Väljaminev kiri

Aadress: Lubja 4, Tallinn, 19081; registrikood: 74001728; telefon: 620 0100; faks: 620 0000; e-post: [email protected].

Lisainfo: www.kohus.ee

Arvamus kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõule

(kohtuhaldusmudel)

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõule (kohtuhaldusmudel).

Eelnõuga tutvumise järgselt laekusid Harju Maakohtu kohtunikelt alljärgnevad tähelepanekud.

Üldiselt peetakse kõnealust eelnõud vajalikuks ning toetatakse senise kohtuhaldusmudeli

muutmist pakutud viisil. Mõnes aspektis vajaks eelnõu siiski täpsustamist või täiendamist.

Eelnõu pinnalt jääb ebaselgeks kohtu esimehe ja kohtuhaldusteenistuse (KHT) direktori

pädevuste suhestumine, millistes küsimustes jääb otsustuspädevus ühele või teisele. Nt eelnõu

kohaselt puudub kohtu esimehel igasugune võimalus kohtu teenistujate ülesandeid muuta, need

paneb paika kohtuhaldusteenistus. Samas paljud ametnikud (nt kohtujuristid) ei kuulu

kohtuhaldusteenistusse.

Kohtuhaldusteenistus oma olemuselt on ametiasutus. Eelnõu kohaselt on sellel juht, kuid

juhtimisülesandeid ei ole kirjeldatud. Samuti ei ole kirjeldatud teenistuse ülesanded. Teenistuse

eesmärk on tagada õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks vajalike tugiteenuste

osutamine. Vastav kohustus võiks olla eelnõus selgelt sõnastatud.

Eelnõus võiks olla sõnastatud ka kohtute võimalus osaleda eelarve läbirääkimistes parlamendis.

Taolist pädevust ei ole eelnõus ette nähtud ei teenistuse direktorile ega ka KHNile.

Teie 22.07.2004 nr 8-1/5632-1

Meie 19.08.2024 nr 6-3/24-263

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiitsministeerium

[email protected]

KHNil pädevusena võiks märkida ka kohtute IKT arenduste tellimise rolli. IKT on tänapäevases

kohtupidamises kujunenud juba põhitegevuse osaks, mistõttu on selle pädevuse ja kohustuse

rõhutamine oluline. KHNi pädevusele IKT arengut suunata peaks korrespondeerima

sõnaselgelt ka KHT pädevus seda ellu viia.

Algne eelnõu versioon nägi KHNi liikmetena ette ka valitud spetsialistid. Nende asemel on

praeguses versioonis tuldud tagasi kehtiva mudeli juurde, mille kohaselt on lisaks kohtunikele

KHNi koosseisus kaks riigikogu liiget, advokatuuri esindaja, peaprokurör ja õiguskantsler.

Eelnõuga planeeritakse muuta KHN funktsiooni n.ö kohtute juhtimisorganiks, mis lisaks

üldistele arengusuundade kehtestamisele osaleb kohtute strateegilises ja operatiivtasandi

juhtimises. Ei ole mõeldav, et nt peaprokurör ja õiguskantsler hakkaksid KHNi liikmetena mitu

korda kuus koos käima ning omaksid pädevust osaleda kohtute igapäevaste juhtumisküsimuste

otsustamisel. Kui seadusandja peab vajalikuks nimetatud institutsioonide esindajate kaasamist

kohtute üldiste arengusuundade kehtestamisesse vmt, tuleks eelnõus sõnastada konkreetsed

küsimused ja valdkonnad, milliste aruteludes ja otsustustes vastavad institutsioonid osaleda

võiks.

Eelnõus on märgitud, et KHNi kohtunikest liikmete valimise täpsema korra sätestavad kohtud

ise. KHNi kohtunikest liikmetele võiks olla seaduse tasandil kehtestatud pädevuskriteeriumid.

Tegemist on aktiivse juhtimisorganiga, mistõttu võiks sinna valitavatel kohtunikel olla ka

vastavad teadmised ja -oskused. Vajadusel võiks viidata nt avaliku teenistuse juhtide

kompetentsimudelile. Täpsem valimise kord jääks seejuures kohtute enda kujundada (kes saab

kandidaate üles seada, valimiskampaania jms).

KS § 40-1 lg-s 2 peaks olema sätestatud ka kohtunikest asendusliikmete valimine.

KS § 41-1 lg 2 osas toodi välja, et selles kajastuv volitusnorm on liiga üldine ja abstraktne.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

kohtu esimees