Otsus

Tallinn 2023

Põlva valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine

Aruanne Eelnõu kooskõlastamiseks 01.02.2023

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

2

Nimetus: Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne.

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Töö tellija: Põlva Vallavalitsus Reg nr 75038581 Põlva maakond, Põlva vald, Põlva linn, Kesk tn 15, 63308 Tel +372 799 9470 E-post [email protected]

KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töö versioon: 01.02.2023

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

3

Sisukord

Aruande kokkuvõte ja järeldused ..................................................................................................... 5

Sissejuhatus ....................................................................................................................................... 9

1 Üldplaneeringu ja KSH protsessi ülevaade ............................................................................. 10

1.1 Üldplaneeringu vajadus ja eesmärk................................................................................ 10

1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilisest hindamisest ................................................... 11

1.3 Osapooled ....................................................................................................................... 12

2 Üldplaneeringu seos ülemuslike strateegiliste planeerimisdokumentidega ......................... 13

2.1 Üldplaneeringu seos keskkonnakaitse ja säästva arengu põhimõtetega ....................... 13

2.2 Maakondliku tasandi strateegilised dokumendid .......................................................... 15

2.3 Kehtivad üldplaneeringud............................................................................................... 17

2.4 Kohaliku tasandi strateegilised dokumendid.................................................................. 18

2.5 Olulisemad planeeringud ja projektid valla territooriumil ............................................. 19

3 Planeeringulahenduste elluviimisega kaasnev keskkonnamõju ............................................ 20

3.1 Mõju looduskeskkonnale ................................................................................................ 20

3.1.1 Mõju looduskaitsealadele ja -objektidele ............................................................... 20

3.1.2 Mõju elurikkusele, taimestikule, loomastikule ....................................................... 21

3.1.3 Mõju rohevõrgustikule ............................................................................................ 23

3.1.4 Natura hindamine ................................................................................................... 28 3.1.4.1 Natura eelhindamine ............................................................................................ 28

3.1.4.2 Natura asjakohane hindamine .............................................................................. 44

3.1.5 Mõju voolu- ja seisuveekogudele ning nende kalda kaitsevööndite säilimine ....... 49 3.1.5.1 Mõju pinnaveekogudele ....................................................................................... 49

3.1.5.2 Reoveekogumisalad ja nende mõju ....................................................................... 52

3.1.5.3 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud ja nende mõju ............................... 53

3.1.5.4 Supluskohad ......................................................................................................... 55

3.1.5.5 Tuletõrje veevarustus ........................................................................................... 56

3.1.5.6 Mõju maaparandussüsteemidele .......................................................................... 57

3.1.6 Mõju põhjaveele ..................................................................................................... 58 3.1.6.1 Mõju põhjavee kvaliteedile ................................................................................... 58

3.1.6.2 Mõju põhjavee kvantiteedile ................................................................................ 60

3.2 Mõju ressursikasutusele ................................................................................................. 61

3.2.1 Väärtuslikud põllumajandusmaad ning nende säilimine ........................................ 61

3.2.2 Mõju metsa-aladele ................................................................................................ 62

3.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud ........................................................................ 63

3.3 Mõjud tehiskeskkonnale ................................................................................................. 66

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

4

3.3.1 Mõju transporditaristule ......................................................................................... 66

3.3.2 Mõju jäätmekäitlusele ja jääkreostus ..................................................................... 68

3.3.3 Mõju riigikaitsele ja lennuohutusele ....................................................................... 71

3.4 Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ........................................................ 73

3.4.1 Mõju välisõhu seisundile ......................................................................................... 73 3.4.1.1 Tootmisettevõtete mõju ....................................................................................... 74

3.4.1.2 Kaugküte .............................................................................................................. 74

3.4.1.3 Põllumajandus ...................................................................................................... 75

3.4.2 Müra mõju............................................................................................................... 76 3.4.2.1 Tööstusmüra ........................................................................................................ 77

3.4.2.2 Liiklusmüra ........................................................................................................... 80

3.4.3 Radoonirisk.............................................................................................................. 82

3.4.4 Tootmisettevõtete suurõnnetuste oht ................................................................... 84

3.4.5 Mõju sotsiaalsele taristule ...................................................................................... 85

3.4.6 Mõju ettevõtlusele .................................................................................................. 87

3.4.7 Olulise ruumilise mõjuga ehitised (ORME) ............................................................. 88

3.5 Mõju kultuurilisele keskkonnale ..................................................................................... 88

3.5.1 Väärtuslikud maastikud ja teelõigud....................................................................... 88

3.5.2 Mõju kultuurimälestistele ....................................................................................... 90

3.5.3 Mõju XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele ................................................... 90

3.5.4 Mõju maaehituspärandi objektidele ....................................................................... 90

3.5.5 Mõju militaarpärandi objektidele ........................................................................... 91

3.5.6 Mõju pärandkultuuriobjektidele ............................................................................. 91

3.5.7 Mõju kalmistutele ja matmispaikadele ................................................................... 91

3.5.8 Mõju arheoloogiapärandile .................................................................................... 91

3.5.9 Mõju pühapaikadele ............................................................................................... 92

3.6 Kliimamuutustega kaasnevad mõjud.............................................................................. 92

3.6.1 Üleujutusoht ........................................................................................................... 93

3.7 Taastuvenergeetika kavandamine ja sellega kaasnevad mõjud ..................................... 94

4 Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise meetmed ning soovitused planeeringusse ................................................................................................................................ 96

5 Keskkonnaseire ..................................................................................................................... 100

Kasutatud materjalid ..................................................................................................................... 101

Lisad 105

Lisa 1. KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) ............................................................................... 105

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

5

Aruande kokkuvõte ja järeldused

Põlva valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) koostamine algatati Põlva Vallavolikogu 13.09.2018. a otsusega nr1-3/47 „Põlva valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. ÜP koostamise

eesmärgiks on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

määramine.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 74 lg 4 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 p 2 kohaselt on ÜP koostamisel KSH läbiviimine kohustuslik. KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine.

ÜP ja selle KSH koostamisel on tuginetud varasemalt koostatud riiklikele, maakondlikele ja kohalikele planeerimisdokumentidele, kasutades neid alusinformatsioonina ning vajadusel täpsustades varasemalt välja töötatud lahendusi. Ülevaade üldplaneeringu seostest teiste planeerimisdokumentidega on esitatud ptk 2. Põlva valla üldplaneeringu ja selle KSH koostamisel on arvestatud nii kõrgemalseisvaid kui ka omavalitsuse tasandi strateegilisi

dokumente.

Hindamisprotsessi käigus käsitleti planeeringuala keskkonnatingimusi, mille kirjeldus on esitatud lühidalt käesoleva KSH aruande ptk 3. Olemasoleva keskkonna põhjalik kirjeldus on leitav dokumendis „Mõjutatava keskkonna ülevaade“1.

Põlva valla üldplaneeringuga ei kavandata maakasutuse ulatuslikke muudatusi, millega kaasneks oluline keskkonnamõju. Tegu on väheneva rahvastikuga omavalitsusega, kus üldplaneeringu kehtivusajal ei ole oodata ulatuslikke maakatte muudatusi. Üldplaneeringuga ei kavandata ka olulise ruumilise mõjuga objekte ning üldplaneeringu koostamisel on läbivalt väärtustatud looduskaitselisi ja kultuuriloolisi väärtusi.

Lühike ülevaade hindamisprotsessi tulemustest ja järeldustest on esitatud järgnevalt:

− mõju looduskaitsealadele ja -objektidele – Põlva valla üldplaneering lähtub vallas

paiknevatest väärtustest ning peab üheks oluliseks väärtuseks mitmekülgseid

loodusmaastike. Põlva valla üldplaneeringuga ei kavandata olemasolevatele kaitstavatele

aladele arendusi või maakasutuse muutusi, millel võiks olla otsene negatiivne mõju

looduskaitse all olevate aladele ja objektidele (sh püsielupaikadele, kaitsealustele

üksikobjektidele, kaitsealuste liikide leiukohtadele). Üldplaneering väärtustab piiratud

kasutusega looduslike alade säilimist ning looduskaitse all olevate liikide elu- ja

kasvutingimuste säilimist ning parandamist. Kaitstavate loodusobjektide kaitsel lähtutakse

kaitse-eeskirjade ja looduskaitseseadusega seatud tingimustest.

− mõju elurikkusele, taimestikule, loomastikule – Arvestades võrdlemisi väikest heas seisundis

ökosüsteemide olemasolu Põlva valla territooriumil on väga oluline tagada nende säilimine.

Üldplaneeringuga ei kavandata asustuse aktiivset laiendamist ega infrastruktuuri heas

seisundis ökosüsteemide esinemisalale. Seega oluline mõju väärtuslikele ökosüsteemidele

1 https://www.polva.ee/documents/17842760/23469413/M%C3%B5jutatava+keskkonna+%C3%BClevaade.pdf/ cd214d1c-2a3d-4da4-ac1a-1d3f1f2d2e25

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

6

puudub. Hajaasustuses toimuva arendustegevuse puhul tuleb lisaks kaitsealuste alade

paiknemisele, arvestada ka väljaspool neid paiknevaid kõrgema väärtusega ökosüsteeme.

Heas seisundis ökosüsteemidel tuleb ehitustegevust vältida.

− mõju Natura 2000 aladele – ÜPs kavandatakse kergliiklusteid Ahja- ja Valgesoo

loodusaladele või nende vahetusse lähedusse. Natura hindamise alusel on välistatud

nimetatud alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele negatiivse mõju avaldamine kui

järgitakse KSH aruandes (ptk 3.1.4.2) seatud tingimusi.

− mõju pinnaveekogudele – Üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid otseselt põhjustada veekogude seisundite halvenemist. Uute alade kasutuselevõtul piirkondades, kus on tehniliselt ja majanduslikult võimalik, tuleb alati eelistada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lahendusi ning seega perspektiivis laiendada reoveekogumisalasid. ÜVK lahendused tagavad reeglina paremad puhastusefektiivsused ning kontrolli reovee keskkonda sattumise üle.

− mõju põhjaveele – Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladele asustuse laiendamisel, eeskätt

tootmisalade arendamisel, tuleb suurt tähelepanu pöörata põhjavee võimaliku reostuse

vältimisele. Üldplaneeringus kavandatava maakasutusega kaasnevana ei ole oodata

negatiivse mõju avaldamist põhjavee seisundile juhul kui järgitakse üldplaneeringuga

sätestatavaid tingimusi ning õigusaktidega kehtivaid veemajanduse regulatsioone.

Arvestades piirkonna põhjavee tarbimist ja põhjaveemaardlate koguselise seisundi

hinnangut, siis ei ole oodata põhjavee koguselisi probleeme. Üldplaneeringuga kavandatava

maakasutusega ei ole oodata koguselise tarbe olulist suurenemist. Juhul kui piirkonda

lisandub väga suure (üle 500 m3/ööp) põhjaveetarbega ettevõtteid tuleb neil läbi viia

põhjaveevarude hindamine.

− mõju transporditaristule – Üldplaneeringus kavandatavat täiendavat kergliiklusteede

võrgustikku võib pidada positiivset keskkonna mõju omavaks. Kergliiklusteede edasisel

planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada looduskaitseliste kitsendustega (käsitletud

ptk 4.1.4).

− mõju välisõhu seisundile – ÜP staadiumis ei ole teada tootmisaladel tulevikus tegutsema

hakkavate ettevõtete iseloom ja sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata ka nende

saasteainete emissioone. Iga konkreetse arenduse/ettevõtte korral tuleb juhtumipõhiselt

analüüsida ja kaaluda, kas ja milliseid häiringuid see võib põhjustada. Vajadusel tuleb

ettevõttel taotleda vastav keskkonna(kompleks)luba ning taotluse koostamisel hinnata

õhukvaliteedi piirväärtustele vastavust koosmõjus teiste piirkonna ettevõtetega. Tähelepanu

tuleb pöörata lisaks saasteainetele ka lõhnaainete esinemisele ning lõhnaainete heite

esinemisel hinnata lõhna häiringutasemele vastavust.

Põlva vallas võib esineda loomapidamisega kaasnevana õhu saasteainete emissioon, mis eeskätt väljendub lõhnahäiringu näol. Lõhnaainete heitkogust ja lõhna levikut peavad käitised üldjuhul hindama keskkonnalubade taotlemisel, kuid kuna antud juhul on tegu väikeste põllumajandusettevõtetega, siis pole seda tehtud. Selge on, et häiringu vältimiseks ei ole soovitav farmide lähedusse elamualade ega teiste tundlike objektide kavandamine. Eesti õigusaktides puudub põllumajandusettevõtetele või sõnnikuhoidlatele otsene kuja nõue, kuid soovituslikuks vahemaaks tundlikute aladega on sigalatel sõnnikuhoidlast 500 m ja lehmalautadel 300 m (juhul kui ei rakendata erimeetmeid nagu kääritamine või kinniste mahutite rajamine).

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

7

− müra mõju – Maanteede äärsetele aladele uusi elamualasid kavandades tuleb säilitada tee-

ja elamuala vaheline piisav puhvervöönd või kavandada müratõke. Puhvervööndi täpne

ulatus peaks selguma mürahinnangu alusel.

− tootmisettevõtete ja suurõnnetuste oht – ÜP on asjakohane seada tingimus, mille kohaselt

ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kavandamisel tuleb arvestada ettevõttest

lähtuvaid riske ja ohte ning vajadusel vältida ettevõtete ohutsoonide kattumist tundlike

aladega (nt elamud ja ühiskondlikud hooned, puhkealad). Ohualades asuvate maa-alade

edasisel planeerimisel tuleb käsitleda ohtliku ettevõtte võimalikku mõju ja riske (st selgitada

välja, milline oht kaasneb õnnetuse puhul) ning asjakohastel juhtudel ennetusmeetmeid.

− mõju sotsiaalsele taristule – Valla sotsiaalset taristut võib pidada võrdlemisi heaks.

Ulatuslike täiendavate alade kavandamine ühiskondlike ehitiste maaks ei ole vajalik. Lisaks

otseselt teenuseid pakkuvatele objektidele on oluline ka puhkemajandusliku taristu

olemasolu (supluskohad, puhkealad, mänguväljakud, pargid). Põlva valla üldplaneering näeb

ette, et uued puhke- ja virgestusalad kavandatakse nii, et need oleksid elu- või töökohtade

lähedal, hõlpsasti ligipääsetavad igas eas ja erinevate liikumisvõimalustega inimestele.

Tegevuse mõju võib pidada positiivset mõju omavaks.

ÜP loob eeldused inimeste sotsiaalsetele vajaduste rahuldamiseks vajalike teenuste osutamiseks ning liikuvuse (sh kergliiklusteed) tagamiseks.

− väärtuslikud maastikud ja teelõigud – Üldplaneeringus käsitletavad väärtuslikud maastikud

on üle toodud Põlva maakonnaplaneeringust 2030+. Muuhulgas on üldplaneeringuga

muudetud ja täpsustatud Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse väärtusliku maastiku

piiri Peri külas ning tehakse ettepanek vääruslike maastike hulgast välja arvata kohaliku

tähtsusega Arniku maastik. Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek arvata ilusate teede

hulgast välja Miiaste-Partsi tee ja lisada väärtuslike teede hulka Kärsa-Akste-Kiidjärve tee

ning Postitee kogu ulatuses.

Üldplaneeringus maakonnaplaneeringu väärtuslike maastike ja teelõikude käsitluse täpsustamist võib pidada asjakohaseks ning väärtuste säilimisele positiivset mõju omavaks. ÜP kohane väärtuslike teelõikude sisulisemat käsitlust võib pidada teelõikude väärtuste säilimise osas tunduvalt asjakohasemaks kui ainult teedelt avanevate vaadete käsitlust.

Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise meetmed ning soovitused planeeringusse on esitatud KSH aruande peatükis 4 ning infot keskkonnaseire kohta annab peatükk 5.

KSH käigus käsitleti võimalikke alternatiivseid arengustsenaariume, millest antud üldplaneeringu puhul olid asjakohased alternatiiv 0 – koostatavat üldplaneeringut ei kehtestata ning jätkuvad praegused arengusuunad, mis lähtuvad olemasolevatest üldplaneeringutest ning alternatiiv I – rakendatakse koostatava üldplaneeringuga kavandatavaid arengusuundi.

Mõjude hindamise tulemusena selgus, et üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Üldplaneeringu lahendus võimaldab olemasoleva rohevõrgustiku toimimist, samuti kaitsealuste alade ja objektide säilimist. Keskuste alade arendamine ja tihendamine võimaldab tehnovõrkude optimeerimist ja täiustamist, mille

tulemusena infrastruktuuri seisukord paraneb ning kaasneb positiivne mõju.

Arvestades üldplaneeringu üldistusastet tuleb Põlva valla territooriumil edasisel oluliste objektide planeerimisel ja projekteerimisel tähelepanu pöörata võimalikele negatiivsetele

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

8

keskkonnamõjudele ning potentsiaalsete mõjude esinemise korral teostada keskkonnamõju (strateegiline) hindamine.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

9

Sissejuhatus

Põlva valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamine algatati Põlva Vallavolikogu 13.09.2018. a otsusega nr1-3/47 „Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. ÜP koostamise eesmärgiks on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

määramine.

Käesoleva KSH objektiks olevaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Põlva valla üldplaneering.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 74 lg 4 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 p 2 kohaselt on ÜP koostamisel KSH läbiviimine kohustuslik. KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

10

1 Üldplaneeringu ja KSH protsessi ülevaade

1.1 Üldplaneeringu vajadus ja eesmärk

Kohaliku elukeskkonna tuleviku, sh ruumilise arengu kavandamine, on KOV-i ülesanne. Elukeskkonda saab paremaks muuta kõikide füüsilise keskkonna ehk ruumi kasutajate koostöös, ennekõike sisuliselt põhjendatud ja tegelikult elluviidavate planeeringute alusel. Ruumiline planeerimine loob eeldused selleks, et tekiks hea elukeskkond, millest võidavad kõik osapooled: elanikud-omanikud, ettevõtjad-arendajad ja puhkajad-külastajad. Üldplaneering on kohalikul

tasandil ruumilise arengu kavandamise peamine alusdokument.2

Vastavalt PlanS § 74 lg-le 1 on üldplaneeringu eesmärk kogu valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringuga luuakse eeldused elanike, ettevõtete ja külaliste vajadustega arvestava, loodust säästva ning arengut toetava keskkonna olemasoluks ja

säilimiseks.

Põlva valla üldplaneeringuga kavandatakse võimalikult ühtsed põhimõtted hoonestusalade ja detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks, maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramiseks ning määratletakse ühtsed nõuded kohaliku teedevõrgu arendamiseks.

Eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi, eelistades olemasoleva hoonestatud keskkonna laiendamist või tihendamist, varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Põlva valla suuremad tööstus- ja tootmisalad on koondunud kaasaegse taristuga piirkondadesse, lisaks traditsioonilistele tootmissuundadele – põllumajandus ja puidutööstus – on võimalused kaasaegsete, säästlike ja

kohalikku ressurssi väärtustavate ettevõtlussuundade arendamiseks.

„Tartu verandaks" olemine annab võimaluse keskenduda eelkõige puhta ja rahuliku elukeskkonna pakkumisele ning hinnatud puhkepiirkonna kujundamisele.

Üldplaneeringu eesmärgiks on tagada elukvaliteet kahaneva rahvaarvu juures ning toetada valla keskuse jätkuvat mitmekülgset arengut. Üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi juba väljakujunenud asustusstruktuuris.

KSH koostatakse Põlva valla üldplaneeringule ja seega hõlmab hindamine Põlva valla territooriumi (705,9 km2, Joonis 1), mis moodustab 32,6% kogu Põlva maakonna territooriumist.

2 Rahandusministeerium. 2018. Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

11

Joonis 1. Põlva valla paiknemine.

Põlva vald paikneb Põlva maakonna keskosas. Põlva vallast põhja suunda jääb Kastre vald, ida suunda Räpina vald, lõuna suunda Võru vald, lääne suunda Kanepi vald ning loode suunda Kambja vald. Põlva valla keskuseks on Põlva linn, mis on ühtlasi ka maakonnakeskuseks.

Põlva valla territooriumil asub valla- ja maakonnakeskusena vallasisene linn Põlva linn, kolm alevikku: Ahja, Mooste ja Vastse-Kuuste ning 70 küla: Aarna, Adiste, Akste, Andre, Eoste, Himma, Himmaste, Holvandi, Ibaste, Jaanimõisa, Joosu, Kaaru, Kadaja, Kanassaare, Karilatsi, Kastmekoja, Kauksi, Kiidjärve, Kiisa, Kiuma, Koorvere, Kosova, Kähri, Kärsa, Lahe, Laho, Leevijõe, Logina, Loko, Lootvina, Lutsu, Mammaste, Meemaste, Metste, Miiaste, Mustajõe, Mustakurmu, Mõtsküla, Naruski, Nooritsmetsa, Orajõe, Padari, Partsi, Peri, Pragi, Puskaru, Puuri, Rasina, Roosi, Rosma, Savimäe, Soesaare, Suurküla, Suurmetsa, Säkna, Säässaare, Taevaskoja, Terepi, Tilsi, Tromsi, Tännassilma, Uibujärve, Valgemetsa, Valgesoo, Vana-Koiola, Vanaküla, Vanamõisa, Vardja, Viisli ja Vooreküla.

1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilisest hindamisest

KSH viidi läbi tuginedes KeHJS ja PlanS. Vastavalt PlanS § 74 lg 4 tuleb üldplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine, et tagada keskkonnakaalutlustega arvestamine planeeringu koostamise käigus ja saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH teostati Põlva valla ÜP-le paralleelselt planeerimisprotsessiga, mis tagas juba planeeringulahenduse väljatöötamisel keskkonnakaalutlustega arvestamise. Samuti pöörati tähelepanu asjakohastele mõjudele, mille hindamist ei nõua otseselt KeHJS, kuid mis on üldplaneeringu kui valla arengut suunava dokumendi kontekstis olulised.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel hinnati üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale. Mõjude hindamise läbiviimisel lähtuti nii üldplaneeringu lahendusega kaasnevatest keskkonnamõjudest kui ka keskkonnast enesest tulenevatest

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

12

mõjuteguritest. Mõjude hindamise fookuses oli üldplaneeringuga kavandatav tegevus: keskenduti teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Hindamisel kasutati strateegilisele mõjude hindamisele sobivat metoodikat.

Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus põhimõtteliselt erinevaid

arengustsenaariume ei tekkinud.

Riigipiiriülest mõju avaldumist Põlva valla üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne.

KSH korraldusest, protsessist ja avalikkuse kaasamisest annab ülevaate ka KSH väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK) (Lisa 1). Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK osas küsiti seisukohti vastavalt planeerimisseaduse § 81 lg 1, millele järgnevalt avalikustati lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Põlva valla veebilehel.

KSH läbiviimisel olulisi raskusi ei ilmnenud.

Koostatavale üldplaneeringu eelnõule on võimalik seada alternatiivse lahendusena ainult nn null-alternatiiv ehk hinnata ja võrrelda üldplaneeringu rakendamise keskkonnamõjusid selle suhtes kui üldplaneering jäetakse realiseerimata. Teiste alternatiivide seadmiseks puudub reaalne strateegiline tahe ja võimalus – üldplaneeringu koostamine on vajalik kohaliku omavalitsuse arendustegevuseks

Antud juhul on hinnatavaid arengualternatiive kaks:

1) Alternatiiv 0 ehk olukord, kus koostatavat üldplaneeringu ei kehtestata ning jätkuvad praegused arengusuunad, mis lähtuvad olemasolevatest kehtivatest üldplaneeringutest.

2) Alternatiiv I ehk olukord, kus rakendatakse koostatava üldplaneeringuga kavandatavaid arengusuundi.

1.3 Osapooled

Otsustaja: Põlva Vallavolikogu KSH koostamise korraldaja: Põlva Vallavalitsus KSH ekspert: LEMMA OÜ Kontaktisik: Piret Toonpere, tel +372 505 9914, e-post [email protected]

Töögrupi koosseis:

− Piret Toonpere – KSH juhtekspert (KMH 0153) – mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule, sotsiaalmajanduslikud mõjud, müra;

− Mihkel Vaarik – keskkonnaekspert– mõjud pinna- ja põhjaveele;

− Heli Aun – keskkonnaspetsialist – keskkonnaseisundi andmete analüüs, ülemuslike strateegiliste dokumentide analüüs, maardlad ja loodusvaradega seonduvad mõjud;

− Andrus Veskioja – keskkonnaspetsialist – mõjud välisõhule;

− Kaisa Aadna – keskkonnaspetsialist – jäätmekäitluse mõjud.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

13

2 Üldplaneeringu seos ülemuslike strateegiliste planeerimisdokumentidega

Käesolev peatükk annab ülevaate hinnatava Põlva valla üldplaneeringu seosest ja vastavusest muude riiklike, maakondlike ja kohalike strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidele ja nõuetele.

2.1 Üldplaneeringu seos keskkonnakaitse ja säästva arengu põhimõtetega

Riiklikul tasemel määrab säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused üleriigilise planeering. Planeering „Eesti 2030+“3 on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368.

Kehtiva üleriigilise planeeringuga seatakse eesmärkideks tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energia-taristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Põlva valla üldplaneering järgib üleriigilise planeeringu eesmärke.

Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on strateegia Säästev Eesti 214 kohaselt järgmised:

− Eesti kultuuriruumi elujõulisus;

− inimese heaolu kasv;

− sotsiaalselt sidus ühiskond;

− ökoloogiline tasakaal.

Keskkonnavaldkonna arendamist suunab strateegias "ökoloogilise tasakaalu" eesmärk, mis jaguneb:

− loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu;

− saastumise vähendamine;

− loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine.

Keskkonnavaldkonna põhimõtteid määravaks dokumendiks üldplaneeringute ja nende KSH kontekstis võib pidada Eesti keskkonnastrateegiat aastani 20305. Eesti keskkonnastrateegiat aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest.

Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja

sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seab keskkonnakaitse eesmärgid, millega arvestamisest Põlva valla üldplaneeringu lahenduses annab järgnev Tabel 16.

3 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 5 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf 6 Kõrgema taseme strateegiliste dokumentidega vastavusanalüüsil põhineva ülevaatetabeli koostamisel on võetud eeskujuks Hendrikson & Ko OÜ poolt koostatud Avinurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2507/16.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

14

Tabel 1. Üldplaneeringu vastavus Eesti keskkonnastrateegia eesmärkidele.

Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus

1. Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust.

Eesmärgiga arvestatakse. Vallas on loodud võimalused liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks. Üldplaneeringu jäätmekäitluse käsitlus lähtub kehtivast Põlva valla jäätmekavast. Jäätmekava ei näe ette tegevusi, mis tingiks vajadust ÜP-ga määrata jäätmekavaga seoses kindlat maakasutust (nt uut jäätmejaama ala, kompostimisväljakut). Samas tuleb ÜPs tagada, et see võimaldaks nii olemasolevate jäätmekäitluskohtade laiendamist kui uute jäätmekäitluskohtade rajamist.

2. Saavutada pinnavee ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea.

Eesmärgiga arvestatakse.

3. Maavarade keskkonnasõbralik kaevan- damine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.

Eesmärgiga arvestatakse, planeering seab kestliku kaevandamise tingimused ulatuses, mis on ÜPs asjakohane.

4. Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaal- sete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis.

Eesmärgiga arvestatakse, planeering määratleb suure osa valla metsadest rohelise võrgustiku osana.

5. Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile.

Eesmärgiga arvestatakse kaudselt veekaitsemeetmete seadmise kaudu. Otseselt kalapüügi reguleerimine ei ole ÜP ülesanne.

6. Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus.

Eesmärgiga arvestatakse kaudselt rohelise võrgustiku sidususe tagamisel. Otseselt jahinduse reguleerimine ei ole ÜP ülesanne.

7. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine.

Eesmärgiga arvestatakse, planeering toob välja väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende kasutamistingimused, mis toetavad kultuurmaastike säästlikku kasutust.

8. Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine. Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine.

Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneeringus ei nähta ette maakatte olulisi muudatusi poollooduslike koosluste, märgalade ja kaitsealade puhul.

9. Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine.

Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneeringus on seatud tingimused rohevõrgustiku säilitamiseks. ÜP ei kavanda maakasutuse muutust kaitsealadele vms väärtuslikele looduskooslustele.

10. Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitme- kesiseid, erinevatel energiaallikatel põhi- nevaid väikese keskkonnakoormusega

Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneeringus seatakse tingimused päikese-, tuule- ja maasoojusenergia arendamiseks.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

15

Eesmärk Arvestamine üldplaneeringus

jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks.

11. Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine.

Eesmärgiga arvestatakse kaudselt. Üldplaneeringus nähakse ette pigem olemasoleva asustuse tihendamist kui uute alade kasutuselevõttu. Kompaktne asustus vähendab transpordivajadust ning võimaldab energiaefektiivsemaid lahendusi (nt kaugküte).

12. Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained.

Eesmärki ei ole võimalik üldplaneeringu kontekstis arvestada.

13. Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistrans- pordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust).

Eesmärgiga arvestatakse. Planeeringuga kavandatakse kergliiklusteid eelkõige keskustele juurdepääsu parandamiseks.

14. Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneeringus on kavandatud täiendavad kergliiklusteed, matkarajad ja puhkealad. Planeering seab arenduspõhimõtted müra jt häiringute vältimiseks ja vähendamiseks.

15. Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum.

Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneering seab tingimused radooniohu vältimiseks ehitustegevuse kavandamisel.

16. Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus toiduahelas on inimese tervisele ohutu.

Eesmärgiga ei ole võimalik üldplaneeringu kontekstis arvestada.

17. Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu.

Eesmärgiga arvestatakse. Üldplaneering sätestab, et heitvee pinnasesse immutamisel tuleb arvestada piirkonna joogiveehaarete paiknemisega. Kaitsmata põhjaveega aladel ei ole lubatud reovee immutamine.

18. Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded.

Üldplaneering ei saa otseselt jääkreostusobjektide likvideerimist kavandada. Üldplaneeringuga ei ole kavandatud jääkreostusobjektide asukohtadesse tundlikku maakasutust.

19. Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest.

Eesmärgiga arvestatakse kaudselt arengupõhimõtetes.

2.2 Maakondliku tasandi strateegilised dokumendid

Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline – kõrgema tasandi planeeringud on aluseks madalama tasandi planeeringutele. Põlva valla üldplaneeringu koostamisel on hierarhiliselt kõrgemal

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

16

paiknevaks põhiliseks suunda andvaks strateegiliseks dokumendiks Põlva maakonnaplaneering 2030+7.

Põlva maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud maavanema 18.08.2017. a korraldusega nr 1-1/17/676. Maakonnaplaneeringusse on üle võetud ja täpsustatud varasemaid teemaplaneeringuid „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja „Sotsiaalne infrastruktuur“.

Põlva maakonnaplaneeringu lahendus keskendub järgmistele olulisematele teemadele: keskuste võrgustiku määramine lähtudes olemasolevast asustusstruktuurist, linnalise asustuse alade määramine ja riigikaitse ruumiliste vajaduste tagamine.

Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute

koostamisele ning selle ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+.

Põlva valla üldplaneeringu vastavuse analüüs Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ arengusuundade suhtes on esitatud Tabel 2-s.

Tabel 2. Põlva valla üldplaneeringu vastavus Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ ruumilise arengu suundadele ja põhimõtetele.

Maakonnaplaneeringu põhimõtted Arvestamine üldplaneeringus

1) Asustuse arengu suunamisel Põlvamaal lähtutakse olemasolevast asustusstruktuurist, see tähendab: 1) kasutatakse ära olemasolevaid taristuid ning tihendatakse

olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid, suunates arengud nende asulate keskusaladele;

2) väärtustatakse olemasolevaid hajusaid asustusmustreid maapiirkondades, pakkudes paindlikke ja kogukonnapõhiseid lahendusi teenuste tarbimiseks, et säilitada maapiirkondade suhteline atraktiivsus elukohana;

3) väärtustatakse väärtuslikke põllumajandusmaid kui ressurssi ning nende eesmärgipärast kasutust.

Arvestatakse ÜPs. ÜPs on täpsustatud ja seatud täiendavaid tingimusi asustuse suunamiseks kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega.

2) Asustuse areng Põlvamaal tugineb olulisel määral väiksemate,

kohaliku tasandi keskuste võrgule, lisaks maakonna keskuslinnadele

ning väljaspool maakonda paiknevatele, Põlvamaa elanike jaoks

tähtsatele keskuslinnadele (eelkõige Tartu, kuid ka Võru ja Otepää).

Arvestatakse ÜPs.

3) Põlvamaal puudub vajadus täiendavate arengualade määramiseks väljaspool olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid – tegemist on kahaneva rahvastikuga piirkonnaga, kus on otstarbekas eelkõige olemasolevate struktuuride ärakasutamine ja väärtustamine, seda nii elamuarenduses kui ettevõtluses.

Arvestatakse ÜPs.

4) Põlvamaal puudub vajadus täiendavate suuremate tootmisalade

määramiseks, eeldatavalt koondub ettevõtlus-ja tootmistegevus

valdavalt olemasolevate keskuste piirkonda. Põlvamaal valdava

väikeettevõtluse tingimustes puudub vajadus ka

põllumajandustegevusega seotud ettevõtluse jaoks eraldi alade

määramiseks maakonnaplaneeringu tasandil.

Arvestatakse ÜPs.

5) Säilitatakse erinevad ruumiväärtused linnalise ruumistruktuuriga Arvestatakse ÜPs.

7 https://maakonnaplaneering.ee/polva-maakonnaplaneering-2030-

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

17

Maakonnaplaneeringu põhimõtted Arvestamine üldplaneeringus

asulates ja maapiirkondades – piisav kompaktsus linnades ja teistes

tiheda ruumistruktuuriga keskusasulates ning iseloomulik hajusus

maapiirkondades.

6) Liikuvuse suunamisel, sh ühistranspordi korraldamisel, lähtutakse

keskus-tagamaa põhistest ühendustest, arvestades sealjuures ka üle

maakonna piiri ulatuvaid vajadusi. Teenuste ja töökohtade

kättesaadavus keskuse tagamaa elanike jaoks põhineb, lisaks

paindlikele lahendustele ning koha peal olemasolevatele teenustele,

vastaval liikuvuskorraldusel.

Arvestatakse ÜPs.

7) Liikumisvõimaluste tagamise alusena peetakse silmas teedevõrgu

heakorda ja täiendamise vajadusi, arvestades maakonnatasandi

täpsusastet. Sealjuures kajastatakse teadaolevad põhimõttelised

vajadused, kuid täpsemad lahendused igal konkreetsel juhul selguvad

täiendavate planeeringute/projektide käigus.

Arvestatakse ÜPs.

8) Rohelist võrgustikku käsitletakse olulise ressursina, mis kätkeb endas

maakonna mainet kujundavaid loodusväärtusi, samuti paljuski

puhkemajandusele arenguvõimalust pakkuvaid puhkeväärtusi.

Arvestatakse ÜPs.

9) Puhkeväärtusena on oluline avaliku juurdepääsu võimalus

väljakujunenud supluskohtadele.

Arvestatakse ÜPs.

10) Väärtuslikke maastikke käsitletakse olulise ressursina. Arvestatakse ÜPs.

11) Elukeskkonna kvaliteedi tagamisel on oluline roll muuhulgas

esteetilistel väärtustel; lisaks looduslikule esteetikale ka inimtekkelise

pärandi väärtustamisel. Elukeskkonna esteetilised väärtused hõlmavad

nii hajaasustuses kujunenud (küla)maastikulisi tervikuid, linnalises

keskkonnas kujunenud iseloomulikke miljöösid kui ka üksikehitiste

kõrget arhitektuurset kvaliteeti. Elukeskkonna esteetiliste väärtuste

säilimist ja jätkuvust tuleb pidada kvaliteetse elukeskkonna üheks

tagatiseks.

Arvestatakse ÜPs.

12) Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse kaitstavate muinsus- ja

loodusväärtustega.

Arvestatakse ÜPs.

13) Maakonna arengu kavandamisel arvestatakse riigikaitseliste huvide

ning nendega seotud piirangutega.

Arvestatakse ÜPs.

14) Maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid

kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate

tehniliste jm võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat

keskkonnahäiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele.

Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku

keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks

sobilike aladena.

Üldplaneering arvestab maardlate paiknemisega.

2.3 Kehtivad üldplaneeringud

Ühinenud Põlva valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste valdade üldplaneeringud. Üldplaneeringu on koostatud eri aegadel ning erinevad tingimustelt. Ühtne üldplaneering on vajalik valla territooriumil võimalikult ühtsete

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

18

põhimõtete seadmiseks hoonestusalade ja detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks, maakasutus- ja ehitustingimusteks.

2.4 Kohaliku tasandi strateegilised dokumendid

Põlva valla arengukava aastateks 2019–2030 on Põlva valla arengu prioriteet ühinenud territooriumil haldussuutlikkuse kvaliteedi tõstmine ja elanikkonnale parimal tasemel osutatavate avalike teenuste tagamine, millest tulenevalt on arengukava koostamise eesmärk seada uuele (ühinenud) vallale ühtsed arengupõhimõtted, valida arengu põhisuunad ja saavutatavad eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalike tegevuste ja investeeringute määratlemine.

Aastaks 2030 on seatud järgmised arengusuunad:

− Põlva vald on elukeskkond puhta loodusega ning tuntud rohelise mõttelaadi poolest.

− Põlva vallas on arenenud ettevõtlus, mis tagab töökohad ja konkurentsivõimelised töötasud. Olemasolev infrastruktuur toetab ettevõtete arengut.

− Põlva vald on sotsiaal-majanduslikult tasakaalustatult arenenud, jätkusuutlik ja innovaatiline, siin toimivad elujõulised peresuhted, sotsiaalne sidusus, kvaliteetne elukeskkond ja vajadustele vastavalt välja arendatud tervishoiusüsteem on alus sotsiaalsele turvatundele, heaolule ning kõrgele elatustasemele.

− Kõigile on kättesaadav kvaliteetne, õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav haridus. Haridusasutuste võrgustik on optimaalne ja kaasaegne. Huviharidus pakub mitmekülgseid võimalusi õppeks.

− Põlva valla külad on elujõulised, toimub aktiivne seltsitegevus ja areneb loomemajandus, loodud on omaalgatust ja loovust väärtustav keskkond. Tugevad kogukonnad kujundavad oma elukeskkonda, hoiavad omakultuuri, talletavad ja kannavad edasi rahvakultuuripärandit. Loodud on soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekülgse kultuuritegevuse arenguks, selles osalemiseks ning nautimiseks.

− Põlva valla elanikkond kasutab terviseradasid, spordi- ja mänguväljakuid aktiivseks puhkuseks. Olemasolevad spordirajatised on baasiks rohketele spordiklubidele ja harrastussportlastele. Valla spordi- ja puhkerajatised on avatud kasutamiseks kõigile

ning tuntud Eestis ja ka välismaal.

− Saavutatud on valla järjepidev ja jätkusuutlik areng. Arengu kavandamisse on kaasatud kogukond. Valla juhtimine on korraldatud läbi kvaliteetse ja läbipaistva valitsemise, mis tagab kõrge haldussuutlikkuse.

Valdkondlike arengukavadena kehtivad:

− Põlva valla soojusmajanduse arengukava 2016–2030.

Arengukava on aluseks endise Põlva valla territooriumil asuvate Põlva linna, Mammaste

küla ja Peri küla soojusmajandusliku arengu koordineerimisele.

− Ahja valla soojamajanduse arengukava aastateks 2016–2026.

Arengukava eesmärgiks on anda endise Ahja valla soojamajanduse selge ja põhjendatud siht edasiseks arenguks kuni aastani 2026, aidata Põlva Vallavalitsusel ja soojusettevõtjal OÜ Ahja Soojus oma tegevust ja pikaajalisi investeeringuid paremini planeerida ning teostada.

− Laheda valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2030.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

19

Arengukava eesmärk on koostada endise Laheda valla kaugküttepiirkonna jätkusuutlik arenguvisioon ja -suund soojuse tootmisel tagades tarbijatele pikaajaliselt soodsa soojuse hinna.

− Mooste valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2016–2026).

Arengukavas antakse ülevaade endise Mooste valla, selle arengudokumentide energiamajandust puudutavast osast, kirjeldatakse käsitletavate asulate soojusvarustussüsteemide osi, analüüsitakse kohalike taastuvate energiaressursside kasutusvõimalusi, koostatakse soojuskoormuse kestusgraafikud ja hinnatakse kaugküttesüsteemi jätkusuutlikkust ning eristatakse olulisemate energiakandjate hinnaprognoosid. Arengukava töö tulemusena koostati arendusvariantide tehnilis- majanduslik analüüs, pakuti soojusmajanduse edasise arendamise suundi ja tegevuskava

nende elluviimiseks.

− Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030.

Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK) koostamise eesmärk on anda raamistik ÜVK arengu planeerimisele ja elluviimisele, et parandada elanikkonnale ja teistele tarbijatele pakutava teenuse kvaliteeti. Kavas kirjeldatakse Põlva valla ÜVK objekte ja nendel objektidel tehtavaid tuleviku investeeringuid.

− Põlva valla jäätmekava aastateks 2020-2025.

Jäätmekava eesmärk on käsitleda jäätmehoolduse arendamist, sealjuures rõhutada seatud strateegilisi eesmärke, käsitleda nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ning nende maksumust. Lisaks antakse ülevaade valla jäätmehoolduse hetkeolukorrast (sealhulgas ülevaade valla haldusterritooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse, päritolu ja käitluse kohta ning hinnang tuleviku jäätmevoogudest ja täiendavate jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse kohta), käsitletakse jäätmekäitluse alternatiive ning hinnatakse jäätmekäitluse eeldatavat keskkonnamõju.

2.5 Olulisemad planeeringud ja projektid valla territooriumil

Kehtivate detailplaneeringutega määratud maakasutuse sihtotstarvetega on arvestatud Põlva valla üldplaneeringu lahenduse välja töötamisel ning maa-aladele maakasutuse juhtotstarvete seadmisel jooksvalt.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

20

3 Planeeringulahenduste elluviimisega kaasnev keskkonnamõju

Põlva valla loodus-, tehis-, sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise keskkonna kirjeldus on esitatud dokumendis „Mõjutatava keskkonna ülevaade“8. KSH aruandes seega olemasoleva keskkonna kirjeldust täiemahuliselt ei korrata ning koos mõjude hindamisega esitatakse vajadusel keskkonnakirjelduse mõjude hindamisega seonduvad aspektid.

3.1 Mõju looduskeskkonnale

3.1.1 Mõju looduskaitsealadele ja -objektidele

Tulenevalt looduskaitseseaduse9 § 4 lg 1 on kaitstavad loodusobjektid kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Kaitsealasid leidub Põlva vallas kokku 7. Lisaks on vallas 6 hoiuala, 20 püsielupaika ja 14 kaitstavat üksikobjekti, 9 kaitsealust parki, 2 kaitsealust jõe kudemis- ja elupaika. Täpsem ülevaade on esitatud Joonis 2-l. Kaitsealused objektid hõlmavad alla 8% valla territooriumist.

Joonis 2. Põlva vallas paiknevad kaitsealad (Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 26.05.2021).

8 https://www.polva.ee/documents/17842760/23469413/M%C3%B5jutatava+keskkonna+%C3%BClevaade.pdf/ cd214d1c-2a3d-4da4-ac1a-1d3f1f2d2e25 9 Looduskaitseseadus – Riigi Teataja

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

21

Lisaks kaitsealustele aladele on Põlva vallas teada ka mitmeid kaitsealuste liikide leiukohad, sh paljud neist paiknevad väljaspool kaitstavaid alasid. Põlva vallas on kokku EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel (16.12.2022) registreeritud 35 I kaitsekategooria liigi leiukohta, 123 II kaitsekategooria liigi leiukohta ja 272 III kaitsekategooria liigi leiukohta.

Põlva valla üldplaneering lähtub vallas paiknevatest väärtustest ning peab üheks oluliseks väärtuseks mitmekülgseid loodusmaastike. Põlva valla üldplaneeringuga ei kavandata olemasolevatele kaitstavatele aladele arendusi või maakasutuse muutusi, millel võiks olla otsene negatiivne mõju looduskaitse all olevate aladele ja objektidele (sh püsielupaikadele, kaitsealustele üksikobjektidele, kaitsealuste liikide leiukohtadele). Üldplaneering väärtustab piiratud kasutusega looduslike alade säilimist ning looduskaitse all olevate liikide elu- ja kasvutingimuste säilimist ning parandamist. Kaitstavate loodusobjektide kaitsel lähtutakse kaitse-eeskirjade ja looduskaitseseadusega seatud tingimustest. Kaitsealuste liikide leiukohti on arvestatud rohevõrgustiku piiride täpsustamisel ja asjakohastel juhtudel on püütud kaitsealuste liikide leiukohad hõlmata rohevõrgustikku.

Põlva valla mitmed keskused on kujunenud ajalooliste mõisakomplekside ümbrusesse. Mõisad ja mõisapargid on käesoleval ajal kaitse all parkidena. Parkide kaitset reguleerib vabariigi valitsuse määrus „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. Parkide kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Põlva valla ÜP näeb parkide aladele ette valdavalt puhke- ja looduslik maa-ala juhtotstarvet. Samas pargi osades, kus on väljakujunenud teistsugune kasutusotstarve, arvestatakse seda ka üldplaneeringus. Sellest lähtuvalt on parkide vastavalt väljakujunenud aladel määratud ka elamu- ja segakasutusega ala juhtotstarvet. Sellise juhtotstarbe määramisega kaasnevana ei ole oodata olulist mõju parkide kaitse-eesmärkidele. Igasugune ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine ning projekteerimistingimuste andmine pargi aladel saab toimuda pargi valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul. Pargi valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse- eeskirja kohaselt pargi valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada pargi kaitse-eesmärgi

saavutamist või seisundit.

Põlva valla üldplaneeringuga ei kavandata täiendavate objektide kaitse alla võtmist. Omavalitsusel puudub info, et territooriumil paikneks objekte, mille puhul oleks kohaliku kaitse alla võtmine vajalik ja asjakohane.

3.1.2 Mõju elurikkusele, taimestikule, loomastikule

Lisaks kaitsealustele aladele ning taimestiku ja loomastiku jaoks käsitletakse väärtuslike aladena käesoleva KSH kontekstis väljapool kaitstavaid alasid paiknevaid metsa vääriselupaikasid, poollooduslikke kooslusi ja märgalasid. Samuti vaadeldakse ökosüsteemide väärtust

ökosüsteemiteenuste kontekstis.

Põlva valda iseloomustab kõrge metsasus (metsamaa osakaal on 46%) ning kõrge haritava maa osakaal (36% pindalast). Corine maakatte kaardi alusel võib selgelt eristada metsaalakoridori, mis läbib valla keskosa lääne-kirde suunaliselt. Nimetatud metsakoridor hõlmab endas sega- ja okasmetsasid ning soiseid alasid. Valla loodeosas esineb ka palju heitlehiseid lehtmetsasid. Ulatusliku metsaalade osakaalu tõttu paiknev valla territooriumil ka arvestataval hulgal metsa

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

22

vääriselupaiku (VEP)10. Põlva vallas on seisuga 16.12.2022. a registreeritud 147 vääriselupaika.

Vääriselupaikade pindala on kokku 394 ha ehk 0,5% valla territooriumist (1% valla metsamaast).

Asustuse laiendamist üldplaneeringuga vääriselupaikade aladele ei kavandata. Vääriselupaiku läbivad liikumisrajad on juba olemasolevad ning täiendavaid objekte üldjuhul vääriselupaikadele ei kavandata. Erand esineb VEP204705 osas, kus võib esineda kattuvus kavandatava kergliiklustee perspektiivse asukohaga. Kergliiklustee kavandamisel läbi vääriselupaiga avaldatakse vääriselupaigale olulist negatiivset mõju. Kergliiklustee projekteerimisel tuleb VEP paiknemisega arvestada ning mõjusid minimeerida. Vääriselupaiga säilimiseks parimaks lahenduseks oleks kavandada kergliiklustee Akste – Häätaru kõrvalmaantee (nr 18138) teisele küljele või kui see ei ole võimalik, siis maksimaalselt praeguse kõrvalmaantee lähedale, mis

väldib vääriselupaiga killustamist.

Poollooduslikke kooslusi11 on vallas vähe. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 16.12.2022 andmetel on vallas inventeeritud ainult u 32 ha. Poollooduslike koosluste esinemisaladele üldplaneering maakasutuse muutust ei kavanda ja seega mõju neile puudub.

Märgalasid esineb valla territooriumil võrdlemisi rohkelt. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel (16.12.2022 seisuga) on Põlva vallas 1292 ha soid. Soode esinemisaladele üldplaneering maakasutuse muutust ei kavanda ja seega mõju neile puudub.

Lisaks otseselt inventeeritud kõrge väärtusega kooslustele pööratakse keskkonnakaitses järjest enam tähelepanu ökosüsteemide ja nende pakutavate hüvede ehk ökosüsteemiteenuste säilimisele. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda ja pehmendada keskkonna saastatust ja kohanduda kliimamuutusega. ELME projekti (www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames koostati üle-eestiline ökosüsteemiteenuste baaskaart, mille raames liigitati eri ökosüsteemid (niit, mets, põld, soo) seisundiklassidesse A kuni D. ELME projekti üldistatud seisundiklassid üle ökosüsteemide Põlva vallas on kujutatud järgneval joonisel. Nagu näha, siis on Põlva valla ökosüsteemide seisund valdavalt vilets (kaardistatud alast 3% heas, 28% keskmises ja 61% viletsas seisundis). Paremas seisundis ökosüsteemid paiknevad Ahja ja Valgesoo piirkonnas.

10 Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. 11 Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on erakordselt liigirikkad looduslikud niidualad, mida on järjepidevalt niidetud või karjatatud ning mis on elupaigaks mitmetele haruldastele liikidele.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

23

Joonis 3. Ökosüsteemide seisund Põlva valla territooriumil. Allikas: ELME projekt, Keskkonnaagentuur

Arvestades võrdlemisi väikest heas seisundis ökosüsteemide olemasolu Põlva territooriumil on väga oluline tagada nende säilimine. Üldplaneeringuga ei kavandata asustuse aktiivset laiendamist ega infrastruktuuri heas seisundis ökosüsteemide esinemisalale. Seega oluline negatiivne mõju väärtuslikele ökosüsteemidele puudub. Ka hajaasustuses toimuva arendustegevuse puhul tuleb lisaks kaitsealuste alade paiknemisele, arvestada ka väljaspool neid paiknevaid kõrgema väärtusega ökosüsteeme. Heas seisundis ökosüsteemidel tuleb ehitustegevust vältida. Põhimõtet on üldplaneeringus arvestatud.

3.1.3 Mõju rohevõrgustikule

Eestis on rohelist võrgustikku (edaspidi ka RV) kavandatud eelkõige ökoloogilise võrgustikuna, mis keskendub eeskätt ökosüsteemide toimimisele ja elurikkuse säilitamisele. Rohevõrgustiku üldine suur eesmärk on säilitada bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja vältida inimtegevuse tagajärjel maastiku killustumist ning ühetaoliseks muutumist, mis elurikkust kahandab. Euroopa looduskaitsepoliitika viimaste suundumuste kohaselt on aga senist lähenemist rohelisele võrgustikule mõnevõrra edasi arendatud ja välja on töötatud nn rohetaristu kontseptsioon, mis käsitleb rohelise võrgustiku funktsioone laiemalt. Rohetaristu all mõistetakse nii linnas kui maal paiknevat looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid12.

12 Ökosüsteemiteenused – mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad. Vt nt Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused | Keskkonnaministeerium (envir.ee).

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

24

RV puhul eristatakse järgmisi omavahel seotud struktuurielemente13:

− tugialad (ehk tuumalad) – enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad e VEPid, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või RV seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad;

− rohekoridorid – tugialasid ühendavad RV elemendid, mille eesmärk on tagada RV sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

Rohevõrgustiku puhul on oluline elementide piisav ulatus lähtuvalt nende eesmärkidest ning sidusus. Rohevõrgustiku elementide täpsed mõõtmed sõltuvad suuresti maastikust ja rohevõrgustiku funktsioonist. Soovitatavad väärtused on esitatud järgnevas tabelis.

Uuringute tulemuste põhjal võib väita, et väikeimetajatele ja mitte metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud liikidele suunatud koridoride puhul peaks aitama 100 meetri laiusest loodusliku taimestikuga alast, millest vähemalt 50 meetri laiune riba peab on katkematu. Lisaks peavad koridori rajatud majade õuealade või kruntidele tehtud aedade vahekaugused olema vähemalt 200 meetrit.

Suurulukitele ja metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikidele on vaja minimaalselt 400 meetri laiust koridori. Sellistes koridorides ei tohiks majade õuealad või kruntidel rajatud aiad olla üksteisele lähemal kui 400 meetrit.

Tabel 3. Rohevõrgustiku hierarhilised parameetrid üldplaneeringu kontekstis (Sepp, Jagomägi 2002 põhjal).

Planeerimistasand Tuumalade läbimõõt

Koridori läbimõõt Koridoride pikkus

Vald 1–2 km 300–500 m (soovitatav

vähemalt 200 metsamaastikus ja 400 avamaastikus)

Max 1–2 km

Linnaosa, asum 300–500 m 100–200 m Max 300–500 m

Põlva valla rohevõrgustiku aluse määrab ära Põlva maakonnaplaneering. Maakonnaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustikku hõlmatud 31953 ha ehk u 45% valla territooriumist. Analüüsides maakatte muutusi14 maakonnaplaneeringu RV aladel, ilmnes, et Põlva vallas on potentsiaalselt

negatiivse mõjuga muutusi toimunud vähe (136,6 ha ulatuses ehk 0,4% RV alast).

13 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 14 Maakatte muutus näitab kuidas 10 aasta lõikes on maakasutus muutunud.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

25

Joonis 4. Maakatte muutus hektarites maakonnaplaneeringu kohasel rohevõrgustiku alal viimase 10 a jooksul. Allikas: ELME projekt, Keskkonnaagentuur.

RV aladel negatiivsete maakattemuutuste edaspidine minimeerimine peab olema ka üldplaneeringu koostamise üks lähtepõhimõtteid.

Joonis 5. Ökosüsteemide sidusus Põlva valla territooriumil ning maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku paiknemine selle suhtes. Allikas: ELME projekt, Keskkonnaagentuur.

Üldplaneeringu ülesanne on maakonnaplaneeringuga määrata rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste, sh ruumilise paiknemise, täpsustamine. Samuti on ÜP ülesandeks täpsustada kohaliku tasandi rohevõrgustiku paiknemine ja toimimistingimused. Täpsustamine saab toimida lähtudes konkreetse asukoha RV eesmärgist ning maastiku omadustest. Põlva vallas on hajaasustuses RV eesmärk seotud peamiselt elurikkuse säilimise ning liikide ja

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

26

elupaikade sidusa võrgustiku tagamisega. Tiheasustusaladel ja kompaktselt hoonestatud aladel on funktsioonid pigem seotud vabaõhu puhkevõimaluste tagamise ja kliimamuutuste mõjude leevendamisega, samuti müra tõkestamise ning visuaalsete ja mentaalsete mõjude leevendamisega.

ELME projekti (www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames koostati üle-eestiline ökosüsteemiteenuste sidususe kaart, mille raames hinnati ökosüsteemide sidusust. Ökosüsteemide sidususe kaart Põlva vallas on kujutatud järgneval joonisel. Nagu näha, siis on Põlva valla ökosüsteemide sidusus valdavalt kesine. Samas kõik ökosüsteemide sidusamad osad on hõlmatud maakonnaplaneeringu kohastesse rohevõrgustiku tuumaladesse. Samas tuleb arvestada ökosüsteemide sidususe kaardi üldistusastet – kaart ei kajasta kohaliku tasandi

väiksemaid rohekoridore nagu nt veekogude kaldaalad.

Põlva valla üldplaneeringuga on täpsustatud maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku piiri ja tingimusi. Rohevõrgustiku piiri täpsustamisel on arvestatud, et rohevõrgustiku tuumalad paikneksid suurematel metsamassiividel ja looduslikel aladel, võimalusel on võrgustikust välja jäetud väärtuslikud põllumajandusmaad ja tihedama hoonestusega alad. Kohaliku tasandi täiendavate rohevõrgustiku koridoride määramisel on kasutatud veekogude ehituskeelu- ja piiranguvööndeid ning arvestatud loomade liikumisradadega riigiteede loomaõnnetuste statistika alusel. Põlva rohevõrgustiku täpsustamisel kasutati muuhulgas ka IRENES projekti15 raames valminud ökosüsteemiteenuste rikkalikkuse kuumkohtade16 kaarti. Ökosüsteemiteenuste rikkalikkuse kuumkohad on asjakohane võimalusel hõlmata rohevõrgustikku. Rohevõrgustiku täpsustamisel on tähelepanu pööratud eeskätt rohevõrgustiku sidususe parandamisele.

15 https://keskkonnaagentuur.ee/irenes 16 Ökosüsteemi kuumkohta võib mõista kui rohkete ja mitmekesiste ökosüsteemi teenuste pakkumisega alasid. Kuumkohad on tihedalt seotud hea ökosüsteemi seisundi ja kõrge maastikulise multifunktsionaalsusega.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

27

Joonis 6. Põlva valla planeeritav rohevõrgustik. Aluskaardina on kasutatud IRENES ökosüsteemiteenuste rikkalikkuse kuumkohtade kaardikihti.

Üldplaneeringus rohevõrgustiku alade täpsustamise ja kohaliku tähtsusega rohekoridoride täiendava määramise tulemusena suurenes rohevõrgustiku ulatus u 550 ha ehk alla 1%. Valdavalt kattuvad täiendavad rohevõrgustiku alad kaitsealuste liikide või alade esinemisaladega või veekogude ehituskeeluvöönditega, kus ka eelnevalt oli arendustegevus kitsendatud. Rohevõrgustiku paiknemise läbimõeldud täpsustamisel on selle säilimisele ja toimimisele positiivne mõju.

Rohelise võrgustiku toimimise säilimiseks vajalikud tingimused on määratud Põlva maakonnaplaneeringuga. ÜP-s täpsustatud rohevõrgu kasutustingimusi võib üldjoontes pidada

piisavaks rohevõrgustiku funktsiooni säilimiseks. Oluline on tingimuste järjepidev rakendamine.

Põlva valla rohevõrgustiku tingimuste ja piiride täpsustamisel on lähtutud maakonnaplaneeringu tingimusest, mille kohaselt looduslike alade osakaal ei tohi tugialades langeda alla 90%. Selle tingimuse täitmise välja selgitamiseks on teostatud eraldi analüüs17. Selgitatud on välja tugialade looduslike alade osakaalu baastase ning tugiala piire on vajadusel täpsustatud nii, et nõutav baastase (min 90%) oleks tagatud. Edasiste arendustegevuste mõju rohevõrgustikule on seega võimalik mõõta ning omavalitsustel on võimalik otsuste tegemisel arvestada, et kui kavandatava tegevuse tulemusena langeb tugialas looduslike alade osakaal alla 90%, ei ole tegevus lubatud. Tegu on selge ja arusaadava rohevõrgustiku tugialade säilimise kontrollimist võimaldava lähenemisega, millel eeldatavalt on rohevõrgustiku tugialade looduslikus seisundis säilimisele positiivne mõju.

17 Lisa Ülevaade looduslike alade osatähtsusest rohevõrgustiku tugialades. Kättesaadav: https://www.polva.ee/uldplaneeringu-koostamise-dokumendid

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

28

3.1.4 Natura hindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest18, 19.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas üldplaneeringu elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.

Üldplaneeringu täpsusastmes on oluline välja tuua ja hinnata, millised tegevused Natura ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt on välistatud ja konfliktsed ning hindamise järgmised etapid tuleb asjakohase hindamise eelduseks oleva täpsustatud informatsiooni alusel läbi viia järgmises etapis, milleks on detailplaneering, projekteerimistingimused, projekt, keskkonnaloa taotlus. Nendes etappides on eeldatavalt teada täpsemad tegevuse asukohad, ehitusmahud ning tehnoloogiad, mis on vajalikud mõjude täpseks prognoosimiseks ja hindamiseks.

3.1.4.1 Natura eelhindamine

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Üldplaneeringu koostamise otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike

kaitsetegevuste elluviimiseks.

Mõjuala ulatuse määratlemine

Kuna tegemist on üldplaneeringuga, siis eelhindamise ulatus hõlmab kogu Põlva valda ning selle lähiala. Käsitletakse ka neid Natura 2000 alasid, mis ei jää tervikuna Põlva valla territooriumile.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Põlva valla üldplaneeringu eesmärk ja ruumilise arengu põhimõtted on leitavad käesoleva aruande peatükis 1.1 ja Põlva valla üldplaneeringu seletuskirjast. Siinkohal neid ei dubleerita.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

18 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 19 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

29

Põlva vallas on Natura 2000 võrgustiku aladena keskkonnaportaalis registreeritud 12 loodusala (Ahja, Akste, Akste järve, Ihamaru-Tilleoru, Kivijärve, Kuulmajärve, Laho, Meelva, Mooste, Peramaa, Tahkjärve, Valgesoo), 1 linnuala (Meelva). Natura alad hõlmavad umbes 5100 ha ehk umbes 7% Põlva valla pindalast.

Joonis 7. Natura alade paiknemine Põlva vallas. Alus: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, 14.06.2021.

Natura alasid on kirjeldatud Tabel 4-s, kus tärniga on märgitud nn esmatähtsad elupaigatüübid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust, pidades silmas seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i

territooriumile.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

30

Tabel 4. Põlva vallas paiknevad Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualad (Allikas: Keskkonnaportaal 12.12.2022).

Natura ala nr ja nimi

Pindala, (ha) ja asukoht

Kaitse-eesmärk EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuurandmetel)

Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

Ohutegurid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

EE0080217 Ahja loodusala

1142,7 ha

Põlva maakond, Põlva vald, Valgemetsa-, koorvere-, Kiidjärve-, Taevaskoja- ja Valgesoo küla

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220) ja vanad loodusmetsad (*9010); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Maastikuliselt asub Ahja loodusala Ugandi lavamaal (Kagu- Eesti lavamaa). Maastikku iseloomustab peaaegu rõhtpindne liivakivine ja aleuroliitne aluspõhjaline platoo, mida läbivad tektoonilised lõhed. Jääkünde käigus lahtihõõrutud kivimaines moodustab mõne meetri paksuse punakaspruuni moreense pinnakatte. Aluspõhja liivakivide ja aleuroliitide koostises valdab kvarts. Ahja jõe ürgorus paljanduvas Burtnieki lademes on liivakivid heledavärvilised ning pudedad. Kõige suurema osa Ahja loodusala pindalast (74,1%) moodustavad metsad. Ligikaudu 12% põllud, 5% looduslik rohumaa ning 6,5% veeala. Loodusala läbivad esinduslik Ahja ja Eoste jõgi on elupaigaks saarmale (Lutra lutra), harilikule hingile (Cobitis taenia), harilikule võldasele (Cottus gobio) ja paksukojalisele jõekarbile (Unio crassus). Lindudest esineb alal jäälind, öösorr, kaldapääsuke ja musträhn. Kõik Ahja loodusala elupaigad on hea või väga hea esinduslikkuse ja looduskaitselise seisundiga. Loodusalal esinevad liivakivipaljandid on Eesti ühed esinduslikumad.

Raieoht, reostusoht.

EE0080224 Akste järve loodusala

5,6 ha

Põlva maakond, Põlva vald, Akste- ja Kiidjärve küla

Akste järve hoiuala kaitse- eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) kaitse

Akste järve loodusala hõlmab täielikult Akste järve, mille pindala on 5,5 ha ja suurim sügavus 4,3 m. Järve pikkus on 550 m, laius 130 m ja kaldajoone pikkus 1381 m. Akste järv on soostunud ja õõtsikuliste kallastega umbjärv. Akste järve loodusalal olev elupaigatüüp on hea esinduslikkuse ja looduskaitselise seisundiga.

Järve reostusoht.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

31

Natura ala nr ja nimi

Pindala, (ha) ja asukoht

Kaitse-eesmärk EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuurandmetel)

Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

Ohutegurid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

EE0080275 Akste loodusala

7,6 ha

Põlva maakond, Põlva vald, Akste- ja Valgesoo küla

II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on kollane kivirik (Saxifraga hirculus).

Metsa ja soolaikudega Ahja jõe äärne loodusala on mitmekesise taimestikuga. Lisaks kollasele kivirikule leidub alal veel püsiksannikas, ainulehine soovalk, suur käopõll, vööthuul, balti ja kahkjaspunane sõrmkäpp. Akste loodusala on moodustatud kollase kiviriku elujõulise populatsiooni kaitseks.

Kuivendamise kaugmõju, ala metsastumine.

EE0080202 Ihamaru- Tilleoru loodusala

416,1 ha

Põlva maakond, Põlva vald, Aarna-, Kiuma- ja Puskaru küla

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio).

Ihamaru-Tilleoru loodusala koosneb kahest suuremast metsakompleksist (Ihamaru ja Tilleoru) ning neid ühendavast Ahja jõest. Lisaks jääb loodusalale Hilba jõgi. Ahja jõe ürgorg saavutab Tilleorus kuni 35 meetrise sügavuse ja madaldub aeglaselt Möksi suunas. Ürgoru laius on kuni 300 meetrit, orulammi laius 80–150 meetrit. Orunõlvade kalle kõigub vahemikus 18–26 kraadi, kuid Tilleorus maantee lähedal ületab see koguni 30 kraadi. Tilleorgu suubuvad, eriti lääne poolt, mitmed väiksemad sälkorud, mille kaudu kevadel valguvad jõkke lumesulaveed ja mille ojadest jääb suveks püsima mõni üksik. Oru nõlvad ja ürgoru lamm on väga allikaterikkad. Loodusalale jäävas lõigus asub läänepoolses oruveerus liivakivipaljand, milles asub Merioone koobas. Mitmekesine maastik on elupaigaks paljudele kaitsealustele liikidele. Loodusalal metsaelupaigad on varieeruva esinduslikkuse ja looduskaitselise seisundiga. Loodusalal esinevad jõeelupaigad on valdavalt hea esinduslikkusega, olles heaks elupaigaks harilikule võldasele (Cottus gobio).

Hilba jõe äärne metsa- ala loodushoiuala põhjaosas sisaldab ulatuslikku lageraielanki. Lageraiet on teostatud ka ala edelanurgas, kuid lank on heaks puhveralaks ümbritsevale läänetaiga elupaigatüübile.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

32

Natura ala nr ja nimi

Pindala, (ha) ja asukoht

Kaitse-eesmärk EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuurandmetel)

Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

Ohutegurid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

EE0080223 Kivijärve loodusala

6,1 ha

Põlva maakond, Põlva vald, Uibujärve küla

I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on huumustoitelised järved ja järvikud (3160).

Kivijärve loodusalal asuv Kivijärv katab tervikuna kogu loodusala, mille pindala on ca 6 ha ja suurim sügavus 15 m. Järve pikkus on 690 m, laius 140 m ja kaldajoone pikkus 1523 m. Kivijärve kaldad on kõvad, kuid veepiiril ääristatud õõtsikuga. Kivijärve suubuvad mitmed kraavid, järvest lähtub Lutsu jõkke suubuv Uibujärve oja. Kivijärve loodusalal asuv elupaik on hea esinduslikkusega ning selle looduskaitseline seisund on samuti hea.

Reostusoht.

EE0080230 Kuulmajärve loodusala

1016,2 ha

Põlva maakond, Põlva vald, Naruski-, Tromsi- ja Vana-Koiola küla

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Kuulmajärve loodusalale nime andnud Kuulma (Koolma) järv ning lähedalasuvad (Timo) Mustjärv ja (Partsi) Saarjärv on vee keemiliste omaduste poolest haruldased kogu Euroopas. Järvi iseloomustab väga suur huumusainete sisaldus, pehme ja pruun vesi. Vee pH väärtus on vaid 4–5, seega on vesi väga happeline ning järved suure humiinainete sisalduse tõttu hästi tumedaveelised. Erilise (nn atsidotroofse) keskkonna pärast (väga happeline keskkond, pehme ja tume vesi, tugev veekihistus, intensiivne veevahetus) elutsevad järvedes haruldased kooslused. Elustik on liigivaene ja väheproduktiivne, planktonit leidub peamiselt järve pinnakihis, kalade värvus võib olla iseloomulikult tume. Järvi ümbritsevad valdavalt männienamusega palumetsad ja nende vahele jäävad sood. Maastikku ilmestab valgusrikka männikuga Mõujärve palo mõhnastik. Järvede esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on hea. Metsaelupaigad on varieeruva esinduslikkuse ja looduskaitselise seisundiga. Siirde ja õõtsiksood on väga hea esinduslikkusega.

Läänetaiga puistud on majandamisküpsed ning seetõttu varitseb neid raieoht. Arvestades piirkonna üsna suurt raiekoormust kavandatava loodushoiuala ümbruses, on vältimatult vajalik säilitada väärtuslikke olemasolevaid metsaelupaiku. Kahjustatavaks teguriks on ka teed. Samuti esineb läänetaiga rabastuvates metsatukkades

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

33

Natura ala nr ja nimi

Pindala, (ha) ja asukoht

Kaitse-eesmärk EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuurandmetel)

Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

Ohutegurid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

kuivendust.

EE0080225 Laho loodusala

2,7 ha

Põlva maakond, Põlva vald, Säässaare küla

I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on huumustoitelised järved ja järvikud (3160).

Laho loodusala katab tervikuna Lahojärve veepeegel, mille pindala 2,7 ha ja suurim sügavus 6 m. Järve pikkus on 380 m, laius 180 m ja kaldajoone pikkus 916 m. Lahojärv on õõtsikuliste kallastega umbjärv. Laho loodusala elupaik on hea esinduslikkusega ja looduskaitselise seisundiga.

Reostusoht.

EE0080203 Meelva loodusala

2136,6 ha

Põlva maakond, Põlva vald, Säkna- ja Savimäe küla

Meelva looduskaitseala kaitse- eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada ja taastada metsa- ja sooökosüsteeme ning elustiku mitmekesisust; 2) kaitsta ja taastada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja

Meelva loodusala kattub tervikuna Meelva linnualaga. Meelva soo kuulub Kesk- ja Ida-Eesti suurte soode valdkonda ja on Põlvamaa suurim. Soolaam on tekkinud jääjärvetasandiku nõos paiknenud järvede ja nendevaheliste mineraalsaarte soostumisel. Loodusala ilmestavad mitmed soosaared, sopiliste kontuuridega laukad ja järved (maakonna suurim Meelva järv). Valdav on lageraba rohkete laugastega ja laukasaartega, puisraba leidub laugaste ümbruses ja raba servas. Soosaarte ümbruses ning rabaala servades esineb läbivoolulisi siirdesooalasid. Meelva järv, mis on ca 2,5 km pikk ja 0,5 km lai, paikneb loodusala kaguservas. Järve ökosüsteem on haruldusterikas ning oluline teaduslik uuringuobjekt. Järv on huumustoiteline, vesi happeline, suure raua ja vähese mineraalaine sisaldusega. Haruldastest taimedest leidub

Raie, harvendamine, turba kaevandamine.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

34

Natura ala nr ja nimi

Pindala, (ha) ja asukoht

Kaitse-eesmärk EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuurandmetel)

Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

Ohutegurid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

järvikud (3160), rabad (7110*)3, siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsta kaitsealuseid liike ning kaitsta ja taastada nende liikide elupaiku, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide pesitsus- ja peatuspaika. Need liigid on kalakotkas (Pandion haliaėtus), merikotkas (Haliaeëtus albicilla), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus) ning kalakajakas (Larus canus); 4) kaitsta kaitsealust taimeliiki austria roidputke (Pleurospermum austriacum).

loodusalal austria roidputke, järves kasvab väike vesikupp, käpalistest on nähtud kuradi sõrmkäppa, kahelehist käokeelt ja pruunikat pesajuurt. Loodusalast suurema osa hõlmab elupaigatüüp looduslikus seisundis rabad. Elupaik on tüüpiline Kagu-Eesti raba väheste laugastega ja suure puisraba osakaaluga. Loodusalal kasvavad metsad on valdavalt vanad salutüüpi haavikud ja kuusikud, harvemini esineb männikuid ning kitsa vööndina rabametsa. Elupaigad on ala üldist hinnangut silmas pidades väga kõrge väärtusega, väga hea esinduslikkusega ja väga hea looduskaitselise seisundiga.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

35

Natura ala nr ja nimi

Pindala, (ha) ja asukoht

Kaitse-eesmärk EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuurandmetel)

Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

Ohutegurid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

EE0080207 Mooste loodusala

16,9 ha

Põlva maakond, Põlva vald, Säässaare küla

I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on vanad loodusmetsad (*9010); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on must seenesultan (Oxyporus mannerheimii); Tegemist on liigi ainsa elupaigaga Eestis.

Mooste loodusalal kaitstakse must-seenesultani elupaika. Kaitstava putukaliigi populatsiooni seisund on stabiilne ja elupaik hästi säilinud. Üks neljandik Mooste loodusala metsaalast jääb vanade loodusmetsade (*9010) elupaigatüüpi.

Ohuteguriks on seente (puravike) korjamine.

EE0080208 Peramaa loodusala

29,3 ha

Põlva maakond, Põlva vald, Kastmekoja- ja Rasina küla

I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on laialehine nestik (Cinna latifolia).

Peramaa loodusala asub tervikuna metsamaal. Osaliselt soometsaga kaetud alale jääb laialehise nestiku (Cinna latifolia) elupaik. Hea esinduslikkuse ja looduskaitselise seisundiga ning mitmekesine metsaala loob hea elupaiga laialehisele nestikule (Cinna latifolia). Liigi seisund on väga hea ning elupaiga säilimine hea.

Elupaiga kõrval on raielank, mille vanuseks on hinnatud inventeerimise hetkel 1–2 aastat.

EE0080213 Tahkjärve soo loodusala

31,3 ha

Põlva maakond, Põlva vald, Lahe-, Siirküla- ja Tilsi küla

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Maastikuliselt paikneb Tahkjärve soo loodusala Ugandi lavamaa lõunaosas. Maastiku eripära tuleneb eeskätt liivakivisest aluspõhjalisest platoost, mille lõunaosa pinna moodustavad lainjad ja suures osas põllustatud või laanemetsased moreenitasandikud. Servaaladel loovad muid maastikutüüpe ka mõhnastikud, mis ümbritsevad ka Tahkjärve sood. Tahkjärve soo asub põhjalõunasuunalises ulatuslikus orus, mille nõlvad on kaetud metsaga. Soost saab alguse Tilsi oja. Loodusalal esinev siirdesoo on väga hea esinduslikkusega. Mõlemad metsaelupaigad on hea esinduslikkuse ja looduskaitselise seisundiga.

Kuivendamise kaugmõju alale.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

36

Natura ala nr ja nimi

Pindala, (ha) ja asukoht

Kaitse-eesmärk EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuurandmetel)

Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

Ohutegurid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

EE0080205 Valgesoo loodusala

343,2 ha

Põlva maakond, Põlva vald, Akste-, Kiidjärve- ja Valgesoo küla

Valgesoo looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada Kagu-Eestile iseloomulikku lamedapinnalist puis-puhmaraba ja seda ümbritsevaid vanu loodusliku struktuuriga metsi ning säilitada sealjuures elustiku mitmekesisus; 2) kaitsta ja taastada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta.

Põlvamaal asuv Valgesoo loodusala on Kagu-Eestile iseloomuliku suhteliselt tiheda puistu ning suure katvusega puhmarindega raba, kus levivad rabadele tüüpilised taimeliigid. Valgesoo on mättaraba-rabamänniku vahepealse iseloomuga, hõredamates osades pigem tihe puisraba, tihedamates pigem hõre rabamännik. Metsadest on loodusalal levinud vanad loodusmetsad (*9010) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Raba üleminek mineraalmaaks on üldiselt järsk ja seetõttu piirab rabametsa vaid kitsa ribana siirdesoomets . Ala on väga esinduslik laanekuklaste pesitsemiskohana. Loodusalale jääv raba on väga hea ja rabamets on arvestatava esinduslikkusega. Sama hinnanguga on ka looduskaitseline seisund. Puurinne keskealine, mändide vanuseks on hinnatud üle 60 aasta. Liituvus 40–50%. Mineraalpinnasel asuvad vanad loodusmetsad on hea esinduslikkuse ja looduskaitselise seisundiga.

Põhjaosas piirneb alaga ja ulatub ka moodustatavale loodushoialale lageraielank. Raielangist põhjapool asuvad aga laanekuklaste pesad, milledele lank avaldab negatiivset mõju. Samuti on raie tõttu tuultetundlikuks muudetud ka raielangiga piirnevad metsalõigud kaitsealal. Tuulemurdu esineb raielangist lõunapoole jääval läänetaiga elupaigatüübil. Raie vanuseks on hinnatud 5–6 aastat (juuli 2001). Kaitseala loodeosas on vaatetorn, mille juurest viib laudtee soo peale. Laudtee otsest negatiivset mõju ei avalda, kuid selle ümbruses võib

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

37

Natura ala nr ja nimi

Pindala, (ha) ja asukoht

Kaitse-eesmärk EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuurandmetel)

Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

Ohutegurid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

ette tulla risustamist.

EE0080203 Meelva linnuala

2136,6 ha

Põlva maakond, Põlva vald, Säkna- ja Savimäe küla

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus), kalakajakas (Larus canus) ja kalakotkas (Pandion haliaetus).

Meelva linnuala puhul on tegemist suuruselt teise linnualaga Põlva maakonnas. Linnuala põhiosa moodustab Meelva soo, mis kuulub Kesk- ja Ida-Eesti suurte soode valdkonda ja on Põlvamaa suurim. Ala ilmestavad mitmed soosaared, sopiliste kontuuridega laukad ja järved (sh maakonna suurim Meelva järv). Meelva raba servaaladel levivad valdavalt raba- ja siirdesoometsad ning kuivenduse mõjul kujunenud kõdusoometsad. Meelva linnualal paikneb Meelva soo on sobilikuks elupaigaks mitmetele inimpelglikele liikidele. Eelkõige on ala tähtis merikotka (Haliaeetus albicilla) ja kalakotka (Pandion haliaetus) elupaigana. Lagedad älve- ja laukaraba alad on regioonis vähelevinud ning on seetõttu on Meelva soo oluliseks elupaigaks lagerabadele iseloomulikule linnustikule, eelkõige kahlajatele. Lisaks pesitsevad siin paljud teised soo- ja metsakooslustele iseloomulikud linnuliigid.

Raie, harvendamine, turba kaevandamine.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

38

Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele. Samas kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealadega ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga (looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.

Mõjude hindamisel ei ole arvestatud tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna nende mõju Natura aladele on hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on toodud Tabel 5-s.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

39

Tabel 5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

EE0080217 Ahja loodusala

Loodusalaga puutuvana nähakse ÜP-ga ette kergliiklusteed Akste – Häätaru kõrvalmaantee juurde. Kergliiklustee koridor tuleneb suuresti maakonnaplaneeringust. Kergliiklustee koridor jääb u 30 m kaugusele Ahja loodusala kaitse-eesmärgiks olevast elupaigatüübist 9010*. Elupaigatüüp 9010 on tundlik raie, veerežiimi ja valgustingimuste muutusele. Arvestades kavandatava tee paiknemist siis ei kaasne selle rajamisega raiet ega valgustingimuste muutust elupaigatüübi esinemisalal. Mullakaardi alusel on tegu parasniiske alaga. Parasniisketel aladel võib ehitustegevusega kaasneva kuivenduse mõju ulatuda u 20 m kaugusele.

Mõju ei saa välistada

EE0080217 Ahja loodusala

ÜPga on kavandatud kergliiklustee kahes kohas üle Ahja jõe Koorvere piirkonnas. Teed tulenevad osaliselt maakonnaplaneeringust ja osaliselt on kavandatav ÜP alusel. Ahja jõgi kuulub Ahja loodusala koosseisu ning liigitub elupaigatüübiks 3260.

Mõju ei saa välistada

EE0080217 Ahja loodusala

ÜPga on kavandatud kergliiklustee Kanariku – Kiidjärve kõrvalmaanteega külgnevalt. Teekoridor lõikub Ahja loodusalaga, kuid ei läbi ühelgi alal

Mõju ei saa välistada.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

40

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

kaitstava elupaigatüübi esinemisala. Elupaigatüübile 9010 lähima trassikoridori paiknemisel on tee kavandatud elupaigatüübist teisele poole kõrvalmaanteed. Elupaigatüüp 9010 on tundlik raie, veerežiimi ja valgustingimuste muutusele. Arvestades kavandatava tee paiknemist siis ei kaasne selle rajamisega raiet ega valgustingimuste muutust elupaigatüübi esinemisalal. Mullakaardi alusel on tegu parasniiske alaga. Parasniisketel aladel võib ehitustegevusega kaasneva kuivenduse mõju ulatuda u 20 m kaugusele. Kergliiklustee kavandamisele kõrvalmaantee lääneküljele mõju elupaigatüübile puudub, sest olemasolev teetamm tõkestab kuivenduse mõju. Juhul kui kergliiklustee kavandatakse vähemalt 30 m kaugusele elupaigatüübi esinemisalast või nii, et uue tee ja kaitstava elupaigatüübi vahele jääb olemasolev maantee, ei ole oodata sellele negatiivset mõju.

EE0080217 Ahja loodusala

Üldplaneering kavandab Ahja loodusalale elamumaa, segakasutusega maa, puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alasid. Juhtotstarbega alad on kavandatud väljaspoole kaitstavate elupaikade ja liikide esinemisalasid. Arvestades Ahja jõele kehtivaid ehitus- ja piiranguvööndeid ning nendest tulenevat reaalset võimalikku ehitusõigust, siis ei ole oodata ÜP-ga kavandatavatest juhtotstarvetest tulenevat negatiivset mõju loodusala kaitse-eesmärkidele.

Mõju ei saa välistada.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

41

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

Võimalik negatiivne mõju võib teoreetiliselt esineda puhke ja virgestusmaa juhtotstarbe kavandamisel lamminiitudega külgnevale alale. Samas ei põhjusta juhtotstarbe määramine ise mingit mõju loodusala kaitse-eesmärkidele. Kuna tegu on nii Natura ala kui kaitsealaga, siis igasugune reaalne ehitutegevus, mis võiks reaalselt lamminiitude elupaigatüüpi mõjutada, tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.

EE0080224 Akste järve loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Mõju on välistatud.

EE0080275 Akste loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Mõju on välistatud.

EE080202 Ihamaru- Tilleoru loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Mõju on välistatud.

EE0080223 Kivijärve loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Mõju on välistatud.

EE0080230 Kuulmajärve loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Mõju on välistatud.

EE0080225 Laho loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Mõju on välistatud.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

42

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus

EE0080203 Meelva loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. Loodusalaga piirnevale alale on määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega ala, kuid tegu on olemasoleva mäeeraldisega. Üldplaneering ei muuda juba alal toimuvaid tegevusi.

Mõju on välistatud.

EE0080207 Mooste loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Mõju on välistatud.

EE0080208 Peramaa loodusala

Üldplaneering ei näe loodusalal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Mõju on välistatud.

EE0080213 Tahkjärve soo loodusala

ÜP kohaselt kattub Tahkjärve soo loodusala idapiir väikeses osas detailplaneeringu kohustuse alaga.

Mõju on välistatud.

EE0080205 Valgesoo loodusala

ÜP-ga planeeritakse loodusalale (põhja suunda) kergliiklusteed. Kergliiklustee koridor on kavandatud maakonnaplaneeringuga ja see kattub loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübiga 9010.

Mõju ei saa välistada.

EE0080203 Meelva linnuala

Üldplaneering ei näe linnualal ega selle läheduses ette senise maakasutuse muutusi, mis võiksid linnualale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada.

Mõju on välistatud.

Keskkonnaamet on soovinud, et Põlva valla üldplaneeringus ja KSHs käsitletaks Roiupalu õpperaja tarbeks uue silla kavandamiseks Ahja jõe Kassimäe ja Sõnajalamäe vahelises lõigus. Vajadus on tingitud selles, et maaomanik ei luba enam õpperajale pääsemiseks kasutada

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

43

Kassimetsa katastriüksust. Sild ja sillale viiv matkaraja osa on kavandatud Ahja loodusalale 9010 A esinduslikkusega elupaigatüübile. Põlva vallavalitsus on teinud koostööd RMK-ga, selgitamaks välja silla asukohta ja kavandatava tegevuse iseloomu ning Keskkonnaametiga, selgitamaks võimalikku mõju Ahja loodusalale. Tuginedes Keskkonnaameti kirjale 31.10.2022 nr 7- 9/22/19584-2 on Keskkonnaameti seisukoht, et A esinduslikkusega elupaigatüüpi täiendava taristu rajamine ei ole mõistlik ning Keskkonnaamet ei ole veendunud, et silla rajamisel puudub ebasoodne mõju Ahja loodusala ja Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala maastikukaitseala kaitse eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes seisukohast ei pea omavalitsus asjakohaseks silla kavandamist üldplaneeringus ning seega ka sellega seonduvate mõjude hindamist. Arvestades ÜP ja selle KSH täpsusastet, siis ei ole kohane ühe objekti ehitusprojekti täpsusastmeni

käsitlemine, kui teiste puhul seda ei tehta.

Põlva maakonnaplaneeringu kohaselt on Eesti elektrienergia põhivõrgu arendamisel pikas perspektiivis kavas Eesti põhivõrgu ühendamine Läti võrguga selliselt, et ühendusvõrk ei läbi Venemaa territooriumi (Joonis 8). Ühenduse rajamine on kavandatud suunal Tartu-Gulbene.

Joonis 8. Eesti ja Läti põhivõrkude ühendamine ning Tartu-Gulbene ühendusliini põhimõtteline kulgemine Põlva maakonnaplaneeringu kohaselt.

Maakonnaplaneeringu lahendus kajastab Tartu-Gulbene 330 kV kõrgepingeliini trassi võimaliku kulgemise põhimõttelise suunana, kuid ei pane paika täpset trassikoridori. Kõrgepingeliini trassi täpsem kulgemine selgub edaspidi täiendava planeeringu koostamise tulemusena. Liin võib hakata läbima Põlva valda. Kavandatav Tartu-Gulbene ühendusliin rajatakse 330 kV kõrgepingeliinina ning selle jaoks vajaliku trassikoridori kulgemine võib edasiste tööde käigus muutuda tulenevalt täpsustuvatest vajadustest ja tingimustest, st ka oluliselt erineda maakonnaplaneeringus kajastatust. Kui liinikoridori täpne trass selgub üldplaneeringu kavandamise ajaperioodil, siis teostatakse sellele KSH käigus Natura hindamine (üldplaneeringu eskiisi staadiumis täpsem teave trassi paiknemise osas puudub). Kui trassikoridori paiknemist üldplaneeringu ei määrata, siis tuleb vastav Natura hindamine läbi viia trassi eriplaneeringu vms planeeringu koostamise raames. Välistada tuleb mõju Natura aladele.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt üldplaneeringuga kavandatavatest tegevustest ja Natura alade kaitse-eesmärkidest ei saa välistada negatiivse keskkonnamõju

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

44

esinemist Ahja loodusala ja Valgesoo loodusala suhtes. Nimetatud alade suhtes tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine.

Akste järve loodusala, Akste loodusala, Ihamaru-Tilleoru loodusala, Kivijärve loodusala, Kuulmajärve loodusala, Laho loodusala, Meelva loodusala, Mooste loodusala, Peramaa loodusala, Tahkjärve soo loodusala ja Meelva linnuala osas on üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste negatiivne mõju alade kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele välistatud.

3.1.4.2 Natura asjakohane hindamine

Asjakohase hindamise ulatuse määrab üldplaneeringu üksikasjalikkuse tase, kuid igal juhul peab hindamise eesmärk olema teha kindlaks tundlikud või haavatavad alad või muud võimalikud ohud või konfliktid Natura 2000 aladega, et neid saaks kavandamisprotsessi hilisemates etappides arvesse võtta.

Üldplaneeringu tasemel asjakohane hindamine peab olema proportsionaalne geograafilise ulatuse, planeeringu üksikasjalikkuse taseme ning tõenäolise mõju laadi ja ulatusega. Mõnel juhul ei pruugi olla võimalik üksikasjalikult analüüsida kõiki võimalikke mõjusid üksikutele aladele; siiski tuleb teha piisav analüüs, et teha kindlaks:

− peamised mõjud Natura 2000 võrgustiku tasandil, sealhulgas tõenäoliselt mõjutatud Natura 2000 alad, samuti võimalik mõju alade ühenduvusele, ning mõju linnu- ja elupaikade direktiiviga kaitstud liikide ja elupaikade riiklikele või piirkondlikele kaitse- eesmärkidele, kui need on olemas;

− võimalikud üldised leevendusmeetmed, näiteks tundliku elurikkusega alade väljajätmine või teatavate standardite ja parimate tavade kohaldamine (nt metsloomade läbipääsude miinimumtihedus, mürabarjääride kasutamine, pesitsusperioodil häirimisest hoidumine);

− võimalikud alternatiivid, sealhulgas projektide muud asukohad või muud meetodid oodatavate tulemuste saavutamiseks (nt muude transpordiliikide või energiatootmise tehnoloogiate kasutamine);

− võimalik kumulatiivne mõju, võttes arvesse muid olemasolevaid või kavandatud kavasid, programme ja strateegiaid.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

45

Tabel 6. Mõju hindamine Natura alade kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele ning leevendavate meetmete kavandamine.

Natura ala Hinnang mõjule kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele20 Leevendavad meetmed Tõhusus/ rakendamine

EE0080217

Ahja loodusala

Loodusalaga puutuvana nähakse ÜP-ga ette kergliiklusteed Akste – Häätaru kõrvalmaantee juurde. Kergliiklustee koridor tuleneb suuresti maakonnaplaneeringust.

Kergliiklustee koridor jääb Ahja loodusala kaitse-eesmärgiks olevast elupaigatüübi 9010* lähialasse. Elupaigatüüp 9010 on tundlik raie, veerežiimi ja valgustingimuste muutusele. Arvestades kavandatava tee paiknemist siis ei kaasne selle rajamisega raiet ega valgustingimuste muutust elupaigatüübi esinemisalal. Mullakaardi alusel on tegu parasniiske alaga. Parasniisketel aladel võib ehitustegevusega kaasneva kuivenduse mõju ulatuda u 20 m kaugusele. Juhul kui kergliiklustee kavandatakse vähemalt 30 m kaugusele elupaigatüübi esinemisalast ei ole oodata sellele negatiivset mõju.

Kavandada kergliiklustee vähemalt 30 m kaugusele elupaigatüübi 9010 esinemisalast.

Kergliiklustee kavandamisel lähemale kui 30 m tuleb projekteerimisel leida ehituslikud meetmed, millega välditakse ebasoodsa mõju avaldamine elupaigatüübi veereziimile.

Tõhus

Meetme täitmist peab jälgima KOV edasiste planeeringute ja projektide menetlemisel ja KeA tegevuste kooskõlastamisel.

EE0080217

Ahja loodusala

ÜPga on kavandatud kergliiklustee kahes kohas üle Ahja jõe Koorvere piirkonnas. Teed tulenevad osaliselt maakonnaplaneeringust ja osaliselt on kavandatav ÜP alusel. Ahja jõgi kuulub Ahja loodusala koosseisu ning liigitub elupaigatüübiks 3260.

Kavandada kergliiklustee koridor praegu olemasolevate maantee sildade esinemise alale.

Ahja jõele täiendavate sildade rajamisel tuleb välistada negatiivse mõju esinemine Ahja loodusala kaitse eesmärkidele rakendades järgmisi meetmeid:

1) Silla ehituse tööpiirkonnas ei tohi

Tõhus

Meetme täitmist peab jälgima KOV edasiste planeeringute ja projektide menetlemisel ja KeA tegevuste kooskõlastamisel.

20 Ala terviklikkus on seega seotud ala kaitse-eesmärkide, peamiste loodusobjektide, ökoloogilise struktuuri ja funktsiooniga. Kui kavandatud kava või projekt (üksi koos teiste kavade ja projektidega) ei kahjusta ala kaitsekult ja eesmärke, ei avalda see ala terviklikkusele ebasoodsat mõju.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

46

rikkuda Ahja jõe looduslikku sängi (keelatud on masinatega jões sõitmine ja voolava vee tsoonis töötamine, jõe süvendus- ja kaevetööd, jõe sängi silla tugikonstruktsioonide paigaldamine)

2) Tööd tuleb teostada madalveeperioodil, st töid ei tohi teostada aprillis-mais, kui esineb kude- ja rändeaeg

3) Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogudest. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinnavette.

EE0080217

Ahja loodusala

ÜPga on kavandatud kergliiklustee Kanariku – Kiidjärve kõrvalmaanteega külgnevalt. Teekoridor lõikub Ahja loodusalaga, kuid ei läbi ühelgi alal kaitstava elupaigatüübi esinemisala. Elupaigatüübile 9010 lähima trassikoridori paiknemisel on tee kavandatud elupaigatüübist teisele poole kõrvalmaanteed.

Elupaigatüüp 9010 on tundlik raie, veerežiimi ja valgustingimuste muutusele. Arvestades kavandatava tee paiknemist siis ei kaasne selle rajamisega raiet ega valgustingimuste muutust elupaigatüübi esinemisalal. Mullakaardi alusel on tegu parasniiske alaga. Parasniisketel aladel võib ehitustegevusega kaasneva kuivenduse mõju ulatuda u 20 m kaugusele. Kergliiklustee kavandamisele kõrvalmaantee lääneküljele mõju

Kavandada kergliiklustee vähemalt 30 m kaugusele elupaigatüübi 9010 esinemisalast või antud lõigus Kanariku – Kiidjärve kõrvalmaantee lääneküljele.

Tõhus

Meetme täitmist peab jälgima KOV edasiste planeeringute ja projektide menetlemisel ja KeA tegevuste kooskõlastamisel.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

47

elupaigatüübile puudub, sest olemasolev teetamm tõkestab kuivenduse mõju. Juhul kui kergliiklustee kavandatakse vähemalt 30 m kaugusele elupaigatüübi esinemisalast või nii, et uue tee ja kaitstava elupaigatüübi vahele jääb olemasolev maantee, ei ole oodata sellele negatiivset mõju.

EE0080217

Ahja loodusala

Üldplaneering kavandab Ahja loodusalale elamumaa, segakasutusega maa, puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alasid. Juhtotstarbega alad on kavandatud väljaspoole kaitstavate elupaikade ja liikide esinemisalasid. Arvestades Ahja jõele kehtivaid ehitus- ja piiranguvööndeid ning nendest tulenevat reaalset võimalikku ehitusõigust, siis ei ole oodata ÜP-ga kavandatavatest juhtotstarvetest tulenevat negatiivset mõju loodusala kaitse-eesmärkidele. Võimalik negatiivne mõju võib teoreetiliselt esineda puhke ja virgestusmaa juhtotstarbe kavandamisel lamminiitudega külgnevale alale. Samas ei põhjusta juhtotstarbe määramine ise mingit mõju loodusala kaitse-eesmärkidele. Kuna tegu on nii Natura ala kui kaitsealaga, siis igasugune reaalne ehitutegevus, mis võiks reaalselt lamminiitude elupaigatüüpi mõjutada, tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Puhkeotstarbelise rajatise kavandamisel välistada negatiivse mõju avaldamine Natura ala kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja kooslustele. Puhkeotstarbeliste rajatiste ehitusload tuleb loodusalal kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Tõhus

Meetme täitmist peab jälgima KOV edasiste planeeringute ja projektide menetlemisel ja KeA tegevuste kooskõlastamisel.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

48

EE0080205

Valgesoo loodusala

ÜP-ga planeeritakse loodusalale (põhja suunda) kergliiklusteed. Kergliiklustee koridor on kavandatud maakonnaplaneeringuga ja see kattub loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübiga 9010.

Mõju vältimiseks loodusalale tuleb kergliiklustee koridor kavandada Akste – Häätaru kõrvalmaantee lääneküljele. Kaitstavast elupaigatüübist teisele poole olemasolevat teetammi uue kergliiklustee rajamisel ei ole oodata negatiivset mõju elupaigatüübile, sest välditud on raie ning valgusrežiimi muutus ning olemasolev teetamm väldib veerežiimi muutust.

Tõhus

Meetme täitmist peab jälgima KOV edasiste planeeringute ja projektide menetlemisel ja KeA tegevuste kooskõlastamisel.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

49

Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus

Natura asjakohases hindamises leiti, et rakendades leevendavaid meetmeid (meetmed esitatud Tabel 6) on võimalik vältida negatiivset mõju Ahja loodusala ja Valgesoo loodusala kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele.

3.1.5 Mõju voolu- ja seisuveekogudele ning nende kalda kaitsevööndite säilimine

3.1.5.1 Mõju pinnaveekogudele

Põlva valla territooriumile jääb 37 looduslikku järve, 16 paisjärve, 6 tehisjärve, 7 jõge, 24 oja, 34 kraavi, 15 peakraavi ja 46 allikat. Looduslike vooluveekogude ökoloogiline seisund on Põlva maakonnas 2019. a andmete alusel21 kesine–hea. Leidus ka looduslikke vooluveekogusid, millel oli tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogiline potentsiaal heaks või kesiseks. Pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit hinnatakse kesiseks kui inimtegevusest tulenevad bioloogiliste näitajate muutused on võrreldes referentsveekoguga mõõdukad (suuremad kui heas seisundis veekogus), veekogu võib mõjutada nt maaparandus või esineda tõkestusrajatisi. Pinnavee ökoloogilist seisundit hinnatakse heaks kui inimtegevusest tulenevad muutused bioloogiliste näitajate osas on väikesed, veekogu hüdromorfoloogilisi omadusi pole muudetud nii, et see mõjutaks elustikku, vooluveekogu on tõkestamata. 12 loodusliku veekogu ökoloogiline seisund liigitus 2019. a andemete alusel kesiseks (Ahja_1, Ahja_2, Leevi_1, Leevi_2, Lutsu_1, Orajõgi_1, Orajõgi_2, Piusa_2, Porijõgi_1, Võhandu_1, Võhandu_5, Võhandu_7), 1 looduslik veekogu ökoloogiline seisund osutus potentsiaalselt kesiseks (Võhandu_6), seitsme veekogu seisund osutus potentsiaalselt heaks (Ahja_3, Kotiku, Naha, Pahtpää jõgi, Ristoja, Varsoja ja Virosi) ning 14 veekogu seisund heaks (Hatiku, Hilba_1, Hilba_2, Karisilla, Kooskora, Lutsu_2, Moložva, Mustoja (Õrsava), Mädajõgi_1, Mädajõgi_2, Palumôisa, Piigaste, Tuderna, Veerksu). Samade andmete alusel on maismaa seisuveekogumite seisund 2019. a andmete alusel keskmine–halb. Pinnaveekogumi seisundit hinnatakse halvaks kui bioloogilised näitajad erinevad tugevasti tüübi referentstingimustest, suur osa bioloogilistest tavakooslustest puudub. Halva ökoloogilise seisundiga maismaa seisuveekoguks loeti 2019. a Pihkva järve, kesise ökoloogilise seisundiga seisuveekogusid oli neli (Meelva järv, Nohipalo Mustjärv, Nohipalo Valgjärv ja Pihkva järv) ning hea ökoloogilise seisundiga seisuveekogusid oli

neli (Jõksi järv, Kooraste Suurjärv, Otepää Valgjärv ja Saare järv).

Piusa_2 ÖSE mittehea element 2019. a oli vesikonnaspetsiifilised saasteained (keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 § 5) ja kalastik; ÖSE mittehea näitaja 2019. a oli Ba vees, JKI; ÖSE mittehea põhjus 2019. a oli looduslik.

Võhandu_5 ÖSE mittehea element 2019. a oli kalastik; ÖSE mittehea näitaja 2019. a oli JKI; ÖSE mittehea põhjus 2019. a olid paisud.

Ristoja ÖSE mittehea element 2019. a olid suurselgrootud (eksperthinnangu järgi "hea"); ÖSE mittehea näitaja 2019. a oli H, EPT, DSFI, T; ÖSE mittehea põhjus 2019. a oli looduslikult madal

pH, ebasobivad võrdlustingimused.

Pihkva järve ÖSE mittehea element 2019. a olid fütoplankton ja füüsikalis- keemilised kvaliteedinäitajad; ; ÖSE mittehea näitaja 2019. a olid N-üld, P-üld, Secchi, pH, FBM, CY%; ÖSE mittehea põhjus 2019. a olid settest vabanevad toitained.

21 Pinnaveekogumite seisundiinfo - https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

50

Ülejäänud eelpool toodud pinnaveekogumite mittehea seisundi põhjused puuduvad.

Eelpool toodud maakondlikust analüüsist hõlmas Põlva valda Ahja jõgi, Leevi jõgi, Lutsu jõgi, Orajõgi ja Porijõgi.

Kuna veekogud läbivad ka teisi omavalitsusi, siis võib ühes omavalitsuses kavandatu mõjutada terve veekogu seisundit, sh ka teises maakonnas. Seetõttu tuleb veekogu hea seisundi säilitamiseks või saavutamiseks teha koostööd ka teiste kohalike omavalitsustega, mida veekogu läbib.

Joonis 9. Põlva valla vooluveekogude seisund (2019. a seis, allikas: Keskkonnaagentuur pinnavee ja põhjavee seisund - interaktiivne kaart).

Vooluveekogude keemiline seisund oli kõigil hinnatud veekogudel hea. Jõgede ökoloogiliselt kesine seisund võib olla tingitud osaliselt veekogudel paiknevatest paisudest. Põlva vallas paiknevate paisude andmed Keskkonnaportaali 12.12.2022. a seisu väljavõttena on esitatud Tabel 7-s. Alljärgnevas tabelis ja joonisel on esitatud andmed paisude kohta, mille kohta puuduvad EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur likvideeritud staatuse andmed

(ei ole hävitatud/lammutatud, likvideeritud).

Tabel 7. Paisud Põlva vallas. Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, 12.12.2022.

Nimi Kood Keskkonnamõju kirjeldus Vooluveekogu Kohanimi

Leevijõe II (Külajärv)

PAIS015690 Paisu ületatavus kaladele - Rändetõke puudub

Leevi jõgi VEE1047900

Leevijõe küla

Leevijõe I (Veskijärv)

PAIS015680 Paisu ületatavus kaladele - Rändetõke puudub

Leevi jõgi VEE1047900

Leevijõe küla

Kooskora PAIS010540 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Kooskora oja VEE1049300

Adiste küla

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

51

Nimi Kood Keskkonnamõju kirjeldus Vooluveekogu Kohanimi

Kauksi PAIS013450 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Lutsu jõgi VEE1049500

Kauksi küla

Kotiku PAIS018310 Paisu ületatavus kaladele - Raskesti ületatav

Kotiku oja VEE1048400

Padari küla

Kundsa PAIS019380 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Orajõgi VEE1048800

Pragi küla

Kunna PAIS023400 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Tännassilma oja VEE1049100

Tännassilma küla

Leevi II PAIS013210 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Leevi jõgi VEE1047900

Karilatsi küla

Lutsu PAIS016320 Paisu ületatavus kaladele - Raskesti ületatav

Lutsu jõgi VEE1049500

Lutsu küla

Miiaste PAIS017060 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Miiaste kraav VEE1049507

Partsi küla

Partsi Mõisajärve

PAIS018700 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Partsi küla

Poio PAIS019390 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Orajõgi VEE1048800

Pragi küla

Rosma PAIS020860 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Peri oja VEE1049200

Rosma küla

Ahja (Endla)

PAIS010620 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Endla kraav VEE1049401

Ahja alevik

Ahja tiik PAIS010630 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Ahja alevik

Tiigi (Orajõe)

PAIS017050 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Orajõgi VEE1048800

Metste küla

Ahja PAIS010610 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Mõisaoja VEE1050303

Ahja alevik

Leevi I (Kose)

PAIS015670 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Leevi jõgi VEE1047900

Leevijõe küla

Sika (Peri) PAIS010920 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Peri oja VEE1049200

Andre küla

Peri PAIS018870 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Peri oja VEE1049200

Peri küla

Raudsilla PAIS020850 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Orajõgi VEE1048800

Rosma küla

Saesaare PAIS013670 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Ahja jõgi VEE1047200

Kiidjärve küla

Põlva PAIS016740 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Orajõgi VEE1048800

Mammaste küla

Tilsi PAIS016750 Paisu ületatavus kaladele - Rändetõke puudub

Orajõgi VEE1048800

Mammaste küla

Ahja_1 PAIS010611 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Mõisaoja VEE1050303

Ahja alevik

Aarna PAIS010470 Paisu ületatavus kaladele - Ületamatu

Ahja jõgi VEE1047200

Aarna küla

Krei PAIS027100 Piigaste oja VEE1048300

Koorvere küla

Karilatsi PAIS013200 Paisu ületatavus kaladele - Leevi jõgi Karilatsi küla

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

52

Nimi Kood Keskkonnamõju kirjeldus Vooluveekogu Kohanimi

Ületamatu VEE1047900

Peipsi alamvesikond kuulub Ida-Eesti vesikonda. Ida-Eesti vesikonna veekogude seisundi parandamiseks vajalikud meetmed on määratud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2022–202722. Meetmed on kavandatud nii punktkoormuse kui hajukoormuse vähendamiseks. Sealjuures punktkoormuse vähendamise meetmed on rakendatavad pigem projekti tasandil (keskkonnalubade tingimuste ja järelevalvega seotud meetmed). Hajukoormuse vähendamise meetmed seostuvad üldplaneeringutega suuremal määral. Hajukoormuse vähendamiseks nähakse üldplaneeringuga seonduva meetmena vajadust ühiskanalisatsiooni

välja ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks.

Üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada veekogude seisundite halvenemist.

3.1.5.2 Reoveekogumisalad ja nende mõju

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas nähakse ühe meetmena reostuskoormuse vähendamiseks ühiskanalisatsiooni väljaehitamist ja rekonstrueerimist.

Põlva vallas paikneb kaheksa reoveekogumisala (Tabel 8). Põlva valla reoveekogumisalad (edaspidi ka RKA) on kinnitatud keskkonnaministri 02.07.2009. käskkirjaga nr 1079.

Tabel 8. Reoveekogumisalad Põlva vallas Keskkonnaportaal seisuga 12.12.2022).

Reoveekogumisala nimetus

KKR registrikood Tüüp Koormus (ie) Pindala (ha)

Vastse-Kuuste RKA0650321 Alla 2000 ie 299 21,1 Tilsi RKA0650589 Alla 2000 ie 350 16,7

Põlva RKA0650329 Üle 2000 ie 56 237 595,7

Peri RKA0650331 Alla 2000 ie 300 14,8

Mooste RKA0650334 Alla 2000 ie 524 25

Lahe RKA0650336 Alla 2000 ie 121 5,2 Kauksi RKA0650333 Alla 2000 ie 223 8

Ahja RKA0650340 Alla 2000 ie 531 36,3

Vastavalt Põlva valla ÜVK arendamise kavale on reoveepuhastite vanus ja tehniline seisund vallas piirkonniti erinev ja seetõttu on vajalik olemasolevate puhastite kaasajastamine ja/või vajadusel uute ehitamine põhjavee parema kaitstuse tagamiseks ning võimaliku ebameeldiva lõhna leviku vähendamiseks asulates. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub kehtiva arengukava23 järgi. Põlva valla kehtiva ÜVK arengukava järgi on ÜVK parendamine ette nähtud Põlva linnas, Mammastes, Aarna külas ja endises Vastse-Kuuste vallas. Põlva linnas, endises Ahja vallas ja Tilsi külas on kavas täiendavat kanalisatsioonisüsteemi rajada. ÜVK on

halvas seisus ka Himma-Vardja külas, Mooste alevikus ja Jaanimõisa külas.

Vastse-Kuuste RKA-l teostati ÜVK koostamisel reostuskoormuse uuring. Uuringu tulemusel selgus, et RKA reostuskoormus on 250 ie. Üldplaneering määrab perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava ala Vastse-Kuuste alevikus nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Asustuse laiendamisel reoveekogumisalade laiendamisel ja ühiskanalisatsiooni väljaarendamisel on põhjavee seisundile positiivne mõju.

22 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do 23 Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

53

Mooste RKA reostuskoormuseks on määratud 524 ie. Tõenäoliselt on RKA reostuskoormus väiksem. Vajalik oleks teostada Mooste RKA-l reostuskoormuse uuring ja kui reostuskoormus väiksem kui 300 ie, on otstarbekas taotleda RKA reostuskoormuse vähendamist. Tegu ei ole ÜP raames lahendatava küsimusega.

Aarna külas ei ole määratud reoveekogumisala, kuid alal on ühiskanalisatsioon. Aarna RKA suurus on 1,9 ha ning reostuskoormus on 75 ie. Alale tuleks kaaluda reoveekogumisala moodustamist.

Uute alade kasutuselevõtul piirkondades, kus on tehniliselt ja majanduslikult võimalik, tuleb alati eelistada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lahendusi ning seega perspektiivis laiendada reoveekogumisalasid. ÜVK lahendused tagavad reeglina paremad puhastusefektiivsused ning kontrolli reovee keskkonda sattumise üle. Piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioonisüsteem, võib rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid.

3.1.5.3 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud ja nende mõju

Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit (edaspidi ka EKV) suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndit võib vähendada Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeelu vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu, kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu ning vastuvõetud detailplaneeringu kui kehtestatud üldplaneering puudub. Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja looduskaitseseaduse § 40 lg-s 1 sätestatule. Ehituskeeluvööndi laiuse vähenemine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel.

ÜP jätab jõusse kõik senised EKV vähendamise ettepanekud. Kuna senised EKV vähendamise otsused on Keskkonnaameti poolt tehtud, siis nende vähendamise mõju KSH aruandes ei käsitleta.

Üldplaneeringuga tehakse järgmised ettepanekud ehituskeeluvööndi vähendamiseks:

1) Põlva linnas Põlva järve ehituskeeluvööndi vähendamine metsamaal kuni 70-le meetrile Mammaste tee 1 katastriüksusel (62001:004:0310) lõigul kuhu soovitakse püstitada kuni 2 üksikelamut koos vajalike abihoonete ja tehnovõrgu ja -rajatistega.

2) Põlva linnas Põlva järve ehituskeeluvööndi vähendamine Põlva paisjärve katastriüksusel (62001:004:0069) 32 m pikkusel lõigul kuni 20-le meetrile Põlva järve supelrannas ja piirneval alal supelranda teenindava hoonekompleksi ehitamiseks, 82 m pikkuses lõigus 14– 50, et võimaldada rannaga piirnevale alale rannaala atraktiivsemaks muutmiseks kuni 20 m2 suuruste ilma veevärgita puhkehoonete püstitamist, ca 60 m lõigus tavalise veepiirini, et võimaldada avalikkusele suunatud otstarbega rajatiste nagu rattahoidla, infotahvli, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamist ning ja 314 m pikkuses lõigus kuni 4 meetrini et võimaldada kaldapromenaadi ja puhkeala aktiivsemat kasutamist soodustavate rajatiste ehitamist.

3) Põlva linnas Põlva järve ehituskeeluvööndi vähendamine Põlva paisjärve katastriüksusel (62001:004:0069) ca 453 meetrisel lõigul kuni tavalise veepiirini, et võimaldada kaldapromenaadi ja puhkeala aktiivsemat kasutamist soodustavate rajatiste (pingid, platvormid, rattahoidjad jms) ehitamist.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

54

4) Põlva linnas Põlva järve ehituskeeluvööndi vähendamine Kase tn 7a katastriüksusel (62001:004:0329), Kase tn 9 katastriüksusel (62101:001:0497) ja Jaama tn 59 katastriüksusel (62101:001:0495) metsamaal kokku 364 m pikkusel lõigul kuni 75 meetrini, et võimaldada üksikelamu ja vajalike abihoonete ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamist.

5) Põlva linnas Põlva järve eituskeeluvööndi vähendamine Kesk tänav T1 katastriüksuse (62101:001:0076) 44 m pikkusel lõigul 10 meetrini, et võimaldada avalikkusele suunatud otstarbega puhkerajatise, pingi, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamist.

6) Põlva linnas Põlva järve ehituskeeluvööndi vähendamine Kesk tänav T1 katastriüksuse (62101:001:0076) 44 meetri pikkusel lõigul 40 meetrini, et võimaldada Põlva turukompleksi kaasajastamiseks vajalike rajatiste (nagu näiteks pink, varikatus, purskkaev, lipumast, rattahoidja, tehnovõrk- ja rajatis) ehitamist.

7) Põlva linnas Orajõe ehituskeeluvööndi vähendamine Oja tn 22 katastriüksusel (62001:002:0310) ca 42 m pikkusel lõigul 10-le meetrile, et võimaldada Põlva turukompleksi kaasajastamiseks vajalike hoonete ja rajatiste (nagu näiteks pink, varikatus, purskkaev, lipumast, rattahoidja, tehnovõrk- ja rajatis) ehitamist.

8) Põlva linnas Orajõe ehituskeeluvööndi vähendamine Oja tn 18 katastriüksusel (62001:002:0039), Oja tn 14 katastriüksusel (62001:002:0004) ja Orajõe katastriüksustel (62201:001:1101) kokku kuni 247 m pikkusel lõigul 0–4 meetrini ja Oja tn 14 katastriüksusel (62001:002:0004) 88 m pikkusel lõigul 14–35 meetrini, et võimaldada avalikkusele suunatud otstarbega spordi- ja puhkerajatise, mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamist.

9) Põlva linnas Orajõe ehituskeeluvööndi vähendamine Pärna tn T1 katastriüksusel (62001:003:0043) ja Kesk tänav T1 katastriüksuse (62101:001:0076) ca 160 m pikkusel lõigul kuni 4 meetrini, et võimaldada avalikkusele suunatud otstarbega ja puhkerajatise, mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamist.

10) Rosma külas Orajõe ehituskeeluvööndi vähendamine Mäeveeru katastriüksusel (61903:002:0051) kokku ca 200 m pikkusel lõigul 25 meetrini, et võimaldada elamu ja vajalike abihoonete ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamist.

11) Kauksi külas Lutsu jõe ehituskeeluvööndi vähendamine Kõrgemäe katastriüksusel (47302:001:0320) 73 m pikkusel lõigul 30 meetrini, et võimaldada koos vajalike abihoonetega üksikelamu ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamist.

12) Kiidjärve külas Ahja jõe ehituskeeluvööndi vähendamine Jõe katastriüksusel (87202:002:0007) ca 45 m pikkusel lõigul 30 meetrini ning Kaldaosa katastriüksusel (87202:002:0067) ja Tööstuse katastriüksusel (87202:002:0066) ca 134 m pikkusel lõigul 32– 45 meetrini võimaldamaks maakasutust sh hoonete püstitamist alal kuhu enne Kiidjärve veskijärve likvideerimist ehituskeeluvöönd ei ulatunud. Selgituseks: Kiidjärve veskijärve ehituskeeluvööndi ulatus oli 25 meetrit ja seoses paisjärve likvideerimisega muutus Ahja jõe ruumikuju ning ehituskeeluvöönd suurenes 50 meetrini.

13) Kiidjärve külas Ahja jõe ehituskeeluvööndi vähendamine Kiidjärve looduskeskus katastriüksusel (87202:002:1028) 45 m pikkusel lõigul tavalise veepiirini, et võimaldada

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

55

avalikuks kasutamiseks mõeldud pingi, infotahvli, varjualuse, lipumasti, jalgrattahoidja jms rajamist.

14) Ahja jõe ehituskeeluvööndi vähendamine tavalise veepiirini Aarna külas Korveri katastriüksusel (61901:001:0972) 25 m pikkusel lõigul, Koorvere külas Vana-Koorvere katastriüksustel (61901:001:0972) 9 m pikkusel lõigul ja Korveri katastriüksustel (87202:001:0065) 7 m pikkusel lõigul, Kiidjärve külas Tööstuse katastriüksusel (87202:002:0066) 17 m pikkusel lõigul, Saesaare elektrijaam katastriüksustel (87202:002:1072) ca 20 m pikkusel lõigul ja Mäe katastriüksustel (61902:001:0202) 10 m pikkusel lõigul, et võimaldada koos kanuude veeskamiseks vajaliku koha rajamisega tee, pingi, varjualuse, infotahvli, redeli, trepi jms rajamist.

15) Ahja jõel Taevaskoja külas Saarejaama katastriüksusel (61901:001:1342) ja Kiidjärve metskond 79 katastriüksusel (61901:001:1082) kokku 22 m pikkusel lõigul 8–10 m, et võimaldada veematkajatele vajaliku trepi, redeli, pingi, infotahvli jms rajamist.

16) Valgesoo külas Ahja jõe ehituskeeluvööndi vähendamine Otteni veski katastriüksusel (61902:001:0966) 30 m pikkusel lõigul 10-le meetrile, et võimaldada avalikkusele suunatud otstarbega ja puhkerajatise, mänguväljaku, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamist.

17) Tilsi külas Tilsi Pikkjärve ehituskeeluvööndi vähendamine Järveotsa katastriüksusel (38501:003:0754), Lüüsi katastriüksusel (38501:003:0755), Järvere katastriüksusel (38501:003:0776), Saare katastriüksusel (38501:003:0221), Austa katastriüksusel (38501:003:0744), Järvekalda katastriüksusel (38501:003:0743) ja Pärna katastriüksusel (38501:003:0885) 673 m pikkusel lõigul 10–30 meetrini, et tiheasustusalal kujundada selge ehitusjoon ja võimaldada ehitusjoonest maismaa poole hoonete ehitamist.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel puuduvad EKV vähendamise alade ulatuses kaitsealuste liikide leiukohad (veekogud on kohati ise kaitsealuste liikide elupaigad, kuid kaldaaladel liike registreeritud ei ole) ja ökoloogiliselt kõrge väärtusega koosluste levikualad (VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad).

Ehituskeeluvööndi vähenduse ettepanekutel lähtutakse väljakujunenud ehitusjoonest, teedest või maakasutuse loogilisusest. Kavandatava tegevusega ei halvendata juurdepääsu kallastele. Säilitatakse kallasrajad.

Eelneva alusel ei ole EKV vähendamise ettepanekutega kaasnevana oodata olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu. Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile. Ehituskeeluvööndi laiuse vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu jõustumisel.

3.1.5.4 Supluskohad

Põlva vallas on Terviseameti avalike supluskohtade kaardirakenduse kohaselt üks avalik supluskoht: Põlva järve rand24. Ranna valdaja on Põlva Haldusteenistus ning järelevalvet ranna üle teostab Terviseamet.

24 Avalikud andmed :: Terviseamet (sm.ee)

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

56

Vastavalt 2016–2020. a uuringutele on Põlva rannas suplusvesi olnud halb, piisav ja väga hea kvaliteediga mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate järgi. Viimasel kolmel aastal on seisund olnud piisav või hea.

Põlva valla üldplaneeringu kohaselt on Põlva vallas kohaliku tähtsusega supluskohad järgmistel

veekogudel:

− Tsõõrikjärv;

− Ülemine järv;

− Lutsu jõgi;

− Mooste järv;

− Lahojärv (RMK supluskoht);

− Akste järv;

− Kiidjärv (2 supluskohta);

− Ahja jõgi;

− Leevi jõg;

− Orajõgi;

− Põlva järv;

− Vihatjärv;

− Vana-Koiola järv;

− Savijärv;

− Pikkjärv (2 supluskohta);

− Kõrbjärv.

Veekogud ning nende äärsed kohalikud supluskohad täidavad puhke- ja virgestusala funktsiooni. Kõikidele traditsioonilistele kohalike elanike poolt kasutatavatele supluskohtadele, mis asuvad avalikult kasutatava veekogu ääres, tuleb tagada juurdepääs avalikult kasutatavate teede kaudu. Supluskohtades tuleb tagada elementaarsed taristud (nt prügikastid). Supelranna külastajate parkimise tuleb korraldada liiklejate ohutuse tagamiseks väljaspool riigiteed ning võimalusel objektiga samal pool teed.

Juhul kui üldplaneeringuga soovitakse kavandada supluskohtasid, siis tuleb arvestada, et neile kehtivad 03.10.2019. a sotsiaalministri määruse nr 6325 nõuded. Määruse nr 63 nõudeid kohaldatakse kõikidele supluskohtadele, kus käib ujumas suur hulk inimesi ning milles suplemist ei ole alaliselt keelatud või mille suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte supelda. Määruse kohaldumise konkreetsele supluskohale otsustab Terviseamet.

3.1.5.5 Tuletõrje veevarustus

Üldplaneeringus on vastavalt Päästeametilt saadud infole olemasolevad tuletõrje veevõtukohad ja hüdrandid. Kõikidele tuletõrje veevõtukohtadele ja hüdrantidele tuleb tagada nõuetekohane ligipääs (piisava kandevõimega juurdepääsutee) ja juurdepääsetavus, sh vajadusel tuletõrjeauto manööverdamise (ümberpööramise) võimalus, veevõtukaev (looduslike veevõtukohtade osas)

ning piisav vooluhulk (hüdrantidel).

Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsiti valla kaetust tuletõrje veevõtukohtadega (võrgustiku analüüsi meetoditel arvutati olemasolevatest veevõtukohtadest kaugused mööda teedevõrku), mille tulemusel toodi välja asustatud piirkonnad, mis jäid enam kui 3 km kaugusele (mööda teid) teadaolevatest tuletõrje veevõtukohtadest ning kus on lähiajal vajalik veevõtukoha

25 Nõuded suplusveele ja supelrannale – Riigi Teataja

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

57

tegemine. Tuletõrje veevarustus tuleb tagada kõigi ehitiste lähialal vastavalt kehtivatele nõuetele. Veevarustuse tagamine on iga ehitisega kinnisasja omaniku ülesanne. Planeeritud veevõtukohtade asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus.

3.1.5.6 Mõju maaparandussüsteemidele

Põlva valla põllumajanduslikud maad on kaetud ulatusliku maaparandussüsteemide võrguga. Vastavalt Maaparandussüsteemide registrile (MSR)26 asub Põlva vallas 354 maaparandussüsteemi reguleerivat võrku. Ulatuslikud maaparandusalad annavad teavet suuresti liigniisketest aladest.

Joonis 10. Maaparandussüsteemide paiknemine Põlva vallas.

Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist ja terviklikkust tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses sätestatule ja looduskaitseseadusest tulenevate veekaitsevöönditega.

ÜP kohaselt tuleb maaparandussüsteemiga kaetud maa-ala kasutusele võtmisel muul otstarbel tagada, et kavandatav tegevus ei muuda veerežiimi ka süsteemi ümbritsevatel aladel. Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Kinnistul asuvad maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavid tuleb kinnistu omaniku poolt hoida korras, need puhastada ja võsa eemaldada. Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida nõudeid, mis on kinnitatud õigusaktidega.

26 Maaparandussüsteemide register – PMAIS Avalik Vaade (agri.ee)

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

58

Maaparandussüsteemiga ala kasutuselevõtt elamu-, äri- või tootmisalana nõuab maaparandussüsteemi toimimisega arvestamist. Ebakorrektsete lahenduste puhul võib tegevusega kaasneda üleujutusoht ning sellega seotult kahju varale. Maaparandussüsteemidega alade arendamisel on vajalik Põllumajandusameti kooskõlastus ning kohalik omavalitus peaks lahenduse toimimise kahtluse korral nõudma liigvee ärajuhtimislahenduse projekti ja/või eksperthinnangut.

Vastse-Kuuste alevikus kattuvad maaparandussüsteemi alad elamu-, äri- ja tootmisala juhtotstarvetega aladega. Samuti kattub Aarna ja Mooste külades maaparandussüsteemi ala tootmismaa juhtotstarbega aladega. Rasina külas kattub maaparandussüsteemi ala elamu- ja toomisala juhtotstarbega aladega. Nende alade arendamisel tuleb tähelepanu pöörata maaparandussüsteemide toimimisele. Maaparandussüsteemide toimimine tuleb tagada vältimaks üleujutusohtu.

3.1.6 Mõju põhjaveele

3.1.6.1 Mõju põhjavee kvaliteedile

Hüdrogeoloogiliselt on Põlva valla ala vahelduv, eeskätt ürgorgude piirkonnas, kus esineb rohkesti allikaid. Põlva vallas kasutatakse Kvaternaari, Kesk-Devoni ning Kesk-Alam-Devon

veekompleksi põhjavett. Valdavalt kasutatakse tarbeveeks Kesk-Devoni põhjavett.

Joonis 11. Põlva valla põhjavee kaitstuse kaart. Allikas: Põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000.

Suuremal osal vallast on põhjavesi kaitstud, nõrgalt kaitstud alasid on kaks:

− Valgesoo ja Kiidjärve küla piiril;

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

59

− Vastse-Kuuste aleviku põhja-kirde-ida serv, osaliselt Lootvina, Padari, Leevijõe, Karilatsi, Valgemetsa ja Koorvere külad.27

Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladele asustuse laiendamisel, eeskätt tootmisalade arendamisel, tuleb suurt tähelepanu pöörata põhjavee võimaliku reostuse vältimisele. ÜP ei näe ette asustuse olulist laiendamist nõrgalt kaitstud põhjaveega aladele.

Põlva vald tarbib Kvaternaari-, Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni veekihi põhjavett. Põlva valla ühisveevarustuses kasutatavate põhjaveekogumite seisund on halb (Tabel 9). ÜPga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjavee seisundit ohustada.

Tabel 9. Põlva valla ühisveevarustuses kasutatavate põhjaveekogumite seisund (Andmed: Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014–2019. Eesti Geoloogiateenistus, 2020).

Põhjaveekogum Põhjavee- kogumi number

Keemiline koond- hinnang 2020

Koguseline koond- hinnang 2020

Põhjavee koond- seisund 2020

Mittehea seisundi põhjus

Kesk-Alam- Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

22 Hea Hea Hea

Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

24 Halb Hea Halb PVK-ga seotud Kavilda_1 ja Verevi järve pinnavee- kogumite mittehead seisun- dit põhjustav kõrge ammooniumi sisaldus võib pärineda põhjaveest. Vajalik on selgitada Kavilda oja põhjavee toitumise osakaal ja jätkata NH4 pikaajalist seiret.

Põhjavee seisundi seisukohalt on eeskätt tähtsad erinevad hajukoormusallikad nagu põllumajandustegevus, kanaliseerimata alad, karjääridest põhjavette minev reostus ning võimalikud punktkoormusallikad, milleks on võimalikud lekked tööstusaladelt, lekked jäätmete ladustamisega seotud aladelt ja reoveepuhastite väljalasud.

Üldplaneeringu tasandil ei ole võimalik olulisel määral reguleerida põllumajanduslikku hajureostust. Reostuskoormuse vähendamiseks tuleks eelistada mahepõllumajanduslikku tootmist ning järgida tuleb põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid võimaliku põllumajandusreostuse vältimiseks.

Põhjavee reostuskoormuse vähendamiseks vajalikud tegevused põllumajanduse valdkonnas vastavalt meetmekavale ei ole valdavalt üldplaneeringu kontekstis ellu viidavad28. Üldplaneeringus osaliselt reguleeritavaks on reoveekogumisalade temaatika. Reoveekogumisalad on kajastatud KSH ptk 3.1.5.2.

27 Põhjavee kaitstus, Maa-ameti goportaal ja OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 28 Infrafate eesti AS ja Hartal Projekt AS. 2015. Põhjaveekogumite ohustatust ja halba seisundit põhjustavate koormuste vähendamise meetmeprogramm ja selle tegevused.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

60

ÜVK arengukava toob välja ÜP veemajanduslikud ja looduskeskkonna eesmärgid (poolpaksus kirjas esitatud eesmärgid on asjakohane kajastada ÜPs tingimustena):

− Renoveerida ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid, puhastada biotiigid;

− Liita uued kompaktse asustuse põhimõttel kavandatavad elamualad (olemasolevate elamumaade laiendused) ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrkudega;

− Keelata reovee transportimine põldudele. Kogumismahutite tühjendamisel tuleb reovesi transportida purgimissõlme;

− Hajaasustuses tuleb jälgida salvkaevude asukoha valikul nende paiknemist võimalike reostusallikate suhtes põhjaveevoolu suunas ülesvoolu ja neist võimalikult kaugel (mitte vähem kui 10 m) (salvkaevu asukoht peab jääma heitvee pinnasesse juhtimise asukohast vähemalt 50 m kaugusele);

− Hajaasustuses on soovitav korraldada veevarustus mitme kinnistu peale ühiselt, võttes vett ühisest puurkaevust;

− Mitte suunata reoaineid valla territooriumile jäävatesse seisu- ja vooluveekogudesse;

− Suure keskkonnakoormusega ettevõtete rajamise puhul on vajalik rakendada reovee eelpuhastust (lokaalsed reoveepuhastuslahendid) enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist;

− Pinna- ja põhjavee saastumise vältimiseks on oluline tootmisaladele rajada kõvakattega territooriumid, et vältida maha valgunud reostuse pinnasesse infiltreerumist (luua drenaažisüsteem reostuse kogumiseks);

− Nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb kanalisatsioonivõrguta majapidamistes pinna- ja põhjaveekaitse eesmärgil reovesi suunata imbsüsteemi või kogumiskaevudesse;

− Välja ehitada looduslike veekogude juurde Päästeameti nõuetele vastavad veevõtukohad ja ligipääsud;

− Uute hoonestusalade arendamisel näha detailplaneeringuga ette veevõtukoha või tuletõrjehüdrantide rajamine.

Põlva valla ÜP-ga on seatud ka põhimõtted sademevee käitlemiseks ning pööratud on tähelepanu kliimamuutustest tingitud võimalikele muutustele sademevee koguste jaotuses (valingvihmade võimalik sagenemine).

Üldplaneeringus kavandatava maakasutusega kaasnevana ei ole oodata negatiivse mõju avaldamist põhjavee seisundile juhul kui järgitakse üldplaneeringuga sätestatavaid tingimusi

ning õigusaktidega kehtivaid veemajanduse regulatsioone.

3.1.6.2 Mõju põhjavee kvantiteedile

Põlva valla ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude kaudu ammutatakse vett kolmest põhjaveekogumist: Kvaternaari-, Kesk-Devoni- ja Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumid Ida-Eesti vesikonnas. Ülejäänud põhjavee kompleksid lasuvad sügavamal ning vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Valdavalt kasutatakse tarbeveeks Kesk-Devoni põhjavett. Ülevaate Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2020. a hinnatud põhjavee seisundi kohta on toodud Tabel 9-s.

Põlva valla territooriumil on põhjaveevarud kinnitatud Põlva põhjaveemaardlas keskkonnaministri 06.12.2016. a käskkirjaga nr 1-2/16/1244 „Põlva ja Valga põhjaveemaardlate

põhjaveevaru kinnitamine“ järgmiselt (Tabel 10):

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

61

Tabel 10. Põlva põhjaveemaardla kinnitatud põhjaveevaru.

Põhjavee- maardla

Veekiht, geoloogiline indeks

Veehaare Põhjavee- varu, m3/ööp

Põhjaveevaru kategooria ja otstarve

Põhjavee- varu kasutusaeg

Põlva Kesk-Devon (D2) Piiri 1700 T1 joogivesi 31.12.2043

Ähnioru 940 T1 joogivesi 31.12.2043

Kesk-Alam-Devon (D2-1) Piiri 1200 T1 joogivesi 31.12.2043

Ähnioru 2180 T1 joogivesi 31.12.2043

Tuginedes põhjaveebilansi 2019. a andmetele29, siis oli Põlva põhjaveemaardla Kesk-Devoni põhjaveekogumi veevõtt 868 m3 ööpäevas (Piiri veehaardest 443 ja Ähnioru veehaardest

425 m3) ning aasta lõpul oli kasutamises olev vaba põhjaveekogus 1772 m3.

Arvestades piirkonna põhjavee tarbimist ja põhjaveemaardlate koguselise seisundi hinnangut, siis ei ole oodata põhjavee koguselisi probleeme. Üldplaneeringuga kavandatava maakasutusega ei ole oodata koguselise tarbe olulist suurenemist. Juhul kui piirkonda lisandub väga suure (üle 500 m3/ööp) põhjaveetarbega ettevõtteid tuleb neil läbi viia põhjaveevarude hindamine.

3.2 Mõju ressursikasutusele

3.2.1 Väärtuslikud põllumajandusmaad ning nende säilimine

Väärtuslike põllumajandusmaade määramise lähtekohaks on Maaeluministeeriumi poolt omavalitsustele antud sisend ning Põlva maakonnaplaneering. Maakonnaplaneering kajastab väärtuslike põllumajandusmaade kihti informatiivse andmekihina ning lähtus maakonnaplaneeringu kehtestamise ajal (2017) menetluses olnud väärtuslike põllumajandusmaade määramise tingimusi ja kasutamistingimusi reguleeriva seaduse eelnõust. ÜP koostamise ajal on väärtuslike põllumajandusmaade määramist ja kasutustingimusi reguleeriv õigusakt kehtestamata. Põlva valla üldplaneeringuga määratakse väärtuslik põllumajandusmaa ja selle kasutustingimised eelkõige lähtudes Põlva valla ruumilise arengu vajadustest, arvestades maakonnaplaneeringus sätestatuga ning põllumajandusmaade määramise tingimusi ja kasutamistingimusi reguleeriva seaduse eelnõus toodud üldiste põhimõtetega. Vastava õigusakti jõustumisel rakendatakse väärtuslikule põllumajandusmaale õigusaktis toodud definitsiooni ning kaitse- ja kasutustingimusi.

Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla haritav maa (põllumaa), püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maa, kus tulenevalt viljakusest jätkub põllumajanduslik maakasutus. Põlva maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet (viljelusnäitaja mis sõltub mullastiku kvaliteedist) on 39 hindepunkti. Üldplaneering määrab väärtuslikuks põllumajandusmaaks väljaspool tiheasustusala, ehituslikku piirkonda ja rohevõrgustiku tugiala asuvad üle 5 ha suurused haritava maa kõlvikud, mille boniteet on 39 hindepunkti või sellest suurem.

Väärtuslike põllumajandusmaade olemasolu ja säilitamine loob aluse väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste seadmiseks läbi erinevate planeeringute.

Väärtuslikul põllumajandusmaal või seda mõjutatavate tegevuste kavandamisel peetakse silmas, et eelkõige on tegemist põllumajandussaaduste tootmiseks vajaliku maaga mille terviklikkus ja kasutatavus ei tohi väheneda ega halveneda. Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse

29 https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri-tegevusvaldkonnad/vesi/pohjavesi#phjaveevarud-ja-bi

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

62

üksnes põllumajandussaaduste tootmiseks ning üldjuhul on väärtuslikku põllumajandusmaad sisaldava katastriüksuse maa kasutamise sihtotstarve maatulundusmaa.

ÜP lubab teatud tingimustel kasutada väärtuslikku põllumajandusmaad ehitamiseks. Ehitamisel tuleb arvestada väärtusliku põllumajandusmaa eesmärkidega ning tagatakse väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus. Väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist kaalutakse üksnes siis, kui mujale ehitamine on võimatu või ebaotstarbekas. Maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks vajalik uus hoone või rajatis (põllumajandusehitis) ehitatakse ühte kompleksi olemasolevate ehitistega või võimalikult lähedale teele.

Elamuid ja nende teenindamiseks vajalikke hooneid tohib ÜP järgi ehitada väärtusliku põllumajandusmaa äärele, olemasoleva hoonestuse või tee lähedusse. Väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkuse tagamiseks kavandatakse uued ehitised seejuures selliselt, et väärtusliku põllumajandusmaa pindala ei lange alla 5 ha. Joonobjektide jm taristuobjektide kavandamisel arvestatakse väärtusliku põllumajandusmaa säilimisega, need kavandatakse

selliselt, et alad ei killustuks ning nende kompaktsus ei väheneks.

Väärtuslikku põllumajandusmaad ei metsastata ega lasta võsastuda. Mulla kaitseks, kliimakahjustuse leevendamiseks või põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks rajatakse või lastakse looduslikult tekkida puuderida, hekk, kiviaed või puudesalu üksnes väärtusliku põllumajandusmaa äärealale.

ÜP-s esitatud tingimused tagavad väärtuslikke põllumaade kaitstuse ning arvestavad piirkonna eripäradega.

3.2.2 Mõju metsa-aladele

Tuginedes seisuga 30.04.2021. a Maakatastri andmetele, siis kuulub Põlva valla territooriumist 46% metsamaa alla. Üldplaneering taunib asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat metsamaade kruntimist üksteisest ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks. ÜP kohaselt tuleb Põlva vallas olemasolevat kõrghaljastust maksimaalselt säilitada ning üldine nõue on, et vähemalt 10% katastriüksusest peab olema kõrghaljastusega. Mitmetes ehituspiirkondades on seatud tingimus, et tuleb säilitada katastriüksuse metsamaast vähemalt 30% metsana. Rohevõrgustikus ei ole üldjuhul lubatud ehitada metsamaa kõlvikule. Asulate olulist laiendamist metsamaade arvel ei kavandata ning seega ei ole oodata üldplaneeringus kavandatavast maakasutusest tulenevat negatiivset mõju metsa-aladele.

Metsa majandamine toimub metsaseaduse alusel ning metsa majandamist ÜPs oluliselt reguleerida ei kavandata. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.

Metsade suurest osakaalust tingituna on valla territooriumile jäävatel metsadel nii metsamajanduslik, looduskaitseline kui ka puhkemajanduslik väärtus. Üldplaneeringu kontekstis on oluline eeskätt puhkemajanduslik väärtus. Metsad toimivad asulate puhkealadena. Üldplaneeringus on kaardistatud piirkonna jaoks olulised puhkeotstarbeliselt kasutatavad metsaalad. Antud alasid võib käsitleda kui kõrgendatud avaliku huviga metsaalasid (KAH). KAH- alale koostatakse koostöös omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajaline (10 aasta perspektiiviga) metsamajandamise kava. Kava koostamise eesmärgiks on saavutada puhkamiseks sobiv ja looduslikult mitmekesine mets. KAH-alal arvestatakse raiete kavandamisel kogukonna ja omavalitsuse ettepanekutega. KAH-ala metsamaal planeeritakse raietegevust selliselt, et alal oleks tagatud ka kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum. KAH-ala uuendusraie kooskõlastatakse omavalitsusega.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

63

Üldplaneering ei näe ette kaitsehaljastuse juhtotstarbe määramist. Kaitsemetsa funktsiooniks oleks leevendada tundlikele aladele (elamualad jms) maantee/raudtee/tootmisalade poolt avalduvat negatiivset mõju. ÜP raames ei kaardistatud olulise mõjuga objekte metsastel aladel, mille puhul metsaaladel esineks kaitsemetsa funktsioon. Samas on ÜPs kaitsehaljastust kui

võimalikku müra leevendusmeedet käsitletud.

3.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud

Põlva valla territooriumil on osaliselt või täielikult 11 maavarade registris arvel olevat maardlat (Kurgsoo-, Ahja (Ahja-Lutsu, Vanamõisa)-, Riha-, Kääpa- ja Meelva turbamaardlad; Kadaja- Mooste- ja Himmaste liivamaardlad; Joosu- ja Kärsa savimaardlad; Marimäe kruusamaardla) ja viis kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist (Kurgsoo II turbatootmisala, Meelva turbatootmisala, Kadaja II liivakarjäär, Mooste II liivakarjäär ja Himmaste liivakarjäär). (Tabel 11)

Tabel 11. Põlva valla territooriumil paiknevad maardlad (seisuga 28.04.2021).

Maavara Maardla nimetus, pindala

Maavara kasutusala Olemasolev mäeeraldis

T-turvas Kurgsoo, 484,57 ha vähe- ja hästilagunenud turvas Kurgsoo II (5)

T-turvas Ahja (Ahja-Lutsu, Vanmõisa), 1166,76

järvelubi, hästilagunenud turvas, järvemuda põllu- väetiseks

–

T-turvas Riha, 371,47 ha vähe- ja hästilagunenud turvas –

T-turvas Kääpa, 775,58 ha hästilagunenud turvas –

T-turvas Meelva, 2640,37 ha vähe- ja hästilagunenud turvas Meelva turbatootmisala (PolM-10)

S-savi Joosu, 24,39 ha keraamiline savi –

S-savi Kärsa, 5,61 ha keraamiline savi –

L-liiv Kadaja, 2,88 ha täiteliiv Kadaja II iivakarjäär (L.MK.PÕ-174838)

L-liiv Mooste, 2,88 ha täiteliiv –

L-liiv Himmaste, 2,25 ha täiteliiv Himmaste liivakarjäär (L.MK/327152)

K-kruus Marimäe, 9,14 ha ehituskruus –

Põlva valla territooriumile jääb Maa-ameti geoportaali andmetel veel järgmiste maavarade leiukohtasid: kruus, liiv, turvas, savi. Maavara leiukoht on ala, kus maarava kvaliteet vastab maavaradele esitatud kvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik on täpsemalt piiritlemata.

Samuti jääb Põlva valla territooriumi loode osasse veel liiva- ja turba perspektiivalasid. Perspektiivala on geoloogiliste otsingu- või uuringutööde tulemusel hinnatud prognoosvaruga

maavaralasundi ala, mis on maavarade registris kinnitamata.

Seisuga 18.12.2022. a on paikneb Maa-ameti WFS-teenuse30 andmetel Põlva valla territooriumil aktiivsed geoloogilise uuringualad Marimäe uuringuruum (Marina Minerals OÜ, L.MU/515085, maavara: kruus, liiv, ehituskruus, täitekruus, ehitusliiv, täiteliiv) ja Logina uuringuruum

(Maavarauuringud OÜ, L.MU/334020, maavara: liiv, kruus).

Aktiivseid mäeeraldisi on 4: Kurgsoo II turbamaardla, luba kuni aastani 2025, Meelva turbatootmisalal kuni aastani 2049, Kadaja II liivakarjääri mäeeraldisel kuni aastani 2034 ning Himmaste liivakarjääri mäeeraldisel kuni aastani 2032.

30 https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCap abilities.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

64

Turbatootmisaladest lõppeb järgmisena maavara kaevandamise loa kehtivus kõige esimesena Kurgsoo II turbamaardla mäeeraldisel aastal 2025. Kotkas Keskkonnalubade Infosüsteemis puudub info kaevandatud maa kasutamise otstarbe kohta. Meelva turbatootmisala keskkonnaloa kohaselt on ala korrastamise suund taastuv soo.

Liivakarjääridest lõppeb maavara kaevandamise loa kehtivus kõige esimesena Himmaste liivakarjääris aastal 2032. Kotkas Keskkonnalubade Infosüsteemi andmete alusel on Himmaste liivakarjääri kaevandatud maa korrastamise otstarve osaliselt metsamaa ja osaliselt veekogu. Kotkas Keskkonnalubade Infosüsteemi andmete alusel on Kadaja II liivakarjääri kaevandatud maa korrastamise suund maatulundusmaa (metsamaa).

Tuginedes maavarade registri andmetele, siis kattub olemasolev Kadaja II liivakarjäär täielikult Kadaja liivamaardlaga, mistõttu käesoleval hetkel nimetatud maardla olemasolevale maavaravarule uute kaevandamislubade väljastamine ei ole võimalik. Sarnane olukord on ka Himmaste liivamaardla ja Himmaste liivakarjääriga.

Maa-ameti geoportaali andmetel kattub Meelva turbamaardla plokk 6 (aktiivne tarbevaru) osaliselt Meelva looduskaitsealaga. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.12.2016. a määruse nr 64 „Meelva looduskaitseala kaitse-eeskiri“ § 9 lg 2 on kaitsealal keelatud loodusvarade kasutamine.

Vastavalt maapõueseadusele jaguneb arvele võetud maavara kogus olenevalt uurituse detailsusest tarbevaruks ja reservvaruks. Tarbevaru on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse detailsus võimaldab saada maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks vajalikud andmed. Reservvaru on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse detailsus võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Tarbevaru ja reservvaru jagunevad nende kasutusvõimalikkuse alusel aktiivseks ja passiivseks. Vastavalt maapõueseaduse § 23 lg-le 6 on maavaravaru passiivne juhul kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul juhul on maavaravaru aktiivne. Eelnevast lähtuvalt oleks asjakohane tunnistada Meelva turbamaardla ploki 6 aktiivne tarbevaru osaliselt passiivseks tarbevaruks.

Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada:

1) maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses;

2) juurdepääs maavarale;

3) maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust võib lubada üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:

1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda;

2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või

3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

65

Põlva valla üldplaneeringuga ei kavandata ehitustegevust, sh infrastruktuuriobjekte kaevandamata maardla alale. Üldjuhul peab planeeritava taristu kattumisel maardlaga eelistatavalt kavandama esmalt maa-alalt maavara kaevandamist ning seejärel objekti rajamist.

Üldplaneeringu kaardi kohaselt esineb vähesel määral maardlate ja juhtotstarbega alade

kattumist (Tabel 12).

Tabel 12. Üldplaneeringu kaardi kohaselt maardla aladega kattuvad elamute juhtotstarbega maadega kattuvad alad.

Maardla alaga kattuv koostatava üldplaneeringu ala Selgitus, soovitus

EV juhtotstarbega ala kattub Kääpa turbamaardla aktiivse reservvaru plokiga 2. Antud alal ehitamine on suure tõenäosusega võimalik ainult peale varude ammenamist või registrist kustutamist. Arvestades katastriüksuste suurust ja paiknemist, siis on võimalik elamud paigutada väljaspoole maardla ala.

EV1, Se ja T juhtotstarvetega alad kattuvad Ahja (Ahja-Lutsu, Vanamõisa) turbamaardla aktiivse reservvaru plokiga 3 ja passiivse reservvaru plokiga 5. Antud aladel ehitamine on suure tõenäosusega võimalik ainult peale varude ammenamist või registrist kustutamist.

Üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis halvendaksid maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist. Üldplaneeringuga määratud maardla aladega kattuvatele muu juhtotstarbega aladel (Tabel 12) ehitus on võimalik ainult peale varude ammenamist või registrist kustutamist.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

66

3.3 Mõjud tehiskeskkonnale

3.3.1 Mõju transporditaristule

Põlva vallal on hea liiklusgeograafiline asend. Valda läbib Tartu–Petseri suunaline raudtee ja järgmised tugimaanteed31:

− 45 Tartu – Räpina – Värska,

− 62 Kanepi – Leevaku (tervikteel on mitteriigitee lõike),

− 64 Võru – Põlva (tervikteel on mitteriigitee lõike),

− 89 Põlva – Saverna,

− 90 Põlva – Karisilla,

− 61 Põlva – Reola (tervikteel on mitteriigitee lõike),

− 87 Põlva ringtee.

Tihe riigi tugi- ja kõrvalmaanteede võrgustik tagab hea ühenduse Tartu ja Võru linnaga ning valla suuremate asumite ühenduse vallakeskuse – Põlva linnaga. Põlva linna ümbritseb ringtee, mis teenindab raudteeäärseid tootmispiirkondi ning sellele on suunatud liiklemine raske- ja ohtlike veostega. Riigile kuuluvate kruusateede osakaal maakonna riigiteede kogupikkusest on Põlva

maakonnas 44,8%, veelgi suurem on see vaid Valga (50,0%) ja Võru (47,5%) maakondades32.

Põlva vallas on kokku ligikaudu 679 km teid, neis avalikus kasutuses on 514 km. Avalikult kasutatavate teede hoolduse ja remondi korraldamise tagab Põlva valla hallatav asutus – Põlva Haldusteenistus.

Kergliiklusteid on Põlva vallas kokku 18,5 km ja peamiselt asuvad need Põlva linnas ja selle ümbruses.

Põlva valla teedevõrk on suures plaanis välja kujunenud (Joonis 12) ja asustusega hõlmatud alasid kattev. Muuhulgas läbib Põlva valda kagu-loodesuunaliselt laiarööpmeline raudtee (väline tunnus: 4076623).

31 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/teeregister

32 Teeregister (mnt.ee)

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

67

Joonis 12. Põlva valla riigiteede liiklussagedused 2020 aastal ning ÜPs planeeritavad kergliiklusteed.

Üldplaneering ei kavanda uusi maanteetrasse. Põlva valla üldplaneering keskendub peamiselt jalg- ja jalgrattateede kavandamisele, mis tagab kvaliteetse avaliku ruumi ja soodustab keskkonnasäästlikke liikumisviise. Üldplaneeringus ei ole paika pandud kavandatavate teede täpset asukohta ning ei määratle planeeritavate teede konkreetseid trajektoore ning täpset teede liiki. Teede täpsem lahendus selgub detailplaneeringu või ehitusprojekti raames.

Põlva valla üldplaneering määrab tänavad, kus rakendatakse jagatud tänavaruumi põhimõtteid. Jagatud tänavaruumi all mõistetakse teid ja tänavaid, mis on olulised jalgsi- ja jalgrattaga liiklejatele, kui tagavad mootorsõidukitega ligipääsu kohalikele elanikele ja teenustele. Jagatud

tänavaruumi luuakse sobiliku tänavadisainiga, mis ei soosi läbivat mootorsõidukite liiklust.

Üldplaneering toob välja ühe riigiteede lõigu, millel kehtestatakse riigitee kaitsevööndi ulatus 10 meetrit mõlemal pool äärmise sõiduraja välimist servast. Samuti esitab üldplaneering riigiteede lõigud, millel suurendatakse riigitee kaitsevööndi ulatust 30 meetrile mõlemal pool äärmise sõiduraja välimist serva (9 teelõiku).

Üldplaneeringus on tähistatud loomaõnnetuste statistika andmetel konfliktialad (piirkonnad, kus tuleb täiendavat tähelepanu pöörata maakasutusele ja liiklusohutusele). Üldplaneeringus esitatud konfliktialadel loomade liikumisvõimaluste säilimiseks ning ootamatult teed ületavad metsloomade tekitatud õnnetusjuhtumite vältimiseks on vajalik, et teede ehitus- ja rekonstrueerimisprojektide koostamisel kavandatakse vajalikud kaitseabinõud:

kiiruspiirangud, hoiatusmärgid, ökotunnelid, ökoduktid jms.

Üldplaneeringus kavandatavat täiendavat kergliiklusteede võrgustikku võib pidada positiivset keskkonna mõju omavaks. Kergliiklusteede edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada looduskaitseliste kitsendustega (käsitletud ptk 3.1).

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

68

3.3.2 Mõju jäätmekäitlusele ja jääkreostus

Vastavalt Jäätmearuandluse Infosüsteemile tekkis Põlva vallas 2019. a jäätmeid kokku 38 425 tonni (Tabel 13). Tekkelt olid valdavad ehitus- ja lammutusjäätmed, mille teke on tavapäraselt väga kõikuv sõltudes konkreetsetest suuremahulistest ehitusobjektidest.

Tabel 13. Jäätmeteke ja käitlus Põlva vallas 2019. a. Alus: https://jats.keskkonnainfo.ee/

Jäätmete põhigrupi nimi Koguteke Taas-kasutatud

Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil ning toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed

234,905 100,000

Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi ja kartongi tootmisel tekkinud jäätmed

1188,800 976,000

Pinnakatete, liimide, hermeetikute ja trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed

1,632 –

Termilistes protsessides tekkinud jäätmed 240,000 240,000

Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed

6,689 –

Õli- ja vedelkütusejäätmed 10,796 –

Orgaaniliste lahustite, külmutusagenside ja propellentide jäätmed

0,014 –

Pakendijäätmed 965,827 –

Muud jäätmed 291,581 14,453

Ehitus- ja lammutuspraht 26 877,716 20 350,000

Inimeste või loomade tervishoiu käigus tekkinud jäätmed 9,781 –

Jäätmekäitlusettevõtete, ettevõtteväliste reoveepuhastite ning joogi- ja tööstusvee käitlemisel tekkinud jäätmed

5590,300 9405,000

Olmejäätmed 3006,859 28,000

KOKKU 38 424,900 31 113,453

Põlva valla kehtiva jäätmekava raames tehtud jäätmetekke prognoosi (Tabel 14) alusel on oodata valla territooriumil pigem jäätmetekke vähest langust seoses elanikkonna prognoositava vähenemisega. Üldplaneering ei näe ette ulatuslike uute elamute- ja tootmisalade kavandamist, mille alusel oleks oodata olulist jäätmetekke kasvu. Samas seoses riiklike jäätmealaste eesmärkidega ning õigusaktide nõuetega on vajalik jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutuse olulisel määral parandamine.

Tabel 14. Prognoositavad jäätmetekke kogused Põlva vallas 2019–2025 (Allikas: Põlva valla jäätmekava).

Aasta 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Elanike arv 13 846 13 804 13 763 13 722 13 681 13 640 13 599

Olmejäätmete kogus, t

2731 2723 2715 2707 2699 2691 2682

Pakendijäätmete kogus, t

799 797 795 792 790 787 785

Põlva valla jäätmekava ei näe ette uusi kavandatavaid tegevusi, mis tingiks vajadust ÜP-ga määrata jäätmekavaga seoses kindlat maakasutust (nt uut jäätmejaama ala, kompostimisväljakut). Samas tuleb ÜPs tagada, et see võimaldaks nii olemasolevate jäätmekäitluskohtade laiendamist kui uute jäätmekäitluskohtade rajamist.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

69

Põlva vald käsitleb ÜP-s jäätmekäitluskohtade, sh kompostimisväljakute rajamise tingimusi, nende rajamisel tuleb arvestada:

− hea ja mugav ligipääs mootorsõidukiga;

− piisav kaugus tundlikust ehitisest;

− vastavus keskkonnanõuetele.

Tingimusi võib pidada piisavaks ja asjakohaseks negatiivse keskkonnamõju vältimiseks. Arvestama peab, et kõik jäätmekäitluskohad vajavad keskkonnaluba, kompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit, mille raames on võimalik kehtestada täiendavaid keskkonnanõudeid. Samuti kehtivad jäätmekäitluskohtadele õigusaktidest tulenevad keskkonnanõuded.

Põlva vallas on EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel registreeritud 9 keskkonnaohtlikku objekti, neist 8 on jääkreostusobjektid (Tabel 15).

Tabel 15. Põlva valla keskkonnaohtlikud objektid.

Objekti nimetus Ala ohutustamine Ohu liik Asukoht Staatus

Põlva Teedevalitsuse ABT

Jääkreostus on aruande/info põhjal likvideeritud, mõju põhja- ja pinnaveele seega puudub.

Pinnas Himmaste küla

riikliku tähtsusega

Põlva Tarbijate Ühistu endine Linavabrik

Jääkreostus on aruande/info põhjal likvideeritud, mõju põhja- ja pinnaveele seega puudub.

Pinnas Põlva linn Kohaliku tähtsusega

Plaki järv Jääkreostuse likvideerimiseks ei ole meetmeid rakendatud. Järves olevast jääkreostusest eraldub täiendavaid toitaineid pinnavette. Järves olev jääkreostus käitub sekundaarse reostusallikana Orajõe suhtes. Suurim probleem Plaki järves on naftasaaduste ja PAH-de kõrge sisaldus järvesettes, mis kantakse edasi Orajõkke.

Muda veekogu põhjas, pinnas

Orajõe küla Kohaliku tähtsusega

Põlva masuudihoidla

Jääkreostus likvideeritud 2017*, seega mõju põhja- ja pinnaveeke puudub.

Pinnas Põlva linn riikliku tähtsusega

Põlva EPT naftabaas Maapealsed mahutid on tühjendatud ja torustikud likvideeritud. Maa-alused mahutid on tühjendatud, kuid välja tõstmata. Vastavalt 2015. a infokaardile on risk põhjaveele suur ning risk piinaveele väike.

Pinnas Põlva linn riikliku tähtsusega

Elektrivõrkude immutusplats

Jääkreostus väheses osas likvideeritud. Roheka immutamiseks mõeldud

Pinnas Taevaskoja küla

kohaliku tähtsusega

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

70

Objekti nimetus Ala ohutustamine Ohu liik Asukoht Staatus

vedelikuga täidetud mahutid on likvideeritud (neis olnud immutusvedeliku likvideerimise kohta andmed puuduvad = valati maha). Vastavalt 2015. a infokaardile on riski nii põhja- kui ka pinnaveele väike.

Endine Põlva EPT naftabaas

Jääkreostuse likvideerimiseks ei ole meetmeid rakendatud. Endise EPT naftabaasi võimalik jääkreostuskolle ei kujuta ümbritsevale keskkonnale praegu reaalset ohtu ja spetsiaalsete reostusuuringute vajadus puudub. Mahutipark likvideeriti pärast 2006. a. Tankla ei tööta. Risk põhja- ja pinnaveele puudub.

Pinnas Põlva linn riikliku tähtsusega

Kuremäe ABT Jääkreostus suures osas likvideeritud. 2006. a likvideeris AS Epler&Lorenz ühe 75 m3 jääkidega mahuti. (Andmed AS Avraalil). Iseseisvalt on likvideeritud reostunud pinnast ja viidud Torma prügilasse (saateleht on AS Avraalil olemas). Objekt on tähistatud, kuid juurdepääs pole inimestele piiratud. Objektil on avatud mahutites põlevkiviõli ja naftabituumeni jäägid. Pinnas ja maapinnalähedane põhjavesi on tõenäoliselt reostunud. Pinnase ja põhjavee uuringuid pole tehtud. Risk põhjaveele on suur ja risk pinnaveele on väike.

Pinnas Rosma küla riikliku tähtsusega

Kooli katlamaja mahuti*

Maa-alused mahutid likvideerimata*

Pinnas Põlva linn

Tännassilma kütusetankla*

Maa-alused mahutid likvideerimata*

Pinnas Tännassilma küla

Põlva vallas puuduvad tegutsevad prügilad. Põlva vallas asuvad järgmised suletud väikeprügilad:

Adiste, Akste, Soehaudu, Hernejärve, Kiuma ja Metste.

Adiste prügila oli kasutuses 1965–2009. Prügila sulgemine toimus vastavalt Põlva Linnavalitsuse poolt esitatud ja keskkonnaameti poolt heaks kiidetud sulgemiskavale. Adiste prügila oli

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

71

tavajäätmete prügila, mis asus 7 kilomeetri kaugusel Põlva linnast, jäädes Kanepi-Leevaku tugimaanteest paarisaja meetri kaugusele. Adiste prügilasse on ladestatud 106 255 tonni jäätmeid, prügilademe all on ca 2,1 ha.

Akste prügila asus Kärsa külas ning jäi Tuuma kinnistust kirde suunda. Akste prügila on suletud

vastavalt nõuetele.

Endises Laheda vallas paiknev Soehaudu prügila sulgeti 2002. a. Tegu oli tavajäätmete prügilaga.

Endises Vastse-Kuuste vallas paiknes ka Hernejärve prügila, mis suleti 2003. a. Tegu oli tavajäätmete prügilaga.

Ametliku jäätmete kõrvalduskohana toimis kunagi Kiuma loomsete jäätmete matmispaik, mis oli Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud. Kiuma matmispaigas kõrvaldati ka teiste

ümbruskonna põllumajandustootjate tegevuses tekkinud loomseid jäätmeid.

Metste prügila suleti ning kaeti 1997. aastal. Tegu oli segaolmejäätmete prügilaga.

Üldplaneeringuga ei ole kavandatud jääkreostusobjektide, sh prügilate asukohtadesse tundlikku maakasutust. Jääkreostusaladele uute ehitiste rajamisel tuleb eelnevalt veenduda

pinnase ja põhjavee vastavuses kavandatava kasutusotstarbe nõuetele.

3.3.3 Mõju riigikaitsele ja lennuohutusele

Põlva vallas asub mitu riigikaitselist ehitist, mis on loetletud allpool. Riigikaitselise ehitise ümbruses või seda mõjutada võivate ehitiste ehitamisele on kehtestatud piirangud ehitusseadustiku §-s 120. Sama paragrahvi lõike 4 alusel on kaitseminister kehtestanud 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“33, mille § 3 lõige 4 sätestab, et riigikaitseliste ehitiste piiranguvöönd ja piiranguvööndi ulatus täpsustatakse üldplaneeringus või määratakse üldplaneeringus. Samuti on planeerimisseaduse §-s 75, et üldplaneeringuga määratakse riigikaitselise otstarbega maa-alad ja täpsustatakse maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piirid.

Põlva vallas on järgmised riigikaitselised ehitised:

− Kaitseliidu Põlva maleva staabi- ja tagalakeskus (katastritunnus 62001:006:0045 ja 62001:006:0341), mille piiranguvöönd on 300 m kinnistu välispiirist.

− Kaitseliidu Põlva maleva staap (katastritunnus 62001:002:0247), mille piiranguvöönd on 300 m kinnistu välispiirist.

− Uniküla lasketiiru piiranguvöönd, mis ulatub väiksel määral ka Põlva valla territooriumile. Uniküla lasketiiru (katastritunnus 18502:005:0028) piiranguvööndi ulatus on 2000 m

kinnistu välispiirist.

Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse kavandatavad ehitised võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet. Lasketiiru piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav rajada uusi müratundlikke ehitisi (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jms) või määrata

müratundlike ehitiste rajamist soodustavat maakasutuse juhtotstarvet.

Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse kavandatavad ehitised ning kogu valda kavandatavad kõrged ehitised, tuulikud ja tuulepargid võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet. Avalduda võiva negatiivse mõju ärahoidmiseks on oluline üldplaneeringus kajastada

33 https://www. riigiteataja.ee/akt/107042016009

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

72

riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndeid nii planeeringu seletuskirjas kui ka kaardil. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad ja ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Juhindudes seadustest tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada ka kõigi kõrgete ehitiste, tuulikute ja tuuleparkide planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Seejuures on koostööd Kaitseministeeriumiga soovitatav alustada võimalikult varases etapis.

Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alusel metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud

müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega.

Joonis 13. Põlvamaal 2015 a enim kasutatavad taktikaalad ja Kaitseliidu allüksused.

ÜP on käsitlenud metsa kasutamist riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. ÜP-s on esitatud joonis, millel on esitatud kogu Põlva maakonnas enim kasutatavad taktikaalad ja Kaitseliidu allüksused. Seejuures on välja toodud, et riigikaitse väljaõppe korraldamiseks võidakse kasutada kõiki riigimetsaalasid, mitte ainult joonisel esitatud alasid. Seejuures on Väljaõppe korraldajal kohustus teavitada kavandatavast tegevusest väljaõppe ala lähialade elanikke ja metsa-alade

kasutajaid, et tagada ohutus.

Põlva valla üldplaneering ei määra eraldiseisvaid juhtotstarbeid riigikaitselistele ehitistele. Sõltuvalt asukohast on need alad keskuse maa-ala või segakasutusega maa-alade hulgas. ÜPga kavandatavad tegevused ei avalda negatiivset mõju riigikaitsele.

Vastavalt Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse lennunduskaardile paikneb Põlva vald enamusalal lennuinfopiirkonnaga TALLINN (kood: EETT, tüüp: FIR). Lennuinfopiirkond on piiritletud õhuruum, milles osutatakse lennuinfo- ja häireteenuseid võidakse kasutada näiteks juhul kui teenust kasutab enam kui üks üksus. MH kattub Põlva vald ka enamusalal lähenemisalaga TARTU TMA (Kood: EETU tüüp: TMA; alampiir: 1500; ülempiir: 95; õhuruumi klass: D(G); sagedus: 133,9). Lähenemisala on ühe või mitme suure lennuvälja läheduses,

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

73

tavaliselt ATS-marsruutide liitumiskohas kehtestatud lennujuhtimispiirkond (kasutatakse peamiselt Euroopas õhuruumi paindliku kasutamise mõiste raames).

Põlva valla lõunaosas asub Ridala lennuväli, millel ja mille lähiümbruses piirangupindadega kaetud alal ning lennuvälja instrumentaallähenemise protseduuride piirkonnas tuleb arvestada

kehtivas seadusandluses seatud piirangutega.

Lennuvälja piirangupind määrab ehitiste lubatud maksimaalse kõrguse lennuvälja ümbruses, kõrgusepiirang jääb vahemikku 97–220 m. Lennukite tõusu- ja maandusmiskoridor ulatub Mammaste külla (Joonis 14). ÜPga kavandatavad tegevused ei avalda negatiivset mõju lennuohutusele.

Joonis 14. Põlva vallas Ridala lennuvälja piirangupinnad. Allikas: Maa-ameti lennunduskaart.

3.4 Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele

3.4.1 Mõju välisõhu seisundile

Välisõhu kvaliteeti puudutavat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus. Seaduse § 47 lg 1 alusel on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Määrus sätestab õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused keskkonna ja inimese tervise kaitseks.

Õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

74

edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale.

Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist.

Põlva valla välisõhu seisundit võib enamike saasteainete osas pidada heaks. Võrdlemisi kõrged on ammoniaagi kontsentratsioonid, mis tulenevad põllumajanduse võrdlemisi suurest osakaalust piirkonnas. Teiste esmatähtsate saasteainete osas jäävad kontsentratsioonid väga madalatele tasemetele ning piirväärtuste ületamine on ebatõenäoline.34

3.4.1.1 Tootmisettevõtete mõju

Tootmisettevõtete mõju peamised objektid, mis võivad välisõhu seisundit tulevikus mõjutada, on tootmisaladele tulevikus rajatavad või laiendatavad tootmisettevõtted. Käesoleval paikneb vallas mitmeid ettevõtteid, kes omavad keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks. Kõigi olemasolevate ettevõttete saasteainete heitmeid ja heitkoguste vastavust kehtivatele saasteainete piirnormidele välisõhus on hinnatud vastavate keskkonnalubade või komplekslubade taotluste koostamisel. Sealjuures hinnatakse igakordselt loa muutmisel või loa taotlemisel tekkivaid saasteainete kontsentratsioone koosmõjus teiste piirkonna ettevõtetega. Käitisele ei väljastata luba kui on võimalik välisõhu piirväärtuste ületamine väljaspool käitise tootmisterritooriumit.

ÜP staadiumis ei ole teada tootmisaladel tulevikus tegutsema hakkavate ettevõtete iseloom ja sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata ka nende saasteainete emissioone. Iga konkreetse arenduse/ettevõtte korral tuleb juhtumipõhiselt analüüsida ja kaaluda, kas ja milliseid häiringuid see võib põhjustada. Vajadusel tuleb ettevõttel taotleda vastav keskkonna(kompleks)luba ning taotluse koostamisel hinnata õhukvaliteedi piirväärtustele vastavust koosmõjus teiste piirkonna ettevõtetega. Tähelepanu tuleb pöörata lisaks saasteainetele ka lõhnaainete esinemisele ning lõhnaainete heite esinemisel hinnata lõhna häiringutasemele vastavust.

ÜP määrab tootmisalad juba olemasolevatele tootmismaadele ning nende vahetusse lähedusse. Uusi ulatuslikke tootmisalasid ette ei nähta. Pigem nähakse mitmete olemasolevate tootmisalade puhul ette nende perspektiivset sega-alaks muutumist.

ÜP seab tingimuse, et tootmishoonete kavandamisel tuleb arvestada, et katastriüksusele või tootmise maa-alale mahuks ka tootmisest tulenev mõjuala (sh kaitsehaljastus). Kui tootmishoone piirneb elamu, majutushoone või ühiskondliku ehitisega, tuleb eelnimetatud hoone poolsesse külge, kaitseks kahjulike häiringute eest, kavandada mitmerindeline haljastus (võimalusel laiusega 30–50 m). Puhvervöönd tootmisalade ja tundlike alade vahel aitab vältida õhusaaste negatiivset mõju.

3.4.1.2 Kaugküte

Vastavalt endise Põlva valla (enne valdade ühinemist) soojusmajanduse arengukavale35 on Põlva linnas kolm eraldiseisvat kaugküttevõrku, mille kaudu varustatakse kaugküttevõrguga liitunud

tarbijaid, peamiselt korterelamuid ja ühiskondlikke hooneid soojusega.

34 Keskkonnaministeerium. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 LISA II ÕHUSAASTEAINETE PIIRIÜLENE KAUGLEVI. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276.

35 Põlva valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4170/2201/6008/Lisa.pdf#

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

75

Mammaste küla kaugküttevõrgu ja Põlva kaugküttevõrgu vahelise ühenduse (ühendus oli amortiseerunud) on AS Põlva Soojus rekonstrueerinud 2015. aasta sügisel. Mammaste küla varustatakse soojusega J. Käisi tänava katlamajast. Peri küla soojusvarustusega tegeleb soojaettevõtja Peri Põllumajanduse OÜ, kes on mitteametlikult teatanud tsentraalse

soojatootmise lõpetamisest

Vastavalt endise Ahja valla (enne valdade ühinemist) soojusmajanduse arengukavale36 kasutab endise Ahja alevi piirides käesoleval ajal kaugkütte soojust 4 objekti, sealhulgas: 2 korruselamut (Illimari 5 ja 9), eramaja Illimari 7 ja kultuurimaja-vallamaja (Illimari 6). Enamik kaugküttega võrguga ühendatud hoonetest on Ehitusregistri andmetel ehitatud 25–30 aastat tagasi.

Vastavat endise Laheda valla (enne valdade ühinemist) soojusmajanduse arengukavale37 on kaugküttevõrguga ühendatud endises Laheda vallas Tilsi külas kaheksa hoonet, neist neli on kortermajad, üks kauplus, sotsiaalkeskus ja põhikool koostöökeskusega ühes hoones.

Vastavalt endise Mooste valla (enne valdade ühinemist) soojusmajanduse arengukavale38 on kaugküttevõrgu operaator (käitaja) endise valla piires AS Tootsi Turvas. Mooste kaugküttevõrguga on ühendatud kaheksa tarbijat, millest kuus on korruselamud ja kaks vallale kuuluvat hoonet (Mooste Lasteaed Tammetõru ja Mooste Kultuurimaja).

Vastavalt endise Vastse-Kuuste valla (enne valdade ühinemist) üldplaneeringu seletuskirjale39 on tsentraalne soojavarustus tagatud endise aleviku keskosas, valdav osa pereelamutest on lokaalküttel.

Kütteperioodil võib eramute kohtküte põhjustada tavapärasest kõrgemat foonisaastet. Väikeelamute kütmine toob endaga kaasa eelkõige tahkete osakeste (peentolm) kontsentratsioonide suurenemise, kuna eramutes kasutatakse kütusena sageli puitu, pelleteid ja turbabriketti, mille põletamine annab võrdlemisi suure tahkete osakeste heitme. Piirkonna õhukvaliteedi seisukohast eelistatuimad variandid on kaugkütte kasutamine või kohtkütte arendamine maagaasi baasil. Üldplaneeringu kontekstis võib pidada eelistatuks nii elamu- kui äri- ja tootmise arendamist eelkõige kaugküttepiirkondades ja aladel kuhu on võimalik kaugkütet laiendada. Uute arenduste liitmine kaugküttevõrguga minimeerib tekkivat õhusaastet.

3.4.1.3 Põllumajandus

Põlva valla territooriumil on erinevaid loomakasvatusega seotud hooneid võrdlemisi palju (PRIA veebirakenduse andmetel 10.06.2021. a seisuga 136). Enamik loomakasvatusega seotud hooneid ja alasid on väiksemahulised. Õhukvaliteeti mõjutavateks saab pidada suuri põllumajanduskäitisi, mida on vallas seitse (Rakvere Farmid AS (Lutsu küla), TERE AS, Eesti Muna OÜ, Peri Põllumajanduslik OÜ, Põlva Agro OÜ, Mooste Farmerid OÜ ja Rakvere Farmid AS (Mammaste küla). Antud käitised omavad tegevuseks keskkonnakomplekslubasid. Eeldatavalt jäävad teistes loomakasvatusettevõtetes peetavate loomade arvud allapoole loastamise

36 Ahja valla soojamajanduse arengukava aastateks 2016-2026. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4180/8201/6012/Ahja%20SMAK%202016-2026.pdf# 37 Laheda valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4280/1201/7002/Laheda_soojusmajanduse_arengukava.pdf# 38 Mooste valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2016-2026). https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6201/6022/Soojusmajanduse%20arengukava.pdf# 39 Vastse-Kuuste valla üldplaneering. Seletuskiri. https://www.polva.ee/documents/17842760/19108440/Seletuskiri+%281%29.pdf/d987a5b1-b354-4e68- 89e2-cf593a58fa3e

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

76

künniskoguseid Siiski võib esineda loomapidamisega kaasnevana õhu saasteainete emissioon, mis eeskätt väljendub lõhnahäiringu näol. Lõhnaainete heitkogust ja lõhna levikut peavad käitised üldjuhul hindama keskkonnalubade taotlemisel, kuid kuna antud juhul on tegu väikeste põllumajandusettevõtetega, siis pole seda tehtud. Selge on, et häiringu vältimiseks ei ole soovitav farmide lähedusse elamualade ega teiste tundlike objektide kavandamine. Eesti õigusaktides puudub põllumajandusettevõtetele või sõnnikuhoidlatele otsene kuja nõue, kuid soovituslikuks vahemaaks tundlikute aladega on sigalatel sõnnikuhoidlast 500 m ja lehmalautadel 300 m40.

Uute elamute või tundlike hoonete kavandamine keskkonnaloa saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks künnist41 ületavatest põllumajandusettevõtetest lähemale kui 300 m ei ole mõistlik. Samuti ei ole soovitatav keskkonnaloa künnist ületavate uute põllumajandusettevõtete kavandamine lähemale kui 300 m elamutest.

3.4.2 Müra mõju

Atmosfääriõhu kaitse seadus42 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; 2) II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning

elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad; 3) III kategooria – keskuse maa-alad; 4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; 5) V kategooria – tootmise maa-alad; 6) VI kategooria – liikluse maa-alad.

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

− müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

− müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. Uus planeeritav ala on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Müratundlik ala on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.

Nimetatud mürakategooriatest lähtuvalt tuleb uute tegevuste kavandamisel järgida keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 toodud müra sihtväärtusi. Hajaasustusaladel uute elamumaade planeerimisel on asjakohane II kategooria sihtväärtuste rakendamine. Uute hoonete projekteerimisel tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega aladel ning juba

hoonestatud aladel lähtutakse müra piirväärtuse nõuetest.

Eksisteerivate teede- ja tänavate äärde uute hoonete rajamisel ei ole hoonete teepoolsel küljel alati võimalik müra normtasemete nõuete täitmine. Hoonete teepoolsel fassaadil on oluline nii olemasolevate kui planeeritavate hoonete puhul rakendada eelkõige ehituslikke meetmeid

40 AS Maves. 2005. Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. 41 https://www.riigiteataja.ee/akt/114122017010?leiaKehtiv 42 Atmosfääriõhu kaitse seadus – Riigi Teataja

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

77

(akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tõstmine), mis tagavad head tingimused hoonete siseruumides.

KSH teeb ettepaneku jaotada üldplaneeringuga kavandatavad maa-alad mürakategooriate vahel. Selline jaotus tagaks edasisel planeerimisel, projekteerimisel, tegevuslubade väljastamisel ja sellega kaasneval mürahinnangute koostamisel hea ja arusaadava ülevaate. Jaotus on järgmine:

− I kategooria – suurem haljasala maa-ala juhtotstarbega (PH) ja puhke- ja virgestuse maa- ala juhtotstarbega (PV) ala, kalmistu maa-ala (SK) ning puhkeväärtusega ala;

− II kategooria – elamu maa-ala (EV, EV1 ja EK), tiheasustusalal asuv väiksem haljasala (PH) ja puhke- ja virgestuse maa-ala (PV), supelranna maa-ala (PR), aiandus maa -ala (AA)

ning hajaasustuses elamu õuemaa;

− III kategooria – keskuse maa-ala (K) ja segakasutusega äri- ja teeninduse maa-ala (SE) ja segakasutusega äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (SÄ).

Eritingimustega puhke -ja spordiehitiste maa-ala (PE) ja juhtotstarbeta hajaasustusala ei loeta müratundlikuks alaks. Samuti ei loeta müratundlikuks alaks liikluse (L), tootmise (T) ja mäetööstuse (TM) juhtotstarbega maa-alasid.

Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”43 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel tuleb rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

3.4.2.1 Tööstusmüra

Üldplaneeringuga hõlmatud alal esineb piirkondi, kus külgnevad elamualad ja tootmisalad. Nende alade puhul tuleb tootmisaladele uute tootmisettevõtete täpsemal planeerimisel näha detailplaneeringuga ette tõhusad leevendavad meetmed (kõrghaljastusega puhveralad, tootmishoonete ja mürarikaste seadmete paigutus jms) müra jm häiringute hoidmiseks normikohastena.

Välisõhus leviva müra käsitlusel planeeringutes lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”44 (edaspidi KeM määrus nr 71), mis jõustus 01.02.2017. a. Lisanduv müratase tootmisala või ka näiteks elamu tehnosüsteemide poolt ei tohi põhjustada müra normtasemete

ületamist.

Potentsiaalselt müra tekitavate ettevõtete või seadmete projekteerimisel tuleb vajadusel teostada mürauuring ja võtta tarvitusele asjakohased meetmed müra normtasemete tagamiseks. Arvestada tuleb ka müraekraanide ja teiste müra peegeldavate pindade müra levikut mõjutava toimega, mis võib samuti halvendada lähedalasuvate tundlike alade müratingimusi.

43 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid – Riigi Teataja

44 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid – Riigi Teataja

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

78

Põlva linna ja lähialade mürakaardi seletuskirja45 ja müra modelleerimise tarbeks hinnati tööstusmüra Põlva vallas järgmiste ettevõtete puhul:

− Põlva reoveepuhastusjaam ehk AS Põlva Vesi (Mammaste tee 4) (teostati müra mõõtmised ja müra leviku arvutused (mürakaart)).

− Tööstusmüra Põlva linnas Jaama – Lao – Pärnaõie tänavate (samuti Vabriku tn) piirkonnas – teostati müra mõõtmised ja müra leviku arvutused (mürakaart) erinevate ettevõtete lähiümbruses. Uuritavad ettevõtted olid: TERE aktsiaselts (Jaama tn 20), Põlva Wood OÜ (Vabriku tn 2), AS Lõuna Pagarid (Vabriku tn 41), OÜ Peetri Puit (Pärnaõie tn 32), Alcantra OÜ (Lao tn 24).

− Adiste külas Meelise katastriüksusel asuv kuivati – töö raames ei olnud võimalik müra mõõtmisi teostada, kuna objekti iseloomust tingituna ei olnud tegemist aktiivse tööperioodiga. Varasemalt teostatud müra mõõtmistele46 tuginedes saab järeldada, et ainult päevase tööaja korral ei esine kuivati töötamise korral müra piirväärtuse ületamist

lähimate müratundlike eluhoonete juures.

− Spordi- ja meelelahutusasutuste (ning ürituste) müra ei ole hetkel välisõhus levivat müra käsitlevas seadusandluses (keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“) üheselt reguleeritud. Samas on selge, et krossiradade tegevus on aktiivsel päeval lähiümbruses selgelt tajutav ning võib põhjustada häiringuid piirkonna elanikele (lähimad olemasolevad elamud jäävad krossirajale lähemale kui 100 m).

Üldplaneeringu koostamise raames teostatud Põlva linna ja lähialade mürakaarti koostamisel modelleeritud tööstusmüra on hinnatud päeval ajavahemikus 7.00–23.0047 ning öösel ajavahemikus 23.00–7.0048.

Vastavalt teostatud uuringule49 käsitletakse järgnevalt tööstusmüra erinevate tööstuspiirkondade kaupa, lisatud on ka hinnang müra normväärtustele vastavuse osas:

− Põlva reoveepuhastusjaam ehk AS Põlva Vesi (Mammaste tee 4) – müra tekitavad seadmed töötavad ööpäevaringselt, kuid müra piirväärtusele vastavad tingimused on lähimate eluhoonete juures tagatud nii päeval kui ka öösel;

− AS Lõuna Pagarid (Vabriku tn 41) – ettevõtte ei tööta öisel ajal täiskoormusega, kuid osad tehnoseadmed töötavad ööpäevaringselt. Müra piirväärtusele vastavad tingimused on lähimate eluhoonete juures tagatud nii päeval kui ka öösel;

− Alcantra OÜ (Lao tn 24) – ettevõtte tavapärase töörežiimi korral (ettevõtte tavapärane tööaeg on E-R 8.00–17.00) vastab müraolukord kehtivale seadusandlusele nii päeval kui öösel. Lisaks võib aeg-ajalt esineda täiendavaid lühiajalisi häiringuid, kuna aeg-ajalt

45 https://www.polva.ee/documents/17842760/32497205/P%C3%B5lva+m%C3%BCrakaart_seletuskiri_2021_10_08_loplik.p df/c5cd67f7-cd7b-4650-ae31-b1f973d9d2e2 46 Adiste küla, Trumsi kinnistu. Keskkonnamüra taseme mõõtmised. Terviseameti Tartu labor, 2020. 47 https://www.polva.ee/documents/17842760/32497205/2.1_t%C3%B6%C3%B6stus%2Bkrossirada+p%C3%A4eval_Ld_A4.p df/f26a0936-105d-4b4f-9ded-af6e132160b9 48 https://www.polva.ee/documents/17842760/32497205/2.2_t%C3%B6%C3%B6stus+%C3%B6%C3%B6sel_Ln_A4.pdf/1157 76f3-01fe-49e2-8cca-3010cd798c39

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

79

teostatakse puidu hakkimist, millega kaasnev müra võib ületada tavapärast ettevõtte mürafooni;

− Põlva Wood OÜ (Vabriku tn 2) - ettevõtte tavapärase töörežiimi korral (ettevõtte tavapärane tööaeg on E-R 8.00–16.30) vastab müraolukord kehtivale seadusandlusele nii päeval kui öösel.

Alljärgnevalt on uuringu49 kohaselt välja toodud tootmisalad ja ettevõtted, kelle tegevusega kaasnev müratase on lähimate müratundlike alade juures piirväärtusele väga lähedane ning

välistatud ei ole ka kohatine müra piirväärtuse ületamine:

− OÜ Peetri Puit (Pärnaõie tn 32) – ettevõte ei tööta öisel ajal täiskoormusega, kuid osad seadmed on siiski töörežiimis ööpäevaringselt (vastavalt välitööde ning müra mõõtmiste käigus tuvastatud asjaoludele). Töö raames teostatud helirõhutasemete mõõtmiste ja müra leviku arvutuste põhjal saab järeldada, et müraallikatele lähimate eluhoonete juures ei ületata päevast piirväärtust, kuid öine müratase on piirväärtuse (45 dB) lähedane ning välistatud ei ole ka kohatine (eelkõige Kastani kinnistu puhul tootmisalast kagusuunas) piirväärtuse ületamine.

Samas tuleb arvestada, et müra mõõtmiste käigus tuvastatud minimaalne ehk ca 1 dB suurune öise piirväärtuse ületamine võis olla tingitud ka taustafoonist (sh puude sahin ja varahommikune linnulaul) ning arvestades võimalikku müra mõõtmistulemuste määramatust (ca 3 dB) ei saa öise müra piirväärtuse ületamist kindlalt fikseerituks lugeda. Siiski on soovitatav vajadusel (nt elanike müra-alaste kaebuste ilmnemisel) müraolukorda ning võimalikke muutusi müraolukorras jälgida ning vajadusel täiendavalt kontrollida, samuti kaaluda müra vähendavate meetmete (nt tootmisala lõunapiiril asuva pinnasevalli pikendamine või müra tekke vähendamine) rakendamist tulenevalt müraolukorra muutustest;

− TERE aktsiaselts (Jaama tn 20) – ettevõte ei tööta öisel ajal täiskoormusega, kuid osad seadmed on teatud päevadel siiski töörežiimis ööpäevaringselt. Töö raames teostatud helirõhutasemete mõõtmiste ja müra leviku arvutuste põhjal saab järeldada, et müraallikatele lähimate eluhoonete juures (eelkõige Savi tn 2 ja Jaama tn 24d kortermajad) ei ületata päevast piirväärtust, kuid öine müratase on piirväärtuse (45 dB) lähedane ning välistatud ei ole ka kohatine piirväärtuse ületamine.

Samas tuleb arvestada, et müra mõõtmiste käigus tuvastatud ca 3 dB suurune öise piirväärtuse ületamine võis olla tingitud ka taustafoonist (sh puude sahin ja varahommikune linnulaul) ning arvestades võimalikku müra mõõtmistulemuste määramatust (ca 3 dB) ei saa öise müra piirväärtuse ületamist kindlalt fikseerituks lugeda. Siiski on soovitatav vajadusel (nt elanike müraalaste kaebuste ilmnemisel) müraolukorda ning võimalikke muutusi müraolukorras jälgida ning vajadusel täiendavalt kontrollida, samuti kaaluda müra vähendavate meetmete (müra tekke või leviku

piiramine) rakendamist tulenevalt müraolukorra muutustest.

Tööstusmüra puhul tuleb lähtuda eelkõige sellest, et uute tööstusettevõtete rajamisel või tööstustegevuse laiendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel. Samuti tuleb vältida uute müratundlike alade rajamist kõrge olemasoleva müratasemega tööstusalade lähedusse (või rakendada asjakohaseid mürakaitsemeetmeid), eriti tähelepanelik tuleb olla ööpäevaringselt töötavate ettevõtete puhul.49

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

80

3.4.2.2 Liiklusmüra

Põlva vallas on olemasolevatest liiklusmüra allikatest olulisemad riigimaanteed. Suurtel riigimaanteedel müra hindamise ja leevendamisega tegeleb Transpordiamet müra vähendamise tegevuskava alusel. Põlva vallas puuduvad riigimaanteed, mida kasutaks üle kolme miljoni sõiduki aastas ja millele seega esineks kohustus koostada strateegiline mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava.

Vastavalt Põlva linna ja lähialade mürakaardi seletuskirjale49 on suurema liikluskoormusega teed Põlva ringtee, Põlva-Reola tee, Kanepi-Leevaku tee (Põlva linnast põhja suunas asuv lõik) ja Võru-Põlva tee. Lisaks autoteedele paikneb planeeringualal ka Tartu-Koidula raudtee, millel liiguvad nii reisi- kui ka kaubarongid.

Üldplaneeringu koostamise raames teostatud Põlva linna ja lähialade mürakaarti koostamisel modelleeritud liiklusmüra on hinnatud päeval ajavahemikus 7.00-23.0050 ning öösel ajavahemikus 23.00-7.0051.

Vastavalt teostatud uuringu tulemustele49 on liiklusmürast mõjutatud (olulise negatiivse mõjuga) piirkondadeks maanteede ääres (väljaspool linnakeskkonda) eelkõige elamud, mille puhul eluhoonete teepoolsel küljel esineb müratase, mis on suurem kui 65 dB päeval (müra hinnatud tase päeval - Ld) ja/või suurem kui 60 dB öösel (müra hinnatud tase öösel – Ln). Antud tingimuste esinemise korral võib tekkida vajadus müra vähendamise meetmete rakendamiseks.

Samas on oluline, et ka väiksemate potentsiaalselt kõrge müratasemega teede ja raudtee äärde ei rajataks uusi tundlike alasid. Kui kavandatakse tee ja raudtee-äärsetele aladele elamualasid, siis peab olema veendunud, et välisõhus levivad liiklusest tulenevad müratasemed vastaksid KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemetele. Lisaks tuleb arvestada, et ka liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB. Asjakohane on nõuda detailplaneeringu koostamisel mürahinnangut. Põlva linna siseselt võib enim mõjutatud aladena välja tuua järgmiste tänavate äärsed elamupiirkonnad:

− Kesk tn – tegemist on Põlvas linnasiseselt suurima liikluskoormusega teelõiguga. Mitmed vahetult tee ääres (puhvriks ainult 2-3 m laiune jalakäijate ala) asuvad eluhooned jäävad 65–70 dB (päevane olukord ehk müraindikaator Ld) müratsooni, sealjuures on üksikute teele lähimate hoonete puhul (lõigus J. Käisi tn–Võru tn) päevane müratase ka 70 dB piiril;

− J. Käisi tn – mitmete vahetult tee ääres asuvate eluhoonete puhul esineb hoonete teepoolsel küljel päevane müratase (Ld) ca 65 dB;

− Jaama tn ääres (Lõigus Kesk tn-Savi tn) asuvad teele lähimad eluhooned jäävad 60–65 dB (Ld) müratsooni, kohati on hoonete teepoolse külje müratase ka 65 dB piiril;

49 https://www.polva.ee/documents/17842760/32497205/P%C3%B5lva+m%C3%BCrakaart_seletuskiri_2021_10 _08_loplik.pdf/c5cd67f7-cd7b-4650-ae31-b1f973d9d2e2

50 https://www.polva.ee/documents/17842760/32497205/1.1_liiklus+p%C3%A4eval_Ld_A4.pdf/c420e663- facd-4079-9e07-f4de01ec27e3

51 https://www.polva.ee/documents/17842760/32497205/1.2_liiklus+%C3%B6%C3%B6sel_Ln_A4.pdf/d347e88a -16ca-4878-a1fc-4a428a4d4f8d

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

81

− Võru tn – mitmete vahetult tee ääres asuvate eluhoonete puhul esineb hoonete teepoolsel küljel päevane müratase (Ld) ligi 65 dB;

− Põlva ringtee ääres asuvad teele lähimad eluhooned jäävad 60–65 dB (Ld) müratsooni.

Kuna peamised müraallikad ehk kaubarongid võivad liigelda ööpäevaringselt, on ka raudtee ümbruse müratsoonide ulatused päeval ja öösel suhteliselt sarnased, praeguse liiklusgraafiku jaotuse korral on päevased müratsoonide ulatused siiski pisut suuremad kui öised. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria päevane piirväärtus (60 dB) on arvutuslikult tagatud raudteest ca 25–30 m kaugusel, hoonete teepoolse külje piirväärtus (65 dB) ca 10 m kaugusel. II kategooria alade öine piirväärtus 55 dB on arvutuslikult tagatud raudteest ca 60–70 m kaugusel, hoonete teepoolse külje öine piirväärtus (60 dB) ca 20–25 m kaugusel.

Olemasoleva raudteeliikluse (kauba- ja reisirongid) tingimustes ei jää eluhooneid aladele, kus müra hinnatud tase ületab 65 dB päeval või 60 dB öösel. Üksikute raudteele lähimate elu- ja ühiskondlike hoonete puhul on päevane müratase vahemikus 55–60 dB (Põlva linnas ja Vastse- Kuuste alevikus kohati ligi 60 dB).

Maanteede äärsetele aladele uusi elamualasid kavandades tuleb säilitada tee- ja elamuala vaheline piisav puhvervöönd või kavandada müratõke. Puhvervööndi täpne ulatus peaks selguma mürahinnangu alusel.

Uuringu49 kohaselt võib autoliikluse osas lähitulevikus tõenäoliselt jätkuvalt ette näha mõningast liikluskoormuste suurenemist, mis suurendab liiklusmüra häiringut ja mingil määral ka müraga kokku puutuvate inimeste hulka. Üldiselt prognoositakse põhimaanteede osas lähima paarikümne aasta jooksul liikluskoormuste suurenemist kuni ca 1,5 korda, mis toob kaasa 1,5–2 dB suuruse mürataseme (müra hinnatud tase päeval/öösel) tõusu maanteede ääres. Põlva valla piirkonnas on võimalik kasv tõenäoliselt siiski väiksem, seega jääb võimalik mürataseme suurenemine liikluskoormuste mõningase kasvu korral pigem vahemikku 1–1,5 dB. Teatud teedel ei pruugi Kagu-Eesti arengustsenaariumite korral ka reaalset liikluskoormuste kasvu ilmneda.

Uute ühendusteede või ümbersõitude rajamine võib kaasa tuua mõningase liikluskoormuste vähenemise olemasolevas teedevõrgus või vähemalt piirata liikluskoormuste (ning liiklusmüra) kasvu. Samas tekib uue teekoridori rajamisel mürahäiring uues piirkonnas ning projekteerimisel tuleb sel juhul ette näha leevendusmeetmed (nt kiiruspiirangud või müratõkked teatud piirkondades). Põlva valla üldplaneeringu kohaselt märkimisväärse liikluskoormusega uusi magistraalteid või ümbersõite ei planeerita.49

Raudtee kaubavedudega seonduvalt ei saa tulevikuprognoose kuigi täpselt anda, kuna raudteevõrgu kasutamise aktiivsust mõjutavad lisaks siseriiklikele arengutele ka suhted naaberriikidega ning majanduskeskkond. Liikluskoormuste ja mürataseme suurenemise vahel kehtib raudtee puhul autoliiklusmüraga sarnane seos – liikluskoormuste kahekordne tõus toob kaasa mürataseme suurenemise ca 3 dB võrra. Seega võib kaubavedude märgataval suurenemisel tekkida vajadus ka müra vähendamise meetmete rakendamiseks teatud piirkondades.

Raudteemüra vähendamise meetmetena saab (lisaks müratõketele) kaaluda ka öiste kaubarongide sõidukiiruse täiendavat49 piiramist suurema asustusega alade läbimisel ning juhul, kui liiklusgraafik võimaldab (tegemist on siiski pigem raskesti rakendatava ning teoreetilise meetmega), võimalikult suure hulga öiste (vahemikus 23–7) kaubarongide nihutamist päevasele

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

82

ajale (7–23), mil mürahäiring on väiksem kui öisel puhkeajal. Samuti on oluline raudteetaristu ja veeremi korrashoid.49

3.4.3 Radoonirisk

Peamine radooniallikas Eestis on pinnas. Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Põhjavesi ning kodumaised ehitusmaterjalid ei ole üldjuhul kõrge radoonisisaldusega.

Eesti pinnas jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Rn-riski tasemelt madalaks (<10 kBq/m3), normaalseks (10‒50 kBq/m3), kõrgeks (50–250 kBq/m3) ja eriti kõrgeks (>250 kBq/m3). Eesti radooniriski kaardi kohaselt esineb Põlva vallas pinnaseid, mille radoonitase võib olla kohati kõrge. 2016. aastal OÜ Eesti Geoloogiakeskuse koostatud uurimustööle52 tuginedes on Eesti territoorium jagatud tinglikult kolmeks: kõrgendatud radooniriskiga, madala või keskmise radooniriskiga ning täiendava uuringuvajadusega haldusüksused. Selle jaotise järgi liigitub Põlva vald kõrgendatud radooniriskiga omavalitsuseks.

Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete

siseõhus.

Joonis 15. Pinnasest tulenev radoonioht Põlva valla piirkonnas. Väljavõte Eesti pinnase radooniriski kaardist.

2017. a teostatud radooni monitooringu käigus tehti järeldused, et pinnaseõhus säiliva radooni kontsentratsioon sõltub pinnase ja aluspõhjakivimite litoloogilisest läbilõikest ja nende U-sisaldusest, mõõtmise aastaajast ja mingil määral sademetest. Samas punktis otsemõõtmistel saadud pinnaseõhu radoonitase erineb oluliselt kevad-suvistel ja sügis-talvistel perioodidel. Selle tõus algab sügisel kui pinnase kasvukiht hakkab enam märguma ja õhuniiskus kasvama. Radooni

52 https://fond.egt.ee/fond/egf/8800

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

83

kontsentratsioon pinnaseõhus saavutab maksimumi hilistalvel (kui pinnas on külmunud) ja langeb kiiresti kevadel kui maapind sulab ja toimub kiire pinnase kuivamine.

Ehitistealuse pinnase Rn-riski taseme selgitamisel pole määrava tähtsusega mitte uuringute ajal mõõdetud pinnaseõhu Rn-sisaldus, vaid ehitistealuse pinnase Rn päritolu ja pärast ehitise rajamist kujuneva reaalse Rn-riski taseme selgitamine uuringutulemuste alusel. Just nendest andmetest sõltub projekteeritavate Rn-riski leevendusmeetmete otstarbekus ja efektiivsus.

Uute hoonete rajamine eeldab ja toetab käesoleval ajal projekteerimise käigus juba ka individuaalset hoone rajamise kinnistul pinnaseõhus radoonitaseme mõõtmist53, mille käigus tehakse kindlaks projekteeritava hoone asukohas radoonirisk. Kui radoonirisk on kõrge, siis tuleb rakendada leevendavaid meetmeid.

Tuginedes Eesti radooni atlasele52, siis pääseb radoon majade siseõhku peamiselt majade alusest ja ümbritsevast pinnasest, kuid vähesel määral ka majas tarbitavast põhjaveest. Looduslikes tingimustes toimub üldjuhul sooja õhu liikumine kõrgemale ja selle asendumine maapinna/põrandalähedase külmema, kuid samas ka Rn-rikkama õhuga. See on üks olulisimaid Rn pääsu viise ruumide siseõhku. Sellest lähtuvalt on oluline juba ennem uue ehitise projekteerimist olla teadlik alal valitsevast radooni tasemest.

Aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m3, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge Rn-sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn-sisaldust majade siseõhus miinimumini.

Kui hoone on ehitatud kõrge radooniriskiga või kõrge looduskiirgusega alale, tuleks sellest teavitada tulevasi kasutajaid ja anda kasutajatele infot ka selle kohta, kas Rn-sisaldus on korterite olme- ja tööruumide õhus kontrollitud ning milline on Rn-sisalduse tase. Uue hoone valmimisel tuleb tulevasi kasutaiad teavitada, et kas hoone on ehitatud kõrge radooniriskiga või kõrge looduskiirgusega alale ning anda edasi info, et ruumide Rn-sisaldust ei ole veel kontrollitud. Samuti anda uuele kasutajale edasi teave, et EVS 840 lk. 70 kohaselt normaalse ja suure radoonisisaldusega piirkondades tuleb pärast hoone kasutuselevõttu esimesel talvel teha siseõhu radoonisisalduse kontrollmõõtmised esimesel korrusel või aktiivses kasutuses olevates keldriruumides (elu- või tööruumid). Mõõtmisi on soovitatav korrata ka järgnevatel aastatel veendumaks, et hoone konstruktsioonidesse pole tekkinud pragusid, kust radoon võib pääseda hoonesse. Keskkonnaamet soovitab vaadata sealjuures ka hoone kasutuselevõtu aega. Kui hoone võetakse kasutusele talvisel ajal, võib olla otstarbekam teha kontrollmõõtmine ülejärgmisel talvel.

Lähtuvalt 2017. a koostatud Eesti radooni atlases52 toodule ei ole aladele, millele on omane ka kõrge looduskiirgus ja nende piires ületab pinnase eU-sisaldus sageli 20–25 mg/kg piiri, soovitatav elamute (suvilate), koolide, lasteaedade jt ehitiste rajamine ilma täiendavate uuringute ja spetsiaalsete meetmete rakendamiseta. Oluline on sellised radooniohtlikud alad suurema detailsusega võimalikult kiiresti kontuurida. See avab võimaluse kõrge radooni riskiga piirkondades ehitustegevuse planeerimisel kohustuslikus korras ette näha majaaluse pinnaseõhu radooni ohtlikkuse määramist või alternatiivina nõuda rajatavate hoonete ehitamisel radooniohtlikkust minimeerivate meetmete kasutamist. (Juhised… 2017). Nende

53 Kiirguskeskus. Radooniohu arvestamine ehitusplaneeringutes ning olemasolevates hoonetes. https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwiE0oDDs8fzAhUql4sKHaP 7Bt4QFnoECAMQAQ&url=https%3A%2F%2Fwww.kuusalu.ee%2Fdocuments%2F7610268%2F30159951%2FRO arvestamine.doc%2Fd50b80cf-2371-4384-bf2a-be6a2313a220&usg=AOvVaw3mAhuthMa6SRAQVsppTRGd

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

84

meetmete rakendamine võib hiljem, kui valminud maja siseõhus osutub Rn-sisaldus kõrgeks, olla vägagi kulukas.

2017. a koostatud Eesti radooni atlas52 annab soovituse, et aladel, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab 200–250 kBq/m³ ja eU-sisaldus 20 mg/kg taseme, ei ole sobivad lasteasutuste, elamute, olme- ja teiste sarnase suunitlusega hoonete ehitamiseks. Sellised alad on reeglina kõrge looduskiirguse tasemega ning välisõhu maapinnalähedase kihi (< 1 m) Rn-sisaldus nendel võib ületada 100 Bq/m³ piiri. Sellises olukorras hoonete projekteerimine ilma territooriumi saneerimistöödeta on mõeldamatu ning eeldab ka läbimõeldud ventilatsiooni lahendusi.

Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada järgmiseid ettevaatus- ja

ehituslikke meetmeid:

− Piirkonnas on soovitatav ehitustegevusel arvestada piirkondliku radooniriskiga.

− Korrastada ventilatsioonisüsteem, vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt tulevate torude ja juhtmete ümbrus jms).

− Kui radoonisisalduse tase on kõrge või eriti kõrge, tuleb kasutusele võtta radoonikindlad lahendused – paigaldada hoone alla radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu

juurdepääs hoone alla; paigaldada ventilatsioonisüsteem, radoonikiled vms.

3.4.4 Tootmisettevõtete suurõnnetuste oht

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Alammäärad ja künniskogused on kehtestanud 02.02.2016. a majandus- ja taristuminister määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord1“.

Põlva vallas on seisuga 18.12.2022. a kokku neli ohtliku objekti (Tabel 16). Kõik neli ettevõtet on C-kategooria ettevõtted ehk ohtlikud ettevõtted, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses.

Kuna Põlva valla territooriumil asuvad ohtlikud ettevõtted, siis tuleb maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel lähtuda Päästeameti koduleheküljel leitavast metoodikast „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine54“.

Nimetatud metoodika kohaselt on ohtlik ala ohuala osa, milles võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimesele tervisekahjustusi ning ehitisele kergeid kahjustusi. Ohtliku ala välispiir on

üheaegselt ka ohuala välispiiriks.

ÜP on asjakohane seada tingimus, mille kohaselt ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kavandamisel tuleb arvestada ettevõttest lähtuvaid riske ja ohte ning vajadusel vältida ettevõtete ohutsoonide kattumist tundlike aladega (nt elamud ja ühiskondlikud hooned, puhkealad). Ohualades asuvate maa-alade edasisel planeerimisel tuleb käsitleda ohtliku ettevõtte võimalikku mõju ja riske (st selgitada välja, milline oht kaasneb õnnetuse puhul)

ning asjakohastel juhtudel ennetusmeetmeid.

5418-03-28-metoodika-kems-planeeringute-ja-ehitusprojektide-kooskolastamise-otsuse-tegemine.pdf (rescue.ee)

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

85

Tabel 16. Põlva valla ohtlikud ettevõtted (Allikas: maa-ameti geoportaal).

Ohtlik ettevõte Ohu kategooria

Ohuala raadius, m

Kemikaalid ja info

Tere AS Põlva Tootmisosakond

C- kategooria (ohtlik)

643 kemikaalid: ammoniaak (6 t); naatriumhüdroksiid (5 t); väävelhape (0,1 t); lämmastikhape (4 t) Ettevõtte riskianalüüsi arvutuste põhjal võib ammoniaagiõnnetuse korral tervist kahjustava toimega ala ulatuda kuni 643 meetrini avariikohast. AS Tere Põlva tootmisosakonnal on olemas sireen, millega teavitatakse elanikkonda tekkinud ohust. Sireeni käivitusnupp asub administratiivhoone pääsla turvaruumis. Sireeni käivitab turvatöötaja. Ümberkaudsete korrusmajade trepikodadesse paigaldatakse käitumisjuhised sireeni käivitamise puhul, eramute omanikele saadetakse materjal postiga. Infovoldikuid jagatakse iga 3 aasta tagant.

Olerex AS Põlva tankla

C- kategooria (ohtlik)

400 Bensiin (36,7 t); diisel (45,1 t); propaan-butaan (4,2 t)

Alexela Oil AS Põlva tankla

C- kategooria (ohtlik)

434 Bensiin (67 t); diislikütus (25 t); propaan- butaan (4,06 t)

Vedelgaas OÜ Säknaagro viljakuivati

C- kategooria (ohtlik)

427 propaan-butaan (7,78 t)

Põlva valla territooriumit läbib maagaasi ülekandevõrk (D-kategooria) ning tarbijate varustamiseks on rajatud A- ja B-kategooria gaasitorustikud. Uusi ühendusi üldplaneeringuga ei ole kavandatud. Hoonete ehitamist D-kategooria gaasitorustiku läheduses reguleerib standard EVS 884:2005, mille alusel arvutatakse minimaalselt lubatav vahekaugus olemasolevast torustikust. Sõltumata arvutuse tulemusest on minimaalselt lubatav kaugus D-kategooria gaasitorustikust 25 m, mis peab tagama minimaalse ohutusala säilimise. Reeglina annab standardis toodus arvutuskäik suurema kuja ulatuse kui 25 m. Kitsenduse olemasoluga tuleb arvestada edasiste planeeringute koostamisega. Gaasitorustike riskihinnangud on näidanud, et ülekandetorustiku võimaliku hädaolukorra tagajärjed võivad olla rasked (materiaalne kahju, keskkonnamõju, inimohvrid jm), ent nende esinemise tõenäosus on väga väike.

3.4.5 Mõju sotsiaalsele taristule

Põlva vallas elas 01.01.2022. a seisuga Statistikaameti andmetel 13 394 inimest. Natuke üle kolmandiku valdade elanikkonnast elab linnas – Põlvas 40%. Viimase viie aastaga on üldjoontes toimunud rahvaarvu langus. Peamiselt toimub rahvaarvu vähenemine tänu rändele, eriti tänu siserändele. 2015–2019 kaotas vald väljarändes 676 elanikku, negatiivse loomuliku iibe tõttu aga 225 inimest. Valla sees on protsessid pisut erinevad. Selgub, et Põlva linn oli see, kust lahkuti enamasti, ülejäänud vallas oli suremus peamiseks rahvaarvu vähenemise põhjuseks. Välisrändes mõnel aastal vald isegi sai elanikke juurde, viie aasta peale kokku kaotas umbes 30 inimest.

Põlva ja Räpina valla kohta on koostatud 2021. a üldplaneeringu alusuuring „Asustuse ja arengut suunavate tingimuste, sh tiheasustusalade ja ruumilise paiknemise täpsustamine ning keskuste

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

86

(kompaktse hoonestusega alade) kavandamine kahanemisega kohanemiseks“55. Tuginedes uuringu tulemustele on Põlva vallas toimunud viimase viie aastaga üldjoontes rahvaarvu langemine.

Joonis 16. Põlva valla asustusüksused rahvastiku tüübi järgi. Allikas: Eesti väikeasulate uuring.

Põlva vallas tegutseb seitse munitsipaallasteaeda: Ahja Lasteaed Illikuku, Mooste Lasteaed Tammetõru, Tilsi Lasteaed Muumioru, Vastse-Kuuste Lasteaed Kaari, Põlva Lasteaed Lepatriinu, Põlva Lasteaed Mesimumm, Põlva Lasteaed Pihlapuu. Põlva Roosi Koolis on lasteaia rühm erivajadusega lastele.

2019/2020 õppeaastal käib Põlva valla lasteaedades kokku 585 last. Lasteaiakohti on valla lasteaedades piisavalt.

Vallas tegutseb seitse munitsipaalüldhariduskooli: Põlva Kool, Põlva Roosi Kool, Friedebert Tuglase nimeline Ahja Kool, Mooste Mõisakool, Kauksi Põhikool, Tilsi Põhikool ja Vastse-Kuuste Kool. Valla territooriumil asub ka kaks erakooli: Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal (100 õpilast) ja Tartu Luterliku Peetri kooli õppekoht (14 õpilast).

Valla munitsipaalkoolides õppis 2019/2020 õppeaastal 1282 õpilast.

55https://www.polva.ee/documents/17842760/23469413/Aruanne.pdf/68b7f1bc-9557-4403-8f84- 194ce9375af5

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

87

Põlva Kool tegutseb hetkel kokku kolmes hoones: kahes õppehoones Põlva linnas ja linna piiril Mammaste külas. Varasemalt on võetud suund Lina tänaval asuva õppehoone sulgemiseks ja lammutamiseks. Vaatamata elanike arvu vähenemisele, tõuseb õpilaste arv Põlva linnas, seda teiste valla koolide arvelt, kus õpilaste arv väheneb. Olukorras, kus Põlva linnas õpilaste arv

suureneb, tuleb tühjenevatele koolimajadele teistes piirkondades leida lisakasutust.

Põlva linnas asub riigile kuuluv Põlva Gümnaasium ning seal õpib 213 õpilast. Lisaks Põlva valla koolidele õpib valla lapsi Tartu linna põhikoolides ja gümnaasiumides, seejärel põhikoolis Kambja ja Võru vallas, gümnaasiumis aga Võru linnas. Õpirände saldo on negatiivne.

Valla sotsiaalset taristut võib pidada võrdlemisi heaks. Ulatuslike täiendavate alade kavandamine ühiskondlike ehitiste maaks ei ole vajalik.

Lisaks otseselt teenuseid pakkuvatele objektidele on oluline ka puhkemajandusliku taristu olemasolu (supluskohad, puhkealad, mänguväljakud, pargid). Põlva valla üldplaneering näeb ette, et uued puhke- ja virgestusalad kavandatakse nii, et need oleksid elu- või töökohtade lähedal, hõlpsasti ligipääsetavad igas eas ja erinevate liikumisvõimalustega inimestele. Tegevuse

mõju võib pidada positiivseks.

ÜP loob eeldused inimeste sotsiaalsetele vajaduste rahuldamiseks vajalike teenuste osutamiseks ning liikuvuse (sh kergliiklusteed) tagamiseks.

3.4.6 Mõju ettevõtlusele

Tuginedes Põlva valla arengukavale aastateks 2019–203056 on Põlva vallas registreeritud majanduslikult aktiivsete ettevõtete peamised tegevusvaldkonnad põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja müük, metsamajandus ja puidu töötlemine, jae- ja hulgikaubandus, puhkemajandus, transportteenused, transpordivahendite hooldus ja remont. Põlva linnas on välja arendatud tööstuspark (endise KEKi territooriumil) ning perspektiivseimaks edasiseks tootmise arendusalaks on Põlva linnas Jaama ja Pärnaõie tn vaheline ala.

Põlva kui vallasisese linna ja vallakeskuse näol on tegemist teeninduskeskusega, kuhu on koondunud erinevad teenindus- ja äriettevõtted. Tartu lähedust on suudetud vähe kasutada siinsetes ettevõtetes tootearenduse ja innovatsiooni arendamisel.

Vallas on ülekaalus alla 10 töötajaga ettevõtted, 2018. aastal oli selliseid 936. Üle 250 töötajaga ettevõtteid on üks (Põlva Tarbijate Ühistu) ning veel viies ettevõttes on töötajaid üle 50: aktsiaselts "Põlva Haigla", osaühing Põlva Agro, aktsiaselts Lõuna Pagarid, Tere AS Põlva tootmisüksus ja Acino Estonia OÜ.

Kogu maailmas süveneb konkurents kvaliteetse teadmistemahuka töö ja kvalifitseeritud tööjõu osas. Selline konkurents on täheldatav ka Eestis, kus kvaliteetsema tööjõu saamiseks ollakse üha enam valmis töötajate leidmiseks maksma neile paremat palka ja looma paremaid töötingimusi. Põlva vallal tuleb võimalusel senisest enam panustada inimkapitali, so suurendada investeeringuid haridusse, ettevõtlikkuse ergutamisse ning sotsiaal- ja tervishoiuteenustesse. Üldistava nõrkusena tuleb kokkuvõtteks märkida innovatiivsete ja teadmistepõhiste majandustegevuse harude puudulikku arengutaset piirkonnas. Olukorra parendamiseks on vajalik soodustada kaugtöökohtade loomist eesmärgiga tuua valda innovatiivseid ettevõtteid ja elama töötajaid, kellele sobib kaugtöö.

Põlva valla üldplaneeringust lähtuvalt on Põlva valla üheks ruumilise arengu eesmärgiks toetada ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist kogu vallas. Selleks:

56 Mooste Vallavalitsus (riigiteataja.ee)

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

88

− Eelistada ettevõtlusvõimalusi avardavaid ruumilisi lahendusi ja käia kaasas ettevõtluse ja tööstuse formaadimuutustega.

− Luua piisavalt paindlikud tingimused ettevõtluse arendamiseks säilitades olemasoleva elukeskkonna väärtused.

− Eelistada ettevõtluspiirkondade kavandamist keskustesse või nende lähistele, et vähendada perspektiivset liikuvusvajadust ning ebamõistlikke kulutusi infrastruktuuridele.

− Arvestada, et vähenevad traditsioonilised tootmispinnad ning vajadus suurte tööstusalade järgi kahaneb, ettevõtlusvormid ja -alad segunevad – väikesest kodukontorist võib juhtida suurt ettevõtet või kümneid töötajaid.

Üldplaneeringu kohaselt on ettevõtluskeskkonna arendamine vajalik, et rahvaarvu

vähenemist pidurdada ning soodustada sisserännet.

3.4.7 Olulise ruumilise mõjuga ehitised (ORME)

Põlva valla üldplaneeringus ei kavandata olulise ruumilise mõjuga ehitisi. Seega puudub ka nende mõju hindamise vajadus.

3.5 Mõju kultuurilisele keskkonnale

3.5.1 Väärtuslikud maastikud ja teelõigud

Põlva vald asub Kagu-Eesti lavamaa ürgorgudest lõhestatud lainjate lavakõrgendike piirkonnas. Vallas asuvad Eesti ühed tuntuimad looduslikud vaatamisväärsused: Ahja jõe ürgorus asuvad Suur-Taevaskoda, kus on 22,5 meetri kõrgune liivakivipaljand ja oruperve suhteline kõrgus kuni 38 meetrit ning jõge mööda pisut ülesvoolu asuv Väike-Taevaskoda, kus paljandi kõrgus ulatub 13 meetrini57.

Põlvamaa väärtuslike maastike on algselt määratud Põlva maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused58“ , mis käsitles ja väärtustas eelkõige traditsioonilist kultuurmaastikku, kus on säilinud Põlvamaa ajaloo erinevate ajastute jäljed. Väärtuslike maastike määramisel arvestati maastike kultuurilis-ajaloolise, loodusliku, esteetilise, rekreatiivse (turismipotentsiaal ja puhkeväärtus) ja identiteediväärtusega.

Põlva valda jäävad järgmised maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikud maastikud: Kiidjärve-Kärsa (I tähtsusklass); Vana Tartu-Võru maantee ehk Postitee (I tähtsusklass); Mooste mõisakompleks (II tähtsusklass); Rasina asundusküla (II tähtsusklass); Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbrus (II tähtsusklass).

Põlva valla üldplaneeringu kohaselt loetakse väärtuslikeks neid alasid, kus on paremini säilinud ja eksponeeritud looduslike, kultuuriliste või ajalooliste väärtuste kontsentratsioon. Need alad väärivad ja vajavad suuremat tähelepanu, säilitamist ja hooldamist. Maa-alad koos seal asuva ajaloolise hoonestuse, teede ja tänavate võrgustiku ning reljeefiga moodustavad miljööväärtuse. Miljööväärtuslik ala sisaldab endas eelkõige kohalike elanike jaoks ajaloolist, kultuurilist või tavandilist tähendust – identiteediväärtused. Miljööala tuleb mõista kui piiranguala, kus peab järgima kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid. Eelkõige kaitstakse alal miljööväärtust loovat arhitektuuri ja hoonestusviisi, haljastust, tänava- ja teedevõrku, krundijaotust,

57 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

58 Põlva maakonnaplaneering 2030+ - Maakonnaplaneering – Lisa 4. Teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

89

hoonestusstruktuuri, piirdeid, väikevorme – terviklikku ja harmoonilist üldmuljet. Väärtuslike teelõikudena on määratletud enamasti mitme aastasaja vanused ja algsetel trassidel paiknevad teed, nende vahetusse lähedusse jääb hulgaliselt maastikulisi ja kultuurilisi väärtusi.

Põlva valla ÜP-ga eraldi miljööväärtuslikke alasid ei määrata, vaid miljööväärtuste kaitse on

haaratud väärtuslike maastike käsitlusse.

Üldplaneeringus käsitletavad väärtuslikud maastikud on üle toodud Põlva maakonnaplaneeringust 2030+. Muuhulgas on üldplaneeringuga muudetud ja täpsustatud Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse väärtusliku maastiku piiri Peri külas ning tehakse ettepanek vääruslike maastike hulgast välja arvata kohaliku tähtsusega Arniku maastik. Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek arvata ilusate teede hulgast välja Miiaste-Partsi tee ja

lisada väärtuslike teede hulka Kärsa-Akste-Kiidjärve tee ning Postitee kogu ulatuses.

Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbrus (maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik) – Ala läbib põhja-lõunasuunaline Ora org, mis on kuni 30 m sügav ja järskude veergudega. Oru lammil kerkib üksikuid seljakuid ja kupleid, näiteks Intsikurmu mägi. Põlva linna lähemas ümbruses, eriti põhja pool, pakub Ora org huvitavaid vaateid. Üsna Põlva lähedal, linnast lõuna pool suubub Rosma kohal Ora ürgorgu Peri org. Lisaorud liigestavad ürgoru veerud arvukaiks neemikuiks. Alal asub mitmeid kultuurilis-ajalooliselt väärtuslikke objekte, näiteks looduskaitse all olev Intsikurmu parkmets, Rosma linnamägi või esimesena Eestis riikliku kaitse alla võetud Rosma ristimets. Väärtuslikuks maastikuks tunnistatud alale jääb Põlva linn kus asub kaks miljööväärtuslikku hoonestusala. Omanäoliste, valdavalt sõjaeelsel perioodil rajatud puitelamutega ala Põlva paisjärve idakaldal väärib säilitamist hoonestusstruktuur ja arhitektuurne üldilme, ehitusjoon ja põlispuud. Teise miljööväärtusliku hoonestusala Kesklinna ja Käisi-Piiri asumis moodustab 20. sajandi algupoolel ning 1960-ndatel aastatel rajatud hoonetega ajalooline linna keskusala. Põllu tänava piirkonda jääb ulatuslik 1950-ndatel ja 1960- ndatel rajatud elamute ala ühtse haljastusstruktuuriga. Nurme tänava ääres paiknevad 1960- ndatel ehitatud 2-korruselised mitme trepikojaga elamud. Alale jääb 15. sajandist pärit Põlva kirik ning mitmeid 20. sajandi algusest pärit hooned. Selle miljööala eesmärgiks on hoonestusala ehitusmahtude ja -joone, arhitektuursee üldilme (sh piirete kõrgus) ning haljastusskeemi (sh põlispuude säilitamine, hekkide kasutamine piirdena) säilitamine.

Kärsa-Akste-Kiidjärve teelõik ehk Kärsa kõrtsi – üks pikemaid ja paremini säilinud, ühe talliga ja ulualuseta maanteekõrtse Lõuna-Eestis – juures algava tee lõik Akstest Kiidjärveni ja sealt edasi ka Koorvereni, on märgitud juba Rückeri kaardil (1839) ja kulgeb siiani samal trassil. Tee piirneb Valgesoo maastikukaitsealaga ja on nauditav eelkõige männimetsade ja loogelise trassi tõttu. Tee ääres on mitmeid vanemale asutusele viitavaid mälestisi ja loodusväärtusi, piirkonna kohta on Liivi- ja Põhjasõja-aegseid legende lahingu- ja laagrikohtadest. Väärtuslik teelõik lõppeb Kiidjärvel: vesiveski, veskisilla ja mõisapargi juures.

Vana Tartu-Võru maantee ehk Postitee (maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik) – Väärtusliku maastiku koosseisu on haaratud tee koos ümbritseva alaga. Praegune tee järgib just Ihamarust lõuna pool oma ajaloolist, keskajal alguse saanud ja Rootsi ajal lõplikul kujul väljakujunenud, trassi ning toonast maastikulist situatsiooni. Teeäärsete külade struktuur on suures osas oma senise kuju säilitanud tänapäevani. Väärtuslikule maastikule ulatub samuti Tilleoru maastikukaitseala. Ala lõunatipus asuv Põlgaste mõisa park on muinsus- kui looduskaitse all. Postitee on kogu ulatuses märgitud väärtuslikuks teeks.

Üldplaneeringus maakonnaplaneeringu väärtuslike maastike ja teelõikude käsitluse täpsustamist võib pidada asjakohaseks ning väärtuste säilimisele positiivset mõju omavaks. ÜP kohane väärtuslike teelõikude sisulisemat käsitlust võib pidada teelõikude väärtuste säilimise

osas tunduvalt asjakohasemaks kui ainult teedelt avanevate vaadete käsitlust.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

90

3.5.2 Mõju kultuurimälestistele

P Tuginedes seisuga 16.12.2022. a Kultuurimälestiste riikliku registri59 andmetele, siis on Põlva vallas kinnismälestisena riikliku kaitse all 12 ajaloomälestist, 217 arheoloogiamälestist ja 99 ehitismälestist. Üldplaneeringus ei käsitleta eraldi vallasmälestiseks olevaid kunstimälestisi,

sest enamik neist üksikobjektidest paikneb hoonetes sees (nt kirikutes).

ÜP koostamisel on asjakohases täpsusastmes arvestatud riiklikus registris olevate kinnismälestistega. ÜP ei tee ettepanekut täiendavate objektide määramiseks kultuurimälestiste hulka. Kultuurimälestiste kaitset, sh tööde tegemist kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis reguleerib muinsuskaitseseadus. Kuna üldplaneering on kooskõlas õigusaktidega, sh muinsuskaitseseadusega, siis ei ole oodata, et üldplaneeringuga põhjustataks olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele.

Et lihtsustada väärtuslike objektidega arvestamist planeerimisotsuste tegemisel, selleks on kantud väärtuslikud objektid ka üldplaneeringu kaardirakendusse. Üldplaneeringus arvestatakse kultuuripärandiga ja soodustatakse läbi ÜP-s esitatud meetmete kultuuripärandi kasutusel olemist ja seeläbi ka hooldamist ja säilimist. Ehitismälestiseks olevate hoonetega aladele on sobivusel kavandatud segaotstarbega maa-aladeks võimaldamaks nende kasutuses hoidmiseks laiaotstarbelist kasutust. Sellisel lähenemisel on positiivse mõju kultuuripärandile, sest see võimaldab hoonet paremini kasutuses hoida.

3.5.3 Mõju XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele

XX sajandi arhitektuuripärandi omapära seisneb selles, et tehnoloogilised ja ühiskondlikud protsessid on 20. sajandi keskkonda radikaalselt muutnud – tulnud on uued hoonetüübid, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad. Kogu sajandi vältel ei ole pärand olnud üksluine. Sajandi alguses domineerisid maal traditsioonilised eluviisid, hoonetüübid ja ehitusmaterjalid. Mõnikümmend aastat hiljem toimus aga radikaalne muutus, mille käigus tuli nõukogude ideoloogia kohaselt likvideerida erinevused linna ja maa vahel ning ehituse täieliku industrialiseerimisega hakati seda ka usinalt teostama.

XX sajandi arhitektuuripärandi objektide nimekirja kuuluvate objektide eesmärk on väärtustada ja säilitada 1870–1991. a vahemikku kuuluva arhitektuuri paremikku, mis kajastavad tolle aja tehnoloogilisi ja ühiskondlikke protsesse. Põlva vallas on kokku 27 XX sajandi arhitektuuripärandi objekti. Üldplaneering suunab XX sajandi arhitektuuripärandiks olevaid hooneid säilitama.

Üldplaneeringu mõju XX sajandi arhitektuuripärandi säilimisele võib pidada positiivseks.

3.5.4 Mõju maaehituspärandi objektidele

Maaehituspärandi hulka kuuluvad väärtuslikumad ja ajastuse iseloomulikumad rehemajad (eestlaste vanad traditsioonilised elamud ja nende juurde kuuluvad talukompleksid), vallamajad ning koolimajad. Tuginedes Maaehituspärandi andmekogus60 esitatud toodule, siis on Põlva vallas 25 rehemaja, 10 vallamaja ja 23 kooli.

Üldplaneering väärtustab maaehituspärandit tuues välja, et vajalikud juurdeehitused väärtuslikule hoonele kavandatakse selliselt, et ei rikutaks hoone terviklikkust ja üldmuljet.

59 Mälestised (muinas.ee)

60 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=evm-parishhouse, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=evm-school

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

91

Vaated väärtuslikule objektile) hoitakse avatud, ümbrust hooldatakse, varjutavad ning ohtlikud puud kõrvaldatakse ja välditakse uue kõrghaljastuse rajamist väärtusliku objekti vahetusse lähedusse. Väärtusliku objekti korrashoiu ja säilimise eest vastutab kinnisasja omanik. Uushoonestuse kavandamisel väärtusliku hoone lähedusse arvestatakse vaadete säilimisega

objektile, uushoonestus sobitatakse hoonega arhitektuuriliselt ja mahuliselt.

Üldplaneeringul maaehituspärandile otsene mõju puudub või on vähesel määral positiivne.

3.5.5 Mõju militaarpärandi objektidele

Tuginedes andmekogule61, siis ei ole Põlva vallas militaarpärandi objekte.

3.5.6 Mõju pärandkultuuriobjektidele

Pärandkultuuri objektideks on valdavalt põlised talukohad ja talude juurde kuuluvad objektid, põlispuud, kiviaiad, lubjaahjud, raudteerajatised jpm. Põlva valla üldplaneeringus on informatiivselt mh esitatud ka pärandkultuuri objektid (eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad kultuuriväärtuslikud objektid maastikus). Pärandkultuuri objektid on leitavad maa-ameti geoportaali pärandkultuuri kaardikihilt. Pärandkultuuriobjekte väärtustatakse üldplaneeringus tuues välja soovitused nende säilitamiseks.

Üldplaneeringul pärandkultuuriobjektidele otsene mõju puudub või on vähesel määral positiivne.

3.5.7 Mõju kalmistutele ja matmispaikadele

Vastavalt andmekogule62 asub vallas 19 kultuurimälestisena kaitse all olevat kalmistut (arheoloogiamälestised). Aktiivseid kalmistuid on Põlva vallas viis – Põlva linna kalmistu, Rosma, Kähri, Ahja ja Jaanimõisa. ÜP-ga uusi kalmistu maa-alasid ette ei nähta, kuid nähakse ette kalmistute perspektiivseid laiendusalasid.

Lisaks jääb valla territooriumile ühishaudu ja kalmeid. Kultuurimälestisena kaitse all olevatele kalmistutele ja teistele matmispaikadele kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb arvestada, et kalmistute tegevust reguleerib kalmistuseadus, mis muuhulgas kehtestab kalmistute rahuvööndi, mis on 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist. Sinna on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra,

välja arvatud kalmistut teenindav rajatis.

Kalmistud, sh suletud kalmistud on olulised kohaliku aja- ja kultuuriloo kandjad. Matmispaigad

väärivad tähistamist ja hooldamist.

Üldplaneeringu mõju kalmistutele on neutraalne. Tegutsevatele kalmistutele võib mõju pidada

mõõdukalt positiivseks.

3.5.8 Mõju arheoloogiapärandile

Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogia-tundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni

61 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage 62 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

92

avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb Muinsuskaitseameti hinnangul:

1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus;

2) Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:

▪ Algatatakse detailplaneeringut;

▪ Ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

Eelnevalt nimetatud tingimustest esimese puhul tuleb arvestada, et selle kandmisel üldplaneeringusse rakendub vastav kooskõlastamise nõue ka teistele otsustajatele KeHJS mõistes ehk tingimus rakendub ka näiteks KMH või KMH eelhinnangu nõudega keskkonnalubade taotlustele Põlva valla territooriumil.

Nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tuleb tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Arheoloogiatundlikud alad on kaardistatud Muinsuskaitseameti poolt ja neid kajastatakse üldplaneeringu kaardil. Arheoloogiatundlikel aladel planeeringu koostamisel või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on

võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist.

Üldplaneeringu mõju arheoloogiapärandile on neutraalne. Juhul kui arheoloogiatundlikud alad esitatakse informatiivsena üldplaneeringus ning seatakse neile tingimused, siis võib mõju arheoloogiapärandile pidada selle parema teadvustamisega seonduvalt vähesel määral

positiivseks.

3.5.9 Mõju pühapaikadele

Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Osaliselt on looduslikud pühapaigad kas muinsus- või looduskaitse all. Põlva valla puhul on looduslike pühapaikade vaatest väga olulised ristipuud, mida valla territooriumil on rohkelt. Ristipuu on teeäärne suurem puu või üksik puu ristimetsas, mille tüvesse lõikavad matuselised teel kalmistule ristimärgi.

Riikliku kaitseta ristipuud ning teadaolevad looduslikud pühapaigad kajastuvad samuti üldplaneeringu joonisel. Üldplaneering kehtestab ristipuu raiele raiekeelu. Samuti seab üldplaneering tingimuseks, et ristipuu ja muu püha puu säilitamiseks omas keskkonnas ja kaitsmiseks tuulemurru eest ei tohiks 50 m raadiuses teostada lageraiet. Tingimused aitavad kaasa ristipuude säilitamisele ja seega on positiivse mõjuga kultuuriväärtuste säilimisele.

3.6 Kliimamuutustega kaasnevad mõjud

Kliimamuutuste tõttu suureneb nii maismaa kui ka merealade temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotus, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused. Kliimamuutustega kohanemiseks on riiklikul tasemel koostatud Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

93

203063. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Arengukava kohaselt pole Eestis kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, kuid ka meil võib prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi:

− temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms;

− sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms;

− tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele.

Kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Soojussaare efekti saab leevendada piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerimist ning rakendades linnakeskkonnas mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid.

Üldplaneeringus on arvestatud kliimamuutuste mõjuga ning antud suuniseid säästlike sademeveesüsteemide ning soojussaarte vähendamise osas. Elukeskkonna ning tootmisalade kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata rohealade ja haljastuse tagamisele, mis leevendavad mikrokliima mõjusid, sealjuures aitavad vähendada soojussaarte teket.

3.6.1 Üleujutusoht

Eestis on üleujutusriske hinnatud „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta“ alusel. 2011. a valmis esimene üleujutusega seotud riskide hinnang, millega kaardistati Eestis aset leidnud üleujutused, eristati olulised üleujutused ja määrati üleujutusega seotud riskipiirkonnad. Põlva vallas ei ole metoodika alusel määratud ühtegi üleujutuse riskipiirkonda ja seetõttu ei ole valla alal koostatud üleujutusohu riskipiirkondade kaarte ja oluliste üleujutusohu esinemist ei ole oodata.

Sademevetest tingitud ajutisi üleujutusi on esinenud (nt Himmaste-Taevaskoja teelõigul Himmaste sillast Taevaskoja suunal). Tegu on pigem ehitusliku probleemiga, millega tuleb tee

edasistel rekonstrueerimistel arvestada.

Keskkonnaministeeriumi tellimisel valmis 2021. aasta lõpus uuring "Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude nimistu muutmiseks". Tegemist on uuringuga, mille käigus hinnati

63 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (envir.ee)

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

94

siseveekogude üleujutusalasid ja määrati üleujutusalade piirid. Uuringu alusel esineb ka Põlva vallas veekogusid, mille kallastel esineb üleujutuse oht. Valdavalt on tegu hajaasustuses paiknevate aladega kus inimasustus puudub ja kuhu üldplaneering asustuse laiendamist ei kavanda. Valdavalt kattub potentsiaalne üleujutusala jõe ehituskeeluvööndiga. Seega reaalne oht varale või veekvaliteedile on vähene. KSH teeb siinkohal siiski ettepaneku kajastada potentsiaalsed üleujutusalad üldplaneeringu kaardirakenduses taustainfona, mis võimaldab teavet arvestada edasisel planeerimisel ja projekteerimisel (nt ehituslubade väljastamisel). Üleujutusaladele ei ole soovitatav ehitisi kavandada või kui see on vajalik tuleb projekteerimisel üleujutusohuga arvestada.

3.7 Taastuvenergeetika kavandamine ja sellega kaasnevad mõjud

Taastuvenergeetika järjest suurenev rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, mille raamistikku määrab dokument Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk- järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesmärgi saavutamiseks peab taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. Peamisteks taastuvenergia allikateks on sealjuures tuuleenergia ja biomass. Eesmärgi täitmiseks peab tuuleenergia installeeritud võimsus praegusega võrreldes suurenema 5–6 korda. Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks aastaks 2030 toota taastuvenergiat sama palju kui on elektrienergia tarbimine.

Põlva valla territooriumil on suurte (üle 30 m kõrgete) tuulegeneraatorite rajamine tulenevalt riigikaitselistest piirangutest teadaolevalt välistatud. Riik on küll investeerimas lähiaastatel Kirde-Eesti radari ja sellele lisanduva seiresüsteemi püstitamisse ligi 75 miljonit eurot, kuid Põlva valla territoorium jääb ka edaspidi kõrguspiirangutega alale, kus teadaolevalt suuri elektrituulikuid rajada ei ole võimalik. Sellest lähtuvalt ei kavandata ka üldplaneeringu tuuleenergia arengualasid. Üldplaneering lubab väljaspool tiheasustusalaga alasid püstitada väiketuulikuid, määrates selleks tingimused.

Põlva vallas on taastuvenergiaallikana võimalik kavandada päikeseenergia parke ja väiketuulikuid. Samuti on võimalik võrdlemisi väheses mahus geotermaalenergia kasutamine. Nende planeerimisel tuleb arvestada sellega, et eripärased ja sobimatud lahendused ei rikuks avalikku ruumi ja avaliku huvi objektiks olevaid väärtuslikke vaateid.

Metsamaa maakasutuse ulatuslik muutmine päikeseparkide ja tuulikute rajamiseks ei tohiks üldjuhul olla lubatud, kuna metsa raadamine võrdlemisi väikse tootlikkusega taastuvenergiaallika rajamiseks vähendab oluliselt taastuvenergiaallikaga kaasnevat positiivset mõju süsinikuheite vähendamisele.

Päikeseparkide rajamisel tuleb vältida nende rajamist rohevõrgustiku aladele. Päikesepargid ümbritsetakse üldjuhul aedadega ning sellest lähtuvalt on tegu olulise liikumistõkkega ulukite jaoks. Rohevõrgustiku aladel võib kaaluda ainult päikeseenergia lahendusi, mis ei halvenda elustiku liikumiskoridoride toimimist.

Tööstuslikku päikeseparki tohib väärtuslikule põllumajandusmaale rajada ainult juhul kui säilib väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus ja mullaviljakus (väärtuslikul põllumajandusmaal ei muudeta katastriüksuse sihtotstarvet tootmismaaks, et oleks tagatud maaüksuse kasutamine põllumajandusmaana peale päikesepaneelide eemaldamist). Väärtuslikule põllumajandusmaale paigaldatavate päikesepaneelide aluse maa katastriüksuse sihtotstarvet jäädavalt (on lubatud

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

95

ajutine muutmine) ei muudeta ning peale päikesepargi eemaldamist peab maa olema põllumajanduslikult kasutatav.

Päikeseparkide negatiivse visuaalse mõju vähendamiseks avalikelt teedelt ning teistest vaateliselt olulistest suundades on võimalik omavalitusel nõuda päiksepargi varjestamist

rajatava või säilitatava haljastusega.

Maasoojuse kasutusele võtmisel tuleb lähtuda õigusaktides sätestatust ja alljärgnevast:

− veehaarde sanitaarkaitsealal;

− kaevu hooldusalale;

− puurkaevu, mille kasutamise ja seisundi kohta ei ole keskkonnaregistris piisavalt teavet, 50 m raadiuses seni, kuni kaev on tamponeeritud või ümber kvalifitseeritud seirepuurauguks;

− saastunud pinnase või veekihiga alale enne ala keskkonnanõuetega vastavusse viimist. Taastuvenergia lahenduste kasutamine energiatootmisel on selgelt positiivse keskkonnamõjuga, sest see vähendab tarvet fossiilsete kütuste järgi ning on kooskõlas kliimapoliitikaga. Taastuvenergia lahenduste kavandamisel väljaspoole kõrge väärtusega ökosüsteeme ei ole

oodata negatiivse keskkonnamõju avaldamist.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

96

4 Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise meetmed ning soovitused planeeringusse

Põlva valla üldplaneering ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine on paralleelselt koostatud dokumendid. Planeeringu koostamisel on jooksvalt arvestatud KSH tulemusi. Järgnevalt on esitatud täiendavalt soovitused edasiseks arendustegevuseks, mis

aitaksid võimalikke keskkonnamõjusid leevendada või vältida:

− Ehitus- või keskkonnaloa andmise tasandil tuleb hinnata konkreetse tegevuse mõjusid looduskeskkonnale. Planeeringute ja ehitusprojektide menetlemisel tuleb arvestada kaitsealuste taime- ja loomaliikide teadaolevate elupaikadega. Uute planeeringute koostamisel looduslikus seisundis aladele on soovitav teostada planeeringu koostamise raames elustiku inventuur, sest riiklike andmebaaside andmestik ei kata reaalselt kõiki kaitsealuste liikide leiukohti.

− Kergliiklusteede projekteerimisel tuleb arvestada lisaks kaitsealustele objektidele ka metsa vääriselupaikade paiknemisega ning mõjusid minimeerida kavandades teetrassid väljaspoole vääriselupaiku või kui see ei ole võimalik, siis vääriselupaiku minimaalselt

killustades.

− Rohevõrgustikus tuleb säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsa-kooslusi ja (pool)looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Vajalik on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (nt kivikuhjad ja põlluvahe-metsatukad) hoidmine.

− Arendustegevuste puhul, mis muudavad maa siht- või juhtotstarvet rohelise võrgustiku aladel või kavandavad joonehitisi (teetrassid, tehnilise infrastruktuuri elemendid jne) rohevõrgustikus on omavalitsusel õigus nõuda rohevõrgustiku toimivuse eksperthinnangut vastava planeeringu või ehitusloa menetluse käigus.

− Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Rohevõrgustiku koridori aladele ehitades peab olema tagatud vähemalt 200 m laiuse koridori säilimine. Koridor peab sealjuures järgima looduslikke kõlvikute paiknemist ja kulgema sujuvalt (ilma järskude pööretega).

− Rohevõrgustiku aladel on keelatud seda katkestavate aedade ning muude ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamine. Erandina võib rajada õuemaad ümbritsevaid aedu ja karjaaedu, kuid ka nende rajamisel tuleb tagada minimaalselt 200 m laiune läbipääs.

− Kaevandamissoovi ja rohelise võrgustiku kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad meetmed. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine ja/või rohevõrgustiku toimivuse analüüs. Kaevandamistegevuse korraldamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada nii, et maastikul oleks eeldused kujuneda vähemalt samaväärseks kaevandamiseelse seisuga. Karjääride puhul ei tohi pärast karjääride korrastamist karjääride nõlvad olla liialt järsud suurulukitele läbipääsemiseks. Karjääride korrastamistööde käigus tuleb kujundada lauged nõlvad ja karjääri ammendatud alad metsastada, kujundada veekoguks või

puhkealaks.

− Infrastruktuuriobjektide arenduste ja rekonstrueerimise korral, mis toimuvad rohevõrgustiku aladel (läbides tuumalasid või koridore), tuleb projektis ette näha lahendused infrastruktuuriobjektist lähtuva rohevõrgustiku toimimisele avaldatava

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

97

negatiivse mõju leevendamiseks asjakohaste meetmetega. Tagatud peab olema loomade liikumiskoridoride säilimine või uute liikumiskoridoride rajamine, sh suurulukitele.

− Uue puurkaevu rajamisel ja kasutamisel tagada põhjavee kaitse reostuse eest ning kasutusest väljasolevad kaevud tuleb nõuetekohaselt tamponeerida. Hoonestusalade laiendamisel on soovitav kõigepealt analüüsida, kas veevarustust on võimalik tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasilt ja kui see on võimalik, siis kasutada olemasolevat kaevu. Põhjaveevõtul rohkem kui 500 m3 ööpäevas on nõutav põhjavee tarbevaru hindamine. Uute suure tootlikkusega puurkaevude rajamisel on asjakohane hinnata veevõtu mõju ümbritsevate kaevude veetasemele. Samuti tuleb suure veetarbega ettevõtete kavandamisel arvestada piirkonna kinnitatud põhjaveevaru.

− Suure keskkonnakoormusega ettevõtete rajamise puhul on vajalik rakendada reovee eelpuhastust (lokaalsed reoveepuhastuslahendid) enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist. Pinna- ja põhjavee saastumise vältimiseks on oluline tootmisaladele rajada kõvakattega territooriumid, et vältida maha valgunud reostuse pinnasesse infiltreerumist.

− Uute hoonestusalade arendamisel näha detailplaneeringuga ette veevõtukoha või tuletõrjehüdrantide rajamine.

- Võimaliku reostusega aladel (endistel tööstusaladel) tuleb eelistada edasist kasutamist tööstusaladena. Tööstusalade arendamisel eelkõige mittetööstuslikul eesmärgil tuleb muu hulgas hinnata pinnasereostuse esinemise võimalikkust detailplaneeringute ja

ehitusprojektide koostamisel.

− Suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte või nende ohualasse arenduste kavandamisel on kohustuslik detailplaneeringu koostamine ka juhul kui tegemist ei ole tiheasutusaladega.

− Suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte ohualasse tundlikku kasutusega hoone64 kavandamisel tuleb koostöös ohtu põhjustava objekti käitajaga töötada välja hädaolukorra lahendamise plaan, mis näeb ette sobiliku teavitussüsteemi ja võimaliku ohu iseloomust tuleneva käitumisplaani.

− Mürarikaste objektide planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teostada mürahinnang ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. Samuti on soovitatav mürahinnang teostada elamualade planeeringute osas juhtudel kui elamuala kavandatakse mürarikka tootmisala või maantee lähialale. Tagada tuleb müranormidele vastavus elamualadel ja

ühiskondlike hoonete aladel.

− Valla territooriumil paikneb veekogusid, millel esinevad kaldaastangud. Kaldaastangu peale (kuni 25 m ulatuses astangu servast) igasuguse ehitustegevuse korral tuleb hinnata tegevuse mõju astangule. Tagatud peab olema ehitise konstruktsiooniline sobivus ja varinguohu puudumine.

− Väiketuulikute kavandamisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:

o Tagatud peab olema nõuetekohane müratase ümbritsevatel tundlikel aladel;

64 Hoonete tundlikkus on määratud Päästeametid juhendis „Metoodika Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

98

o Kui tuuliku projektsiooni ala ulatub naaberkinnistule, siis tuleb tuuliku paigaldamine kooskõlastada naaberkinnistu(te) omanikuga/omanikega;

o Tuuliku pöörlevate labade varjud ei tohi häirival tasemel langeda eluhoonetele või puhkealale. Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb tuuliku

paigaldamine kooskõlastada naabritega;

o Tuuliku ohutusnõuete tagamiseks tuleb kinni pidada tuuliku tootja poolt ette antud nõuetest.

− Vertikaalse maakütte planeerimisel või projekteerimiseks tuleb planeeringule või ehitusprojektile lisada eksperthinnang maakütte kasutamise võimalikkuse kohta (millist süsteemi on võimalik planeeringualal kasutada, milline on planeeritavate puuraukude sügavus, milline on nende vahekaugus, pinnase geotermilised omadused, millised on ohud põhjaveele jne.) Vertikaalkollektorite puhul, mida kavandatakse ulatuma kuni joogiveena kasutatava veehorisondini, tuleb esitada projekti juurde hüdrogeoloogiline eksperthinnang lahenduse ohutuse ja keskkonnamõjude osas. Omavalitsusel on õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest kui puudub veendumus selle

negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas.

− Uute elamute või tundlike hoonete kavandamine keskkonnaloa saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks künnist65 ületavatest põllumajandusettevõtetest lähemale kui 300 m ei ole mõistlik. Samuti ei ole soovitatav keskkonnaloa künnist ületavate uute põllumajandusettevõtete kavandamine lähemale kui 300 m elamutest.

Natura aladele kaitse eesmärkidele ja terviklikkusele mõju vältimiseks tuleb:

− Ahja loodusala läbivates ja piirnevates lõikudes kavandada kergliiklusteed vähemalt 30 m kaugusele kaitstavate metsa elupaigatüüpide 9010 esinemisaladest. Võimalusel kavandada kergliiklustee nii, et maantee jääks loodusala ja kergliiklustee vahele. Kergliiklustee kavandamisel lähemale kui 30 m tuleb tee projekteerimisel teostada Natura hindamine selgitamaks võimalikke negatiivsete mõjude ilmnemist ning vajadusel kavandada leevendavad meetmed mõjude vältimiseks.

− Võimalusel kavandada kergliiklustee ja jõe elupaigatüübi ristumisel kergliiklustee koridor praegu olemasolevate maantee sildade esinemise alale. Ahja jõele täiendavate sildade (nii kergliiklustee sildade kui matkaradade jms liikumisteede sildade) rajamisel tuleb välistada negatiivse mõju esinemine Ahja loodusala kaitse eesmärkidele rakendades järgmisi meetmeid:

o Silla ehituse tööpiirkonnas ei tohi rikkuda Ahja jõe looduslikku sängi (keelatud on masinatega jões sõitmine ja voolava vee tsoonis töötamine, jõe süvendus- ja

kaevetööd, jõe sängi silla tugikonsturktsioonide paigaldamine)

o Tööd tuleb teostada madalveeperioodil, st töid ei tohi teostada aprillis-mais, kui

esineb kude- ja rändeaeg

o Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogudest. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine pinnavette.

65 https://www.riigiteataja.ee/akt/114122017010?leiaKehtiv

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

99

− Mõju vältimiseks Valgesoo loodusalale tuleb kergliiklustee koridor Valgesoo loodusalaga külgnevas lõigus kavandada Akste – Häätaru kõrvalmaantee lääneküljele. Kaitstavast elupaigatüübist teisele poole olemasolevat teetammi uue kergliiklustee rajamisel ei ole oodata negatiivset mõju elupaigatüübile, sest välditud on raie ning valgusrežiimi muutus

ning olemasolev teetamm väldib veerežiimi muutust.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

100

5 Keskkonnaseire

Mitmetest riiklikest elektroonilistest registritest on kohalikul omavalitsusel võimalik saada infot riigi poolt korraldatavate seirete kohta. Näiteks on looduskeskkonnale avaldavate mõjude osas võimalik saada teavet valla territooriumile väljastatud keskkonnalubades sätestatud seirete osas, mille läbiviimise eest vastutavad lubade omanikud. Samuti on kättesaadav info jäätmete

käitlemise, maavaravarude ja paljude muude riiklikult juba seiratavate andmete kohta.

Mõjusid sotsiaalsele keskkonnale iseloomustab eelkõige valla rahvaarvu muutus ja elanike rahulolu. Omavalitsuse poolt on soovitav hinnata valla elanike rahulolu elukeskkonnaga. Selleks on kas võimalik kasutada riigi poolt läbiviidud uuringuid või kui omavalitsus soovib saada rohkem infot, kui seda kogutakse riigi poolt juba korraldatavate küsitluste käigus, siis tuleb vajaliku teabe saamiseks viia läbi vastavad küsitlused. Küsitluste osas oleks võrreldavuse huvides oluline kindel intervall ning samalaadse metoodika kasutamine.

Vallas toimuvate maakasutuslike arengute ja üldplaneeringu muutmise vajaduse hindamiseks on asjakohane järgnevas tabelis (Tabel 17) esitatud indikaatorite jälgimine.

Tabel 17. Üldplaneeringu oodatavate mõjude seireindikaatorid.

Indikaator Baastase (01.2021 seisuga) Oodatav muutus ÜPs kavandatava maakasutuse ja ehitustingimuste elluviimisega

Valla elanike arv/asustustihedus

13 663/19 in/km2 Elanike arv püsib või väheneb mõõdukal tasemel

Valla lasteaia õpilaste arv 645 Arv püsib või väheneb mõõdukal tasemel

Valla kooli õpilaste arv 1678 Arv püsib või väheneb mõõdukal tasemel

Maakasutuse muutus (maakatastrisse kantud kõlvikute pindala alusel)

25 105,5 haritav maa ha, looduslik rohumaa 3576,8 ha, metsamaa 32 503,9 ha

Haritava maa, loodusliku rohumaa ja metsamaa pindalade olulist muutust ei ole oodata (pindala muutus alla 10%).

Rohevõrgustikus paikneva maakatte muutus

10 aasta maakatte muutus rohevõrgustiku alal 136,6 ha ulatuses ehk 0,4% RV alast

Muutus ÜP kehtivusperioodil jääb alla 1% rohevõrgustiku alast

Kergliiklusteedega varustatuse muutus (teeregistri kohase kergliiklusteede pikkuse alusel)

70,4 km Kergliiklusteede pikkuse suurenemine

ÜP-d muutvate kehtestatud DP-de arv aastas

ÜPd muutvate DPde arvu tõus on indikaatoriks kehtiva üldplaneeringu vananemise osas

Indikaatorite alusel muutuste hindamine on asjakohane läbi viia üldplaneeringu ülevaatamisel.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

101

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid

Ahja valla soojamajanduse arengukava aastateks 2016–2026. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4180/8201/6012/Ahja%20SMAK%202016-2026.pdf

Eesti 2030+. Kättesaadav: https://eesti2030.wordpress.com/

Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ. 2013. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Kättesaadav: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/viited/strateegia30.pdf

Petersell, V., Karimov, M., Täht-Kok, K., Shtokalenko, M., Nirgi, S., Saarik, K., Milvek, H. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/8800

Eesti Geoloogiateenistus. Eesti pinnase radooniriski kaart. Kättesaadav: https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2015–2021. Kättesaadav: https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn). Kaitseväe keskkonnakäsiraamat. Kättesaadav: https://docplayer.ee/142923540-Keskkonnak%C3%A4siraamat-kaitsev%C3%A4e- keskkonnak%C3%A4siraamatu-eesm%C3%A4rk-on-laiemalt-tutvustada-seoseid- kaitsev%C3%A4e-tegevuste-ja-kesk-konnateemade-vahel-ning-seel%C3%A4bi.html

Keskkonnaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Kättesaadav: https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Laheda valla soojamajanduse arengukava aastateks 2017–2030. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4280/1201/7002/Laheda_soojusmajanduse_arengukava.pd f

Päästeamet, ohutusjärelvalve osakond. 2012. Metoodika. Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine. Kättesaadav: https://www.rescue.ee/files/2020-06/18-03-28-metoodika-kems-planeeringute-ja-

ehitusprojektide-kooskolastamise-otsuse-tegemine.pdf

Mooste valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2016–2026). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6201/6022/Soojusmajanduse%20arengukava.pdf

Infrafate Eesti AS ja Hartal Projekt AS. 2015. Põhjaveekogumite ohustatust ja halba seisundit põhjustavate koormuste vähendamise meetmeprogramm ja selle tegevused. Kättesaadav: https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&cad=rja&uact=8&ved=2a hUKEwjzvejMtMfzAhULiIsKHdczA6AQFnoECAcQAQ&url=http%3A%2F%2Fold.envir.ee%2Fsites% 2Fdefault%2Ffiles%2F150706pohjaveekogumite_ohustatust_ja_halba_seisundit_pohjustavate_k oormuste_vahendamise_meetmeprogramm.pdf&usg=AOvVaw0Npvl32OIypZFtdTNhK5yO

Põlvamaa ettevõtluskeskkond. Kättesaadav: https://www.polvamaa.ee/ettevotluskeskkond

Eesti Planeerijate Ühing. 2021. Põlva ja Räpina valla üldplaneeringute alusuuring „Asustuse arengut suunavate tingimuste, sh tiheasustusalade ja ruumilise paiknemise täpsustamine ning keskuste (kompaktse hoonestusega alade) kavandamine kahanemisega kohanemiseks“.

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

102

Kättesaadav: https://www.polva.ee/documents/17842760/23469413/Aruanne.pdf/68b7f1bc- 9557-4403-8f84-194ce9375af5

Põlva maakonnaplaneering 2030+.; Lisa 4. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad tingimused“. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/183

Põlva valla arengukava aastateks 2019–2030. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4251/0201/8008/Lisa_m47.pdf

Põlva valla jäätmekava aastateks 2020–2025. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4300/4202/0002/Lisa%5b1%5d.pdf

Põlva valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016–2030. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4170/2201/6008/Lisa.pdf

Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2030. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4050/6202/0015/Lisa_m9_uus.pdf

Põlva valla üldplaneering. Mõjutatava keskkonna ülevaade. Kättesaadav: https://www.polva.ee/documents/17842760/23469413/M%c3%b5jutatava+keskkonna+%c3%b clevaade.pdf/cd214d1c-2a3d-4da4-ac1a-1d3f1f2d2e25

Kiirguskeskus. Radooniohu arvestamine ehitusplaneeringutes ning olemasolevates hoonetes. Kättesaadav: https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwjw9avitMf zAhXyxIsKHatjBI0QFnoECAMQAQ&url=https%3A%2F%2Fwww.kuusalu.ee%2Fdocuments%2F76 10268%2F30159951%2FROarvestamine.doc%2Fd50b80cf-2371-4384-bf2a- be6a2313a220&usg=AOvVaw3mAhuthMa6SRAQVsppTRGd

AS Maves. 2005. Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine.

Vastse-Kuuste valla üldplaneering. Seletuskiri. Hendrikson & Ko. 2010. Kättesaadav: https://www.polva.ee/documents/17842760/19108440/Seletuskiri+%281%29.pdf/d987a5b1- b354-4e68-89e2-cf593a58fa3e

Keskkonnaministeerium. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 LISA II ÕHUSAASTEAINETE PIIRIÜLENE KAUGLEVI. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276. Kättesaadav: https://envir.ee/kliima-ja-keskkonnakaitse/valisohu-kaitse/ohusaasteainete-vahendamise- programm

Maaeluministeerium. 2020. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevast seaduse eelnõust. Kättesaadav: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/komisjonid/pman/pman-2020-02-

25-hunt.pdf

Andmebaasid

Corine maakattekaart: http://corine.keskkonnaagentuur.ee/

EELIS veeveeb: https://veeveeb.envir.ee/vesi/

Jäätmearuandluse infosüsteem (JATS): https://jats.keskkonnainfo.ee/

Keskkonnaportaal: https://register.keskkonnaportaal.ee/register

Kotkas Keskkonnalubade Infosüsteem: https://kotkas.envir.ee/

Kultuurimälestiste register: https://register.muinas.ee/

Looduslikud pühapaigad:

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

103

https://hiitemaja.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=db7d4fe754d245b9ac53 f6d9a76e229e

Maa-ameti geoportaal: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Maakataster: https://www.eesti.ee/et/eluase-ja-keskkond/maa-ja-mets/maakataster/

Maaparandussüsteemide register: https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing

Natura 2000 võrgustiku andmebaas süsteemis EUNIS: https://natura2000.eea.europa.eu/

Pinnaveekogumite seisundiinfo: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo

Põhjaveebilansi andmed: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/bilanss

Statistikaamet: https://andmed.stat.ee/et/stat

Terviseameti avalikud andmed: https://vtiav.sm.ee/frontpage/show?id=72&active_tab_id=SV

Seadused ja määrused

Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 05.07.2016, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020003?leiaKehtiv

Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Vastu võetud 24.09.2019 nr 61. https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002

Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord. RT I, 11.02.2016, 22. https://www.riigiteataja.ee/akt/111022016022?leiaKehtiv

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1. RT I 2005, 15, 87. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046?leiaKehtiv

Looduskaitseseadus1. RT I 2004, 38, 258. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122020007?leiaKehtiv

Maapõueseadus. RT I, 10.11.2016, 1.

https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020059?leiaKehtiv

Metsaseadus. RT I 2006, 30, 232.

https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021010?leiaKehtiv

Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. RTL 2002, 38, 511. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020047?leiaKehtiv

Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused. Vastu võetud 08.11.2019 nr 61. https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019006

Nõuded suplusveele ja supelrannale. Vastu võetud 03.10.2019 nr 63. https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019004

Planeerimisseadus. RT I, 26.02.2015, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

104

Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. RT I, 22.12.2016, 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/114122017010?leiaKehtiv

Veeseadus. RT I, 22.02.2019.

https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020036?leiaKehtiv

Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks. Vastu võetud 03.10.2019 nr 45. https://www.riigiteataja.ee/akt/104102019004

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. RT I, 21.12.2016, 27. https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv

Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. RT I, 29.12.2016, 44.

https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv

Põlva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. Eelnõu 01.02.2023

105

Lisad

Lisa 1. KSH väljatöötamise kavatsus (VTK)

Kättesaadav: https://www.polva.ee/documents/17842760/20973504/YP_LSK_KSH_VTK_sept20.pdf/a2319b1

6-1506-4d30-8e33-842a4b372393

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põlva Vallavalitsus

[email protected]

Kesk tn 15

63308, Põlva maakond, Põlva vald,

Põlva linn

Teie 08.02.2023 nr 7-1.1/23-6-1

Meie 13.03.2023 nr 7.2-1/23/3180-2

Põlva valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Põlva valla üldplaneeringu (edaspidi planeering) ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu (edaspidi KSH), mis on algatatud Põlva

Vallavolikogu 13.09.2018 otsusega nr 1-3/47.

Planeering tugineb meie lähteseisukohtadele ning planeeringu koostamisel on kohalik omavalitsus

teinud meiega sisukat koostööd.

Palume korrigeerida planeeringu KSH eelnõu p 3.3.3 „Mõju transpordile“ käsitletud avalikult

kasutatavate teede hoolduse ja remondi osa, lisades täpsustuse, et riigiteede hoolduse ja remondi

korraldamisega tegeleb Transpordiamet.

Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Põlva

valla üldplaneeringu.

Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile riigitee kaitsevööndite andmed digitaalsel

(.dwg vms) kujul. Oleme kitsendusega ehitise omanikuna kohustatud edastama need andmed

lisainfoga varustatult Maa-ametile kitsenduste kaardi uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Põlva_YP_seletuskiri_eelnõu_02.02.2023_kooskõlastamisele

2. KSH_Aruanne_Polva_01022023

2 (2)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

EELNÕU kooskõlastamiseks

Põlva Vallavalitsus Kesk tn 15 63308 Põlva linn [email protected] www.polva.ee

2 Põlva Vallavalitsus

Sisukord

Eessõna ……………………………………………………………………………………………..4

Sissejuhatus .................................................................................................... 5

1. Ruumiline areng .................................................................................. 7 1.1. Arengu eesmärk ................................................................................... 7 1.2. Maakonnaplaneeringu täpsustamine ja muutmise ettepanek ............................ 8 1.3. Riigikaitse ......................................................................................... 10

2. Asustus ........................................................................................... 11 2.1. Asustuse suunamine ............................................................................ 11 2.2. Tihe- ja hajaasustus ............................................................................. 13

3. Maakasutus ...................................................................................... 14 3.1. Maakasutuse üldtingimused .................................................................. 14 3.2. Maakasutuse juhtotsarve ....................................................................... 15

4. Detailplaneering ja arhitektuurivõistlus ................................................. 18

4.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ........................................... 18 4.2. Detailplaneeringu koostamise juht .......................................................... 18 4.1. Arhitektuurivõistlus ............................................................................. 19

5. Tingimused detailplaneeringule ja projekteerimisele ............................... 19 5.1. Üldised tingimused ............................................................................. 19 5.2. Tingimused väljakujunenud väikeelamupiirkonnas (EV1) ............................... 20

5.3. Tingimused tootmise maa-alal (T) ............................................................ 20 5.4. Uuringu vajadus, radoonioht .................................................................. 21

6. Ehitustingimused piirkondades ............................................................ 22

6.1. Põlva linn ja selle ümbrus ...................................................................... 22 6.1.1. Kesklinn .............................................................................. 22 6.1.2. Raudtee .............................................................................. 23 6.1.3. Lina–Ähnioru ........................................................................ 24 6.1.4. Salu-Intsikurmu ..................................................................... 24 6.1.5. Käisi–Piiri ............................................................................. 25 6.1.6. Paisjärve–Mammaste .............................................................. 25

6.2. Ahja ................................................................................................ 26

6.3. Mooste ............................................................................................ 27 6.4. Vastse-Kuuste .................................................................................... 27

6.5. Tilsi ................................................................................................. 28 6.6. Peri ................................................................................................. 29

6.7. Himmaste ......................................................................................... 29 6.8. Mammaste ........................................................................................ 30 6.9. Rosma ............................................................................................. 30 6.10. Valgemetsa ....................................................................................... 31 6.11. Taevaskoja ........................................................................................ 32

7. Väärtused ........................................................................................ 32

7.1. Kultuurimälestis ja kultuurilooline objekt ................................................... 32 7.2. Arheoloogiatundlik ala ......................................................................... 34 7.3. Väärtuslik maastik ............................................................................... 34

7.4. Rohevõrgustik .................................................................................... 35 7.5. Puhkeala, avaliku huviga mets ................................................................ 36 7.6. Vääruslik põllumajandusmaa ja maaparandussüsteem .................................. 37 7.7. Kaitstav loodusala ja -objekt .................................................................. 38 7.8. Aianduse ala ..................................................................................... 38

8. Veekogu ja kallas .............................................................................. 39 8.1. Kallasrada ......................................................................................... 39

3 Põlva Vallavalitsus

8.2. Supluskoht ja supelranna maa-ala ........................................................... 39 8.3. Ehituskeeluvöönd ............................................................................... 39

9. Liikuvus ja transport .......................................................................... 41

9.1. Tee ja tänav, kaitsevöönd ...................................................................... 41 9.2. Kergliiklus ......................................................................................... 44 9.3. Sild ................................................................................................. 45 9.4. Parkla .............................................................................................. 45 9.5. Raudtee ........................................................................................... 46

9.6. Lennuväli .......................................................................................... 47

10. Tehnovõrgud.................................................................................... 47

10.1. Elektri-, gaasi- ja sidevarustus ................................................................. 47 10.2. Taastuvenergeetika ............................................................................. 48 10.3. Veevarustus ja reoveekäitlus .................................................................. 49 10.4. Kaugküte .......................................................................................... 50 10.5. Tuletõrje veevarustus ........................................................................... 51

11. Elukeskkonna mõjurid ................................................................................ 51 11.1. Kliimamuutusega kohanemine ............................................................... 51

11.2. Müra ja õhusaaste ............................................................................... 52 11.3. Maardla ........................................................................................... 53 11.4. Suurõnnetuse oht ............................................................................... 54

11.5. Jäätmete käitlus ja jääkreostus ............................................................... 55

12. Üldplaneeringu elluviimine ................................................................. 55

12.1. Rakendamine .................................................................................... 55 12.2. Elluviimise seiramine ........................................................................... 56 12.3. Avaliku huvi määratlemine .................................................................... 56

12.4. Maa munitsipaalomandisse taotlemine ..................................................... 57

13. Mõisted ........................................................................................... 57

Lisa. Ehituskeeluvööndi vähendamised....................................................... 61

Lisa. Riigitee kaitsevööndi muutmised ........................................................ 62

4 Põlva Vallavalitsus

Eessõna Üldplaneeringu koostamine on keeruline ülesanne ja seda ei saa koostada paari aasta ja -inimesega. Põlva Vallavalitsus otsustas lisaks üldplaneeringu koostamise juhtimisele koostada üldplaneering ise. Põlva Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonnas on ametnikel olemas ruumilise planeerimise alane pädevus ning valmisolek panustada valla ruumilise terviklahenduse väljatöötamisse. Üldplaneering on valminud nelja aasta jooksul tiheda koostöö tulemusena. Oma erialaste teadmistega on üldplaneeringu koostamises osalenud Põlva Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakond: osakonnajuhataja Mihkel Kala, ehitusspetsialistid Remida Aasamäe, Jaan Purge ja Reio Jüriöö, maaspetsialist Tiivi Parts, geoinfospetsialist Kristiina Sisask, teedespetsialist Halvor Laomets, keskkonnaspetsialistid Reelika Raig ja Birgit Purga ning juriidilistes küsimustest hankespetsialist Uno Kangro. Märkimisväärne on olnud Martti Rõigase ja Arne Tilga panus. Üldplaneeringu koostamiseks moodustati vallavalitsuse komisjon, kelle osa üldplaneeringu sisu valmimisse on raske üle hinnata. Koostöös üldplaneeringu komisjoniga on välja töötatud planeeringulahendus ning kaalutud esitatud ettepanekuid. Suur tänu Andres Vijar, Ahti Bleive, Kuldar Leis, Teele Nigola ja Lennart Liba! Avalikustamist ja kaasamist on aidanud korraldada Annely Eesmaa, Kaire Kalk, Liia Sulg ning vallavolikogu poolt on üldplaneeringu koostamist toetanud Koit Jostov ja Georg Pelisaar. Lisaks Põlva Vallavalitsuse teenistujatele ja komisjoni liikmetele on üldplaneeringu koostamises kaasa löönud paljud oma valdkonnas pädevad inimesed, kes kõik on ühes või teises etapis osalenud Põlva valla üldplaneeringu koostamisel. Üldplaneeringu valmimisele on oma teadmiste ja oskustega kaasa aidanud: Madli- Johanna Maidla, Pille Metspalu, Indrek Ranniku, Heiki Kalberg, Tuuli Veersalu, Maila Kuusik, Marika Saks, Eliko Saks, Anu Lepp, Pikne Kama, Märt Holtsmann, Tuuli Tsahkna, Marek Lind, Märt Öövel, Siret Punnisk, Annika Tuum, Tiit Timberg, Malle Oras, Tiina Jüris, Lenna Hingla, Ülo Needo, Kristo Kivisaar, Villy Lopmann, Sandra Kaas, Kaie Enno. Üldplaneeringu rakenduse tehnilise poole valmimist on toetanud Raido Valdmaa, Ivo Olmer, Ranel Suurna ja Raul Raidla. Loomulikult moodustab suure ja olulise osa üldplaneeringu lõpplahendusest keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) mis viidi läbi LEMMA OÜ poolt. KSH meeskonna moodustasid Piret Toonpere, Heli Aun, Mihkel Vaarik, Andrus Veskioja ja Kaisa Aadna. Suur tänu teile kõigile! Tiia Zuppur ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

5 Põlva Vallavalitsus

Sissejuhatus Üldplaneering on kohaliku ruumilise arengu kavandamise oluline alusdokument ning sellega määratakse tulevikku suunatud pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad tingimused arengu elluviimiseks. Üldplaneering on avalik kokkulepe, milles seatud reeglid on aluseks kohaliku omavalitsuse ruumiotsustele ning elanike ja ettevõtete tegevusele. Üldplaneeringu lahendus tugineb kõrgemalseisvatele planeeringutele, arengukavadele ja strateegiatele. Planeeringulahenduse aluseks on üldplaneeringu lähteseisukohad, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ning üldplaneeringu komisjoni ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsused. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud asjakohaste õigusaktidega, sh neist tulenevate piirangute ja avalik- õiguslike kitsendustega. Üldplaneeringu rakendamisel lähtutakse ajakohastest õigusaktidest, mistõttu on välditud viiteid planeeringu koostamise ajal kehtinud õigusaktidele. Keskkonnakaalutlustega arvestamiseks viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). KSH koostamisel kirjeldati ja hinnati üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivat olulist keskkonna-, majandusliku-, sotsiaalset- ning kultuurilist mõju. KSH ettepanekud on integreeritud üldplaneeringu teemavaldkondade käsitlusse. Üldplaneering koosneb seletuskirjast ja jooniste digitaalsetest andmekihtidest, mille esitluskujuks on planeeringu kaardirakendus. Üldplaneeringu seletuskirja ja jooniste digitaalsete kihtide tärkandmetes toodud teavet ning tingimusi tuleb vaadata koos. Jooniste tärkandmetes sisalduvad üksnes kõige olulisemad tingimused ja märksõnad, neid täiendab seletuskiri. KSH aruanne ja üksikasjalikum mõjutatava keskkonna ülevaade on üldplaneeringu lisas. Planeeringu koostamise käigus koostatud uuringud ning töödokumendid asustuse suunamise, detailplaneeringu koostamise kohustuse, kultuuri- ja maastikuväärtuste ning rohevõrgustiku kohta kuuluvad üldplaneeringu koostamise dokumentatsiooni juurde.

Üldplaneeringu eesmärgiks on tagada kvaliteetne elukeskkond kahaneva rahvaarvu juures ning toetada valla keskuse jätkuvat mitmekülgset arengut. Üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi juba väljakujunenud asustusstruktuuris.

Ruumilise lahenduse, seatud tingimuste ja antud soovituste koostamisel tehtud planeeringuotsustele annavad läbivalt suuna kolm aluspõhimõtet: õnnelik elanik, puhas keskkond ja jätkusuutlik majandus.

Õnnelik elanik – piisavad ja kõikidele kättesaadavad sotsiaalsed teenused, inimsõbralikud ja ligipääsetavad tiheasustusalad, hoitud ja hinnatud kultuuriväärtused ning mitmekesised puhkamisvõimalused. Põhimõtet jälgides keskendub üldplaneering asustuse tihendamisele Põlva

linnas, samuti on fookuses tiheasustusega alad ning keskuste võrgustik. Mitmekesiste maakasutusvõimalustega keskuse maa-alad ja paindlikud kasutusvõimalused juhtotstarvetega maa-alade piirides võimaldavad arendada erinevaid teenuseid. Üldplaneering suunab inimmõõtmelise linnaruumi kujunemist ja suurendab ligipääsetavust. Võrgustikuna kavandatud jalg- ja/või jalgrattateed koos paljude puhke- ja virgestusaladega soodustavad tervislikke eluviise. Eeldused supelrandade ja veeskamiskohtade rajamiseks loovad täiendavaid puhkamisvõimalusi lisaks matka-

6 Põlva Vallavalitsus

ja suusaradadele. Meetmed kohaliku kultuuripärandi säilitamiseks hoiavad ja tugevdavad kohalikku identiteeti.

Puhas keskkond – hoitud maastikuväärtused, kaitstud ja väärtustatud loodusalad ning keskkonnahoidlik ja ressursisäästlik majandamine. Puhta elukeskkonna hoidmiseks suunab üldplaneering asustust eelõige sinna, kus seda juba on. Eesmärk on kasutada olemasolevat taristut ja

võimalikult vähe võtta kasutusele uusi, inimtegevusest mõjutamata või vähe mõjutatud alasid. Üldplaneering pöörab tähelepanu rohevõrgustiku, heas seisus ökosüsteemide ja väärtusliku põllumajandusmaa säilitamisele ning seab tingimused müra ja õhusaaste leevendamiseks. Keskkonda aitavad puhtamana hoida taastuvenergiaallikate kasutamise soosimine, soovitused kliimamuutustega kohanemiseks ja võimalused jalgsi ja/või jalgrattaga liikumiseks.

Jätkusuutlik majandus – mitmed paindlikud võimalused ettevõtluseks, rohelise ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, taastuvenergia ning säästlike majandusviiside kasutamine, optimaalsed ühendused ja hea valdkondadevaheline sidusus on eelduseks majanduse jätkusuutlikkusele.

Maakasutuse suunamisel on üldplaneeringus kavandatud segakasutusega maa-alad, mis soodustavad erinevaid kasutusviise, võimaldavad ettevõtetel vajadusel tegevusvaldkonda muuta ning loovad võimalusi väikeettevõtluseks. Üldplaneering annab soovitused keskkonnasäästlikeks lahendusteks ja kliimamuutustega toimetulekuks. Jätkusuutlikkust aitab tagada keskkonnaväärtuste ja väärtusliku põllumajandusmaa hoidmine ning võimalikult palju olemasoleva taristu kasutamine.

Üldplaneeringu koostas Põlva Vallavalitsus (planeerija Tiia Zuppur, ruumilise keskkonna planeerija, tase 7) koostöös kaasatud spetsialistidega. Keskkonnamõju strateegilise hindamise viis läbi OÜ Lemma (KSH juhtekspert Piret Toonpere).

7 Põlva Vallavalitsus

1. Ruumiline areng Ruumiline planeerimine loob eeldused selleks, et tekiks hea elukeskkond, millest võidavad kõik osapooled: elanikud-omanikud, ettevõtjad-arendajad ning puhkajad- külastajad. Üldplaneering suunab ruumiotsuseid ja tal on suur roll maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel.

1.1. Arengu eesmärk Põlva valla ruumilise arengu eesmärgid on seatud „Põlva maakonnaplaneeringuga 2030+“1 (edaspidi maakonnaplaneering) ja valla arengukava strateegiliste arengusuundade ja eesmärkide alusel ning üldplaneeringu koostamise protsessis toimunud arutelude tulemusel. Põlva valla arengukava aastateks 2019–20302 sõnastab valla visiooni aastani 2030:

Põlva on toimeka kogukonnaga vald, kus hoitakse ja väärtustatakse mitmekesist omakultuuri ning aktiivset eluviisi. Põlva noored on ettevõtlikud ja tolerantsed ning kodukohatunnetusega. Põlva vald oma puhta looduse ja miljööväärtuslike aladega on koht, kus elatakse põlvest põlve. Valla koostöö teiste organisatsioonidega on aktiivne ja avatud. Valla eri piirkonnad on saavutanud ühtlase arengutaseme ja on majanduslikult jätkusuutlikud.

Põlva valla ruumilise arengu eesmärgid on järgmised: 1.1.1. Hoida väljakujunenud asustusstruktuuri. Hoida asustatud alade kompaktsust, arendamine toimub eelkõige tihendamise, kasutusest väljalangenud maade kasutuselevõtu, ruumilise mitmekesisuse ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu. Väärtustada väljakujunenud linna- ja külamiljööd, koha vaimu ning ajaloolist pärandit. Samuti piirkondadele omaseid maastikulisi ja ruumilisi eripärasid. 1.1.2. Väärtustada puhast looduskeskkonda ja rohelist mõttelaadi. Hoida ja parandada rohevõrgustiku sidusust tiheasustusalal, väärtustada linnaloodust, arendades sealjuures puhkeotstarbelisi liikumisvõimalusi. Hoida maastikke, sh olemasolevat metsa- ja põllumajandusmaad. Rohelise mõtteviisiga Põlva maakonna maine annab eelise kohalike toodete, eelkõige toidu pakkumiseks, tuntud loodusobjektid toetavad turismisektori atraktiivsust ja arendamist. 1.1.3. Toetada ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist kogu vallas. Toetada ettevõtlusvõimalusi avardavaid ruumilisi lahendusi ja käia kaasas ettevõtlus- ja tootmisvormide muutustega. Luua paindlikud tingimused ettevõtluse arendamiseks, säilitades olemasoleva elukeskkonna väärtused. Eelistada ettevõtluspiirkondade kavandamist keskustesse või nende lähistele, et vähendada perspektiivset liikuvusvajadust ning ebamõistlikke kulutusi infrastruktuuridele. 1.1.4. Parendada elamisvõimalusi. Arendustegevuses arvestada erinevas vanuses elanike vajadustega, sotsiaalse taristuga, ühistranspordi võimalustega, avaliku ruumiga ja toetada keskuste arengut. Vähenev rahvastik vajab teenuste ja taristu kohandamist ning kokkutõmbamist, samas suureneb surve avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile. Kasvav mobiilsus süvendab töörännet ja avaldab survet teedevõrgule. Eesmärk on luua igakülgsed võimalused (hea ühistransport, head teed), et Tartus töötamine ei välistaks Põlvas elamist või vastupidi. Taristu planeerimisel arvestada asustustüübi eripäraga ning võimalikult kulutõhusate tehniliste lahendustega. Ruumilise arengu eesmärkide ja valla visiooni elluviimiseks on üldplaneeringus:

✓ määratud tingimused asustuse suunamiseks; ✓ määratud maakasutuse juhtotstarbed; ✓ määratud maakasutuse- ja ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste

andmise ja detailplaneeringute aluseks olevad tingimused;

1 Kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017. a korraldusega nr 1.1/17/676 2 Kehtestatud Põlva Vallavolikogu 15.10.2018. a määrusega nr 47

8 Põlva Vallavalitsus

✓ antud suunised infrastruktuuri valdkonna arendamiseks; ✓ lahendatud üldplaneeringu lähteseisukohtades püstitatud ülesanded, et luua

ruumilised eeldused valla strateegiliste eesmärkide elluviimiseks.

1.2. Maakonnaplaneeringu täpsustamine ja muutmise ettepanek Üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringut järgmiselt: 1.2.1. Maakonnaplaneering määrab linnalise asustusega ala Põlva linnas ja selle lähiümbruses. Üldplaneering määrab tiheasustusala, mille piir täpsustab ühtlasi linnalise asustusega ala piire Põlva linnas ja selle lähiümbruses (joonis 1).3 Tiheasutusala määramisel on tuginetud Põlva ja Räpina valla üldplaneeringute alusuuringus4 antud soovitustele.

Joonis 1. Linnalise asustusega ala piiri täpsustamine

Tiheasustusalade piiritlemisel on arvestatud muuhulgas järgmiste lähtekohtadega: ✓ Tiheasustusala (st ka linnalise asustusega ala) kujutab endast terviklikku

elukeskkonda.Linnaline elukeskkond hõlmab endas lisaks elamualadele ka parke, puhkealasid, ettevõtluspiirkondi. Oluline on funktsioonide paljusus ja sidus ruumiloogika.

✓ Oluliseks linnalise elukeskkonna näitajaks on tänavaruumi olemasolu – erinevaid liikumisviise soosiv ja mitmekesine tuiksoon. Kui maanteeruum soosib kiiret läbivat liiklust ja keskendub eelkõige autodele, siis tänavaruum eeldab väiksemaid liikumiskiirusi, haljastust, tänavainventari ja hoonestuse paiknemist tänavajoonel.

Tiheasustusala piiritlemisel sai määravaks teenuste väljaarendamiseks vajalik elanike arv ja demograafiline elujõulisus piirkonnas, erinevate funktsioonide paljusus sh puhkealade olemasolu, sidusa ja erinevaid liikumisviise soosiva tänavaruumi

3 Põlva maakonnaplaneering peatükk 2.2. 4 „Asustuse arengut suunavate tingimuste, sh tiheasustusalade ja ruumilise paiknemise täpsustamine ning keskuste (kompaktse hoonestusega alade) kavandamine kahanemisega kohanemiseks“ ning selles antud soovitustele. Uuringu koostas Eesti Planeerijate Ühing.

9 Põlva Vallavalitsus

olemasolu ning hoonestuse paiknemine tänavaruumis. 1.2.2 Üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslike maastike kasutustingimusi ja:

✓ Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse väärtusliku maastiku piiri Peri külas; ✓ Vana Tartu-Võru maantee ehk Postitee väärtusliku maastiku piiri Lahe külas; ✓ Mooste mõisakompleksi väärtusliku maastiku piiri Mooste alevikus.

1.2.3 Üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimusi ning väärtusliku põllumajandusmaa piire.5 Põlva valla üldplaneering määrab väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende kasutustingimised eelkõige Põlva valla ruumilise arengu vajadustest lähtuvalt. 1.2.4 Üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi lähtuvalt mõõtkavalistest erinevustest ja valla ruumilistest vajadustest. Rohevõrgustiku elementide piiride täpsustamisel on arvestatud, et rohevõrgustiku tugialad hõlmaksid suuremaid metsamassiive ja looduslikke alasid. Võrgustikust on välja jäetud tihedama hoonestusega alasid ja haritavaid põllumajandusmaid. Rohevõrgustiku koridoride täpsustamisel on kasutatud veekogude ehituskeeluvööndeid seal, kus neil on olemas reaalne rohekoridori väärtus. Rohevõrgustikku on haaratud lamminiite, metsade vääriselupaiku ja kaitsealuste liikide püsielupaiku – st kõrgema väärtusega ökosüsteeme. Ühtlasi on arvestatud loomade liikumisradadega riigiteede loomaõnnetuste statistika6 alusel. Üldplaneering teeb maakonnaplaneeringu muutmiseks järgmised ettepanekud: 1.2.5 Üldplaneering võtab kasutusele maakonnaplaneeringu mõiste ilus (kaunis) teelõik asemel mõiste väärtuslik teelõik. Teema analüüsimisel leiti, et sisuliselt täpsem on rõhutada teelõikude väärtust kui ilu. Seejuures moodustub väärtus nii teelt avanevate vaadete esteetilistest omadustest kui ka teemaastiku aja- ja kultuuriloolisest taustast. 1.2.6 Lutsu jõe lõunakaldal Rasina ja Mooste vahel asub kauni liivapinnalise männimetsaga Arniku III tähtsusklassi (kohaliku tähtsusega) väärtuslik maastik, mille peamine väärtus seisneb sealses kääbastikus. Väärtuslikuks maastikuks määramise selgitusena on välja toodud, et tegemist on ka tuntud ka seene- ja marjametsaga. 6,2 km2 suurusest alast 5,1 km2 ehk 82 % on kaetud metsaga, mis on suuresti riigile kuuluv. Alal asub 40 kultuurimälestiseks tunnistatud kääbast, kus tegutsemist reguleerib vastav õigusakt. Väärtuslike maastike säilitamiseks seatud tingimused käsitlevad peaasjalikult ehitamisega seonduvat ning ei reguleeri metsamajanduslikke tegevusi ega taga seene- ja marjametsa säilimist. Arniku väärtuslik maastik asub rohevõrgustiku tugialal ning üldplaneering määrab senise väärtusliku maastiku metsaala kõrge puhkeväärtusega alaks (pt 7.5.). Eeltoodule tuginedes teeb üldplaneering ettepaneku muuta maakonnaplaneeringut ning arvata kohaliku tähtsusega Arniku maastik väärtuslike maastike hulgast välja. 1.2.7. Maakonnaplaneeringus määratud ilusad teelõigud asuvad väärtuslikel maastikel, neilt avanevad kaunid vaated maastikule ning teelõikude äärde jäävad loodus- ja kultuuriväärtused. Üldplaneeringu koostamisel hinnati teelõikude väärtusi, sh nende ajaloolist paiknemist, kultuuri- ja loodusväärtuste esinemist tee ääres ja avanevaid vaateid. Ajalooliselt ei ole Miiaste-Partsi teed enne 19. sajandit olnud, varasemalt kasutati liikumiseks Lutsu jõge või soo- ja taliteid. Tee ääres on ajaloolist asustust üksnes Miiaste-Vanaküla lõigul, avaraid vaateid külamaastikule ei ole, tee ei asu väärtuslikul maastikul ning kaitstavaid loodusväärtusi tee äärde ei jää. Miiaste- Partsi teel puudub ajaloolis-kultuuriline väärtus ja turismipotentsiaal. Eeltoodule tuginedes teeb üldplaneering ettepaneku muuta

5 Põlva maakonnaplaneeringu peatükk 3.2.1. 6 Eesti riigimaanteede loomaohtlikkus 2009-2018, https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/

Väärtusliku maastiku piire on täpsustatud üldplaneeringu mõõtkavast (1: 10 000 ning tiheasustusalal 1: 5 000) tulenevalt.

10 Põlva Vallavalitsus

maakonnaplaneeringut ning arvata Miiaste-Partsi tee ilusate teede hulgast välja. 1.2.8. Maakonnaplaneering määratleb Ahja-Kärsa vahelise ilusa teelõigu, mille asukoht kattub juba Rootsi-aegse Räpina-Tartu maantee trassiga. Ahja mõisast mööduv teelõik lõppeb Kärsa külas, kus muinasaegsele asustusele viitavad kivikalme ja kääpad. Kärsa külas asus oluline teede sõlmpunkt (säilinud on pikk, ühe talliga ulualuseta maanteekõrts) ning teelõik Akste-Kiidjärve on kantud juba Rückeri kaardile (1839). Akste-Kiidjärve tee kulgeb siiani samal trassil, tee ääres on mitmeid vanemale asustusele viitavaid mälestisi ning piirkonna kohta on legende (Liivi- ja Põhjasõja aegseid) lahingu- ja laagrikohtadest. Tee äärde jääb looduse üksikobjektina kaitstav Akste pettai ning Valgesoo looduskaitseala. Tee läbib Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala ja möödub looduskaitse all olevast Kiidjärve mõisapargist ning alleest. Kuigi tee kulgeb ajaloolisel trassil kuni ristumiseni Põlva-Reola teega on Akste- Kiidjärve teelõigu äärde kontsentreerunud rohkem ajaloolis-kultuurilisi- ja loodusväärtusi. Kärsa-Akste-Kiidjärve teelõik on männimetsade ja loogelise trassi tõttu nauditav ning turistide ja puhkajate poolt hinnatud ning sagedasti kasutatav. Teelõik jääb Kiidjärve-Kärsa väärtuslikule maastikule. Eeltoodule tuginedes teeb üldplaneering ettepaneku muuta maakonnaplaneeringut ning lisada ilusate teelõikude hulka Kärsa-Akste- Kiidjärve teelõik. 1.2.9. Maakonnaplaneeringus on ilusaks teeks määratud vana Tartu-Võru maantee ehk Postitee teelõik Liivalt (61 Põlva-Reola tee ja 18115 Vooreküla-Puskaru tee ristumiskohast) Tilleoruni. Maakonnaplaneeringu kehtestamise ajal oli teelõik kaitstav loodusobjekt, mis arvati riikliku kaitse alt välja7, sest puudus looduskaitseline otstarbekus. Kogu Postitee ulatuses on ümbritsev maastik määratud väärtuslikuks maastikuks. Postitee on hinnatud Eesti kõige kaunimaks asfaltteeks. Tee väärtuseks on piirkonna tuhandeaastane ajaloopärand (st ajalooline teetrass), puhas ja kaunis loodus, piirkonnale annavad lisaväärtuse aktiivsed kogukonnad ja ettevõtted.8 Eeltoodule tuginedes teeb üldplaneering ettepaneku muuta maakonnaplaneeringut ning määrata vana Tartu-Võru maantee ehk Postitee Põlva vallas kogu ulatuses ilusaks teeks.

1.3. Riigikaitse Riigikaitseliste ehitiste töövõimet mõjutada võivale ehitustegevusele on õigusaktides kehtestatud piirangud. Riigikaitselise ehitise piiranguvööndiga kattuv planeering, projekteerimistingimused, ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis kooskõlastatakse asjaomase riigiasutusega.

Riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks kasutatavatel metsaaladel tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Kaitseväe ja Kaitseliidu poolt enam kasutust leidnud taktikalise väljaõppe alad on toodud joonisel 2. Kuna kogu riigimetsa võib kasutada riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks, siis ei ole joonisel 2 toodud alad ainuvõimalikud.

7 Vabariigi Valitsuse 04.07.2019 määrus nr 61 8 Põlva maakonna kohalikud omavalitsused koos MTÜ Postitee, RMK, Keskkonnaameti ja Transpordiametiga (kokkuleppe ajal Maanteeamet) on 15.02.2019 sõlminud ühiste kavatsuste protokolli. Protokolliga sõlmitud kokkuleppe kohaselt arvestatakse üldplaneeringutes Postitee väärtuste kaitse järjepidevusega ning ühiselt kaitstakse, säilitatakse, arendatakse ja tutvustatakse ajaloolist-kultuurilist Postiteed ning sellega kaasnevat kõrge esteetilise väärtusega kultuurmaastikku.

Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on üldplaneeringu joonisel Keskkonnaministeeriumi avaliku OGC WMS teenusena.

11 Põlva Vallavalitsus

2. Asustus 2.1. Asustuse suunamine Asustuse areng maakonnas tervikuna ja Põlva vallas tugineb maakonnaplaneeringu järgi olulisel määral kohaliku tasandi keskuste võrgustikule (joonis 3) ning arengu suunamisel kasutatakse ära olemasolevat taristut ning tihendatakse olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid.

Joonis 3. Maakonnaplaneeringuga määratud keskuste võrgustik Põlva vallas

Joonis 2. Põlvamaal enim kasutatavad taktikaalad ja Kaitseliidu allüksused. Allikas: Põlva maakonnaplaneering 2030+

12 Põlva Vallavalitsus

Atraktiivse ja mitmekülgse elukeskkonna ja ettevõtluskeskkonna arendamisele suunatud üldplaneering pidurdab elanike arvu vähenemist ja soodustab sisserännet.

Lisaks maakondlikule keskusele – Põlva linn – jagunevad Põlva valla keskused kohalikeks keskusteks ja lähikeskusteks. Kohalikud keskused: Ahja alevik, Mooste alevik, Vastse-Kuuste alevik ja Tilsi küla – on kodukohalähedaste esmavajalike teenuste paiknemise kohad. Tegemist on varasemate vallakeskustega, kus kahanemise tingimustes teenuste hoidmine muutub üha keerulisemaks, aga ka aina vajalikumaks. Esmavajalike teenuste kättesaadavuse säilimine nendes keskustes tagatakse peamiselt läbi paindliku maakasutuse ja ettevõtluse soodustamise. Üksikuid kodulähedasi teenuseid pakuvad ja suuresti kogukondlike keskustena toimivad Himmaste, Karilatsi, Kauksi, Kiidjärve, Peri, Rasina, Taevaskoja ja Valgemetsa külade keskused – lähikeskused. Nendes keskustes on kohaliku omavalitsuse poolt tagatud üksikud teenused, peamine teenuste pakkumine toimub kogukondlikul- ja erainitsatiivil.

TINGIMUSED ASUSTUSE SUUNAMISEL 2.1.1. Soositakse juba väljakujunenud asustusega alade arengut, hoitakse keskustele toetuvat asustusstruktuuri ja välditakse asustuse laialivalgumist piirkondadesse, kus selline asustuse hajumine on looduskeskkonnale koormav ja majanduslikult kulukas. 2.1.2. Hajaasustuses arvestatakse, et vajaliku taristu rajamise tagab kinnisasja omanik. 2.1.3. Avalike teenuste pakkumine toetub pealmiselt Põlva linnale ja kohalikele keskustele, arvestatakse et sotsiaalsete teenuste kättesaadavus kõikjal hajaasustuses ei pruugi olla piisav. 2.1.4. Põlva linnas suunatakse asustust eesmärgiga ühendada linna erinevad piirkonnad sidusaks ja hästi toimivaks tervikuks. 2.1.5. Tiheasustusalal suurendatakse kompaktsust ja eelistatakse tühjalt seisvate maa-alade kasutuselevõtmist. 2.1.6. Hajaasustuses kasutatakse uushoonestuse kavandamisel võimalikult palju olemasolevat taristut, sest iga rajatav ehitis vähendab looduslikku maa-ala ja mitmekesisust. 2.1.7. Hajaasustuse ajaloolis-kultuurilise keskkonna ja maastike säilitamiseks paigutatakse uushoonestus väljakujunenud asustusstruktuuri (joonis 4) arvestades ja välditakse uute suuremahuliste elamuarendusalade tekkimist. 2.1.8. Hajaasustuses välditakse ehitustegevust heas seisus ökosüsteemidel.

Ökosüsteemi moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olemasolevad elusorganismid ning neid ümbritsev eluta keskkond, mis moodustab ühtselt toimiva isereguleeruva terviku. Ökosüsteem koosneb nii elus kui eluta loodusest, mis on aineringlusega omavahel tihedas seoses. Ökosüsteem on näiteks mets, tiik, niit, põld jms.

Põlva valla elanike arv on viimase kahe kümnendi jooksul näidanud pidevat langustrendi. Viie aastaga (2017–2021) on Põlva valla rahvaarv langenud 6,6%, Põlva linnas 12% ja ülejäänud vallas 3%. Peamiselt põhjustab rahvastiku vähenemist ränne, eriti siseränne. 2015–2019 kaotas vald väljarändes 676 elanikku, negatiivse loomuliku iibe tõttu 225. Enamasti lahkutakse Põlva linnast, ülejäänud vallas on suremus peamiseks rahvaarvu vähenemise põhjuseks. Eesti üldist rahvastikutrendi jälgides ei saa loota, et Põlva valla rahvastik hakkaks oluliselt kasvama.

Valla peamised töökohad, haridusasutused, regionaalsed avaliku sektori ja mitmekülgsed erasektori pakutavad teenused on koondunud Põlva linna, sinna toimub igapäevane pendelränne nii töökohtade kui teenuste tõttu. Linnale, kui asustusüksusele, lisaks toimib keskusena linna lähiümbrus.. Maalise ja linnalise elukeskkonna tähendus on ajas muutunud. Inimeste soov elada väljaspool tihedamat linnakeskust, looduskaunis kohas, on toonud maastikupilti linna–maa hübriidvormi – eeslinnaasumid. Sellisteks eeslinnaasumiteks saab pidada maakonnaplaneeringus linnalise asustuse aladena määratud alasid Himmaste, Rosma ja Orajõe külas. Eeslinnaasumites on küll elu- ja ka töökohad, vajalik sotsiaalne taristu on enamasti aga Põlva linnas. Samas, Põlva linnas on suuri kasutamata maa-alasid, kus tehniline- ja sotsiaalne taristu ja linnaline elukvaliteet oleks kättesaadav.

Heas seisundis olevad ökosüsteemid on kajastatud joonisel täpsusastmes on 1:10 000 ning andmekihi loomisel on kasutatud Keskkonnaagentuuri ELME kaardikihtide kataloogis olevaid 2020. aastal ELME projekti raames maismaaükosüsteemide seisundi ja looduse hüvede baastasemete hindamise-kaardistamise andmeid.

Kohalik keskus pakub valdavalt kohalikke põhiteenuseid ning tagab teenuste kättesaadavuse suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades. Need on keskused, mis võivad, kuid ei pruugi olla oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Lähikeskus pakub valdavalt kohalikke lihtteenuseid. Kohaliku keskusega võrreldes pakub suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid on oluline üksikute kohalike põhiteenuste pakkumisel.

13 Põlva Vallavalitsus

Joonis 4. Hoonestuse asukohavaliku näited, arvestades piirkonna ruumistruktuuriga

2.2. Tihe- ja hajaasustus Tiheasustusega aladel koonduvad mitmesugused huvid ja maakasutusviisid, mistõttu on maakasutuse suunamiseks ja ehitustegevuse korraldamiseks vajalikud täpsemad tingimused. Tiheasustusalade määramisel toetuti Põlva ja Räpina valla üldplaneeringute alusuuringule.9 Tiheasustusala puhul on määravaks ruumiline iseloom – see on linnalise iseloomuga ala, mida iseloomustab:

✓ hoonestuse kompaktsus; ✓ tänava-, mitte maanteeruum; ✓ ühised tehnovõrgud; ✓ funktsioonide paljusus.

Tiheasustusalade määramisel on arvestatud maakonnaplaneeringus määratud keskuste võrgustikuga (joonis 3), elanike arvu ning elujõulisusega, hoonestuse kompaktsuse ja ühtsete võrkude või nende väljaehitamise võimalikkusega ning tervikliku ja mitmekesise elukeskkonnaga. 2.2.1. Tiheasustusaladeks määratakse alad:

✓ Põlva linnas ja selle ümbruses (osaliselt Mammaste küla, Soesaare küla, Rosma küla ja Puuri küla);

✓ Ahja alevikus; ✓ Mooste alevikus; ✓ Vastse-Kuuste alevikus; ✓ Tilsi külas; ✓ Peri külas; ✓ Himmaste külas.

2.2.2. Tiheasustusalade määramisel on arvestatud erinevates õigusaktides toodud tiheasustusala (või sarnase mõiste) määramise põhimõtete ja eesmärkidega. Määratud tiheasustusalad on ka tiheasustusalad maareformiseaduse tähenduses ja tiheasustusalad looduskaitseseaduse tähenduses.

9 „Asustuse arengut suunavate tingimuste, sh tiheasustusalade ja ruumilise paiknemise täpsustamine ning keskuste (kompaktse hoonestusega alade) kavandamine kahanemisega kohanemiseks“ ning selles antud soovitustele. Uuringu koostas Eesti Planeerijate Ühing.

Tiheasustusala üldplaneeringu mõistes on ala, kus asustus on tihedam, ehitised (hooned ja rajatised) paiknevad kompaktselt ja on üldjuhul liidetud (liidetakse) ühiste tehnovõrkudega, olemas on ühtne tänavavõrk ja korrapäraselt tihe asustusstruktuur ning maakasutust iseloomustab funktsioonide paljusus ja koondumine.

14 Põlva Vallavalitsus

Joonis 5. Põlva valla rahvastiku tihedus seisuga 01.01.2021. Põlva ja Räpina valla üldplaneeringute alusuuringule „Asustuse arengut suunavate tingimuste, sh tiheasustusalade ja ruumilise paiknemise täpsustamine ning keskuste (kompakte hoonestusega alade) kavandamine kahanemisega kohanemiseks“

Lisaks määratud tiheasustusaladele on vallas tihedama asustusega piirkondi (joonis 5) kus hoonestus võib olla küll tihe, aga puudub kas sidus tänavavõrk, tehnovõrkudega varustatus, mitmekesine maakasutus või mitmekülgsed teenused. Enamasti on sellisteks piirkondadeks maakonnaplaneeringuga määratud lähikeskused. Lähikeskused on piirkonna arengu jaoks olulised, aga need ei toimi tiheasustusealadena, neis pakutavate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine on kahaneva rahvastiku taustal üha keerulisem. Sellised piirkonnad on osa hajaasustusest. Valdav osa Põlva valla territooriumist on hajaasustusala, kus peamiseks maakasutuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa, asustus on hõredam ja ehitustegevus harvem. Hajaasustuses on maakasutus- ja ehitustingimused üldisemad ning paindlikumad.

3. Maakasutus Maakasutusele tingimuste määramine on ruumilise arengu suunamise peamiseks vahendiks.

3.1. Maakasutuse üldtingimused 3.1.1. Katastriüksuse suurus, kuju ja juurdepääs peab toetama ja võimaldama maa sihtotstarbelist kasutamist.

15 Põlva Vallavalitsus

3.1.2. Õigustatud ootust ehitusõiguse saamiseks ei teki kuni kinnisasjale puudub juurdepääs, kavandatava hoonestuse või seotud rajatistega kaasnevad piirangud kitsendavad naabermaaüksuste ehitusõigust ning kui piirangute talumiseks ei ole naaberkinnisasja omaniku nõusolekut või koostatud detailplaneeringut. Hoonestusega seotud rajatisteks võivad olla kaev, reoveekogumise rajatised, tehnovõrgud, teed jms. 3.1.3. Katastriüksuse miinimumsuurus, mis tagab ehitusõiguse, määratakse ehituslikus piirkonnas. Ehituslikus piirkonnas on ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurust lubatud vähendada kuni 10% juhul kui katastriüksus on moodustatud enne üldplaneeringu kehtestamist. 3.1.4. Ehitise asukoha valikul arvestatakse võimalikult optimaalset juurdepääsu hoonetele, välditakse põhjendamatult uute teede rajamist ning olemasoleva maakasutuse killustumist.

3.2. Maakasutuse juhtotsarve Maakasutuse juhtotstarve on määratud maa-alale, kus huvide paljususe tõttu on suurem vajadus ruumilist arengut reguleerida. Üldplaneering ei erista olemasolevat ega planeeritavat juhtotstarvet ning juhtotstarbe piir on kokkuleppeline ja ei lähtu katastriüksuse piirist. Eelkõige avalikust huvist lähtudes ja asjakohaste mõjude hindamiseks on lisaks ehituslikule piirkonnale maakasutuse juhtotstarve määratud hajaasustuses tootmise maa-alale, olulisele puhke- ja looduslikule maa-alale ning kalmistu maa-alale.

Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud ala kasutamise valdav otstarve, mis annab perspektiivse ruumi- ja maakasutuse põhisuunad. Juhtotstarve näitab maa-ala peamist funktsiooni.

Ehituslik piirkond on üldplaneeringuga määratud piirkond kus lisaks üldistele projekteerimistingimu ste ja detailplaneeringute aluseks olevatele tingimustele tuleb arvestada juhtotstarbele määratud tingimusi.

Kõikide maakasutuse juhtotsarvete määramisel on aluseks võetud tegelik maakasutus, varasemates üldplaneeringutes ning kehtivate detailplaneeringutega määratud otsarve. Olemasolevat ja kavandatud maakasutust on analüüsitud võrdluses seatud ruumilise arengu eesmärkide ja rahvastiku muutustega, valitsevate trendide (linnastumine, kasvav mobiilsus, kaugtöö, suurenev privaatsusevajadus jmt) ja tegeliku ehitussurvega. Juhtotsarvete määramisel on hoidutud ülemääraste piirangute seadmisest ja loodud võimalus kohaneda erinevate olukordade ja võimalustega. Selleks, et maa-alade funktsioonide kaupa jaotamine ei saaks arengule põhjendamatuks takistuseks, on loobutud väga kitsapiiriliste juhtotstarvete määramisest.

Ehitusõigus on õigus alale püstitada hooneid.

Maakasutuse juhtotstarve on määratud üldplaneeringu täpsusastmes.

16 Põlva Vallavalitsus

MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED Tabel 1. Maakasutuse juhtotstarbed

Elamu maa-ala Elamu maa-ala on piirkond, kus lisaks elamutele ja elamutevahelisele väliruumile on elamuid teenindav maakasutus, sh teenindusettevõtted, vabaaja veetmise ja elustiili ettevõtted, rohealad, puhke- ja mänguväljakud jm. Elamu maa-ala jaguneb:

EV ja EV1 väikeelamute maa-ala – ala, kus asuvad üksikelamud, kaksikelamud, ridaelamud jms, elamutevaheline väliruum ning elamuid teenindav maakasutus, sh teenindusettevõtted, vabaaja veetmise ja elustiili ettevõtted, rohealad, puhke- ja mänguväljakud jm. Väikeelamute maa-alal on eraldi välja toodud väljakujunenud väikeelamupiirkonnad tähisega EV1;

EK korterelamute maa-ala – ala kus asuvad kolme ja enama korteriga elamud, ühise sissepääsu ja trepikojaga elamud jm elamiseks mõeldud hooned, ridaelamud jms, elamutevaheline väliruum ning elamuid teenindav maakasutus, sh teenindusettevõtted, vabaaja veetmise ja elustiili ettevõtted, rohealad, puhke- ja mänguväljakud jm.

Keskuse maa- ala K

keskuse maa-ala – linna või aleviku keskuseks olev ala, kus tihedalt põimunult asuvad elamud, ameti- ja valitsusasutused-, haridus-, kaubandus-, teenindus-, büroohooned, kultuuri- ja spordiasutused, vabaaja veetmise ja elustiili ettevõtted, rohealad, puhke- ja mänguväljakud ning muud keskusesse sobivad tegevused. Keskuse maa-ala on eelisarendatav ja vajalik suurema piirkonna toimimiseks.

Aiandus maa - ala AA

aiandus maa-ala – elanike ühises kasutuses olev maa-ala oma aiasaaduste kasvatamiseks.

Segakasutusega maa-ala

Segakasutusega ala on mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala, mis jaguneb:

SE segakasutusega äri- ja teeninduse maa-ala – ala, kus läbisegi on valitsus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, kultuuri- ja spordiasutuste, kirikute-, koguduste ja riigikaitse maa-ala ning neid teenindav maakasutus, elamud ja neid teenindav maakasutus (sh puhke- ja haljasalad), äri- ja teenindusettevõtted, laopinnad, tanklad, turud ja olulise keskkonnamõjuta tootmisettevõtted. Tihti on maa-ala osaliselt või täielikult välja arendamata;

SÄ segakasutusega äri- ja tootmisettevõtte maa-ala – ala, kus läbisegi on äri- ja teenindusettevõtted, bürood, haljasalad, laopinnad, tanklad, tootmisettevõtted ja neid teenindav maakasutus. Tihti on maa-ala osaliselt või täielikult välja arendamata. Erinevus SE-alast on, et siin ei asu elamuid ega ühiskondlikke hooneid.

Tootmise maa- ala

Tootmise maa-ala jaguneb:

T tootmise maa-ala – väljaspool tiheasustusalasid asuv tootmismaa, sh põllumajandusliku tootmisega seotud alad, suure materjalimahukusega ning transpordivoogusid kaasatoovate ettevõtete maa-ala, ka tehnoehitiste, jäätmehoidla maa-ala ning muu tootmisotstarbel kasutatav maa;

TM mäetööstuse maa-ala – maavarade (sh turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa.

17 Põlva Vallavalitsus

Puhke- ja looduslik maa- ala

Puhke- ja looduslik maa-ala jaguneb:

PV puhke- ja virgestuse maa-ala – puhke-, kultuuri-, virgestus-ja spordirajatiste jaoks (näiteks mänguväljakud, staadionid, laululavad, terviserajad, külaplatsi jms) mõeldud ala, kuhu on lubatud ka sihtotstarbeliste hoonete püstitamine;

PH haljasala maa-ala – peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik maa, park, parkmets, mets, haljasala vm, kuhu on lubatud ehitada väiksemaid virgestusotsarbelisi rajatisi;

PE eritingimustega puhke- ja spordiehitise maa-ala – inimese tervisele võimalikku otsest või kaudset ohtu avaldava puhke- ja spordiehitise, nagu motorada, lasketiir jms maa-ala;

PR supelranna maa-ala – avalikult kasutatav supelranna maa-ala, mille piires on võimalik püstitada supelranna kasutamiseks vajalikke ehitisi.

Kalmistu maa- ala SK

kalmistu maa-ala – kalmistu ja selle laiendamiseks vajalik maa- ala.

Liikluse maa-ala L

liikluse maa-ala – tee, tänava või väljaku, raudtee, parkimisehitise ja reisijate teenindamiseks mõeldud transpordihoone maa-ala.

4.4.1. Juhtotstarbega alal käsitletakse ala või piirkonnana kaardil piiritletud ala. Ühe juhtotstarbe tähisega piirkonna sees võib olla mitu täpsemalt piiritletud ala.

4.4.2. Juhtotstarbeta alal käsitletakse ala või piirkonnana maastikul tajutavat terviklikku piirkonda. Asukohast sõltuvalt võib omaette piirkonna moodustada tihedalt koos paiknevad naaberkinnisasjad (nt Luhtsi väikekoht), asustusüksusena kogu küla (nt Roosi küla) või teistest asustatud aladest looduslikult eraldatud asustatud alad (nt asustus Kärsa külas). 4.4.3. Üldplaneering ei määra eraldiseisvat juhtotstarvet ühiskondlikule- ja riigikaitselisele ehitistele. Sõltuvalt asukohast on need keskuse maa-ala või segakasutusega maa-ala hulgas. 4.4.4. Varasemalt kavandatud äri- ja tootmismaa on koondunud ühise segakasutusega maa-ala alla. Suurem segakasutusega maa-ala võimaldab mitmekesisema ruumi loomist. Alal, kus koos on elamud, ühiskondlikud hooned, kauplused, haridusasutused, haljasala-pargid, teenindus- ja tootmisettevõtted, väheneb igapäevane sundliikumine elu- ja töökohtade, koolide ja kaupluste vahel. 4.4.5. Kuna tehnoehitised (puhastusseadmed, puurkaevud, alajaamad jms) teenindavad ümberkaudset maakasutust, siis tehnoehitise alune ning selle teenindamiseks vajalik maa ei ole eraldi välja toodud, vaid liidetud ümbritseva juhtotstarbe koosseisu. 4.4.6. Kuigi kõikide juhtotstarbega maa-alade hulgas on haljasalad, on kohtades kus nende olemasolu ja säilimine on oluline, määratud puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarve. 4.4.7. Üldplaneering määrab inimese tervisele võimalikku otsest või kaudset ohtu avaldava puhke- ja spordiehitise maa-alale eritingimustega puhke- ja spordiehitiste maa-ala juhtotstarbe. Sellisteks puhke- ja spordiehitisteks Põlva vallas on motorajad ja lasketiir. Kõigi nende alade naabruses tuleb arvestada ajutiste mürahäiringutega ning nendel aladel viibimine võib olla piiratud. 4.4.8. Kõik juhtotstarbed sisaldavad teid, tänavaid ja parklaid ning ainult suurema liikluskoormusega teedele-tänavatele on määratud liikluse maa-ala juhtotsarve. 4.4.9. Elamu maa-ala juhtotstarbega alal ei tohi elamumaa sihtotstarbega

Näiteks võib elamu maa-ala jaguneda mitmeks väljakujunenud väikeelamu piirkonnaks (EV1) ja korterelamute maa-alaks (EK) (Põlva linnas Tehnika tn – Kastani tn – Savi tn piirkond).

18 Põlva Vallavalitsus

katastriüksuste pindala langeda alla 70 % piiritletud ala pindalast. Teistel juhtudel katastriüksuse sihtotstarvete osakaalu ei piiritleta.

4.4.10. Kalmistu maa-ala kasutamisel tuleb lähtuda õigusaktidest ning täiendavaid maakasutustingimusi üldplaneering ei sea.

4. Detailplaneering ja arhitektuurivõistlus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on läbi avaliku planeerimisprotsessi tagada otstarbekas maakasutus ja arendatava keskkonna hea kvaliteet. Detailplaneeringu koostamise kohustuse määramise aluseks on paljudel juhtudel kaalutlemine, see võimaldab juhtumipõhiselt ja paindlikult elu- ja majanduskeskkonna mitmekülgset arendamist.

4.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega ala 4.1.1. Lisaks seaduses sätestatule määrab üldplaneering täiendavalt detailplaneeringu koostamise kohustuse tiheasustusalal. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alal koostatakse detailplaneering õigusaktides sätestatud juhtudel.

4.2. Detailplaneeringu koostamise juht Väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega ala võib huvide tasakaalustamiseks ja lõimimiseks ning avalikkuse kaasamiseks kaasneda vajadus detailplaneeringu koostamiseks kui: 4.2.1. kavandataval ehitisel ja/või tegevusel on eeldatavalt kinnisasja piire ületav mõju, sh naabrussuhetele (näiteks majutus-, kaubandus-, meelelahutus- või tootmishoone vm); 4.2.2. ehitusõiguse taotlemisel saab eeldada, et soovitud ehitusõigust ei ole võimalik tagada teist kinnisasja koormamata (näiteks juurdepääsutee, puurkaev, reoveekogumissüsteem jne) või ehitusõigusega kaasnevad kitsendused (nt kuja, kaitsevöönd vm) võivad hakata takistama piirneva kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist; 4.2.3. kavandatava ehitisega ja/või tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju või peab andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandatava ehitisega ja/või tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju; 4.2.4. kavandatakse domineeriva, piirkonnale mitteomase, oluliselt suurema kõrgusega ja/või ehitusaluse pinnaga ehitise ehitamist; 4.2.5. soovitakse rajada uut või laiendada olemasolevat tootmisala, püstitada või laiendada olemasolevat hoonet selliselt, et selle ehitisealune pind ületab 5000 m2 ja/või kõrgus ületab 15 m; 4.2.6. taotletakse katastriüksuse jagamist kolme või enama hoone ehitamise õigusega maaüksuse moodustamiseks; 4.2.7. kavandatav tegevus ei ole kooskõlas üldplaneeringu tingimustega, mis kehtivad üldjuhtudel. 4.2.8. Põhjendatud juhul võib algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida õigusaktides ja üldplaneeringus ei ole ette nähtud.

Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alusena valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.

Valdaval osal Põlva valla territooriumist ei ole planeerimisseadusest tulenevalt detailplaneeringu koostamine nõutud ning seepärast on oluliselt vähendatud varasemates üldplaneeringutes määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ulatust. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on võrreldes varasemate üldplaneeringutega viidud ühtsetele alustele. Kaaludes maakonnaplaneeringu suuniseid detailplaneeringu koostamise kohustuse kohta väärtuslikel maastikel ning rohevõrgustiku aladel, leiti üldplaneeringu koostamise käigus, et parima ja tasakaalustatud tulemuse annab asukoha- ja juhtumipõhine lähenemine kogu valla territooriumil.

Oluline keskkonnamõju - mõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Näiteks kui maakasutuskaardil piiritletud väikeelamu maa-ala pindala on 10 ha, siis kokku kuni 3-l hektaril võib katastriüksuste sihtotstarve olla elamumaast erinev. Erandiks on maatulundusmaa ja sihtotstarbeta maa sihtotstarve – nende pindala loetakse elamumaa hulka.

19 Põlva Vallavalitsus

4.1. Arhitektuurivõistlus Tiheasustusalal tuleb arhitektuurivõistluse korraldamise vajadust kaaluda, kui: 4.1.1. planeeritakse suuremat väljakujunemata struktuuriga ala (nt segahoonestusega alad Põlva linnas), et saada piirkonnale linnaruumiliselt ühtne terviklahendus; 4.1.2. kavandatakse olulist avalikku või domineerivat ehitist keskusalale või mõnda teise märkimisväärsesse ning esinduslikku asukohta; 4.1.3. planeeritakse alates 10 ehitusloakohustusliku hoonega ala. 4.1.4. Arhitektuuri- või planeeringuvõistluse korraldamise otsustab vallavalitsus. 4.1.5. Arhitektuuri- või planeeringuvõistlus ei tühista muudest tingimustest või õigusaktidest tulenevat detailplaneeringu koostamise kohustust.

5. Tingimused detailplaneeringule ja projekteerimisele

5.1. Üldised tingimused 5.1.1. Hoone kõrgus lähtub piirkonna hoonestuslaadist ja üldjuhul ei tohi uue hoone kõrgus ületada piirkonnas olemasolevate hoonete kõrgust. Hoone kõrguse juures on oluline järgida naaberhoonete katuseharja, räästa, sokli ja akende paiknemise kõrgust. 5.1.2. Tuginedes piirkonna ehitusgeoloogilistele iseärasustele, määratakse vajadusel hoone lubatud maksimaalne sügavus projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga. 5.1.3. Tehnoloogilise rajatise ja erihoone (nt kirik) maksimaalne kõrgus määratakse igakordselt tulenevalt kasutusotstarbest, teiste ehitiste kõrgusest piirkonnas ja ehitise nähtavusest maastikul. 5.1.4. Ehituslikus piirkonnas antakse maksimaalne täisehituse protsent, mis näitab, kui suur osa katastriüksusest võib hoonete alla jääda. Kui juba hoonestatud katastriüksusel on täisehituse protsent suurem, võib põhjendatud juhul lubada väikesemahuliste juurdeehitiste kavandamist (nt tuulekoda jms).

5.1.5. Alal, kus maksimaalset täisehituse protsenti ei ole ette antud, määratakse see vajadusel detailplaneeringu või projekteerimistingimustega, arvestades ümbritsevat keskkonda, asustusstruktuuri, asukohta jms. 5.1.6. Ala iseloomu, otstarvet ning väljakujunenud olukorda arvestades võib hoonete arvule piirmäära seada detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. 5.1.7. Avalikult kasutatava ala ääres asuv piire (sh hekk) järgib piirkonnas väljakujunenud stiili ja kõrgust. 5.1.8. Ehitusjoont järgitakse seal, kus see on välja kujunenud ja projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga nõutud. 5.1.9. Hoonet teenindavad funktsioonid (nt prügi sorteerimine, kauba laadimine) paigutatakse eelistatult tänavalt/teelt mittenähtavasse kohta. 5.1.10. Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused sõltuvad piirkonnast, arvestavad maastikuga ja seal paiknevate hoonetega.

Hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või õuemaal.

Täisehituse protsendi määramisel on analüüsitud eluhoonetega katastriüksuste täisehitust, analüüsi tulemus kajastub planeeringu lisas „Täisehituse analüüs“. Arvutuse aluseks on kõikide hoonete ehitusaluste pindalade summa suhe katastriüksuse pindalasse (protsentides).

Abihoone on krundil paiknevat põhihoonet teenindav hoone (saun, garaaž, kuur, katlamaja, pesuköök, töökoda, ateljee vms), mis on põhihoonega võrreldes mahuliselt oluliselt väiksem.

Ehitusjoon määrab hoone kauguse teest/tänavast või maaüksuse tee/tänavapoolsest piirist.

Asustustruktuur on piirkonnale iseloomulik väljakujunenud asustuse paiknemine. Asustuse iseloomu mõjutavad looduslikud, ajaloolis- kultuurilised ja geograafilised tegurid.

20 Põlva Vallavalitsus

5.1.11. Tiheasustusalal on põhihoone esifassaad üldjuhul tänava poole, st tänava poole avanevad aknad ja uksed. Umbseinad ei ole tänava ääres lubatud. 5.1.12. Hoone maht ja ehitisealune pind järgib üldjuhul piirkonnas väljakujunenud näitajaid. Arvestatakse ehitise arhitektuurilist sobivust nii lähiümbruses, kui kogu vaateväljas. 5.1.13. Hoone katuse kalle ja katuseharja suund järgib üldjuhul piirkonnale omaseid näitajaid, abihooned ei domineeri katastriüksusel. 5.1.14. Elektrikilbid, antennid, juhtmed, päikesepaneelid, õhksoojuspumbad ja muud tehnilised seadmed paigaldatakse kohtadesse, kus need ei riku vaadet avalikust ruumist hoone fassaadile ja katusele. 5.1.15. Olemasolevat kõrghaljastust säilitatakse maksimaalselt ning üldine nõue on, et vähemalt 10 % katastriüksusest peab olema kõrghaljastusega. Sõltuvalt ehituslikust piirkonnast võib kõrghaljastuse nõue olla suurem. 5.1.16. Elamu maa-ala juhtotstarbega alal lähtutakse ehitiste kavandamisel üldpõhimõttest, et kõvakattega ala katastriüksusel ei ole kokku suurem, kui haljastatav ala. Hoonealust pinda ei loeta kõvakattega ala hulka.

5.2. Tingimused väljakujunenud väikeelamupiirkonnas (EV1) Väljakujunenud väikeelamupiirkond on miljööala, kus hoonete ehituslikud mahud ja paiknemine, hoonete välisviimistlus ja värvilahendus, arhitektuurne ühetaolisus või eriilmelisus, haljastuse iseloom ja reljeef, piirete kõrgused ja tüübid loovad piirkonnale väärtuse. 5.2.1. Väljakujunenud piirkonnas uusi ehitusõigusega katastriüksusi moodustada ei saa. 5.2.2. Säilitatakse hoonete maht ja rütm, asetus tänavaruumis ning piirkonna parkimiskorraldus. 5.2.3. Hoone välisviimistluses, uste-akende paigutuses ja suuruses, katusekalde ja - harja suuna juures ning katuse kuju ja materjali valikul järgitakse olemasolevat. Kasutatakse iseloomulikke detaile, nt akende ja uste paiknemine fassaadil, nende suurus, akende ruudujaotus, varikatused, piirdelauad ja –vööd, katusekalded, vintskappide kujud ja suurused jne. Välisseinte lisasoojustamisel välditakse hoone välisilme olulist muutmist. 5.2.4. Hoone laiendamisel on kavandatav maht proportsioonis olemasoleva mahuga, uus osa ehitatakse väiksemamahulisena. Välditakse erinevaid katusekaldeid, katuseräästa- ja harja kõrgusi on lubatud muuta vaid juhul, kui see on kooskõlas lähiümbruse miljööga. 5.2.5. Endises või olemasolevas asukohas uue abihoone ehitamisel võetakse eeskuju ajaloolise abihoone ehitusviisist. 5.2.6. Järgitakse piirkonnas olemasolevate piirete kõrgust ja tüüpi või nende puudumist. Kui piiretena kasutatakse hekke, siis nende likvideerimine ei ole lubatud.

5.3. Tingimused tootmise maa-alal (T) 5.3.1. Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurust, hoone lubatud maksimaalset kõrgust, täisehituseprotsenti ega arhitektuurinõudeid tootmise maa-ala juhtotstarbega alale ei määrata. Enamasti on tootmise maa-ala juhtotstarve määratud olemasolevale tootmisalale või tootmismaa sihtotstarbega katastriüksusele. 5.3.2. Tootmishoone või -ala kavandamisel arvestatakse, et tootmistegevusest tulenevad kahjulikud mõjutused peavad jääma tootmisala piiridesse, ka vajalik puhvervöönd (sh kaitsehaljastus) peab jääma tootmisala piiridesse. Naabritega kokkuleppel võib kaitsehaljastus osaliselt või terviklikult jääda väljapoole tootmisala. Häiringute normikohasena hoidmiseks kavandatakse leevendavad meetmed. 5.3.3. Kui tootmishoone või alaga katastriüksus piirneb katastriüksusega, millel asub tundlik hoone, tuleb tundliku hoone poolsesse külge, kaitseks kahjulike mõjutuste eest, kavandada mitmerindeline haljastus. 5.3.4. Keskkonnaloa saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimise künnist ületavat uut põllumajandustootmist ei kavandata soovitatavalt tundlikule hoonele

Ehitisealune pind näitab hoone või rajatise alla jäävat pinda ruutmeetrites. See saadakse ehitise maapealse ja maa- aluse osa projektsioonina horisontaaltasapinn al.

Kõrghaljastuse hulka loetakse vilja-, leht- ja okaspuud ning üle 2,5 m kõrgused

põõsad.

Tundlik hoone on elamu, hoolekandeasutus, tervishoiu-, laste- ja õppeasutus ning muu hoone mille suhtes on kehtestatud kõrgemad nõuded.

21 Põlva Vallavalitsus

lähemale kui 300 m. Samuti ei ole mõistlik tundliku hoone või ala kavandamine sellise ettevõtte lähedusse. 5.3.5. Lõhnahäiringut põhjustav tootmine paigutatakse häiringu suhtes tundlikust hoonest või alast piisavalt kaugele. Samuti ei ole soovitatav tundliku hoone või ala kavandamine selliste ettevõtete lähedusse.

5.4. Uuringu vajadus, radoonioht 5.4.1. Uuringu tegemise vajadus määratakse projekteerimistingimustega või detailplaneeringu lähteseisukohtades, hinnates muuhulgas ala geoloogilist olukorda, radooniohtu, prognoositavat arheoloogiapärandit, maaparandussüsteemi või rohevõrgustiku toimimist, väärtuste säilimist, tekkivat müra, mõju veevarudele või keskkonnariski. 5.4.2. Ajaloolise asustusega piirkonnas, väljakujunenud elamupiirkonnas, kultuurimälestisel või kultuurilooliselt tähtsa objekti puhul võib määrata uuringu väärtuslike detailide ja tarindite väljaselgitamiseks, seisukorra hindamiseks või teistele ehitistele kaasnevate mõjude väljaselgitamiseks. Eesti radooniriski kaardi kohaselt esineb Põlva vallas pinnaseid, mille radoonitase võib olla kohati kõrge. Ohtlikuks pinnaseõhu radooni sisalduseks loetakse näitajaid üle 50 kBq/m³. Sellise pinnaseõhu radooni sisaldusega piirkonnad on näha jooniselt 6,

tähistatuna roosa ja lillaka tooniga.

Kõrge radooniriskiga alal elamu, ühiskondliku-, olme- jt samaotstarbelise hoone, kus inimesed viibivad pikemat aega, projekteerimisel vähendatakse siseruumide õhu radoonisisaldust ehituslike võtetega. 5.4.3. Omavalitsusel on õigus nõuda ehitusloa taotluse juurde radooni uuringut ning hoone projekteerimisel tuleb arvestada asjakohase standardi nõudeid radooniohutuse tagamiseks.

Joonis 6. Pinnasest tulenev radoonioht Põlva valla piirkonnas. Väljavõte Eesti pinnase radooniriski kaardilt

Peamine radooniallikas Eestis on pinnas. Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse.

22 Põlva Vallavalitsus

6. Ehitustingimused piirkondades 6.1. Põlva linn ja selle ümbrus Põlva linn paikneb ümber paisjärve piki keskset liiklussoont – Kesk ja Jaama tänavat. Pikaks venitatud linnas on palju eriilmelisi piirkondi ja väikseid umbtänavaid. Põlva linn asub keerulise reljeefiga alal, mis on raskendanud linna sujuvat kasvamist. Kunagistest üksikutest taludest jäänu majapidamised asuvad siiani üksikutena korterelamute, tootmishoonete ja kaupluste vahel. Põlva linnale on omane haljasalade rohkus, nendest puhkepiirkonnana on tuntuim linna lõunaosas asuvad Intsikurmu metsapark ja lauluväljak. Linn on sisuliselt kahe keskusega – põhiline keskus on linna edelaosas, kuid ka idaosas asub tihedamalt asustatud piirkond (joonis 7). Linna ühes servas asuv bussijaam ja teises servas asuv raudteejaam paiknevad üksteisest 4 km kaugusel.

6.1.1. Kesklinn

Kesklinna piirkonna arendamise siht on kujundada piirkonnast aktiivse inimtegevusega linnakeskus. See tähendab piirkonna tihendamist – tühjade alade täisehitamist ja rohealade aktiivsesse kasutusse võtmist vaba aja veetmiseks. Koos aja- ja kultuurilooliste kihistuste väärtustamisega arendatakse piirkonda haldus- ja ärikeskusena. Kesklinna piirkonna tänavad kujundatakse eeskujulikult ja eri tüüpi liiklejatele ligipääsetavaks, oluline on haljasalade ja platside kujundamine ning korrashoid. Lähtutakse põhimõttest, et avalik ruum ei ole ainult „tarbimisruum ja sõitmisruum“ vaid “olemisruum”.

Joonis 7. Rahvastiku tihedus ja teenuste paiknemine Põlva linnas

Kesklinna piirkond on ajalooliselt olnud Põlva süda – eelmise sajandi alguses oli selles piirkonnas väike asula millest sajandi keskpaigaks kujunes välja piirkonnamajandus- ja halduskeskus. Selles piirkonnas on kõige rohkem ajaloolist kihistust, aga vahepealsel ajal on kesklinna arendamine soiku jäänud, linnakeskusena toimib pigem Kesk tänav ja selle lähiümbrus. Valdavad juhtotstarbed piirkonnas on keskuse maa-ala, väikeelamute maa-ala ning haljasalade ning puhke-virgestusalade maa-alad. Piirkond jääb täies ulatuses Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse väärtuslikule maastikule, siin asub kultuurimälestisi ning kultuurilooliselt olulisi hooneid.

2002. aastal määratleti Põlva linna üldplaneeringuga linnas asumid ja nende arengusuunad. Asumite senine areng on olnud plaanipärane ning muutusi arengusuundades ei kavandata. Üldplaneeringus loobutakse asumi mõiste kasutamisest, sest tegemist ei ole kindlapiiriliste linnaosadega. Varasemalt määratud asumite alusel on Põlva linn ja lähiümbrus jaotatud ehituslikeks piirkondadeks.

23 Põlva Vallavalitsus

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 800 m2, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m. Piirde kõrgus avalikult kasutatava alaga piirnevas osas kuni 1,2 m.

EK Piirkond on välja kujunenud ja seepärast uusi ehitusõigusega katastriüksusi moodustada ei saa. Hoonete rekonstrueerimisel tuleb vältida hoone välisilme ja proportsioonide olulist muutmist, kasutatavad materjalid ja värvilahendused peavad piirkonda sobima. Piirded ei ole lubatud.

K Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 800 m2, täisehituse % 40, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Uute hoonete kavandamisel jälgida, et planeeritud oleks aktiivne tänavafront koos esimeselt korruselt tänavaruumile avanevate lahendustega, hoonete sissepääsud kavandada valdavalt tänavatelt, tänavaäärsete hoonete esimestel korrustel eelistada ärisid ja kultuurilisi funktsioone. Piirde kõrgus elamumaal avalikult kasutatava alaga piirnevas osas võib olla kuni 1,2 m. Lubatud on kavandada vähem parkimiskohti ja ühised parkimisalad.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus 800 m2, täisehituse % 40, üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m. Piirde kõrgus elamumaal avalikult kasutatava alaga piirnevas osas võib olla kuni 1,2 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

6.1.2. Raudtee

Piirkonna arendamise eesmärgiks on mitmekesise linnaruumi kujundamine. Raudtee piirkonnas on oluline vältida tootmisaladelt ja raudteetaristust lähtuvaid negatiivseid mõjusid, vajadusel tuleb neid leevendada. Piirkonnas on oluline rohevõrgustiku elementide ja looduslike alade säilimine, sest tegemist on kahte suurt tugiala (Põlva- Vanaküla ja Ahja jõe ürgorg) ühendava koridoriga.

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 800 m2, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m. Piirde kõrgus avalikult kasutatava alaga piirnevas osas kuni 1,2 m.

EK Piirkond on välja kujunenud ja seepärast uusi ehitusõigusega katastriüksusi moodustada ei saa. Hoonete rekonstrueerimisel tuleb vältida hoone välisilme ja proportsioonide olulist muutmist, kasutatavad materjalid ja värvilahendused peavad piirkonda sobima. Piirded ei ole lubatud.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus 1500 m2, täisehituse % 40, üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m. Piirde kõrgus elamumaal avalikult kasutatava alaga piirnevas osas võib olla kuni 1,2 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

SÄ Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 800 m2, täisehituse % 60, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad. Rohevõrgustiku alal tuleb jälgida, et haljastusega alad säiliksid võimalikult maksimaalses mahus.

Raudtee piirkond toimis kuni eelmise sajandi keskpaigana omaette, 1969–1989 kasvas piirkond kokku Põlva keskuses olnud asulaga. Kuigi piirkonda on koondunud tööstus-, ehitus-, raudtee- ja laondusettevõtted, paiknevad siin ka väljakujunenud hoonestuslaadiga elamualad, riigikaitseline maa-ala ja lõplikult välja arendamata segahoonestusega maa-alad.

24 Põlva Vallavalitsus

6.1.3. Lina–Ähnioru

Lina-Ähnioru piirkonna arendamise eesmärgiks on hoida ala valdavalt elamupiirkonnana, aga tagada ka mitmekülgsete teenuste olemasolu, ühendada olemasolev asustus omavahel sidusa tänavavõrgu ja mitmekesise linnaruumiga. Põlva ringteelt (riigitee nr 87) leviva müra ja õhusaaste tõttu on tundlike hoonete kavandamisel vajalik tee ääres haljasvööndi säilitamine või rajamine. Kuigi Põlva ringtee äärde jääval alal Rosma külas on palju elamuid, on ala tiheda liikluse ja kõrgema mürafooni tõttu pigem sobilik ettevõtluse arendamiseks.

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1000 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m. Piirde kõrgus avalikult kasutatava alaga piirnevas osas kuni 1,2 m.

EK Piirkond on välja kujunenud ja seepärast uusi ehitusõigusega katastriüksusi moodustada ei saa. Hoonete rekonstrueerimisel tuleb vältida hoone välisilme ja proportsioonide olulist muutmist, kasutatavad materjalid ja värvilahendused peavad piirkonda sobima. Piirded ei ole lubatud.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1300 m2, täisehituse % 40, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Piirde kõrgus elamumaal avalikult kasutatava alaga piirnevas osas võib olla kuni 1,2 m. Lubatud on ühised parkimisalad. Ehitamisel täielikult või osaliselt metsaga alale tuleb säilitada vähemalt 30 % katastriüksuse metsamaa pindalast.

SÄ Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 60, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

6.1.4. Salu-Intsikurmu

Salu-Intsikurmu piirkonnas on mitmekesise elukeskkonna hoidmiseks kavandatud lisaks puhke- ja virgestus- ning elamualadele ka segahoonestusega alasid.

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 800 m2, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m. Piirde kõrgus avalikult kasutatava alaga piirnevas osas kuni 1,2 m.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 2000 m2, täisehituse % 40, üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m. Piirde kõrgus elamumaal avalikult kasutatava alaga piirnevas osas võib olla kuni 1,2 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

SÄ Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 60, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

Lina-Ähnioru piirkond on valdavalt elamuala, mida täiendavad segahoonestusega maa-alad. Piirkonna kaguosas paiknevad elamualad ulatuvad üle linna piiri Rosma külla. Piirkonda iseloomustab Ähnioru väikeelamupiirkond, väljakujunenud hoonestuslaadiga korterelamute piirkond (2-5 korrusega 2-5 trepikojaga kortermajad), siin asuvad linna suuremad kaubanduskeskused. Ühtselt väljaehitatud aladele lisaks on piirkonnas palju metsa, samuti võsastunud ja kasutuseta alasid, kohati puudub sidus tänavavõrk. Piirkond jääb osaliselt (Jaama tänavast järve poole, surnuaed ja Pärna tn äärne ala) Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse väärtuslikule maastikule.

Salu-Intsikurmu piirkonnas on nii elamualasid kui ka üldkasutatavaid puhkealasid. Tervelt 70% piirkonnast on looduslik, piirkond omab olulist osa rohevõrgustiku toimimise tagamisel. Puhkealade hulgast on olulisim Intsikurmu laululava ja seda ümbritsev parkmets. Piirkond on suhteliselt hõredalt asustatud, aktiivset arengut takistavad loodulikud olud – reljeef ja veekogudest tulenevad piirangud. Piirkond jääb täielikult Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse väärtuslikule maastikule.

25 Põlva Vallavalitsus

6.1.5. Käisi–Piiri

Käisi-Piiri piirkonnas on elukeskkonna mitmekesisena hoidmiseks elamualadele lisaks kavandatud segahoonestusega maa-alasid. Piirkonna tänavavõrk kujundatakse eeskujulikult ja eri tüüpi liiklejatele ligipääsetavaks, oluline on haljasalade ja platside kujundamine ja korrashoid. Lähtutakse põhimõttest, et avalik ruum ei oleks ainult „tarbimisruum ja sõitmisruum“, vaid “olemisruum”.

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 900 m2, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m. Piirde kõrgus avalikult kasutatava alaga piirnevas osas kuni 1,2 m.

EK Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1800 m2, täisehituse % 40, hoone suurim lubatud kõrgus 20 m. Hoonete rekonstrueerimisel tuleb vältida hoone välisilme ja proportsioonide olulist muutmist, kasutatavad materjalid ja värvilahendused peavad piirkonda sobima. Piirded ei ole lubatud.

K Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus 900 m2, täisehituse % 40, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Uute hoonete kavandamisel jälgida, et planeeritud oleks aktiivne tänavafront koos esimeselt korruselt tänavaruumile avanevate lahendustega, hoonete sissepääsud kavandada valdavalt tänavatelt, tänavaäärsete hoonete esimestel korrustel eelistada ärisid ja kultuurilisi funktsioone. Piirde kõrgus elamumaal avalikult kasutatava alaga piirnevas osas võib olla kuni 1,2 m. Lubatud on kavandada vähem parkimiskohti ja ühised parkimisalad.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1300 m2, täisehituse % 40, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Piirde kõrgus elamumaal avalikult kasutatava alaga piirnevas osas võib olla kuni 1,2 m. Lubatud on ühised parkimisalad. Kõrghaljastuse osakaal ei tohi piirkonnas langeda alla 20%.

6.1.6. Paisjärve–Mammaste

Paisjärve-Mammaste piirkonna arendamisel keskendutakse puhkevõimaluste atraktiivsemaks muutmisele, senise elukeskkonna hoidmisele ning kogukonna tugevdamisele.

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 900 m2, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m. Piirde kõrgus avalikult kasutatava alaga piirnevas osas kuni 1,2 m.

EK Piirkond on välja kujunenud ja seepärast uusi ehitusõigusega katastriüksusi moodustada ei saa. Hoonete rekonstrueerimisel tuleb vältida hoone välisilme ja proportsioonide olulist muutmist,

Käisi-Piiri piirkonna mitmekesisus on nihutanud linnakeskuse piirkonna keskele – Kesk tänava ümbrusesse. Siin asuvad haridusasutused, spordirajatised ja kauplused, mitmed teenused (sh bussijaam, haigla). Piirkonna lõunaosas paiknevad korruselamud (kuni 5 korrust), põhjaosas asub ühtse hoonestuslaadiga elamupiirkond (1-2 korrusega üksikelamud). Piirkond on laienenud Puuri küla väikeelamualale ning Mammaste külla (lastead ja kool). Metsa ja Mäe tänava vaheline ala ning J. Käisi tänavast järve poole jääv ala asuvad Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse väärtuslikul maastikul.

Paisjärve-Mammaste piirkonda on võrreldes varasema asumi piiriga laiendatud Mammaste külla kuni Põlva ringteeni. 1966. aastal rajatud paisjärv asub Orajõe ürgorus, edelaosas asuv supelrand pakub rohkelt võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks, järve kõrgematel kallastel on elamualad. Tihedam asustus on koondunud järve läänekaldale – endise kolhoosikeskuse ümbrusesse. Siinne hoonestuslaad erineb järve vastaskaldale jäävast hoonestusest. Piirkond jääb täielikult Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse väärtuslikule maastikule.

26 Põlva Vallavalitsus

kasutatavad materjalid ja värvilahendused peavad piirkonda sobima. Piirded ei ole lubatud.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 40, üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m. Piirde kõrgus elamumaal avalikult kasutatava alaga piirnevas osas võib olla kuni 1,2 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

6.2. Ahja

Ahja aleviku keskosa tihendamisega hoitakse alevikku elujõulisena ning elukeskkonda mitmekesisena. Äride ja kultuuriliste funktsioonide elavdamiseks on aleviku keskosasse määratud keskuse maa-ala juhtotstarve. Samuti on olulised aiandusemaa maa-alad, mis võimaldavad oma tarbeks aiasaaduste kasvatamist, sotsiaalset suhtlust ning jõukohast vaba aja sisustamist. Aleviku laienemist ei kavandata. 6.2.1. Tiheasustusala piiridest väljapoole jääva ala arendamisel arvestatakse, et lähemas perspektiivis ühiseid võrke piirkonda ei kavandata ning ruumiline areng toimub pigem hajaasustusele omaselt.

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 2000 m2, täisehituse % 15, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m. Maksimaalselt tuleb säilitada olemasolevat haljastust.

EK Piirkond on välja kujunenud, uusi ehitusõigusega katastriüksusi moodustada ei saa, piirded ei ole lubatud. Hoonete rekonstrueerimisel tuleb vältida hoone välisilme ja proportsioonide olulist muutmist ning jälgida, et kasutatavad materjalid ja värvilahendused ei rikuks piirkonna üldist ilmet.

K Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 900 m2, täisehituse % 40, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Uute hoonete kavandamisel jälgida, et planeeritud oleks aktiivne tänavafront koos esimeselt korruselt tänavaruumile avanevate lahendustega, hoonete sissepääsud kavandada valdavalt tänavatelt, tänavaäärsete hoonete esimestel korrustel eelistada ärisid ja kultuurilisi funktsioone. Lubatud on kavandada vähem parkimiskohti ja ühised parkimisalad.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

SÄ Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 60, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

Ahja alevik on kohaliku keskusena välja kujunenud tänu siin asunud mõisavaldusele ja omab piirkondliku keskusena jätkuvalt tähtsust. Aleviku südames asuv riiklikult kaitstav mõisakompleks, -park, paisjärved ning alevikku läbiv Tartu- Räpina-Värska maantee on keskuse arengut ruumiliselt kujundanud. Tiheasustusala lõunapoolsele osale ulatub Kiidjärve- Kärsa väärtuslik maastik ja ajaloolises asukohas kulgeva maantee äärne allee kuulub säilitamisele. Alevikku läbiv Tartu-Räpina- Värska maantee on tiheasustusala piirides määratud väärtuslikuks teeks. Aleviku arengut on varasemalt kavandatud lootuses, et alevik laieneb, selleks reserveeriti varasema üldplaneeringuga aleviku keskuse ümbrusesse ulatuslikult elamumaid, millest nüüd loobutakse.

27 Põlva Vallavalitsus

6.3. Mooste

Mooste aleviku arendamise eesmärgiks on kujundada alevikus kaasaegne, ajalugu väärtustav inimsõbralik elukeskkond. Kohaliku keskuse toimimise tagavad maksimaalselt olemasolevat taristut ja hoonestust kasutav maakasutus ning mitmekesiseid võimalusi pakkuvad puhkealad. Aleviku idapoolne ala vajab mitmekesisema keskkonna tekkimiseks juurde eluhooneid. Kortermajade elanikele oma tarbeks aiasaaduste kasvatamist võimaldab kavandatud suur aianduse maa-ala, kogukonnale õunaaia säilitamine pakub võimalusi sotsiaalseks suhtluseks ja ühistegevuseks.

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m. Maksimaalselt tuleb säilitada olemasolevat haljastust. Kohtades, kus vee- ja kanalisatsioonisüsteemid lahendatakse lokaalselt, peavad neist tekkivad kitsendused mahtuma katastriüksusele.

EK Piirkond on välja kujunenud ja seepärast uusi ehitusõigusega katastriüksusi moodustada ei saa. Hoonete rekonstrueerimisel tuleb vältida hoone välisilme ja proportsioonide olulist muutmist, kasutatavad materjalid ja värvilahendused peavad piirkonda sobima. Piirded ei ole lubatud.

K Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 900 m2, täisehituse % 40, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Uute hoonete kavandamisel jälgida, et tekiks aktiivne tänavafront koos esimeselt korruselt tänavaruumile avanevate lahendustega, hoonete sissepääsud kavandada valdavalt tänavatelt, tänavaäärsete hoonete esimestel korrustel eelistada ärisid ja kultuurilisi funktsioone. Lubatud on kavandada vähem parkimiskohti ja ühised parkimisalad. Üldise kõrghaljastuse nõude võib asendada nõudega, et vähemalt 10 % piirkonnast peab olema kõrghaljastusega.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

SÄ Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 60, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

6.4. Vastse-Kuuste

Vastse-Kuuste aleviku arendamise eesmärgiks on turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna

Mooste alevik on aktiivse kogukonnaga kasvav piirkond, mille südamikuks ja uhkuseks on mitmete korrastatud hoonetega kasutuses olev mõisakompleks. Ühismajandite ajal oli põhirõhk kortermajade, tootmishoonete ja keskusele vajalike hoonete ehitamisel (kauplus, söökla, lasteaed jm), 20. sajandi kaheksakümnendatel aastatel hakati toetama ühepereelamute ehitamist Mooste järve äärde. Tekkisid erinäolised piirkonnad: väikeelamute piirkond järvest lääne pool ning kortermajad, ühiskondlikud hooned, mõis ja tootmishooned ida pool. Varem kavandatud aleviku laiendamisest on loobutud, põhirõhk on väljakujunenud asustusstruktuuri säilitamisel ja elukeskkonna parendamisel. Mooste mõisakompleks on maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik, mõisakompleksi hooned on kultuurimälestistena kaitse all, mõisa park, allee ja järve ümbrus on samuti riikliku kaitse all.

Vastse-Kuuste aleviku tuumik paikneb Põlva-Reola tugimaantee ja Tartu-Koidula raudtee vahel, aleviku südameks on mõis koos mõisapargiga. Mõisa park on looduskaitse all. Varasem üldplaneering nägi ette Vastse-Kuuste aleviku laienemist läbi täiendavate elamumaade kavandamise ning perspektiivis kokkukasvamist Valgemetsa külaga. Kuigi Vastse-Kuuste aleviku rahvastik väheneb aeglaselt ning ehitussurve puudub, on alevikul väga tugev potentsiaal pakkuda head elukeskkonda, seda peamiselt Tartu linna läheduse ja raudteeühenduse tõttu.

28 Põlva Vallavalitsus

kujundamine, kus kodu lähedal on kättesaadavad esmavajalikud teenused ning kvaliteetsed vaba aja veetmise võimalused. Keskendutakse looduslähedase, rahuliku ja heade transpordiühendustega elukeskkonna loomisele. Vastse-Kuuste aleviku ulatuslikku laienemist ei kavandata. 6.4.1. Rohevõrgustiku toimimiseks ja veerežiimi hoidmiseks on oluline, et alevikust läbi kulgevat maaparandussüsteemi eesvoolu ei kahjustataks ning et eesvoolu kaldad säiliksid looduslikena. 6.4.2. Tiheasustusala piiridest väljapoole jääva ala arendamisel arvestatakse, et lähemas perspektiivis ühiseid võrke piirkonda ei kavandata ning ruumiline areng toimub pigem hajaasustusele omaselt. 6.4.3. Tartu-Koidula raudteest kirdesse jääval alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud ja kanalisatsioonivõrguta majapidamistes kogutakse pinna- ja põhjaveekaitse eesmärgil reovesi kogumiskaevudesse või immutatakse nõuetekohaselt puhastatud heitvesi hajusalt.

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m. Maksimaalselt tuleb säilitada olemasolevat haljastust. Kohtades, kus vee- ja kanalisatsioonisüsteemid lahendatakse lokaalselt, peavad neist tekkivad kitsendused mahtuma katastriüksusele.

EK Piirkond on välja kujunenud ja seepärast uusi ehitusõigusega katastriüksusi moodustada ei saa. Hoonete rekonstrueerimisel tuleb vältida hoone välisilme ja proportsioonide olulist muutmist, kasutatavad materjalid ja värvilahendused peavad piirkonda sobima. Piirded ei ole lubatud.

K Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 900 m2, täisehituse % 40, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Uute hoonete kavandamisel jälgida, et tekiks aktiivne tänavafront koos esimeselt korruselt tänavaruumile avanevate lahendustega, hoonete sissepääsud kavandada valdavalt tänavatelt, tänavaäärsete hoonete esimestel korrustel eelistada ärisid ja kultuurilisi funktsioone. Lubatud on kavandada vähem parkimiskohti ja ühised parkimisalad.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad. Ehitamisel täielikult või osaliselt metsaga alale tuleb säilitada vähemalt 30 % katastriüksuse metsamaa pindalast.

SÄ Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 60, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Lubatud ühised parkimisalad.

6.5. Tilsi

Tilsi küla arendamisel on eesmärgiks jätkuvalt tugeva ja mitmepalgelise keskuse hoidmine.

Tilsi küla keskus on kohaliku tähtsusega tõmbekeskus, kus avalikud teenused, haridus-, kultuuri- ja spordiehitised on soosinud kvaliteetse maapiirkonna tekkimist. Kahe järve vahel asuva küla hoonestus paikneb kahel pool Tilsi-Naruski kõrvalmaanteed, samuti ümber Pikkjärve. Tilsi küla keskmeks on riiklikult kaitstavad mõisapark ja -hooned. Praegune asustus on kujunenud alles 20. sajandi teisel poolel kui tootmishoonetele lisaks ehitati kortermajad ning Pikkjärve äärde hakati väikeelamuid püstitama. Tilsi küla arengu kavandamisel on keskendutud tugeva ja polüfunktsionaalse keskuse loomisele eesmärgiga vähendada noorte väljavoolu. Selline suund on ennast õigustanud – Tilsi on noorte peredega, stabiilse rahvastikuga küla.

29 Põlva Vallavalitsus

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 3000 m2, täisehituse % 15, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m.

EK Piirkond on välja kujunenud ja seepärast uusi ehitusõigusega katastriüksusi moodustada ei saa. Hoonete rekonstrueerimisel tuleb vältida hoone välisilme ja proportsioonide olulist muutmist, kasutatavad materjalid ja värvilahendused peavad piirkonda sobima. Piirded ei ole lubatud.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

SÄ Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2, täisehituse % 60, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

6.6. Peri

Peri küla arendamise eesmärk on hoida piirkonnas kogukonnateenuseid ja puhast elukeskkonda, tiheasustusala laienemist ja tihendamist ei kavandata. Oluline on korterelamute vahelise ala mitmekesistamine ja elanikele aianduse maa-alade säilitamine.

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on olemasoleva katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m.

EK Piirkond on välja kujunenud ja seepärast uusi ehitusõigusega katastriüksusi moodustada ei saa. Hoonete rekonstrueerimisel tuleb vältida hoone välisilme ja proportsioonide olulist muutmist, kasutatavad materjalid ja värvilahendused peavad piirkonda sobima. Piirded ei ole lubatud.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

SÄ Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2, täisehituse % 60, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

6.7. Himmaste

Himmaste arendamisel lähtutakse kauni looduse säilimisest ning elanikele mitmekesiste kodulähedaste teenuste pakkumisest. Himmaste piirkonna laienemist ja tihendamist üldplaneering ei kavanda.

Peri küla tuumiku moodustab ajaloolisesse mõisasüdamesse ja selle lähedusse 20. sajandi teisel poolel püstitatud tootmishoone ja korruselamud. Peri küla rahvastik kasvab aeglaselt. Tiheasustusala idapoolne osa kuulub Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse väärtusliku maastiku koosseisu, ajalooline asustus on olnud mõisast eemal, Rosma-Tiike-Leevi riigitee ääres. Peri mõisa park ja allee on riikliku kaitse all.

Himmaste küla võib asustuse tüübilt tinglikult jagada kaheks. Küla keskuse moodustab paneelelamute piirkond koos äri- ja sotsiaalobjektidega. Keskust ümbritsevad tingliku rõngana hajali paiknevad üksikelamud ja endised talukohad. Viimased markeerivad suhteliselt hästi säilinud ridaja struktuuriga ajaloolise asustuse paiknemist. Suure osa tiheasustusalast moodustavad tootmisettevõtted. Asula edelaosas võib esineda leidmata arheoloogiapärandit. Külamaastikule omase miljöö tõttu kuulub Himmaste Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse väärtusliku maastiku koosseisu. Himmaste küla elanikkond väheneb aeglaselt.

30 Põlva Vallavalitsus

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 3000 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m.

EK Piirkond on välja kujunenud ja seepärast uusi ehitusõigusega katastriüksusi moodustada ei saa. Hoonete rekonstrueerimisel tuleb vältida hoone välisilme ja proportsioonide olulist muutmist, kasutatavad materjalid ja värvilahendused peavad piirkonda sobima. Piirded ei ole lubatud.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

SÄ Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 60, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

6.8. Mammaste

Mammaste küla arendamisel on eesmärgiks hoida elamu maa-aladel senist asustusmustrit ja -tihedust ning soodustada riigitee äärsete äri- ja teeninduse maa- alade kasutuselevõtmist. Mammaste küla ajaloolise asustusala piiratud võimalused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks ja küllalti suur asustustihedus ei soodusta asustuse edasist laienemist või tihendamist.

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 1500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

SÄ Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus 1500 m2 või olemasoleva katastriüksuse suurus, täisehituse % 60, hoone suurim lubatud kõrgus 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

6.9. Rosma

Rosma küla arendamisel on eesmärgiks on hoida puhast ning rahulikku elukeskkonda, laienemist ja tihendamist ei kavandata.

Mammaste küla territoorium on üsna suur, väljakujunenud keskust ei ole. Tihedam asustus on koondunud Põlva linnaga külgnevale alale (küla lõuna-kaguossa). Mammaste küla korterelamud jäävad Põlva ringteest (riigitee nr 87) ida poole ning kuuluvad tiheasustusalas Paisjärve-Mammaste ehituslikku piirkonda. Piirkonda iseloomustavad ühelt poolt tootmis- ja äriettevõtete rohkus ning teisalt reljeefse maastiku ajalooline asustusmuster. Põlva-Reola tugimaantee äärne asukoht soodustab tootmise- ja äriettevõtete tekkimist ja laienemist. Piirkond jääb Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse väärtuslikule maastikule.

Rosma küla peamine ja tihedam asustus paikneb Rosma linnamäe ja Põlva linna vahelisel alal, mille vahelduv maastik (mäed vahelduvad ojade ja väikeste veekogudega, metsaalad soisemate aladega) on tinginud kompaktse asustusstruktuuri. Rosma ehituslik piirkond jääb Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse väärtuslikule maastikule.

31 Põlva Vallavalitsus

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 2500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 2500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, üksik- ja paariselamu ning abihoonete suurim lubatud kõrgus 9 m, teistel hoonetel 15 m. Lubatud on ühised parkimisalad.

6.10. Valgemetsa

Valgemetsa piirkonnas lähtutakse põhimõttest, et olemasolev elukeskkond ei tohi halveneda, vaikne, puhas ja metsarohke elukeskkond peab säilima. Arvestatakse olemasoleva teedevõrguga, sest teede laiendamise ja katendi uuendamise võimalus puudub. Eelistatud on loodussäästlikud ja maad säästlikult kasutavad lahendused. 7.1.1. Valgemetsa küla ehituslikus piirkonnas ei ole lubatud maa sihtotsarvet muuta ega hoonestust tihendada, vajalik on metsaalade (metsamaa kõlvik) säilitamine. Selgema ülevaate huvides on haljasala maa-ala (tähis PH) määratud kõikidel säilitatavatele metsaaladele. 7.1.2. Metsamaa kõlviku(te) olemasolul ei tohi metsamaa osakaal langeda alla 30% katastriüksuse pindalast. Kui katastriüksusel metsamaa kõlvik puudub või seda on alla 30%, tuleb kõrghaljastust juurde istutada vähemalt 30% ulatuses katastriüksuse pindalast.

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 2500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 10, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m. Selleks, et säiliksid ajalooliselt väljakujunenud piirkondlikud iseärasused, tuleb järgida piirkonna traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korruselisus, välisviimistlusmaterjalid, aknad, jne) ning ajalooliselt väljakujunenud asustustihedust, hoonegruppide paiknemist ning õuealade paigutusmustrit. Valgemetsas on lubatud ainult üksikelamud, paariselamud, suvilad, aiamajad ja abihooned, teise kasutusotstarbega hooned ei ole lubatud.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 2500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 10, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m. Järgida tuleb traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korruselisus, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning ajalooliselt väljakujunenud asustustihedust, hoonegruppide paiknemise ning õuealade paigutusmustrit, et säiliksid ajalooliselt väljakujunenud piirkondlikud iseärasused. Elamu tüübina on lubatud üksnes üksikelamud.

Valgemetsa küla asub Ahja jõe vasakkaldal mõlemal pool Tartu-Petseri raudteed. Asundus kujunes välja pärast raudtee valmimist ja algselt krunditi ca 200 ha suurune ala suvilakruntideks. 1930. aastatel kujunes Valgemetsa kunstnike ja haritlaste seas populaarseks suvituskohaks. 1940. aastate lõpust tegutseb Valgemetsas noortelaager (nõukogude ajal pioneerilaager), siin asuv Elmar Kitse suvemaja on ajaloomälestisena riikliku kaitse all. Tolmuvaba kattega on üksnes küla läbiv riigitee, elamupiirkonnas asuvad pinnasteed on kitsad. Küla elanike arv kasvab aasta-aastalt ja see toob kaasa järjest enam probleeme (veevarustus, reoveekäitlus, tulekustutusvee puudumine jne). Alaliseks elamiseks ümberehitatavate hoonete arvu kasvades on üha keerulisem säilitada küla eripära – vaikust, puhast keskkonda ja metsarohkust. Küla asub Kiidjärve-Kärsa väärtuslikul maastikul.

32 Põlva Vallavalitsus

6.11. Taevaskoja

Taevaskoja arengu eesmärgiks on ajaloolise suvituspiirkonna traditsioonide säilitamine, meeldiva ja rahuliku elukeskkonna pakkumine koos puhkevõimalustega turistidele.

Juhtotstarbe tähis

Üldisi ehitustingimusi täiendavad tingimused

EV Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 2500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m.

SE Ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimumsuurus on 2500 m2 või olemasolev katastriüksuse suurus, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m.

7. Väärtused Väärtuslikud alad ja objektid toetavad või loovad elukeskkonna kvaliteeti, mistõttu on oluline suhtuda nende põhjustatud kitsendustesse kui võimalustesse. Väärtuslike alade ja objektidega arvestamine elukeskkonna kujundamisel toimub eelkõige väärtusi hoidvalt ja vajadusel kaitsvalt. Lisaks traditsioonilistele külamaastikele on tähtis tähelepanu pöörata ka linnalisele asustusele ning keskustele. Nende visuaalne ja funktsionaalne atraktiivsus, identiteet ja heakord, korrastatud teed ja avalik ruum loob keskkonna, kus kohalik elanik igapäevaselt liigub ja toimetab. Inimene tunneb ennast paremini läbimõeldud, korrastatud ja meeldivas keskkonnas ning see võib saada mõnelgi puhul argumendiks elukoha valikul ning tuua piirkonda juurde uusi elanikke.

7.1. Kultuurimälestis ja kultuurilooline objekt Üldplaneering määrab ehituslikes piirkondades asuvatele ehitismälestistele keskuse maa-ala (K) või segakasutusega äri- ja teeninduse maa-ala (SE) juhtotstarbe, et mitmekülgsete kasutusvõimalustega soodustada ja suurendada hoonete kasutust.

7.1.1. Kultuurimälestise ehitus- ja kasutustingimused tulenevad esmalt vastavast õigusaktist, ehituslikus piirkonnas lähtutakse lisaks vastava juhtotstarbe tingimustest. 7.1.2. Iga mälestisega seonduva võimaliku muudatuse puhul maakasutuses otsustab vastutav ametkond kitsendused ja võimalikud leevendused eraldi mälestisest lähtuvalt.

Pärandkultuuri all mõistetakse eelmiste põlvkondade pärandatud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale.

Avalik ruum on keskkond või koht, mis on piiranguteta ligipääsetav kõigile kasutajatele. See on oluline inimestevahelise suhtluse keskkond ning aitab kaasa kogukonnatunde tekkimisele ja olemasolule. Avalikuks ruumiks on näiteks väljak, külaplats, turg, kauplus, park, tänav, raamatukogu, matkarada jms.

Taevaskoja ehitusliku piirkonna moodustavad kaks eriilmelist ala: 1930. aastatel Tartu-Petseri raudtee äärde rajatud suvitusasundus ning 1990.-tel rajatud suvilakooperatiiv. Suvitusasunduse rajamisel ehitati hooned peamiselt suvilateks, aga ka elamuteks kus pakuti suvitajatele majutust. 1932. a koostatud planeeringuga kavandati metsa sisse üle 30 väikese suvituskrundi, millest ainult vähesed jõuti müüa. Suvilakoperatiivi ala on väljaehitatud ja sinna uusi katastriüksusi moodustada ei saa. Taevaskoja elanike arv suureneb aeglaselt. Piirkond asub Kiidjärve-Kärsa väärtuslikul maastikul ning seal asub neli kultuurilooliselt olulist objekti.

Kaitstava kultuurimälestise ajakohane info kajastub vastavas registris, üldplaneeringu joonisel on kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid Keskkonnaministeeriumi avaliku OGC WMS teenusena.

33 Põlva Vallavalitsus

Lisaks riikliku kaitse all olevatele kultuurimälestistele on Põlva vallas üksikuid ajaloolis- kultuuriliselt olulisi objekte ja paiku, mille säilitamine on kultuurilooliselt oluline. Need objektid aitavad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu, loovad eeldused matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks, piirkonna koduloo uurimise ergutamiseks vms. Kultuurilooliselt tähtsad võivad olla looduslikud pühapaigad, riikliku kaitseta arhitektuuripärand, pärandkultuuri objektid või üksikud loodusobjektid. Üldplaneering ei võta neid objekte kohaliku kaitse alla, küll aga seab väärtuste säilimiseks tingimused nende objektide või neid ümbritsevate alade kasutamisele. Kaardistatud 20. sajandi väärtusliku arhitektuuripärandi objekte Põlva vallas on rohkem, kuid üldplaneeringuga tõstetakse esile olulisemad, säilitamisvõimalustega hooned. Ajaloolise pärandi säilimise ja teadvustamise kohalt olulised ka pärandkultuuri objektid. Kuna pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all, on nende säilimine eeskätt maaomanike endi kätes. Oluline on teadvustada selliste objektide olemasolu ja nende säilimist toetada kasutuses hoidmisega või taaskasutusse võtmisega. Põlva vallas leidub mitmeid looduslikke pühapaiku (nt ristipuid, ohvrikive, jms), mis on kohaliku identiteedi kandjaks. Teadaolevates looduslikes pühapaikades tuleb säilitada traditsioonilist keskkonda ning inimmõju minimeerida. Pühapaiga või ristipuu leidmisel tuleb koos valdkonna eest vastutava ametiga hinnata kavandatava tegevuse mõju paigale ja vajadusel seatakse täiendavaid tingimused loodusliku pühapaiga kaitseks. Looduse üksikobjektidest toob üldplaneering esile kohaliku kogukonna jaoks olulise Leevi männi (6448554.18, 673274.11).

TINGIMUSED KULTUULILOOLISE OBJEKTI KASUTAMISEKS 7.1.3. Projekteerimistingimuste väljastamisel või detailplaneeringu koostamisel kinnisasjal, kus asub väärtuslik objekt, hinnatakse kavandatava ehitustegevuse võimalikku mõju sellele objektile. Väljastatavad projekteerimistingimused või detailplaneering juhivad tähelepanu sellise objekti olemasolule ja seavad vajadusel arhitektuursed, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused selle säilimise tagamiseks, hävimise aeglustamiseks, vaadete avamiseks ja säilitamiseks. 7.1.4. Planeeringu ja ehitusprojekti koostamisel, samuti ehitus-, metsa- ja põllumajandustöödel arvestatakse objekti väärtustega ning tagatakse selle säilimine, võimalusel taastatakse väärtusliku hoone algne kuju. 7.1.5. Vajalikud juurdeehitused väärtuslikule hoonele kavandatakse selliselt, et ei rikutaks hoone terviklikkust ja üldmuljet. 7.1.6. Vaated väärtuslikule objektile (välja arvatud looduslikud pühapaigad) hoitakse avatud, ümbrust hooldatakse, varjutavad ning ohtlikud puud kõrvaldatakse ja välditakse uue kõrghaljastuse rajamist väärtusliku objekti vahetusse lähedusse. Väärtusliku objekti korrashoiu ja säilimise eest vastutab kinnisasja omanik. 7.1.7. Uushoonestuse kavandamisel väärtusliku hoone lähedusse arvestatakse vaadete säilimisega objektile, uushoonestus sobitatakse hoonega arhitektuuriliselt ja mahuliselt. 7.1.8. Omavalitsusel on õigus nõuda vaadete analüüsi või seada koos valdkonna eest vastutava ametiga täiendavaid tingimusi väärtusliku objekti kaitseks. 7.1.9. Ristipuu ja muu püha puu raie on keelatud.

MEETMED KULTUURILOOLISE OBJEKTI SÄILITAMISEKS 7.1.10. Kultuurmaastikul paikneva püha kivi juurde välditakse teiste kivide kuhjamist, metsamaal paikneva püha kivi vahetus läheduses välditakse metsa raiet. 7.1.11. Püha allika läheduses jälgitakse, et inimmõjulised veerežiimi muutused ei

Ristipuu on teeäärne suurem puu või üksik puu ristimetsas, mille tüvesse lõikavad matuselised teel kalmistule ristimärgi.

Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Ajaloolise loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest.

Esiletõstetavad 20. sajandi arhitektuuripärandi objektid koos täiendava informatsiooniga ja Leevi mänd on üldplaneeringu joonisel. Riikliku kaitseta ristipuud ning teadaolevad looduslikud pühapaigad kajastuvad samuti üldplaneeringu joonisel. Joonisele on kantud 2022. a juunis Muinsuskaitseameti poolt välitööde käigus leitud ja kaardistatud ristipuud. Pärandkultuuri objektide puhul on tegemist ajas muutuva informatsiooniga, seepärast on pärandkultuuri objektid üldplaneeringus näidatud informatiivsetena.

34 Põlva Vallavalitsus

kuivendaks allikat ja välditakse metsa raiet. 7.1.12. Looduslik pühapaik omab lisaks kohaliku identiteedi hoidmisele ka turismi potentsiaali – seetõttu võib loodusliku pühapaika laiemalt tutvustada ja tähistada infotahvlite ja/või teeviitadega. 7.1.13. Ristipuu ja muu püha puu säilitamiseks omas keskkonnas ja kaitsmiseks tuulemurru eest ei ole soovitatud 30 m raadiuses teostada lageraiet. 7.1.14. Ristipuu ja muu püha puu ümbruses tuleb vältida rasketehnika kasutamist, raietöid võib teha ainult külmunud maaga ning vältida tuleb elusate puude vigastamist.

7.2. Arheoloogiatundlik ala Arheoloogiamälestiste puhul on lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele maastikul palju juba avastatud või eeldatavat arheoloogiapärandit, mis pole riikliku kaitse all, kuid mille paiknemist tuleb ruumilisel planeerimisel silmas pidada, et kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimine oleks tagatud ka edaspidi.

Arheoloogiatundlik on ala, kus uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus võib olla suurem. Sellisel alal arvestatakse ehitus- ja kaevetöödel kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ning ehitustööde ja ka maaharimise käigus ollakse tavalisest tähelepanelikum.

TINGIMUSED ARHEOLOOGIATUNDLIKUL ALAL TEGUTSEMISEKS Tingimused seatakse võimalike arheoloogiliste leidude kahjustamise vältimiseks. 7.2.1. Maakasutuse muutmist kavandades (sh detailplaneeringu koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel) tehakse koostööd valdkonna eest vastutava ametiga. 7.2.2. Kui ehitise alune (või lähestikku jäävate alade) või kaevanduse pindala on suurem kui 500 m2, küsitakse valdkonna eest vastutava ameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Lähestikku jäävateks aladeks loetakse samal katastriüksusel asuvaid alasid või alasid mille vahemaa on väiksem kui 25 m. 7.2.3. Keskkonnamõju hindamise läbiviimist nõudvate tegevuste või keskkonnamõju hindamise vajalikkuse osas eelhinnangu andmist nõudvate tegevuste puhul küsitakse valdkonna eest vastutava ameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.

7.3. Väärtuslik maastik Väärtuslik on maastik, kus on paremini säilinud ja eksponeeritud looduslike-, kultuuriliste- või ajalooliste väärtuste kontsentratsioon. Väärtusliku maastiku määramisel on arvestatud maastiku kultuurilis-ajaloolise-, loodusliku-, esteetilise-, rekreatiivse- (turismipotentsiaal ja puhkeväärtus) ja identiteediväärtusega. Väärtuslikul maastikul kaitstakse lisaks maastikku kujundatavatele pinnavormidele ja

Maastik tähendab inimese arusaamas ala, mille omadused on tekkinud looduslike ja/või inimtegurite tegevuse tulemusena või nende koosmõjus. Maastik on tervik, mille looduslikke ja kultuurilisi osi tuleb vaadelda koos, mitte eraldi. Maastik areneb ajas vastavalt looduses ja inimühiskonnas toimuvatele protsessidele (Euroopa Maastikukonventsio

on, 2000).

Arheoloogiatundlikud alad on joonisele kantud Muinsuskaitseametilt saadud andmete alusel (23.10.2020). Nende kaardistamisel on arvesse võetud Tartu Ülikooli Muististe ja Pärimuspaikade andmebaasis olevaid arheoloogiateateid, hobiotsijate otsingukohti ja aruannetes edastatud leiuinfot, külade esmamainimisi, Maa-ameti geoportaalis ajalooliste kaartide kihil olevaid kaarte ning Muinsuskaitseameti poolt tellitud ajalooliste looduslike pühapaikade inventuuri tulemusi.

Üldplaneeringu koostamisel analüüsiti ja võrreldi väärtuslike maastike ning miljööväärtuslike (hoonestus)alade ja -objektide paiknemist ning kasutamistingimusi. Kõik varasemate planeeringutega määratud miljööväärtuslikud (hoonestus)alad asusid väärtuslikel maastikel, mitmel juhul kattus miljööväärtuslik (hoonestus)ala kultuurimälestise piiriga (nt Mooste, Põlgaste). Senine miljööväärtuse määramine on olnud ebaühtlane, miljööväärtuse määramisega kultuurimälestistele on sisuliselt tegemist topeltkaitsega, miljööväärtusliku ala piir kattus tihti väärtusliku maastiku piiriga (Mooste mõisakompleks, Rasina asundusküla, Postitee) ning enamasti on varasemates üldplaneeringutes piirdutud miljööväärtuslike hoonete nimetamisega (nt Kosova karjamõis, Vana-Koiola mõisa ait, Vastse-Kuuste raudteejaama hoone jt). Üldplaneeringu koostamisel loobuti miljööväärtuslike alade määramisest, miljööväärtuste säilimine tagatakse väärtuslike maastike kasutustingimustega ning väljakujunenud väikeelamupiirkonna juhtotstarbele määratud tingimustega.

Pindala 500 m2 on leitud koostöös Muinsuskaitseametiga arvestades, et tavalise üksikelamu või kodumajapidamises vajamineva hoone saaks ehitada ilma arheoloogilist uuringut läbi viimata.

35 Põlva Vallavalitsus

avanevatele vaadetele ka miljööväärtust loovat arhitektuuri ja hoonestusviisi, haljastust, tänava- ja teedevõrku ja hoonestusstruktuuri – terviklikku ja harmoonilist üldmuljet. Väärtusliku teelõiguna on määratletud enamasti mitme aastasaja vanused ja algsetel trassidel paiknevad lõigud, mille vahetusse lähedusse jääb hulgaliselt maastikulisi- ja kultuurilisi väärtusi.

TINGIMUSED MAASTIKE VÄÄRTUSTE SÄILITAMISEKS 7.3.1. Uue ehitise kavandamisel säilitatakse olemasolevad väärtused ja uued elemendid sobitatakse olemasolevatega. Väljaspool tiheasustusala ehitamisel järgitakse vastava piirkonna asustusstruktuuri ja ehitusjoont, hoonete maastikulist paigutust ning hoonete omavahelist paigutusmustrit. 7.3.2. Väljaspool tiheasustusala paigutatakse uus ehitis maastikku arvestades vaadete säilimisega huvitava reljeefiga maastikule või maastikuelemendile. 7.3.3. Päikeseenergia rajatis paigutatakse väärtusliku maastiku õuealale või sellest väljaspoole avamaastikule juhul, kui nende paigutus maastikul ei too kaasa negatiivset visuaalset mõju. 7.3.4. Maastikul silmapaistev tehnorajatis (mobiilsidemast, päikesepark, tuulegeneraator jm) ja suuremahuline hoone (ehitusaluse pinnaga üle 5000 m2 ja kõrgusega üle 15 m) kavandatakse väljapoole väärtusliku maastiku avamaastikku või peidetakse maastikule arvestades reljeefi või olemasolevat kõrghaljastust. 7.3.5. Tee äärsed puuderead ja alleed omavad suurt tähtsust maastikupildi kujundamisel ja väärtuse loomisel, seepärast säilitatakse või vajadusel uuendatakse need, samuti säilitatakse ning võimalusel uuendatakse silmapaistvad puudegrupid ja hekid. 7.3.6. Väärtusliku teelõigu rekonstrueerimisel hoidutakse väljakujunenud laiuse, kuju, looklevuse ja tervikstruktuuri lõhkumisest. See on lubatud juhul, kui see on liiklusohutuse tagamiseks vajalik. 7.3.7. Tee ja liinirajatise asukohavalikul kasutatakse eelkõige olemasolevat koridori. Eelistatud on elektriõhuliini asendamine maakaabliga ning uue liini paigaldamine maakaablisse.

7.4. Rohevõrgustik Rohevõrgustiku üldine suur eesmärk on säilitada bioloogilist mitmekesisust ja vältida inimtegevuse tagajärjel maastiku ühetaoliseks muutumist, leevendada kliimamuutusi ja nendega kohanemist ning pakkuda puhkevõimalusi. Hajaasustuses on rohevõrgustiku eesmärk seotud peamiselt elurikkuse säilitamise ning liikide ja elupaikade sidusa võrgustiku tagamisega. Tiheasustusalal on funktsioonid pigem seotud vabaõhu puhkevõimaluste tagamise ja kliimamuutuste mõjude leevendamisega, samuti müra tõkestamise ning visuaalsete ja mentaalsete mõjude leevendamisega.

TINGIMUSED ROHEVÕRGUSTIKU TERVIKLIKKUSE JA TOIMIMISE SÄILIMISEKS 7.4.1. Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei langeks alla 90%. Tingimuse täitmise jälgimise metoodika on kirjeldatud lisas „Ülevaade looduslike alade osatähtsusest rohevõrgustiku tugialadese“. Kui kavandatava tegevuse tulemusena langeb tugialas looduslike alade osakaal alla 90%, ei ole tegevus lubatud. 7.4.2. Rohevõrgustiku struktuuri lõhkumise vältimiseks kavandatakse uus ehitis selliselt, et rohekoridori läbi ei lõigata. Rohevõrgustiku koridori alale ehitades

Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest.

Tugiala (varem kasutati mõistet tuumala) on rohevõrgustiku ruumielement, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub.

Õueala (õuemaa) on määratud vastava kõlviku ulatuses Eesti Põhikaardil või detailplaneeringuga. Õueala on vajalik seal asuvate hoonete teenindamiseks ning seal võivad paikneda teed, platsid, haljasalad ja muud lagedad alad.

Rohevõrgustiku piir joonisel on koostatud mõõtkavas 1:10000, tiheasustusalal on rohevõrgustiku piiri täpsustatud mõõtkavas 1:5000.

Väärtusliku maastiku piir joonisel on koostatud mõõtkavas 1:10000, tiheasustusalal on piiri täpsustatud mõõtkavas 1:5000.

Avamaastik on ulatusliku vaateväljaga maastik. Planeeringus hinnatakse vaatevälja maastikule kas teedelt või hoonete juurest. Avatud maastiku moodustavad põllud, rohumaad ning veekogud.

36 Põlva Vallavalitsus

tagatakse vähemalt 200 m laiune koridori säilimine. Koridor peab seejuures järgima looduslike kõlvikute paiknemist ja kulgema sujuvalt ilma järskude pööreteta. 7.4.3. Rohevõrgustikus ei ole üldjuhul lubatud ehitada metsamaa kõlvikule. Metsamaa kõlvikule on lubatud ehitada juhul, kui katastriüksuse esmakordsel registreerimisel maakatastris ei olnud tegemist metsamaa kõlvikuga või kui rajatakse juurdepääsuteed. Muul juhul metsamaa kõlvikule ehitades ei tohi raadamisele kuuluv pindala olla suurem kui 5000 m2. 7.4.4. Rohevõrgustiku terviklikkuse säilitamiseks ja ulukite vaba liikumise tagamiseks on hajaasustuses rohevõrgustiku koridoris piirdeaia jm ulukite liikumist takistava rajatise rajamine lubatud ainult vahetult ümber õuemaa. Väljaspool õuemaad võib erandina rajada karjaaia, kui on tagatud minimaalselt 200 m laiuselt ulukite vaba läbipääs. 7.4.5. Joonobjekti jm suure taristuobjekti kavandamisel arvestatakse rohevõrgustiku säilimisega, see kavandatakse selliselt, et tugiala ei killustuks, kompaktsus ei väheneks ning loomade liikumiskoridorid säiliksid või asendatakse. 7.4.6. Detailplaneeringus, mis koostatakse rohevõrgustiku alale või projekteerimistingimuste väljastamisel rohevõrgustiku alale, täpsustatakse maakasutuse ning maa kasutamisele seatud tingimuste omavahelisi seoseid, arvestades rohevõrgustiku eesmärkidega. Rohevõrgustiku kattumisel puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarbest teistsuguse juhtotstarbega seatakse tingimused rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususe tagamiseks (nt piirete keelamine, haljastuse % määramine jne). 7.4.7. Rohevõrgustiku alale koostatav detailplaneeringu koostamise käigus või projekteerimistingimuste väljastamisel on omavalitsuse õigus nõuda rohevõrgustiku toimivuse eksperthinnangut.

7.5. Puhkeala, avaliku huviga mets Puhke- ja virgestustegevuseks kasutatakse eelkõige heakorrastatud haljas- ja metsaalasid, kus on teenindavad ehitised (puhke-, spordi-, kogunemisehitised), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, väljasõidu- ja piknikukohtadena kasutamist, vabaõhuürituste korraldamist jms. Puhkealaks on lisaks puhke- ja loodusliku maa juhtotstarbega alale ka muu ala, millel on kõrge puhkeväärtus. Kõrge puhkeväärtusega alaks on oluliste matkaradadega ja suure külastatavusega puhkemets, tuntud marja- ja seenemets ning asulate lähedal asuv kohaliku kogukonna poolt peamiselt puhkamiseks kasutatav metsaala. 7.5.1. Üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestuse maa-ala (PV) ja haljasala maa-ala (PH) loetakse rohealaks seaduse tähenduses.

TINGIMUSED PUHKEALA LOOMISEKS JA KASUTAMISEKS 7.5.2. Uus puhkeala kavandatakse nii, et see oleks elu- või töökohta lähedal, hõlpsasti ligipääsetav igas eas ja erinevate liikumisvõimalustega inimestele. Uue puhkeala loomist ning suusa-, matka-, rattaraja rajamist ei käsitleta üldplaneeringu muutmisena, puhkeala võib rajada mistahes juhtotstarbega alale. 7.5.3. Kaitsealale puhkeotstarbelise rajatise kavandamisel arvestatakse ala kaitse- eesmärki. Natura võrgustiku alaga kattumisel välistatakse puhkeotstarbelise rajatise kavandamisel negatiivne mõju Natura ala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja kooslustele. 7.5.4. Puhkealale juurdepääs lahendatakse eelisjärjekorras läbi avalikult kasutatava tee. Juurdepääsu- ja parkimislahenduse kavandamisel arvestatakse erinevate liikumisvahendite ja -võimalustega. Eelistatud on lahendus, mis toetab jalgsi ja jalgrattaga liikujaid ning ühistranspordi kasutajaid. Parkimiskohtade arvu kavandamisel arvestatakse normide ja ala keskmise kasutuskoormusega. 7.5.5. Puhkeotstarbelise rajatise puhul arvestatakse selle ehitamisele ning kasutamisele kehtestatud ohutusnõuetega. 7.5.6. Eraomandis oleva puhkeala kasutamine toimub vastavalt kokkuleppele ja õigusaktides sätestatud korras.

Rohekoridor ehk rohevõrgustiku koridor on tugialasid ühendav rohevõrgustiku element, mille laius jääb enamasti alla 1 km.

Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Raadamise tulemusena võidakse metsamaa muuta näiteks põllumaaks, hoonestatud alaks, kaevandusmaaks

vms.

Roheala on planeerimisseaduse tähenduses loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus ning küla tiheasustusega alal. Metsaseaduse tähenduses on roheala linna kui asustusüksuse piires olev ala.

37 Põlva Vallavalitsus

7.5.7. Uuendusraie kõrge puhkeväärtusega alal kooskõlastatakse omavalitsusega. 7.5.8. Puhke- ja virgestuse juhtotstarbega (PV) maa-alale on lisaks spordi-, majutus- ja toitlustus hoonetele lubatud ehitada ka muul otstarbel kasutatavat kuni 60 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga hoonet. 7.5.9. Haljasala maa-ala (PH) peab säilima loodusliku maa-alana ja üldjuhul ei ole lubatud sinna hooneid püstitada. Põhjendatud vajaduse korral võib lubada kuni 20 m2 suuruse hoone püstitamist. 7.5.10. Eritingimustega puhke- ja spordiehitiste (PE) maa-alal tagab ala valdaja või omanik ohutuse ja vajadusel elanike informeerimise võimalikust müra tekkest. Ala naabruses arvestatakse ajutiste mürahäiringutega, sellisel alal viibimine võib olla piiratud. Kõrgendatud avaliku huviga (KAH) mets on riigi omandis olev mets, mis on kohalikele elanikele ja kogukondadele oluline. See on asula läheduses asuv mets, kus käiakse puhkamas, marjul, seenel, matkamas või sportimas, aga ka mets, mis kaitseb asulat ebasoodsa ilmatikumõju või müra eest. Kohalik kogukond ja elanikud saavad riigimetsa haldajale teha ettepanekuid neile olulise metsaala arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka.

TINGIMUSED KÕRGENDATUD AVALIKU HUVIGA METSA KASUTAMISEKS 7.5.11. Uue KAH-ala moodustamist ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. 7.5.12. KAH-alale koostatakse koostöös omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajaline (10 aasta perspektiiviga) metsamajandamise kava. Kava koostamise eesmärgiks on saavutada puhkamiseks sobiv ja looduslikult mitmekesine mets. 7.5.13. KAH-alal arvestatakse raiete kavandamisel kogukonna ja omavalitsuse ettepanekutega. KAH-ala metsamaal planeeritakse raietegevust selliselt, et alal oleks tagatud ka kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum. 7.5.14. KAH-ala uuendusraie kooskõlastatakse omavalitsusega.

7.6. Vääruslik põllumajandusmaa ja maaparandussüsteem Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada seda sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil. Väärtuslikul põllumajandusmaal või seda mõjutatavate tegevuste kavandamisel peetakse silmas, et eelkõige on tegemist põllumajandussaaduste tootmiseks vajaliku maaga, mille terviklikkus ja kasutatavus ei tohi väheneda ega halveneda.

7.6.1. Üldplaneering määrab väärtuslikuks põllumajandusmaaks väljaspool tiheasustusala, ehituslikku piirkonda ja rohevõrgustiku tugiala asuvad üle 5 ha suurused haritava maa kõlvikud, mille boniteet on 39 hindepunkti või sellest suurem.

TINGIMUSED VÄÄRTUSLIKU PÕLLUMAJANDUSMAA SÄILIMISEKS 7.6.2. Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse põllumajandussaaduste

Boniteet ehk mulla hinne on mingile mullale antud suhteline viljelusväärtus, mis näitab mulla koostisest, omadustest, režiimidest jm tulenevat tootlikkust. Eestis on kasutusel 100- punktiline

boniteediskaala.

KAH-mets - RMK hallatavatel maadel asuvad alad, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi.

Üldplaneeringu koostamise ajal RMK-ga kokkulepitud KAH-metsad on kantud üldplaneeringu joonisele.

Põlva maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on 39 hindepunkti. Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on lähtutud põhimõttest, et lisaks mullaviljakusele on olulised tingimused maa harimiseks ja põllumajanduslikus kasutuses hoidmiseks – põlluala kuju, reljeef, juurdepääsetavus ja niiskusrežiim. Väärtuslike põllumajandusmaade määramise lähtekohaks on Maaeluministeeriumi poolt Põlva Vallavalitsusele antud sisend, määramisest täpsemalt saab lugeda lisast „Ülevaade väärtuslikest põllumajandusmaadest“. Vastava õigusakti jõustumisel rakendatakse väärtuslikule põllumajandusmaale õigusaktis toodud definitsiooni ning kaitse- ja kasutustingimusi.

Väärtusliku põllumajandusmaa piir on üldplaneeringu joonisel mõõtkavas 1:10 000.

38 Põlva Vallavalitsus

tootmiseks ning üldjuhul on väärtuslikku põllumajandusmaad sisaldava katastriüksuse maa kasutamise sihtotstarve maatulundusmaa. 7.6.3. Väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist kaalutakse üksnes siis, kui mujale ehitamine on võimatu või ebaotstarbekas. Ehitamisel arvestatakse väärtusliku põllumajandusmaa eesmärkidega ning tagatakse väärtusliku põllumajandusmaa säilimine ja terviklikkus. 7.6.4. Väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkuse tagamiseks kavandatakse uus ehitis selliselt, et väärtusliku põllumajandusmaa massiivi pindala ei lange alla 5 ha. 7.6.5. Maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks vajalik uus hoone või rajatis (põllumajandusehitis) ehitatakse ühte kompleksi olemasolevate ehitistega või võimalikult lähedale teele. 7.6.6. Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone ehitatakse väärtusliku põllumajandusmaa äärele, olemasoleva hoonestuse või tee lähedusse. 7.6.7. Väärtuslikule põllumajandusmaale koostatavas detailplaneeringus või projekteerimistingimustes täpsustatakse maa kasutamisele seatud tingimusi arvestades väärtusliku põllumajandusmaa eesmärkidega. 7.6.8. Mulla kaitseks või kliimakahjustuse leevendamiseks rajatakse või lastakse looduslikult tekkida puuderida, hekk, kiviaed või puudesalu üksnes väärtusliku põllumajandusmaa äärealale. 7.6.9. Väärtuslikku põllumajandusmaad ei metsastata ega lasta võsastuda. Maaparandussüsteemiga hõlmatud maa-alal arvestatakse vastavas õigusaktis sätestatud maaparandussüsteemi toimimist tagavate meetmetega. Maa-ala muul otstarbel kasutusele võtmisel tagatakse, et kavandatav tegevus ei muuda veerežiimi ka süsteemi ümbritseval alal.

PÕHIMÕTTED MAAPARANDUSSÜSTEEMI ALAL TEGUTSEMISEKS 7.6.15. Maaparandussüsteemi ala ehitus- ja kasutustingimused tulenevad esmalt vastavast õigusaktist. 7.6.16. Tegevus maaparandussüsteemi alal ei tohi takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada kahju teisele kinnisasjale. 7.6.17. Maaparandussüsteemi alale ehitamine kooskõlastatakse valdkonna eest vastutava ametiga. Lahenduse toimimise kahtluse korral on õigus nõuda liigvee ärajuhtimislahenduse projekti ja/või eksperthinnangut. Vajamineva projekti ja/või hinnangu pädevalt isikult tellib huvitatud isik ja esitab selle koos ehitusprojektiga. 7.6.18. Alal, kus maaparandussüsteem kattub juhtotstarbega maa-alaga, arvestatakse projekteerimistingimuste väljastamisel või detailplaneeringu koostamisel maaparandussüsteemi toimimisega.

7.7. Kaitstav loodusala ja -objekt Kaitseala (looduskaitseala, maastikukaitseala ja rahvuspark), hoiuala, kaitsealuse liik, kivistis, püsielupaik ning kaitstav looduse üksikobjekt võetakse kaitse alla eesmärgiga hoida kõige iseloomulikumat ja väärtuslikumat osa Eesti looduses. 7.7.1. Kaitstava loodusobjekti ehitus- ja kasutustingimused tulenevad esmalt vastavast õigusaktist.

7.8. Aianduse ala Aiapidamise võimaluste loomine neile, kellel selleks isiklik maa puudub, ei ole oluline mitte üksnes oma tarbeks taimede kasvatamiseks, vaid omab ka palju sotsiaalseid väljundeid: suurendab sotsiaalset ja füüsilist aktiivsust, pakub suhtlemis- ja

Maaparandussüsteemid ja nende kaitsevööndid on joonisel Keskkonnaministeeriumi avaliku OGC WMS teenusena.

Ajakohane kaitstavate alade ja objektide info kajastub vastavas registris, joonisel on kaitstavad loodusalad ja -objektid Keskkonnaministeeriumi avaliku OGC WMS teenusena.

39 Põlva Vallavalitsus

eneseteostusvõimalusi, soodustab liikuvust, võimaldab loodusõpet jm. Selleks, et tagada aiamaade kasutamise võimalused ka tulevikus, on määratud aianduse maa- ala juhtotstarve (tähis AA). Tiheasustusaladel suurendavad aianduse maa-alad linnalise keskkonna liigirikkust, pakkudes elupaiku taimedele, putukatele, lindudele‐ loomadele ning mitmekesistavad ruumi tervikuna. 7.8.1. Üldplaneeringus määratud aianduse maa-ala juhtotstarbega ala kasutatakse põllumajandussaaduste isiklikuks otstarbeks kasvatamiseks. 7.8.2. Üldjuhul on aianduse maa-alal lubatud rajatised ja kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned, mis on vajalikud ala eesmärgipäraseks kasutamiseks. Põhjendatud vajadusel võib lubada aianduse maa-alale ala teenindamiseks vajaliku suurema hoone püstitamist.

8. Veekogu ja kallas Veekogu ja kalda kasutamisel arvestatakse õigusaktidest tulevate piirangutega.

8.1. Kallasrada Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale juurdepääs on tagatud enamasti kas avalikus kasutuses oleva puhkeala, riigi- või munitsipaalomandis oleva kinnisasja ja/või avalike- ja avalikult kasutatava tee kaudu. Üldplaneering ei kavanda kallasraja sulgemisi. Kalda omanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada.

Üldplaneering kavandab kahe slipi rajamist Põlva järve äärde. Slipi rajamisel lahendatakse juurdepääs ja manööverdamise võimalus mootorsõiduki ja järelkäruga.

TINGIMUSED KALLASRAJALE JUURDEPÄÄSEMISEKS 8.1.1. Juurdepääs kallasrajale on mõeldud eelkõige jalgsi liiklejatele, v.a kohtades, kus maaomanik on loonud võimaluse sõidukiga veekoguni pääseda. 8.1.2. Kui asukoht võimaldab, võib kallasrajale juurdepääsukohti kasutada veeskamiseks. Sellistes kohtades on lubatud on mõningane võsa eemaldamine, sette ja muda eemaldamine veealal, paadi veeskamiseks vajalike ümarpuude paigutamine jm sarnased tegevused.

8.2. Supluskoht ja supelranna maa-ala Veekoguäärne kohalik supluskoht täidab puhke- ja virgestusala funktsiooni, enamkasutatavatele supluskohtadele on määratud supelranna maa-ala juhtotstarve (PR), mis võimaldab nendele aladele püstitada supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi. 8.2.1. Üldplaneeringuga supelrannaks määratud maa-alale ja külgnevale veealale tohib paigaldada või ehitada muuhulgas järgmisi randa teenindavaid rajatisi. 8.2.2. Põlva järve supelranda on lisaks lubatud ehitada üks, kuni 200 m² ehitisealuse pinnaga hoone, mille kasutamise otstarve võimaldab osutada supelrannaga seotud teenuseid. Supelranna hoone osas tehakse ettepanek kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks (vt p 8.3.3).

8.3. Ehituskeeluvöönd Põlva vallas paikneb veekogusid, millel esinevad kaldaastangud ja mille kallastel esineb üleujutuse oht. Ehituskeeluvööndi ulatuse juures tuleb arvestada õigusaktides toodud erisustega. 8.3.1.Kehtima jäävad senised ehituskeeluvööndi vähendamised on toodud lisas „Ehituskeeluvööndi vähendamised“. Üldplaneeringuga tehakse järgmised ettepanekud ehituskeeluvööndi vähendamiseks:

Kallasrada on avalikult kasutatava veekogu ääres olev kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks.

Kallasrajale pääsemise asukohad on üldplaneeringu joonisel.

40 Põlva Vallavalitsus

8.3.2. Põlva linnas Põlva järve ehituskeeluvööndi vähendamine metsamaal kuni 70-le meetrile Mammaste tee 1 katastriüksusel (62001:004:0310) lõigul, kuhu soovitakse püstitada kuni kaks üksikelamut koos vajalike abihoonete ja tehnovõrgu ja -rajatistega. 8.3.3. Põlva linnas Põlva järve ehituskeeluvööndi vähendamine Põlva paisjärve katastriüksusel (62001:004:0069) 32 m pikkusel lõigul kuni 20-le meetrile Põlva järve supelrannas ja piirneval alal supelranda teenindava hoonekompleksi ehitamiseks, 82 m pikkuses lõigus 14–50 meetrini, et võimaldada rannaga piirnevale alale rannaala atraktiivsemaks muutmiseks kuni 20 m2 suuruste ilma veevärgita puhkehoonete püstitamiseks, ca 60 m lõigus tavalise veepiirini, et võimaldada avalikkusele suunatud otstarbega rajatiste nagu rattahoidla, infotahvli, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamist ning ja 314 m pikkuses lõigus kuni 4 meetrini, et võimaldada kaldapromenaadi ja puhkeala aktiivsemat kasutamist soodustavate rajatiste ehitamist. 8.3.4. Põlva linnas Põlva järve ehituskeeluvööndi vähendamine Põlva paisjärve katastriüksusel (62001:004:0069) ca 453 meetrisel lõigul kuni tavalise veepiirini, et võimaldada kaldapromenaadi ja puhkeala aktiivsemat kasutamist soodustavate rajatiste (pingid, platvormid, rattahoidjad jms) ehitamist. 8.3.5. Põlva linnas Põlva järve ehituskeeluvööndi vähendamine Kase tn 7a katastriüksusel (62001:004:0329), Kase tn 9 katastriüksusel (62101:001:0497) ja Jaama tn 59 katastriüksusel (62101:001:0495) metsamaal kokku 364 m pikkusel lõigul kuni 75 meetrini, et võimaldada üksikelamu ja vajalike abihoonete ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamist. 8.3.6. Põlva linnas Põlva järve ehituskeeluvööndi vähendamine Kesk tänav T1 katastriüksuse (62101:001:0076) 44 m pikkusel lõigul 10 meetrini, et võimaldada avalikkusele suunatud otstarbega puhkerajatise, pingi, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamist. 8.3.7. Põlva linnas Põlva järve ehituskeeluvööndi vähendamine Kesk tänav T1 katastriüksuse (62101:001:0076) 44 meetri pikkusel lõigul 40 meetrini, et võimaldada Põlva turukompleksi kaasajastamiseks vajalike rajatiste (nagu näiteks pink, varikatus, purskkaev, lipumast, rattahoidja, tehnovõrk- ja rajatis) ehitamist. 8.3.8. Põlva linnas Orajõe ehituskeeluvööndi vähendamine Oja tn 22 katastriüksusel (62001:002:0310) ca 42 m pikkusel lõigul 10-le meetrile, et võimaldada Põlva turukompleksi kaasajastamiseks vajalike hoonete ja rajatiste (nagu näiteks pink, varikatus, purskkaev, lipumast, rattahoidja, tehnovõrk- ja rajatis) ehitamist. 8.3.9. Põlva linnas Orajõe ehituskeeluvööndi vähendamine Oja tn 18 katastriüksusel (62001:002:0039), Oja tn 14 katastriüksusel (62001:002:0004) ja Orajõe katastriüksustel (62201:001:1101) kokku kuni 247 m pikkusel lõigul 0–4 meetrini ja Oja tn 14 katastriüksusel (62001:002:0004) 88 m pikkusel lõigul 14–35 meetrini, et võimaldada avalikkusele suunatud otstarbega spordi- ja puhkerajatise, mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamist. 8.3.10. Põlva linnas Orajõe ehituskeeluvööndi vähendamine Pärna tn T1 katastriüksusel (62001:003:0043) ja Kesk tänav T1 katastriüksuse (62101:001:0076) ca 160 m pikkusel lõigul kuni 4 meetrini, et võimaldada avalikkusele suunatud otstarbega ja puhkerajatise, mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamist. 8.3.11. Rosma külas Orajõe ehituskeeluvööndi vähendamine Mäeveeru katastriüksusel (61903:002:0051) kokku ca 200 m pikkusel lõigul 25 meetrini, et võimaldada elamu ja vajalike abihoonete ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamist. 8.3.12. Kauksi külas Lutsu jõe ehituskeeluvööndi vähendamine Kõrgemäe katastriüksusel (47302:001:0320) 73 m pikkusel lõigul 30 meetrini, et võimaldada koos vajalike abihoonetega üksikelamu ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamist. 8.3.13. Kiidjärve külas Ahja jõe ehituskeeluvööndi vähendamine Jõe katastriüksusel (87202:002:0007) ca 45 m pikkusel lõigul 30 meetrini ning Kaldaosa katastriüksusel

41 Põlva Vallavalitsus

(87202:002:0067) ja Tööstuse katastriüksusel (87202:002:0066) ca 134 m pikkusel lõigul 32–45 meetrini võimaldamaks maakasutust, sh hoonete püstitamist alal kuhu enne Kiidjärve veskijärve likvideerimist ehituskeeluvöönd ei ulatunud. Selgituseks: Kiidjärve veskijärve ehituskeeluvööndi ulatus oli 25 meetrit ja seoses paisjärve likvideerimisega muutus Ahja jõe ruumikuju ning ehituskeeluvöönd suurenes 50 meetrini. 8.3.14. Kiidjärve külas Ahja jõe ehituskeeluvööndi vähendamine Kiidjärve looduskeskus katastriüksusel (87202:002:1028) 45 m pikkusel lõigul tavalise veepiirini, et võimaldada avalikuks kasutamiseks mõeldud pingi, infotahvli, varjualuse, lipumasti, jalgrattahoidja jms rajamist. 8.3.15. Ahja jõe ehituskeeluvööndi vähendamine tavalise veepiirini Aarna külas Korveri katastriüksusel (61901:001:0972) 25 m pikkusel lõigul, Kiidjärve külas Tööstuse katastriüksusel (87202:002:0066) 17 m pikkusel lõigul, Saesaare elektrijaam katastriüksustel (87202:002:1072) ca 20 m pikkusel lõigul ja Mäe katastriüksustel (61902:001:0202) 10 m pikkusel lõigul, et võimaldada koos veeskamiseks vajaliku koha rajamisega tee, pingi, varjualuse, infotahvli, redeli, trepi jms rajamist. 8.3.16. Ahja jõel Taevaskoja külas Saarejaama katastriüksusel (61901:001:1342) ja Kiidjärve metskond 79 katastriüksusel (61901:001:1082) kokku 22 m pikkusel lõigul 8– 10 meetrini, et võimaldada veematkajatele vajaliku trepi, redeli, pingi, infotahvli jms rajamist. 8.3.17. Valgesoo külas Ahja jõe ehituskeeluvööndi vähendamine Otteni veski katastriüksusel (61902:001:0966) 30 m pikkusel lõigul 10-le meetrile, et võimaldada avalikkusele suunatud otstarbega ja puhkerajatise, mänguväljaku, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamist. 8.3.18. Tilsi külas Tilsi Pikkjärve ehituskeeluvööndi vähendamine Järveotsa katastriüksusel (38501:003:0754), Lüüsi katastriüksusel (38501:003:0755), Järvere katastriüksusel (38501:003:0776), Saare katastriüksusel (38501:003:0221), Austa katastriüksusel (38501:003:0744), Järvekalda katastriüksusel (38501:003:0743) ja Pärna katastriüksusel (38501:003:0885) 673 m pikkusel lõigul 10–30 meetrini, et tiheasustusalal kujundada selge ehitusjoon ja võimaldada ehitusjoonest maismaa poole hoonete ehitamist.

9. Liikuvus ja transport Põlva valla transpordivõrgustiku sõiduteed on suures plaanis välja kujunenud. Üldplaneering keskendub peamiselt jalg- ja/või jalgrattateede (edaspidi kergliiklustee) kavandamisele, et luua kvaliteetset avalikku ruumi ning soodustada keskkonnasäästlikke liikumisviise. Teede ja tänavate planeerimisel ja projekteerimisel lähtutakse liiklejate hierarhiast:

✓ lapsed, vanurid, puuetega inimesed, ✓ teised jalakäijad, ✓ jalgratturid, ✓ ühistransport, ✓ avarii- ja hooldusteenistus, ✓ muu motoriseeritud liiklus.

Üldplaneering kajastab kaardil kavandatud teede/tänavate üldise asukoha ja trassivajaduse, kuid ei määra kindlaks planeeritavate teede konkreetset trajektoori. Täpsem lahendus antakse detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamise käigus.

9.1. Tee ja tänav, kaitsevöönd

PÕHIMÕTTED TEE JA TÄNAVA RAJAMISEKS Tee ja tänava kavandamisel lähtutakse järgmisest: 9.1.1. Uue avalikult kasutatava tee ja tänava rajamisel moodustatakse eraldi

Jagatud tänavaruumi all mõistetakse teid ja tänavaid, mis on olulised jalgsi ja jalgrattaga liiklejatele, kui tagavad mootorsõidukitega ligipääsu kohalikele elanikele ja teenustele. Jagatud tänavaruum luuakse sobiliku tänavadisainiga, mis ei soosi läbivat mootorsõidukite liiklust. Sõltuvalt asukohast võib sobilikuks lahenduseks olla õueala loomine või piirkiiruse alandamine.

Kavandatud tee/tänav ning tee/tänav, kus rakendatakse jagatud tänavaruumi põhimõtteid, kajastuvad joonisel.

42 Põlva Vallavalitsus

transpordimaa maaüksus. 9.1.2. Katastriüksuse maakorralduslikul jagamisel säilib juurdepääs avalikult kasutatavale teele kinnisasja seni teenindanud juurdepääsu kaudu. Uuel moodustuval katastriüksusel puudub üldjuhul õigus eraldi juurdepääsu saamiseks avalikult kasutatavalt teelt. Erisused on võimalikud koostöös tee omanikuga. 9.1.3. Tiheasustusalal kasutatakse uue tee ja tänava rajamisel ning senise rekonstrueerimisel liiklust rahustavaid võtteid, et tagada ohutu keskkond kõigile liiklejatele. Oluline ohutust suurendav meede on sõidukite kiiruse piiramine ning liiklejate tähelepanelikkuse tõstmine, mis saavutatakse sobiva tänavadisainiga. Sirge, laia ja seeläbi suurt kiirust soodustava tee ja tänava asemel eelistatakse looklevat ning minimaalsete parameetritega tee ja tänavat, lisaks rakendatakse võtteid nagu tänavat liigendav haljastus koos parkimisega, minimaalne pöörderaadius ristmikel (vähendatud pöörderaadiused tagavad jalakäijatele ka lühema teeületuse), kitsendused jms (soovitatav on vältida lamavaid tõkkeid).

9.1.4. Elamu maa-alade sisese tee ja tänava katastriüksuse miinimumlaius on 10 m, kohaliku tee katastriüksuse miinimumlaius hajaasustuses on 6 m, teistel juhtudel tee katastriüksuse minimaalset laius ei määrata. 9.1.5. Tee ja tänava planeerimisel kujundatakse sobilik tänavahaljastus, mis toetab ökosüsteemide toimimist ja keskkonna parendamist (piirkonna rohestruktuuri toetamine, müra summutamine, õhu puhastamine, sademevee filtreerimine/ üleujutuste leevendamine). 9.1.6. Tee- ja tänavavõrgu kavandamisel arvestatakse ligipääsetavusega. 9.1.7. Himmaste karjäärile vajaliku juurdepääsutee tingimused on toodud punktis 11.3.1. Näiteid tänavadisainist ja liikluse rahustamise võtetest:

PÕHIMÕTTED ERATEE AVALIKUKS KASUTAMISEKS MÄÄRAMISEL Erateede kasutamist teiste isikute poolt, sh igaüheõiguse kasutamist reguleerivad õigusaktid. 9.1.8. Lähtuvalt eesmärgist tagada mõistlik juurdepääs alaliseks elamiseks mõeldud eluhooneteni, on teed, mis teenindavad kahte või enamat elukondliku hoonega kinnisasja, üldplaneeringus näidatud kohaliku teena. Seni, kuni tee ei ole avalikuks kasutamiseks määratud, on teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus eratee omanikul, sõltumata sellest, kas tee on üldplaneeringus näidatud kohaliku teena või mitte.

9.1.9. Erateede avalikult kasutatavaks määramine toimub avalikust huvist (pt 12.3.) lähtudes õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras10.

10 Põlva Vallavolikogu 26.11.2020 määrusega nr 17 kehtestatud Eratee avalikuks kasutamiseks määramise kord, https://www.riigiteataja.ee/akt/401122020032

Tänav on meeldiv jalutamiseks ja jalgrattaga sõitmiseks, kui sellel on selge algus ja lõpp, seal on turvaline, huvitav ning piisavalt peatumis- ja istumisvõimalusi.

Foto 1. Viin, T. Zuppur Foto 2. Berliin, T. Zuppur

Ligipääsetav on selline keskkond, mida saavad mugavalt ja ilma kõrvalise abita kasutada väga erinevad inimesed. Mitte üksnes erinevat kasvu ja eri vanuses inimesed, vaid ka inimesed, kes kasutavad liikumiseks ratastooli, näevad või kuulevad halvasti või üldse mitte.

Kohalik tee on tee, mille osas tee omaniku ülesandeid täidab kohalik omavalitsus.

Kaardikihil ei eristata kohalikule omavalitsusele kuuluvaid olemasolevaid ega perspektiivseid teid, samuti avalikus kasutuses olevaid erateid ega erateid, mis eluhoonetele juurdepääsu tagamiseks tuleb avalikuks kasutamiseks määrata.

43 Põlva Vallavalitsus

9.1.10. Kaalutlusotsuse alusel võib teha erandeid ning määrata eratee avalikuks kasutamiseks täiendavatel või teistsugustel põhimõtetel. 9.1.11. Kohalike teede ehitamine ja rekonstrueerimine toimub teehoiukava alusel.

TEE KAITSEVÖÖND 9.1.12. Kohalikule teele määratakse ajaloolise asustuse valdava paiknemise järgi tee kaitsevöönd 10 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast. Tee kaitsevööndis ehitustegevuse planeerimisel kaasab tegevuse korraldaja tee ohutuse tagamiseks tee omaniku. Tee kaitsevööndi täpne kulgemine looduses ja kasutamise tingimused täpsustatakse igakordselt kaitsevööndisse ulatuva planeeringuga või projekteerimistingimuste väljastamisel. 9.1.13. Lähtuvalt liiklusohutusest võib seada kohaliku tee lähistel kõrgemate kui 10 m rajatiste asukohale täiendavaid tingimusi. 9.1.14. Avalikult kasutatava eratee kaitsevööndi laius lepitakse kokku eratee avalikuks kasutamiseks määramisel. Riigitee kaitsevööndi laius ja tingimused tulenevad õigusaktidest. Riigitee ääres ühtse ruumilise arengu saavutamiseks kohalikke olusid, sh tee laiust ja külgnähtavust, kiirusepiiranguid ja väljakujunenud hoonestusjoont arvestades muudetakse riigitee tee kaitsevööndi ulatust. Kehtima jäävad senised riigitee kaitsevööndi muutmised on toodud lisas „Riigitee kaitsevööndi muutmised“. 9.1.15. Riigitee kaitsevööndi ulatust vähendatakse 10-le meetrile mõlemal pool

äärmise sõiduraja välimisest servast ✓ Valgemetsa külas Valgemetsa tee kõrvalmaantee (riigitee nr 18161) lõigul 1,02

– 2,272 km. 9.1.16. Välja kujunemata hoonestusjoone, linnalise liikluskeskkonna puudumise tõttu

ja tee kaitsevööndi ühtlustamise eesmärgil suurendatakse riigitee kaitsevööndi ulatust 30-le meetrile mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast:

✓ Vastse-Kuuste alevikus Põlva-Reola tugimaantee (riigitee nr 61) lõigul 14,8- 15,7 km;

✓ Vastse-Kuuste alevikus Ahja-Vastse-Kuuste kõrvalmaantee (riigitee nr 18180) lõigul 9,19-9,96 km ja lõigul 10,65 – 11,182 km;

✓ Ahja alevikus Ahja-Vastse-Kuuste kõrvalmaantee (riigitee nr 18180) lõigul 0,48- 0,98 km;

✓ Ahja alevikus Tartu-Räpina-Värska tugimaantee (riigitee nr 45) lõigul 33,23- 34,18 km;

✓ Ahja alevikus Ahja-Rasina kõrvalmaantee (riigitee nr 18184) lõigul 0,17-2,305 km;

✓ Ahja alevikus Ahja-Võnnu kõrvalmaantee (riigitee nr 18284) lõigul 0,0-0,38 km; ✓ Ahja alevikus Lääniste-Vanamõisa kõrvalmaantee (riigitee nr 22285) lõigul

6,45-7,076 km; ✓ Mooste alevikus Himmaste-Rasina kõrvalmaantee (riigitee nr 18162) lõigul

10,8-11,09 km; ✓ Mooste alevikus Mooste-Viisli kõrvalmaantee (riigitee nr 18128) lõigul 0,0-0,34

km.

PÕHIMÕTTED TEE KAITSEVÖÖNDIS EHITAMISEL Teedelt leviva müra leevendamise tingimused on toodud peatükis 11.2. 9.1.17. Tee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei kavandata. Juhul, kui hoone kavandamine on põhjendatud väljakujunenud hoonestusjoonega või muul põhjusel vajalik, arvestatakse liiklusest tulenevate häiringute (müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ning vajadusel seatakse servituut häiringute talumiseks. Normidele

44 Põlva Vallavalitsus

vastavuse tagamine, leevendavate meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus. Kitsendusest võib kõrvale kalduda tee omaniku nõusolekul. 9.1.18. Tee omanikul ei ole kohustust arendustegevusest tuleneva uue teelõigu rajamiseks või olemasoleva tee ümberehitamiseks. 9.1.19. Tundliku hoone püstitamine tee kaitsevööndisse on erand, arendaja peab arvestama liiklusest tuleneva müra jm kahjuliku mõjuga ja tagama normidele vastavuse omal kulul läbi leevendavate meetmete rakendamise. 9.1.20. Pideva tee ületamise vältimiseks ei kavandata väljapool tiheasustusala asustust ja teenuseid tee erinevatele pooltele ribana piki teed. 9.1.21. Riigiteega külgneval alal ehitustegevuse kavandamisel kasutatakse juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega. 9.1.22. Tehnovõrgu võib teemaale kavandada tee omaniku või valdaja nõusolekul. 9.1.23. Teega piirneva kinnisasja sademevee lahenduse kavandamisel arvestatakse, et üldjuhul ei juhita sademevett teede kraavidesse. Erisused on võimalikud koostöös tee omaniku või valdkonna eest vastutava ametiga.

KONFLIKTALA

9.1.24. Loomade liikumisvõimaluste säilimiseks ning ootamatult teed ületavate metsloomade tekitatud õnnetusjuhtumite vältimiseks on vajalik, et teede ehitus- ja rekonstrueerimisprojektide koostamisel kavandatakse vajalikud kaitseabinõud: hoiatusmärgid, kiiruspiirangud, ökotunnelid või -duktid jms.

9.2. Kergliiklus Kergliiklustee rajamise kõige tähtsam eesmärk on liiklejate ohutus. Tee rajamisel tagatakse nende sidus, katkestusteta võrgustik ja loogiline jätkuvus. Jalgsi ja jalgrattaga liiklemise soodustamiseks on oluline meeldiv keskkond (sh haljastus), kasutusmugavus ning kergliiklusteede võimalikult lühike teekond. Tee planeerimisel arvestatakse erinevate vanusegruppide ja erivajadustega inimeste liikumisvajadusega (kaasa arvatud lapsekäru ja ratastooliga liikujad).

PÕHIMÕTTED KERGLIIKLUSTEE RAJAMISEKS 9.2.1. Kergliiklustee kavandamisel lähtutakse järgnevast: ✓ asulavälisele alale kavandatakse peamiselt jalg- ja jalgrattateed; ✓ asulasisesele väiksema liiklusega tänavale kavandatakse jalakäijatele kõnnitee

ning jalgratturid suunatakse rahustatud liiklusega sõiduteele; ✓ keskuse maa-ala juhtotstarbega alal ja asulasisesel reljeefsel lõigul eraldatakse

jalakäijad ja jalgratturid suure liikumiskiiruse erinevuse pärast. Sobilikuks lahenduseks on näiteks eraldi kõnnitee ning jalgrattarada, seejuures tagatakse jalgratturite turvalisus mootorsõidukitest eraldatuse ja/või mootorsõidukite piirkiiruse alandamisega.

9.2.2. Projekteerimistingimused jalgrattatee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. 9.2.3. Kergliiklustee planeeritakse võimalikult väheste sõidutee ületustega. Väiksema liiklustihedusega tee või tänava ületamisel antakse kergliiklusteel liiklejatele eesõigus. Umbtänaval tagatakse jalakäija ja jalgratturi läbipääs naabertänavale/-kvartalisse. 9.2.4. Kergliiklusteed võib rajada olemasoleva teemaa laiendusena. Ohutu ja

Kergliiklusteede kavandamisel on esmalt lähtutud varasemates üldplaneeringutes ja maakonnaplaneeringus kavandatust, varem kavandatud kergliiklusteede võrku on täpsustatud, analüüsides ühistranspordi peatuste, töökohtade, haridusasutuste ja toidupoodide paiknemist võrreldes elukohtade, ühistranspordi kasutussagedusega ja loogiliste liikumissuundadega. Üldplaneeringu elluviimise perioodil ei ole ette näha, et majanduslikult oleks võimalik kõiki planeeringus näidatud kergliiklusteid rajada. Kaardil näidatud kavandatud kergliiklusteed 18115 Vooreküla-Puskaru, 18240 Puskaru-Väimela, 18114 Tilsi-Mustajõe, 18159 Tilsi-Tsolgo, 61 Põlva-Reola, 18146 Kanariku-Kiidjärve, 18137 Akste-Häätaru, 18162 Himmaste-Rasina ja 45 Tartu-Räpina- Värska riigitee kõrvale tuleb eelkõige võtta kui trassivajaduse markeerimist, millega arendustegevuste juures arvestada.

Kergliikusteena mõistetakse üldplaneeringus jalg-

ja/või jalgtattateed.

Loomaõnnetuste statistika1 andmetel on üldplaneeringu joonisel tähistatud konfliktalad – piirkonnad, kus tuleb täiendavat tähelepanu pöörata maakasutusele ja liiklusohutusele.

45 Põlva Vallavalitsus

meeldivama keskkonna tagamiseks rajatakse kergliiklustee tiheda liiklusega maantee ääres võimalusel mootorsõidukite liiklusest eemale. 9.2.5. Tänavavalgustus, liiklusmärgid, pingid, rattaparklad jms paigaldatakse nii, et need ei sega kergliiklusteel liiklejaid. 9.2.6. Planeeringute ja projekteerimistingimustega tagatakse jalakäijatele olulised ja väljakujunenud läbipääsud nii, et liikumise suund ja teekonna pikkus ei erine oluliselt eelnenust. 9.2.7. Elamuala detailplaneerimisel jäetakse piisavalt ruumi haljastusele ning kergliiklusteele üldjuhul mõlemal pool sõiduteed või kavandatakse jagatud tänavaruumi põhimõttel rahustatud liiklusega tänav. 9.2.8. Natura võrgustikku kuuluvat loodusala läbivas ja loodusalaga piirnevas lõigus kavandatakse kergliiklustee vähemalt 30 m kaugusele ala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi esinemisalast. Võimalusel kavandatakse kergliiklustee nii, et olemasolev tee jääks Natura ala ja kavandatava kergliiklustee vahele. Kergliiklustee kavandamisel lähemale kui 30 m Natura ala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi esinemisalast viiakse tee projekteerimise etapis läbi Natura hindamine selgitamaks võimalikke negatiivsete mõjude ilmnemist ning vajadusel kavandatakse leevendavad meetmed mõjude vältimiseks. 9.2.9. Natura võrgustiku alal kergliiklustee ning jõe elupaigatüübi ristumisel kavandatakse kergliiklustee olemasoleva maanteesilla alale. Natura ala kaitse- eesmärgiks oleva veekogule täiendava silla rajamisel välistatakse negatiivse mõju esinemine loodusala kaitse eesmärkidele. Näited jalg- ja jalgrattateedest:

9.3. Sild Üldplaneering kavandab järgmised sillad:

✓ üldliiklusele avatud sild Pragi külas üle Orajõe, et tagada juurdepääs Järveaugu katastriüksusele (38501:001:0086);

✓ kergliiklejatele mõeldud sild üle Orajõe Põlva linnas, et ühendada Põlva linnas Lina-Ähnioru piirkond kesklinnaga;

✓ kolm jalakäijate silda üle Orajõe Põlva linnas, et jalakäijatele paremini ühendada linna erinevad piirkonnad ning avardada ja mitmekesistada vaba aja veetmise võimalusi Orajõe äärsetel aladel.

9.4. Parkla

Foto 3. Tallinn, T. Zuppur Foto 4. Bruck an der Leitha, T. Zuppur

Kavandatud sillad on kantud joonisele. Orajõe äärsele alale kavandatud jalgtee ja sildade realiseerumine võib jääda kaugemasse tulevikku, seepärast on nende asukoht näidatud üksnes põhimõttelise suuna ja vajadusena.

46 Põlva Vallavalitsus

PÕHIMÕTTED PARKLA RAJAMISEL 9.4.1. Üldjuhul lahendatakse parkimine kinnisasja piires ning parkimise planeerimisel juhindutakse parkimisnormidest, vastavast standardist ja inimmõõtmelise avaliku ruumi kavandamise põhimõtetest. 9.4.2. Normidele vastavad parkimiskohad kavandatakse üldiselt ehitisega samale kinnisasjale, mitmel kinnisasjal asuva suurema hoonerühma puhul on lubatud ühise parkimisala kavandamine. 9.4.3. Enam kui 20-kohalised parkimisalad liigendatakse mitmerindelise haljastusega, arvestusega vähemalt üks puu iga 10 parkimiskoha kohta. Haljastuse planeerimisel arvestatakse lumevallitusega ning tagatakse nähtavus ristmikel. 9.4.4. Tiheasustusalal paigutatakse suurem osa parkimiskohtadest hoone külgedele või taha, et tagada jalakäijale/jalgratturile ohutu ja mugav liikumisruum ning soodustada aktiivse tänavafrondi tekkimist. 9.4.5. Tootmis- ja segakasutusega aladel korraldatakse parkimine nii, et müra ei häiriks elanikke, st mootorsõidukite parkla asub elamutest kaugemal, võimalusel teisel pool tootmis- ja ärihooneid. 9.4.6. Keskuse juhtotstarbega maa-aladel kavandatakse vähem parkimiskohti, sest linnaruumi kvaliteedi seisukohast on oluline hoiduda ruumi raiskamisest parklatele. Lubatud on parkimisnormatiivist vähem parkimiskohti kavandada. 9.4.7. Soositud on selline parklate kasutus, kus päevasel ajal kasutavad parklaid äri- ja ühiskondlike ehitiste külastajad ja töötajad ning õhtusel ja öisel ajal lähedal asuvate majade elanikud. Kirjaliku kokkuleppe alusel kavandatud ühiste parkimisalade puhul võib parkimisnorm olla tagatud mitme kinnisasja peale kokku. 9.4.8. Puhke- ja virgestusala, vaatamisväärtuse, supluskoha ja muu suure külastajate arvuga ala külastajate parkimine korraldatakse liiklejate ohutuse tagamiseks väljaspool riigiteed ning võimalusel külastusobjektiga samal pool teed. 9.4.9. Vähem koormatud parkla puhul kasutatakse vett läbi laskvat sillutist (nt murukivi, killustik jm). 9.4.10. Sademevee immutamiseks parklates kasutatakse keskkonnasäästlikke lahendusi. 9.4.11. Avaliku kasutusega hoone ja ala juurde rajatakse ligipääsetav ja keskse asukohaga jalgrattaparkla või hoiukoht. See võimaldab ratta lukustamist ja järelevalvet ning on soovitatavalt varikatusega. Näiteid parklate kujundamisest:

9.5. Raudtee Raudtee lähialal tegutsedes arvestatakse esmalt õigusaktidest tulenevate tingimustega. Täiendavaid ülesõidukohti raudteele üldplaneering ei kavanda. Täiendava eri- või samatasandilise ülekäigukoha vajadus on Mammaste külas, et suusa- ja matkaraja kasutaja saaks ohutult liikuda Taevaskoja külas asuvatele radadele.

PÕHIMÕTTED RAUDTEE MÕJUALAL EHITAMISEL 9.5.1. Uue hoone rajamisel raudtee vahetusse lähedusse peab arendaja arvestama võimaliku vibratsiooni ja müra kahjuliku mõjuga ning vajadusel seadma servituudid

Vähem koormatud on näiteks klassikalise E-R 8-17 töögraafikuga asutuste parklad. Samuti lühiajalise kasutusega parklad, parklate servades asuvad parkimiskohad, mida kasutakse vaid parkla suure täituvuse korral.

Foto 5. Tartu, M. J. Maidla

Inimmõõtmeline on vastavalt jalakäija liikumiskiirusele korraldatud ruum, kus on rohkelt meeltega tajutavat teavet, palju detaile ja tegevusi, platsid-haljasalad on väikesed ning hooned asuvad lähestikku. Inimmõõtmelise linnaruumi loomisel lähtutakse inimeste heaolust ja kasutusmugavuses , ruum soodustab jalgsi ja jalgrattaga liikumist.

Foto 6. Põlva, T. Zuppur

47 Põlva Vallavalitsus

häiringute talumiseks. 9.5.2. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate meetmete kasutusele võtmine ja nende finantseerimine on arendaja kohustus. 9.5.3. Raudtee-äärsele alale on eelistatud elamuga võrreldes vähem tundliku ehitise püstitamine (nt äri- ja teenindushoone, tootmishoone vms). 9.5.4. Raudtee-äärsel alal paikneva elamu, lasteasutuse ja välispordirajatise jms raudteepoolne külg piiratakse aia või sobiva taimestikuga, et vältida inimeste ja loomade ootamatut sattumist raudteele. 9.5.5. Raudteega seotud taristu kavandamisel või ümbertõstmisel (ülesõidukoht, ülekäik, raudteekommunikatsioonid jne) teeb raudtee omanik või valdaja projekteerimisel omavalitsusega koostööd. 9.5.6. Raudtee-äärsele alale koostatavas detailplaneeringus või ehitusprojektis antakse lahendused või meetmed väljaspool ülesõidu- ja -käigukohti sõidukite ja inimeste raudteele sattumise vältimiseks. 9.5.7. Raudtee ülekäik lahendatakse viisil, mis tagab üheaegselt nii ohutu kui ka optimaalse liikumistee ning arvestab väljakujunenud liikumisteega. Vajadusel eraldatakse raudtee vajalikus ulatuses aiaga. Täpsem lahendus antakse planeerimis- või projekteerimistöö käigus raudtee valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. 9.5.8. Tuleohutuse ja nähtavuse tagamiseks ei ole soovitatav rajada kõrghaljastust raudteele lähemale kui 10 m äärmisest rööpast.

9.6. Lennuväli Valla lõunaosas asuval Ridali lennuväljal, piirangupindadega kaetud alal ning lennuvälja instrumentaallähenemise protseduuride piirkonnas arvestatakse õigusaktides seatud piirangutega. Lennukite tõusu- ja maandumiskoridor ulatub Mammaste külla (joonis 8).

10. Tehnovõrgud 10.1. Elektri-, gaasi- ja sidevarustus Elektri-, gaasi- ja sidevõrgu kaitsevööndi ulatus ja seal rakenduvad piirangud tulenevad õigusaktidest. Suuremad elektrivõrgu perspektiivsed muutused Põlva vallas on seotud Eesti eraldamisega Venemaa elektrisüsteemist, Läti suunaliseks transiidiks ei saa siis enam

Lennuvälja piirangupind on lennuvälja ümber olev õhuruumi osa, milles piiratakse ehitiste lubatavat suurimat kõrgust, et tagada saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse korraldamine.

Joonis 8. Ridali lennuvälja piirangupinnad, Maa-ameti lennunduskaart

Ridali lennuraja pikkus on 1200 m ja seda kasutatakse puri- ja mudellennukite lendudeks ning langevarjuhüpeteks. Lennuvälja piirangupind määrab ehitiste lubatud maksimaalse kõrguse lennuvälja ümbruses, kõrgusepiirang jääb vahemikku 97–220 m.

48 Põlva Vallavalitsus

kasutada 330 kV liini Tartu-Pihkva L358. 2030+ aasta perspektiivis on vajadus Eesti- Läti neljanda 330 kV ülekandeliini ehitamiseks Tartu-Gulbene suunal. Kuna planeeringu koostamise hetkel on tegemist kaugema võimaliku perspektiiviga, siis üldplaneeringu lahenduses ei määratleta võimalikku 330 kV liinikoridori, perspektiivse ülekandeliini võimalik suund on näidatud maakonnaplaneeringus (joonis 9), selle võimalik kulgemine läbi Põlva valla on üldplaneeringu koostamisel teadmiseks võetud.

Üldplaneering ei kavanda suuremahulisi gaasijaotusvõrgu arendustöid. Sidevõrgu arendamise eesmärgiks on tagada piisav andmeside kättesaadavus.

TINGIMUSED ELEKTRI-, GAASI- JA SIDEVÕRGU RAJAMISEKS 10.1.1. Eelistatult kasutatakse elektri-, gaasi- ja sidevõrgu rajamisel olemasolevat koridori või avalikult kasutatavat maad. 10.1.2. Tiheasustusega alal ehitatakse uus 0,4–35 kV elektriliin eelistatult maakaabelliinina.

10.2. Taastuvenergeetika TINGIMUSED TAASTUVENERGIA TOOTMISRAJATISELE 10.2.1. Taastuvenergia rajatis ei tohi kitsendata naaberkinnisasja kasutamist. 10.2.2. Taastuvenergiarajatise (va maasoojus) kavandamisel eelistatakse alasid väljaspool väärtuslikku maastikku, rohevõrgustikku ja väärtuslikku põllumajandus- maad. Neile aladele taastuvenergiarajatise kavandamisel arvestatakse täiendavalt vastava ala tingimustega. 10.2.3. Taastuvenergiarajatise kavandamisel tagatakse, et eripärased ja sobimatud lahendused ei rikuks vaateid. Vajadusel varjestatakse rajatis haljastusega avalikult teelt ja/või vaateliselt olulisest suunast. 10.2.4. Tiheasustusalal tohib taastuvenergia (va maasoojus) rajatist paigaldada ehitise välispindadele, maapinnale paigaldamine ei ole üldjuhul lubatud. Maapinnale on lubatud rajatist paigaldada hoonestuse sisehoovi juhul, kui rajatise alune (või lähestikku jäävate rajatiste) ala on väiksem kui 60 m2. Lähestikku jäävateks loetakse rajatisi, mille vahemaa on väiksem kui 25 m. 10.2.5. Päikeseenergia tootmisrajatise paigutamisel arvestatakse, et naaber-

Joonis 9. Tartu-Gulbene ühendusliini põhimõtteline kulgemine (Põlva maakonnaplaneering 2030+)

Taastuv energiaressurss on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt laine-, päikese-, tuule, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (nt biomassi energia, biokütus), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks.

49 Põlva Vallavalitsus

kinnisasjale on õigus ehitada hooneid ja istutada kõrghaljastust ning naaberkinnisasja omanikul ei ole kohustust hüvitada võimaliku tekkiva varjuga seonduvat, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 10.2.6. Tiheasustusalal on lubatud päikeseenergia tootmisrajatist maapinnale paigutada, kui see täidab lisaks energia tootmisele ka muud avalikku funktsiooni.

10.2.7. Riigikaitselise ehitise töövõime tagamiseks peab päikeseenergia rajatis vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. 10.2.8. Elektrituuliku planeerimisel ja püstitamisel selgitatakse võimalikult varases etapis koostöös vastava valdkonna eest vastutava ministeeriumiga välja riigikaitse- alased tingimused. Keskkonnaalaste uuringute vajadus ning looduskaitselise objekti kaitsmiseks vajalikud puhveralad selgitatakse välja võimalikult varases etapis koostöös valdkonna eest vastutava ametiga. 10.2.9. Tiheasustusalale ei ole lubatud paigaldada horisontaalse teljega ilma hajutita elektrituulikut. 10.2.10. Elektrituuliku rajamisel arvestatakse, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavale teele paikneda lähemal kui 1,5 kordne tuuliku kogukõrgus, st tuuliku masti kõrgus pluss tiiviku kõrgus. Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatava tee puhul võib põhjendatud juhul riskianalüüsile tuginedes ja tee omaniku nõusolekul lubada elektrituuliku teele lähemale, kuid mitte lähemale kui elektrituuliku kogukõrgus. 10.2.11. Elektrituuliku kavandamisel või projekteerimisel teostatakse müra hindamine ja vajadusel varjutuse modelleerimine. Vajalikud uuringud ja analüüsid tellib pädevalt isikult huvitatud isik. 10.2.12. Elektrituulikute kavandamisel arvestatakse järgmisega: ✓ ümbritseval tundlikul alal peab müratase (sh madalsagedusliku müra soovituslik

tase) jääma kehtestatud normide piiresse; ✓ kui elektrituuliku projektsiooni ala (ehitusala) ulatub naaberkinnisasjale, on

elektrituuliku paigaldamiseks vajalik naaberkinnisasja omaniku notariaalne nõusolek;

✓ elektrituuliku pöörlevate labade varjud ei tohi häirival tasemel langeda eluhoonele või puhkealale. Kui varjud langevad eluhoonele või puhkealale, tuleb elektrituuliku paigaldamine mõjutatud kinnisasja omanikuga kooskõlastada;

✓ elektrituuliku ohutusnõuete tagamiseks peetakse kinni elektrituuliku tootja poolt ette nähtud nõuetest.

10.2.13. Maasoojussüsteemide rajamine ei ole lubatud: ✓ veehaarde sanitaarkaitsealal; ✓ kaevu hooldusalale; ✓ puurkaevu, mille kasutamise ja seisundi kohta ei ole keskkonnaregistris

piisavalt teavet, 50 m raadiuses seni, kuni kaev on tamponeeritud või ümber kvalifitseeritud seirepuurauguks;

✓ saastunud pinnase või veekihiga alale enne ala keskkonnanõuetega vastavusse viimist.

10.3. Veevarustus ja reoveekäitlus Suuremal osal vallast on põhjavesi kaitstud, nõrgalt kaitstud põhjaveega alasid on Põlva vallas kaks (joonis 10), nendele aladele ei kavandata asustuse laienemist.

Tundlikud alad on alad, kus tegevused eeldavad oluliste häiringute puudumist. Nt elamud, puhkealad, lasteaiad, koolid, kalmistud jms.

Näiteks võib taastuvenergiarajatis olla samaaegselt ka tee või parkla. Päikeseenergia rajatised avalikus ruumis peavad võimalusel olema multifunktsionaalsed, paneelide kasutamine on soovitatav rajatistel ja seadmetel, mis ise tarbivad elektrit.

50 Põlva Vallavalitsus

Üldplaneering määrab perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava ala Vastse- Kuuste alevikus nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Ühiskanalisatsiooniga kaetava ala piire saab muuta ÜVK arengukavaga ja seda ei loeta üldplaneeringu muutmiseks.

TINGIMUSED VEEVARUSTUSELE JA REOVEEKÄITLUSELE 10.3.1. Alal kus ühisveevärk ja -kanalisatsioon puudub, lahendatakse joogiveega varustatus ja reoveekäitlus kinnisasja piirides ning selle tagamine on kinnisasja omaniku ülesanne. 10.3.2. Vee-ettevõttega kokkuleppel on võrgu tehnilise võimekuse piires võimalik ühisvõrkudega liituda ka seal, kus üldplaneering ühiseid võrke ette ei näe. 10.3.3. Salv- ja puurkaev kavandatakse võimalikust reostusallikast põhjaveevoolu suunas ülesvoolu ja heitvee pinnasesse juhtimise kohast võimalikult kaugele. 10.3.4. Uue puurkaevu rajamisel ja kasutamisel tagatakse põhjavee kaitse reostuse eest ning kasutusest väljas olev kaev tamponeeritakse nõuetekohaselt. 10.3.5. Kavandades põhjaveevõttu rohkem kui 500 m3 ööpäevas, hinnatakse eelnevalt põhjavee tarbevaru. Samuti on asjakohane hinnata veevõtu mõju ümbritsevate kaevude veetasemele. Vajaliku hindamise tellib huvitatud isik. 10.3.6. Suure keskkonnakoormusega ettevõtete rajamisel rakendatakse enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist eelpuhastust. 10.3.7. Nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas kogutakse kanalisatsioonivõrguta majapidamise reovesi kogumiskaevu või juhtakse nõuetekohaselt puhastatud heitvesi suublasse. Kui heitvee juhtimine suublasse ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, tohib nõuetekohaselt puhastatud heitvett hajustatult immutada.

10.4. Kaugküte Üldplaneering määrab kaugküttepiirkonnad ja nende piiride täpsustamist ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. Kuna uute arenduste liitmine kaugküttevõrguga

Ühisveevärk- ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille eesmärk on majapidamiste veega varustamine veega või reovee ärajuhtimine. Ühisveevärgi ja - kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.

Joonis 10. Põhjavee kaitstus, Maa-amet mai 2021

Nõrgalt kaitstud põhjaveega alad on taustainformatsioonina kantud üldplaneeringu kaardile. Taustainformatsioonina kajastatakse ka olemasolevaid reoveekogumisalasid.

Üldplaneeringu lahendus tugineb Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kavale, mis on koostatud perioodile 2019–2030 ning ka edaspidi toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arendamine ÜVK arengukava alusel.

51 Põlva Vallavalitsus

minimeerib tekkivat õhusaastet, on eelistatud elamu-, äri- ja tootmismaade arendamine eelkõige kaugküttepiirkondades ja aladel, kus kaugkütte laiendamine on võimalik. 10.4.1. Kaugküttepiirkonnas on esimeseks eelistuseks kaugküte. 10.4.2. Kaugküttepiirkonnas võib kaalutlusotsusena keelduda sisekliima tagamisega hoonele ehitusloa väljastamisest, kui muu kavandatud kütteliik halvendab piirkonna õhukvaliteeti ja kaugküttega mitte liitumine ei ole objektiivsetel põhjustel mõistlik. 10.4.3. Kaugküttega mitte liitumine on põhjendatud, kui soojusettevõte ei suuda vajalikku liitumist tagada, küttetrassi rajamine on ebamõislikult kulukas või hoonel on väike energiatarve (passiivmaja nõuetele vastav eramu vms).

10.5. Tuletõrje veevarustus Nõuded tulekustutusvee veevõtukohale on sätestatud vastavas õigusaktis.

10.5.1. Seal, kus veetorustik seda võimaldab, lahendatakse tuletõrjeveevarustus ühisveevarustuse veetorustikul paiknevate hüdrantide abil. 10.5.2. Kohtades, kus tuletõrjeveevarustust ei ole võimalik/otstarbekas lahendada ühisveevarustuse torustiku abil, tagab tuletõrje veevarustuse ehitise omanik. 10.5.3. Veevõtukoha korrashoiu tagab veevõtukoha omanik või valdaja. Kui veevõtukoht on mõeldud rohkem kui ühe ehitise nõuetekohaseks varustamiseks tulekustutusveega, tagavad veevõtukoha korrashoiu ehitiste omanikud või valdajad ühiselt. 10.5.4. Veevõtukohale ja hüdrandile tagatakse aastaringne juurdepääs ja piisava kandevõimega juurdepääsutee. 10.5.5. Üldplaneeringuga kavandatud veevõtukoha täpne asukoht selgub projekteerimisel kokkuleppel maaomanikuga. Veevõtukoha väljaehitamisel tehakse koostööd valdkonna eest vastutava ametiga. 10.5.6. Üldplaneeringuga kavandatud veevõtukoha väljaehitamisele ei laiene kalda ehituskeeluvöönd.

11. Elukeskkonna mõjurid 11.1. Kliimamuutusega kohanemine Kliimamuutuse tulemusel sagenevad ja intensiivistuvad äärmuslikud ilmastikunähtused: äkksajud ja nendest põhjustatud üleujutused, põuad, äärmuslikud külmalained. Kliimamuutuse mõju tööstusele, sh põllumajandusele ja energiasektorile võib piirkonniti olla ka positiivne, kuna kütteenergia vajadus väheneb ja saagikus võib suureneda.

Kliimamuutusega kaasneva sademete hulga kasvu tõttu tuleb tähelepanu pöörata: ✓ maaparandussüsteemi toimimisele; ✓ sademeveekanalisatsiooni toimimisele nii asulates kui tootmisaladel; ✓ jõgede kaldaerosiooni võimalikule tugevnemisele ja võimalikule

üleujutusohule; ✓ ehitiste vastupidavusele tormidele ja tormitagajärgede likvideerimis-

suutlikkusele.

Kaugküttepiirkond on üldplaneeringuga määratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

Tuletõrje veevarustus on tehniliste vahendite ja rajatiste kogum, mis tagab kustutusvee saamise ja andmise tulekahju puhkemisel. Tuletõrje veevarustus koosneb ühisveevärgiga ühendatud tuletõrjehüdrantide st, mahutitest, tehisveekogudest (tuletõrjeveereservu aarid) ja looduslikest veekogudest.

Kliimamuutuste all peetakse populaarteaduslikus kirjanduses ja avalikes diskussioonides silmas pikaajaliselt ilmnevaid muutusi ilmastikuoludes, mis on tingitud kasvuhooneefektist põhjustatud globaalsest soojenemisest.

Perspektiivsete veevõtukohtade ligikaudsed asukohad on kantud üldplaneeringu joonisele.

Kuumalainete sagenemine on üks tulevikukliima riske ka Eestis ja lisaks linnadele võimenduvad kuumalained ka tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, küttes selliselt omakorda õhku. Temperatuuritõusu mõjul osa liike ja elupaiku hävib, samas toimub liikide levik põhja suunas.

Eestis on üleujutusriske hinnatud „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta“ alusel ja selle alusel ei ole Põlva vallas ühtegi üleujutuse riskipiirkonda Siseveekogude üleujutusalasid on uuritud Keskkonnaministeeriumi poolt ning 2021. a valminud uuringus leitud üleujutusriskiga alad on kantud üldplaneeringu joonisele taustainformatsiooniks.

52 Põlva Vallavalitsus

11.1.1. Valingvihmadega toimetulekuks rajatakse sademevee immutamiseks või sademeveetorustikku jõudmise viivitamiseks sademevee ajutiste hoidlana haljastatud alasid. Vee hulka vähendada ja vett puhastada aitavad sademevee puhastamiseks loodud madalad tiigid või pinnasfiltrid.

11.1.2. Eelistatakse säästlikke lahendusi sademevee ärajuhtimiseks ja välditakse uute sademeveetorustike rajamist.

11.1.3. Üleujutusi võib esineda jõelammidel, nendele aladele ei ole soovitatavehitisi kavandada või kui see on vajalik, tuleb projekteerimisel üleujutusohuga arvestada.

11.1.4. Soojussaarte tekke vähendamiseks rajatakse piisavalt haljasalasid (punktid 5.1.15. ja 5.1.16.) ja haljastatakse parklaid (punkt 9.4.3.).

11.1.5. Kliimamuutusega kohanemisel on oluline roll toimival rohevõrgustikul, selle toimimiseks vajalikud tingimused on peatükis 7.4.

Näited sademevee kogumise ja immutamise võimalustest:

11.2. Müra ja õhusaaste Müra normatiivide seadmine on vajalik eelkõige inimeste tervise seisukohast ja olukordades, mil inimesed viibivad pikemalt müraallika mõjualas. Planeerimisel, projekteerimisel, tegevuslubade väljastamisel ning sellega kaasneva mürahinnangu koostamisel arusaadava ülevaate tagamiseks määrab üldplaneering müra norm- tasemete kategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

✓ I kategooria – suurem haljasala maa-ala juhtotstarbega (PH) ja puhke- ja virgestuse maa-ala juhtotstarbega (PV) ala, kalmistu maa-ala (SK) ning puhkeväärtusega ala;

✓ II kategooria – elamu maa-ala (EV, EV1 ja EK), tiheasustusalal asuv väiksem haljasala (PH) ja puhke- ja virgestuse maa-ala (PV), supelranna maa-ala (PR), aiandus maa -ala (AA) ning hajaasustuses elamu õuemaa;

✓ III kategooria – keskuse maa-ala (K) ja segakasutusega äri- ja teeninduse maa- ala (SE) ja segakasutusega äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (SÄ).

Eritingimustega puhke -ja spordiehitiste maa-ala (PE) ja juhtotstarbeta hajaasustusala ei loeta müratundlikuks alaks ning sinna müra normtasemete kategooriat ei määrata. Samuti ei määra üldplaneering müra normtaseme kategooriat liikluse (L), tootmise (T) ja mäetööstuse (TM) juhtotstarbega maa-alale, sest neid ei loeta müratundlikuks alaks.

Foto 7. Fornebue, T. Zuppur Foto 8. Tallinn, T. Zuppur

Soojussaare efekti saab leevendada piirates ehituslahendustega soojuse kumuleerimist ning rakendades linnakeskkonnas mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid. Toimiv rohevõrgustik, sademevete pinnasesse immutamine või selleks loodud veekogudesse juhtimine ning parklate mitmerindeline haljastus aitab vähendada soojussaarte teket ning kõrvaldada liigset sademevett, ühtlasi pakub elanikele vajalikke ökosüsteemiteenuseid.

Planeeringutes ja projekteerimisel liigitakse müra normtasemed: * müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; * müra sihtväärtus - suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

53 Põlva Vallavalitsus

Maakasutuse kategooriast lähtuva müra normtaseme väärtused on kehtestatud õigusaktiga. Uue hoone projekteerimisel tiheasustusalale ning juba hoonestatud alal lähtutakse müra piirväärtuse nõuetest. Hajaasustusalal uue elamu jt müratundliku hoone kavandamisel on asjakohane rakendada II kategooria sihtväärtust.

TINGIMUSED MÜRA JA ÕHUSAASTE LEEVENDAMISEKS 11.2.1. Planeeringu ja ehitusprojekti koostamisel tagab huvitatud isik, et kavandatu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset.

11.2.2. Maantee ja raudtee-äärsele alale ning mürarikka objekti lähedusse uue elamuala või muu müratundliku objekti kavandamisel hindab arendustegevusest huvitatud isik kehtestatud normtasemele vastava mürataseme tagamiseks müraolukorda kas eksperthinnanguga, müra levikut modelleerides või müratasemeid mõõtes ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed müra normväärtuse tagamiseks. 11.2.3. Mürarikka objekti kavandamisel ja projekteerimisel tellib huvitatud isik mürahinnangu ja esitab selle koos ehitusloa taotluse või ehitisteatisega. 11.2.4. Tundliku hoone ehitamisel raudteele lähemale kui 300 m ja tiheasustusalal lähemale kui 100 m tagatakse hoone tugevdatud helipidavus ja/või rajatakse müratõkked. 11.2.5. Kaitsehaljastuse rajamisel tee äärde tagatakse projekteerimisnormile vastav külgnähtavus ja ristumiskohal kaugnähtavus.

SOOVITUSED MÜRA JA ÕHUSAASTE LEEVENDAMISEKS 11.2.6. Müra leevendamiseks tundliku ehitise ümbruses: ✓ teostatakse mürarohked tegevused tootmisala sisemuses; ✓ müratekitav tehnoseade, ventilatsiooniava jms süsteem paigutatakse suunaga

tundlikust ehitisest eemale, tootmisala sisse. 11.2.7. Tundliku ehitise vahetus läheduses paikneval tootmisalal liiklus hajutatakse või juhitakse tundlikust alast eemale. 11.2.8. Haljasvöönd on seda efektiivsem, mida lähemal ta on häiringu allikale. Haljasvööndi efektiivsus suureneb vööndi laiuse, istutustiheduse ja kõrgusega. 11.2.9. Erineva kõrgusega puu- ja põõsaliikidest haljasriba vähendab häirivat visuaalset kontakti ning leevendab müra ja õhusaastet paremini kui sama kõrgusega taimestik. Igihaljastest- ja lehtpuudest koosnev mitmerindeline segapuistu omab paremat efekti kui üheliigiline puistu. 11.2.10. Ülenormatiivset müra leevendab 30–50 m laiune kaitsehaljastus.

11.3. Maardla Uue maardla arvele võtmine ja/või kasutusele võtmine maavara kaevandamiseks, samuti kaevandatud ala laiendamine toimub vastavalt õigusaktidele.

11.3.1. Himmaste liivakarjäärist maavara väljavedu läbi Himmaste küla ei ole lubatud ning seepärast kavandab üldplaneering karjäärile uue juurdepääsutee paralleelselt

Maardla on geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või selle osa koos

vahekihtidega.

(Müra)tundlik hoone on elamu, hoolekandeasutus, tervishoiu-, laste- ja õppeasutus ning muu hoone mille suhtes on kehtestatud kõrgemad nõuded müra suhtes.

Üldplaneeringu koostamise ajal koostati Põlva linna ja lähialade mürakaart, mis hõlmas ka Vastse-Kuuste alevikku. Mürakaardi koostas Keskkonnainvesteeringute keskuse toel Kajaja Acoustics OÜ ja Hendrikson & Ko OÜ poolt.

Maardlad ja mäeeraldised on joonisel Maa-ameti OGC WMS teenusena. Olemasolevas mäeeraldised on tähistatud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe tähisega (tähis TM).

Tajutava müra vähenemise (3–4 dB) ja märkimisväärse õhusaaste vähenemise annab, kui vähendada liiklust 50% või alandada piirkiirust 20 km/h võrra.

Elamumaa planeerimine maardlale on üldjuhul vastuolus maapõue kaitse põhimõtetega, Ahja alevikus Ahja turbamaardla servas paiknevad elamutega hoonestatud elamumaad ja võimalik kaevandamine seal halvendaks oluliselt elukeskkonda, seepärast on elamu maa-ala juhtotstarve määratud osaliselt ka maardla alale.

54 Põlva Vallavalitsus

raudteega. Juurdepääsutee asukoha täpsemal valikul välditakse võimalusel paralleelselt raudteega kulgeva kõrghaljastuse likvideerimist ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude minimeerimiseks kaalutakse juurdepääsutee rajamist üherealisena, vajadusel kohatiste möödasõidutaskutega. Vajaliku tee rajab kaevandada soovija. 11.3.2. Maardla kasutuselevõtul välditakse võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikul põllumajandusmaal, väärtuslikul maastikul, rohevõrgustikus või kus asub kõrge väärtusega ökosüsteem. Juhul, kui nimetatud alal osutub kaevandamine vajalikuks või on majanduslikult otstarbekas, tuleb kaevandada soovijal omavalitsuse nõudmisel tellida pädevalt isikult kaasnevate mõjude analüüs ja/või rohevõrgustiku toimivuse analüüs. Kui kaevandamisega kaasnevad majanduslikud jm mõjud kaaluvad üles väärtusliku maastiku, põllumajandusmaa või ökosüsteemis säilimise või rohevõrgustiku toimivuse tagamise, võib otsustaja lubada maardla kasutuselevõtmist. 11.3.3. Kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel arvestatakse väärtusliku põllumajandusmaa ja väärtusliku maastiku võimalikult suures ulatuses säilitamise ja rohevõrgustiku toimimise tagamisega. Vajadusel lisatakse kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. 11.3.4. Kasutuselevõetud maardlas ammendatakse varu võimalikult kiiresti ning majandustegevuse lõppemisel korrastatakse ala korrastamisprojekti alusel. 11.3.5. Turba kaevandamisel eelistatakse juba kuivendamisest rikutud ala. 11.3.6. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagatakse arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. 11.3.7. Kaevandamise lõppedes korrastatakse kaevandatud ala kaevandaja poolt nii, et maastikul oleks eeldus kujuneda vähemalt samaväärseks kaevandamiseelse seisuga. Rohevõrgustiku alal ei tohi pärast karjääri korrastamist nõlvad olla suurulukitele läbipääsemiseks liialt järsud. 11.3.8. Ala, mis kattub maardlaga, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud, määramine mäetööstusmaaks on võimalik pärast maavara kaevandamise loa saamist õigusaktidega sätestatud korras.

11.4. Suurõnnetuse oht Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikule ettevõttele määratakse õigusaktidest tulenevalt ohuala, kus ohtliku kemikaaliga toimunud õnnetus võib tekitada inimesele tervisekahjustusi ning ehitistele kahjustusi.

11.4.1. Ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kavandamisel arvestatakse ettevõttest lähtuvaid riske ja ohte ning võimalusel välditakse ettevõtte ohutsoonide kattumist tundliku alaga. Võimalusel välditakse ohtliku ettevõtte kavandamist asukohta, kus ohtliku käitise eriti ohtlik (I tsoon) või väga ohtlik (II tsoon) ohuala võib ulatuda tundliku ehitiseni. 11.4.2. Ohualas asuva maa-ala detailplaneeringu koostamisel või projekteerimisel käsitletakse ohtliku ettevõtte võimalikku mõju ja riske ning asjakohasel juhul kavandatakse ennetusmeetmed. 11.4.3. Ohtliku ettevõtte ohuala I ja II tsooni ei ole soovitatav kavandada uut tundlikku ehitist. Ehitiste tundlikkuse määramisel lähtutakse pädeva asutuse vastavatest suunistest. 11.4.4. Suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte ohualasse tundliku ehitise kavandamisel töötab ohtu põhjustava objekti käitaja koostöös omavalitsusega välja hädaolukorra lahendamiseks võimaliku ohu iseloomust tuleneva tegevusplaani ja sobiliku teavitussüsteemi.

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted.

Ohtlikud ettevõtted ja nende ohuala on joonisel Keskkonnaministeeriumi avaliku OGC WMS teenusena.

55 Põlva Vallavalitsus

11.5. Jäätmete käitlus ja jääkreostus Jäätmekäitluse korraldamisel lähtutakse valla jäätmekavast. Üldplaneering ei kavanda jääkreostusega alale ja suletud väikeprügila asukohta tundlikku maakasutust.

11.5.1. Jäätmekäitluskoha, sh kompostimisväljaku, rajamisel arvestatakse järgmiste kriteeriumitega:

✓ hea ja mugav ligipääs mootorsõidukiga; ✓ piisav kaugus tundlikust ehitisest; ✓ vastavus keskkonnanõuetele.

11.5.2. Jääkreostusalale ja suletud väikeprügila asukohta uue ehitise rajamisel veendutakse eelnevalt pinnase ja põhjavee vastavuses kavandatava kasutusotstarbe nõuetele. 11.5.3. Võimaliku reostusega alal (nt endine tööstusala) eelistatakse ala edasist kasutamist tööstusalana. Endise tööstusala arendamisel mittetööstuslikul eesmärgil hinnatakse detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel muuhulgas pinnasereostuse esinemise võimalikkust. Vastava hinnangu tellib ala arendamisest huvitatud isik.

12. Üldplaneeringu elluviimine 12.1. Rakendamine 12.1.1. Pärast üldplaneeringu kehtestamist algatatav maakorraldus-, planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustoiming peab vastama üldplaneeringus esitatud põhimõtetele, enne üldplaneeringu kehtestamist algatatud toimingu võib lõpule viia varem kehtinud tingimuste alusel. 12.1.2. Üldplaneering kehtib tervikuna, st et täidetud peavad olema kõik esitatud tingimused samaaegselt, mitte üksikud tingimused. 12.1.3. Riikliku kaitse all oleval objektil või alal lähtutakse esmalt vastavas õigusaktis sätestatud kaitse- ja kasutustingimustest ning seejärel üldplaneeringus seatud tingimustest. 12.1.4. Projekteerimistingimuste väljastamisel ja detailplaneeringu koostamisel lähtutakse üldistest tingimustest, neile lisanduvad ehituslike piirkondade jm tingimused. 12.1.5. Tingimused rakenduvad ka neile ehitistele, mille kohta ei ole nõutav ehitusluba või ehitusteatis. 12.1.6. Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve ei muuda maakasutust ega katastriüksuse sihtotsarvet. Olemasolevat maakasutust saab jätkata seni, kuni omanik olulisi ehituslikke või ruumilisi muudatusi ellu viia ei soovi. Kui maaomanik soovib senisest maakasutusest muuta, siis saab seda teha vastavalt üldplaneeringus määratud juhtotstarbele või seatud tingimustele. 12.1.7. Katastriüksuse jagamisel määratakse uutele üksustele senine sihtotstarve, olemasoleva ehitise kasutusotstarbele vastav sihtotstarve või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel üldplaneeringuga kooskõlas olev sihtotstarve. 12.1.8. Kui katastriüksuse piirides on määratud kaks või rohkem maakasutuse juhtotstarvet, saab vajadusel detailplaneeringu või projekteerimistingimustega juhtotstarbe ulatust (piiri ja osakaalu) täpsustada. 12.1.9. Hoone või rajatise kasutamise otstarve määratakse kooskõlas maakasutuse juhtotstarbega, alale kehtestatud detailplaneeringuga või asjakohasel juhul kooskõlas katastriüksuse sihtotstarbega. 12.1.10. Katastriüksuse maakorralduslikul jagamisel võetakse arvesse, et uutel moodustuvatel katastriüksustel puudub üldjuhul õigus eraldi juurdepääsu saamiseks avalikult kasutatavalt teelt ning kasutada tuleb olemasolevat juurdepääsuteed. Erisused on võimalikud koostöös tee omanikuga. Täiendavate teede rajamist tuleb võimalusel vältida.

Suletud väikeprügilate asukohad, jääkreostusega alad ning olemasolevad jäätmejaamad ja komposteerimisväljakud on joonisel taustateabena.

56 Põlva Vallavalitsus

12.1.11. Katastriüksuse jagamisel on omavalitsusel õigus küsida jagamise eesmärki ning põhjendusi, et selgitada välja katastriüksuse sobivus soovitud sihtotstarbeks.

12.2. Elluviimise seiramine Üldplaneeringu korralise ülevaatamise käigus hinnatakse: 12.2.1. planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste tegemise vajadust; 12.2.2. teenuste hulka ning kättesaadavust piirkondlikes ja kohalikes keskustes, analüüsides seejuures muutuste põhjusi. Ülevaade üldplaneeringu kehtestamise ajal pakutavatest teenustest keskustes on üldplaneeringu koostamise dokumentatsiooni juures; 12.2.3. koostatud detailplaneeringuid ja nende vastavust üldplaneeringule. Kui hinnatava perioodi jooksul on mõne tingimuse osas üldplaneeringut muudetud rohkem kui üks kord, hinnatakse vajadust selle tingimuse ülevaatamiseks üldplaneeringus; 12.2.4. korraldatud arhitektuurivõistlusi ja nende tulemuslikkust; 12.2.5. kultuuriloolise objekti säilimist tagavate tingimuste tõhusust. Kui objektide säilitamisega on olnud raskusi, kaalutakse vajadust täiendavate või uute tingimuste seadmiseks või põhjendatud juhul objektide staatuse muutmist; 12.2.6. looduslike alade osakaalu rohevõrgustiku tugialades vastavalt metoodikale. Ülevaade looduslike alade osakaaludest rohevõrgustiku tugialades üldplaneeringu kehtestamise ajal koos vastava metoodikaga on üldplaneeringu koostamise dokumentatsiooni juures; 12.2.7. väärtuslike põllumajandusmaade pindala muutust ja põhjusi. Ülevaade üldplaneeringu kehtestamise aegsetest väärtuslikest põllumajandusmaadest on üldplaneeringu koostamise dokumentatsiooni juures; 12.2.8. vastavate andmete olemasolul heas seisundis olevate ökosüsteemide pindala muutust. Ülevaade üldplaneeringu kehtestamise aegsest heas seisundis ökosüsteemidest on üldplaneeringu koostamise dokumentatsiooni juures; 12.2.9. üldplaneeringus kavandatud teede, tänavate, jalg ja/või jalgrattateede jm taristu väljaehitamist; 12.2.10. üldplaneeringus seatud tingimuste rakendamisel esinenud raskusi, et selgitada välja tingimused, millede täitmist ei ole võimalik kohalikul omavalitsusel tagada ega jälgida või tingimused, millede täimisel on esinenud õiguslikke või korralduslikke takistusi.

12.3. Avaliku huvi määratlemine Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste ning seadusandja ei ole piiritlenud seda konkreetse isikute arvuga. Avalik huvi on ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustes eelistusi, millega tagatakse üldised hüved või välditakse nendele tekkivat kahju. Üldplaneeringu rakendamisel võib avalikuks huviks olla näiteks:

✓ juurdepääsu tagamine avalikult kasutatavale veekogule ja kallasrajale, kaitstavale objektile;

✓ juurdepääsu tagamine hoonetele ja rajatistele, kus/millega osutatakse avalikke teenuseid (näiteks haridus-, spordi- ja kultuuriasutused, aga ka puhastusseadmed jms);

✓ puhkeväärtusega ala kasutamine ning sellele juurdepääsu tagamine; ✓ juurdepääsu tagamine alalisele elukohale; ✓ avaliku ja ohutu liikumisvõimaluse tagamine; ✓ väärtuste säilimine; ✓ vaade avalikus ruumis; ✓ jne.

Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste jätab sisustamisel otsustusruumi selles, kui suurt hulka isikuid pidada piisavaks, et nende huvi oleks mõistetav avaliku või üldise huvina. Arvestades sotsiaalse õigluse printsiibiga, on avalik huvi võimalik ka üsna

57 Põlva Vallavalitsus

vähese isikute huvi puhul. Avalik huvi määratletakse igal üksikjuhtumil.

12.4. Maa munitsipaalomandisse taotlemine Olemasolevaid ja perspektiivseid munitsipaalmaid kasutati üldplaneeringu koostamisel alusandmetena, hindamaks eelkõige avalike teenuste kättesaadavuse ja nendele juurdepääsude küsimusi. Omavalitsusele kinnisvara omandamise õiguslikud alused sätestab vastav õigusakt. Võimalikke perspektiivseid munitsipaalmaid üldplaneering ei määra. Perspektiivse munitsipaalmaana võib käsitleda kõiki maa- alasid, mille korral tekib avalik huvi seaduses, arengukavas või üldplaneeringus sätestatud ülesannete täitmiseks.

13. Mõisted Abihoone on krundil paiknevat põhihoonet teenindav hoone (saun, garaaž, kuur, katlamaja, pesuköök, töökoda, ateljee vms), mis on põhihoonega võrreldes mahuliselt oluliselt väiksem. Arendamine on teadlik tegevus millegi jätkamiseks, edasiviimiseks või muutmiseks. Arendaja on isik, kes tegevuse ellu viib või soovib seda teha. Arendusala on tegevuseks kavandatud ala. Asustusstruktuur on piirkonnale iseloomulik väljakujunenud asustuse paiknemine. Asustuse iseloomu mõjutavad looduslikud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid. Avalik ruum on keskkond või koht, mis on piiranguteta ligipääsetav kõigile kasutajatele. See on oluline inimestevahelise suhtluse keskkond ning aitab kaasa kogukonnatunde tekkimisele ja olemasolule. Avalikuks ruumiks on näiteks väljak, külaplats, turg, kauplus, park, tänav, raamatukogu, matkarada jms. Avaliku ruumi kvaliteet väljendub avaliku ruumi omadustes, mis muudavad selle atraktiivseks, tervislikuks, ligitõmbavaks, mitmekesiseks, kasutajasõbralikuks ja turvaliseks. Avalikku ruumi planeerides peab arvestama väga erinevate kasutajatega ning looma eeldused võimalikult mitmekesiste tegevuste jaoks. Avamaastik on ulatusliku vaateväljaga maastik. Planeeringus hinnatakse vaatevälja maastikule kas teedelt või hoonete juurest. Avatud maastiku moodustavad põllud, rohumaad ning veekogud. Ehitise alune pind näitab hoone või rajatise alla jäävat pinda ruutmeetrites. See saadakse ehitise maapealse ja maa-aluse osa projektsioonina horisontaaltasapinnal. Mõiste on täpsemalt lahti kirjutatud määruses, kus on täpsustatud, millised hoone osad peavad ehitisealuse pinna hulka kuuluma ja millised mitte. Maksimaalne ehitisealune pind antakse kõigi krundile kavandatud hoonete (vajadusel ka rajatiste) kohta kokku. Ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. Ehitusjoon määrab hoone kauguse teest/tänavast või maaüksuse tee/tänavapoolsest piirist. Ehitusjoon lähtub ümbritsevate majade (põhihoonete) asukohast ja piirkonna iseloomust. Ehitusjoont kasutatakse väljakujunenud miljöö säilitamiseks, ruumi struktureerimiseks, linnalise keskkonna loomiseks jms. Üldjuhul ei tohi ehitusjoonest üle ulatuda ehitise põhimaht, kuid eenduda võib trepp, varikatus, rõdu, lodža, ärkel, katuseräästas vm fassaadidetail. Ehituslik piirkond on üldplaneeringuga määratud piirkond, kus lisaks üldistele projekteerimistingimuste ja detailplaneeringute aluseks olevatele tingimustele tuleb arvestada juhtotstarbele määratud tingimusi. Ehitusõigus on õigus alale püstitada hooneid, ehitusõigust tagav katastriüksus on katastriüksus, kuhu selle suurusest, kujust jt üldplaneeringuga määratud tingimustest on lubatud püstitada hooneid. Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid. Hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib

58 Põlva Vallavalitsus

seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või õuemaal. Häiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Igaüheõigus tähendab, et maaomanikud ei või keelata liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ja kallasrajal. Maaomanik ei või keelata eratee ega -raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellisel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Kui eramaa on piiratud või tähistatud, on selle läbimiseks ja sellel viibimiseks vajalik omaniku luba. Inimmõõtmeline on vastavalt jalakäija liikumiskiirusele korraldatud ruum, kus on rohkelt meeltega tajutavat teavet, palju detaile ja tegevusi, platsid-haljasalad on väikesed ning hooned asuvad lähestikku. Inimmõõtmelise linnaruumi loomisel lähtutakse inimeste heaolust ja kasutusmugavusest, ruum soodustab jalgsi ja jalgrattaga liikumist. Inimmõõde planeerimises on inimese vajadustele keskenduv ruumilahenduse kavandamine, mille juures arvestatakse inimeste taju, liikumise, huvide ja käitumisega ning elanikud on kaasatud oma elukeskkonna arendamisse. Jagatud tänavaruumi all mõistetakse teid ja tänavaid, mis on olulised jalgsi ja jalgrattaga liiklejatele, kui tagavad mootorsõidukitega ligipääsu kohalikele elanikele ja teenustele. Jagatud tänavaruum luuakse sobiliku tänavadisainiga, mis ei soosi läbivat mootorsõidukite liiklust. Sõltuvalt asukohast võib sobilikuks lahenduseks olla õueala loomine või piirkiiruse alandamine. Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud ala kasutamise valdav otstarve, mis annab perspektiivse ruumi- ja maakasutuse põhisuunad. Juhtotstarve näitab maa-ala peamist funktsiooni. Maakasutuse juhtotstarvetega alad on määratud üldplaneeringu täpsusastmes, nende piire täpsustatakse vajadusel detailplaneeringuga või projekteerimistingimuste väljastamisel. KAH-metsad (kõrgendatud avaliku huviga metsad) on RMK hallatavatel maadel asuvad alad, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi. Need on asustuse lähedal asuvad kogukonnale või elanikele olulised metsaalad. Katastriüksus on maakatastris registreeritud maaüksus. Kergliiklus on jalgsi, jalgrattaga, rulluiskude, ratastooli, tõukeratta ja tasakaaluliikuriga liiklemise üldnimetus. Kohalik keskus pakub valdavalt kohalikke põhiteenuseid ning tagab teenuste kättesaadavuse suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades. Need on keskused, mis võivad, kuid ei pruugi olla oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Kohalikud keskused on määratud maakonnaplaneeringuga. Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Kõrghaljastuse moodustavad vilja-, leht- ja okaspuud ning üle 2,5 m kõrgused põõsad. Lennuvälja piirangupind on lennuvälja ümber olev õhuruumi osa, milles piiratakse ehitiste lubatavat suurimat kõrgust, et tagada saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse korraldamine. Ligipääsetav (ligipääsetavus) on selline keskkond, mida saavad mugavalt ja ilma kõrvalise abita kasutada väga erinevad inimesed. Mitte üksnes erinevat kasvu ja eri vanuses inimesed, vaid ka inimesed, kes kasutavad liikumiseks ratastooli, näevad või kuulevad halvasti või üldse mitte. Liikumisrada on peamiselt jalgsi liikumiseks mõeldud rada, näiteks matkarada, suusarada, jalgrada vms. Linnalise asustusega ala on mitmekesine ja tihe linnalise iseloomuga ala, kuhu ka jätkuvalt suhteliselt kiirelt kahaneva rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ning elukohad. Lähikeskus pakub valdavalt kohalikke lihtteenuseid. Kohaliku keskusega võrreldes pakub suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid on oluline üksikute kohalike põhiteenuste pakkumisel. Lähikeskused on määratud maakonnaplaneeringuga. Maastik tähendab inimese arusaamas ala, mille omadused on tekkinud looduslike

59 Põlva Vallavalitsus

ja/või inimtegurite tegevuse tulemusena või nende koosmõjus. Maastik on tervik, mille looduslikke ja kultuurilisi osi tuleb vaadelda koos, mitte eraldi. Maastik areneb ajas vastavalt looduses ja inimühiskonnas toimuvatele protsessidele (Euroopa Maastikukonventsioon, 2000). Miljöö on kogum väliseid tingimus, ka ümbruskond, õhkkond, olustik. Oluline keskkonnamõju on tegevusega kaasnev mõju, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Põllumajandusehitis on põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatav ehitis, näiteks laut, teraviljakuivati ja -hoidla, lägamahuti, sõnniku- või silohoidla vms. Pädev isik on töö eripärale vastavat kvalifikatsiooni omav isik. Kvalifikatsiooni tõendab üldjuhul pädeva asutuse väljastatud diplom või tunnistus. Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Raadamise tulemusena võidakse metsamaa muuta näiteks põllumaaks, hoonestatud alaks, kaevandusmaaks vms. Raadamine tähendab metsa jäädavat eemaldamist. Ristipuu on teeäärne suurem puu või üksik puu ristimetsas, mille tüvesse lõikavad matuselised teel kalmistule ristimärgi. Ristipuude väärtus seisneb pärandkultuuris, kus matusekombestikus sulanduvad kristlikud ja looduseusundilised traditsioonid. Roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala nii linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus ning küla tiheasustusega alal. Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest. Rohevõrgustik on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. Rohevõrgustiku hulka on kaasatud lisaks siseveekogud (sinivõrgustik) ja loodusliku ilmega avamaastikud. Rohevõrgustiku koridor ehk rohekoridor on tugialasid ühendav rohevõrgustiku element, mille laius jääb enamasti alla 1 km. Koridor on tugialaga võrreldes vähem massiivne ja kompaktne ning ajas kiiremini muutuv või muudetav. Rohevõrgustiku tugiala (varem kasutati mõistet tuumala) on rohevõrgustiku ruumielement, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialadel paiknevad rohevõrgustiku süsteemi seisukohalt kõige olulisemad elemendid nagu kaitsealad, loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad, suured looduslikud alad jm. Sihtotsarve on õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otsarve või otstarbed. Slipp on paatide veeskamiseks rajatud spetsiaalne rajatis. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlik ettevõte on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlev ettevõte. Tiheasustusala üldplaneeringu mõistes on ala, kus asustus on tihedam, ehitised (hooned ja rajatised) paiknevad kompaktselt ja on üldjuhul liidetud (liidetakse) ühiste tehnovõrkudega, olemas on ühtne tänavavõrk ja korrapäraselt tihe asustusstruktuur ning maakasutust iseloomustab funktsioonide paljusus ja koondumine. Tiheasustusala tingimused ja rakendamine tuleneb õigusaktidest. Tootmisala on tootmis- ja tööstusettevõtte, neid teenindava abitootmise, toodangu ladustamiseks ja transportimiseks kasutatav ala. Samuti loetakse tootmisalaks kütte-, vee-, gaasi- või elektrivarustusega seotud ehitiste ja jäätmekäitlusehitiste alust ning nende teenindamiseks vajalikku maad. Tundlik ala/hoone (ka müratundlik) on ala/hoone, kus tegevuse eeldab oluliste häiringute puudumist. Nt elamud, puhkealad, lasteaiad, koolid, spordirajatised, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused, suuremale hulgale inimestele mõeldud majutus-, toitlustus- ja meelelahutusasutused, kalmistud jm mille suhtes on kehtestatud kõrgemad nõuded sh müra suhtes. Vähem koormatud parkla on näiteks klassikalise E-R 8–17 töögraafikuga asutuste parklad. Samuti lühiajalise kasutusega parklad, parklate servades asuvad

60 Põlva Vallavalitsus

parkimiskohad, mida kasutakse vaid parkla suure täituvuse korral. Õueala (õuemaa) on Eesti põhikaardil määratud vastav kõlvik või detailplaneeringuga määratud maa-ala. Õueala on vajalik seal asuvate hoonete teenindamiseks ning seal võivad paikneda teed, platsid, haljasalad ja muud lagedad alad. Ökosüsteemi moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olemasolevad elusorganismid ning neid ümbritsev eluta keskkond, mis moodustab ühtselt toimiva isereguleeruva terviku. Ökosüsteem koosneb nii elus kui eluta loodusest, mis on aineringlusega omavahel tihedas seoses. Ökosüsteem on näiteks mets, tiik, niit, põld jms. Üldjuht/üldjuhul on enamasti, valdavalt kehtiv või rakendatav nõue või tingimus.

61 Põlva Vallavalitsus

Lisa. Ehituskeeluvööndi vähendamised

Planeeringu Ehituskeeluvööndi

nimetus kehtestamise otsus

vähendamise otsus ulatus

Metste küla, Kase kinnistu detailplaneering

Põlva Vallavolikogu 30.09.2002 otsus nr 113

Keskkonnaministeerium 21.08.2002 kiri nr 16- 6/5537

14 m

Leevijõe küla, kinnistu Tõnnu detailplaneering

Vastse-Kuuste Vallavolikogu 30.05.2006 otsus nr 20

Keskkonnaministeeriumi 18.05.2006 kiri nr 16- 6/4369-2

25 m

Karilatsi küla, Luiga kinnistu detailplaneering

Vastse-Kuuste Vallavolikogu 27.12.2007 otsus nr 36

Keskkonnaministeeriumi 26.03.2008 kiri nr 16- 3/4907-3

25 m

Rosma küla, Virve katastriüksuse detailplaneering

Põlva Vallavolikogu 30.08.2007 otsus nr 92

Keskkonnaministeeriumi 06.06.2006 kiri nr 16- 6/5306-2

15 m

Rosma küla, Johannese Kooli kinnistu ja Rosma koolihoone kinnistu detailplaneering

Põlva Vallavolikogu otsus 29.01.2009 nr 150

Keskkonnaministeeriumi 12.12.2008 kiri nr 16- 3/49667-3 10 m

Põlva linnas Salu tn Raja A-137 ja Rosma külas kinnistu Tera detailplaneering

Põlva Linnavolikogu 03.05.2001 otsus

Keskkonnaministeeriumi 28.03.2000 kiri nr 908

10 m

Põlva valla üldplaneering 2029+

Põlva Vallavolikogu 20.12.2018 otsus nr 1-3/30

Keskkonnaameti 03.07.2018 kiri nr 7- 13/17-68-7

10–50 m

Kiidjärve külas Ubina katastriüksuse detailplaneering

Põlva Vallavolikogu 26.08.2021 otsus nr 1-3/21

Keskkonnaameti 01.06.2021 kiri nr 7- 13/21/6707-3

26–49 m

62 Põlva Vallavalitsus

Lisa. Riigitee kaitsevööndi muutmised Põlva Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 1-3/60 „Põlva valla üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine“ muudeti riigitee kaitsevööndit järgmiselt: Riigitee kaitsevööndi ulatust vähendati 10-le meetrile mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast:

✓ Tännassilma külas Kanepi-Leevaku tugimaantee (riigitee nr 62) lõigul 15,71- 16,22 km;

✓ Rosma külas Rosma-Tiike-Leevi kõrvalmaantee (riigitee nr 18110) lõigul 0,0– 0,51 km;

✓ Taevaskoja külas Kanariku-Kiidjärve kõrvalmaantee (riigitee nr 18146) lõigul 1,52–2,10 km;

✓ Peri külas Meemaste-Peri kõrvalmaantee (riigitee nr 18152) lõigul 1,40-1,87 km;

✓ Aarna külas Kähri-Koorvere kõrvalmaantee (riigitee nr 18155) lõigul 4,90 – 5, 50 km.

Riigitee kaitsevööndi ulatust suurendati 30-le meetrile mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast:

✓ Põlva linnas Põlva ringtee tugimaantee (riigitee nr 87) lõigul 2,35-3,90 km; ✓ Põlva linnas Pärnaõie tänaval, Põlva-Lutsu kõrvalmaantee (riigitee nr 18107)

lõigul 0,0-0,92 km.

Eelloetletud teekaitsevööndi muutmised jäävad kehtima.

63 Põlva Vallavalitsus