Otsus

Lisa Kambja Vallavolikogu 24.08.2022

otsusele nr 55

Külitse alevikus asuva Lepiko maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

LÄHTESEISUKOHAD

1. Lähteülesande koostamise alus

Kambja Vallavalitsusele 30.04.2021 Tõnu Kiisholtsi esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. 2. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande

kehtivusaeg

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarbega Lepiko maaüksuse kruntimiseks eraldiseisvateks maaüksuseks (6 elamumaa krunti,1 maatulundusmaa krunt ja 1 transpordimaa. Täiendavalt ette näha eraldise võimalused kergliiklustee rajamiseks) ning elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele ja heakorrale. Planeeringuala suurus on ca 5 ha.

Lähteülesanne on kehtiv kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Andmed planeeritava ala kohta: LEPIKO, KÜ tunnus: 94901:005:0131 Pindala: u 25 ha Sihtostarve: maatulundusmaa 100% Üldplaneeringu järgne maakasutus: määramata (st säilib olemasolev maakasutus)

Planeeringuala skeem (Maa-ameti geoportaal)

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid

3.1. Tartu maakonnaplaneering; 3.2. Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas; 3.3. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; 3.4. Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“; 3.5. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid asuvad vallavalitsuse arhiivis. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee). 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Planeeringuga esitada:

4.1. olemasoleva olukorra iseloomustus: 4.1.1. planeeritava ala piir, krundipiirid (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste piirid vähemalt 40 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala); 4.1.2. krundi/kruntide kasutamise sihtotstarve/sihtotstarbed; 4.1.3. planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; 4.1.4. senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; 4.1.5. olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed; 4.1.6. geoloogiline ülevaade. 4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: 4.2.1. kontaktvööndi olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh. juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad; 4.2.2. kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaatlik analüüs; 4.2.3. põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust kontaktvööndi keskkonnaga. 4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine lahendada planeeringuga (vt p2). Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja -järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritavad maa-alad). 4.4. Krundi ehitusõigus: 4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa, maatulundusmaa, transpordimaa; 4.4.2. hoonete suurim lubatud arv elamumaa krundil: 3 hoonet (1 üksikelamu + 2 abihoonet). Lisaks on lubatud püstitada 1 kuni 20 m² suurune hoone; 4.4.3. ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed: 11101 – üksikelamu, 12744- elamu, kooli vms abihoone;

4.4.4. krundi suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m² (elamu kuni 300 m², abihoone ei tohi olla suurem kui elamu); 4.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus elamul kuni 8,5 m maapinnast, abihoonel kuni 6 m maapinnast. 4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: määrata ära krundi hoonestusala, so. ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid ning rajatisi ning hoonestusala siduda krundi piiridega. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusalade kaugus krundi piirist min 20 m (riigitee poolsest küljest min 30 m kaugusel riigitee katendi servast). 4.6. Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele järgmiselt: 4.6.1. tänava maa-ala piirid (punased jooned) ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee, eraldusriba) kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata tee kaitsevööndi vajadus ja selle ulatus. Teemaa laiust mitte planeerida alla 15 m ning sõidutee katendit mitte alla 6m. Näha ette eraldised kergliiklustee rajamiseks (täpsustatakse detailplaneeringu koostamise käigus); 4.6.2. parklate asukohad, suurus ja kuju: tagada min 3 parkimiskoha olemasolu; 4.6.3. krundile juurdepääsu asukohad, lubatavad pöörded lahendada planeeringuga. 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.7.1. säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus lahendada planeeringuga; 4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus lahendada planeeringuga; 4.7.3. kruntide piirded (materjal, kõrgus, tüüp): kuni 1,5 m kõrgused, keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev); 4.7.4. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt) anda planeeringuga. 4.8. Ehitistevahelised kujad vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 4.9. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad: 4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus; 4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademete vee kanalisatsioon eesvooluni, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus); 4.9.3. lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: vesi ja kanalisatsioon lubatud lahendada lokaalselt. Tuleb tagada seadusandlusest tulenevate piirangutega. Kanalisatsioon on lubatud lahendada igal krundil eraldi, veevarustus lubatud lahendada ühise puurkaevuga. Peale ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamist on kohustus liituda tsentraalsete võrkudega 3 aasta jooksul. 4.9.4. tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad; 4.9.5. vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid; 4.9.6. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine lahendada planeeringuga. Kambja Vallavalitsus ei võta endale kohustust tagada normikohast tuletõrje veevõtuvarustust; 4.9.7. tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus).

4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs lahendada planeeringuga. 4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks lahendada planeeringuga. 4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine lahendada planeeringuga. 4.13. Arhitektuurinõuded ehitisele: Planeeringus määrata nõuded planeeritavatele hoonetele arvestades ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda järgmiselt: 4.13.1. lubatud korruselisus ja kõrgus: elamul kuni 2 korrust (teine korrus katusealune), abihoone kuni 1 korrus. Räästa kõrgus mitte üle 3,6m maapinnast; 4.13.2. katusekalded 15-30 kraadi; 4.13.3. katusekatte materjalid katuseplekk, katusekivi; 4.13.4. välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas (soovituslikult kombineeritult) Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine. Keelatud katmata palkmaja rajamine; 4.13.5. kohustuslik ehitusjoon määratakse planeeringuga; 4.12.6. katusetüüp: viilkatus, kelpkatus; 4.12.7. katuse värv lahendada planeeringuga; 4.13.8. katuseharja kulgemise suund lahendada planeeringuga (risti või paralleelselt planeeritava teega). 4.14. Servituutide/sundvalduse vajadus määratakse planeeringuga. 4.15. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine lahendada planeeringuga. 4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded täpsustada planeeringuga. 4.17. Uuringute koostamise vajadus täpsustada planeeringuga. 4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja täpsustada planeeringuga. 4.19. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnangud anda planeeringuga. 4.20. Planeeringu rakendamise võimalused: 4.20.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele; 4.20.2. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepäästeed, tehnovõrgud ja –rajatised. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus;

4.20.3 Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad planeeringu elluviimise; 4.20.4. Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks. 5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised 5.1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000; 5.2. Olemasolev olukord vastavalt punktile 4.1., M 1: 500/1000; 5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed vastavalt punktile 4.2. M 1: 2000; 5.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt punktidele 4.3.- 4.8 ; 4.10; 4.13; 4.16; M 1: 500; 5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt 4.3; 4.12; 4.14; ja 4.16. ,M 1:500. 5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt punktile 4.9., M 1:500; 5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis. 6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine, detailplaneeringu kehtestamine 6.1. Enne planeeringu kooskõlastamist esitada planeeringu lahendus vallavalitsusele läbivaatamiseks (sh paberkandjal); 6.2 Detailplaneeringu koostaja (planeerija ja asjast huvitatud isik) teeb koostööd piirinaabrite ja piirkonna elanikega. Koostöö peab olema fikseeritud detailplaneeringu materjalides; 6.3. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: 6.3.1. Päästeametiga; 6.3.2. Põllumajandus- ja Toiduametiga; 6.3.3. Transpordiametiga; 6.3.4. Tehnovõrkude valdajatega. Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja teiste asjast huvitatud isikutega. Kooskõlastused/koostöö esitada vallavalitsusele digitaalselt või paberkandjal. Paberkandjal kooskõlastused lisada põhikausta ja esitada lisaks ka digitaalselt detailplaneeringu lisade kaustas. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastatud planeering esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks digitaalselt allkirjastatuna ja 1 eksemplar paberkandjal. Detailplaneering esitada või saata postiga vastuvõtmiseks paberkandjal kaaskirjaga. Kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik detailplaneering uuesti kooskõlastada. Kehtestamisele esitada planeering 2 eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt (graafiline osa lisaks .pdf failina ka .dwg ja/või .dgn failina ning tekstiline osa .doc failina andmekandjal). Kehtestamisele esitatud planeeringu paberkandjal eksemplarid tuleb vormistada arhiveerimisnõuetele vastavalt köidetuna.

Koostas: Riivo Leiten juhtiv planeerimisspetsialist

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 16.09.2022 nr 6-1/67-3

Meie 16.10.2022 nr 7.2-2/22/20865-2

Seisukohtade väljastamine Lepiko

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Kambja valla Külitse aleviku Lepiko kinnistule (katastritunnusega

94901:005:0131) Lepiko maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi planeering)

algatamisest (Kambja Vallavolikogu 24.08.2022 otsus nr 55).

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda Lepiko maaüksuse jagamist 8 eraldiseisvaks krundiks (6

elamumaa krunti, 1 transpordimaa ja 1 maatulundusmaa krunt) ning lisaks näha ette eraldis

kergliiklustee kavandamiseks. Planeeringuga määratakse elamumaa kruntidele ehitusõigus

üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks; antakse lahendus planeeringuala

tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse ning haljastuse ja

heakorra lahendamiseks ja tingimused planeeringu elluviimiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22195 Külitse-Haaslava (edaspidi riigitee) km 0,95-1,53;

riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 669 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 70-80 km/h.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Lepiko kinnistule puudub juurdepääs. Juurdepääs kavandada riigitee km 1,005-1,105

(Joonis 1); täiendavaid ristumiskohti riigiteelt mitte kavandada.

2. Käesolevad seisukohad Lepiko maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks

tühistavad meie 05.01.2021 kirjaga nr 7.1-1/21/207-1 väljastatud Külitse alevikus riigitee

nr 22195 km 0,954 ristumiskoha ehitamise nõuded, mille alusel ehitatud ristumiskohalt

oleks tagatud juurdepääs Lepiko ning Enno (katastritunnus 94901:005:0376) kinnistutele.

3. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja projektide lahendustega.

2 (3)

6. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Kergliiklustaristu

kavandamise juhendi tabelist 4.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhendi „Ristmike vahekauguse ja

nähtavusala määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine

(EhS § 72 lg 2).

9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba

ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude

paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid

tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele.

11. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning

nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada

(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise

esitamist.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,

parkla jms.

14. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr

71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning

vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja

lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb

taotleda meie käest nõuded projekti koostamiseks.

17. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

3 (3)

Joonis 1. Riigitee km 1,005-1,105.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: O55 LISA-DP lähteseisukohad (Lepiko Külitse alevik)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]