Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Katrin Talihärm

Eesti Pangaliit

[email protected]

Vastus pöördumisele

Lugupeetud Katrin Talihärm

Esitasite mitmele riigiasutusele pöördumise, mis puudutab hädaolukordadeks

ettevalmistamise plaanide koostamist ja uuendamist.

Tõite probleemina esile, et ETO-pankadele ei ole hädaolukorras ette nähtud makseteenuste

osutamisel erandeid, mistõttu tuleb neil ka siis järgida kõiki rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) nõudeid.

Tegite ettepaneku analüüsida, kas on mõistlik ja võimalik leppida kokku rahapesu tõkestamise

ja rahvusvaheliste sanktsioonide järgimise tagamisega seonduvad tegevused olukorraks, kus

pankade omavahelised maksed ei toimi internetiteenuse katkemise tõttu mingil perioodil.

Vastame Teile esitatud küsimuste järjekorras:

Küsimus 1: Kas RAB-le teate esitamise kohta oleks mõistlik sätestada alternatiiv ja

määruses/seaduses erisused teatamiseks juhul, kui hädaolukorra tõttu ei ole X-tee kasutamine

ega RABi koduleht (rohkem kui 2 tööpäeva jooksul) kasutatavad? Hetkel kehtiv õigus

erandolukorras toimimise juhiseid ei anna.

Vastame: Teatamiskohustus RAB-le rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral on ette

nähtud nii RahaPTS-s kui ka RsanS-s. RahaPTS-s on teatamiskohustuse täitmise koht ja vorm

reguleeritud §-s 50, mille lõike 4 kohaselt kehtestab nõuded Rahapesu Andmebüroole

esitatava teate sisule, vormile ja teate esitamise juhendi valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Samasugune erikohustusega isiku teavitamise kohustus on ette nähtud

RsanS-i §-s 21, mis sisaldab samuti volitusnormi juhendi kehtestamiseks ministri määrusega.

Nende volitusnormide alusel on kehtestatud määrus „Rahapesu Andmebüroole esitatava teate

Teie 08.05.2024 nr 22

Meie 19.08.2024 nr 13-1.1/2192-2

2

sisu ja vormi ning teate esitamise juhend“1. Selle määruse lisas 2 on teate esitamise juhend

ning selle punktis 9 on ette nähtud, et juhul kui teate esitamisel ei ole võimalik kasutada

Rahapesu Andmebüroo kodulehel olevat vormi (link „Saada teade“) või Rahapesu

Andmebürooga kokkulepitud vormingut (XML-vorming) ning teadet ei saa esitada läbi X-

tee süsteemi, võib erandjuhul Rahapesu Andmebüroo loal edastada teade e-postiaadressil

[email protected].

Olukordadeks, mis puudutab ETO-pankade tegevusi hädaolukorras, kus tavapärased

infosüsteemid, seadmed vms ei toimi ning tuleb kasutada alternatiivseid viise teenuse

toimepidevuse tagamiseks, annab raamistiku Eesti Panga presidendi määrus „Makseteenuse

ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“. Näiteks selle määruse §-s 5 on toodud

meetmed, mida elutähtsa teenuse osutaja peab tagama kriitiliste tegevuste toimimiseks ning

infosüsteemide ja seadmete toimepidevuse tagamiseks. Kõnealuse määruse § 6 lõige 1 punkt

3 sätestab ka, et teenuseosutaja peab hädaolukorras tagama, et toimivad tema enda või

alternatiivsed infosüsteemid ja seadmed ning kolmandate isikutega tehakse koostööd, et

toimiksid kaarditehingud. Selles punktis sätestatud nõuded teenuse tasemele hõlmavad endas

muuhulgas ka näiteks Eesti Pangaliidu kirjas välja toodud finantssanktsiooni subjektide

nimekirjade kontrollimise tagamist hädaolukorras. Ehk, alternatiivsed võimalused tuleb

tagada ja seda on kehtiva õiguse järgi lubatud teha.

Elutähtsa teenuse taseme tagamise nõuded on sätestatud paindlikult, mis võimaldab meetmete

rakendamist lähtuvalt olukorrast. Kuna kehtiv õigus juba võimaldab hädaolukorras

erinevate/alternatiivsete meetmete kasutamist, siis puudub vajadus reguleerida

sanktsioonidega seonduvat veel eraldi. Kõnealustele praktilistele murekohtadele tuleks leida

lahendus hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel. Hädaolukorra seaduse järgi on

hädaolukorra lahendamise plaan koostöökokkulepe, milles hädaolukorra lahendamist juhtiv

asutus ja hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutus või isik lepivad kokku hädaolukorra

lahendamise korralduse.

Küsimus 2: Kas riigi poolt oleks sellises olukorras uuendatud sanktsiooninimekirjade ETO-

pankadele kättesaadavaks tegemine näiteks välisministeeriumi või RAB ülesanne? Kui

välisühendused ei toimi, aga maksed peavad liikuma ning samas ka finantssanktsioonid

rakendatud saama, kas sel juhul oleks proportsionaalne, et sanktsioonisubjektide nimekirja

haldamise võtab siiski enda peale riik, kellel on eelduslikult säilinud infokanalid ja ligipääs

teabele, kas EL finantssanktsiooni nimekirjades on tehtud/tegemisel muudatusi? Kas sellises

olukorras võiks olla mõistlik ja vajalik kehtestada finantssanktsioonid riigisisese õigusaktiga?

Vastame: Hiljuti jõustusid RSanS-i muudatused, mis sisaldab mh sätet selle kohta, et

välisministeerium teeb uute sanktsioonide osas teavitust. RsanS-i § 10 punkt 4 näeb ette, et

välisministeerium teavitab avalikkust viivitamata rahvusvahelistest sanktsioonidest oma

veebilehe ja muude teavituskanalite kaudu.

Küsimus 3: Kas sellises olukorras võiks sätestada õigusaktis või koordineerivate asutuste

juhtimisel kokku leppida, et piisav on sanktsiooninimekirjade rakendamine ühes pangas, st et

teisest ETO-pangast saabuvaid makseid ei ole vajalik uuesti sõeluda?

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/124112020008

3

Küsimus 4: Kas eelnevaga nõustumisel võiks olla mõistlik kokku leppida, millise tihedusega

uuendatakse toimepidevuse tagamiseks sanktsiooninimekirjasid?

Küsimus 5: Kas võiks olla mõistlik võtta eeskujuks 8. aprillil 2024 jõustunud nn EL

välkmaksete määrus ja sel puhul teostada üksnes kliendibaasi sõelumist?

Vastame: Erikohustustega isik peab oma tegevuses lähtuma asjakohasest riskihinnangust,

kuid sanktsioonide kohaldamine on reegel, mille täitmine tuleb tagada. Hoolsusmeetmete

ulatus seejuures peaks olema riskipõhine, s.t. mis andmeid sõelutakse, milliseid kliente,

milliseid tehinguid ja kui sageli. Hoolsusmeetmete kohaldamise sisendiks on riskihinnang,

kus on muuhulgas arvesse võetud erikohustustega isiku haavatavust. Riskihinnangu

koostamine ning selle alusel hoolsusmeetmete sisu ja ulatuse otsustamine on erikohustustega

isikul oleva info põhjal tema enda korraldada ja vastutada, et võetavad meetmed tagaksid

RSanS-s toodud kohustuste täitmise ning ei võimaldaks mitte mingil juhul rikkuda

rahvusvahelist sanktsiooni. Lähtuda tuleb seaduse miinimumnõuetest, võttes abiks pädevate

asutuste juhendid ja rahvusvahelised standardid, kuid arvestada, et iga erikohustusega isiku

ülesehitus, ärimudel ja riskide juhtimise süsteem on ainulaadne. Finantsasutusena tegutsemise

tingimuseks on muuhulgas võimekus enda riske tunda, hinnata ja nende juhtimiseks

asjakohaseid meetmeid võtta ning neid vajadusel järelevalveasutusele selgitada.

Lähtuvalt eeltoodust ning sealhulgas sellest, et sanktsioonide kohaldamine tuleb tagada, ei ole

võimalik õigusaktis sätestada, et sanktsiooni rakendamise kohustuse täitmiseks on piisav

sanktsiooninimekirjade rakendamine ühes pangas, st et teisest ETO-pangast saabuvaid

makseid ei ole vajalik uuesti sõeluda.

Mis puudutab sanktsiooninimekirjade uuendamist, siis RSanS § 21 lõige 12 kohaselt peab

erikohustustega isik uuendama finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel või lõppemisel

viivitamata tema poolt kasutatavaid rahvusvahelise sanktsiooni subjektide nimekirju. Selline

kohustus uuendada nimekirju on kõigil erikohustustega isikutel. See säte on RSanS-i

teadlikult lisatud, kui seadusandja hinnangul oluline meede finantssanktsiooni rakendamisel.

Seletuskirjas on selle paragrahvi osas selgitatud järgmist: Täiendatakse § 21 lõikega 12, mille

kohaselt uuendab erikohustustega isik finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel või

lõppemisel viivitamatult tema poolt kasutatavaid rahvusvahelise sanktsiooni subjektide

nimekirju. Sellega kehtestatakse konkreetne norm, mille järgi on erikohustustega isikul

kohustus võtta vajalikke meetmeid, et ta oleks teadlik kehtivast õigusest. Oluline on sätestada

selline kohustus seaduses, et tagada asjakohaste sanktsiooninimekirjade viivitamatu

uuendamine. Kohustust saab täita, jälgides sanktsioonirežiimide muutmist ning uute režiimide

lisandumist, sanktsiooni subjektide lisamist sanktsiooni subjektide nimekirjadesse ja nende

eemaldamist neist. Selline kohustus on vajalik, kuna finantssanktsiooni viivitamatu

kohaldamine on rahvusvaheline standard.

Tulenevalt EL õigusest ning Rahapesuvastase töökonna nõuetest ei ole lubatav sanktsiooni

viivitamata kohaldamises riigisiseselt välkmaksete määruse eeskujul erandeid teha ning nii

sanktsiooniskriinimine kui ka rahapesuga võitlemise kohustused jäävad kehtima ka

hädaolukorras.

Vastuse koostamisel arvestasime ka Välisministeeriumi, Rahapesu Andmebüroo, Eesti Panga

ja Finantsinspektsiooni arvamustega.

4

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelyn Liivamägi

finants- ja maksupoliitika asekantsler

Jarmo Lilium 5302 6314

[email protected]