Arvamus

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 19.08.2024 14:45

Adressaat: <"Justiitsministeerium">

Teema: Tartu Ringkonnakohtu seisukoht kohtute seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse (kohtuhaldusmudeli) eelnõu osas

Tere! Teile on saadetud Tartu Ringkonnakohtu dokumendihaldussüsteemi

Delta kaudu dokument. Pealkiri: Kohtute seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (kohtuhaldus) edastamine Registreerimise kuupäev:

19.08.2024 Registreerimise number: 10-3/24/99-2

Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Tartu Ringkonnakohtu seisukoht kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(kohtuhaldusmudeli) eelnõu osas

Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtuhaldusmudeli eelnõu kohta. Toetame eelnõuga

taotletavaid eesmärke: suurendada kohtute vastutust ja otsustusõigust kohtute arendamisel ja

haldamisel; suurendada kohtuvõimu sõltumatust täitevvõimust; vähendada vastutuse hajumist

kohtute haldamisel ning tagada ühtne ja ühtlase kvaliteediga kohtuhaldusteenus kõigi kohtute

jaoks. Toome enda poolt välja mõned märkused eelnõu kohta.

Kohtute haldus- ja arendusnõukogu (KHN) omandab eelnõu järgi praeguse kohtute haldamise

nõukojaga võrreldes palju laiahaardelisema ja vastutusrikkama rolli – sellest kujuneb

kohtuhalduse strateegilise tasandi otsustuskogu, mille kooskäimise sagedus on tihe ning

ülesanded aja- ja töömahukad. Seda tuleks arvestada ka KHN-i püsiliikmete määratlemisel.

KHN-st strateegilise tasandi otsustuskogu kujundamise eesmärgi saavutamist võib olulisest

takistada eelnõuga kavandatud KHN-i liimete suur arv. Suurearvuline kogu on oma tegevuses

paratamatult staatilisem ega pruugi suuta täita operatiivse otsustaja rolli. Tartu Ringkonnakohus

ei näe vajadust kaasata KHN-i koosseisu püsiliikmeid väljastpoolt kohtusüsteemi, kellel

puudub ilmselt nii piisav motivatsioon kui võimalus panustada intensiivsesse ja

ressursimahukasse töösse. Nii on näiteks senine praktika näidanud, et Riigikogu liikmed ei

osale praeguse KHN-i istungitel kuigi tihti ega võta aktiivselt osa erinevate küsimuste

aruteludest. Selliseid liikmeid võiksid loodava KHN-i kohtunikest liikmed kaasata juhtudel,

kus nende kompetents, teadmised või roll võivad olla otsuse tegemisel või kohtusüsteemi

probleemide laiemal teadvustamisel määrava tähtsusega.

Eelnõu seletuskirja (lk 30) järgi antakse kulud, mis on seotud Justiitsministeeriumilt

kohtusüsteemile üleantavate ülesannete täitmisega, üle kohtute ja KHT eelarvesse. Samas

puudub ülevaade, kui suureks selliseid kulusid hinnatakse, milliste üleantavate ülesannete

täitmisega need on seotud ning millal toimub kulude üleandmine kohtute ning alles 01.01.2026

tegevust alustava KHT eelarvesse. Ülevaade kulude suurusjärgust ja nende üleandmisest oleks

vajalik eelnõu rakendamisega seotud tegevuste, sh konkursside väljakuulutamise jms

planeerimisel. Ka võib KHT täiemahuline töö alustamine 01.01.2026 koos kõigi tugiteenuste

ja ressursside koondamisega selleks ajaks KHT alla, osutuda keeruliseks või lausa võimatuks,

kui KHT direktor nimetatakse ametisse alles 01.09.2025. Isegi juhul, kui teda abistavad (veel)

ametis olevad kohtudirektorid, ei pruugi 4 kuust piisata kõigi organisatoorsete ja

Teie 22.07.2024 a nr 8-1/5632-1

Meie 19.08.2024 a nr 10-3/24/99-2

töökorralduslike ümberkorralduste tegemiseks, konkursside korraldamiseks jms. Ühtlasi tuleks

KHT direktorile palka maksta juba alates 01.09.2025 ning kui KHT direktorile maksab palka

Tartu Ringkonnakohus, tuleks sellega 2025. aasta eelarves arvestada. Seetõttu vajaks eelnõu

rakendamisega seotud rahaline külg täpsustamist. Samuti peaks kohtutel olema kindlus, et

järgnevate aastate eelarvekärped arvestavad uue mudeli käivitamisega kaasnevate muudatuste

ja mõjudega I ja II astme kohtute eelarvetele. Et ei tekiks olukorda, kus kohtute (koond)eelarve

suureneb üleantavate vahendite tõttu, aga teiselt poolt tekib kohtutel kärpekohustus. Juhul, kui

seadusandja soovibki, et kohtusüsteem suunaks osa, seni vahetult õigusemõistmise funktsiooni

täitmiseks kasutatud, eelarvevahendeid edaspidi haldusfunktsiooni täitmiseks, siis tuleks see

eelnõus või seletuskirjas selgelt välja tuua. Seejuures võib asjakohane olla arutelu sellest,

millised on avalikkuse ootused kohtuasjade lahendamise standardile ja kiirusele järgnevatel

aastatel. Igal juhul on vajalik määrata eelnõuga Justiitsministeeriumilt kohtutele ülesannete

täitmiseks üleantavate eelarvevahendite suurus ja hinnata teiselt poolt kohtutele kaasnevate

kulude suurust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Pappel

Tartu Ringkonnakohtu esimees