Perioodi 2021–2027 ranna- ja sisevete kalalaeva energiatõhususe parendamise toetus

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Perioodi 2021–2027 ranna- ja sisevete kalalaeva

energiatõhususe parendamise toetus

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava

2021–2027“ meetme „Perioodi 2021–2027 ranna- ja sisevete kalalaeva energiatõhususe

parendamise toetus“ raames toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning

kord.

2. peatükk

Toetuse andmisele esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Toetuse andmise eesmärk on vähendada ranna- ja sisevete kutselisel kalapüügil kasutatavate

kalalaevade (edaspidi kalalaev) kütusekulu, suurendada energiatõhusust ning vähendada CO2

heiteid.

(2) Toetust antakse alla 12-meetrise kalalaeva mootori asendamiseks.

§ 3. Toetuse vorm ja maksimaalne määr ning abikõlblikud kulud

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud

vormis.

(2) Toetuse maksimaalne määr on 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

EELNÕU

14.08.2024

2

(3) Abikõlblikud on järgmised § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud,

mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud

toetuse eesmärgi saavutamiseks:

1) kalalaeva mootori ja sellega seotud seadme ostmise ja paigaldamise kulu;

2) regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu

osalusele viitamise kulu.

(4) Toetust antakse programmiperioodi jooksul ühe kalalaeva kohta ühel korral ning tingimusel,

et kalalaeva mootori võimsus ja kogumahutavus ei suurene.

(5) Toetust antakse sellise alla 12-meetrise kalalaeva mootori asendamiseks, mis vastab

järgmistele nõuetele:

1) kalalaev on kantud maaeluministri 28. novembri 2017. a määruse nr 79 „Kalalaevastiku

segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded

ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ § 2 lõikes 1 nimetatud kalalaevastiku

segmenti 4S2 või 4S4;

2) kalalaeval ei kasutata nõukogu määruse (EL) 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude

säästva kasutamise majandamismeetmeid, muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja

tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11–85), artikli 2

punktis 1 nimetatud püügivahendeid;

3) kalalaevastiku segmenti 4S2 kantud kalalaev on kutselise kalapüügi registris registreeritud

vähemalt viis aastat enne taotluse esitamise aastat;

4) kalalaevastiku segmenti 4S4 kantud kalalaev on kasutusele võetud vähemalt viis aastat enne

taotluse esitamise aastat;

5) kalalaev kuulub kalalaevastiku osasse, mille kohta näitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu

määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu

määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L

354, 28.12.2013, lk 22–61), artikli 22 lõikes 2 osutatud viimane püügivõimsuse aruanne, et

püügivõimsus on tasakaalus, selle kalalaevastiku osa jaoks määratud püügivõimalustega.

§ 4. Mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247,

13.07.2021, lk 1–49), artikli 13 punktides a ja l nimetatud kulud samas artiklis sätestatud

tingimusel;

2) kulu, mis on tehtud enne Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi

PRIA) taotluse esitamise päeva;

3) liisingu kulu;

4) kalalaeva mootoriga seotud seadme ostmise kulu ilma mootorit ostmata;

5) kalalaeva mootori või sellega seotud seadme paigaldamise kulu ilma mootori või seadme

ostmise kuluta ja kasutatud mootori või kasutatud seadme ostmise kulu;

6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenusega seotud muu kulu;

7) riigilõiv, tollimaks, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral

menetluskulud;

3

8) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 5. Ostumenetlus

(1) Toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara

mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest

vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

(3) Toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse

küsimine ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või

vara pakkujate paljusus.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara

üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(5) Toetuse taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse

§ 8 tähenduses.

(6) Toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud.

(7) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase

töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Toetuse taotleja ei pea valima odavaimat

hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud.

§ 6. Ostumenetlus riigihangete registris

(1) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse taotleja korraldama

ostumenetluse riigihangete registris.

(2) Kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava

tegevuse eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed

toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud

ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral

tõendatavad.

(3) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub

tellitava töö või teenuse või ostetava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult

soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja

hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

4

ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste

ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja

parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara

üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(5) Toetuse taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud.

(6) Toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see

on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara

pakkujate paljusus.

§ 7. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetust antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale, kes on selle kalalaeva omanik, mille

mootori asendamiseks toetust taotletakse, ning kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras

antud kehtiv kaluri kalapüügiluba (edaspidi taotleja).

(2) Taotleja vastab järgmistele nõuetele:

1) taotleja on riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;

2) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelisest või

muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;

3) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

4) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht

maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast tegevuse elluviimist olema Eestis;

5) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi-

ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393

sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega;

6) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogudel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või

hulgi- ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või

Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75

lõikes 2 või 3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3, §-s 81, 85, 87 või 88 või

karistusseadustiku §-s 279, 344 või 345 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude

tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

7) taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu

5

võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise

tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;

8) taotlejale kuuluva § 3 lõikes 5 nimetatud kalalaevaga on taotluse esitamise päevale vahetult

eelnenud kahel kalendriaastal püütud kala vähemalt 60 kalendripäeva.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 8. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele

(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid

(edaspidi koos taotlus).

(2) Taotluste vastuvõtu alustamisest asjaomasel kalendriaastal teatab PRIA ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

(3) PRIA peatab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse andmiseks ettenähtud eelarve on

ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

(4) Taotleja esitab taotluses järgmised asjakohased andmed ja dokumendid:

1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) ettevõtte suurus;

3) taotluse selgelt sõnastatud sisu, sealhulgas toetatava tegevuse eesmärk, põhjendus ja

kirjeldus;

4) toetatava tegevuse algus- ja lõppkuupäev;

5) toetatava tegevuse eelarve;

6) selle kalalaeva nimi ja sisenumber, mille mootori asendamiseks toetust taotletakse;

7) kalalaeva uue mootori tootja väljastatud dokument, millel on kirjas kalalaeva mootori

võimsus ning vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1628, mis käsitleb

väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja

tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse

määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja

tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.09.2016, lk 53–117), tüübikinnitusele;

8) paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud pakkumiskutsed koos tehnilise kirjeldusega ja saadud

hinnapakkumused ning asjakohane põhjendus, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse;

9) kinnitus, et taotleja täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139

artikli 11 lõikes 6 nimetatud nõudeid;

10) Euroopa Liidu tulemusnäitajad ja riigisisene seirenäitaja.

(5) Lõike 4 punktis 10 nimetatud tulemus- ja seirenäitajad on järgmised:

1) energiatarbimine, mis põhjustab CO2 heite vähenemist (liitrit tunnis);

2) kalalaeva keskmine fossiilkütusekulu arvestusega kütuse liiter tunni kohta enne kalalaeva

mootori vahetamist;

3) prognoositav kalalaeva keskmine fossiilkütusekulu arvestusega kütuse liiter tunni kohta

pärast kalalaeva mootori vahetamist;

4) kalalaeva uue mootori kütuseliik komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/46, millega

rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1139, millega luuakse

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004,

energiatõhusate tehnoloogiate kindlaksmääramise ja kalalaevade tavapärase püügikoormuse

kindlaksmääramise metoodiliste elementide täpsustamise osas (ELT L 9, 14.01.2022, lk 27–

6

28), artikli 1 lõike 1 punktides a–g sätestatu kohaselt.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 9. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava

tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse

§-st 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6.

(2) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse

§ 45 lõike 3 punkti 2 alusel.

(3) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45

lõikes 6 sätestatud alustel.

(4) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates

nõuetekohase taotluse esitamisest.

5. peatükk

Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine

§ 10. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab

toetuse abil ostetud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).

(2) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmiseid kohustusi:

1) täidab § 7 lõike 2 punktides 1 ja 3–6 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid;

2) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

3) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud

kontrolli ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja

kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

4) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

5) näitab, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil

elluviidava tegevusega, kasutades selleks regionaalministri 24. juuli 2023. a määruses nr 45

„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti

tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ ettenähtud sümboleid

ja teavitustegevusi;

6) teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või

tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas vara üleandmisest teisele isikule.

(3) Lisaks lõikes 2 sätestatule peab toetuse saaja:

1) viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik § 2 lõikes 2 sätestatud tegevusega

seotud kuludokumendid, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt ühe

aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

2) tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele;

3) täitma § 7 lõike 2 punktides 2, 7 ja 8 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni PRIA

7

poolt viimase toetusosa maksmiseni.

§ 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, mis sisaldab järgmiseid andmeid ja dokumente:

1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus

esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või

ostis vara;

5) punktis 4 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

6) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö;

7) kalalaeva uue mootori tootja väljastatud dokument, millest nähtuvad kalalaeva mootori

tehnilised andmed ja seerianumber.

(2) PRIA kontrollib maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete

õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning kalandusturu korraldamise

seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

(3) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse

saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

PRIA kontrollib toetuse abil ostetud kalalaeva mootorit kohapeal hiljemalt enne viimase

maksetaotluse rahuldamist.

(4) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata

jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

(5) PRIA teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul

arvates lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 ranna- ja sisevete

kalalaeva energiatõhususe parendamise toetus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja 52 lõike 3 alusel.

Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna nõunik Margus Medell (tel 625 6239 [email protected]) ja

sama osakonna nõunik Juhani Papp (tel 625 6265 [email protected]). Juriidilise ekspertiisi

määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Karina

Torop (tel 625 6520 [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523

[email protected]).

Eesti ranna- ja siseveekogude kutselisel kalapüügil on 2023. aasta seisuga aktiivses kasutuses

2493 kalalaeva. Neist merekalapüügil 1989 ja siseveekogude püügil 504. Peaasjalikult on

tegemist suhteliselt väikeste alustega, mille keskmine pikkus on 6,11 meetrit ning aluste

keskmine mootorivõimusus on 28 Kw. Ranna- ja siseveekogude kutselisel kalapüügil

kasutatavate aluste keskmine vanus on suhteliselt kõrge - 26 aastat. Kalalaevastiku

majandustulemusi määravad paljud tegurid, millest üheks väga oluliseks võib lugeda püügile

kuluvat energiat. Peamiselt kasutavad ranna- ja sisevete kalalaevad kütusena fossiilkütuseid

(diislikütus ja mootoribensiin), mille põlemisel eritub keskkonda süsihappegaasi, di-

lämmastikoksiidi ja metaani ehk kasvuhoonegaase tekitavaid ühendeid, elektrimootori jõul

liikuvaid kalalaevu on ranna- ja sisevete kalapüügi sektoris väga vähe. Lisaks sellele, et tegemist

on taastumatu energiavaruga, on järgmistel kümnenditel oodata nafta ja teiste fossiilkütuste

kallinemist ning hindade volatiilsuse suurenemist, mis suurendavad kalapüügile kuluva energia

hinda veelgi. Keskkonnalased ja ka majanduslikud põhjused loovad vajaduse liikuda vähem

kütust kulutava ja CO2-heidet tekitava majanduse suunas. Üleminek uuematele, väiksema

kütusetarbimisega ning keskkonnasõbralikumatele mootoritele nõuab suuri investeeringuid, mida

ranna- ja sisevete kalurid teha ei suuda.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 11 paragrahvist.

Eelnõu esimese peatükiga sätestatakse meetme määruse üldsätted.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021

– 2027 (edaspidi rakenduskava) meetme „Perioodi 2021–2027 ranna- ja sisevete kalalaeva

energiatõhususe parendamise toetus“ raames antava toetuse andmise, kasutamise ja maksmise

tingimused ning kord.

Eelnõu teise peatükiga sätestatakse toetuse andmise eesmärk, toetatavad tegevused,

toetatava tegevuse määr, suures ja vorm, abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, nõuded

ostumenetlusele ning nõuded toetuse taotlejale.

KAVAND

14.08.2024

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused.

Lõikega 1 sätestatakse meetme eesmärk, mis on vähendada ranna- ja sisevetel püügil

kasutatavate kalalaevade kütusekulu, suurendada energia efektiivset kasutamist kalalaeva

käitamisel ja vähendada CO2 heiteid keskkonda. Meede panustab EMKVF-i rakenduskava 2021–

2027 prioriteedi 1 „säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine

ja säilitamine“ erieesmärgi 2 „energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine

kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu“ eesmärkide saavutamisse.

Meede panustab Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse, rohelepe keskendub

CO2 heitmete vähendamisse transpordisektoris, seega ka kalanduses mis on samuti oluline CO2

heitmete tekitaja. Samuti panustab meede PÕKA eesmärgi „keskkonnateadlikult ja

jätkusuutlikkult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus“ saavutamisse.

Lõikega 2 sätestatakse, et meetme eesmärkide saavutamiseks antakse toetust riikliku

kalaevaregistri segmentidesse 4S2 ja 4S4 kantud ranna- või sisevete püügil kasutatavate

kalalaevade mootorite asendamiseks. Laevamootorite moderniseerimist ei toetata, kuigi Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikkel 18 seda lubab. Eesti ranna- ja sisevete

laevadel kasutatakse üldreeglina päramootoreid, mida ei ole võimalik ega ka mõistlik

moderniseerida. samuti on väga keerukas moderniseerimise korral tuvastada mootori kütusekulu

vähenemist ning seda kas mootori võimsus ei ole moderniseerimise tagajärjel suurenenud.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse vorm ja maksimaalne määr ning abikõlblikud kulud

Lõikega 1 sätestatakse, et kalalaevade mootorite asendamist toetatakse tegelikult tekkinud ja

tasutud kulude alusel.

Lõikega 2 sätestatakse, et maksimaalne toetus mootorite asendamiseks on 40% abikõlblike

kulude maksumusest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 rida 1

sätestab, et kalalaevade mootorite asendamisega seotud tegevusi, mis on kirjeldatud määruse nr

2021/1139 artiklites 17, 18 ja 19 võib toetada maksimaalselt 40% tegevuse abikõlblikest kuludest.

Lõikes 3 sätestatakse, et abikõlblikud on sellised § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuste

elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse mõistlikult, sihtotstarbeliselt, majanduslikult

otstarbekalt, ja kõige säästlikumal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

Lõikes 3 punktis 1 sätestatakse abikõlblikud kulud. Abikõlblikud on kulud mis on seotud

laevamootori vahetamisega ja hilisema ekspluatatsiooniga. Näiteks, kui vahetatakse välja aluse

päramootor, siis on abikõlblik komplektse mootori ostmine ja paigaldamine. Kui vahetatakse

välja aluse sisemootor, siis on abikõlblikud ka mootori paigaldamisega seotud kulud, näiteks

mootori vundamendi rajamine, samuti laeva sisemootori nõuetekohase ekspluateerimisega seotud

kulutused, näiteks käigukasti, sõuvõlli, sõukruvi, kütusepaagi, sumbuti, mootori jahutus ja

juhtimissüsteemi jms ostmise kulu. Kui alusele paigaldatakse elektrimootor, siis on abikõlblik ka

energiasalvestussüsteemi (akupank) ostmise ja paigaldamise kulu, samuti elektrimootori

kaabelduse ja juhtimissüsteemi ostmise ja paigaldamise kulu ning akude laadimisseadme ostmise

kulu, samuti kulutused sõuvõlli, sõukruvi, mootori vundamendi jms ostmiseks või rajamiseks.

Laevamootori või lisaseadmete liisimine mootorite vahetamiseks ei ole lubatud. Tegevused

peavad olema ellu viidud hiljemalt 2 aasta jooksul arvates toetuse määramisest. Seega võib

liisinguperiood olla maksimaalselt 24 kuud. Samuti ei ole võimalik liisingmakseid taotlejale

kompenseerida, kuna soetatud seadmete omand toetuse saajale läheb üle alles siis, kui viimane

osamakse on tasutud. Seega on liisingu kasutamine laevamootorite väljavahetamisel ka suhteliselt

vähetõenäoline.

Lõikes 3 punktis 2 sätestatakse, et abikõlblikud on kulutused, mis tehakse toetusobjekti

nõuetekohaseks tähistamiseks.

Lõikes 4 sätestatakse, et programmiperioodil võib ühe ranna- või sisevete kalapüügilaeva kohta

toetust taotleda ühel korral. Kui toetuse taotlejal on mitu riiklikus kalalaevaregistris segmendis

4S2 või 4S4 registreeritud laeva, võib ta toetust taotleda kõikide laevade kohta. Kalalaeva mootori

võimsus ei või suureneda. Näiteks kui toetuse taotlejal on alus, mille mootori võimsus on riiklikus

kalalaevaregistris 15Kw, siis on võimalik sellele laevale asendada mootor maksimaalse

võimsusega 15 Kw või vähem. Juhul, kui alus on kantud registrisse mootori võimsusega 0 Kw

(sõudepaadina), ei ole võimalik sellele alusele mootori asendamist taotleda. Aluse mootori

võimsust arvestatakse alati riiklikusse kalalaevaregistrisse kantud mootori võimsuse alusel.

Transpordiameti poolt väljastatud väikelaeva tunnistusele märgitud maksimaalne mootori

võimsus, mis on lubatud alusel kasutada, ei ole laeva mootori asendamise toetuse aluseks. Samuti

ei tohi suureneda laeva kogumahtuvus. Nõude kehtestamise aluseks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 18 lõike 2 punkt c, ehk väikesemahulise rannapüügi

laevade puhul ei ole uuel või moderniseeritud mootoril rohkem võimsust kilovattides kui senisel

mootoril.

Lõike 5 punktidega 1–5 sätestatakse nõuded kalalaevale, mille mootori asendamist

taotletakse.

Punktiga 1 sätestatakse, et kalalaev mille mootori asendamist taotletakse, on kantud

maaeluministri 28. novembri 2017. a määruse nr 79 „Kalalaevastiku segmendid ja nende

tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded ning kalalaevastiku

segmenti lisamise võimalus“ § 2 lõikes 1 nimetatud kalalaevastiku 4S2 või 4S4.

Punktiga 2 sätestatakse, et toetust ei saa anda nende ranna- ja sisevete kalapüügil kasutatavate

kalalaevade mootorite asendamiseks, millel kasutatakse veetavaid püügivahendeid. Veetavad

püügivahendid on nõukogu määruse (EL) 1967/2006 artikli 2 punkt 1 mõistes mistahes

püügivahendid, välja arvatud veoõnged, mida veetakse kas kalalaeva mootori jõul või hiivatakse

vintside abil, kui kalalaev on ankrus või liigub aeglaselt, sealhulgas eelkõige veetavad võrgud ja

tragid. Veetavad võrgud on sama määruse artikli 2 punkt 1 alapunkt a mõistes traalnoodad,

paadinoodad ja kaldanoodad.

Punktiga 3 sätestatakse, et ranna kalapüügil kasutatav kalalaev peab olema olnud registreeritud

Eesti kutselise kalapüügi registris vähemalt viis aastat enne toetuse taotlemise esitamise aastat.

Viie aasta arvestamisel võetakse aluseks esmaregistreerimist registris. Kalalaev võib olla olnud

vahepeal ka registrist välja kantud ja hiljem uuesti registrisse tagasi kantud. Samuti võib kalalaev

olnud registreeritud vahepeal mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kalalaevaregistris. Lisaks ei

ole 5 aasta arvestuses määrav laeva omanikuvahetus või muud registritoimingud. Nõude

kehtestamise alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 18 lõike 2

punkt b ehk laev on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud vähemalt toetustaotluse esitamise

aastale eelneva viie kalendriaasta jooksul.

Punktiga 4 sätestatakse, et 4S4 segmenti kuuluv sisevetel kasutatav kalalaev peab olema

kasutusele võetud vähemalt 5 aastat enne taotluse esitamise aastat. Sisevete kalapüügil kasutatava

laeva kasutuselevõtmist saab tõendada näiteks Transpordiameti poolt väljastatud väikelaeva

registreerimise tunnistusega, kui alus on riiklikus kalalaevaregistris registreeritud vähem kui 5

aastat. Erisus on tingitud sellest, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139

artikli 18 lõike 2 punkt b laieneb ainult merel kasutatavatele rannapüügilaevadele, mis on kantud

segmenti 4S2.

Punktiga 5 sätestatakse, et ranna- või sisevete kalapüügilaev peab kuuluma laevastiku osasse,

mille kohta näitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes

2 osutatud viimane püügivõimsuse aruanne, et püügivõimsus on struktuurses tasakaalus selle osa

jaoks määratud püügivõimalustega. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013

artikli 22 lõike 2 alusel peab liikmesriik iga aasta 31. maiks esitama Komisjonile aruande, mis

käsitleb nende kalalaevastike püügivõimsuste ja püügivõimaluste vahelist tasakaalu. Aruanne

avalikustatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel. Juhul, kui

kalalaevastike püügivõimsuste ja nende püügivõimaluste vaheline tasakaal ei vasta kehtestatud

normidele, ei ole võimalik 4S2 (rannapüügialused, millega püütakse kala merel) segmendi

laevadele toetust anda ning toetuste taotleja peab arvestama, et tema alus ei vasta määruse

nõuetele. 4S4 segmendile (sisevetel kasutatavad kalalaevad) see nõue ei laiene.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse toetuse mitteabikõlblikud kulud

Punktidega 1–8 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud.

Punktis 1 nimetatud kuludest on käesoleva meetme raames abikõlbmatud investeeringud ranna-

ja sisevete kalalaevadel, mis on toetuse taotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta

jooksul tegelenud kalapüügiga vähem, kui 60 päeva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1139 artikli 13 punkti l alusel. Samuti on abikõlbmatud kulud, mis suurendavad

kalalaeva püügivõimsust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 13

punkti a alusel.

Punktis 2 sätestatakse, et kulud mis on tehtud enne taotluse PRIA-le esitamise päeva, on

abikõlbmatud. Kulude all tuleb mõista, et enne toetuse taotluse PRIA-le esitamise päeva

väljastatud arved, aktid, lepingud, tellimiskirjad, tehtud maksed jms, on abikõlbmatud olenemata

sellest, kas toetuse taotleja kasutab kassapõhist või tekkepõhist rammatupidamise süsteemi.

Punktis 4 ja 5 sätestatakse, et mitteabikõlblik on kasutatud asjade ostmise kulu. Samuti ei ole

abikõlblik mootori paigaldamise kulu ilma mootori ostmiseta. Sätestatakse, et mitteabikõlblik on

mootoriga kaasnevate seadmete, näiteks kütusepaak, sumbuti, jahutus- või juhtimisseadmed,

akupangad jms, ostmine ilma mootorit ostmata.

Punktis 8 sätestatakse, et mitteabikõlblik on kulu, mis on toetatava tegevuse seisukohast

põhjendamatu. Põhjendamatud on sellised kulud, mis ei ole otseselt seotud tegevuse eesmärgi

saavutamisega, näiteks mootori ostmise puhul varuosade, tööriistade, määrdeainete, kütuse jms

ostmise kulu.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse nõuded ostumenetluse läbiviimisele.

Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse

või ostetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

Lõikega 2 sätestatakse piir, mille puhul peab toetuse taotleja kavandatava töö või teenuse või

ostetava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Hinnapakkumuse

saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse, kus on kirjeldatud, millist

tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed, mis konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse,

peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema tõendatud, näiteks

pakkumiskutsele lisatud e-kirjaga, millega kutse on saadetud. Saadud hinnapakkumused peavad

olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele või kaubale. Saadud

hinnapakkumused peavad olema tõendatud, näiteks hinnapakkumused on allkirjastatud

(digitaalse või käsiallkirjaga) või on hinnapakkumusele lisatud pakkumuse saamist tõendav

dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus saadi, või mõni muu dokument, mis

tõendab hinnapakkumuse saamist.

Kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus jääb alla 5000 euro, ei ole

võrreldavate hinnapakkumiste võtmine kohustuslik ja piisab hinnakalkulatsiooni esitamisest.

Hinnakalkulatsioonis tuleb selgelt tõendada, millisel viisil töö, teenuse või kauba hind saadi.

Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri,

informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab

olema kontrollitav ja taasesitatav. Hinnapakkumusel peab olema selgelt välja toodud pakutava

mootori tehniline spetsifikatsioon, kasutatavate komponentide nimetus jms.

Lõikega 3 sätestatakse, et piirduda saab vähema arvu hinnapakkumustega, kui kolme

hinnapakkumuse küsimine on objektiivselt võimatu. Näiteks juhul, kui toodet pakub vähene arv

tootjaid, siis selle kinnituseks võib esitada saadetud pakkumuskutsed, millele on vastatud eitavalt.

Lõikega 4 sätestatakse tingimused hinnapakkumusele.

Lõikega 5 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või hinnapakkust küsida tulumaksuseaduse § 8

tähenduses endaga seotud isikutelt. Seotud isikud on järgmised:

1) abikaasad, elukaaslased või otse ja külgjoones sugulased;

2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;

3) juriidiline või füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või

osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või

osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise

õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;

6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte

koguarvust või kasumi saamise õigusest;

7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad

isikud;

8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane;

9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, juhtimis- või kontrollorgani liikme

abikaasa või otsejoones sugulane.

Lõikega 6 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada

osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on

funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada

toetatava tegevuse raames tellitava tööd või teenust või ostetavat vara osadeks, kui see on

objektiivsetel põhjustel õigustatud. Näiteks ei ole lubatud soetada mootori komponente eraldi.

Funktsionaalse koostoime all tuleb mõista, et kui mõni seadme osa jätta soetamata, ei ole võimalik

seadet kasutada eesmärgipäraselt.

Lõikega 7 sätestatakse, et toetuse taotleja ei pea valima odavaimat, kui see on objektiivselt

põhjendatud. Objektiivne põhjendus ei saa olla mingi tootemargi või tootja eelistamine. Näiteks

on objektiivsed asjaolud mingid spetsiifilised funktsioonid, mis parendavad seadme

kasutusefektiivsust, seadme hooldus ja garantiitingimused, seadme väljavahetamise kiirus

seadme rikke korral jms.

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse nõuded ostumenetluse läbiviimisele riigihangete registris.

Lõikega 1 sätestatakse, et kui kavandatava töö või teenuse või vara eeldatav käibemaksuta

maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus läbi viia elektrooniliselt

riigihangete registris, olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hanke kohuslane riigihangete

seaduse mõistes. Hanke läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja

hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHSi tähenduses“. Ostu võib läbi viia ka peale

PRIA toetuse rahuldamise otsuse saamist. Sellisel juhul esitab toetuse saaja toetatava tegevuse

eelarve. Nõude viia ostumenetlus läbi elektroonselt riigihangete registris eesmärk on tagada

avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide

tulemuslikum toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i

tähenduses mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia

toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. Analoogset

ostumenetlust rakendatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“. Paragrahv 7 lõikes 1 nimetatud ettevõtjad, kellele on

KPS-i alusel ja korras antud kaluri kalapüügiluba püügiks merel või siseveekogul, ei ole hankijad

RHS-i tähenduses ning neile ei laiene RHS-i nõuded.

Lõikega 2 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse

esitamist, tuleb esitada toetuse taotlemisel prognoos. Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel

viisil töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe

väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte

koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav.

Lõike 3 punktidega 1–7 sätestatakse tingimused ostumenetluse korraldamisele riigihangete

registris.

Lõikega 4 sätestatakse nõuded hinnapakkumusele.

Lõikega 5 sätestatakse, et taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas teostatavat ostu osadeks

eesmärgiga eirata ostu teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui lepingu esemeks on

funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või

tööd. Toetuse saaja võib jaotada riigihangete keskkonnas teostatava ostu osadeks, kui see on

objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Lõikega 6 sätestatakse, et taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete

registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse

või pakkujate paljusus. Ostumenetlusest loobumine peab olema tõendatud.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Lõikega 1 sätestatakse, et toetust võib taotleda äriregistris registreeritud ettevõtja, kes on selle

kalalaeva omanik, mille mootori asendamiseks toetust taotletakse ning kellele on

kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kaluri kalapüügiluba püügiks merel või siseveekogul.

Kaluri kalapüügiluba on kehtiv, kui selle eest on tasutud riigilõiv ning kaluri kalapüügiluba on

välja võetud.

Toetuse taotlejal peavad olema vajalikud rahalised vahendid või finantsmehhanismid, et katta

tegevus ja hoolduskulud tegevuste puhul, mis hõlmavad taristuinvesteeringut või tootlikku

investeeringut, et tagada investeeringute finantskestlikkus.

Lõike 2 punktidega 1–8 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Punktiga 5 sätestatakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga

merel või siseveekogul või vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja

jaemüügiga, ei tohi olla toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393

sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega

seotud rikkumisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõike 3

sätestab, et ilma, et see piiraks rangemate riiklike õigusnormide kohaldamist, nagu on kokku

lepitud asjaomase liikmesriigiga sõlmitud partnerluslepingus, ei ole käitaja esitatud toetustaotlus

käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetav, kui

asjaomane pädev asutus on teinud lõpliku otsusega kindlaks, et käitaja on EMKF-i või EMKVF-

i kontekstis toime pannud direktiivi (EL) 2017/1371 artiklis 3 määratletud pettuse. Nimetatud

direktiivi artiklis 3 määratletud pettused on üle võetud karistusseadustikku ja kuna

partnerluslepingus ei ole Eesti rangemate õigusnormide kohaldamise võimalust ette näinud, siis

piirdubki siin lõikes sätestatud süütegude loetelu vaid nendega. Samuti on oluline tuvastada

nimetatud süütegude puhul seos Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega

seotud rikkumisega.

Uuena on EL tasandil (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11

punktiga 5) ette nähtud ka siseveekogudel kalapüügiga tegelevate käitajate suhtes, kes on toime

pannud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega seotud rikkumisi,

võimalus jätta nende taotlus rahuldamata. Ehk selles punktis sätestatud nõude täitmist

kontrollitakse nii merel kui ka siseveekogudel kalapüügiga tegelevate isikute suhtes.

Punktiga 6 sätestatakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga

merel või siseveekogudel või vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja

jaemüügiga, ei tohi olla taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa

Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3,

§-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §-s 279,

344 või 345 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena

kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses. Komisjoni delegeeritud määruse nr

2022/2181, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2021/1139

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta seoses toetustaotluste

vastuvõetamatuse alguskuupäevade ja ajavahemikega, artikli 3 lõike 1 kohaselt on käitaja esitatud

toetustaotlus kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetamatu, kui pädev asutus on

kindlaks teinud, et taotluse esitanud käitaja on toime pannud nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008

artikli 42 lõike 1 või nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 1 kohase tõsise

rikkumise. Punktis 7 loetletud kalapüügiseaduse ja karistusseadustiku vastutussätted rikkumiste

eest vastavad eelnimetatud EL-i määrustes nimetatud kalapüüginõuete rikkumistele. Seejuures

peab Keskkonnaamet olema vastava rikkumise määratlenud tõsise rikkumisena määruse nr

1005/2008 artikli 3 lõikes 2 nimetatud kriteeriumite alusel, määratledes põhjustatud kahju,

rikkumise ulatuse, selle maksumuse ja kordumise. Kui kalapüüginõuete rikkumine määratletakse

tõsise rikkumisena, tehakse karistusregistrisse märge, et tegemist on kalapüügiseaduse § 71 lõike

1 punkti 1 tähenduses kalapüüginõude tõsise rikkumisega. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikli 11 lõikega 5, võivad liikmesriigid kooskõlas

riigisiseste õigusnormidega kohaldada taotluste vastuvõetamatuse ajavahemikku, mis on

komisjoni delegeeritud määruse nr 2022/2181 I lisas kehtestatud ajavahemikust pikem. Seejuures

teatud rikkumiste korral sõltub toetuse taotluste vastuvõetamatuse periood isikule määratud

rikkumispunktide arvust. Seejuures võivad liikmesriigid taotluste vastuvõetamatuse

ajavahemikku kohaldada ka toetuse taotluste suhtes, mille on esitanud need siseveekogudel

kalapüügiga tegelevad käitajad, kes on toime pannud riigisisestes õigusnormides määratletud

raskeid rikkumisi, kuigi rikkumispunktide arvestuse süsteem siseveekogudel kalapüügiga

tegelevatele isikutele ei kohaldu. Võttes arvesse nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 90 lõikes

4 sätestatut, mille kohaselt juhul, kui kalalaevatunnistuse omanik ei soorita kolme aasta jooksul

eelmise tõsise rikkumise kuupäevast veel ühte tõsist rikkumist, kustutatakse kalalaevatunnistusel

kõik tõsiste rikkumiste eest määratud punktid, millest tulenevalt ja selleks, et tagada nii merel kui

ka siseveekogudel kalapüügiga tegelevate isikute ühetaoline kohtlemine, on eelnõus sätestatud,

et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik ei tohi olla taotluse esitamise kuule vahetult

eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime

pannud kalapüüginõuete tõsist rikkumist.

Punktis 8 sätestatakse, et taotlejale kuuluva § 3 lõikes 5 nimetatud kalalaevaga on taotluse

esitamise päevale vahetult eelnenud kahel kalendriaastal püütud kala vähemalt 60 kalendripäeva.

Püügipäevasid loetakse püügipäeviku või elektroonilise püügipäeviku alusel. Kalapüügiga

tegelemine ei eelda tingimata tulu tekkimist kalapüügist.

Eelnõu kolmas peatükk sätestab nõuded toetuse taotlemisele.

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse nõuded taotluse esitamisele ja taotlusele.

Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse taotlusi saab esitada ainult elektroonselt läbi PRIA e-teenuste

keskkonna kalandusturu korraldamise seaduse § 7 lõige 3 alusel.

Lõikega 2 sätestatakse, et PRIA avalikustab taotluste vastuvõtmise alguse ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning oma veebileheküljel.

Lõikega 3 sätestatakse, et PRIA peatab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse andmiseks ettenähtud

eelarve on ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamiseks ja taasavamisest teatab PRIA

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

Lõike 4 punktidega 1–10 sätestatakse millised andmed ja dokumendid taotluses esitatakse.

Punktiga 2 sätestatakse, et tuleb märkida ettevõtte suurus, näiteks mikro, väike/keskmine või

suur ettevõte.

Punktiga 3 sätestatakse, et koos taotlusega kirjeldatakse lühidalt tegevusi ja eesmärke.

Punktiga 4 sätestatakse, et toetuse taotlusel tuleb märkida tegevuste alguskuupäev, mis

üldreeglina võiks olla toetuse taotluse esitamise päev või esitamisele järgnev päev, kui võib omal

riisikol tegevustega alustada. Tegevuste lõppkuupäev ei või olla pikem kui üks aasta arvates PRIA

toetusotsotsuse saamisest. Lõppkuupäeva fikseerimisel tuleb toetuse taotlejal kaaluda, kui kiiresti

ta suudab tegevused lõpetada. Põhjendatud juhtudel on võimalik küsida PRIA-lt pikendust

tegevuste elluviimiseks, kuid mitte pikemaks ajaks kui üks aasta arvates PRIA toetusotsuse

saamisest.

Punktis 5 sätestatakse, et toetuse taotlusele tuleb lisada eelarve tegevuste lõikes. PRIA loob

eelarve esitamiseks tarkvaralahenduse e-teenuste keskkonda.

Punktis 7 sätestatakse, et koos hinnapakkumustega tuleb esitada kalalaeva uue mootori tootja

väljastatud dokument, kus on kirjeldatud soetatava mootori tehnilised andmed, sealhulgas

mootori võimsus Kw-des. Tootjapoolne dokument võib olla mootori sertifikaat, tehniline

kirjeldus, tootepass vms.

Punktis 8 sätestatakse, et hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale

pakkumiskutse, kus on kirjeldatud millist tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed, mis

konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse, peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine

peab olema tõendatud. Näiteks on pakkumiskutsele lisatud e-kiri, millega kutse on saadetud.

Saadud hinnapakkumused peavad olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud

tööle, teenusele või kaubale. Saadud hinnapakkumused peavad olema tõendatud. Näiteks on

hinnapakkumused allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirjaga) või on hinnapakkumusele lisatud

hinnapakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus

saadi, või mõni muu dokument, mis tõendab hinnapakkumuse saamist.

Lõike 5 punktiga 1 sätestatakse, et toetuse taotlusesse märgitakse EL tulemusnäitajad, milleks

on energiatarbimine, mis põhjustab CO2 heite vähenemist (liitrit tunnis).

Lõikes 5 punktidega 2 ja 3 sätestatakse, et toetuse taotlusesse märgitakse kalalaeva keskmine

fossiilkütuse kulu (liitrit tunnis) enne mootori väljavahetamist ja keskmine fossiilkütuse kulu

(liitrit tunnis) pärast kalalaeva mootori väljavahetamist. Laevamootorite kütusekulu sõltub suurel

määral laeva sõidukiirustest ja laeva kaalust. Keskmise kütusekulu arvestamisel tuleb arvesse

võtta erinevaid laevamootori kasutamise viise, näiteks kütusekulu tunnis tühikäigul, kütusekulu

tunnis tavapärasel ülesõidul ja kütusekulu koormatud laevaga sõidul, seda nii enne kui pärast

laevamootori vahetamist. Juhul, kui laevamootor vahetatakse välja elektrimootori vastu, siis on

fossiilkütuste kulu automaatselt 0.

Lõikes 5 punktis 4 sätestatakse, et toetuse taotluses märgitakse ära, milline on asendatud moori

kütuseliik. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/46 artikli 1 alusel käsitletakse kalalaevade

uusi mootorid energiatõhusatena, kui nad kasutavad kütusena vesinikku, ammoniaaki,

sisepõlemismootorit (diiselkütus ja mootoribensiin), kütuseelemente, elektrit, elektri ja

sisepõlemismootori kombinatsiooni (hübriid) või kütuselemendiga hübriidkütust. Mootorid on

saanud tüübikinnituse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/1628.

Eelnõu neljas peatükk sätestab toetuse taotluse menetlemise.

Eelnõu §-ga 9 sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmine.

Lõikega 1 sätestatakse, et PRIA kontrollib toetuse taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse

saamise nõuetele vastavust, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 43 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6.

Lõikega 2 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse taotluse rahuldamise otsuse arvestades ajaliselt

varem esitatud taotlusi, kuna toetuste taotlusi ei hinnata ja paremusjärjestust ei koostata.

Lõikega 3 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse taotluse mitterahuldamise otsuse järgmistel

juhtudel:

1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale, taotlusele või

toetatavale tegevusele esitatud;

2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid

või takistab kohapealset kontrollimist;

3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel

otsustatakse toetuse andmine või selle suurus.

Lõikega 4 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul peab PRIA tegema taotluste rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse. 30 tööpäeva hakatakse lugema sellest kuupäevast, millal toetuse

taotleja esitas PRIA-le nõuetekohase taotluse.

Eelnõu viies peatükk sätestab nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmisele.

Eelnõu §-ga 10 sätestatakse toetuse saaja kohutused.

Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab ostetud mootorit või sellega seotud seadmeid

sihipäraselt kasutama vähemalt 5 aasta jooksul arvates viimase toetusosa maksmisest PRIA poolt.

Ostetud mootor ja sellega seotud seadmed peavad olema töökorras ja hooldatud.

Lõike 2 punktidega 1–6 sätestatakse toetuse saaja kohutused, mida toetuse saaja peab täitma

sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Lõike 3 punktidega 1–3 sätestatakse täiendavad toetuse saaja kohutused, mis on seotud lühema

perioodiga kui sihipärase kasutamise periood.

Lõike 3 punktiga 1 sätestatakse, et tegevused peavad olema ellu viidud toetuse rahuldamise

otsuses märgitud tähtpäevaks, mis ei või olla pikem kui üks aasta arvates toetuse taotluse

rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2021/1060 artikli 63 lõikes 2 sätestatule peab tegevused ellu viima hiljemalt 31. detsembriks

2029. a. Perioodi lõpus kui toetuse taotluse rahuldamise otsuse ja 31. detsembri 2029. a vahele

võib jääda vähem kui üks aasta, siis lüheneb ka selle võrra tegevuste elluviimise aeg.

Eelnõu §-ga 11 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.

Lõike 1 punktidega 1–6 sätestatakse andmed, mis tuleb esitada koos maksetaotlusega.

Lõikega 1 sätestatakse nõuded arve, maksekorralduse ja hinnapakkumuse omavahelistele

seostele. Näiteks maksekorraldusele tuleb märkida arve või arvete numbrid, mida konkreetse

maksega tasuti. Teenuse või kauba eest koostatud arve peab sisaldama samu andmeid, mis on

kantud hinnapakkumusele või kalkulatsioonile. Näiteks kui hinnapakkumusel on märgitud

teenuse sisuks mingi kindlate andmetega mootori ostmine, siis peab ka arvel olema märgitud

teenuse sisuks samasuguse mootori ostmine, mis on samasuguste tehniliste karakteristikutega,

nagu on märgitud hinnapakkumusel. Kuludokumentide võrdlemisel peab olema PRIA-l võimalik

tuvastada, et tasuti konkreetse arve eest ja teenuse sisuks on just see teenus või kaup, millele

hinnapakkumus on küsitud või kalkulatsioon koostatud.

Lõikega 2 sätestatakse nõuded maksetaotluse kontrollimisele.

Lõikega 3 sätestatakse, et toetus makstakse välja siis, kui toetuse taotleja on tegevused

nõuetekohaselt ellu viinud ning ostetud mootorit ja sellega seotud seadmeid on võimalik

sihipäraselt kasutada ning ostetud varale on PRIA poolt läbi viidud kohapealne kontroll. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 18 lõike 3 alusel tagavad liikmeriigid, et

kõiki asendatud või moderniseeritud mootoreid kontrollitakse füüsiliselt. Mootorit võib kasutada

enne PRIA kohapealse kontrolli teostamist.

Lõikega 4 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse kui selgub, et toetuse

taotleja ei vasta meetme määruses kehtestatud nõuetele. PRIA teeb EMKVF-i toetuse maksmisest

keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks

taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

Lõikega 5 sätestatakse tähtaeg mille jooksul peab PRIA tegema toetuse maksmise või toetuse

maksmisest keeldumise otsuse. Otsuse tehakse 30 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohaste

dokumentide saamisest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Üleminekufondi ja Euroopa Merendus-, kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 34 lõike 1 punktid a ja c ja artikli 34 lõike 1 punkt

b. Toetatakse tegevusi, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse

määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.7.2021, lk 1–49), artiklis 29 sätestatud erieesmärgi

saavutamisele.

4. Määruse mõjud

EMKVF-i meede „Perioodi 2021–2027 ranna- ja sisevete kalalaeva energiatõhususe parendamise

toetus“ avaldab positiivset mõju keskkonnale, ettevõtlusele ja maapiirkonna majandusarengule.

Meede avaldab positiivset mõju keskkonnale. Meetme üheks spetsiifiliseks eesmärgiks on ranna

ja sisevete kalapüügil kasutatavate aluste mootorite fossiilse kütusekulu ja seega ka kaudselt CO2

heitme vähendamine. Meetme raames toetatakse ka elektrimootorite ostmist ja paigaldamist, mis

omab otsest mõju kasvuhoonegaaside heitme vähendamisele.

Meetme majanduslik mõju avaldub eelkõige selles, et säästlikumate mootorite kasutuselevõtmine

vähendab kutseliste kalurite kulutusi mootorikütustele, mis on üks olulisemaid kululiike

kalanduses, aitades seeläbi suurendada ranna ja sisevete kalapüügi kasumlikust.

Meetme regionaalne mõõde avaldub eelkõige selles, et valdav osa ranna ja sisevete kutselistest

kaluritest tegutsevad maapiirkondades ning maapiirkondade ettevõtjate majandustegevuste

toetamine loob uusi võimalusi toimetulekuks, aitab kaasa töökohtade loomisele maapiirkondades

ja sotsiaalse elujõulisuse tõusule.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Meetme raames antavat toetust rahastatakse 70% ulatuses EMKVF-ist ja 30% ulatuses Eesti riigi

riigieelarvest. Meetme eelarve on 400 000 eurot, sealhulgas 280 000 eurot EL-i osa ja 120 000

eurot Eesti riigieelarve osa. Toetuse taotluste ja väljamakse taotluste menetlemisega seotud kulud

PRIA-le ja meetme rakendamise kulud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile nähakse ette

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves.

6. Määruse jõustumine

Määruse jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile õigusaktide eelnõude

infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu saadetakse arvamuse saamiseks PRIA-le ja kalanduse kohalikele

tegevusrühmadele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meie: 16.08.2024 nr 1.4-3/879

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 ranna- ja sisevete kalalaeva

energiatõhususe parendamise toetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, REM_EN_rannalaeva_mootori_toetus_EIS.pdf

2. Määruse eelnõu seletuskiri, REM_SK_rannalaeva_mootori_toetus_EIS.pdf

Margus Medell, [email protected], 625 6239