Arvamuse avaldamine eelnõule (notari tasu seadus)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Madis Timpson

[email protected]

Teie 22.07.2024 nr 8-1/5631-1 Meie 19.08.2024 nr 2.3-4/24/1892-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (notari tasu seadus)

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks notari tasu

seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Edastatud eelnõu osas on AKI-l järgmisel

tähelepanekud.

1. Notariaadiseadus

1.1. Eelnõu § 2 punktiga 4 sätestatakse kaugtõestamise teel tehtud tõestamistoimingu

salvestiste säilitamise tähtaeg. Muude notari dokumentide säilitamise tähtaegu ei ole

seaduses reguleeritud. Notariaadiseaduse § 16 lg 5 viitab dokumentide säilitamise

tähtaegade ja korra osas notariaadimäärustikule, mis omakorda viitab notariaadimäärustiku

lisale 2, mille kohaselt on suur hulk dokumenditüüpe (mis ilmtingimata sisaldavad

isikuandmeid) alatise säilitustähtajaga. Märgime, et isikuandmete säilitustähtaeg peab

olema sätestatud seaduses (mitte rakendusaktis) üheselt arusaadavalt ning seletuskirja tuleb

lisada põhjendused selle pikkuse kohta (arvestades minimaalsuse põhimõtet ehk tagada

tuleb andmete säilitamise aja piirdumine rangelt minimaalselt vajalikuga).

1.2. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 5 lõike 1 punkti e järgi ei tohi ükski

isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus

ning kui andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid

õigustusi, miks andmeid säilitada, siis tuleb andmed hävitada. See tähendab, et

andmekogus sisalduvad isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga. Seega isikuandmeid

sisalduvate notariaalsete dokumentide säilitamise tähtaega peaks üle vaatama ning

määrama vastavalt isikuandmete kasutamise eesmärgile seaduse tasandil

(notariaadiseaduses).

2. Notariaadimäärustik

2.1. Rakendusakti kavandiga täiendatakse notariaadimäärustiku paragrahvi 67 lõiget 1 pärast

esimest lauset lausega „RIK tagab säilitamistähtaja möödumisel andmete

kustutamise.“ Juhime tähelepanu, et selguse huvides peaks kasutama määrustiku tekstis

asutuse täisnimetuse, kuna tavalisele lugejale ei pruugi olla arusaadav, et RIK on Registrite

ja Infosüsteemide Keskus.

3. Pärimisseadus ja pärimisregistri põhimäärus

3.1. Kehtiva pärimisseaduse (PärS) § 179 lõike 2² järgi vastab välisriigi päringutele ja saab

2 (2)

vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 päringutele vastamise eest tasu registripidaja. PärS §

176 lõike 2 järgi on pärimisregistri registripidajaks Notarite Koda. Samas tunnistatakse

eelnõu § 3 punktiga 1 PärS § 176 lõige 2 kehtetuks, mistõttu ei ole pärast

seadusemuudatuste jõustumist enam selge, kes vastab välisriigi päringutele ning kellele

tuleb päringute vastamise eest tasuda. Samuti on pärimisregistri kehtiva põhimääruse § 3¹

lõikes 2 ja §-s 3³ nimetatud pärimisregistri pidajat, seega selgusetuks jääb ka see, kellele

vastutav töötleja edaspidi juhiseid ja korraldusi annab ning kelle ülesanded on loetletud §-

s 3³.

3.2. Kehtiva pärimisregistri põhimääruse § 1 lõike 1 järgi peetakse pärimisregistrit notari

tegevust puudutavate teatud toimingute üle arvestuse pidamiseks, andmete säilitamiseks

ning avalikustamiseks. Märgime, et arvestuse pidamine, andmete säilitamine ja

avalikustamine ei ole eesmärgid iseenesest, vaid avaliku teabe seadusest (AvTS) tulenevalt

asutatakse ja kasutatakse andmekogu õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks,

mistõttu vajab andmekogu eesmärk täiendamist. Sealjuures tuleb silmas pidada seda, et

põhimääruses toodud eesmärk ei oleks laiem kui on seaduses toodud volitusnormis. Lisaks

juhime tähelepanu sellele, et põhimääruse §-st 20 nähtub, et pärimisregistri andmeid

kasutatakse ka statistika tegemiseks, kuid pärimisseaduse § 176 lõikes 2¹ toodud

andmekogu pidamise eesmärgist ei nähtu, et andmekogu andmeid kasutatakse ka statistika

tegemiseks, mis tähendab, et määrusega laiendatakse seaduses toodud eesmärki.

3.3. Kehtiva põhimääruse § 1 lõike 2 järgi peetakse pärimisregistrit elektroonilise

andmekoguna. Tegemist on sisutu sättega. AvTS § 43¹ sätestab, et andmekogu on

infosüsteem, infosüsteem on aga defineeritud küberturvalisuse seaduses ning selle järgi

kujutabki infosüsteem endast elektroonilist (digitaalset) andmetöötlust.

3.4. Põhimääruse § 3 lõike 3 järgi arendab, hooldab ja majutab registrit Registrite ja

Infosüsteemide Keskus (RIK). AvTS § 43⁴ lõike 2 järgi võib andmekogu vastutav töötleja

andmete töötlemist ja andmekogu majutamist edasi volitada. Sellisel juhul on tegemist

andmekogu volitatud töötlejaga, kes on sama paragrahvi lõike 3 järgi kohustatud täitma

vastutava töötleja juhiseid ning tagama andmekogu turvalisuse. Seega on RIK puhul

tegemist pärimisregistri volitatud töötlejaga, kes vastutab andmekogu majutamise eest.

Põhimäärusest ei tule aga välja, milline on RIK roll andmekogu pidamisel. Lisaks, kuna

plaanitavate muudatustega tunnistatakse kehtetuks säte, mis määrab andmekogu volitatud

töötleja (notarid ja kohtud), siis jääb selgusetuks, kes üldse on andmekogu volitatud

töötlejaks ning kes täidab põhimääruses loetletud volitatud töötleja ülesandeid. Seega

põhimääruse sätted, mis puudutavad vastutavat ja volitatud töötlejat (eriti §-d 3–4), vajavad

üle vaatamist ning nende sätete selget ja konkreetset sõnastamist, et oleks aru saada, kes

millises rollis ja milliseid ülesandeid seoses andmekoguga on kohustatud täitma ning mille

eest vastutab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Irina Meldjuk

[email protected]

+372 6274108