Eelnõu tutvustamine

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958

Lp. mälestise omanik.

/kuupäev digiallkirjas/ nr 1.1-7/1661 TEAVITUSKIRI Eelnõu tutvustamine Muinsuskaitseamet koostöös omanike, kohalike kogukondade ning teiste partneritega kannab hoolt meie kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise eest. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Aeg-ajalt vajavad meie mälestised hindamist ning mälestiste andmed ülevaatamist ja vajadusel korrastamist.

Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus, et ka mõni kirikuhoone detail oleks eraldi mälestis. Samuti täpsustatakse mälestiste nimetusi. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 17 lg 1 alusel Muinsuskaitseamet teavitab, et algatab 26 kultuurimälestise mälestiseks olemise lõpetamise, kuna nende puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osadega ja muudab 110 kultuurimälestise nimetust.

Saadame mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu tutvumiseks menetlusosalistele. Mälestiseks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

Palume Teil tutvuda kirjale lisatud õigusakti eelnõuga ja soovi korral esitada arvamus kirjalikult hiljemalt 3. septembriks 2024 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123. Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.

Lisa 1: Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu Head koostööd soovides Tarvi Sits projektijuht Muinsuskaitseamet

2 (17)

LISA 1 Eelnõu

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn {regDateTime} nr {regNumber}

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ning lg 2 ja lg 6 alusel ning kuulates ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha:

1. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse

nr 73 punkti 220 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 14045, asukoht Ida- Viru maakond, Narva linn, Linda tn 11 // Issanda Ülestõusmise kirik, KÜ 51101:007:0086) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Narva õigeusu kirik“.

2. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kultuurimälestise „Narva õigeusu kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 14045, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Linda tn 11 // Issanda Ülestõusmise kirik, KÜ 51101:007:0086) lahutamatute osadega:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

22724

Mosaiik "Kristuse käte- loominguta kuju", Peterburi töö, 19.saj. lõpp (kivi)

kultuuriministri 18.05.1998 määrus nr 15 punkt 105

22725

Mosaiik "Nikolai Imetegija", Peterburi töö, 19.saj. lõpp (kivi)

kultuuriministri 18.05.1998 määrus nr 15 punkt 106

22726

Mosaiik "Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema", Peter- buri töö, 19.saj. lõpp (kivi)

kultuuriministri 18.05.1998 määrus nr 15 punkt 107

22727

Mosaiik "Pühad Kosmas ja Damianos", Peterburi töö, 19.saj. lõpp

kultuuriministri 18.05.1998 määrus nr 15 punkt 108

22846 Vitraažaken, 20.saj. algus (klaas, tinaraamid)

kultuuriministri 18.05.1998 määrus nr 15 punkt 227

22847 Vitraažaken, 20.saj. algus (klaas, tinaraamid)

kultuuriministri 18.05.1998 määrus nr 15 punkt 228

22848 Vitraažaken, 20.saj. algus (klaas, tinaraamid)

kultuuriministri 18.05.1998 määrus nr 15 punkt 229

22849 Vitraažaken, 20.saj. algus (klaas)

kultuuriministri 18.05.1998 määrus nr 15 punkt 230

22850 Vitraažaken, 20.saj. algus (klaas, tinaraamid)

kultuuriministri 18.05.1998 määrus nr 15 punkt 231

3 (17)

3. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 18.05.1998 määruse nr 15 punktid 105-108 ja

227-233.

4. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 164 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 13990, asukoht Ida- Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Nurme tn 2, KÜ 51301:003:0092, 51301:003:0087, 51301:003:0088, 51301:002:0017, 51301:003:0049, 51301:002:0002, 51301:002:0004, 51301:002:0024, 51301:002:0028, 51301:001:0133, 51301:001:0116, 51301:001:0145, 51301:001:0231, 51301:001:0225, 51301:001:0244, 51301:001:0245, 51301:001:0204, 51301:001:0264, 51301:001:0251, 51301:001:0243, 51301:001:0257, 51301:001:0259, 51301:001:0273, 51301:001:0274, 51301:001:0283, 51301:001:0292, 51301:001:0301, 51301:001:0299) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Narva-Jõesuu kuursaali park“.

5. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kultuurimälestise „Narva-Jõesuu kuursaali park“ (kultuurimälestiste registri nr 13990, asukoht Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Nurme tn 2, KÜ 51301:003:0092, 51301:003:0087, 51301:003:0088, 51301:002:0017, 51301:003:0049, 51301:002:0002, 51301:002:0004, 51301:002:0024, 51301:002:0028, 51301:001:0133, 51301:001:0116, 51301:001:0145, 51301:001:0231, 51301:001:0225, 51301:001:0244, 51301:001:0245, 51301:001:0204, 51301:001:0264, 51301:001:0251, 51301:001:0243, 51301:001:0257, 51301:001:0259, 51301:001:0273, 51301:001:0274, 51301:001:0283, 51301:001:0292, 51301:001:0301, 51301:001:0299) lahutamatu osaga: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

13991 Narva-Jõesuu kuursaali pargi lehtla, 19. saj

kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr 73 punkt 165

6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 13.11.1997 määruse nr 73 punkti 165.

7. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse

nr 73 punkti 130 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 13956, asukoht Ida- Viru maakond, Lüganuse vald, Maidla küla, Mõisa, KÜ 44901:002:0244, 44901:002:0282) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Maidla mõisa park“.

8. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kultuurimälestise „Maidla mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 13956, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Maidla küla, Mõisa, KÜ 44901:002:0244, 44901:002:0282) lahutamatu osaga: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

22851 Vitraažaken, 20.saj. algus (klaas, tinaraamid)

kultuuriministri 18.05.1998 määrus nr 15 punkt 232

22852 Vitraažaken, 20.saj. algus (klaas, tinaraamid)

kultuuriministri 18.05.1998 määrus nr 15 punkt 233

4 (17)

13957 Maidla mõisa piirdemüür, 18. saj

kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr 73 punkt 131

9. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 13.11.1997 määruse nr 73 punkti 131.

10. Muudan kultuuriministri 01.06.1995 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse

nr 19/1, lisa 1 punkti 43 ja kultuuriministri 13.11..1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 91 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 43, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse alevik, Papli tn 32, KÜ 43701:004:0207) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Lüganuse kirikuaed“.

11. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kultuurimälestise „Lüganuse kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr nr 43, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse alevik, Papli tn 32, KÜ 43701:004:0207) lahutamatute osadega: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

13920 Lüganuse kirikuaia kabel 2, 18.saj.

kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr 73 punkt 94

13919 Lüganuse kirikuaia kabel 1, 18.saj.

kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr 73 punkt 93

13918 Lüganuse kirikuaia piirdemüür,18.-20.saj.

kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr 73 punkt 92

6779 Rist, 17.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 18 punkt 165

12. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 13.11.1997 määruse nr 73 punktid 92-94 ja 165.

13. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse

nr 73 punkti 90 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 13916, asukoht Ida- Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse alevik, Papli tn 32, KÜ 43701:004:020) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Lüganuse kirik“.

14. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kultuurimälestise „Lüganuse kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 13916, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse alevik, Papli tn 32, KÜ 43701:004:020) lahutamatu osaga: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

6760 Mensa, 15.saj. (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 18 punkt 12

15. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 18 punkti 12. 16. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse

nr 73 punkti 21 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 13847, asukoht Ida- Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik, Tamme tn 4 // Kirikumõisa, KÜ 22401:005:0061) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Iisaku kirik“.

5 (17)

17. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on

kultuurimälestise „Iisaku kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 13847, asukoht Ida- Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik, Tamme tn 4 // Kirikumõisa, KÜ 22401:005:0061) lahutamatu osaga: Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

6512 Roosaken, 19.saj. II pool (klaasimaal, tina)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 18 punkt 116

18. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 18 punkti 116. 19. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Iisaku kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 35, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik, Kalmistu tänav, KÜ 13001:001:1172, 13001:001:1181) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Iisaku kalmistu“ koosseisus:

Kultuuri- mälestiste registri nr

Kultuurimälestise nimetus

Mälestiseks tunnistamise õigusakt

6479 Ratasrist, 17.saj (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 18 punkt 6 6480 Ratasrist, 17.saj (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 18 punkt 7 6481 Ratasrist, 17.saj (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 18 punkt 8 6482 Ratasrist, 17.saj (paas) kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 18 punkt 9

6513 Hauasammas Peebu suguvõsale, 1965 (graniit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 18 punkt 117

6514

Ratasrist Anton ja Henriette Terasmaa haual, 1960.-70. aastad (graniit)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 18 punkt 118

6515 Rist Marie Pauni haual, 1889 (malm)

kultuuriministri 11.04.1997 määrus nr 18 punkt 119

20. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 11.04.1997 määruse nr 18 punkti d 6-9 ja 117-

119. 21. Muudan kultuuriministri 28.03.2006 käskkirja nr 120 punkti 3 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 27508, asukoht Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Aia tn 3, KÜ 51301:002:0012) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Narva-Jõesuu sanatooriumi peakorpus“. 22. Muudan kultuuriministri 17.01.2001 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 4 punkti 1 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 24648, asukoht Ida- Viru maakond, Narva linn, Jõe tn 1, KÜ 51101:001:1951) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi sadamalaod“. 23. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 227 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14052, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna küla, Tuuleveski, KÜ 81501:004:0023) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Tudulinna tuuleveski“.

6 (17)

24. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 227 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14050, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna küla, Uue-Kiriku, KÜ 81501:005:0295) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Tudulinna kirik“. 25. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 226 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14051, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna küla, Vana-Kiriku, KÜ 81501:001:0156) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Tudulinna vana kirik“. 26. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 224 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14049, asukoht Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla, Pühajõe kirikumaa, KÜ 80201:001:0418) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Pühajõe kirik“ 27. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 222 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14047, asukoht Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla, Kohvimäe, KÜ 80201:001:0161) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kohvimäe talu elamu“. 28. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 223 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14048, asukoht Ida-Viru maakond, Toila vald, Pühajõe küla, Kohvimäe, KÜ 80201:001:0161) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kohvimäe talu ait-laut“. 29. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 221 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14046, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Haigla tn 5, KÜ 51105:004:0145) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi uus haigla“. 30. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 219 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14044, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Pimeaia tn 3 // 5 // Pimeaed, KÜ 51101:002:0071) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Purskkaev“. 31. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 215 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14040, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 19, KÜ 51106:001:0121) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi pritsimaja“.

32. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 214 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14039, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Kose tn 6b, KÜ 51105:004:0091) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi jõekalda tugimüür“.

33. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 213 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14038, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 23a // 23b // 23c, KÜ 51106:001:0086) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi vana pääsla hooned“.

34. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 212 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14037, asukoht

7 (17)

Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 23a // 23b // 23c, KÜ 51106:001:0086) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi Georgi vabriku hoone“.

35. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 211 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14036, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 23a // 23b // 23c, KÜ 51106:001:0086) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi Joala vabriku hoone“. 36. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 210 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14035, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 21, KÜ 51101:001:1877) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi elektrijaama hoone“.

37. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 209 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14034, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 21e, KÜ 51101:001:1878) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi ladude vana kompleks“.

38. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 208 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14033, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 21, KÜ 51101:001:1877) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi ketrus- ja kudumisvabriku vana hoone“.

39. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 207 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14032, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 21, KÜ 51101:001:1877) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi kudumisvabriku uus hoone“.

40. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 206 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14031, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 17, KÜ 51105:004:0140) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi osakonna juhatajate elamu“.

41. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 205 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14030, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Haigla tn 6, KÜ 51105:004:0129) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi elukasarmute olmerajatis“. 42. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 204 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14029, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Haigla tn 3, KÜ 51105:004:0144) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi vana haigla“.

43. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 203 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14028, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Kalda tn 33, KÜ 51105:004:0157) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi leivatehas“. 44. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 202 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14027, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Kose tn 8, KÜ 51105:004:0062) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi kõrgemate ametnike elamu“.

8 (17)

45. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 201 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14026, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Kose tn 6, KÜ 51105:004:0049) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi kõrgemate ametnike elamu“. 46. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 200 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14025, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Kose tn 4, KÜ 51105:004:0064) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi direktori Shawcrossi elamu“. 47. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 199 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14024, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Kose tn 12, KÜ 51105:004:0090) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi veetorn liituva hoonega“.

48. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 198 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14023, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 5b, KÜ 51105:004:0159) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi arestimaja“.

49. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 197 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14022, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 30, KÜ 51105:004:0021) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi meistrite elamu“.

50. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 196 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14021, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 28, KÜ 51105:004:0019) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi meistrite elamu“.

51. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 195 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14020, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 26, KÜ 51105:004:0152) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi meistrite elamu“.

52. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 194 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14019, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 24, KÜ 51101:001:0494) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi abidirektorite elamu“. 53. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 193 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14018, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 20, KÜ 51101:001:0493) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi peavalitsuse hoone“.

54. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 192 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14017, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 18, KÜ 51105:004:0130) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi direktor Carri elamu“.

9 (17)

55. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 191 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14016, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Haigla tn 6, KÜ 51105:004:0129) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi tööliskasarm“.

56. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 190 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14015, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Haigla tn 4, KÜ 51105:004:0099) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi tööliskasarm“.

57. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 189 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14014, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 12, KÜ 51105:004:0153) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi tööliskasarm“.

58. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 188 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14013, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn 10, KÜ 51105:004:0154) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi tööliskasarm“. 59. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 187 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14012, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, V. Gerassimovi tn 3, KÜ 51105:004:0114) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi tööliskasarm“.

60. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 186 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14011, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Kalda tn 10, KÜ 51105:004:0105) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi tööliskasarm“.

61. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 185 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14010, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Kalda tn 8, KÜ 51105:004:0071) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi tööliskasarm“.

62. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 184 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14009, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Kalda tn 6, KÜ 51105:004:0057) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi tööliskasarm“. 63. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 183 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14008, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Kalda tn 4, KÜ 51105:004:0058) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kreenholmi tööliskasarm“.

64. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 180 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14006, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Kraavi tn 2, KÜ 51101:002:0065) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Narva gümnaasiumi hoone“.

65. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 179 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14005, asukoht

10 (17)

Ida-Viru maakond, Narva linn, Kiriku tn 9, KÜ 51101:007:0048) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Narva Aleksandri kirik“.

66. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 178 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14004, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Raekoja plats 1, KÜ 51101:002:0092) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Narva raekoda“.

67. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 177 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14003, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, A. Puškini tn 11, KÜ 51101:006:0119) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Portaal“.

68. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 175 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14001, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Koidula tn 6, KÜ 51101:001:0007) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“. 69. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 174 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14000, asukoht Ida-Viru maakond, Narva linn, Koidula tn 3a, KÜ 51101:001:0001) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“. 70. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 172 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13998, asukoht Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Pargi tn 6, KÜ 51301:003:0340) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Suvila“.

71. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 170 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13996, asukoht Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Aia tn 45, KÜ 51301:006:0023) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Suvila“. 72. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 169 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13995, asukoht Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Aia tn 29, KÜ 51301:006:0250) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Suvila“.

73. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 168 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13994, asukoht Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Vabaduse tn 63, KÜ 51301:006:0075) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Narva-Jõesuu õigeusu kirik“.

74. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 167 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13993, asukoht Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, A. Hahni tn 1, KÜ 51401:001:0677) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Tšaikovski paviljon“. 75. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 153 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13979, asukoht

11 (17)

Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rajaküla, Tiigi, KÜ 49802:002:0591) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Koltsina kõrtsihoone“.

76. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 152 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13978, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla, Pargi tee 2, KÜ 49802:001:0246) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Pagari algkooli hoone“. 77. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 141 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13967, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse küla, Mäe, KÜ 13001:001:0086) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Mäetaguse mõisa kabel“.

78. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 140 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13966, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik, Pargi tn 5, KÜ 49802:002:0481) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Mäetaguse mõisa aednikumaja“.

79. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 139 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13965, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik, Pargi tn 3, KÜ 13001:001:1289) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Mäetaguse mõisa ait“. 80. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 138 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13964, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik, Pargi tn 1, KÜ 13001:001:1288) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Mäetaguse mõisa kasvuhoone“.

81. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 137 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13963, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik, Pargi tn 1, KÜ 13001:001:1288) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Mäetaguse mõisa tall-tõllakuur“. 82. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 136 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13962, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik, Pargi tn 5, KÜ 49802:002:0481) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Mäetaguse mõisa ait“.

83. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 135 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13961, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik, Pargi tn 5, KÜ 49802:002:0481, 49802:002:0575, 49802:002:0537, 49802:002:0559, 49802:002:0558, 49802:002:0590, 49802:002:0595, 49801:001:0525, 49801:001:0609, 13001:001:1289, 13001:001:1288) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Mäetaguse mõisa park“.

84. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 134 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13960, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik, Pargi tn 5, KÜ 49802:002:0481) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Mäetaguse mõisa peahoone“. 85. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 133 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13959, asukoht

12 (17)

Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Postijaama, KÜ 49802:002:0461) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Väike-Pungerja postijaam“. 86. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 132 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13958, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Maidla küla, Mõisa, KÜ 44901:002:0244) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Maidla mõisa kelder“.

87. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 129 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13955, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Maidla küla, Mõisa, KÜ 44901:002:0244) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Maidla mõisa aednikumaja“.

88. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 128 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13954, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Maidla küla, Mõisa, KÜ 44901:002:0244) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Maidla mõisa teenijatemaja“.

89. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 127 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13953, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Maidla küla, Mõisa, KÜ 44901:002:0244) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Maidla mõisa valitsejamaja“. 90. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 114 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13952, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Maidla küla, Mõisa, KÜ 44901:002:0244) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Maidla mõisa peahoone“.

91. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 126 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13940, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse alevik, Kiviõli tee 25, KÜ 43801:001:0244) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Püssi algkooli hoone“. 92. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 102 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13928, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Purtse küla, Purtse kindlus, KÜ 43701:002:0519) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Purtse kindluselamu“.

93. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 101 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13927, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse alevik, Kirikumõisa tee 2a, KÜ 43701:004:0264) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Lüganuse pastoraadi kaev“. 94. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 100 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13926, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse alevik, Papli tn 24c, KÜ 44201:001:0390) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Lüganuse pastoraadi abihoone“.

95. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 99 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13925, asukoht

13 (17)

Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse alevik, Papli tn 24b, KÜ 44201:001:038) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Lüganuse pastoraadi ait“.

96. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 98 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13924, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse alevik, Papli tn 24c, KÜ 44201:001:0390) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Lüganuse pastoraadi kelder“.

97. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 97 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13923, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse alevik, Kirikumõisa tee 2, KÜ 43701:004:0230) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Lüganuse pastoraadi peahoone“.

98. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 96 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13922, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse alevik, Papli tn 32, KÜ 43701:004:0207) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Lüganuse köstrimaja kaev“. 99. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 95 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13921, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Lüganuse alevik, Papli tn 30, KÜ 43701:004:0333) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Lüganuse köstrimaja“.

100. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 62 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13888, asukoht Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Järve tee 3, KÜ 32210:002:0003) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kohtla-Järve õigeusu kirik“. 101. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 60 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13886, asukoht Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Spordi tn 2, KÜ 32214:002:0007) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kohtla-Järve algkooli hoone“.

102. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 59 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13885, asukoht Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, K. Lutsu tn 15, KÜ 32216:002:0022) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Põlevkivitööstuse ametnike elamu“. 103. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 58 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13884, asukoht Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, K. Lutsu tn 13b, KÜ 32216:002:0024) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Põlevkivitööstuse ametnike elamu“.

104. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 57 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13883, asukoht Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, K. Lutsu tn 12, KÜ 32216:002:0004) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Põlevkivitööstuse ametnike elamu“.

14 (17)

105. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 56 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13882, asukoht Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, K. Lutsu tn 11, KÜ 32216:002:0020) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Põlevkivitööstuse ametnike elamu“.

106. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 55 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13881, asukoht Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, K. Lutsu tn 10, KÜ 32216:002:0011) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Põlevkivitööstuse ametnike elamu“.

107. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 54 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13880, asukoht Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, K. Lutsu tn 9, KÜ 32216:002:0021) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Põlevkivitööstuse ametnike elamu“.

108. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 53 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13879, asukoht Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, K. Lutsu tn 8b, KÜ 32216:002:0026) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Põlevkivitööstuse ametnike elamu“. 109. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 52 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13878, asukoht Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, K. Lutsu tn 7b, KÜ 32216:002:0018) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Põlevkivitööstuse ametnike elamu“.

110. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 51 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13877, asukoht Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, K. Lutsu tn 6a, KÜ 32216:002:0015) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Põlevkivitööstuse ametnike elamu“.

111. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 50 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13876, asukoht Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, K. Lutsu tn 5, KÜ 32216:002:0023) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Põlevkivitööstuse ametnike elamu“.

112. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 49 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13875, asukoht Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, K. Lutsu tn 4, KÜ 32216:002:0017) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Põlevkivitööstuse ametnike elamu“. 113. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 48 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13874, asukoht Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, K. Lutsu tn 2b, KÜ 32216:002:0028) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Põlevkivitööstuse ametnike elamu“.

15 (17)

114. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 46 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13872, asukoht Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Vabaduse pst 6, KÜ 30901:010:0069) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Kiviõli algkooli hoone“.

115. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 42 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13868, asukoht Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rakvere tn 15, KÜ 25301:002:0024) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Elamu“.

116. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 41 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13867, asukoht Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Keskväljak 1,KÜ 25301:005:0430) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Administratiivhoone“.

117. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 28 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13854, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla, Hariduse, KÜ 22901:002:0245, 22901:002:0164, 22901:002:0274, 22901:002:0021, 22901:002:0235, 22901:002:0104, 22901:001:0376, 22901:001:0371, 13001:001:030) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Illuka mõisa park“.

118. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 27 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13853, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla, Hariduse, KÜ 22901:002:0245) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Illuka mõisa peahoone“. 119. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 25 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13851, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla, Pühtitsa kalmistu, KÜ 22901:004:0026) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Pühtitsa kloostri Nikolai ja Arseni kirik“. 120. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 24 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13850, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla, Kloostri võõrastemaja, KÜ 22901:004:0028) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Pühtitsa kloostri võõrastemaja“.

121. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 23 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13849, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla, Pühtitsa klooster, KÜ 22901:004:0043, 22901:004:0058) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Pühtitsa kloostri kompleks“. 122. Muudan kultuuriministri 13.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 73 punkti 22 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 13848, asukoht Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik, Tartu mnt 22, KÜ 22401:001:0649) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Iisaku seltsimaja“. Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris.

16 (17)

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

I.Asjaolud 1.1. Käskkirjas nimetatud Ida-Viru maakonnas asuvad mälestised tunnistati kultuurimälestisteks aastatel 1997–1999. Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail. 1.2. Muinsuskaitseamet kogus kokku Ida-Viru maakonnas asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist aga ka arhiiviallikatest, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni. 1.3. Ülevaatuse tulemusena leiti, et 26 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Nendest 21 on kunstimälestised, peamiselt kirikuaias paiknevad hauatähised. Ehitismälestisi on 5, peamiselt kirikuaia piirdemüürid ja kabelid. Kuivõrd nende mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist ja märkimisväärset mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. Mälestiste omanikele selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk mälestiste lahutamatute osade osas ei pea näiteks eraldi silmas pidama ja arvestama toimingute planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail on eraldi kaitse all ja milline ei ole. 1.4. Lisaks on vajalik parandada või ühtlustada kinnismälestiste nimekujusid. Kultuuri- mälestiste nimetuste kontrollimise käigus tuvastas Muinsuskaitseamet nimetustes ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Näiteks on mitmed kirikuaiad võetud riikliku kaitse alla nii ajaloo- kui ka ehitismälestistena erinevate õigusaktidega, milles sageli on sama mälestist nimetatud erinevalt või on kasutatud ebatäpset nimekuju. Juhul, kui on mälestiste nimetustes ära toodud hoone aadress, siis on see otstarbekas eemaldada, kuna aadress võib ajas muutuda. 1.5. Eelnimetatud põhimõtetele toetudes täpsustatakse 110 kultuurimälestise nimetust, millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit. Sisulisi muudatusi muinsuskaitselistesse piirangutesse kultuurimälestiste andmete korrastamine kaasa ei too. 1.6. Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja andmete muutmise menetluse ja edastas 19. augustil 2024.a. eelnõu tutvumiseks Ida-Viru maakonna kohalikele omavalitsustele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 3. september 2024. 1.7. Tähtaegselt …….

II.Mälestiste koosseis ja piir 2.1. Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 441 omanikku, kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse. 2.2. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad üksikdetailid või üksikrajatised. Näiteks on kinnismälestise „Iisaku kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 13847) lahutamatuks osaks Roosaken, 19.saj. II pool (klaasimaal, tina) (kultuurimälestiste registri nr 6512) ning jääb mälestise „Iisaku kirik“ osaks. Vastavad kanded tehakse kultuurimälestiste registris. 2.3. Mälestise piir mälestise lahutamatute osade liitmisel ei muutu.

17 (17)

III.Riikliku kaitse kriteeriumid 3.1. Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud. Riikliku kaitse kriteeriume polnud vaja hinnata, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse on kaetud hoonete või rajatistega, mis jäävad jätkuvalt mälestiseks.

IV.Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused 4.1. …..

V.Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus Mälestiste kultuuriväärtus 5.1. Eelpool toodud 26 kultuurimälestise kultuuriväärtus ei ole muutunud, vaid need on mõne teise mälestise lahutamatu osa ning riiklik kaitse jätkub. Avalik huvi 5.2. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine ja kaitse. Muinsuskaitseseaduse § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse mälestisele suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kuivõrd nende 26 mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel märkimisväärset ja sisulist mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides ning vähendamaks halduskoormust on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. 5.3. Avalik huvi kultuurimälestise säilimiseks jääb alles. Kaitsevöönd 5.4. Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. 5.5. Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, millega liituvad teised mälestised. Sealjuures puudub käsitletaval 26-l mälestisel kaitsevööndid, kuna suuresti on nende hulgas hoone lahutamatud osad, vallasmälestised või mälestised, millele muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 5 kohaselt ei kehtestata kaitsevööndit (kalmistul paiknevad mälestised, kinnismälestiseks olevas pargis paiknevad mälestised). Mõju 5.6. Mälestiste omanikele või omanikele, kelle kinnistud jäävad mälestiste kaitsevööndisse, selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega. Mälestiste omanikke on kokku 441. Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse töökoormus väheneb, kuna mälestise hoidmisel ja kaitse korraldamisel käsitletakse mälestist tervikuna koos tema lahutamatute osadega ning puudub vajadus eraldi arvestuse pidamiseks ning nende eraldi käsitlemiseks erinevateks toiminguteks kooskõlastuste taotlemisel.

VI.Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht 6.1. …