Otsus

Lisa Kambja Vallavolikogu 19.06.2024

otsusele nr 30

Õssu külas asuvate Kulli (kü tunnus 94901:005:1419), Kulli (kü tunnus 94901:995:1420),

Lepiku tee 8a, Lepiku tee 8b, Kulli tn 1, Kulli tn 3, Põhjala tn 2, Põhjala tn 4, Põhjala tn 19,

Põhjala tn 21, Kulli tänav, Põhjala tn L1, Põhjala tn L2, Kulli alajaam, Teeveere maaüksuste ja

lähiala detailplaneeringu

LÄHTESEISUKOHAD

1. Lähteülesande koostamise alus

Kambja Vallavalitsusele 13.04.2024 Cesana Grupp OÜ (juhatuse liige Raul Jeets) ja maaomanikud Tiina Ranna ja Andres Hellenurme poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. 2. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande

kehtivusaeg

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi planeeringuala asuvate maaüksuste ümberkruntimist (elamumaa, ärimaa, tootmismaa, transpordimaa) ja elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ning äri-/tootmismaa kruntidele ehitusõiguse määramist äri-/tootmishoonete projekteerimiseks. Planeeringuga tuleb anda ka lahendus tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele, heakorrale.

Planeeringualal kehtib kaks detailplaneeringut. Kulli maaüksustel ja Kulli tänav maaüksustel kehtib Kulli kinnistu detailplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 18.05.2004 otsusega nr 44). Detailplaneeringuga nähti ette ala jagamist elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramist üksikelamute ja abihoonete rajamiseks. Detailplaneeringu kohaselt on moodustatud Hõbepaju tn 19 elamumaa krunt (hoonestatud), Kulli tänava krunt (transpordimaa) ning Lepiku tee 8, 8a ja Kulli tn 1 ja 3 krundid (eelnimetatud kruntide osas on detailplaneering tunnistatud kehtetuks). Põhjala tn 2, 4, 19, 21, Kulli alajaam, Põhjala tn L1, L2 ja Teeveere kruntidel kehtib Õssu külas asuva Kulli kinnistu idaosa detailplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 23.01.2007 otsusega nr 3). Planeeringuala on krunditud. Äri- ja tootmismaa kruntidele on määratud ehitusõigus äri- ja tootmishoonete rajamiseks. Planeeringuala on hoonestamata.

Esitatud taotluse kohaselt soovitakse suurendada äri- ja tootmismaa osakaalu elamumaade arvelt. Täiendavalt soovitakse rajada Põhjala tänava läbimurre Hõbepaju tänavale.

Planeeringuala pindala u 7,7 ha.

Planeeringuala krundid:

Kulli Pindala: 17461 m² Sihtostarve: maatulundusmaa 100% KÜ tunnus: 94901:005:1419 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa ja äri- ja tootmismaa

Kulli Pindala: 15838 m² Sihtostarve: maatulundusmaa 100% KÜ tunnus: 94901:005:1420 Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa Lepiku tee 8a Pindala: 1640 m² Sihtostarve: elamumaa 100% KÜ tunnus: 94901:005:1414 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa Lepiku tee 8b Pindala: 1599 m² Sihtostarve: elamumaa 100% KÜ tunnus: 94901:005:1415 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa Kulli tn 1 Pindala: 1596 m² Sihtostarve: elamumaa 100% KÜ tunnus: 94901:005:1416 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa Kulli tn 3 Pindala: 1587 m² Sihtostarve: elamumaa 100% KÜ tunnus: 94901:005:1417 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa Põhjala tn 2 Pindala: 7993 m² Sihtostarve: ärimaa 100% KÜ tunnus: 94901:005:1422 Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa Põhjala tn 4 Pindala: 5435 m² Sihtostarve: ärimaa 50%/tootmismaa 50% KÜ tunnus: 94901:005:1423 Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa Põhjala tn 19 Pindala: 9303 m² Sihtostarve: ärimaa 50%/tootmismaa 50% KÜ tunnus: 28301:001:1773 Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa

Põhjala tn 21 Pindala: 7642 m² Sihtostarve: ärimaa 50%/tootmismaa 50% KÜ tunnus: 28301:001:1774 Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa Kulli tänav Pindala: 5554 m² Sihtostarve: transpordimaa 100% KÜ tunnus: 94901:005:1418 Põhjala tänav L1 Pindala: 956 m² Sihtostarve: transpordimaa 100% KÜ tunnus: 28301:001:1772 Põhjala tänav L2 Pindala: 1438 m² Sihtostarve: transpordimaa 100% KÜ tunnus: 94901:005:1425 Kulli alajaam Pindala: 30 m² Sihtostarve: tootmismaa 100% KÜ tunnus: 94901:005:1424 Üldplaneeringu järgne maakasutus: äri- ja tootmismaa Teeveere Pindala: 864 m² Sihtostarve: transpordimaa 100% KÜ tunnus: 94901:001:0169 Põhjala tänav Pindala: 3963 m² (planeeringualas u 1000 m²) Sihtostarve: transpordimaa 100% KÜ tunnus: 28301:001:1735 Hõbepaju tänava lõik 2 Pindala: 1526 m² (planeeringualas u 800 m²) Sihtostarve: transpordimaa 100% KÜ tunnus: 28301:001:0776 Lähteülesanne on kehtiv kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest.

Planeeringuala piir:

Väljavõte maa-ameti kaardiserverist 2024

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid

3.1. Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihalduseministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1- 4/29); 3.2. Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51); 3.3. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; 3.4. Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“; 3.5. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; 3.6. Õssu külas asuva Rätsepa kinnistu detailplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 20.06.2004 otsusega nr 61); 3.7. Õssu külas asuva Lepiku kinnistu detailplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 24.04.2001 otsusega nr 17); 3.8. Õssu külas asuva Lootuse, Tuleviku, Põhjala ja Lõuna katastriüksuste detailplaneering (kehtestatud Ülenurme vallavolikogu 16.12.2003 otsusega nr 67); 3.9. Õssu külas asuva Ringtee 57 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 22.03.2016 otsusega nr 11). Arvestamisele kuuluvad kehtestatud detailplaneeringud ja muud dokumendid asuvad vallavalitsuse arhiivis.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee). 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Planeeringuga esitada:

4.1. olemasoleva olukorra iseloomustus: 4.1.1. planeeritava ala piir, krundipiirid (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste piirid vähemalt 40 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala); 4.1.2. krundi/kruntide kasutamise sihtotstarve/sihtotstarbed; 4.1.3. planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; 4.1.4. senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; 4.1.5. olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed; 4.1.6. geoloogiline ülevaade. 4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: 4.2.1. kontaktvööndi olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh. juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad; 4.2.2. kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaatlik analüüs; 4.2.3. põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust kontaktvööndi tiheasustuskeskkonnaga. 4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine: 4.3.1. lahendada planeeringuga. Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja -järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritavad maa-alad). Kruntide planeerimisel arvestada üldplaneeringust tulenevate tingimustega. 4.4. Krundi ehitusõigus: 4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa, transpordimaa, ärimaa; 4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: Elamumaa: 2 hoonet (1 üksikelamu ja 1 abihoone. Lisaks lubatud rajada 1 kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga ja kõrgusega kuni 5m hoone). Ärimaa: 4 hoonet. Rohkem hooneid ei ole lubatud rajada (nii vabaehitus kui ka teatisekohustuslikud); 4.4.3. hoonete kasutamise otstarbed: elamumaa: 11101 – üksikelamu, 12744 – elamu, kooli vms abihoone), ärimaa: 12300 – kaubandus ja teenindushooned, 12200 – büroohooned, 12510 – tööstushooned va 12513),12520 – hoidlad ja laohooned (va 12523); 4.4.4. krundi suurim lubatud täisehitus: elamumaal määratakse detailplaneeringuga vastavalt üldplaneeringus toodud tingimustele (määrata kindel m²), äri-/tootmismaadel kuni 50% krundi pindalast (määrata kindel m2); 4.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamutel kuni 8,5m maapinnast, abihoonel kuni 6m maapinnast, äri-/tootmishoonetel kuni 15m maapinnast (riigitee äärsetel kruntidel kuni 15 maapinnast, teistel kruntidel 12m).

4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: 4.5.1. määrata ära krundi hoonestusala, so. ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid ning rajatisi ning hoonestusala siduda krundi piiridega. Lubatud kruntide liitmine. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete ja rajatiste (va tehnovõrgud ja rajatised, mis ei võimalda tulelevikut) püstitamine keelatud. Hoonestusalade kaugus planeeritava tänava poolse krundi piirist min 7 m, riigitee poolsest piirist vastavalt Transpordiameti tingimustele, teistest piiridest minimaalselt 4 m. 4.6. Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus: 4.6.1. lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele: 4.6.2. tänava maa-ala piirid (punased jooned) ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee, eraldusriba) kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata tee kaitsevööndi vajadus ja selle ulatus. Teemaa laiuseks planeerida min 12 m (sõidutee katendi laius min 6m, kergliiklusteel katendi laius min 2,5m). Näha ette liikluskorralduslikud lahendused, et rasketehnika ei pääseks Hõbepaju tänavale. Näha ette ümberpööramise võimalus raskeveokitele teekitsenduse vahetus läheduses.; Arendusesisestel ristmikel nähe ette külgnähtavuse kolmnurgad; 4.6.3. parklate asukohad, suurus ja kuju: üksikelamul 3 parkimiskohta, ärimaadel puhul vastavalt EVS standardile (näidata arvutuskäik); 4.6.4. krundile juurdepääsu asukohad, lubatavad pöörded: lahendada planeeringuga. Määrata lumevallitamise alad. 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.7.1. säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus; 4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus: lahendada planeeringuga. Minimaalselt 10% krundi pindalast haljastusega millest 5% kõrghaljastusega; 4.7.3. kruntide piirded (materjal, kõrgus, tüüp): elamumaadel tänavapoolsel küljel mitte üle 1,2m, teistel külgedel maks 1,5m. Äri- ja tootmismaadel 1,5 – 2m. Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev); 4.7.4. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt): anda planeeringuga; 4.7.5. näha ette puhveralad elamuala ja tootmismaa alade vahel (puhvri laius ja sisu täpsustatakse planeerimise käigus Kambja Vallavalitsusega). 4.8. Ehitistevahelised kujad: 4.8.1 Vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 4.9. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad: 4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus; 4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademevee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus (LED lahendused), sidevarustus – planeerida liitumispunktideni); 4.9.3. lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: vee- ja kanalisatsioonilahendus lahendada ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu baasil (AS Tartu Veevärk). Vallavalitsus ei võta kohustusi tehnovõrkude (p 4.9.2.) planeerimiseks ega välja ehitamiseks; 4.9.4. Sademevee kanalisatsioon planeerida eesvooluni;

4.9.5. tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad; 4.9.6. vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid; 4.9.7. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine; 4.9.8. tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus). 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs: 4.10.1. lahendada planeeringuga; 4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks: 4.11.1. määrata planeeringuga; 4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine: 4.12.1 määrata planeeringuga; 4.13. Arhitekt.uurinõuded ehitisele: 4.13.1. nõuded planeeritavatele hoonetele: planeeringus määrata nõuded planeeritavatele uushoonetele arvestades ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda. 4.13.2. lubatud korruselisus ja kõrgus: üksikelamutel kuni 2 korrust, abihoonel 1 korrus, äri- /tootmishoonetel kuni 3 korrust; 4.13.3. katusekalded: 0-30 kraadi (määrata vahemik kuni 15 kraadi, lahendatakse planeerimise käigus); 4.13.4. katusekatte materjalid: üksikelamul ja abihoonel katuseplekk, katusekivi, äri- /tootmishoonetel rullmaterjal; 4.13.5. välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, betoon, fassaadiplaadid (soovituslikult kombineeritult) Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine; 4.13.6. kohustuslik ehitusjoon: määratakse planeeringuga; 4.13.7. katusetüüp: üksikelamul ja abihoonel viilkatus, kelpkatus, lamekatus, äri- ja tootmishoonetel kaldkatus, lamekatus, viilkatus; 4.14. Servituutide/sundvalduse vajaduse määramine: 4.14.1. vajadus määratakse planeeringuga; 4.15. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine: 4.15.1. vajadus puudub 4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded. 4.16.1. täpsustada planeeringuga 4.17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.

4.17.1. täpsustada planeeringuga. 4.18. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. 4.18.1. anda hinnangud planeeringuga. 4.19. Planeeringu rakendamise võimalused: 4.19.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele; 4.19.2. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepäästeed, tehnovõrgud ja –rajatised sh üldkasutatavad maad koos sisustusega. Planeeringuga võib arendusala väljaehitamise jagada ehitusettappideks ning sellisel juhul ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud teed, tehnovõrgus ja rajatised vastaval ehitusetapil. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus; 4.19.3. Anda planeeringu elluviimise järjekord ja tegevuste loetelu, mis tagavad detailplaneeringu elluviimise; 4.19.4. Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. 5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised 5.1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000; 5.2. Olemasolev olukord vastavalt punktile 4.1., M 1: 500/1000; 5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed vastavalt punktile 4.2.,M 1: 2000; 5.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt punktidele 4.3.- 4.8 ; 4.10; 4.13; 4.16; M 1: 500; 5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt 4.3; 4.12; 4.14; ja 4.16. ,M 1:500; 5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt punktile 4.9., M 1:500; 5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis. 6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine, detailplaneeringu kehtestamine 6.1. Enne planeeringu kooskõlastamist esitada planeeringu lahendus vallavalitsusele läbivaatamiseks (digitaalselt ja paberkandjal). 6.2. Detailplaneeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringumenetlusse piirinaabrid ja vajadusel piirkonna elanikud. Kaasamine peab olema fikseeritud detailplaneeringu materjalides. 6.3. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: 6.3.1. Päästeametiga; 6.3.2. Transpordiametiga; 6.3.3. Põllumajandus- ja Toiduamet (vajadusel – sadevee eesvool). 6.4. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd: 6.4.1. tehnovõrkude valdajatega; 6.4.2. OÜ Ülenurme Teed.

Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja teiste asjast huvitatud isikutega. Kooskõlastused/koostöö esitada vallavalitsusele digitaalselt või paberkandjal. Paberkandjal kooskõlastused lisada põhikausta ja esitada lisaks ka digitaalselt detailplaneeringu lisade kaustas. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastatud planeering esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks digitaalselt allkirjastatuna ja 2 eksemplaris paberkandjal. Detailplaneering esitada või saata postiga vastuvõtmiseks paberkandjal kaaskirjaga. Kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik detailplaneering uuesti kooskõlastada. Kehtestatud planeering esitada 2 eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt (graafiline osa lisaks .pdf failina ka .dwg ja/või .dgn failina ning tekstiline osa .doc failina andmekandjal). Planeeringu digitaalne vormistus peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning peab vastama PLANK nõuetele. Planeeringu paberkandjal eksemplarid tuleb vormistada arhiveerimisnõuetele vastavalt köidetuna.

Koostas: Riivo Leiten juhtiv planeerimisspetsialist

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 17.07.2024 nr 6-1/182-6

Meie 19.08.2024 nr 7.2-2/24/12688-2

Seisukohtade väljastamine Kulli

(94901:005:1419), Kulli (94901:995:1420),

Lepiku tee 8a ja 8b, Kulli tn 1 ja 3, Põhjala

tn 2, 4, 19 ja 21, Kulli tänav, Põhjala tn L1

ja L2, Kulli alajaam ja Teeveere maaüksuste

ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Kambja vallas Õssu külas asuvate Kulli (94901:005:1419 ja

94901:995:1420), Lepiku tee 8a ja 8b, Kulli tn 1 ja 3, Põhjala tn 2, 4, 19 ja 21, Kulli tänav, Põhjala

tn L1 ja L2, Kulli alajaam ja Teeveere maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi

planeering) algatamisest Kambja Vallavolikogu 19.06.2024 otsusega nr 30.

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi planeeringualal asuvate maaüksuste

ümberkruntimiseks (elamumaa, ärimaa, tootmismaa, transpordimaa) ning elamumaa kruntidele

ehitusõiguse määramist üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja äri-/tootmismaa

kruntidele ehitusõiguse määramist äri-/tootmishoonete projekteerimiseks. Planeeringuga

lahendatakse ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamine, juurdepääsud, haljastus ning

heakord.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (edaspidi riigitee)

km 177,74-177,93. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 12366 sõidukit. Võttes

aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023

määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu

koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualal hetkel kehtivale maakasutusele (põld, heinamaa) on tagatud

riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 177,744 ristumiskohalt. Nimetatud

ristumiskoha likvideerimine on ette nähtud Ringtee 57 maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringuga (AS Vallikraavi Kinnisvara, töö nr DP-01/15, kehtestatud Ülenurme

Vallavolikogu 22.03.2016 otsusega nr 11) ning planeeringualale juurdepääsu tagamiseks

Põhjala tänava pikendamiseks on koostatud ka vastav projekt (K-Projekt AS, töö nr 22181

„Õssu küla teed ja tehnovõrgud eelprojekt“, mille ehitusloa eelnõu oleme kooskõlastanud

12.09.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/12528-3).

Juurdepääs planeeringualale riigiteelt nr 2 kavandada Põhjala tänava (kohalik tee nr 9490505)

kaudu riigitee nr 2 km 177,392 olemasolevalt ristmikult ning näha ette olemasoleva riigitee nr

2 km 177,744 ristumiskoha likvideerimine. Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt nr 2 mitte

2 (3)

planeerida.

Analüüsida vajadust pikendada Põhjala tänavat (kohalik tee nr 9490505) läbi planeeringuala

Lootuse tn 1 (94901:005:1749) kinnistuni.

2. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate eratee(-de) avaliku kasutuse

määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt

ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele kinnistutele

ka riigiteelt nr 22125 Erika-Kandiküla tee.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole.

5. Planeeringu ruumiline lahendus siduda Ringtee 57 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

lahendusega (AS Vallikraavi Kinnisvara, töö nr DP-01/15, kehtestatud Ülenurme

Vallavolikogu 22.03.2016 otsusega nr 11).

6. Planeeringualale kavandatav(ad) kergliiklustee(d) ühendada riigitee ääres olemasoleva

kergliiklusteega.

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

enne planeeringualale kavandatava mistahes ehitusloa kohustuslikule hoonele ehitusloa

väljastamist.

10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, piirded, tehnorajatis

jms) kaugused riigitee katte servast.

12. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

3 (3)

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

15. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 30 19.06.2024 LISA-DP lähteseisukohad (Kulli jt)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]