Kiri

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud

71201 Viljandi mnt 1 Kõpu alevik Viljandimaa

+372 5111099 [email protected]

Kultuuriministeerium

[email protected]

Teie: 01.07.2024 nr 1-11/820-1

Meie 19.08.2024

Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise

strateegiliste partnerite toetamise määrus (eelnõu)

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud, kuhu kuuluvad Eesti Mõisate Ühendus, Eesti Mõisakoolide

Ühendus, Eesti Kirikute Nõukogu, EELK, ICOMOS Eesti, SA Virumaa Muuseumid – linnuste

ümarlaud, Eesti Muuseumite Liit ja Eesti Vabaõhumuuseumi Maaarhitektuuri Keskus, edastab

kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning

rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“ eelnõu osas ümarlaua

liikmetelt kogutud ettepanekute ja arvamuste põhjal järgmise seisukoha:

Jätta määrus vastu võtmata ja mitte sellisel kujul eelnõuga edasi minna, kuna

ministeeriumi partnerite ja avalikkuse silmis ei näe määruses pakutud lahendus hea välja

ega aita kaasa riigi ja ministeeriumi ees seisvate eesmärkide täitmisele .

Eeltoodud seisukohta põhjendame alljärgnevalt:

1. Arvestades riigieelarve pingelist olukorda, ei pea me praegusel ajahetkel põhjendatuks

riigieelarveliste vahendite suunamist uutesse tegevustesse, mis ei too kaasa kiiret ja vahetut

kasu valdkonna arengule ega aita kaasa riigieelarve tasakaalu saavutamisele vastavalt

Vabariigi Valitsuse poolt seatud prioriteetidele. Poliitika kujundamine ja rakendamine on

ministeeriumi pädevuses ning selle delegeerimine vajab põhjalikumat mõjuanalüüsi.

Seletuskirjas toodud mõjuanalüüs ei sisalda ühtegi konkreetset finantskalkulatsiooni ning

põhineb seletuskirja koostaja arvamusel, et „eelnõu suurendab tõenäosust, et toetused toovad

kaasa märgatava ja kestva mõju muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonnas“.

350 000 euro suurune taotlusvoor ei peaks toetama tõenäosust, vaid omama kiiret,

konkreetset ja rahaliselt mõõdetavat mõju valdkonnale.

2. Määruse eesmärki ega tingimusi ei ole ministeerium käsitlenud muuseumiseaduse § 19 alusel

ellu kutsutud muuseuminõukogus ega muinsuskaitseseaduse § 75 lõike 3 alusel ellu

kutsutud muinsuskaitse nõukogus, kuhu kuuluvad muinsuskaitse ja sellega seotud

valdkondade asjatundjad ning mis teeb ettepanekuid valdkonna arendamiseks ja probleemide

lahendamiseks, samuti strateegiliste dokumentide ja õigusaktide muutmise ja täiendamise

kohta. Muinsuskaitsenõukogu ei ole sellise initsiatiivi (eelnõu) järele vajadust seni näinud.

Eelnõu § 2 lg 1 punktis 1 toodud eesmärk leida toetuse andjale (ministeeriumile)

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud

71201 Viljandi mnt 1 Kõpu alevik Viljandimaa

+372 5111099 [email protected]

asjatundlikud ja võimekad partnerid poliitika kujundamisel, õigusloomes jne. kattub

valdkondlike nõukogude seniste tööülesannetega. Seetõttu tuleks esmalt hinnata, kas ja

kuidas oleks mõistlik muuta valdkondlike nõukogude töökorraldust, mitte töötada välja

dubleerivaid poliitika kujundamise mehhanisme.

3. Eelnõust ei leia selgitust, miks on kõnealuses eelnõus otsustatud piirduda ühe

valdkonnapõhise partneriga nii poliitika kujundamisel kui poliitika rakendamisel, kuigi on

teada, et läbipaistvama, laiema ja sõltumatuma arvamuse saab läbi paljude partnerite

demokraatliku ja ühetaolise kaasamise. Selline sündmuste areng on selgelt vastuolus

kaasamise hea tava ning tänapäevaste mitmetasandilise ja võrgustikupõhise valitsemise

põhimõtetega.

4. Ministeeriumi poolt valitud ühe partneri selge eelistamine loob ebavõrdse suhtlus- ja

koostöövormi teiste valdkondlike organisatsioonidega nii suhtlemisel ministeeriumiga kui

omavahelistes suhetes. Partneriks mittetunnistatud organisatsioonid soovivad teistega

võrdsetel alustel rääkida kaasa ja olla ära kuulatud nii seadusloome kui valdkondlike

arengukavade ja tulevikuvisiooni kujundamisel algusest peale. Ministeerium loob eelnõuga

ühele organisatsioonile selge eelise oma seisukohtade esitamisel, samas kui „mittestrateegilisi

partnereid“ kaasatakse pigem formaalselt. Ühe strateegilise partneri kaasamisel, eriti poliitika

kujundamise küsimustes, ei pruugi saadav sisend olla objektiivne ega peegeldada valdkonna

tegelikke vajadusi.

5. Määruse kohaselt kolme aasta jooksul ministeeriumi poolt finantseeritav partner ei saa olla

oma arvamustes ja ettepanekutes erapooletu. Tuleb välistada, et pikaajalist rahalist toetust

saav organisatsioon muutub ministeeriumist sõltuvaks ning ei ole suuteline viima iseseisvalt

ellu oma põhikirjalisi eesmärke. Sõltuvussuhte tekkimine seab ohtu objektiivse

teemakäsitluse ning on ohuks kultuurivaldkonna jätkusuutlikule toimimisele.

Lugupidamisega,

Tõnu Kiviloo

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud

koordinaator

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud

71201 Viljandi mnt 1 Kõpu alevik Viljandimaa

+372 5111099 [email protected]

Kultuuriministeerium

[email protected]

Teie: 01.07.2024 nr 1-11/820-1

Meie 19.08.2024

Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise

strateegiliste partnerite toetamise määrus (eelnõu)

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud, kuhu kuuluvad Eesti Mõisate Ühendus, Eesti Mõisakoolide

Ühendus, Eesti Kirikute Nõukogu, EELK, ICOMOS Eesti, SA Virumaa Muuseumid – linnuste

ümarlaud, Eesti Muuseumite Liit ja Eesti Vabaõhumuuseumi Maaarhitektuuri Keskus, edastab

kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning

rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“ eelnõu osas ümarlaua

liikmetelt kogutud ettepanekute ja arvamuste põhjal järgmise seisukoha:

Jätta määrus vastu võtmata ja mitte sellisel kujul eelnõuga edasi minna, kuna

ministeeriumi partnerite ja avalikkuse silmis ei näe määruses pakutud lahendus hea välja

ega aita kaasa riigi ja ministeeriumi ees seisvate eesmärkide täitmisele .

Eeltoodud seisukohta põhjendame alljärgnevalt:

1. Arvestades riigieelarve pingelist olukorda, ei pea me praegusel ajahetkel põhjendatuks

riigieelarveliste vahendite suunamist uutesse tegevustesse, mis ei too kaasa kiiret ja vahetut

kasu valdkonna arengule ega aita kaasa riigieelarve tasakaalu saavutamisele vastavalt

Vabariigi Valitsuse poolt seatud prioriteetidele. Poliitika kujundamine ja rakendamine on

ministeeriumi pädevuses ning selle delegeerimine vajab põhjalikumat mõjuanalüüsi.

Seletuskirjas toodud mõjuanalüüs ei sisalda ühtegi konkreetset finantskalkulatsiooni ning

põhineb seletuskirja koostaja arvamusel, et „eelnõu suurendab tõenäosust, et toetused toovad

kaasa märgatava ja kestva mõju muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonnas“.

350 000 euro suurune taotlusvoor ei peaks toetama tõenäosust, vaid omama kiiret,

konkreetset ja rahaliselt mõõdetavat mõju valdkonnale.

2. Määruse eesmärki ega tingimusi ei ole ministeerium käsitlenud muuseumiseaduse § 19 alusel

ellu kutsutud muuseuminõukogus ega muinsuskaitseseaduse § 75 lõike 3 alusel ellu

kutsutud muinsuskaitse nõukogus, kuhu kuuluvad muinsuskaitse ja sellega seotud

valdkondade asjatundjad ning mis teeb ettepanekuid valdkonna arendamiseks ja probleemide

lahendamiseks, samuti strateegiliste dokumentide ja õigusaktide muutmise ja täiendamise

kohta. Muinsuskaitsenõukogu ei ole sellise initsiatiivi (eelnõu) järele vajadust seni näinud.

Eelnõu § 2 lg 1 punktis 1 toodud eesmärk leida toetuse andjale (ministeeriumile)

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud

71201 Viljandi mnt 1 Kõpu alevik Viljandimaa

+372 5111099 [email protected]

asjatundlikud ja võimekad partnerid poliitika kujundamisel, õigusloomes jne. kattub

valdkondlike nõukogude seniste tööülesannetega. Seetõttu tuleks esmalt hinnata, kas ja

kuidas oleks mõistlik muuta valdkondlike nõukogude töökorraldust, mitte töötada välja

dubleerivaid poliitika kujundamise mehhanisme.

3. Eelnõust ei leia selgitust, miks on kõnealuses eelnõus otsustatud piirduda ühe

valdkonnapõhise partneriga nii poliitika kujundamisel kui poliitika rakendamisel, kuigi on

teada, et läbipaistvama, laiema ja sõltumatuma arvamuse saab läbi paljude partnerite

demokraatliku ja ühetaolise kaasamise. Selline sündmuste areng on selgelt vastuolus

kaasamise hea tava ning tänapäevaste mitmetasandilise ja võrgustikupõhise valitsemise

põhimõtetega.

4. Ministeeriumi poolt valitud ühe partneri selge eelistamine loob ebavõrdse suhtlus- ja

koostöövormi teiste valdkondlike organisatsioonidega nii suhtlemisel ministeeriumiga kui

omavahelistes suhetes. Partneriks mittetunnistatud organisatsioonid soovivad teistega

võrdsetel alustel rääkida kaasa ja olla ära kuulatud nii seadusloome kui valdkondlike

arengukavade ja tulevikuvisiooni kujundamisel algusest peale. Ministeerium loob eelnõuga

ühele organisatsioonile selge eelise oma seisukohtade esitamisel, samas kui „mittestrateegilisi

partnereid“ kaasatakse pigem formaalselt. Ühe strateegilise partneri kaasamisel, eriti poliitika

kujundamise küsimustes, ei pruugi saadav sisend olla objektiivne ega peegeldada valdkonna

tegelikke vajadusi.

5. Määruse kohaselt kolme aasta jooksul ministeeriumi poolt finantseeritav partner ei saa olla

oma arvamustes ja ettepanekutes erapooletu. Tuleb välistada, et pikaajalist rahalist toetust

saav organisatsioon muutub ministeeriumist sõltuvaks ning ei ole suuteline viima iseseisvalt

ellu oma põhikirjalisi eesmärke. Sõltuvussuhte tekkimine seab ohtu objektiivse

teemakäsitluse ning on ohuks kultuurivaldkonna jätkusuutlikule toimimisele.

Lugupidamisega,

Tõnu Kiviloo

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud

koordinaator

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud

71201 Viljandi mnt 1 Kõpu alevik Viljandimaa

+372 5111099 [email protected]

Kultuuriministeerium

[email protected]

Teie: 01.07.2024 nr 1-11/820-1

Meie 19.08.2024

Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise

strateegiliste partnerite toetamise määrus (eelnõu)

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud, kuhu kuuluvad Eesti Mõisate Ühendus, Eesti Mõisakoolide

Ühendus, Eesti Kirikute Nõukogu, EELK, ICOMOS Eesti, SA Virumaa Muuseumid – linnuste

ümarlaud, Eesti Muuseumite Liit ja Eesti Vabaõhumuuseumi Maaarhitektuuri Keskus, edastab

kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning

rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“ eelnõu osas ümarlaua

liikmetelt kogutud ettepanekute ja arvamuste põhjal järgmise seisukoha:

Jätta määrus vastu võtmata ja mitte sellisel kujul eelnõuga edasi minna, kuna

ministeeriumi partnerite ja avalikkuse silmis ei näe määruses pakutud lahendus hea välja

ega aita kaasa riigi ja ministeeriumi ees seisvate eesmärkide täitmisele .

Eeltoodud seisukohta põhjendame alljärgnevalt:

1. Arvestades riigieelarve pingelist olukorda, ei pea me praegusel ajahetkel põhjendatuks

riigieelarveliste vahendite suunamist uutesse tegevustesse, mis ei too kaasa kiiret ja vahetut

kasu valdkonna arengule ega aita kaasa riigieelarve tasakaalu saavutamisele vastavalt

Vabariigi Valitsuse poolt seatud prioriteetidele. Poliitika kujundamine ja rakendamine on

ministeeriumi pädevuses ning selle delegeerimine vajab põhjalikumat mõjuanalüüsi.

Seletuskirjas toodud mõjuanalüüs ei sisalda ühtegi konkreetset finantskalkulatsiooni ning

põhineb seletuskirja koostaja arvamusel, et „eelnõu suurendab tõenäosust, et toetused toovad

kaasa märgatava ja kestva mõju muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonnas“.

350 000 euro suurune taotlusvoor ei peaks toetama tõenäosust, vaid omama kiiret,

konkreetset ja rahaliselt mõõdetavat mõju valdkonnale.

2. Määruse eesmärki ega tingimusi ei ole ministeerium käsitlenud muuseumiseaduse § 19 alusel

ellu kutsutud muuseuminõukogus ega muinsuskaitseseaduse § 75 lõike 3 alusel ellu

kutsutud muinsuskaitse nõukogus, kuhu kuuluvad muinsuskaitse ja sellega seotud

valdkondade asjatundjad ning mis teeb ettepanekuid valdkonna arendamiseks ja probleemide

lahendamiseks, samuti strateegiliste dokumentide ja õigusaktide muutmise ja täiendamise

kohta. Muinsuskaitsenõukogu ei ole sellise initsiatiivi (eelnõu) järele vajadust seni näinud.

Eelnõu § 2 lg 1 punktis 1 toodud eesmärk leida toetuse andjale (ministeeriumile)

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud

71201 Viljandi mnt 1 Kõpu alevik Viljandimaa

+372 5111099 [email protected]

asjatundlikud ja võimekad partnerid poliitika kujundamisel, õigusloomes jne. kattub

valdkondlike nõukogude seniste tööülesannetega. Seetõttu tuleks esmalt hinnata, kas ja

kuidas oleks mõistlik muuta valdkondlike nõukogude töökorraldust, mitte töötada välja

dubleerivaid poliitika kujundamise mehhanisme.

3. Eelnõust ei leia selgitust, miks on kõnealuses eelnõus otsustatud piirduda ühe

valdkonnapõhise partneriga nii poliitika kujundamisel kui poliitika rakendamisel, kuigi on

teada, et läbipaistvama, laiema ja sõltumatuma arvamuse saab läbi paljude partnerite

demokraatliku ja ühetaolise kaasamise. Selline sündmuste areng on selgelt vastuolus

kaasamise hea tava ning tänapäevaste mitmetasandilise ja võrgustikupõhise valitsemise

põhimõtetega.

4. Ministeeriumi poolt valitud ühe partneri selge eelistamine loob ebavõrdse suhtlus- ja

koostöövormi teiste valdkondlike organisatsioonidega nii suhtlemisel ministeeriumiga kui

omavahelistes suhetes. Partneriks mittetunnistatud organisatsioonid soovivad teistega

võrdsetel alustel rääkida kaasa ja olla ära kuulatud nii seadusloome kui valdkondlike

arengukavade ja tulevikuvisiooni kujundamisel algusest peale. Ministeerium loob eelnõuga

ühele organisatsioonile selge eelise oma seisukohtade esitamisel, samas kui „mittestrateegilisi

partnereid“ kaasatakse pigem formaalselt. Ühe strateegilise partneri kaasamisel, eriti poliitika

kujundamise küsimustes, ei pruugi saadav sisend olla objektiivne ega peegeldada valdkonna

tegelikke vajadusi.

5. Määruse kohaselt kolme aasta jooksul ministeeriumi poolt finantseeritav partner ei saa olla

oma arvamustes ja ettepanekutes erapooletu. Tuleb välistada, et pikaajalist rahalist toetust

saav organisatsioon muutub ministeeriumist sõltuvaks ning ei ole suuteline viima iseseisvalt

ellu oma põhikirjalisi eesmärke. Sõltuvussuhte tekkimine seab ohtu objektiivse

teemakäsitluse ning on ohuks kultuurivaldkonna jätkusuutlikule toimimisele.

Lugupidamisega,

Tõnu Kiviloo

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud

koordinaator

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud

71201 Viljandi mnt 1 Kõpu alevik Viljandimaa

+372 5111099 [email protected]

Kultuuriministeerium

[email protected]

Teie: 01.07.2024 nr 1-11/820-1

Meie 19.08.2024

Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise

strateegiliste partnerite toetamise määrus (eelnõu)

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud, kuhu kuuluvad Eesti Mõisate Ühendus, Eesti Mõisakoolide

Ühendus, Eesti Kirikute Nõukogu, EELK, ICOMOS Eesti, SA Virumaa Muuseumid – linnuste

ümarlaud, Eesti Muuseumite Liit ja Eesti Vabaõhumuuseumi Maaarhitektuuri Keskus, edastab

kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning

rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“ eelnõu osas ümarlaua

liikmetelt kogutud ettepanekute ja arvamuste põhjal järgmise seisukoha:

Jätta määrus vastu võtmata ja mitte sellisel kujul eelnõuga edasi minna, kuna

ministeeriumi partnerite ja avalikkuse silmis ei näe määruses pakutud lahendus hea välja

ega aita kaasa riigi ja ministeeriumi ees seisvate eesmärkide täitmisele .

Eeltoodud seisukohta põhjendame alljärgnevalt:

1. Arvestades riigieelarve pingelist olukorda, ei pea me praegusel ajahetkel põhjendatuks

riigieelarveliste vahendite suunamist uutesse tegevustesse, mis ei too kaasa kiiret ja vahetut

kasu valdkonna arengule ega aita kaasa riigieelarve tasakaalu saavutamisele vastavalt

Vabariigi Valitsuse poolt seatud prioriteetidele. Poliitika kujundamine ja rakendamine on

ministeeriumi pädevuses ning selle delegeerimine vajab põhjalikumat mõjuanalüüsi.

Seletuskirjas toodud mõjuanalüüs ei sisalda ühtegi konkreetset finantskalkulatsiooni ning

põhineb seletuskirja koostaja arvamusel, et „eelnõu suurendab tõenäosust, et toetused toovad

kaasa märgatava ja kestva mõju muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonnas“.

350 000 euro suurune taotlusvoor ei peaks toetama tõenäosust, vaid omama kiiret,

konkreetset ja rahaliselt mõõdetavat mõju valdkonnale.

2. Määruse eesmärki ega tingimusi ei ole ministeerium käsitlenud muuseumiseaduse § 19 alusel

ellu kutsutud muuseuminõukogus ega muinsuskaitseseaduse § 75 lõike 3 alusel ellu

kutsutud muinsuskaitse nõukogus, kuhu kuuluvad muinsuskaitse ja sellega seotud

valdkondade asjatundjad ning mis teeb ettepanekuid valdkonna arendamiseks ja probleemide

lahendamiseks, samuti strateegiliste dokumentide ja õigusaktide muutmise ja täiendamise

kohta. Muinsuskaitsenõukogu ei ole sellise initsiatiivi (eelnõu) järele vajadust seni näinud.

Eelnõu § 2 lg 1 punktis 1 toodud eesmärk leida toetuse andjale (ministeeriumile)

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud

71201 Viljandi mnt 1 Kõpu alevik Viljandimaa

+372 5111099 [email protected]

asjatundlikud ja võimekad partnerid poliitika kujundamisel, õigusloomes jne. kattub

valdkondlike nõukogude seniste tööülesannetega. Seetõttu tuleks esmalt hinnata, kas ja

kuidas oleks mõistlik muuta valdkondlike nõukogude töökorraldust, mitte töötada välja

dubleerivaid poliitika kujundamise mehhanisme.

3. Eelnõust ei leia selgitust, miks on kõnealuses eelnõus otsustatud piirduda ühe

valdkonnapõhise partneriga nii poliitika kujundamisel kui poliitika rakendamisel, kuigi on

teada, et läbipaistvama, laiema ja sõltumatuma arvamuse saab läbi paljude partnerite

demokraatliku ja ühetaolise kaasamise. Selline sündmuste areng on selgelt vastuolus

kaasamise hea tava ning tänapäevaste mitmetasandilise ja võrgustikupõhise valitsemise

põhimõtetega.

4. Ministeeriumi poolt valitud ühe partneri selge eelistamine loob ebavõrdse suhtlus- ja

koostöövormi teiste valdkondlike organisatsioonidega nii suhtlemisel ministeeriumiga kui

omavahelistes suhetes. Partneriks mittetunnistatud organisatsioonid soovivad teistega

võrdsetel alustel rääkida kaasa ja olla ära kuulatud nii seadusloome kui valdkondlike

arengukavade ja tulevikuvisiooni kujundamisel algusest peale. Ministeerium loob eelnõuga

ühele organisatsioonile selge eelise oma seisukohtade esitamisel, samas kui „mittestrateegilisi

partnereid“ kaasatakse pigem formaalselt. Ühe strateegilise partneri kaasamisel, eriti poliitika

kujundamise küsimustes, ei pruugi saadav sisend olla objektiivne ega peegeldada valdkonna

tegelikke vajadusi.

5. Määruse kohaselt kolme aasta jooksul ministeeriumi poolt finantseeritav partner ei saa olla

oma arvamustes ja ettepanekutes erapooletu. Tuleb välistada, et pikaajalist rahalist toetust

saav organisatsioon muutub ministeeriumist sõltuvaks ning ei ole suuteline viima iseseisvalt

ellu oma põhikirjalisi eesmärke. Sõltuvussuhte tekkimine seab ohtu objektiivse

teemakäsitluse ning on ohuks kultuurivaldkonna jätkusuutlikule toimimisele.

Lugupidamisega,

Tõnu Kiviloo

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud

koordinaator