| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-5/24/14392-1 |
| Registreeritud | 19.08.2024 |
| Sünkroonitud | 21.08.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-5 Keskkonnakaitse dokumendid |
| Toimik | 8-5/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Muinsuskaitseamet |
| Saabumis/saatmisviis | Muinsuskaitseamet |
| Vastutaja | Villu Lükk (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Keskkonnakorralduse üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1.1-7/1670
Edastan tutvumiseks eelnõu.
Lugupidamisega
--
Maiu Kauber
Spetsialist (eelnõude koostamine)
maiu.kauber@muinsuskaitseamet
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958
Lp. mälestise omanik.
/kuupäev digiallkirjas/ nr 1.1-7/1670 TEAVITUSKIRI Eelnõu tutvustamine Muinsuskaitseamet koostöös omanike, kohalike kogukondade ning teiste partneritega kannab hoolt meie kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise eest. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Aeg-ajalt vajavad meie mälestised hindamist ning mälestiste andmed ülevaatamist ja vajadusel korrastamist.
Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus, et ka mõni kirikuhoone detail oleks eraldi mälestis. Samuti täpsustatakse mälestiste nimetusi. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 17 lg 1 alusel Muinsuskaitseamet teavitab, et algatab 28 kultuurimälestise mälestiseks olemise lõpetamise, kuna nende puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osadega ja muudab 22 kultuurimälestise nimetust.
Saadame mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu tutvumiseks menetlusosalistele. Mälestiseks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
Palume Teil tutvuda kirjale lisatud õigusakti eelnõuga ja soovi korral esitada arvamus kirjalikult hiljemalt 3. septembriks 2024 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123. Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.
Lisa 1: Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu Head koostööd soovides Tarvi Sits projektijuht Muinsuskaitseamet
2 (9)
LISA 1 Eelnõu
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn {regDateTime} nr {regNumber}
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ning lg 2 ja lg 6 alusel ning kuulates ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha: 1. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Saatse õigeusu kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 23874, asukoht Võru maakond, Setomaa vald, Saatse küla, Saatse kirik, KÜ 93401:008:0794) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Saatse õigeusu kirik“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
5460 Laemaal "Neli evangelisti", 1921 (õli)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 297
5461 Seinamaal "Viimsepäeva kohus", 1921 (õli)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 298
5462 Laemaal "Jumal Isa", 1921 (õli)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 299
5463 Laemaal "Jumalaema eestkoste", 1921 (õli)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 300
2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 punktid 297-300.
3. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Võru linnakalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 5750, asukoht Võru maakond, Võru linn, Kose tee 2, KÜ 91901:014:0078, 91901:015:0064, 91901:015:0480) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Võru linnakalmistu“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
7871 Prk. Tedersoo hauasammas, H. Halliste, 1930 (graniit) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 39
7987 Rist Julie Sohardi haual, 19/20. saj. (metall)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 593
7988
Rist Theodor ja Scharlotte von Kosmelleni haual, 1834 (metall
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 594
3 (9)
7989
Rist prk Richard Kordese haual, K. Kopiewski, 19.saj. (graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 595
7990
Hauasammas Johannes Krastini haual, 1920. aastad, (betoon, graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 596
7991 Rist Else Mageri haual, 1929 (graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 597
7992 Prk Tiganiku hauaplats, H. Halliste, 1937 (graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 598
7993 Aleksander Sibula hauaplats, 1939 (graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 599
7994
Hauasammas prk Sinka haual, 1968 (betoon, keraamika)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 600
7995
Hauasammas Erich Kongo haual, R. Kuld, 1983 (pronks, graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 601
7996
Hauasammas prk. Siiraku haual, E. Paberit, 1970. aastad (graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 602
4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 8 punktid 39 ja 593-602. 5. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Antsla Metsakalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 5694, asukoht Võru maakond, Antsla vald, Taberlaane küla, Antsla metsakalmistu, KÜ 14301:002:0107, 14301:002:0018) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Antsla Metsakalmistu“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
7327
Hauasammas Jaan Antsovi haual, E. Taniloo, 1976 (graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 536
6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 8 punkti 536.
7. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Pindi kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 5707, asukoht Võru maakond, Võru vald, Lasva küla, Kalmistu, KÜ 38902:002:0590) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Pindi kalmistu“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
7364 Rist Maria ja Liisa Pikali haual, 19.saj. (kivi)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 590
7365
Johann Kahno hauasammas, H. Halliste, 1933 (graniit, pronks)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 591
4 (9)
7366 Hauapiire, 19.saj. (raud) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 592
8. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 punktid 590-592. 9. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Osula kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 5733, asukoht Võru maakond, Võru vald, Varese küla, Varese-Jaani, KÜ 76701:002:0141, 76701:002:0412) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Osula kalmistu“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
7782
Hauasammas Evald Malteneki haual, 1938 (graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 589
10. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 8 punkti 589. 11. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Laossina kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4194, asukoht Võru maakond, Setomaa vald, Laossina küla, Laossina kalmistu, KÜ 46503:002:0140) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Laossina kalmistu“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
5113 Rist, 14-16.saj. (graniit) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 516
5114 Rist, 14-16.saj. (graniit) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 517
5115 Rist, 14-16.saj. (graniit) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 518
5116 Rist, 19.saj. (malm) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 519
12. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 punktid 516-519.
13. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Podmotsa kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4215, asukoht Võru maakond, Setomaa vald, Podmotsa küla, Pihlaka, KÜ 93401:002:0267, 93401:002:0241, 93401:002:0445, 93401:002:0354) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Podmotsa kalmistu“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
5596 Rist, 14-16.saj. (liivakivi) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 523
5598 Rist, 14-16.saj. (liivakivi) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 524
5 (9)
5599 Rist, 14-16.saj. (liivakivi) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 525
5600 Rist, 14-16.saj. (liivakivi) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 526
14. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 punktid 523-526.
15. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 3 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14141, asukoht Võru maakond, Võru linn, Tartu tn 25, KÜ 91901:003:0190) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Eesti Panga Võru osakonna hoone“.
16. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 2 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14140, asukoht Võru maakond, Võru linn, Lembitu tn 1a, KÜ 91901:001:0482) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Võru Jekateriina kirik“.
17. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 1 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14139, asukoht Võru maakond, Võru linn, Jüri tn 9, KÜ 91901:002:0053) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Võru Katariina kirik“.
18. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 85 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14136, asukoht Võru maakond, Võru vald, Külaoru küla, Kirikla, KÜ 87401:004:0044) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vastseliina kirik“.
19. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 84 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14135, asukoht Võru maakond, Võru vald, Külaoru küla, Kirikla, KÜ 87401:004:0042) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vastseliina mõisa kabel“.
20. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 77 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14128, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Vana-Roosa küla, Kiriku, KÜ 86501:002:0104) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Roosa kirik“.
21. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 74 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14125, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Kangsti küla, Jaamamäe, KÜ 86501:001:0281) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Sänna postijaama postipoiste elamu“.
22. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 17 punkti 73 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14124, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Kangsti küla, Jaamamäe, KÜ 86501:001:0281) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Sänna postijaam“.
23. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 17 punkti 72 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14123, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Varstu alevik, Ritsiku tn 19, KÜ 86501:003:0090) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Mõniste-Ritsiku õigeusu kirik“.
6 (9)
24. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 17 punkti 70 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14120, asukoht Võru maakond, Antsla vald, Kirikuküla, Kirikumõisa, KÜ 84301:002:1151) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Urvaste kirik“.
25. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 17 punkti 49 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14101, asukoht Võru maakond, Võru vald, Järvere küla, Järveremõisa, KÜ 76702:002:0084) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Järvere mõisa peahoone“.
26. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 17 punkti 48 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14100, asukoht Võru maakond, Võru vald, Alakülä, Soe-Kõrtsi, KÜ 91701:001:2160) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Soe kõrtsi ait“.
27. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 47 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14099, asukoht Võru maakond, Võru vald, Alakülä, Soe-Kõrtsi, KÜ 91701:001:2160) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Soe kõrtsihoone“.
28. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 17 punkti 38 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14090, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Nursi küla, Nursikooli, KÜ 69701:002:0068) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Nursi magasiait“.
29. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 37 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14089, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Nursi küla, Nursikooli, KÜ 69701:002:0068) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Nursi vallamaja“.
30. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 33 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14085, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik, Hariduse tn 2, KÜ 69701:004:0012) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Rõuge pastoraadi peahoone“.
31. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 32 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14084, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik, Haanja mnt 10, KÜ 69701:004:0011) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Rõuge kirik“.
32. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 31 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14083, asukoht Võru maakond, Võru vald, Vana-Vastseliina küla, Sepikoja, KÜ 46002:001:0184) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Piiri kõrtsi sepikoda“.
33. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 30 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14082, asukoht Võru maakond, Võru vald, Vana-Vastseliina küla, Piiri kõrts, KÜ 46002:001:0185) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Piiri kõrtsihoone“.
34. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 17 punkti 27 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14079, asukoht Võru
7 (9)
maakond, Rõuge vald, Ruusmäe küla, Tammiku tee 13, KÜ 18102:002:0094) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Rogosi mõisa peahoone“.
35. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 26 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14078, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Plaani küla, Kloostri, KÜ 18101:002:0003) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Plaani õigeusu kirik“.
36. Muudan kultuuriministri 19.13.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse
nr 6 punkti 72 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 5709, asukoht Võru maakond, Setomaa vald, Miikse küla, Miikse kalmistu, KÜ 73201:001:1708, 73201:001:1709) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Miikse kalmistu“.
Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
I.Asjaolud 1.1. Käskkirjas nimetatud Võru maakonnas asuvad mälestised tunnistati kultuurimälestisteks aastatel 1997–1999. Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail. 1.2. Muinsuskaitseamet kogus kokku Võru maakonnas asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist aga ka arhiiviallikatest, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni. 1.3. Ülevaatuse tulemusena leiti, et 28 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Kõik 28 on kunstimälestised, peamiselt kirikutes asuvad maalid ja kirikuaias paiknevad hauatähised. Kuivõrd nende mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist ja märkimisväärset mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. Mälestiste omanikele selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk mälestiste lahutamatute osade osas ei pea näiteks eraldi silmas pidama ja arvestama toimingute planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail on eraldi kaitse all ja milline ei ole. 1.4. Lisaks on vajalik parandada või ühtlustada kinnismälestiste nimekujusid. Kultuuri- mälestiste nimetuste kontrollimise käigus tuvastas Muinsuskaitseamet nimetustes ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Näiteks on mitmed kirikuaiad võetud riikliku kaitse alla nii ajaloo- kui ka ehitismälestistena erinevate õigusaktidega, milles sageli on sama mälestist nimetatud erinevalt või on kasutatud ebatäpset nimekuju. Juhul, kui on mälestiste nimetustes ära toodud hoone aadress, siis on see otstarbekas eemaldada, kuna aadress võib ajas muutuda. 1.5. Eelnimetatud põhimõtetele toetudes täpsustatakse 22 kultuurimälestise nimetust, millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit. Sisulisi muudatusi muinsuskaitselistesse piirangutesse kultuurimälestiste andmete korrastamine kaasa ei too. 1.6. Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja andmete muutmise menetluse ja edastas 19. augustil 2024.a. eelnõu tutvumiseks Võru maakonna kohalikele omavalitsustele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 3. september 2024. 1.7. Tähtaegselt …….
8 (9)
II.Mälestiste koosseis ja piir
2.1. Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 22 omanikku, kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse. 2.2. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad üksikdetailid või üksikrajatised. Näiteks on kinnismälestise „Antsla Metsakalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 5694) lahutamatuks osaks Hauasammas Jaan Antsovi haual, E. Taniloo, 1976 (graniit) (kultuurimälestiste registri nr 7327) ning jääb mälestise „Antsla Metsakalmistu“ osaks. Vastavad kanded tehakse kultuurimälestiste registris. 2.3. Mälestise piir mälestise lahutamatute osade liitmisel ei muutu.
III.Riikliku kaitse kriteeriumid 3.1. Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud. Riikliku kaitse kriteeriume polnud vaja hinnata, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse on kaetud hoonete või rajatistega, mis jäävad jätkuvalt mälestiseks.
IV.Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused 4.1. …..
V.Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus Mälestiste kultuuriväärtus 5.1. Eelpool toodud 28 kultuurimälestise kultuuriväärtus ei ole muutunud, vaid need on mõne teise mälestise lahutamatu osa ning riiklik kaitse jätkub. Avalik huvi 5.2. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine ja kaitse. Muinsuskaitseseaduse § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse mälestisele suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kuivõrd nende 28 mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel märkimisväärset ja sisulist mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides ning vähendamaks halduskoormust on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. 5.3. Avalik huvi kultuurimälestise säilimiseks jääb alles. Kaitsevöönd 5.4. Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. 5.5. Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, millega liituvad teised mälestised. Sealjuures puudub käsitletaval 28-l mälestisel kaitsevööndid, kuna suuresti on nende hulgas hoone lahutamatud osad, vallasmälestised või mälestised, millele muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 5 kohaselt ei kehtestata kaitsevööndit (kalmistul paiknevad mälestised, kinnismälestiseks olevas pargis paiknevad mälestised). Mõju 5.6. Mälestiste omanikele või omanikele, kelle kinnistud jäävad mälestiste kaitsevööndisse, selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus
9 (9)
ehk hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega. Mälestiste omanikke on kokku 22. Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse töökoormus väheneb, kuna mälestise hoidmisel ja kaitse korraldamisel käsitletakse mälestist tervikuna koos tema lahutamatute osadega ning puudub vajadus eraldi arvestuse pidamiseks ning nende eraldi käsitlemiseks erinevateks toiminguteks kooskõlastuste taotlemisel.
VI.Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht 6.1. …
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958
Lp. mälestise omanik.
/kuupäev digiallkirjas/ nr 1.1-7/1670 TEAVITUSKIRI Eelnõu tutvustamine Muinsuskaitseamet koostöös omanike, kohalike kogukondade ning teiste partneritega kannab hoolt meie kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise eest. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Aeg-ajalt vajavad meie mälestised hindamist ning mälestiste andmed ülevaatamist ja vajadusel korrastamist.
Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus, et ka mõni kirikuhoone detail oleks eraldi mälestis. Samuti täpsustatakse mälestiste nimetusi. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 17 lg 1 alusel Muinsuskaitseamet teavitab, et algatab 28 kultuurimälestise mälestiseks olemise lõpetamise, kuna nende puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osadega ja muudab 22 kultuurimälestise nimetust.
Saadame mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu tutvumiseks menetlusosalistele. Mälestiseks olemise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
Palume Teil tutvuda kirjale lisatud õigusakti eelnõuga ja soovi korral esitada arvamus kirjalikult hiljemalt 3. septembriks 2024 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123. Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.
Lisa 1: Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu Head koostööd soovides Tarvi Sits projektijuht Muinsuskaitseamet
2 (9)
LISA 1 Eelnõu
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn {regDateTime} nr {regNumber}
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ning lg 2 ja lg 6 alusel ning kuulates ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha: 1. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Saatse õigeusu kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 23874, asukoht Võru maakond, Setomaa vald, Saatse küla, Saatse kirik, KÜ 93401:008:0794) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Saatse õigeusu kirik“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
5460 Laemaal "Neli evangelisti", 1921 (õli)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 297
5461 Seinamaal "Viimsepäeva kohus", 1921 (õli)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 298
5462 Laemaal "Jumal Isa", 1921 (õli)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 299
5463 Laemaal "Jumalaema eestkoste", 1921 (õli)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 300
2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 punktid 297-300.
3. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Võru linnakalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 5750, asukoht Võru maakond, Võru linn, Kose tee 2, KÜ 91901:014:0078, 91901:015:0064, 91901:015:0480) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Võru linnakalmistu“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
7871 Prk. Tedersoo hauasammas, H. Halliste, 1930 (graniit) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 39
7987 Rist Julie Sohardi haual, 19/20. saj. (metall)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 593
7988
Rist Theodor ja Scharlotte von Kosmelleni haual, 1834 (metall
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 594
3 (9)
7989
Rist prk Richard Kordese haual, K. Kopiewski, 19.saj. (graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 595
7990
Hauasammas Johannes Krastini haual, 1920. aastad, (betoon, graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 596
7991 Rist Else Mageri haual, 1929 (graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 597
7992 Prk Tiganiku hauaplats, H. Halliste, 1937 (graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 598
7993 Aleksander Sibula hauaplats, 1939 (graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 599
7994
Hauasammas prk Sinka haual, 1968 (betoon, keraamika)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 600
7995
Hauasammas Erich Kongo haual, R. Kuld, 1983 (pronks, graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 601
7996
Hauasammas prk. Siiraku haual, E. Paberit, 1970. aastad (graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 602
4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 8 punktid 39 ja 593-602. 5. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Antsla Metsakalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 5694, asukoht Võru maakond, Antsla vald, Taberlaane küla, Antsla metsakalmistu, KÜ 14301:002:0107, 14301:002:0018) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Antsla Metsakalmistu“ koosseisus:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
7327
Hauasammas Jaan Antsovi haual, E. Taniloo, 1976 (graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 536
6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 8 punkti 536.
7. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Pindi kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 5707, asukoht Võru maakond, Võru vald, Lasva küla, Kalmistu, KÜ 38902:002:0590) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Pindi kalmistu“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
7364 Rist Maria ja Liisa Pikali haual, 19.saj. (kivi)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 590
7365
Johann Kahno hauasammas, H. Halliste, 1933 (graniit, pronks)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 591
4 (9)
7366 Hauapiire, 19.saj. (raud) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 592
8. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 punktid 590-592. 9. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Osula kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 5733, asukoht Võru maakond, Võru vald, Varese küla, Varese-Jaani, KÜ 76701:002:0141, 76701:002:0412) lahutamatu osaga ja mälestise riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Osula kalmistu“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
7782
Hauasammas Evald Malteneki haual, 1938 (graniit)
kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 8 punkt 589
10. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 8 punkti 589. 11. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Laossina kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4194, asukoht Võru maakond, Setomaa vald, Laossina küla, Laossina kalmistu, KÜ 46503:002:0140) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Laossina kalmistu“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
5113 Rist, 14-16.saj. (graniit) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 516
5114 Rist, 14-16.saj. (graniit) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 517
5115 Rist, 14-16.saj. (graniit) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 518
5116 Rist, 19.saj. (malm) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 519
12. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 punktid 516-519.
13. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on
kinnismälestise „Podmotsa kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4215, asukoht Võru maakond, Setomaa vald, Podmotsa küla, Pihlaka, KÜ 93401:002:0267, 93401:002:0241, 93401:002:0445, 93401:002:0354) lahutamatute osadega ja mälestiste riiklik kaitse jätkub kinnismälestise „Podmotsa kalmistu“ koosseisus: Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus
Mälestiseks tunnistamise õigusakt
5596 Rist, 14-16.saj. (liivakivi) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 523
5598 Rist, 14-16.saj. (liivakivi) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 524
5 (9)
5599 Rist, 14-16.saj. (liivakivi) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 525
5600 Rist, 14-16.saj. (liivakivi) kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 5 punkt 526
14. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 5 punktid 523-526.
15. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 3 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14141, asukoht Võru maakond, Võru linn, Tartu tn 25, KÜ 91901:003:0190) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Eesti Panga Võru osakonna hoone“.
16. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 2 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14140, asukoht Võru maakond, Võru linn, Lembitu tn 1a, KÜ 91901:001:0482) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Võru Jekateriina kirik“.
17. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 1 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14139, asukoht Võru maakond, Võru linn, Jüri tn 9, KÜ 91901:002:0053) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Võru Katariina kirik“.
18. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 85 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14136, asukoht Võru maakond, Võru vald, Külaoru küla, Kirikla, KÜ 87401:004:0044) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vastseliina kirik“.
19. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 84 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14135, asukoht Võru maakond, Võru vald, Külaoru küla, Kirikla, KÜ 87401:004:0042) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Vastseliina mõisa kabel“.
20. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 77 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14128, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Vana-Roosa küla, Kiriku, KÜ 86501:002:0104) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Roosa kirik“.
21. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 74 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14125, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Kangsti küla, Jaamamäe, KÜ 86501:001:0281) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Sänna postijaama postipoiste elamu“.
22. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 17 punkti 73 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14124, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Kangsti küla, Jaamamäe, KÜ 86501:001:0281) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Sänna postijaam“.
23. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 17 punkti 72 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14123, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Varstu alevik, Ritsiku tn 19, KÜ 86501:003:0090) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Mõniste-Ritsiku õigeusu kirik“.
6 (9)
24. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 17 punkti 70 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14120, asukoht Võru maakond, Antsla vald, Kirikuküla, Kirikumõisa, KÜ 84301:002:1151) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Urvaste kirik“.
25. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 17 punkti 49 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14101, asukoht Võru maakond, Võru vald, Järvere küla, Järveremõisa, KÜ 76702:002:0084) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Järvere mõisa peahoone“.
26. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 17 punkti 48 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14100, asukoht Võru maakond, Võru vald, Alakülä, Soe-Kõrtsi, KÜ 91701:001:2160) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Soe kõrtsi ait“.
27. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 47 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14099, asukoht Võru maakond, Võru vald, Alakülä, Soe-Kõrtsi, KÜ 91701:001:2160) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Soe kõrtsihoone“.
28. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 17 punkti 38 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14090, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Nursi küla, Nursikooli, KÜ 69701:002:0068) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Nursi magasiait“.
29. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 37 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14089, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Nursi küla, Nursikooli, KÜ 69701:002:0068) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Nursi vallamaja“.
30. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 33 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14085, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik, Hariduse tn 2, KÜ 69701:004:0012) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Rõuge pastoraadi peahoone“.
31. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 32 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14084, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik, Haanja mnt 10, KÜ 69701:004:0011) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Rõuge kirik“.
32. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 31 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14083, asukoht Võru maakond, Võru vald, Vana-Vastseliina küla, Sepikoja, KÜ 46002:001:0184) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Piiri kõrtsi sepikoda“.
33. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 30 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14082, asukoht Võru maakond, Võru vald, Vana-Vastseliina küla, Piiri kõrts, KÜ 46002:001:0185) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Piiri kõrtsihoone“.
34. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr 17 punkti 27 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14079, asukoht Võru
7 (9)
maakond, Rõuge vald, Ruusmäe küla, Tammiku tee 13, KÜ 18102:002:0094) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Rogosi mõisa peahoone“.
35. Muudan kultuuriministri 12.11.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse nr
17 punkti 26 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 14078, asukoht Võru maakond, Rõuge vald, Plaani küla, Kloostri, KÜ 18101:002:0003) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Plaani õigeusu kirik“.
36. Muudan kultuuriministri 19.13.1997 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ määruse
nr 6 punkti 72 ehitismälestise (kultuurimälestiste registri nr 5709, asukoht Võru maakond, Setomaa vald, Miikse küla, Miikse kalmistu, KÜ 73201:001:1708, 73201:001:1709) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Miikse kalmistu“.
Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
I.Asjaolud 1.1. Käskkirjas nimetatud Võru maakonnas asuvad mälestised tunnistati kultuurimälestisteks aastatel 1997–1999. Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail. 1.2. Muinsuskaitseamet kogus kokku Võru maakonnas asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist aga ka arhiiviallikatest, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni. 1.3. Ülevaatuse tulemusena leiti, et 28 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Kõik 28 on kunstimälestised, peamiselt kirikutes asuvad maalid ja kirikuaias paiknevad hauatähised. Kuivõrd nende mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist ja märkimisväärset mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. Mälestiste omanikele selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus ehk mälestiste lahutamatute osade osas ei pea näiteks eraldi silmas pidama ja arvestama toimingute planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail on eraldi kaitse all ja milline ei ole. 1.4. Lisaks on vajalik parandada või ühtlustada kinnismälestiste nimekujusid. Kultuuri- mälestiste nimetuste kontrollimise käigus tuvastas Muinsuskaitseamet nimetustes ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Näiteks on mitmed kirikuaiad võetud riikliku kaitse alla nii ajaloo- kui ka ehitismälestistena erinevate õigusaktidega, milles sageli on sama mälestist nimetatud erinevalt või on kasutatud ebatäpset nimekuju. Juhul, kui on mälestiste nimetustes ära toodud hoone aadress, siis on see otstarbekas eemaldada, kuna aadress võib ajas muutuda. 1.5. Eelnimetatud põhimõtetele toetudes täpsustatakse 22 kultuurimälestise nimetust, millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit. Sisulisi muudatusi muinsuskaitselistesse piirangutesse kultuurimälestiste andmete korrastamine kaasa ei too. 1.6. Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja andmete muutmise menetluse ja edastas 19. augustil 2024.a. eelnõu tutvumiseks Võru maakonna kohalikele omavalitsustele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 3. september 2024. 1.7. Tähtaegselt …….
8 (9)
II.Mälestiste koosseis ja piir
2.1. Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 22 omanikku, kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse. 2.2. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad üksikdetailid või üksikrajatised. Näiteks on kinnismälestise „Antsla Metsakalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 5694) lahutamatuks osaks Hauasammas Jaan Antsovi haual, E. Taniloo, 1976 (graniit) (kultuurimälestiste registri nr 7327) ning jääb mälestise „Antsla Metsakalmistu“ osaks. Vastavad kanded tehakse kultuurimälestiste registris. 2.3. Mälestise piir mälestise lahutamatute osade liitmisel ei muutu.
III.Riikliku kaitse kriteeriumid 3.1. Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud. Riikliku kaitse kriteeriume polnud vaja hinnata, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse on kaetud hoonete või rajatistega, mis jäävad jätkuvalt mälestiseks.
IV.Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused 4.1. …..
V.Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus Mälestiste kultuuriväärtus 5.1. Eelpool toodud 28 kultuurimälestise kultuuriväärtus ei ole muutunud, vaid need on mõne teise mälestise lahutamatu osa ning riiklik kaitse jätkub. Avalik huvi 5.2. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa hoidmine ja kaitse. Muinsuskaitseseaduse § 3 lõike 8 kohaselt lähtutakse mälestisele suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kuivõrd nende 28 mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel märkimisväärset ja sisulist mõju mälestiste kaitse korralduses, kuid õigusselguse huvides ning vähendamaks halduskoormust on nende üksikmälestise staatuse lõpetamine põhjendatud. 5.3. Avalik huvi kultuurimälestise säilimiseks jääb alles. Kaitsevöönd 5.4. Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. 5.5. Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, millega liituvad teised mälestised. Sealjuures puudub käsitletaval 28-l mälestisel kaitsevööndid, kuna suuresti on nende hulgas hoone lahutamatud osad, vallasmälestised või mälestised, millele muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 5 kohaselt ei kehtestata kaitsevööndit (kalmistul paiknevad mälestised, kinnismälestiseks olevas pargis paiknevad mälestised). Mõju 5.6. Mälestiste omanikele või omanikele, kelle kinnistud jäävad mälestiste kaitsevööndisse, selle muudatusega negatiivseid mõjusid ei kaasne, küll muutub loogilisemaks mälestise käsitlus
9 (9)
ehk hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega. Mälestiste omanikke on kokku 22. Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse töökoormus väheneb, kuna mälestise hoidmisel ja kaitse korraldamisel käsitletakse mälestist tervikuna koos tema lahutamatute osadega ning puudub vajadus eraldi arvestuse pidamiseks ning nende eraldi käsitlemiseks erinevateks toiminguteks kooskõlastuste taotlemisel.
VI.Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht 6.1. …