deinstitutsionaliseerimisele mitmes kohas viidatud. Näiteks peatükk 1.

Programmi strateegia: Peamised arenguga seotud katsumused ja poliitilised lahendused, lehekülg

8 „Elanikkonna vananemise tõttu tuleb keskenduda eakatele võimaluste pakkumisele (nt

elukestev õpe). Põlvkondadevahelise koostöö edendamine ja eakate suurem kaasamine aitab kasu

saada nende elukogemusest. Vaja on investeerida paindlikesse sotsiaalteenustesse, keskendudes

toetatud iseseisvat elu võimaldava keskkonna loomisse ja ühiskonnaelu osalemise võimaldamisse

3

(nt kodupõhiste sotsiaalteenuste ja ligipääsetavuse suurendamine), kooskõlas

deinstitutsionaliseerimise (DI), desegregatsiooni ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.“

Rakenduskava peatükis 2.1.6 „Prioriteet: Sotsiaalsem Eesti“ leheküljel 24 ja 25 „Sotsiaalsüsteemi

arendamine põhineb deinstitutsionaliseerimise põhimõttel. Vaja on investeerida

kogukonnapõhistesse teenuste üksustesse, teenusekeskustesse, päevahoidu ja muude teenuste

arendamisse, mis vähendaks hoolduskoormust ja toetaks inimeste võimalikult iseseisvat

toimetulekut.“

Eelnõu § 1 punktidega 9-10 kirjutatakse detailsemalt lahti avalike teenuste arendustegevuse,

disainimise ja teadlikkuse tõstmise kulude sisu, et lihtsustada taotlejate jaoks terviklikult

planeeritud ning meetme eesmärgi ja ülesehitusega sobivate projektide ettevalmistamist.

Punktis 9 täpsustatakse § 5 lõike 2 punkti 2 sõnastust nimetades kulud, mida loetakse avalike

teenuste arendustegevuse kulude hulka. Selleks on näiteks tervikliku

teenusvaldkonnauuendamise tegevuskava koostamise, sihtgrupi ootusi täpsustava turu-uuringu

läbiviimise, e-teenuse arenduskulud, mobiilse teenus loomise, digitaalse mooduli kavandamise,

kasutajaliidese ja muu infotehnoloogilise lahenduse kulud, kodulehe loomise, visuaalse

identiteedi loomise, kasutajasõbraliku ja universaalse disaini põhimõtteid järgiva veebiarenduse

kulud.

Punktiga 10 täiendatakse määruse §-i 5 lõiget 2 punktidega 21 ja 22, nimetades näitlikult kulud,

mida loetakse avalike teenuste disainimise ja teadlikkuse tõstmise kulude hulka.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täpsustatakse § 5 lõike 2 punkt 3 sõnastuses ehitamisega seotud kulude

sõnastust ning täpsustatakse, et avalike teenuste investeeringutega seotud kulude hulka loetakse

rajatava keskkonna ligipääsetavuse tagamise kulud. Ehitusseadustiku kohaselt on ehitamine

ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus,

mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused, seetõttu puudub vajadus

määruse sõnastuses eraldi välja tuua hoone osa lammutustöid ning see osa lausest kustutatakse.

Lammutustööde abikõlblikkust see muudatus ei mõjuta.

Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 17 täpsustatakse projekti kaudsete kulude arvestamist kohalikule

taristule investeeringuteks antava abi puhul. Kui projekti tegevus liigitub „Kohalikule taristule

antav investeeringuteks ettenähtud abiks“ grupierandi artikli 56 alusel, siis sellele projekti

tegevusele kaudseid kulusid arvestada ei ole lubatud, sest grupierandi vastava artikli kohaselt ei

ole need kulud toetatavad. Punktiga 12 täiendatakse § 5 lõiget 3 viitega grupierandi määruse

artiklile 56, mille alusel kaudsed kulud ei ole abikõlblikud. Punktiga 17 täpsustatakse § 7 lõiget

3, mis sätestab, et kaudseid kulusid ei arvestata projekti tegevusele, kui abi antakse üldise

grupierandi määruse artikli 56 alusel, milleks on abi „Kohalikule taristule antav investeeringuteks

ettenähtud abi“.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täpsustatakse § 5 lõike 5 sõnastust, et investeeringu kulu arvutamisel

arvestatakse 85 protsent nii projekti toetusest ja ka sellega kaasnevast minimaalsest

kohustuslikust omafinantseeringust. Sama põhimõtet rakendati ka esimeses taotlusvoorus,

tegemist on sõnastusliku täpsustusega, et muuta määruse tekst lihtsamini mõistetavaks.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse § 5 lõike 7 sõnastust, millega antakse täiendav võimalus teha

kulusid enne taotluse esitamist lisaks ehitustööde ettevalmistamisega seotud kuludele, kuna

projektid on mahukad ja vajavad paremat ettevalmistamist elanikkonna kaasamisel, teenuste

kujundamisel, suurema hulga inimeste teavitamisel. Hea projekti ettevalmistamise protsess on

pikk, vajab ekstra tähelepanu ja selleks on vaja palgata projektijuht juba enne projekti algust, kes

juhiks ettevalmistavate tööde käiku. Sellisteks vajalikeks abikõlblikeks kuludeks, millega võib

olla vajalik ja põhjendatud alustada enne taotluse esitamist, on avalike teenuste arendustegevused,

avalike teenuste disainimise või teadlikkuse tõstmise kulud ja personalikulud vastavalt

4

ühendmääruse § 16 lõigetele 1–4. Personalikuludest on enne taotluse esitamist abikõlblikud

üksnes projekti ettevalmistamiseks vajalikud projektijuhtimiskulud. Paragrahvi 5 lõike 7 lõppu

lisatakse lause, mis kehtivas eelnõus oli lõikes 8: „Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata

jätmise otsuse, siis toetuse taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta“. Tulenevalt sellest, et enne

taotluse esitamist tehtavate kulude ringi on laiendatud, sobib see lause paremini lõikesse 7, sest

hõlmab kõiki enne taotluse rahuldamise otsust tehtud kulusid.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse § 5 lõikega 71, millega täpsustataksetaotleja õigusi alustada

projektiga seotud tegevusi ja võtta kohustusi grupierandi määruse alusel antava abi korral. Kui

abi antakse üldise grupirandi määruse alusel, ei ole üldjuhul lubatud alustada projektiga seotud

tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist.

Erandiks on grupierandi artikkel 53, mille puhul sellist piirangut ei ole, juhul kui kõik selle artikli

nõuded on täidetud.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täpsustatakse § 5 lõiget 8, et lõikes 7 nimetatud ehitustööde

ettevalmistamisega seotud kulud võivad kokku moodustada kuni kümme protsenti projekti

investeeringute abikõlblike kulude kogumahust. Muid lõikes 7 nimetatud ettevalmistavaid

kulusid kümne protsendi hulka ei arvestata. Muudatus on vajalik tulenevalt määruse § 5 lõike 7

sõnastuse muudatusest, millega laiendatakse tegevuste ringi, mida on lubatud teha enne taotluse

esitamist.

Eelnõu § 1 punktidega 18 ja 39 täpsustatakse § 9 lõike 4 ja § 25 lõike 2 punkti 6 sõnastust, mis

tulenevalt määruse § 5 lõike 7 sõnastuse muudatusest sätestab, et vaid ehitustööde

ettevalmistamisega seotud kulud peavad olema tehtud ja ehitustööde leping sõlmitud 18 kuu

jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Muid määrusega lubatud projekti ettevalmistavaid

kulutusi 18 kuu pikkune tähtaeg ei puuduta.

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse § 10 lõikes 2 toetuse minimaalset summat projekti kohta

seniselt 400 000 eurolt 200 000 eurole, kuna esimese taotlusvooru tulemusena oli näha, et

kohalikel omavalitsustel on vajadus ellu kutsuda ka väiksema rahalise mahuga projekte teenuste

arendamiseks ning samas on mitmetel taotlejatel probleeme suuremate projektide

omafinantseeringu katmisega. Eelkõige võimaldab see muudatus ellu kutsuda selliseid teenuste

ümberkorraldamist toetavaid projekte, millega ei kaasne olulist investeeringuvajadust või

plaanitakse investeeringuid rahastada teistest allikatest.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse § 11 lõikeid 2 ja 3. Täpsustatakse toetusmäära arvestamise

aluseid lähtuvalt 1.07.2023 jõustunud grupierandi määruse muudatustest (kehtestatud 23.06.2023

määrusega (EL) 2023/1315), mis näevad ette, et kuni 2,2 miljoni euro suuruse abi korral ei ole

kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antud abi ja spordi- ja mitmeotstarbelisele

vaba aja veetmise taristule antava abi puhul vajalik kasutada üldise grupierandi määruse kohast

metoodikat maksimaalse abi määra arvutamiseks, eeldusel, et abi määr ei ole kõrgem kui 80 %

abikõlblikest kuludest. Antud meetmes jääb maksimaalne toetusmäär kõigi projektide juhul

madalamaks kui 80%, mistõttu reeglina ei ole abi määra täpsustamiseks üldise grupierandi

määruse metoodikale vastavaid arvutusi vajalik teha.

Juhul, kui toetust antakse üldise grupierandi määruse sama artikli lõike 2 punktis f määratletud

tegevusele (kirjutamine, toimetamine, muusika ja kirjanduse tootmine, levitamine, digiteerimine

ja avaldamine, sh tõlked), ei tohi maksimaalne abisumma sõltumata antud abi summast ületada

ei vahet abikõlblike kulude ja projekti diskonteeritud tulude vahel ega 70 % abikõlblikest

kuludest.

Juhul kui kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antud abi summa on erandlikult

suurem kui 2,2 mln eurot, ei tohi selle abi maht ületada projekti abikõlblike kulude ja tehtud

investeeringu tegevuskasumi vahet ning antav tegevusabi summa ei tohi ületada summat, mis on

vajalik tegevuskahjumi katmiseks ja asjaomasel perioodil mõistliku kasumi saamiseks. Kui

5

toetuse maksimaalne määr arvutatakse artikli 53 lõigetes 6-7 sätestatud metoodika alusel, tuleb

taotlejal koostada asjakohased prognoosid võimaliku kasumi teenimise kohta, mida arvestatakse

taotluse rahuldamise otsuses toetuse summa ja toetuse osakaalu sätestamisel

Juhul kui spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule investeeringuteks antav abi

või tegevusabi peaks erandlikult projektis ületama 2,2 miljonit eurot, tuleb maksimaalse toetuse

määra arvutamisel kasutada vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 55 lõikes 10 või lõikes

11 sätestatud metoodikat. Kui toetuse maksimaalne määr arvutatakse artikli 55 lõigetes 10 ja 11

metoodika alusel, tuleb taotlejal koostada asjakohased prognoosid võimaliku kasumi teenimise

kohta, mida arvestatakse taotluse rahuldamise otsuses toetuse summa ja toetuse osakaalu

sätestamisel.

Täiendavalt seab üldise grupierandi määruse artikkel 55 kohustuse, et toetatud spordi- ja

mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristust huvitatud kasutajad peavad loodavale taristule

juurde pääsema avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, sh taristu kasutamise tasu või

müügihind peab vastama turuhindadele. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale

isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes

täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid.

Lisaks tuleb abi andmisel grupierandi määruse metoodikale mõlema riigiabi liigi puhul arvesse

võtta ka antud määruse § 12 lõigetes 2 ja 3 sätestatud toetuse piirmäärasid – seda ka juhul kui

maksimaalne abi määr arvestatakse üldise grupierandi määruse metoodika alusel ning

arvutuslikult ületab meetme maksimaalseid toetusmäärasid.

Eelnõu § 1 punktidega 21 ja 22 täpsustatakse meetme tulemusnäitajasse „integreeritud

projektidest kasu saanud organisatsioonide arv“ panustavate organisatsioonide kohta kasutatavat

mõistet, kui tegemist on osapoolega, kes ei ole projekti partner. Punktides 21 ja 22 nimetatud muu

kasu saava organisatsiooni all mõistetakse organisatsioone, kes osalevad projektist toetatavate

tegevuste elluviimisel, kuid kellel ei teki projekti rakendamise käigus kulusid. Muu kasu saava

organisatsiooni sünonüüm, sealhulgas e-toetuse keskkonnas, on kaasatud organisatsioon.

Meetme tulemusnäitajas „integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv“

mõistetakse vastavalt näitajate metoodikale kasu saanud organisatsioonide all nii neid

organisatsioone, kellel tekivad rakendamise käigus kulud (partnerid), kui ka neid kellel ei teki

kulusid (muud kasu saavad organisatsioonid).

Punktiga 22 täpsustatakse lisaks § 13 lõikes 11 riigi ametiasutuse sõnastust. Sätte kohaselt võib

muu kasu saav organisatsioon ehk kaasatud organisatsioon olla lisaks kahaneva rahvaarvuga

kohaliku omavalitsuse üksusele, piirkondlikule vee-ettevõtjale, sihtasutusele ja

mittetulundusühingule ka riigivalitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus.

Vabariigi Valituse Seaduses kasutatakse terminit valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav

asutus, mitte riigi ametiasutust. Valitsusasutused on ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid.

Hallatavad asutused on näiteks muuseumid, instituudid, teadmuskeskused. Õigusselguse huvides

on mõistlik kasutada samu termineid.

Eelnõu § 1 punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks § 14 lõige 2, kuna teavitamisnõuete täitmine on

toetuse saaja kohustus, mitte taotleja kohustus.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täpsustatakse § 15 lõike 1 punkt 16 nõuet, taotlusele peab olema lisatud

kinnitus, mitte hindamise aruanne, et projekt ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi sama määruse artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile. Selle nõudega vähendatakse bürokraatiat.

Eelnõu § 1 punkt 25 täpsustatakse § 15 lõike 1 punkt 17 nõuet taristuinvesteeringu kliimakindluse

hindamisele. Kliimakindluse tagamise hindamise nõudest on välja võetud eksperdi koostatud

hindamisearuande nõue. Projektide keerukuse tase on selline, et taotlejad suudavad ise hinnata

6

taristuinvesteeringute kliimakindlust ning esitatud dokumendid kontrollitakse rakendusüksuse

poolt nagunii üle. Ei ole otstarbekas seada taotlejale ülemäära bürokraatlikke nõudeid.

Eelnõu § 1 punktidega 26, 41 ja 42 asendatakse toetuse taotleja kohustus esitada koos taotlusega

väärindatava objekti omandi- ja kasutusõigust tõendavad dokumendid toetuse saaja kohustusega

tagada vastavad dokumendid hiljemalt projekti elluviimise lõpuks. Kehtetuks tunnistatakse

määruse § 15 lg 1 punkt 22 ning määruse § 26 lõiget 2 täiendatakse samasisulise punktiga 41.

Eelkõige arvestab muudatus projektidega, mille tegevused on seotud mitme kinnistusega ning

mille täpne lahendus võib projekti jooksul muutuda. Valdavalt on sellisteks projektideks

piirkondliku vee-ettevõtja projektid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning reoveepuhastite

ehitamiseks. Muudatus rakendub tagasiulatuvalt ka I voorust toetatud projektidele, millele on

tehtud kõrvaltingimusega otsus.

Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse § 15 lõikega 11, mis sätestab, et taristuinvesteeringu puhul,

mille kestus on vähemalt viis aastat, peavad kliimakindluse tagamise hindamise tulemused

sisaldama teavet kliimamuutuste leevendamise ehk CO2 jalajälje ning kliimamuutustega

kohanemise kohta. Seejuures alati ei ole vajalik teostada CO2 jalajälje arvutusi, vaid võib

piirduda selgitusega. Näiteks, kui tegemist on hoone ehitamisega, siis taotleja saabki

taotlusvormil selgitada, et hoonete valdkonnas ei ole vaja arvutada CO2 jalajälge ja see ongi

„teave CO2 jalajälje kohta“.

Eelnõu § 1 punktiga 28 tunnistatakse kehtetuks § 16 lõige 4, kui mitte asjakohane lõige.

Maakondasid, millele eraldatud vahendite osas jäi pärast I taotlusvooru oluline jääk, oli KOVide

halvenenud finantsseisu tõttu esialgselt prognoositust oluliselt rohkem. Seetõttu on otsustatud

nendes maakondades korraldada täiendav voor, mis võimaldab vabad vahendid kasutusele võtta.

Kuna lisavoor toimub ainult osades maakondades, ei ole põhjendatud selle järel tekkivate jääkide

kasutusele võtmine üksnes nendes maakondades.

Eelnõu § 1 punktiga 29 sätestatakse § 19 lõikega 1 uus hindamiskomisjonide moodustamise kord,

mille järgi hindamiskomisjonide koosseis võib olla kuni seitsmeliikmeline ja komisjonid

moodustatakse kahe kuni kolme maakonna kaupa.

Teises taotlusvoorus ei saa osaleda kõik maakonnad, kuna osad on maakondadele eraldatud

toetusvahendid on maksimaalset ära kasutanud esimeses taotlusvoorus. Need maakonnad, kelle

toetuse jääk ületab toetuse minimaalset summat projekti kohta ehk 200 tuhandet eurot, saavad

osaleda teises taotlusvoorus. Mõnel maakonnal on toetuse jääk ligilähedal minimaalsele toetuse

summale, ehk et neil maakondadel on võimalus saada positiivne otsus vaid ühele projektile ning

seetõttu on eeldatav taotlemisaktiivsus väike. Sellistel juhtudel ei ole otstarbekas ja

kuluefektiivne kutsuda kokku maakondlik hindamiskomisjon ühe projekti hindamiseks.

Muudatus annab rakendusüksusele võimaluse moodustada hindamiskomisjon kahe või kolme

maakonna kaupa, hoides kokku nii otseseid kulusid kui ka mitmete inimeste tööaega. Eelneva

konsultatsiooni käigus on maakondlike arendusorganisatsioonide ehk MAROdega kokku lepitud,

et hindamiskomisjonid moodustatakse Harjumaa ja Ida-Virumaa, Läänemaa ja Pärnumaa,

Põlvamaa ja Tartumaa, Valgamaa ja Viljandimaa vahel. Juhul kui enne II vooru avamist muutub

selles osalevate maakondade nimekiri, uuendatakse ühise hindamiskomisjoniga maakondade

gruppe ministeeriumi ja RTK koostöös, konsulteerides ka vastavate MAROdega.

Eelarvejaotus on endiselt maakondlik ning ka taotluste pingerida koostatakse iga maakonna kohta

eraldi.

Samuti muudetakse § 19 lõige 2 nõuet, et hindamiskomisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt

üks ettevõtjate organisatsiooni esindaja või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liige senise kahe

asemel, kuna väikestes maakondades oli I vooruks keeruline leida tunnustatud ettevõtjaid, kes

sooviks hindamiskomisjoni töös osaleda. Ettevõtjate organisatsiooni aga ei ole igas maakonnas.

7

Eelnõu § 1 punktidega 30-31 muudetakse § 19 lõigete 5 ja 6 sõnastust ja nimetatakse maakondlik

komisjon hindamiskomisjoniks, kuna komisjonide töö ümberkorraldamine maakonna põhiselt

piirkondlikuks tingib ka terminoloogia täpsustuse.

Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse § 19 lõike 8 sõnastust. Rakendusüksus pöördub kirja teel

kõigi selle piirkonna MARO-de poole, kelle maakonna üleselt moodustati hindamiskomisjonid,

et nimetada hindamiskomisjoni liikmed ja asendusliikmed. Vastavalt määruses sätestatud

nõuetele saavad MARO-d ühiselt samas hindamiskomisjoni piirkonnas nimetada kuni seitse

põhiliiget, mis tähendab, et eelnevalt peavad MARO-d omavahel hindamiskomisjonide liikmed

kokku leppima ja vastuskirjas esitama rakendusüksusele. Parandatud on ka viide lõigetele 1–5.

Eelnõu § 1 punktiga 33 täpsustatakse § 19 lõike 9 sõnastust. Täpsustuse mõte seisneb selles, et

piirkonna MARO-d, kelle vahel moodustati hindamiskomisjonid, peavad koostama

rakendusüksusele ühise vastuskirja hindamiskomisjoni liikmete moodustamiseks.

Eelnõu § 1 punktidega 34 ja 39 asendatakse § 20 lõikes 1 ja § 24 lõike 4 sõnad „maakondlik

hindamiskomisjon“ sõnaga „hindamiskomisjon“, kuna määruse muudatustega muutub läbivalt

komisjoni nimetamise termin.

Eelnõu § 1 punktiga 35 korrigeeritakse § 20 lõige 2 sõnastust ja jäetakse välja lõike 2 teine lause,

mis reguleerib erinevates maakondades vaheliste koostööprojektide hindamist. Esimese

taotlusvooru praktikast lähtuvalt ei ole tõenäoline, et kohalikud omavalitsused viivad ellu

koostööprojekte naabermaakondade omavalitsustega, mistõttu ei ole niivõrd detailne säte

määruses vajalik. Samuti on II voorus võimalik mitme maakonna projektide puhul korraldada

hindamiskomisjonide töö selliselt, et neid taotlusi hindaks ühine hindamiskomisjon.

Eelnõu § 1 punktiga 36 sätestatakse § 20 lõikes 7 projektile boonuspunktide andmise uus alus,

et motiveerida kohalikke omavalitsusi panustama koostöösse ja väljundnäitajasse „uute ja

uuendatud korraldusega teenuste arv“ ja tulemusnäitajasse „projektide arv, milles uuendatud

korraldusega teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20 protsenti“,

kuna I vooru esialgsete analüüside alusel on näha nende näitajate alatäitumist. Esimeses

taotlusvoorus integreeritud projektidele boonuspunktide andmine motiveeris mõningatel

juhtudel projektide integreeritust näitama ka juhtudel, kui vajadus koostööks ei olnud väga

sisuline ja seetõttu on otstarbekas II voorus anda boonuspunkte neile projektidele, mis

panustavad uute ja uuendatud korraldusega teenustesse.

Eelnõu § 1 punktiga 37 täpsustatakse § 22 lõike 1 sõnastust õigusselguse huvides, et taotlus

jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, sealhulgas kui taotleja

või taotlus ei vasta käesoleva määruse §-des 13 ja 15 ning § 17 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

Lisaks rõhutatakse sättes eraldi, et määruse nõuetele mittevastavuse korral tehakse taotluse

rahuldamata jätmise otsus.

Eelnõu § 1 punktiga 38 täpsustatakse § 22 lõikes 2, et taotluse rahuldamata jätmise otsust tuleb

kirjalikult põhjendada, märkida otsuse õiguslik alus ja näidata ära otsuse tegemise aluseks olevad

faktilised asjaolud.

Eelnõu § 1 punktiga 43 täpsustatakse § 28 lõike 3 punkti 4, et vahe- ja lõpparuandes oodatakse

kirjeldust, kuidas taotluses kirjeldatud panust „Eesti 2035“ strateegiasse on tegelikult arvesse

võetud. Kirjeldus näitab Eesti 2035 strateegilistesse sihtidesse panustamise dünaamikat ja ei ole

toetuse saajale ülemäära koormav. Samas aitab see hoida toetuse saaja jaoks horisontaalsetesse

teemadesse panustamist läbivalt kogu projekti jooksul tähelepanu all ning annab edasistesse

rakenduskava hindamistesse detailsemat sisendit.

8

Eelnõu § 1 punktiga 44 tunnistatakse § 28 lõige 4 kehtetuks, sest toetuse andmisel ei kasutata

väljund- ja tulemusnäitajaid, mille saavutamist hinnatakse pärast projekti lõppemist.

Eelnõu § 1 punktiga 45 võimaldatakse rakendusüksusel kinnitada vahearuanded üldjuhul 20

tööpäeva jooksul, varasema 10 tööpäeva asemel. Muudatus on tingitud sellest, et aasta lõpu

seisuga esitatakse erinevates meetmetes väga palju aruandeid korraga ja seetõttu ei ole praktikas

võimalik 10 tööpäeva nõuet alati täita.

Eelnõu § 1 punktiga 46 lisatakse § 29 lõiked 6–8, et võimaldada ettemakseid toetuse saajale, kes

ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse

saajale võib põhjendatud juhtudel teha toetuse ettemakseid ühendmääruse §-des 31 ja 32

sätestatud tingimustel.

§ 2. Määruse rakendamine

Määruse § 1 punkte 26, 41, 42 ja 46 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 8. märtsist 2023. See

võimaldab ka juba toimunud taotlusvoorude projektide toetuse saajatele teha ettemakseid ja

esitada väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust kinnitavad dokumendid projekti

elluviimise lõpuks.

4. Määruse mõjud

Muudatusega ei lisandu täiendavaid mõjusid meetme rakendamisel. Eelnõu määrusena jõustumine

aitab kaasa 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti“ erieesmärkide „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse,

majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja

julgeoleku soodustamine linnapiirkondades“ ja „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku

ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku

soodustamine mujal kui linnapiirkondades“ saavutamisse.

Majanduslikku, sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja

looduskeskkonnale määruse muudatusega ei kaasne. Muudatustega kaasneb teatud piires

positiivne mõju regionaalarengule, mis loob soodsamad tingimused piirkonna konkurentsivõime

suurenemisele. Muudatusega ei kaasne taotleja halduskoormuse tõusu ega kasva rakendusüksuse

töökoormus. Muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Ettemaksete

võimaldamisega väheneb surve kohalike omavalitsuste eelarvetele kulude sildfinantseerimiseks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid riigieelarvele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määruse § 1

punkte 26, 41, 42 ja 46 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 8. märtsist 2023. a. Tagasiulatuvalt

rakendataval regulatsioonil on taotlejatele soodne mõju ja see kohaldub kõigile taotlejatele

ühetaoliselt.

9

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, MAROd. Määruse muudatus

saadetakse kooskõlastamisele Riigi Tugiteenuste Keskusele, Rahandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile. Arvamuse avaldamiseks esitatakse eelnõu Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, ÜKP seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.