Eivere lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr 7/2004 muutmise korralduse ja loa eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU (19.08.2024)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Lähtudes Osaühing Eesti Killustik 11.03.2021 esitatud keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40, § 46, veeseaduse § 2 lg 2, § 191 lg 1, maapõueseaduse § 48,

jäätmeseaduse § 1 lg 4 ja 41, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 4, § 59 lg 2 p 4, otsustan: 1.1. Pikendada Osaühing`le Eesti Killustik (registrikood 10126848) keskkonnaluba nr 7/2004 Eivere lubjakivikarjääris kehtivusajaga 20 aastaks: 1.2. Liita kehtivad keskkonnaload 7/2004, JARM 021 (kaevandamine), vee erikasutusluba L.VV/327255 ja saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimise luba nr L.ÕV/332549, lisada järgmised kõrvaltingimused: 1.2.1. Lõhketöid on lubatud teostada esmaspäevast reedeni kella 7.00-st kuni 19.00-ni. Lõhketööd on keelatud nädalavahetusel ja riiklikel pühadel; 1.2.2. Kuival perioodil veokite liikumisest tekkiva tolmu vähendamiseks niisutada karjäärisiseseid ja karjääriväliseid killustiku väljaveo teid. 1.2.3.Juhul kui selgub, et kaevandamise tagajärjel on kaevudes veetase alanenud alla kriitilise piiri ja/või on toimunud vee kvaliteedi halvenemine on loa omanikul kohustus rajada maaomanikele uued kaevud piisava veevarustusega. Peale uute kaevude rajamist tuleb kaevudes teostada seiret ühe aasta jooksul (üks kord kvartalis), mõõta kaevudes veetaset ja määrata naftaproduktid, hägusus, heljum, NO3, NO2 ja NH4. Peale seire teostamist tuleb loa omajal esitada seireandmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile. 1.2.5. Põhjavee keemilise seire puurkaevust PRK0056905 üks kord aastas, millest analüüsida hõljuvaine, naftasaaduste, ammooniumi, nitraadi, nitriti, sulfaadi, pH ja elektrijuhtivuse väärtused. 1.2.6. Kooskõlastada Transpordiametiga kaevandamistegevuseks ja maavara väljaveoks vajalike tee(de) kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja riigimaantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed. 1.2.7. Muuta põhjaveetaseme seire tingimust sõnastades: Karjääri mõjupiirkonna põhjaveetaset mõõta ühest põhjasuunda ja ühest lõunasuunda jäävast kaevust automaatse põhjaveetaseme anduriga sagedusega üks kord ööpäevas. Tulemuse esitamisel märkida ära ka puuraugu suudme absoluutkõrgus, andmed esitada absoluutmeetrites.

Lähipiirkonna kaevude põhjaveetaseme seiret teostada vastavalt loa andjaga kooskõlastatud seirekavale, mis esitada kooskõlastamiseks hiljemalt 30.09.2024. 1.3. Avalikustada Osaühing Eesti Killustik keskkonnaloa nr 7/2004 muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1.4. Tunnistada kehtetuks Osaühing Eesti Killustik vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/327255 ja saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimise luba nr L.ÕV/332549. 1.5. Korraldus jõustub Osaühing Eesti Killustik teatavaks tegemisest.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Osaühing Eesti Killustik (registrikood: 10126848; aadress: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Rõstla küla, Rõstla paekivikarjäär, 48022) esitas Keskkonnaametile Eivere lubjakivikarjääri keskkonnakaitseloa muutmistaotluse. Osaühing Eesti Killustik OÜ soovib jätkata kaevandamistegevusega Eivere lubjakivimaardlas – liita kehtivad keskkonnaload 7/2004, JARM 021 (kaevandusload), vee erikasutusluba L.VV/327255 ja saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimise luba nr L.ÕV/332549 ning pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 20 aasta võrra. Menetlusse võetud taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.09.2023 numbriga DM-121779-17. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 816 eurot on tasutud 11.10.2022 riigilõivuseaduse § 136² lõike 1 punkti 4 kohaselt. Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Maa-ameti 19.10.2022 kiri nr 9-3/22/17315-2). Eivere lubjakivikarjäär asub Järva maakonnas Paide linnas Otiku külas riigile kuuluval Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Eivere lubjakivikarjäär (tunnus 56501:003:0093), mille volitatud asutuseks on Maa-amet. Taotletava mäeeraldise pindala on 54,92 ha ja mäeeraldise teenindus maapindala 60,14 ha.

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve on tsiviil- ja teedeehitus. Keskmiseks tootmismahuks aastas on taotlemise hetkel planeeritud 155 tuh m³. Kaevandatud maa korrastatakse tehisveekoguks, metsa- ja rohumaaks. Loa taotletav kehtivusaeg on 20 aastat. Taotletav mäeeraldis hõlmab Eivere lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 0769) täitelubjakivi aktiivse tarbevaru 1 ja 4 plokke ning olemasolevaid osaühingule Eesti Killustik kuuluvaid Eivere lubjakivikarjääri (loa nr 7/2004; kehtib kuni 15.10.2024) ja Eivere II lubjakivikarjääri (loa nr JARM-021; kehtib kuni 13.10.2024) mäeeraldisi. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub pindalaliselt täielikult olemasolevate Eivere lubjakivikarjääri ja Eivere II lubjakivkarjääri mäeeraldiste teenindusmaadega. Taotletava mäeeraldise teenindusmaale jääb Eivere lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 3 plokk. Seisuga 30.09.2022 on olemasoleva Eivere lubjakivikarjääri (loa nr 7/2004) jääkvaru järgmine: 1 plokk: täitelubjakivi, aktiivne tarbevaru – 2018,2 tuh m³ ning kaevandatav jääkvaru 1989,2 tuh m³. Seisuga 30.09.2022 on olemasoleva Eivere II lubjakivikarjääri (loa nr JARM-021) jääkvaru järgmine: 4 plokk: täitelubjakivi, aktiivne tarbevaru – 645,3 tuh m³ ning kaevandatav jääkvaru 642,3 tuh m³. Taotletava mäeeraldise piiresse jääb kolm seire puurauku Eesti looduse infosüsteemi kood (edaspidi EELIS kood PRK0024080, PRK0024081 ja PRK0050685) ja mäeeraldise lõunaosale jääb olmevee puurkaev (EELIS kood PRK0056905) hooldusalaga 10 m puurkaevust. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaosa jääb riigitee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa äärmise sõiduraja välimisest servast ~7,5 m kaugusele, kattudes selle teekaitsevööndiga ~ 42,5 m ulatuses. Riigitee nr 2 on Euroopa teedevõrgu maantee, mille tee kaitsevööndi laius on 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast (ehitusseadustiku § 71 lõige 2, https://www.transpordiamet.ee/rahvusvahelised-teed). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa lõunaosa külgneb riigitee nr 15159 Mäo - Tarbja - Eivere – Korba äärmise sõiduraja välimise servaga. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa lõunaosale jäävad alajaam (VID kood M235866306), elektrimaakaabelliin Purdi:PAB (VID kood KKL6282189) ja elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Purdi:PAB (VID kood K6282189). Nimetatud alajaama kaitsevöönd jääb ~1,2 m ulatuses ja elektriõhuliini 1-20 kV (Keskpingeliin) Purdi:PAB kaitsevöönd jääb ~8 m ulatuses taotletavale mäeeraldise lõunaosale. Taotletava mäeeraldise põhjaosale jääb keskkonnaseirejaam või ala 24081: Pandivere, Järva Paas OÜ (EELIS kood SJA3715000) ning teenindusmaa idaosale ~0,14 ha ulatuse Purdi ebatsuugapuistu (EELIS kood KLO1200515). Osaühing Eesti Killustik taotleb tähtjalist keskkonnaluba: - maavara kaevandamiseks; - Vee erikasutus - Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku - Jäätmete käitlemine

2.2. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning kavandatud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaloa nr 7/2004 muutmistaotlus on 06.10.2023 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 06.10.2013 kirjaga nr DM-121779-18 keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

Transpordiamet nõustus 06.10.2023 kirjaga nr 7.1-7/23/21193-2 (KOTKAS 09.10.2023 nr DM- 121779-20) Eivere lubjakivikarjääri keskkonnakaitseloa muutmistaotlusega järgmistel tingimustel: 1. Mahasõit riigiteele 15159 Mäo-Tarbja-Eivere-Kolga km 13,17 tuleb vähemalt 30 m ulatuses viia tolmuvaba katte alla vastavalt LS § 72 lg 1. 2. Mäeeraldise plaanil on kajastatud ka uus mahasõit riigiteele 15220 Otiku-Korba km 1,81. Mahasõidu rajamiseks on vaja EhS § 99 lg 3 kohased tingimused taotleda Transpordiametilt. Transpordiamet ei soovita uue mahasõidu rajamist riigiteele. 3. Veokite rataste pesemiseks rajada toimivad rattapesu vannid Vasalemma karjääri näitel.

Eraisik T. K teavitas 09.10.2023, et soovib menetluse osas teavitusi ning palus kajastada kaevandamise tulemusena muutuvat põhjavee taseme muutust ja selle mõju ümbritsevale metsale ning mõju ulatust.

Keskkonnaamet edastas 08.11.2023 kirjaga nr DM-121779-28 Osaühing-le Eesti Killustik kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 49 lg 3 menetlusosaliste ettepanekud/arvamused (KOTKAS nr DM-121779-28).

Osaühing Eesti Killustik avaldas 22.11.2023 arvamust menetlusosaliste seisukohtadele (KOTKAS 23.11.2023 reg nr DM-121779-29).

Keskkonnaloaga üldjuhul ei reguleerita tegevusi, mis toimuvad väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad. Keskkonnaamet ei ole vastu, kui loa omaja ningTranspordiamet lepivad

omavahel kokku asjakohased tingimused tee(de) kasutamiseks.

KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 saatis Keskkonnaamet 06.10.2023 kirjaga nr DM-121779-19 Eivere lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr 7/2004 muutmistaotluse arvamuse saamiseks Paide Linnavalitsusele. Paide Linnavolikogu nõustus 22. veebruar 2024 otsusega nr 8 (edaspidi ka otsus nr 8) Eivere lubjakivikarjääri keskkonnaloa andmisega järgmistel tingimustel: 1. Jälgimaks põhjaveetaseme muutusi jätkata seni seires olnud Saagi (katastritunnus 56501:003:0170) ja Paju (katastritunnus 56502:001:0400) kinnisasjadel kaevude põhjaveetasemete seiramist vähemalt üks kord kvartalis ja lisada samadel tingimustel seiresse Luigela (katastritunnus 56502:001:0228), Lääne (tunnus 56502:001:0004), Pihlaka (katastritunnus 56501:003:0099) ja Tupe (katastritunnus 56501:003:0930) kinnisasjadel asuvate kaevude seire. Kui seire tulemusel selgub, et lubjakivi kaevandamise kestel on kaevud jäänud kuivaks või veevaeseks, tuleb puurida uued kaevud või olemasolevaid süvendada, vajadusel muretseda pump; 2. Lõhketöid on lubatud teostada esmaspäevast reedeni kella 7.00-st kuni 19.00-ni. Lõhketööd on keelatud nädalavahetusel ja riiklikel pühadel; 3. Kuival perioodil veokite liikumisest tekkiva tolmu vähendamiseks niisutada karjäärisiseseid ja karjääriväliseid killustiku väljaveo teid. Keskkonnaamet edastas 04.03.2024 kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 49 lg 3 Osaühing`le Eesti Killustik otsuse nr 8 arvamuse avaldamiseks (KOTKAS nr DM-121779-38).

Osaühing Eesti Killustik avaldas 08.04.2024 arvamust Paide Linnavolikogu otsusele (KOTKAS 08.04.2024 reg nr DM-121779-39). Eivere karjäärialalt karjäärivee suublaks olev Linnuraba kraav on 800 meetrit peale karjäärivee juhtimist maaparanduse eesvool nimetusega PIKAKULA_EIVERE (maaparandussüsteemi kood 6112350020030). Karjääri liigvee kogused on maaparandussüsteemi toimimise tagamise jaoks suured kogused, seetõttu palus loa andja ettevaatusprintsiibist lähtuvalt lisada taotlusele Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) nõusolek. Taotluse juurde on lisatud PTA maaparanduse ülevaatuse protokoll nr KP_2301712 ja 20.10.2023 saatis PTA osaühingule Eesti killustik antud nõusoleku Eivere lubjakivikarjäärist liigvee juhtimiseks. PTA kooskõlastab Järva maakonnas Paide linnas Eivere külas maaparandussüsteemi (MPS kood 6112350020030) Pikaküla-Eivere maaparandusehitise eesvoolu Linnuraba kraav (MPS kood

6112350020030/ehitise kood 002, pikkus ca 1,67 km) ja Pikaküla-Eivere maaparandusehitise eesvoolu Eivere peakraav (MPS kood 6112590020030/ ehitise kood 002, pikkus 0,99) lisavee juhtimine tingimusel, et eesvoolud Linnuraba kraav ja Eivere peakraav ja sellel paiknevad rajatised rekonstrueeritakse enne sinna lisavee juhtimist arvestades nõusoleku kirjas välja toodud tingimusi. Ettevõte ei taotle karjäärivee koguste suurendamist võrreldes kehtiva vee erikasutusloaga nr L.VV/327255 vaid kehtivuse pikendamist tulenevalt jätkuva kaevandamisega. Karjääri vett ei juhita otse maaparandussüsteemi, millele peab olema määruse nr 61 § 9 lg 4 kohaselt olema PTA kooskõlastus. Väljalaskme kaudu juhitakse karjäärivesi Linnuraba kraavi, mis on 800 meetrit peale väljalasku maaparandussüsteemi eesvool Pikaküla_Eivere (maaparandussüsteemikood 6112350020030). Seetõttu Keskkonnaamet arvestab esitatud tingimuslikku kooskõlastust, kuid ei sea esitatud tingimusi keskkonnaloale. Loa andja teavitas xx.xx.2024 Eivere lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr 7/2004 andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1, § 49 lg 1). Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet xx.xx.20xx ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks keskkonnaloa andmise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid laekus/ei laekunud. HMS § 49 lõikest 1 tulenevalt on huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Keskkonnaamet küsis xx.xx.2024 kirjaga nr xxxxx menetlusosalistele arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa andmise eelnõule nelja nädala jooksul kirja saatmisest. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. KeHJS § 6 lõike 28 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus

pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal. KeHJS § 6 lõike 21 on sätestatud

kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Keskkonnaamet jättis xx.xx.2024 kirjaga nr DM-121779 -xx „Eivere lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmistaotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine “ algatamata KMH Eivere lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmistaotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena. Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu xx.xx.202x kirjaga nr DM-xxxx-xx milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 2. maavara kaevandamisel või rikastamisel tekkivad kaevandamisjäätmed ei avalda keskkonnale negatiivset mõju. Kaevandamisjäätmete taaskasutamisega korrastamistöödel ja kaevandamisjäätmete ladustamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju 3. tegevus ei avalda olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna veevarustusele ja veerežiimile, kui taotleja järgib leevendusmeetmeid ning loaga seatavaid seiretingimusi; 4. tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju naaberkinnistute hoonetele ega, kui ettevõte järgib kehtestatud leevendusmeetmeid ning viib läbi seiret; 5. tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju ümbruskonnale välisõhu, müra ega tahkete osakeste osas, kui ettevõte järgib kehtestatud leevendusmeetmeid ja töökorralduslike nõudeid. Täiendavate leevendusmeetmete rakendamise vajaduse väljaselgitamiseks on vajalikud õhukvaliteedi seire müra ja tahkete osakeste osas;

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel Keskkonnaloa menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki. KeÜS § 41 lg 5 alusel annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Riigilõiv 816 eurot maavara kaevandamise loa taotluse menetluse eest on tasutud 11.10.2022. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi.

MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Eivere lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr 7/2004 taotluse 06.10.2023 kirjaga nr DM-121779-19 kohaliku omavalitsuse üksusele (Paide linnavalitsus) arvamuse avaldamiseks, arvamuse andmise tähtajaga hiljemalt 06.12.2023. Paide Linnavalitsus nõustus 22.veebruar 2024 otsusega nr 8 (registreeritud KOTKAS-s 27.02.2024 numbriga DM-121779-37) tingimuslikult keskkonnaloa andmisega. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Osaühing Eesti Killustik soovib jätkata kaevandamistegevusega Eivere lubjakivimaardlas – liita kehtivad keskkonnaload 7/2004 ja JARM-021 (kaevandamine) ja vee erikasutusluba L.VV/327255 ning pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 20 aasta võrra. Keskkonnaloa andmisest keeldumise alused on toodud KeÜS § 52 lg-s 1 ja MaaPS §-s 55. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Eivere lubjakivikarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Paide Linnavolikogu nõustus keskkonnaloa andmisega tingimuslikult ning seda otsust pole vaidlustanud. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti xx.xx.202x kirjaga nr DM-xxxx kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust.

KeÜS § 51 lg 1 sätestab, et keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa taotleja taotlusel või omal algatusel teha enne keskkonnaloa andmist või selle andmisest keeldumist siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu. MaaPS § 55 lg 1 p 12 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Taotluses ja eelhinnangus on käsitletud kaitsealuste objektide teemat ning on leitud, et karjääril puudub ebasoodne mõju neile või on leevendusmeetmete rakendamisel välditav. MaaPS § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Osaühing Eesti Killustik ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 25.07.2024). Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Eivere lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisest keeldumise alused puuduvad. Antav keskkonnaluba nr 7/2004 annab Osaühing`le Eesti Killustik Eivere lubjakivikarjääris õiguse alljärgnevaks:

Maavara kaevandamiseks; Vee erikasutuseks. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku

3.1.1. Maavara kaevandamine Lubatav tegevus Käesolevaga muudetakse Osaühing`le Eesti Killustik Eivere lubjakivikarjääri keskkonnaluba nr 7/2004. Eivere lubjakivikarjäär asub Järva maakonnas Paide linnas Otiku külas riigiomandis oleval katastriüksusel Eivere lubjakivikarjäär (tunnus 56501:003:0093). Eivere lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 54,92 ha ja teenindusmaa pindala 60,14 ha. Keskmine tootmismaht

aastas on 155 tuh m3. Muudetud keskkonnaloa kehtivus on 20 aastat. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on tehisveekogu, metsa- ja rohumaa. Maavara kasutusaladeks on üldehitus, teedeehitus ja killustiku tootmine.

Seisuga 30.09.2022 on olemasoleva Eivere lubjakivikarjääri (loa nr 7/2004) jääkvaru järgmine: 1 plokk: täitelubjakivi, aktiivne tarbevaru – 2018,2 tuh m³ ning kaevandatav jääkvaru 1989,2 tuh m³. Seisuga 30.09.2022 on olemasoleva Eivere II lubjakivikarjääri (loa nr JARM-021) jääkvaru järgmine: 4 plokk: täitelubjakivi, aktiivne tarbevaru – 645,3 tuh m³ ning kaevandatav jääkvaru 642,3 tuh m³. Nõuded maavara kaevandamisele Loa andja kandis keskkonnaloa kõrvaltingimuste tabelisse järgmised keskkonnameetmed: 1. Lõhketöid on lubatud teostada esmaspäevast reedeni kella 7.00-st kuni 19.00-ni. Lõhketööd on keelatud nädalavahetusel ja riiklikel pühadel; 2. Kuival perioodil veokite liikumisest tekkiva tolmu vähendamiseks niisutada karjäärisiseseid ja karjääriväliseid killustiku väljaveo teid. 3. Lähtudes ettevaatusprintsiibist lisatakse keskkonnaloale tingimus, et juhul kui selgub, et kaevandamise tagajärjel on kaevudes veetase alanenud alla kriitilise piiri ja/või on toimunud vee kvaliteedi halvenemine on loa omanikul kohustus rajada maaomanikele uued kaevud piisava veevarustusega. Peale uute kaevude rajamist tuleb kaevudes teostada seiret ühe aasta jooksul (üks kord kvartalis), mõõta kaevudes veetaset ja määrata naftaproduktid, hägusus, heljum, NO3, NO2 ja NH4. Peale seire teostamist tuleb loa omajal esitada seireandmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile. 4. Kooskõlastada Transpordiametiga kaevandamistegevuseks ja maavara väljaveoks vajalike tee(de) kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja riigimaantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed. 3.1.2. Vee erikasutus Lubatav tegevus Korralduse otsustava osa punkt 1.2. liidab kehtiva veeloa L.VV/327255 keskkonnaloale 7/2004 ja annab õiguse karjäärialalt jätkuvaks põhjavee välja pumpamiseks ja maavara kaevandamisel eemaldatava vee suublasse juhtimiseks (VeeS § 187 p 2 ja 9). Ettevõte pumpab Eivere lubjakivikarjääri alalt põhjavett ja juhib läbi settebasseini karjäärist vett Järva maakonnas Paide linnas Otiku külas Eivere lubjakivikarjääri katastriüksuselt (tunnus 56501:003:0093) Linnuraba kraavi (EELIS kood VEE1123601). Nimetatud kraav suubub omakorda ~2,5 km allavoolu Eivere peakraavi (VEE1123600) ja seejärel ~6 km pärast Pärnu jõkke (VEE1123500). Ettevõte jätkab põhjaveeveevõttu Siluri põhjaveekihist ja põhjavee

ümberjuhtimist karjääri paigaldatavast pumplast suublasse mahus kuni 650 000 m3 aastas, kuni

1780 m3 ööpäevas. Keskkonnaloa vee erikasutuse osas on toodud nõuded põhjavee võtmisele (vormid V2 ja V3), nõuded karjäärivee suublasse juhtimisele (vormid V4 ja V7), meetmed mis aitavad vähendada

vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad (vorm V16) ning keskkonnaloa andjale teabe esitamise nõuded (vorm V17). Vastavalt KeÜS § 53 lg 2 on keskkonnaluba tähtajatu, välja arvatud juhtudel, kui luba taotletakse tähtajaliselt; on ette näha keskkonnaloa omaja tegevuse, sealhulgas kasutatava tehnoloogia või keskkonnaseisundi muutumist; esinevad keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud asjaolud; seadusega on ette nähtud muud juhud. VeeS § 189 lg 1-3 kohaselt on veeluba tähtajatu välja arvatud juhul, kui vee erikasutus on ühekordne või põhjavett võetakse kehtestatud põhjaveevarust. Arvestades eeltoodut ja keskkonnaloa taotletavat kehtivusaega, määrab Keskkonnaamet vee erkasutusõiguse kuni maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivuse lõpuni. Nõuded põhjavee võtmisele ja seirele Piirkonnas levinud maapinnalt esimeseks põhjaveekogumiks on Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum. Kavandatava põhjavee pumpamisega kaasneb karjääris ja selle vahetus ümbruses alanduslehtri tekkimine. Kaevandamisloa muutmise menetluse raames on koostatud eksperthinnang seni karjääri tegevuse mõju kohta esitatud kaebusi välja toodud kinnistute põhjaveetaseme suhtes. Hüdregeoloog Kaarel Mänd poolt koostatud eksperthinnang esitati 01.02.2024 ja on registreeritud dokumendina DM-121779-36. Eksperthinnangu kohaselt ei saa välistada lubjakivikarjääri põhjaveetaseme mõju levikut kaugemale kui 2003 aastal koostatud keskkonnamõjude hindamises määratud 640 meetrit, kuid mõju veetasemele piirdub sellest piirist edasi tõenäoliselt kümnete sentimeetritega ning ei ulatu kaugemale kui 1,5 km. Lähimad majapidamised asuvad Eivere lubjakivikarjäärist 500–600 m kaugusel põhja- ja lõunasuunas Paju (tunnus 56502:001:0400), Lääne (tunnus 56502:001:0004), Pihlaka (tunnus 56501:003:0099) ning Tupe (tunnus 56501:003:0930) kinnistutel. Kehtiva vee erikasutusloa alusel on ettevõte hinnanud põhjaveetasemeid üks kord kvartalis Saagi maaüksusel asuvast puurkaevust ning karjääri avamata alale jäävast seirekaevust nr 24081 ning karjäärialalt 50685. Seireandmed näitavad peamiselt aastaagadest tingitud veetaseme muutuseid. Arvestades, et keskkonnaloa muutmise taotluse alusel soovib ettevõte kaevandamisala laiendada ja loa kehtivust pikendada muudab Keskkonnaamet põhjavee seire tingimusi lähtuvalt esitatud keskkonnaloa muutmistaotlusest. Karjääri ala laienedes ei ole otstarbekas kasutada veetaseme seireks karjääri alal asuvaid seirepuurauke. Lähimate majapidamiste vee kättesaadavuse hindamiseks on vajalik seirata põhjaveetaset olemasolevate majapidamiste kaevudes või karjääriala ja majapidamiste vahel enne elanike tarbekaevusid. Paide Linnavalitsuse tingimus keskkonnaloa pikendamiseks on põhjaveetaseme seire jätkamine vähemalt üks kord kvartalis ja lisada samadel tingimustel seiresse ka Luigela (katastritunnus 56502:001:0228), Lääne (tunnus 56502:001:0004), Pihlaka (katastritunnus 56501:003:0099) ja Tupe (katastritunnus 56501:003:0930) kinnisasjadel asuvate kaevude seire. Olemasolevate kaevude kasutamisel veetaseme mõõtmisel võib tegelikku väärtust mõjutada

vahetult enne mõõtmist toimunud vee võtmine ja üksik mõõtmine kvartali jooksul ei anna veenvat ülevaadet põhjaveetaseme kujunemisest. Tulemuste usaldusväärsuse tõstmiseks näeb Keskkonnaamet ette põhjaveetaseme mõõtmise kasutades automaatset veetaseme mõõturit sagedusega üks kord ööpäevas. Arvestades, et karjäärialalt põhja suunda jäävad kinnistud ja lõuna suunale jäävad majapidamised asuvad karjäärialalt võrreldavas kauguses (500-600 meetrit karjäärist) ja asjaolu, et staatilise põhjaveetaseme mõõtmiseks kasutatakse automaatset veetaseme andurit võib põhjaveetaseme seiret teostada ühest kaevust põhjasuunda jäävalt kaevust ning ühest lõuna suunale jäävast kaevust. Automaatse veetasememõõtjaga teostada põhjaveetaseme mõõtmine üks kord päevas ajal, kui puudub aktiivne veetarbimine (öisel ajal). Kui olemasolevat kaevu veetaseme mõõtmiseks automaatse põhjaveetaseme anduriga kasutada ei saa tuleb ettevõttel rajada seirekaev. Üks seirekaev rajada karjääriala ja põhja suunas asuvate kinnistute vahelisele alale, elamute poole. Teine seirekaev rajada karjääriala ja lõuna suunas asuvate kinnistute vahelisele alale, elamute poole. Seirekaevuks kasutatava kinnistu nimi või rajatava seirekaevu asukoht kooskõlastada eelnevalt loa andjaga hiljemalt 30.09.2024. Eksperthinnangus on analüüsitud elanike kaebuseid põhjavee kvaliteedi osas. Valderi kinnistu omanik (katastritunnus 56502:001:0166) tõi välja vee kvaliteedi halvenemise, veele tekkinud madamunalõhna. Ekspert on välja toonud, et ei ole tõenäoline, et Eivere karjäär mõjutaks 1,5 km kaugusele jääva Valderi kinnistu põhjavee kvaliteeti. Karjääri tegevuse mõju hindamiseks põhjavee kvaliteedile on otstarbekas hinnata põhjavee kvaliteeti võimalikult karjääri lähedal, karjääri territooriumil olevast puurkaevust katastri numbriga PRK0056905 (POH0024195). Keskkonnaloale kanda järgmised põhjavee seire nõuded: 1. Seirekaevudes karjäärialalt põhjasuunda ja lõunasuunda jäävatest kaevudest mõõta põhjavee taset automaatse põhjaveetaseme anduriga sagedusega üks kord ööpäevas. Märkida ära ka puuraugu suudme absoluutkõrgus, andmed esitada absoluutmeetrites. Lähipiirkonna kaevude põhjaveetaseme seiret teostada vastavalt loa andjaga kooskõlastatud seirekavale. 2. Põhjavee keemilise seire puurkaevust PRK0056905 üks kord aastas, millest analüüsida hõljuvaine, naftasaaduste, ammooniumi, nitraadi, nitriti, sulfaadi, pH ja elektrijuhtivuse väärtused. Nõuded karjääri alalt suublasse juhitavale veele VeeS § 18 lg 2 kohaselt ei peeta heitveeks sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett. Ettevõte pumpab Eivere lubjakivikarjääri alalt põhjavett ja juhib läbi settebasseini karjäärist vett Linnuraba kraavi. Suublasse juhitava karjäärivee seire nõudeid ei muudeta. Nõuded tulenevad veeseaduse § 130 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 9 lg 5. Eivere karjääri settebassein väljalaskmest (JA007) Linnuraba kraavi karjäärist ärajuhitavale

veele on seatud veeloaga piirväärtused (BHT7 – 15 mg/l, KHT – 125 mg/l, heljum 40 mg/l), naftasaadused - 1 mg/l ning pH väärtus 6>9. Karjäärist ärajuhitav vee kogus sõltub sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb oluliselt. Sellest tulenevalt jätab loa andja keskkonnaloa loas lahtiseks karjäärist ärajuhitava vee kvartaalsed kogused ning määrab loaga aastased karjäärist ärajuhitava vee koguse. Meetmed mõju vähendamiseks

Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud ka kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Seega kantakse keskkonnaloale järgmine tingimus: Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat käitlusõigust omavale jäätmekäitlejale. Vee erikasutaja peab tagama vee juhtimisel suublasse loaga seatud piirmääradele vastavuse. Veeproovide mittevastavuse korral tuleb loa omajal kasutusele võtta asjakohased meetmed, tagamaks karjäärivee vastavuse loas kehtestatud piirmääradeni. Reostusnäitajate seire tulemuste mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid. Meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad ning vajaliku teabe esitamise nõuded kantakse keskkonnaloa vormidele V16 ja V17. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks

Veemajanduskava (edaspidi VMK) on kinnitatud 07.10.2022 keskkonnaministri käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ (2022-2027). Eivere karjääri alalt pumbatakse karjääri ala kuivendamise eesmärgil põhjavett Siluri

põhjaveekihist, mis kuulub Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumisse (S-O_Parnu). Keskkonnaagentuuri põhjaveeseisundi 2020 aasta aruande põhjal on Pärnu põhjaveekogumi koguseline ja keemiline seisund hea. Piirkonnas ei ole kinnitatud põhjaveevaruga ala ning karjääriala mõjupiirkonda jäävate kinnistute põhjaveetaseme muutuste hindamiseks näeb keskkonnaluba ette põhjaveetaseme ja kvaliteedi seire tingimused. Eivere lubjakivikarjäärist juhitakse karjäärivesi Eivere karjääri settebassein väljalaskmest (JA007) Linnuraba kraavi (EELIS kood VEE1123601), mis suubub ca 2,45 km pärast Eivere peakraavi (EELIS kood VEE1123600). Linnuraba kraav ega Eivere peakraav ei ole pinnaveekogumina arvel. VeeS § 31 p 2 kohaselt tuleb vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit. VeeS § 32 lg 1 kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. Kuna karjäärivett ei juhita otse pinnaveekogumisse ei määra loa andja karjäärivee suublale suublaseiret. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda Linnuraba kraavi või Eivere peakraavi seisundi halvenemine on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist ja suubla seire tingimuste seadmist. VeeS § 33 lg 3 kohaselt tuleb pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist. VeeS § 129 lg 5 ja määruse nr 61 § 10 lg 1 kohaselt määratakse suubla seire keskkonnaloas. Seega kui peaks täiendavate uuringute või seire käigus selguma, et karjäärivee juhtimisega halveneb suubla seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist ja suubla seire tingimuste seadmist. 3.1.3. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku Käitis vajab õhusaasteluba keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määrus nr 67) § 2 alusel, mis sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse nr 67 lisas nimetatud künniskogust. Mäeeraldise heiteallikast, milleks on purustus-sorteerimissõlm, väljutatakse aastas osakesi (summaarselt) 4,819 t, mis on üle künniskogust (1 t). Õhukvaliteedi hindamise kord on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“. LHK projektis kasutati hajumisarvutuste visualiseerimiseks ja

heiteallikate koosmõju leidmiseks keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS liidest AIRVIRO. Keskkonnaamet kontrollis taotluse ja LHK projekti vastavust keskkonnaministri 09.03.2019 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning

õhukvaliteedi hindamispiirid1“ (edaspidi määrus nr 75). Käitise tootmisterritooriumil paiknevatest kõigist heiteallikatest kokku ei tohi iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada õhukvaliteedi piirnormi ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi (AÕKSi § 94 lg 2). Keskkonnaamet kontrollis taotluse ja LHK projekti vastavust keskkonnaministri 09.03.2019 määrusele nr 75. Ettevõtte välisõhu saastetaseme hajumisarvutustes võeti arvesse järgmiste samasse piirkonda kuuluvate ettevõtete heiteallikad: Verston OÜ (registrikood 11947047, keskkonnaluba nr L.ÕV/329022), KMG OÜ (registrikood 16196755, keskkonnaluba nr L.ÕV/323736). Piirväärtuse suhtes kõrgeim arvutuslik saastetase saavutatakse osakeste 1 a piirväärtuse suhtes, mis 1,61 µg/m³-ga moodustab 4% saasteainele kehtestatud 1 a piirväärtusest. Määruse nr 56 § 20 lg 11 kohaselt tuleb LHK projektis anda müra võimalikkuse esinemise hinnang, milles esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist. Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis tasemele kuni 53 dB. Arvutuslik müratase jääb II kategooria alale kehtiva päevase piirtaseme piiridesse. 3.1.4. Jäätmete käitlemine Esitatud keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib ettevõte keskkonnaloale nr 7/2004 lisada jäätmete eriosa kaevandamisjäätmete tekitamiseks kuni 162 000 t/a. Keskkonnaamet selgitab, et 01.04.2023 jõustunud jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) redaktsiooni kohaselt ei loastata enam jäätmete tekitamist maavara kaevandamisel või rikastamisel. Sellest tulenevalt ei ole ettevõtte kavandatud tegevuseks vajalik keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks ning loa andja jätab keskkonnaloale nr 7/2004 jäätmete eriosa lisamata. Kaevandamisloa omanik, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad, peab koostama JäätS § 42¹ nimetatud jäätmekava kaevandamisjäätmete minimeerimiseks, töötlemiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse säästva arengu põhimõtet (MaapS § 50 lg 6 ja JäätS § 39 lg 4). Ettevõte on koos keskkonnaloa taotlusega esitanud kaevandamisjäätmekava. Keskkonnaamet kinnitab kaevandamisjäätmekava peale keskkonnaloa nr 7/2004 eelnõu väljastamist. Käitaja peab kaevandamisjäätmekava üle vaatama vähemalt iga viie aasta järel ja muutma seda, kui jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes on toimunud olulisi muutusi. Muudetud kaevandamisjäätmekava esitatakse keskkonnaloa andjale, kes kinnitab selle viie tööpäeva

jooksul (JäätS § 421 lg 5). 3.2. Kõrvaltingimuste seadmine

Keskkonnaloale määratud kõrvaltingimused välja toodud punktis 3.1.1. 3.3. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa- omaja- meelespea.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Martin Nurme juhataja maapõuebüroo

EELNÕU 19.08.2024

Keskkonnaluba

Loa registrinumber 7/2004

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik

Registrikood / Isikukood 10126848

Tegevuskoha andmed

Nimetus Eivere lubjakivikarjäär

Aadress Eivere lubjakivikarjäär, Otiku küla, Paide linn, Järva maakond

Katastritunnus(ed) 56501:003:0093

Territoriaalkood EHAK 5761

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Eivere lubjakivikarjäär (56501:003:0093). Puudutatud veekogud: Linnuraba kraav (VEE1123601).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Eivere lubjakivikarjäär (132036)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0021300

Puurkaevu katastri number

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6538654, Y: 590988

Põhjaveekihi nimi ja kood S - Silur (S)

Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Parnu - Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum (S-O_Parnu)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2024 2044 650 000 1 780

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine Karjäärist väljapumbatava vee kogus leida arvutuslikult pumba jõudluse ning tööaja alusel.

Põhjaveetaseme mõõtmine Seirekaevudes karjäärialalt põhjasuunda ja lõunasuunda jäävatest kaevudest mõõta põhjavee taset automaatse põhjaveetaseme anduriga sagedusega üks kord ööpäevas. Märkida ära ka puuraugu suudme absoluutkõrgus. Andmed esitada absoluutmeetrites.

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale.

Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad

2/10

POH0024195 Eivere lubjakivikarjäär (56905) X: 6538362, Y: 591120 Üks kord aastas Ammoonium (NH4+) Heljum Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Elektrijuhtivus

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Lähipiirkonna kaevude seiret teostada vastavalt kooskõlastatud seirekavale.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa3/10

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Eivere karjääri settebassein

Väljalaskme kood JA077

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Linnuraba kraav

Suubla kood VEE1123601

Veekogumi nimetus Pärnu Tarbja paisust Käru jõeni

Veekogumi kood 1123500_2

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6538341, Y: 590598

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2024 2044 650 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2024 2044 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2024 2044 Heljum HEL 40

2024 2044 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

2024 2044 Naftasaadused NAF 1

2024 2044 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/10

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovivõtukoht on väljavool settetiigist. Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud.

Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks peab proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Eivere karjääri settebassein JA077 X: 6538341, Y: 590598 Pärnu Tarbja paisust Käru jõeni 1123500_2 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

5/10

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Nõutav reoveepuhastusviis mahaaniline pidev 2. Toimingud avarii korral Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma

väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat käitlusõigust omavale jäätmekäitlejale.

Asuda likvideerima avariid ja teavitada viivitamatult Keskkonnaametit, vajadusel kaasata Päästeametit.

3. Muud asjakohased meetmed Pump peab olema paigutatud sellisele kõrgusele, mis välistaks settinud pinnaseosakeste väljakandumise karjäärist. Kontrollida eesvoolu olukorda, kuhu karjääriveed juhitakse. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda suubla seisundi halvenemine on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist ja seada suubla seire tingimused.

pidev / vajadusel

4. Muud asjakohased meetmed Loa omanikule kohalduvad kõikide veekeskkonna kaitset puudutavate õigusaktide otsekohalduvad nõuded, hoolimata sellest, kas need on loas kajastatud või mitte. Seadusandluse muutumisel keskkonnaloa kehtivuse ajal tuleb järgida kehtivat seadusandlust.

pidev

5. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

Juhul kui selgub, et kaevandamise tagajärjel on kaevudes veetase alanenud alla kriitilise piiri ja/või on toimunud vee kvaliteedi halvenemine on loa omanikul kohustus rajada maaomanikele uued kaevud piisava veevarustusega. Peale uute kaevude rajamist tuleb kaevudes teostada seiret ühe aasta jooksul (üks kord kvartalis), mõõta kaevudes veetaset ja määrata naftaproduktid, hägusus, heljum, NO3 , NO2 ja NH4 . Peale seire teostamist tuleb loa omajal esitada seireandmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile.

olukorra tekkimisel.

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Võetava vee arvestus Karjäärist väljapumbatava vee kogus leida arvutuslikult pumba jõudluse ning tööaja alusel. Arvutuskäik esitada Keskkonnaametile vee erikasutusõiguse deklareerimisel. Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele

2. Seireandmed Põhjaveetaseme seire andmed esitada keskkonnaotsuste süsteemis KOTKAS vastavalt vormil V3 toodule. kord kvartalis 3. Heitvee arvestus Suublasse juhitava karjäärivee koguse ja seire nõuded vastavalt käesoleva loa vormis V4 toodule. Andmed esitada koos veesaastetasu deklaratsiooniga. Kord kvartalis,

vastavalt kehtestatud nõuetele

4. Väljalaskme omaseire tulemused Väljalaskme omaseire tulemused (karjäärivee analüüsiaktid) tuleb esitada Keskkonnaametile tärkandmetena ja lisatud dokumendina esimesel võimalusel kahe nädala jooksul pärast seire teostamist keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS.

üks kord kvartalis

5. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele

Karjäärist ärajuhitav ivesi peab vastama veeloas kehtestatud piirväärtustele. pidev

6. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Vee erikasutuse ja vee saastetasu deklaratsioon esitada ja keskkonnatasu tasuda vastavalt kehtivale korrale. Keskkonnatasu deklaratsioon tuleb esitada ka juhul kui keskkonnakasutust ei ole reaalselt toimunud. Deklaratsiooni saab esitada esimesel võimalusel peale kvartali lõppu.

Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele

7. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 8. Muu vajalik informatsioon 1. Kui muutub loa omaja keskkonnaloa alusel toimuv tegevus, kasutatav tehnoloogia või muutuvad seadmed, tuleb Keskkonnaametile esitada motiveeritud taotlus olemasoleva loa

muutmiseks. 2. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmiseks (keskkonnaloa üleandmisel) esitavad loa omaja ja loa taotleja keskkonnaloa andjale ühise taotluse. Taotluses tuleb märkida tähtpäev, millal loa omaja andmeid muudetakse. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmise taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme päeva enne nimetatud tähtpäeva saabumist.

vajadusel

9. Muu vajalik informatsioon Teavitada keskkonnaloas toodud andmete muutustest ja muudest töödest, mis ei ole käesoleva loaga haaratud loa andjat ja esitada keskkonnaloa muutmise taotlus Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

Olukorra tekkimisel

10. Muu vajalik informatsioon Esitada seirekava, milles tuua välja põhjaveetaseme seire teostamise kaevud või teave kavandatavete seirepuuraukude kohta. hiljemalt 30.09.2024

V18. Ajutise iseloomuga tegevused 6/10

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08122 - Killustiku tootmine

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0005415 1 Purustus-sorteerimissõlm X: 6538640, Y: 590578

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 1.857 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 4.819 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa7/10

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik Purustus-sorteerimissõlm (1) HEIT0005415 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.412 g/s

PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 1.071 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu

M1. Maavara kaevandamine 8/10

M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 769

Maardla nimetus Eivere

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara lubjakivi

Mäeeraldise nimetus Eivere lubjakivikarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 54.92

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 60.14

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 839

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 168

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Tsiviil- ja teedeehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 155

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk täitelubjakivi Lubjakivi, täitepinnas Ei aT - aktiivne tarbevaru 2 018.20 tuh m³ 30.09.2022

4 plokk täitelubjakivi Lubjakivi, täitepinnas Ei aT - aktiivne tarbevaru 645.30 tuh m³ 30.09.2022

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Lubjakivi, täitepinnas 2024 2044 tuh m³ 2 631.50 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

9/10

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eivere lubjakivimaardla Eivere lubjakivikarjääri ja Eivere II lubkivikarjääri mäeeraldise maavara kvaliteedi ja varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2019)

Geoloogiafondi number 9429

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/2898

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.12.2020

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Lubjakivi, täitepinnas 2024 2044 0567 Paide linn

Kõrvaltingimused

1. Lõhketöid on lubatud teostada esmaspäevast reedeni kella 7.00-st kuni 19.00-ni. Lõhketööd on keelatud nädalavahetusel ja riiklikel pühadel; 2. Kuival perioodil veokite liikumisest tekkiva tolmu vähendamiseks niisutada karjäärisiseseid ja karjääriväliseid killustiku väljaveo teid. 3. Juhul kui selgub, et kaevandamise tagajärjel on kaevudes veetase alanenud alla kriitilise piiri ja/või on toimunud vee kvaliteedi halvenemine on loa omanikul kohustus rajada maaomanikele uued kaevud piisava veevarustusega. Peale uute kaevude rajamist tuleb kaevudes teostada seiret ühe aasta jooksul (üks kord kvartalis), mõõta kaevudes veetaset ja määrata naftaproduktid, hägusus, heljum, NO3, NO2 ja NH4. Peale seire teostamist tuleb loa omajal esitada seireandmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile. 4. Karjääri mõjupiirkonna põhjaveetaset mõõta ühest põhjasuunda ja ühest lõunasuunda jäävast kaevudest automaatse põhjaveetaseme anduriga sagedusega üks kord ööpäevas. Tulemuse esitamisel märkida ära ka puuraugu suudme absoluutkõrgus, andmed esitada absoluutmeetrites. Lähipiirkonna kaevude põhjaveetaseme seiret teostada vastavalt loa andjaga kooskõlastatud seirekavale, mis esitada kooskõlastamiseks hiljemalt 01.11.2024. 5. Teostada põhjavee keemilise seire puurkaevust PRK0056905 üks kord aastas, millest analüüsida hõljuvaine, naftasaaduste, ammooniumi, nitraadi, nitriti, sulfaadi, pH ja elektrijuhtivuse väärtused. 6. Kooskõlastada Transpordiametiga kaevandamistegevuseks ja maavara väljaveoks vajalike tee(de) kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja riigimaantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed.

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu, metsa- ja rohumaa

Loa lisad Nimetus Manus Geoloogilised_labiloiked Lisa 1: Geoloogilised labiloiked (Eivere).pdf

Korrastatud_ala_plaan Lisa 2: Korrastatud ala plaan (Eivere).pdf

Maaeraldise_plaan Lisa 3: Maeeraldise plaan (Eivere).pdf

10/10