Arvamus

Aadress: J. Liivi tn 4, Tartu 50409; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Teie 22.07.2024 nr 8-1/5632-1

Meie 19.08.2024 nr 10-3/24/412-2

Lp justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Tartu Maakohtu arvamus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(kohtuhaldus) kohta

Tartu Maakohus tänab võimaluse eest kohtute seaduse (edaspidi KS) muutmise seaduse eelnõu

kohta arvamust avaldada. Minule teadaolevalt on kohtute esimehed esitanud eelnõu kohta

ühised seisukohad ja tahan rõhutada, et Tartu Maakohus toetab viidatud dokumendis toodud

seisukohti.

Tartu Maakohtu kohtunike arvates on Eesti kohtusüsteem eelnõus toodud ümberkorraldusteks

valmis – Tartu Maakohus toetab kohtuhalduse üleandmist täitevvõimult kohtuvõimule. Küll

aga on riigi praegust keerulist rahandusolukorda arvestades ebaselge, millistest vahenditest

kohtuhaldust rahastama hakatakse. Tahame rõhutada, et kohtusüsteemis endas raha selleks ei

ole. Ehk et koos täiendavate ülesannetega kohtusüsteemile peab olema tagatud ka nende

ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised vahendid. Eelnõu seletuskiri on mõistetavalt kohtute

eelarve(te) osas üldsõnaline. Kohtute vaates on aga oluline teatav kindlus, et kohtuhalduse

ülesannete lisandumisega ühelt poolt ning 2025. aastale ja sellele järgnevatele aastatele

kavandatud eelarvekärbetega teiselt poolt on I ja II astme kohtutele tagatud piisav rahastus

kohtuhaldusmudeliga planeeritud ülesannete täitmiseks.

Tartu Maakohus ei toeta eelnõus sätestatud kohtute haldus-ja arendusnõukogu (KHN)

koosseisu. KS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses oli kohtuhalduse muutmise

ühe eesmärgina välja toodud vajadus vähendada vastutuse hajumist kohtute haldamisel ja

laiendada kohtute ülest vaadet kohtute arendamisel ja haldamisel. Sellest tulenevalt märgiti

väljatöötamiskavatsuses, et KHN peaks muutuma senisest nõuandvast ja kooskõlastavast

organist strateegilise tasandi otsustuskoguks, mis on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ.

Samad eesmärgid on sõnastatud ka KS muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas, mis ütleb, et

KHN suunab kohtute arendamist ja haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust

puudutavad otsused. Samuti öeldi väljatöötamiskavatsuses, et kohtute tegeliku omavalitsuse ja

vastususte tagamiseks kohtusüsteemi haldamisel, peab KHN koosnema eelkõige kohtunikest.

Ka eelnõu seletuskiri kinnitab, et KHN-i kaudu suureneb oluliselt kohtunike otsustusõigus

kohtute arendamise ja tugiteenuste korraldamise üle. Seetõttu on mõnevõrra arusaamatu, et

eelnõus on loobutud kohtuhalduse muutmise ettevalmistamise käigus tekkinud ja läbiräägitud

ettepanekust, et KHN-i koosseisu kuuluvad Riigikohtu esimees, viis valitavat kohtunikku, kes

esindavad kõiki menetlusliike ja erinevaid kohtuastmeid, ja kolm välisliiget väljastpoolt

kohtusüsteemi, kelle valivad kohtunikest liikmed. Selle asemel on eelnõus esitatud KHN-i

koosseis sisuliselt endises koosseisus, kus 11-st liikmest on I ja II astme kohtunikke viis.

Kohtuhalduse muutmise eesmärgist lähtuvalt laiendati kohtute haldus- ja arendusnõukogu

pädevust ja ülesannete hulka kohtute haldamisel. See aga eeldab nõukogu liikmetelt pidevat ja

aktiivset tööd kohtute haldamisel. Tartu Maakohtu arvates ei ole riigikogu liikmed,

advokatuuri, prokuratuuri ja õiguskantsleri büroo esindajad on oma igapäevatöö kõrvalt selleks

valmis. KHN muutub seeläbi ebaefektiivseks ja formaalseks. Ette on näha, et väheneb oluliselt

süvenemisaste ja otsused muutuvad pahatihti mugavusotsusteks. Seda aga kohtusüsteem ei

vaja.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

Kohtu esimees

Aadress: J. Liivi tn 4, Tartu 50409; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Teie 22.07.2024 nr 8-1/5632-1

Meie 19.08.2024 nr 10-3/24/412-2

Lp justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Tartu Maakohtu arvamus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(kohtuhaldus) kohta

Tartu Maakohus tänab võimaluse eest kohtute seaduse (edaspidi KS) muutmise seaduse eelnõu

kohta arvamust avaldada. Minule teadaolevalt on kohtute esimehed esitanud eelnõu kohta

ühised seisukohad ja tahan rõhutada, et Tartu Maakohus toetab viidatud dokumendis toodud

seisukohti.

Tartu Maakohtu kohtunike arvates on Eesti kohtusüsteem eelnõus toodud ümberkorraldusteks

valmis – Tartu Maakohus toetab kohtuhalduse üleandmist täitevvõimult kohtuvõimule. Küll

aga on riigi praegust keerulist rahandusolukorda arvestades ebaselge, millistest vahenditest

kohtuhaldust rahastama hakatakse. Tahame rõhutada, et kohtusüsteemis endas raha selleks ei

ole. Ehk et koos täiendavate ülesannetega kohtusüsteemile peab olema tagatud ka nende

ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised vahendid. Eelnõu seletuskiri on mõistetavalt kohtute

eelarve(te) osas üldsõnaline. Kohtute vaates on aga oluline teatav kindlus, et kohtuhalduse

ülesannete lisandumisega ühelt poolt ning 2025. aastale ja sellele järgnevatele aastatele

kavandatud eelarvekärbetega teiselt poolt on I ja II astme kohtutele tagatud piisav rahastus

kohtuhaldusmudeliga planeeritud ülesannete täitmiseks.

Tartu Maakohus ei toeta eelnõus sätestatud kohtute haldus-ja arendusnõukogu (KHN)

koosseisu. KS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses oli kohtuhalduse muutmise

ühe eesmärgina välja toodud vajadus vähendada vastutuse hajumist kohtute haldamisel ja

laiendada kohtute ülest vaadet kohtute arendamisel ja haldamisel. Sellest tulenevalt märgiti

väljatöötamiskavatsuses, et KHN peaks muutuma senisest nõuandvast ja kooskõlastavast

organist strateegilise tasandi otsustuskoguks, mis on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ.

Samad eesmärgid on sõnastatud ka KS muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas, mis ütleb, et

KHN suunab kohtute arendamist ja haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust

puudutavad otsused. Samuti öeldi väljatöötamiskavatsuses, et kohtute tegeliku omavalitsuse ja

vastususte tagamiseks kohtusüsteemi haldamisel, peab KHN koosnema eelkõige kohtunikest.

Ka eelnõu seletuskiri kinnitab, et KHN-i kaudu suureneb oluliselt kohtunike otsustusõigus

kohtute arendamise ja tugiteenuste korraldamise üle. Seetõttu on mõnevõrra arusaamatu, et

eelnõus on loobutud kohtuhalduse muutmise ettevalmistamise käigus tekkinud ja läbiräägitud

ettepanekust, et KHN-i koosseisu kuuluvad Riigikohtu esimees, viis valitavat kohtunikku, kes

esindavad kõiki menetlusliike ja erinevaid kohtuastmeid, ja kolm välisliiget väljastpoolt

kohtusüsteemi, kelle valivad kohtunikest liikmed. Selle asemel on eelnõus esitatud KHN-i

koosseis sisuliselt endises koosseisus, kus 11-st liikmest on I ja II astme kohtunikke viis.

Kohtuhalduse muutmise eesmärgist lähtuvalt laiendati kohtute haldus- ja arendusnõukogu

pädevust ja ülesannete hulka kohtute haldamisel. See aga eeldab nõukogu liikmetelt pidevat ja

aktiivset tööd kohtute haldamisel. Tartu Maakohtu arvates ei ole riigikogu liikmed,

advokatuuri, prokuratuuri ja õiguskantsleri büroo esindajad on oma igapäevatöö kõrvalt selleks

valmis. KHN muutub seeläbi ebaefektiivseks ja formaalseks. Ette on näha, et väheneb oluliselt

süvenemisaste ja otsused muutuvad pahatihti mugavusotsusteks. Seda aga kohtusüsteem ei

vaja.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

Kohtu esimees