Haridus- ja Teadusministeerium_ettepanek

Kristina Kallas

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Teie nr

Meie 19.08.2024 nr 6-10/240304/2404668

Ettepanek stipendiumitaotluste esitamist puudutava määruse kohta

Lugupeetud haridus- ja teadusminister

Tänan, et selgitasite haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike

stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ § 2 lõike 2 teist lauset.

Selles lauses on öeldud, et „õppeasutus ja Haridus- ja Noorteamet (edaspidi stipendiumi maksjad)

kehtestavad taotluste esitamise täpse aja ja viisi“.

Leian, et haridus- ja teadusministril ei ole õigust määrusega stipendiumitaotluste esitamise täpse

aja ja viisi (stipendiumi määramise korra) kehtestamist edasi volitada, kuna kõrgharidusseaduses

ei ole sellist võimalust ette nähtud. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas

olevate seaduste alusel (põhiseaduse § 3 lg 1). Riigikogu on otsustanud, et stipendiumi määramise

korra kehtestab minister määrusega. Seaduses ei ole ette nähtud, et korra oluliste osade

kehtestamise tohib edasi volitada õppeasutustele ja Haridus- ja Noorteametile. Nimetatud asutused

ei saa anda määrusi, see tähendab, et neid akte ei avaldata volitusnormi kaudu lingituna Riigi

Teatajas, samuti ei allu nõnda kehtestatud kord põhiseaduslikkuse järelevalvele.

Teen ettepaneku viia määrus nr 37 § 2 lõike 2 teine lause seaduse ja põhiseadusega kooskõlla

(õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 17).

Stipendiumi taotlemise viis ja aeg tuleb kehtestada ministri määrusega, kui Riigikogu ei ole

andnud ministrile õigust volitada stipendiumitaotluse esitamise viisi ja aega kehtestama

stipendiumi määrajat (vt ka Riigikohtu üldkogu 17.05.2021 otsust asjas nr 3-18-1432, p 35).

Stipendiumitaotleja õigusi võib piirata seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.

Palun andke 20 päeva jooksul teada, kuidas olete ettepanekut arvestanud (ÕKS § 18 lg 1).

Seaduslikkuse põhimõte

1. Määrus nr 37 on kehtestatud kõrgharidusseaduse (KhaS) § 15 lõike 4 alusel. See säte ütleb, et

üliõpilaste riiklike stipendiumide liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

2. Määrus nr 37 näeb ette, et rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning

integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastel on võimalik taotleda erialastipendiumi.

2

Peale selle on võimalik taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ning asendushooldusel

viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumi

(määruse nr 37 § 1 lg 2). Erialastipendiumi taotlus tuleb esitada õppeasutusele. Kõrghariduse

omandamist toetava stipendiumi taotlus esitatakse Haridus- ja Noorteametile (määruse nr 37

§ 2 lg 2).

3. Seaduslikkuse põhimõtte kohaselt saab määrus olla põhiseadusega kooskõlas üksnes juhul, kui

see on antud põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse normi (volitusnormi) alusel (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23.02.2023 otsus asjas nr 5-2-11, p 10).

4. Selgitasite, et määrusega ei anta kõrgkoolile volitust kehtestada stipendiumi taotlemise viisi ega

aega, vaid kõrgkoolil tuleb otsustada, kuidas, millise keskkonna kaudu ja mis ajavahemikul tuleb

taotlus esitada. Olete seisukohal, et stipendiumi taotlemise viisi ja aja kehtestamisel tuleb

stipendiumi määrajal järgida haldusmenetluse seadust. Märkisite, et kõrgkoolidel on õigus

kehtestada õppekorralduse alused (KhaS § 3 lg 6) ning Haridus- ja Noorteameti pädevuses on

stipendiumide andmine ja korraldamine (põhimääruse § 6 lg 2 p 17).

5. Määruse saab anda ainult seadusega sätestatud alustel ja korras (põhiseaduse § 3 lg 1 ja

§ 94 lg 2). Haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, võib määruse andmise teisele

haldusorganile edasi volitada ainult sel juhul, kui niisugune võimalus on volitusnormis ette nähtud

(HMS § 91 lg 1). KHaS § 15 lõike 4 kohaselt on ministril õigus oma määrusega kehtestada

üliõpilaste riiklike stipendiumide määramise kord. Minister ei saa selle korra kehtestamist edasi

volitada.

6. Stipendiumi määramise kord reguleerib ka stipendiumi taotlemise aega ja viisi. Kord on üks

tervik, mistõttu on ka taotlemise täpsem aeg ja viis osa stipendiumi määramise korrast.

Stipendiumi määramine ei ole osa õppekorraldusest ja õppekorralduse reguleerimise kaudu ei saa

kõrgkool kehtestada riiklike stipendiumide määramist. Haridus- ja Noorteameti põhimääruse

§ 6 lõike 2 punktiga 17 ei anta ametile stipendiumide määramise korra kehtestamise õigust.

Taotluse esitamise vorm

7. Kui seadusega või selle alusel antud õigusaktiga ei ole ette nähtud kohustuslikku vormi, võib

stipendiumitaotluse esitada vabas vormis (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1). Praegu

kehtiva seaduse kohaselt tähendab see, et üliõpilast ei saa kohustada taotluse esitamiseks üksnes

infosüsteemi kaudu. Riigikogu või minister võib seesuguse kohustusliku vormi ette näha, mõeldes

seejuures lahendustele juhtudel, mil infosüsteem ei toimi. Inimese õiguste kasutamist ei tohi seada

sõltuvusse infosüsteemi toimimisest. Kui seadusega on õigus ette nähtud, peab saama seda

kasutada.

8. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud

üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumi saab üliõpilane taotleda toetuste

menetlemise infosüsteemis (Haridus- ja Noorteameti peadirektori 20.11.2023 käskkirja nr 1.1-

1/23/139 „Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres

elanud üliõpilaste stipendiumi taotluste menetlemise kord“ lisa 1 punktid 10 ja 13). Tartu Ülikooli

üliõpilane saab erialastipendiumi taotleda õppeinfosüsteemi kaudu (Tartu Ülikooli senati

01.03.2024 määruse nr 3 „Stipendiumide ja õppetoetuste kord“ p 16). Seega on toodud näidetes

stipendiumi määrajad täpsustanud stipendiumi taotlemise vormi, kuid on sellega piiranud

haldusmenetluse seadusest tulenevat õigust esitada taotlus vabas vormis. Stipendiumi määraja teeb

seda määruse nr 37 § 2 lõike 2 alusel.

3

9. Selgitasite, et stipendiumitaotluste lahendamine ühtses keskkonnas tagab läbipaistvuse ja

selguse ning on üliõpilaste huvides.

10. Seadus ei kohusta õppeasutust ega Haridus- ja Noorteametit looma stipendiumi taotlemise

infosüsteemi. Kui stipendiumi määraja on loonud elektroonilise keskkonna, mille kaudu saab

taotlust esitada, on see üliõpilasele lisavõimalus, mille puudumine ei riku tema õigusi. Samas rikub

stipendiumi määraja üliõpilase õigusi siis, kui üliõpilane ei saa temast mitteoleneval põhjusel

esitada taotlust infosüsteemis ja muid võimalusi taotluse esitamiseks ei ole (õiguskantsleri

02.02.2024 seisukoht „Erialastipendiumi taotlemine“).

Taotluse esitamise aeg

11. Määruse nr 37 § 2 lõike 2 kohaselt tuleb üliõpilasel taotlus esitada hiljemalt 1. oktoobriks ja

kevadsemestril hiljemalt 1. märtsiks. See on Teie hinnangul piisav ajavahemik. Märkisite, et

paindlikkuse ja üliõpilaste võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb jätta konkreetne taotluste esitamise

aeg kõrgkooli kehtestada. See on Teie hinnangul vajalik, kuna iga kõrgkool alustab õppetööd eri

ajal.

12. Riikliku stipendiumi taotlemine ei sõltu konkreetse kõrgkooli õppetöö algusest, seega ei ole

sisulist vajadust stipendiumi taotlemise tähtaja kehtestamist õppeasutusele üle anda. Näiteks

õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse õppekavade üliõpilaste stipendiumi taotlust saab

üliõpilane esitada kõrgkoolile kaks korda õppeaastas: septembris ja veebruaris (haridus- ja

teadusministri 06.07.2023 määruse nr 24 „Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse

üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Atko-Madis Tammar 693 8432

[email protected]