Jõgevamaa Visusti küla Voldi 110/15 F. Puurmani 15kV kaabelliini ümber tõstmine Mullavere viadukti juures

E-kiri.eml

Tere

Saadan jÃ¤rgneva projekti Ã¼levaatamiseks ja kooskÃµlastamiseks.

„Voldi 110/15 F. Puurmani 15kV kaabelliini Ã¼mber tÃµstmine Mullavere viadukti juures, Visusti kÃ¼la, JÃµgeva vald, JÃµgeva maakond“, tÃ¶Ã¶ nr TC0419

Lugupidamisega

LEONHARD WEISS OÃ

Energeetikaehituse divisjon

Projekteerimisosakond

Janek LÃµhmus

Vanemprojekteerija

Kassisilma 8, RÃ¤ni alevik, Kambja vald, Tartumaa 61708

Mob +372 53 477 135

[email protected]

http://www.leonhard-weiss.ee

LEONHARD WEISS grupi ettevÃµte

Meie juriidiliste teadetega tutvumiseks kÃ¼lastage meie kodulehte.

TC0419_Keskpinge kaabli ümber tõstmine_Mullavere.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JANEK LÕHMUS PNOEE-38306296539 2024-08-19 08:01:56

Lisa 1_Drenaazitorustiku parandamise juhend.pdf

2

Koostajad

Helena Äijö Salaojayhdistys tegevdirektor

Airi Kulmala MTK ekspert

Kaanepilt: Janne Pulkka

Tõlgitud autorite loal PMA-s

3

Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................4

2. Kommunikatsioonide ja drenaažitorustike parandamise kavandamine ........................................4

3. Liinirajatiste kavandamine ...........................................................................................................7

Liinirajatiste kavandamine ...........................................................................................................8

4. Parandusmeetmete kava .............................................................................................................8

5. Parandustööde rakendamine..................................................................................................... 11

Drenaažisuudme remont ........................................................................................................... 17

Seadedrenaaž ja –kaevud .......................................................................................................... 18

6. Järelevalve ja dokumenteerimine .............................................................................................. 20

7. Seire .......................................................................................................................................... 20

8. Kokkuvõte ................................................................................................................................. 21

Nimekiri liiniehitajatele ............................................................................................................. 21

4

1. Sissejuhatus

Ühiskonna areng tingib erinevate kommunikatsioonide maasse ehitamist. Maa sees ristuvad ja põimuvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, telekommunikatsioonikaablid, elektrikaablid ja maagaasitorustikud, samuti soojatorustikud. Üldjuhul tuleks torustike ja kaablite rajamist põldudele vältida, kuid alati ei ole see võimalik. Enne kommunikatsioonide rajamist peab tingimata taotlema loa. Kommunikatsioonide ehitamise õigus saadakse tavaliselt kommunikatsiooni rajaja ja maaomaniku vahel sõlmitud lepinguga. Enamik liinirajatistest ehitatakse eelpoolmainitud lepingute alusel. Kui kokkulepet ei saavutata, on liini rajajal õigus omandada ehitusõigus näiteks ehitusseaduse või talumiskohustusseaduse alusel, samuti veeseaduse, naabriteseaduse või väljaostmiskohustusseaduse alusel. Ehitaja ei tohi põldu kahjustada. See tähendab, et peale ehitustööde lõppu peab kuivendussüsteem töötama samuti nagu enne ehitustööde algust. Kui kahju pole võimalik vältida, siis tuleb need vead parandada.Soomes on drenaažiga kuivendatud u 70% põldudest. Kommunikatsioonide rajaja peab juba projekteerimisel arvestama kõikide võimalike drenaažitorustike olemasoluga ja muude kuivendussüsteemides kasutatud konstruktsioonidega. Kui kuivendussüsteemi rikkumist pole võimalik vältida, siis tuleb koostada asjakohane remondikava. Näiteks kui tööde käigus lõigatakse läbi drenaažitorusid, siis tuleb need parandada. Kui ehitustööde käigus tihendatakse pinnast ja vee läbilaskevõime põllul väheneb, tuleb kuivendamist tõhustada, et see vastaks vähemalt töödeeelsele olukorrale. Dreenitud põldudele ehitamisel on mõistlik konsulteerida kuivendussüsteemide projekteerijaga, kes annab nõu kommunikatsioonide asukoha määramisel ja vajadusel drenaaži rekonstrueerimise kavandamisel. See on eriti oluline suurte hangete puhul, samuti juhtudel, kus kavandatud liinirajatis ristub paljude dreenitorudega ja tagajärjeks võib olla suure kuivendatud ala kahjustamine. Selle juhendi eesmärk on jagada teavet põllumaadel asetsevate drenaažisüsteemide arvestamisega, kui sinna tahetakse ehitada erinevaid liinirajatisi. Juhend on mõeldud maaomanikele ja maakasutajatele, kommunikatsioonide rajajatele, projekteerijatele ja ehitajatele.Juhend on kehtiv iga hanke lisana. Juhend on koostatud Salaojayhdistyse ja MTK koostöös, osaliselt Drenaažitoetusfondi toel ja selle valmimisel on osalenud valdkonna eksperdid

2. Kommunikatsioonide ja drenaažitorustike parandamise kavandamine

Eeltingimuseks kommunikatsioonide rajamisel põllule on, et mujale paigaldamine on võimatu ja seda tehakse mõistlike kuludega. Kui kommunikatsioone saab rajada viisil ja kuludega, mis ei kahjusta maaomaniku huve, siis puudub maaomanikul loa andmise kohustus. Maakasutus- ja ehitusseadusega nõutakse alternatiivsete investeerimisvõimaluste võrdlemist. Investeeringute planeerimisel tuleb arvesse võtta kolme tegurit: 1) investeeringute asjakohasus, 2) kaasnevad kulud ja 3) kinnistuomanikule/haldajale ebasoodsate tingimuste loomine. Projekteerimise eeltingimuseks peab alati olema kõikide kahjude vältimine.

5

Kommunikatsioonide rajaja peab projekteerimise staadiumis selgitama, kus paiknevad kuivendussüsteemid ja milline on nende seisund. Selleks tuleb hankida trasside alla jäävate põldude kohta drenaažijoonised, samuti tuleb vajadusel pidada läbirääkimisi maaomanikuga ja maahaldajaga ning maaparandusekspertidega. Juba väliuurimistööde faasis peab olema selge, kus asuvad drenaažisüsteemid, et vältida torude rikkumist puurimistöödel. Pinnaseuurimistööde käigus lõhutud drenaažitorude põhjuslikku seost on raske välja selgitada.

Kommunikatsioonide projekteerimisel tuleb juba varases staadiumis võtta arvesse, et kuivendatud alale ehitamisel tuleb drenaaži rekonstrueerida. Joonisel 1 on näidatud kuivendussüsteemi põhimõtteline skeem.

Kahjustuste vältimiseks peab arvestama põllu äravoolutingimustega. Drenaaži ümberehitusprojekti peaks koostama maaparanduseriala tundev projekteerija, kes tagab kuivendussüsteemi tõrgeteta toimimise ja funktsiooni. Hea projekt hõlbustab töövõtjal ehitamist.

Joonis 1. Põllu kuivendussüsteem koosneb kuivenduskraavidest (piirioja), piirdekraavidest (niskaoja) ja drenaažisüsteemist, millesse kuuluvad dreenitorud (imuojat, salaoja), kollektorid (kokooja), drenaažisuue (laskuaukko), läbipesuliitmikud (huuhtelujatkos) ja erinevad kaevud. Transiitkollektor (putkioja), eesvoolukraav (valtaoja). Foto: Salaojayhdistys ry

Sõltuvalt projekteeritava hanke suurusest võib kuivendatud alale erinevalt läheneda. Üks praktikas kasutusel olnud mudelitest on olnud järgmine:

1) Liinirajatise projekteerija saadab esialgse kava maaparanduse projekteerijale

6

2) Maaparanduse projekteerija märgib asendiplaanile (näit põhi- või lennupildikaardile) esialgse liinirajatise ja selle lähialale jäävad dreenid, dreenide läbimõõdud ja-sügavused, kaevud ja drenaažisuudmed (joonis 2)

3) Kuivendussüsteemide projekteerija koostab plaani, kuhu on kõige mõistlikum paigaldada liinirajatised dreenide seisukohast lähtuvalt. See on alternatiivseks võimaluseks esialgsele kavandile.

4) Liinirajatiste projekteerija kontrollib, kas ehitatava trassi asukohta on võimalik muuta vastavalt kuivendussüsteemide projekteerija poolt esitatud plaanile ja teeb võimalikud muudatused

5) Kuivendussüsteemide projekteerija teeb üksikasjalise remondikava, mis sisaldab plaani (joonis 3), kus on näidatud lõplik liinirajatiste asukoht, uued kollektorid ja dreenid, remonditavad lõigud, juhendid remonttööde kohta ja tööks vajalike materjalide nimekiri

6) Liinirajatiste projekteerija koostab lõpliku plaani, mis lisatakse liinirajatiste projekti koosseisu

Joonis 2. Näide kuivendussüsteemi projekteerija poolt koostatud plaanist, kuhu on märgitud liinirajatise võimalikud asukohad, samuti drenaaži, kaevude jm ehitiste asukoht ja torude läbimõõdud. Kaevetööde tarbeks koostatakse eraldi plaan, kuid aerofotol näidatud drenaažisüsteemid ja liinirajatise asukoht on eriti vajalik ja informatiivne nii maaomanikule kui kaevetöid tegevatele töötajatele. Pilt: Rainer Rosendahl

7

3. Liinirajatiste kavandamine

Liinid ja nendega kaasnevad muud ehitised tuleb põllule rajada nii, et need rikuksid võimalikult vähe seal juba asunud dreene ja nendega koos toimivaid kuivendussüsteemi muid ehitisi. Kui drenaažitoru on vajalik läbi lõigata, siis väiksema riskiga on dreenide ülemised otsad, kui muud drenaažisüsteemi osad. Kollektori läbilõikamine on riskantsem, kui dreenitoru katkestamine, kuna kollektoritoru mõjuala on suurem üksikdreeni omast.

Liinirajatiste paigaldamisel tuleb arvestada, et drenaažisuudmed asuvad kogujakraavide nõlvadel ja dreenide läbipesuliitmikud üldiselt piirdekraavide nõlvadel. Kui drenaažisuudmeid või läbipesuliitmikke lõhutakse, siis tuleb need parandada.

Üldjuhul paigaldatakse liinirajatised teede lähedusse. Näiteks elektriliinid tuleb võimalusel paigaldada üldkasutatavate teede alale (Soomes ELY-tee). Üldjuhul loetakse teealaks põllumaad, mis on 2 meetrit teekraavi põllupoolse kalda servast. Kuigi see maa-ala on teevaldaja omanduses, tohib seda maad kasutada tavalise põlluna ja enamasti on sinna rajatud ka drenaaž, mille katki tegemist tuleb vältida.

Liinirajatiste õige paigaldussügavuse kohta on erinevaid arvamusi: kas need tuleb ehitada drenaaži peale või alla. Erinevate liinirajatiste paigaldamist reguleerivad erinevad standardid. Projekteerijal on hea maaomanikult küsida, kui sügavale ta ehitatavaid liinirajatisi sooviks ja kui see vastab normidele ning ei põhjusta ebamõistlikke kulutusi, siis soovidega arvestada. Tuleb meeles pidada, et kohtud on leidnud ja tõlgendanud mõistlike kuludena küllaltki kalleid lahendusi. Paigaldussügavust piirab ka ehituses kasutatav tehnoloogia. Lisaks tuleb meeles pidada, et maapinna struktuuri kahjustamise oht suureneb sügavuse kasvades. Kui maaomaniku nõuetest võib olla tingitud ohu suuruse kasv, siis võib ehitaja nõuda eraldi lepingut, mis paneb maaomaniku oma nõuete eest vastutama.

Ideaalis võib projekteerimisel arvestada tulevikus põllule rajatava drenaažiga ja selle vajadustega. Sellisel juhul peaks liinirajatise sügavus pealt mõõdetuna olema vähemalt 1,4 meetrit, kuna mineraalpinnases asuva drenaažitoru keskmine sügavus on 1,0 m ja turbapinnases 1,2-1,5 m. Kui tegemist on kraavkuivendusega põldudega, siis tuleb arvestada, et liinirajatised oleksid kraavipõhjast piisaval sügavusel (näit elektrikaablid vähemalt 70 cm kraavi põhjast ehk u 140 cm maapinnast) või kaitstud. Kraavid peavad toimima ja peab olema võimalik neid hooldada ka peale liinirajatiste ehitamist.

Liinirajatised tuleb alati asetada piisavalt sügavale maasse, need ei segaks tavalisi põllutöid. Näiteks pinnase kobestamist tehakse kuni 60 cm sügavuselt.

Maapealsete ehitiste paigutus peab olema selline, et ei takistata pääsu põllule ja segaks võimalikult vähe maaharimist. Trafo alajaamad, pumplad ja muud taolised ehitised peaksid asuma väljaspool põlluala. Kui ainus võimalik koht eelpoolmainitud ehitistele on põld, siis tuleb selle asukoht maaomanikuga/haldajaga kokku leppida. Drenaažitorudele, -suudmetele ja muudele kuivendussüsteemi osadele ei tohi liinirajatistega kaasnevaid ehitisi paigutada, et oleks tagatud drenaažisüsteemide hooldus. Tavaliselt on parim koht liiniehitiste rajamiseks põllul võimalikult teemaa läheduses. Teeseadus keelab ehitise või ehitamise maantee kaitsetsoonis, mis üldjuhul ulatub 20 meetrini kohalikel ja üldkasutatavatel teedel, 30 meetrini riigi- ja erateedel ja 50 meetrini kiirteedel, kusjuures kaitsetsooni ulatust mõõdetakse sõidutee keskjoonest. Keelutsooni vähendamiseks on

8

võimalik hankida erandina luba. ELY-keskus võib erandjuhul anda loa ehitamiseks keelualale, kui hoone/ehitis ei vähenda liiklusohutust ega kahjusta teehooldust . Seda võimalust peaksid liiniehitajad ära kasutama ja automaatselt ei projekteeriks ehitisi teest liiga kaugele.

Liinirajatiste ja nendega liituvate ehitiste ehitamine võib kesta ühel põllualal mitmeid nädalaid. Kui kaevikut tuleb avatuna hoida ja väljakaevatud pinnast kuhjastada pikema aja jooksul, siis teha seda nii, et põllumaa kasutusele tehtaks võimalikult vähe kahju. Väljakaevatud pinnase ladustuskoht on hea maaomanikuga/haldajaga eelnevalt kokku leppida.

Liinirajatiste planeerimisel peab projekteerijal olema teave kuivendussüsteemide kohta. Andmed võib saada maaomanikult või maahaldajalt, kuid suurem osa drenaažisüsteemide plaane on arhiveeritud Drenaažikeskuse (Salaojayhdistys) andmekogudes ja neid võib maaomaniku loal tellida aadressilt www.salaojayhdistys.fi. Joonistele on kantud üldjuhul projekteeritud kuivendussüsteemid ja tööde käigus tehtud muudatusi pole alati kajastatud. Mõnikord võib kogu plaan olla aegunud. Vahel on kuivendustöid tehtud ka ilma täpsema projektita või ei ole jooniseid arhiivi esitatud. Sel juhul on andmed kuivendussüsteemi asukoha kohta ainult maatüki omanikul/valdajal. Maaomaniku/valdaja enda huvides on teavitada kõikidest liinirajatise asukoha valikut mõjutavatest konstruktsioonidest. Isegi kui maaomanik/valdaja ei anna teada kõigist tema maal paiknevatest ehitistest jne, siis kahjustuse põhjustaja on ikkagi vastutav rikutud vara parandamisest/väljavahetamisest.

Liinirajatiste kavandamine

 Väldi põlde  Aruta maaomanikuga ja maavaldajaga liinirajatise paigaldamise asukohta  Selgita põllu kuivendustingimused (valgala, voolu suund), hangi plaanid  Tee trassivalik, mis arvestab drenaažiga ja äravooluga, kasuta eksperti  Kanna liinitrass, samuti drenaaž ja selle läbilõikamiskohad plaanile. Vajadusel koosta eraldi

remondiprojekt  Arvesta ka teealale jäävate dreenidega  Kui ehitustööde käigus väljakaevatud pinnast on vaja pikemaks ajaks ladustada, siis lepi

ladustamiskoht kokku maaomanikuga/valdajaga

4. Parandusmeetmete kava

Parandusmeetmete kava koostatakse paralleelselt liinirajatise enda projekteerimisega koostöös maaomanikuga/valdajaga. Drenaaži ümberehituse projekti koostamine on eriti vajalik, kui liinirajatiste ehitamiseks on vajalik kaevata lai kaevik, samuti juhtudel, kui drenaažitorud lõigatakse läbi paljudest kohtadest või drenaažitorustiku muud osad vajavad ümberehitamist. Drenaaži ümberehituse kava aitab liinirajatise ehitajal parandada drenaažisüsteemi nii, et ehitustööde ajal ja järel ei kahjustata põllu kuivendusvõimet. Ümberehitusprojekti autor abistab ka olukorras, kui ehitustööde käigus ilmneb ettenägemata asjaolusid ja kuivendussüsteemi toimimise tagamiseks on vajalik täiendavaid juhiseid.

Parandusmeetmete kava tellimise vajaduse otsustab liinirajatise tellija esindaja. Projekti ulatus sõltub igast juhtumist eraldi ja mida maasse kaevatakse ning millise kaevamistehnoloogiaga. Kui kaevik on lai

9

(üle kolme meetri) ehitatakse tavaliselt uued kollektorid liinitrassist mõlemale poole. Kui rajatavad liinid rikuvad üksikuid dreene, siis eraldi parandusmeetmete kava pole vaja koostada.

Parandusmeetmete kava koosneb alusplaanist, kus on näidatud drenaaži paiknemine ja lõplik uue liinirajatise asukoht, selle sügavus ja parandatavad kohad. Kava sisaldab ka seletuskirja ja vajaminevate ehitusmaterjalide loetelu. Projektplaan koostatakse mõõtkavas 1:2000 ja vajadusel seda täiendatakse vastavate tüüpjoonistega iga hanke kohaselt.

Projekteerimisel tuleb arvesse võtta olemasolevad dreenisüsteemid ja kõik võimalikud uued dreenid või täiendavad drenaažiehitised. Kui põllul asub kahepoolselt reguleeritav kuivendussüsteem või altniisutus, siis neid tuleb remondi käigus erilise hoolega arvestada.

Renoveerimisprojektis võetakse arvesse ka vajadus täiendava kuivendussüsteemi ehitamiseks, kuna ehitushankega muudetakse kuivendustingimusi. Lisadreenide projekteerimise vajadus tekib peamiselt seetõttu, et ehituse käigus maa tiheneb.

Pinnasevesi võib hakata voolama piki liinirajatise kaevikut. Sellega tuleb projekteerimisel arvestada ja kaevikusse valguv vesi juhitakse dreenide abil kuivendussüsteemi. Kaevikusse valguva vee hulk võib olla väga suur, kui põllul või ka sellest eemal on pinnast lõhatud. Sellisel juhul pole lisavee juhtimine drenaaživõrku lubatud, vaid kaevikusse valguv vesi juhitakse eraldi koguja- või piirdekraavi.

Joonis 3. Remondiplaan, kus punase joonega on näidatud liinirajatis, siniste joontega ehitatavad dreenaažisüsteemid, katkendjoontega töömaa piir, lühikeste katkendjoontega töömaa alale jäävad dreenid. Foto: Janne Pulkka

10

Kui liinirajatis lõikab dreenitoru küllaltki väikese nurga all nii, et ehituskaevik kulgeb pea samas suunas dreeniga üle kolme meetri pikkuselt, siis parandatakse meetodil, et dreen paigaldatakse põiki üle liinirajatise ja ehitatakse uus lisadreen segamata pinnasesse (joonis 4).

Kui liinirajatis on planeeritud nii, et see lõikab läbi dreenide ülemised otsad, võib kaaluda dreenide korkimist (joonis 5). Sellisel juhul dreenitoru ei jätkata, vaid katkestatud dreenitorude otstesse pistetakse korgid ja dreeniveed juhitakse edasi kollektorisse. Läbilõikekohast ülesvoolu jäävate dreenide veed võib juhtida otse liinirajatise kaevikusse eeldusel, et dreenide pikkus on kõige rohkem kaks meetrit ja läbilõikekohta ehitatakse kruusfilter. Muul juhul suunatakse dreeniveed uude kollektorisse. Tuleb meeles pidada, et piirdealadel ja teenindusradadel on pinnase tihenemisrisk suur ja seetõttu on kuivendamine eriti vajalik.

Tõlge: uusi salaoja = uus dreen, T = korkimine, K = parandus, viemäri = kanalisatsioon, vj = veetoru

Joonis 4. Kui liinirajatis kulgeb peaaegu samas suunas dreenitoruga, siis ehitatakse dreen põiki liinirajatise kaevikuga ja paigaldatakse uus lisadreen ehitamisest puutumata pinnasesse. Pilt: Rainer Rosendahl

11

Tõlge: kaasuputki = gaasitoru, vesijohto = veetoru, tms = vms

Joonis 5. Kui dreenide lõpud lõigatakse läbi nii, et nende pikkus on kõige rohkem kaks meetrit, võib otsustada korkimise kasuks ja juhtida dreenilõppude veed otse kaevikusse eeldusel, et lisatakse kruusfiltrid

13

5. Parandustööde rakendamine

Parandustööd tehakse vastavalt projektile. Hea tava on kasutada eraldi remondimeeskonda, kes parandab rikutud kohad süsteemselt (foto 10 ja 12). Mõistlik on remonttööde tegemisel kasutada väljaõppinud drenaažiehitajat. Plaanitud drenaaži läbilõikamine ja selle parandamiseks ettevalmistamine on parem variant, kui juhuslik katkestamine. Alati tekitatud kahjusid kohe ei märgatagi, eriti, siis kui näiteks kaableid paigaldatakse kitsasse kaevikusse ja kaeviku kinnijäämine toimub korraga. Liinihaldur vastutab ka hiljem ilmnevate dreenirikete parandamise eest, kui need rikked on põhjustanud liinirajatise ehitamine.

Parandustööd tuleb teha võimalikult kiiresti peale drenaaži purunemist (Pilt 6), hiljemalt mõne päeva jooksul, kuna märgades tingimustes võib parandamata drenaaž põhjustada korvamatuid kahjusid.

12

Pilt 6. Läbilõigatud dreenitoru. Foto: Rainer Rosendahl

Läbilõigatud dreenitoru parandus tehakse joonis 7 järgi, kui ehitatakse veetorustikku, kanalisatsiooni vms ja kui kaeviku laius dreenitoru suunas on alla kolme meetri. Läbilõigatud dreenitoru asendatakse kasutades jäika augustatud (perforeeritud) dreenitoru ehk topeltseinaga drenaažitoru. Lühikestes jätkamistes võib kasutada augustamata toru nagu näiteks reoveekanalisatsioonitoru.

Toru ringjäikus peab olema vähemalt SN 8 (8 kN/m²). Paigaldatava toru siseläbimõõt peaks olema võimalikult lähedane läbilõigatud dreenitoru siseläbimõõduga ja see peab vähemalt 60 cm ulatuma väljapoole liinirajatise kaeviku servadest. Liitekohad peavad olema tihedad ja neid võib teha muhvtoruga, teleskooptoruga või ühendushülsiga (liugmuhviga). Ühendusmuhv võib olla tehases valmistatud, kuid selle võib valmistada sadulhülsina lõigates topeltseinaga drenaažitorust vähemalt 30 cm pikkuse tüki, mis lõigatakse pikisuunas lahti ja mille alt eemaldatakse vajadusel u 5 cm laiune tükk. Liitekohtadele rajatakse kruusfilter või täidetakse kogu kaevik drenaažikruusaga kuni künnikihini.

Põlde on põhiliselt kuivendatud savitorudega ja viimasel ajal on mõnevõrra kasutatud kookoskiuga kaetud plastist dreenitorusid. Savitoru seinapaksus on plasttoru omast suurem st siseläbimõõdult samad savi- ja plasttorud ei ole välisläbimõõdult samad. Seetõttu peab olema eriti tähelepanelik ja valima sobiva lahenduse torude ühendamiseks, et liidus oleks tihe. Savitoru jätkamisel peab olema eriti hoolikas, et liitekohast järgmine savitoru ei nihkuks paigast ja sinna ei tekiks liiduseava.

13

Tõlge: kaivanto salaojan kohdalla = kaeviku laius dreeniga lõikumise kohas, kaivanto normaalisti = ehituskaeviku laius tavatingimustes, ruokamultakerros = künnikiht, salaojasora = filterkruus, maaviemäriputki, SN 8 = kanalisatsioonitoru, SN 8, tiivistetty kivimurske = tihendatud killustik, liitosholkki = liidusmuhv, hülss, kaasuputki, vesijohto tms = gaasitoru, veetoru vms

Joonis 7. Läbilõigatud dreenitoru parandamine, kui ehituskaeviku laius on kuni kolm meetrit. Dreenitoru parandatakse kasutades jäika augustamata kanalisatsioonitoru või perforeeritud topeltseinaga drenaažitoru. Toru ringjäikus peab olema vähemalt SN 8. Müüakse ka teleskoopseid remonttorusid.

Joonis: Salaojayhdistys ry

Siis võib juhtuda, et pinnas pääseb dreenitorustikku ja ummistab selle. Kookoskiuga kaetud toru ühendamisel tuleb kookosekiht eemaldada ja toruühendus tehakse nii nagu tavalise plastist dreenitoruga.

Dreenitoru alla jääv kaevik täidetakse killustikuga, mille kihtide paksus on 20-30 cm. Killustikukihid tihendatakse ekskavaatorikopaga vibreerides ja dreenitoru all peab killustikukihi laius olema vähemalt 60 cm. Parandatud dreenitorust ülespoole jääv kaeviku osa täidetakse killustiku või kruusaga kuni künnikihini või kuni 30 cm kõrgusele maapinnast (Joonised 7, 8 ja 9).

14

Foto 8. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamine ja dreenitoru parandamine.

Foto: Rainer Rosendahl

15

16

Joonis 9. Läbilõigatud dreeni alla pannakse killustik kihtide kaupa, mis tuleb tihendada. Savitoru pealt eemaldatakse pinnas ulatuses, et torude jätkamine tehakse vähemalt 60 cm kaugusel kaeviku servast puutumata pinnases. Nii nagu kõik liidused, tuleb ka savitoru ja plasttoru liitekoht teha tihedaks. Parempoolsel pildil on näha elektrikaabli paigaldust, mille tulemusel on dreenitoru rikutud ja põld märg. Ka hoiatuslint on vales kohas kohe kaabli peal.

Vasakpoolne pilt: Airi Kulmala, parempoolne: Anon

Kui liinirajatise kaevik lõikab dreenitoru küllalt terava nurga all nii, et mõlemad kulgevad peaaegu paralleelselt rohkem kui kolme meetri ulatuses, siis tuleb dreenitoru jätkata põiki üle liinirajatise kaeviku ja lisaks tuleb rajada uus dreen puutumata pinnasesse (joonised 4 ja 10).

Kui kaeviku laius on üle kolme meetri, siis tavaliselt ehitatakse mõlemale poole kaevikut uued kollektorid.

17

Joonis 10. Dreen parandatakse lisadreeni paigaldamisega, kui liinirajatise kaevik lõikub dreeniga küllalt terava nurga all nii, et liinirajatise trass kulgeb peaaegu paralleelselt dreenitoruga rohkem kui 3 m ulatuses. Foto: Rainer Rosendahl

Drenaažisuudme remont

Kuivendussüsteemi toimimise eeltingimus on see, et drenaažisuue toimib. Üldjuhul paigaldatakse drenaažikollektori otsa vähemalt 2-3 meetri pikkune perforeerimata toru. Suudmetoru otsas on klapp, mis takistab väikeste loomade pääsemist drenaažitorustikku. Kui drenaažisuudme lähedal on vaja kaevata ja suue saab viga, siis asendatakse see kompleksselt uue drenaažisuudmega (joonis 11).

18

Tõlge: tiivistetty savikerros = tihendatud savikiht, salaoja = kollektor, ankkurit = ankurvaiad, läppä = klapp, laskuaukko = drenaažisuue, kiveys = kivikindlustus

Joonis 11. Drenaažisuue koosneb vähemalt 2-3 meetri pikkusest perforeerimata torust, mille otsas on klapp. Ankurdamine, nõlva kindlustamine ja voolusängi kivikindlustus tehakse vajadusel. Joonis: Salaojayhdistys ry

Seadedrenaaž ja –kaevud

Seadedrenaaži kaevude sissevoolu- ja väljavoolutorud on koosnevad üldiselt 12 meetri pikkuselt perforeerimata torudest. Kui need torud saavad viga, siis katkine toru vahetatakse välja kogu latt-toru pikkuses (6 meetrit).

Drenaažisüsteemides esineb palju erineva otstarbega kaevusid nagu näiteks kontroll-, neelu-, kraavi-, jaotus- ja suudmekaevud. Kui kaevusid kahjustatakse, siis tuleb need parandada esialgsesse seisukorda

19

Joonis 12. Hea ehitustava kohaselt teeb parandustöid eraldi töörühm, kes süsteemselt remondib purunenud drenaaži ja liinirajatiste ehitajad saavad oma tööga edasi liikuda. Foto: Rainer Rosendahl

Joonis 13. Dreenitoru parandus tuleb teha kohe või hiljemalt mõne päeva jooksul, et lahtisesse drenaaži ei pääseks pinnast vms. Foto: Airi Kulmala

20

Parandustööde rakendamine

 Uued dreenid ja kollektorid, kuhu ühendatakse läbilõigatud dreenid, tehakse remonttööde kava kohaselt

 Läbilõigatud dreen asendatakse jäiga toruga ja liitmikud tehakse erilise hoolega  Parandatud torulõigud toestatakse killustikuga, täitematerjali tihendamine on eriti oluline

pehmes pinnases  Drenaažisuudmed asendatakse uutega ja toestatakse, kui liinirajatis paigaldatakse kraavikaldale

nii, et suudmed saavad viga  Ühendus-, regulaator-, neelu-, sette-, suudmekaevud parandatakse, kui neid on vigastatud  Seadedrenaažiga kaasnevad ehitised ja muud võimalikud kuivendusrajatised remonditakse, kui

neid on vigastatud

6. Järelevalve ja dokumenteerimine

Ehitushanke tellija esindaja vastutab ehitustööde järelevalve eest. Drenaaži remonditööde järelevalve tegemisel on mõistlik kasutada kuivendussüsteemidele spetsialiseerunud asjatundjat. Järelevalvaja ülesanne on tagada, et töö tehakse vastavalt plaanile. Järelevalvaja nõustab vajadusel ehitajat ja teeb koostööd projekteerijaga, kui esineb arusaamatuid kohti.

Ehitushanke tellija esindaja peab parandustööd dokumenteerima. Töö käigus peab GPS-iga fikseerima lisaks liinirajatisele ka kõik remonditud kuivenduselementide asukohad. Parandatud dreeniehitistest tehakse fotod, mis on dokumentatsiooni osa. Maaomanikule/valdajale tuleb esitada liinirajatise lõpliku asukoha ja parandatud dreenisüsteemide andmed. Kui remondikava (projekt) on koostatud, siis tuleb ehitustööde käigus tehtud muudatused selles kajastada. Maaomanikule ja maahaldajale tuleb esitada viimane täiendatud drenaažiplaan, kuhu on peale kantud ehitatud liinirajatis. Kasulik on saata muudatustega drenaažisüsteemide plaan ka Salaojayhdistyse poolt ülalpeetavale andmebaasile, kus seda säilitatakse ja on kättesaadav maaomanikule edasiseks hoolduseks ja kapitaalremondiks.

Maa-alused liinirajatised tuleb maastikul markeerida vastavalt märkenormidele. Märkepostid või – vaiad tuleb asetada nii, et need segaksid võimalikult vähe maakasutust.

Tuleb kasuks, kui töö käigus kas järelevalvaja või ehitaja teeb fotosid ja fikseerib, kuidas remonditööd on läbi viidud.

7. Seire

Liinirajatiste ehitamine võib põllukuivendusele probleeme tekitada. Teisalt võivad kuivendusprobleemid olla tingitud ka muudest põhjustest. Hea oleks kui liinirajatise ehitaja arutab põlluharijaga, millises seisundis on kuivendussüsteem enne ehitustöödega alustamist.

Kui põllul esineb liigniiskeid alasid, siis need kohad märgitakse parandustööde või liinirajatiste plaanile. Seejärel kontrollitakse, kas põllul olev märg ala jääb liinirajatise piiridesse, mis võib viidata, et läbilõigatud dreenitorude liitmike ehitamine on ebaõnnestunud. On võimalik, et ehitustööde käigus on dreenidesse sattunud pinnast, mistõttu torud on ummistunud. Torurike või ummistumine võib

21

mõjutada kogu drenaažisüsteemi toimimist väga suurel alal. Liinirajatise kaeviku kaudu võib vesi voolama hakata ja põhjustada liigniiskust, kui vee eemale juhtimine pole õnnestunud. Kindlasti tuleb alati kontrollida, kas drenaažisuudmest vesi voolab, kui maapind on märg.

Kohe, kui kuivendusprobleemid ilmnevad, on soovitatav viivitamatult ühendust võtta liinirajatise omanikuga või liinirajatise omaniku poolt määratud esindajaga ja kokku leppida, kuidas toimida. Liinirajatise omanik võib soovida kontrollida ja vajadusel ise vea parandada või lubab korvata maaomaniku/valdaja poolt kontroll- ja parandustöödega tehtud kulud. Kui maaomanik/valdaja viivitab asjatult kaebuse esitamisega või parandab purunenud dreeni ise, võib ta kaotada õiguse nõuda hüvitist. Kui remont tuleb teha lühikese etteteatamisajaga, tuleb ikkagi üritada enne tööde algust liinirajatise omanikuga kokku leppida. Liinirajatise kaitsetsoonis töötamine nõuab alati teatamist liinirajatise omanikule või liinirajatise väljamärkimist.

Drenaažitorustike parandustöödele pole garantiiaega kehtestatud ja kui seda keegi ka pakub, siis pole mingit põhjust nõustuda. Kahju tekitanud vead tuleb igal juhul parandada, kui kahjustus on põhjustatud liinirajatise hanke käigus.

Seirel ja võimalike probleemide lahendamisel on abiks fotode tegemine. Need selgitavad sageli vigade põhjusi ja seire tulemusi. Olulised on ka pildid, mis on näitavad, milline oli olukord enne liinirajatiste ehitamist.

8. Kokkuvõte

Siin on nimekiri liinirajatiste arendajatele, millega tuleb liinirajatiste projekteerimisel ja ehitamisel arvestada

Nimekiri liiniehitajatele

1. Hangi maaomanikult luba liinirajatise ehitamiseks 2. Väldi liinirajatise asukohana põlde 3. Tee esialgne plaan koostöös maaomanikuga/valdajaga

- Uuri trassivariante - Arvesta maaomaniku soovidega liinirajatise paigaldussügavuse kohta ja maapealsete ehitiste

asukohale - Veendu, et liinirajatis ei takista drenaaži hooldust (suudmed, läbipesuliitmikud jne) - Ka teepeenardes võib olla dreene ja nendega seotud rajatisi - Arvesta drenaažiga juba uurimistööde ajal (puurimine)

4. Selgita välja kuivendussüsteemi seisund 5. Hangi piirkonna drenaažiplaanid 6. Väldi dreenide läbilõikamist 7. Tee ettevalmistused dreenide ja drenaažiehitiste parandamiseks

- Erialaspetsialisti koostatud plaan on vajalik, kui liinirajatise ehitamine nõuab ulatuslikke parandustöid

- Enne töödega alustamist varusta end parandustöödeks vajalike materjalidega (torud, liitmikud, kruus jne)

22

8. Märgi dreenid maastikul/plaanil, et ekskavaatorijuht oskaks nendega arvestada 9. Kui dreen lõigatakse läbi/puruneb kogemata, paranda see kohe või hiljemalt paari päeva jooksul

- Märjal ajal võib rikutud drenaažisüsteem põhjustada kahjusid põllule ja ümbritsevale keskkonnale. Avatud dreenist võib lisaks sisse pääseda näiteks pinnast või väikeloomi, mis võivad hiljem veevoolu dreenides takistama hakata

- Põllukuivendus peab pärast parandustöid endistviisi toimima - Parandamisel kasuta jäika toru, ehita tihe liidus - Paigalda drenaažitoru alla killustik, pea meeles seda vibraatoriga tihendada, dreenitoru ei tohi

läbi vajuda ega painduda - Kata liitekohad drenaažitoru kohal filterkruusaga kuni künnikihini - Paranda ka muud konstruktsioonid kohe peale kahjustamist - Esita uuendatud kuivendusplaan, kuhu on kantud uued liinirajatised maaomanikule/valdajale

ja Salaojayhdistys ry andmebaasi 10. Valmistu kontrolliks ja tee dokumentatsioon korda

Rohkem teavet ms

www.salaojayhdistys.fi

www.mtk.fi

Lisa 2_Savitorudreeni parandamine plastist teleskooptoru abil.pdf

Savitorudreeni parandamine plastist teleskooptoru abil

1. Katkine dreen

2. Eemalda katkised torud ja lükka teleskooptoru üks muhv lõpuni savitorule peale

3. Kontrolli, et plasttoru mahuks parandatava savitorudreeni vahele, vajadusel lõika teleskooptoru lühemaks

4. Lükka teine teleskooptoru muhv savitorule, vajadusel kata liitekohad geotekstiiliga

Lisa 3_Savitorukollektori parandamine teleskooptoru abil.pdf

Savitorukollektori parandamine teleskooptoru abil

1. Kasutatud on teleskooptoru üht osa, läbiviiguhülssi ehk liugmuhvi ja topeltseintega drenaažitoru

2. Savitorukollektor (siseläbimõõdult samad savitorud võivad olla erineva välisläbimõõduga)

3. Paigalda muhviga plasttoru savitorule lükates muhvi lõpuni savitorule

4. Kontrolli, et teleskooptoru oleks õige pikkusega, vajadusel sae see lühemaks

5. Paigalda teleskooptoru teine muhv jätkatava kollektori savitorule.Vajadusel võib plastmuhve kuumutada, et need sulaksid tihedalt savitorude ümber

6. Betoonkaevust väljavool ja ühendamine savitoruga

Savitorukollektori ühendamine plastist suudmetoruga plasttorust valmistatud muhvi abil

Plasttoru paigaldatud savitoru sisse DN50

Plastist dreeni paigaldamine savitorusse DN50

Kollektori ühendamine liugmuhviga või kaksikmuhviga De110 De110/95plast/DN75 savi

Savitoru DN75 ühendamine De110 plasttorumuhviga

Suudmetoru M100 ühendamine savitorukollektoriga DN75 kaksikmuhviga De110

TC0419-1_asendiplaan(Mullavere KP kaabel).pdf

3.4‰

399+600

399+700

399+800

K

K K

K

D

K

D

D D

D

D D

D

D D

D

DD

D

D D

D

D D

D

D D

D

D D

D

KK-4.1

KK-5.1

K-5.3

K K

K

NR 5.1

NR 4.1

NR 5.8

KE

haritava maa piir

100 E

140 E70.30

70.30

70.40

70.40 70.50

70.60

70 .70

72.70

72.90 72.90

72.90

70 .60

70.50

70.60 70.70 70.80

70.90 71.00

71.10 71.20

71.30

71.40

71.50

71.60

71.70

71.80

71.90

72.00

72.10

72.20

72.30

72.40

72.50

72.60

72.80

72.70 72.60

72.50 72.40 72.30 72.20 72.10 72.00 71.90 71.80 71.70 71.60 71.50 71.40 71.30 71.20 71.10 71.00 70.90 70.80 70.70 70.60 70.50 70.40 70.30

70.20

70.10

70.00

69.90

71.80

71.70

71.60 71.50

71.40 71.30 71.20 71.10 71.00 70.90 70.80

70.60

70.50

70.40

70.30 70.20

70.10

70 .30

70.20

72.80

0.5

Mullavere

Nähtavuskolmnurk3*80m

Näht avu

sko lm

nu rk3

*8 0m

Nähtavuskolmnurk3*80m

0.75

5

0.5 3.5

3.5 0.5

923b 923b 911

911

4.9 0.5

5.1

A 56

A 56 R 10

5m

R 10

5m A

69

A 69R 34 0m

0+00

R 15m

0+20

R ‑15m R 15m

0+40

R ‑15m

0+60

0+67

R ‑15m

R ‑1 5m

0+20

0+32

0+0 0

Ma an

te ev

iad uk

ti

te lg joo

n

TÜ Ü

P 3

1

2

B

A

72 00

4200

4620

76 20

0,4 kV liitum iskilbid

LK-F1, LK-F2

4.6 1.5

8.5

3. 5

7.6

R6.0

R6.0R 10

.0

R6.0

68 .00

67 .90

68.15 68.15

68.12 68.12

68.13 68.13

68 .00

68 .1 0

68.10

68.14

/

S

24701:001:1573 Tapa-Tartu raudtee R19

57801:002:0162 Oru

24701:001:1596 Tapa-Tartu raudtee R20

24701:001:1588 Haavikuääre

24701:001:1597 14202 Mullavere-Visusti tee

57801:002:0170 Tamme

Teekaitsevöönd

/ /

/

LK-F1 3x80A

LK-F2 3x80A

Swiper OÜ töö nr 24043 Projekteeritud liitumiskilp

Projekteeritud liitumiskilp LK227973 -Kilbi tootja poolt kilbi soklile märgitud kilbi paigalduskõrgust tähistav joon/sälk peab jääma vahetult ümbritseva maapinnaga samale kõrgusele -Kilbi uks peab avanema konteineri suunal

1W 2

1W2 1W2

1W 2

Projekteeritud Elektrilevi OÜ 15 kV keskpinge kaabli ümber tõstmine, Al 3x50+25, nr 1952, Ltrass-165m Kaabel paigaldada kogu ulatuses kaitsetorusse (raudteemaal - Ø160, 750N, sügavus min 1m; kraaviga ristumisel - Ø160, 750N, sügavus min 1,5m kraavi põhjast. ristumine raudteega - Ø110, 1250N, sügavust vt põikprofiililt)

Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt. seletuskiri ptk 6.

Elektrikaabel paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 70m, (puurauku sissetõmmatav toru PE D110, 1250N). Ristumine PK 399+761, vt põikprofiili

Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt. seletuskiri ptk 6.

Ettevaatust, ristumine EVR TTA sidetrassiga!!!

61

3,4

5,9

Teekaitsevöönd

21,3

Tapa-Tartu raudtee R18 elektriliitumine, Visusti küla, Jõgeva vald, Tartu maakond - Elram OÜ, töö nr LC0953

4,6

5,5

1.555km

1.685km

Riigitee nr 14202 Mullavere-Visusti km 1,48 maanteeviadukti eel- ja tööprojekti koostamine ja ehitamine - GRK Eesti AS

Tingmärgid (LEONHARD WEISS OÜ)

1W2 1W2 Projekteeritud KP kaabelliin

Märkused: 1. Ehitustööd teostada vastavalt kehtivatele seadustele ja normatiividele. 2. Kõrgused on EH2000, koordinaadid L-Est97 süsteemis. 3. Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega - OÜ Raxoest. 4. Ehitamise käigus täpsustada olemasolevate trasside asukohad ja sügavused maapinnas ning

arvestada tehnorajatiste kaablikaitsevöönditega, milles kõikvõimalikud kaeve ja mulltööd kaablivaldaja loata on keelatud.Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult vastava rajatise valdaja järelvalve üksusega.

Olemasolevad tehnovõrgud Olemasolev keskpinge õhuliin Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpinge maakaabel Olemasolev madalpinge maakaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekaabel(valguskaabel) Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev sadeveekanalisatsioon Olemasolev drenaaž Kinnistu piir

Tööst välja jääv keskpinge maakaabel

Projekteeritud trassi rajamine kinnisel meetodil Suundpuurimise lõpu- ja alguskaevik Projekteeritud kaitsetoru

Projekteeritud jätkumuhv KP kaablil

Projekteeritud veeviimarid

Raudtee juurdepääsu laiendamine/rajamine

Olemasolevate isoleerlukkude demonteerimine

Olemasoleva raudtee demonteerimine

Projekteeritud raudtee telg

ringikõveratel siirdekõveratel

Projekteeritud ballasti nõlv

Tingmärgid(Eesti Raudtee AS)

sirgetel

Projekteeritud mulde/süvendi nõlv

LEPPEMÄRGID (OÜ Vesiaed)

KKK

RP1 (kivi) 57.09

150 R

0,08Vm 0,14Pp 120-1,2-E

KE KE

K K K

K K

KKK

K K

Maaparandusehitise piir Maaparandusehitise nimetus / ehitise kood / ehitise lühitähis / ehitise pindala / ehitise pindala pärast rekonstrueerimist (ha)

KUUDE 3101820010010/001

EH-2 / 29,1 / 28,6

Kavandatav raudteetrass

100 E

Rekonstrueeritav eesvool Rekonstrueeritav kraav

Veejuhtme number ja voolu suundK-1

Olemasolev drenaaži kollektortoru Olemasolev drenaažitoru

Piketi number (ristprofiili mõõtmise asukohas tekstiraamiga) Ajutise reeperi asukoht, number, kirjeldus ja reeperi kõrgusarv

T-1.1 Olemasolev truup numbriga

Rekonstrueeritav kaev (a), korrastatav kaev (b), olemasolev korras kaev (c)

Ehitatav drenaažitoru

a b c

Projekteeritud drenaanzitoru ja/või suudmetoru nimiläbimõõt millimeetrites (joone all R - rekonstrueerimine, E - ehitamine) Raiutav pind (ha) ja töö liik (Vm-madal võsa, Vk-kõrge võsa, Pp-peenpuistu, Pj-jämepuistu, Np-peenvõsa niitmine), joone all lõigu pikkus (m), kaevemaht (m3/m) ja töö liik (E-ekskavaator)

Drenaažisüsteemi number NR 1.1

Likvideeritav drenaaži kollektortoru

Rekonstrueeritava või rajatava toru ühendamine olemasoleva toruga ja olemasoleva toru sulgemine

Kollektori läbimõõdu muutepunkt

Ehitatav eesvool

Ehitatav drenaaži kollektortoru

Uus ehitatav kaev numbriga ÜK-2.2

Likvideeritav kaev numbriga NK-3.3

Veejuhtme töömahu muutepunkt

Rekonstrueeritav või rajatav kollektoreesvool

K K K

Likvideeritav drenaažitoru

D D D

D1 D1 D1

D D D

92+00

Veeviimar

Ehitatav kraav

(sikk-sakk joonega on tähistatud väljakaevatav osa)

Tellija

Keel

Staadium

Mõõtkava

Lehti Leht

Projekt

Joonis Joonise nr

E-post [email protected] Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348

LEONHARD WEISS OÜ

LEONHARD WEISS OÜ

Janek Lõhmus Janek Lõhmus Janek Lõhmus

Asendiplaan

53 477 135

Tööprojekt

1

M 1: 500

TC0419-1

EST 1

Projekteeris

Kontrollis

Projektijuht

Voldi 110/15 F. Puurmani 15kV kaabelliini ümber tõstmine Mullavere viadukti juures, Visusti küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

TC0419-1_asendiplaan(Mullavere KP kaabel)_bind.dwg

TC0419-2_Põikprofiil.pdf

0 10 20 40-10-20-40 60

65

70

63 .9

45

63 .9

45

Vahekaugus:

Kõrgusmärk:

8.98 2.00 0.90 0.40 0.90 0.50 1.21 3.80 3.80 1.21 0.50 0.90 0.40 0.90 2.00 9.90

62 .3

0

62 .2

8

62 .3

0

62 .2

8

61 .6

8

61 .6

8

63 .1

1

63 .1

1

62 .2

8

61 .6

8

62 .3

2

62 .3

2

68 .9

2

68 .3

1

62 .2

8

61 .6

8

15 Savine liivmoreen, sitke

6 Muld

1:1.5

1:1.5 1:1.5

1:1.5

2.5% 2.5%

4.0%4.0% 2.0%2.0%

63 .1

8

63 .1

8

0%

Ristumine PK 399+761

30-30

1W2 1W2 1W2 1W2

1W2 1W2

1W2 1W2 1W2 1W2 1W2 1W2 1W2 1W2 1W2 1W2 1W2 1W2

1W2 1W2

1W2 1W2 1W2 1W2

R=25m R=25m

1. 5

1 1

Elektrikaabel paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 70m, (puurauku sissetõmmatav toru PE D110, 1250N).

Kaabli paigalduskõrgus 60.18

Pinnase väljalõikamine

Tellija

Keel

Staadium

Mõõtkava

Lehti Leht

Projekt

Joonis Joonise nr

E-post [email protected] Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348

LEONHARD WEISS OÜ

LEONHARD WEISS OÜ

Janek Lõhmus Janek Lõhmus Janek Lõhmus

Põikprofiil

53 477 135

Tööprojekt

1

M 1: 100

TC0419-2

EST 1

Projekteeris

Kontrollis

Projektijuht

Voldi 110/15 F. Puurmani 15kV kaabelliini ümber tõstmine Mullavere viadukti juures, Visusti küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

TC0419_Seletuskiri.pdf

LEONHARD WEISS OÜ Vesse 8 Tel +372 601 2285 [email protected] Registrikood 12083348 11415 TALLINN EL10665798-0001 www.leonhard-weiss.ee

TELLIJA: LEONHARD WEISS OÜ TÖÖPROJEKT Vesse tn 8 Tallinn, 11415 Tel: +372 601 2285 E-post: [email protected] Registrikood: 12083348

Voldi 110/15 F. Puurmani 15kV kaabelliini ümber tõstmine Mullavere viadukti juures,

Visusti küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond SELETUSKIRI

Projektijuht: Janek Lõhmus

Nr TC0419

Tartu august 2024

LEONHARD WEISS OÜ TC0419 Voldi 110/15 F. Puurmani 15kV kaabelliini ümber

tõstmine Mullavere viadukti juures, Visusti küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

19.08.2024 lk 2/8

Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa:

Projektijuht ja Janek Lõhmus vastutav projekteerija [email protected]

GSM +372 53 477 135 Pädevustunnistuse nr EL-021-21

Maalepingute sõlmija Kaili Lilleleht [email protected] GSM +372 52 07 008

LEONHARD WEISS OÜ TC0419 Voldi 110/15 F. Puurmani 15kV kaabelliini ümber

tõstmine Mullavere viadukti juures, Visusti küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

19.08.2024 lk 3/8

Sisukord

1. Üldosa ...................................................................................................................................... 4 1.1. Asukohaplaan ................................................................................................................... 4 1.2. Lähteandmed .................................................................................................................... 4 1.3. Normdokumendid .............................................................................................................. 4 1.4. Uuringud ........................................................................................................................... 5

2. Projekti piirangud...................................................................................................................... 5 2.1. Elektripaigaldise kaitsevöönd ............................................................................................ 5

3. Elektrivõrk – tehniline lahendus ................................................................................................ 6 3.1. Maakaabelliinid ................................................................................................................. 6 3.2. Tähistused......................................................................................................................... 7

4. Demontaaž ja jäätmete käitlemine ............................................................................................ 7 5. Pinnasekatete taastamine ja kõrghaljastuse säilitamine ........................................................... 7 6. Maaparandusehitistega seotud tegevused ............................................................................... 7 7. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve ........................................................................... 8

LEONHARD WEISS OÜ TC0419 Voldi 110/15 F. Puurmani 15kV kaabelliini ümber

tõstmine Mullavere viadukti juures, Visusti küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

19.08.2024 lk 4/8

1. Üldosa

Projekti eesmärk on Voldi 110/15 F. Puurmani 15kV kaabelliini ümber tõstmine Mullavere viadukti juures, et kaabel ei jääks ette uuele raudtee trassile ning Mullavere viaduktile.

1.1. Asukohaplaan

Joonis 1.1. Projekteeritud objekti asukohaplaan (allikas kaart.delfi.ee)

1.2. Lähteandmed

Objekti projekteerimisel on aluseks võetud järgmised dokumendid, tehnilised tingimused ja varem projekteeritud projektlahendused:

- Elektrilevi OÜ lähteülesanne nr 476462

1.3. Normdokumendid

Elektripaigaldise projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Eesti Standardikeskuse poolt välja antud ehitusvaldkonna standarditest ja juhendmaterjalidest. Projekti koostamisel aluseks võetud olulisemad standardid ja normid: - Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; - Seadme ohutuse seadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; - Liiklusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; - Jäätmeseadus ja sellest tulenevad kehtestatud nõuded; - Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; - Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“; - Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele,

ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded;

- EVS 843:2016 Linnatänavad;

LEONHARD WEISS OÜ TC0419 Voldi 110/15 F. Puurmani 15kV kaabelliini ümber

tõstmine Mullavere viadukti juures, Visusti küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

19.08.2024 lk 5/8

- EVS 932:2017 Ehitusprojekt; - EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt - EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kv võrgustandard; - EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded; - EVS-EN 50341-1:2013 Elektriliinid vahelduvpingega üle 1 kV, Osa 1: Üldnõuded, Ühised

eeskirjad; - EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti

siseriiklikud erinõuded (SEN); - EVS-EN IEC 61936-1:2021 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV ja

alalispingega üle 1,5 kV. Osa 1: Vahelduvpinge; - EVS-EN 50522:2010 „Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine“; - EVS-EN 60529:2001/A2:2014 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood); - EVS-EN 50160:2010 Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused; - EVS 720:2015 Paigalduskaablid. Polüvinüülkloriidmantliga paigalduskaabel; - EVS-HD 308 S2:2007 Kaablite ja paindjuhtmete soonte tähistamine; - Transpordiameti riigiteede normdokumendid; - Elektrilevi OÜ normdokumendid:

https://www8.energia.ee/public/ee043.nsf/PKDE?OpenView&ExpandView;

1.4. Uuringud

- Uuringute topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega – OÜ Raxoest.

2. Projekti piirangud

Kolm päeva enne ehitustööde algust on ehitajal kohustus võtta ühendust kinnistute valdajatega, teavitades neid tööde teostamisest nende maaüksusel ning arvestama nende tingimuste ja nõudmistega ning tehnovõrkude valdajatega (vastavalt kooskõlastuse tingimustele). Tööd teostatakse vastavalt tellija ja kohalikku omavalitsuse kehtestatud korrale. Meetmed ohutuks tööks elektriseadmetel ja nende kaitsetsoonis määrata kindlaks tööjuhatuse koosolekul enne tööde alustamist. Ehitustöödel või selle ettevalmistamisel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged/vastuolulised, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga.

Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega, sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamine või ümberehitus. Lahendused ajutistele ümberehitustele kuuluvad ehituse töövõttu. Ehitustööde käigus ja sidepaigaldiste hilisemal käidul juhinduda eespool toodud eeskirjadest ja Eesti vabariigis kehtivatele normatiividest ja seadustest ning kinni pidada töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest ning headest tavadest.

2.1. Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. (Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 70 lõike 8 alusel) ....

§ 10. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus (1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit;

LEONHARD WEISS OÜ TC0419 Voldi 110/15 F. Puurmani 15kV kaabelliini ümber

tõstmine Mullavere viadukti juures, Visusti küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

19.08.2024 lk 6/8

5) 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit.

(2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist.

(3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

(4) Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes 100 meetri kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

(5) Laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd on piki liini kulgev õhuruum, mida mõlemalt poolt liini teljest 100 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

(6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. ....

3. Elektrivõrk – tehniline lahendus

3.1. Maakaabelliinid

Projekteeritud kaablite parameetrid koos algus- ja lõpp-punktidega on toodud elektriskeemil, kaablite kulgemine looduses esitatud asendiplaanil, põhimaterjalid spetsifitseeritud spetsifikatsioonis ning tööde mahud on esitatud vormikohases tööde mahtude tabelis.

Kaabel paigaldada kogu ulatuses kaitsetorusse - raudteemaal - ∅160, 750N, sügavus min 1m; kraaviga ristumisel - ∅160, 750N, sügavus min 1,5m kraavi põhjast; ristumine raudteega - ∅110, 1250N, sügavust vt põikprofiililt. Kogu kaablitrassi ulatuses tähistada kaabel märkelindiga. Kaablite jätkumuhvi tegemisel tuleb jälgida, et jätkumuhv satuks kaablitrassi sirgele osale, lisaks tuleb kaablimuhvid kaitsta poolitatavate torudega. Kaabli montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid.

Ehitamise käigus täpsustada olemasolevate trasside asukohad ja sügavused maapinnas ning arvestada tehnorajatiste kaablikaitsevöönditega, milles kõikvõimalikud kaeve ja mulltööd kaablivaldaja loata on keelatud. Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult vastava rajatise valdaja järelvalve üksusega.

Projekteeritud maakaabelliini paiknemine ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumisel olemasoleva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealt poolt pole võimalik kinni pidada nõutavast sügavusest või ei nõuta teisiti. Ristumisel ja rööpkulgemisel teiste kommunikatsiooni trassidega pidada kinni normidekohastest vahekaugustest - vt standardit EVS 843:2016 Linnatänavad, peatükk 10 tehnovõrgud. Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks. Paigaldatavate kaablite minimaalsed püstkaugused ristumistel (paigaldatav kaabel torus): - 0,4 kV kaablid – 0,1 m; - vee-kanalisatsioonitorud – soovitavalt 0,5 m, kitsastes oludes vähemalt 0,25 m - sidekaabel – 0,15 m, elektrikaabel kaitsetorus sidekaabli alt. - gaasitorud – soovitavalt 0,5 m, kitsastes oludes vähemalt 0,3 m - soojatorud - soovitavalt 0,5 m, kitsastes oludes vähemalt 0,25 m Minimaalsed rööpvahekaugused:

LEONHARD WEISS OÜ TC0419 Voldi 110/15 F. Puurmani 15kV kaabelliini ümber

tõstmine Mullavere viadukti juures, Visusti küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

19.08.2024 lk 7/8

- elektrikaablitest – 0,2...0,3 m, kuid arvestusega, et olemasolev kaabel ja selle kaitse kaevamisel viga ei saaks ega nihkuks; - sidekaablitest – 0,25- 0,5 m; - A ja B-kat. gaasitorud – 1,0 m, kitsastes oludes erikooskõlastuse kohaselt vähemalt 0,5 m. - C-kat. gaasitorust 2m. - vee-kanalisatsioonitorudest – 1 m, kitsastes tingimustes erikooskõlastuse kohaselt – 0,5 m. - soojatorud - soovitavalt 2 m, kitsastes oludes vähemalt 0,5 m.

3.2. Tähistused

Elektripaigaldiste – ja seadmete eri gruppide ja pingeastmete tähistuste kohta esitatavad nõudeid vaadata 0,4...20 kV Võrgustandard – identifitseerimine ja tähistamine.

4. Demontaaž ja jäätmete käitlemine

Demonteeritavad mastid, kilbid ja muud objekti piirkonnas on näidatud asendiplaanidel ning kogused töömahtude tabelis.

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest. Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadi jupid, RB tükid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis.

5. Pinnasekatete taastamine ja kõrghaljastuse säilitamine

Peale tööde või töölõigu lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee plaadid, äärekivid jne) esialgses mahus kaevetöödele eelnevasse seisundisse, kui joonistel ei ole ette nähtud teisiti. Taastamise mahud on ära näidatud asendiplaanil ja töömahtude tabelis.

Peale tööde või töölõigu lõpetamist tuleb töövõtjal taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud kinnistute piirimärgid.

Ehituskaevikust väljakaevatava ja tagasitäiteks mittekasutatava pinnase ladustamise asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning vedada litsentseeritud püsijäätmete käitluskohata. Kaevise teisaldamisel tuleb lähtuda maapõueseaduses toodud nõuetest.

Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Nendes kohtades, kus on oht mehhanismiga puud vigastada, tuleb puudele paigaldada tüvekaitsmed. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi.

Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele.

6. Maaparandusehitistega seotud tegevused

Ehitustegevused toimuvad järgmistel maaparandusehitise maa-aladel: - Visusti II (MS/ehitise kood 2103980020040/001)

LEONHARD WEISS OÜ TC0419 Voldi 110/15 F. Puurmani 15kV kaabelliini ümber

tõstmine Mullavere viadukti juures, Visusti küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

19.08.2024 lk 8/8

Maaparanduse projektiga „Kaarepere-Tartu raudteelõigu õgvenduste alale jäävate maaparandussüsteemide rekonstrueerimine, töö nr VA2315, Vesiaed OÜ“ planeeritavate kollektoreesvoolu trassidega ristumisel tuleb elektrikaabel paigaldada kaitsetorusse. Elektritrass paigaldada kollektoreesvoolu toru alt ning min püstvahe 0,5m peab olema tehnotrasside vahel. Likvideeritavaid dreene ja kollektoreid ei tohi ilma neid parandamata ära lõhkuda, enne kui maaparanduse projektiga on toimunud nimetaud dreenide ja kollektorite tamponeerimine. Peab olema välistatud sette kandumine olemasolevasse drenaaži. Purunenud drenaažitoru parandamisel ja drenaažikaeviku kinniajamisel järgida juhendites toodud nõudeid. Drenaaži lõhkumisel tuleb kahjustunud/purunenud torud asendada ligilähedase siseläbimõõduga nõuetekohase, tugevdatud, seest sileda pinnalise toruga või drenaažitoruga, ühenduskohad katta geotekstiiliga ja taastada drenaaži toimimine. Tööde käigus purunenud drenaažitorustik tuleb ära parandada ja avatud drenaažikaevik tuleb sulgeda esimesel võimalusel hiljemalt mõne päeva jooksul, et lahtisesse drenaaži ei pääseks pinnast vms. Dreenide ja kollektorite parandamisel juhinduda järgmistest juhenditest: - Drenaazitorustiku parandamise juhend - Savitorudreeni parandamine plastist teleskooptoru abil - Savitorukollektori parandamine teleskooptoru abil

7. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve

Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi Ehitusseadustikus toodud kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada kõigi huvitatud instantsidega s.h. tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult.

Taotlus_kooskolastada_tehnovorgu_ja_-rajatise_projekt_Mullavere KP kaabel_TC0419.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JANEK LÕHMUS PNOEE-38306296539 2024-08-19 08:03:51

Taotlus_kooskolastada_tehnovorgu_ja_-rajatise_projekt_Mullavere KP kaabel_TC0419.docx

TAOTLUS

TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKTI KOOSKÕLASTAMISEKS

Kellele

TRANSPORDIAMET

Registrikood
70001490

Juriidiline aadress
Tallinn 11413, Valge 4

Kellelt
Asutuse või isiku nimi
LEONHARD WEISS OÜ

Registri- või isikukood
12083348

Juriidiline aadress
või elukoht
Vesse tn 8 Lasnamäe linnaosa, Tallinn Harju maakond 11415

Kontaktaadress
Vesse tn 8 Lasnamäe linnaosa, Tallinn Harju maakond 11415

Telefon
53 477 135

E-post
[email protected]
1. Esitatavad materjalid:
Dokumendi liik
(ehitusprojekt või selle osa, volitused jne)
Dokumenti nimetus
(esitatava dokumendi täpne nimetus)
Dokumendi nr.
Tööprojekt

Voldi 110/15 F. Puurmani 15kV kaabelliini ümber tõstmine Mullavere viadukti juures,
Visusti küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

TC0419

2. Objekti asukoht (
Maakond, vald, küla: Visusti küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond
Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas:
Ristumised riigiteega

Teemaal kulgemine riigitee
14202 Mullavere-Visusti tee – 1,555 km ja 1,685 km
Riigitee kaitsevööndis
14202 Mullavere-Visusti tee – 1,555 - 1,685 km
3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg
Projekti eesmärk on Voldi 110/15 F. Puurmani 15kV kaabelliini ümber tõstmine Mullavere viadukti juures, et kaabel ei jääks ette uuele raudtee trassile ning Mullavere viaduktile.
Projekt realiseeritakse 2024 aasta suvi kuni sügis.

4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja -rajatis riigitee maale (Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 1581 lõige 1)
Võrk rajatakse avalikes huvides

5. Eelnevalt väljastatud nõuded, kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordiameti osakondadelt
-

6. Põhjendus Ehitusseadustiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele)

Taotleja
Ees- ja perekonnanimi
Janek Lõhmus
(juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja)
Allkiri

/allkirjastatud digitaalselt/
Taotluse esitamise kuupäev
19.08.2024