Arvamus

RIIGIPROKURATUUR

Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Teie: 03.07.2024 nr 8-1/5240-1

Meie: 21.08.2024 nr RP-1-6/24/1337

Arvamus kriminaalmenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse

muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine) eelnõule

Lugupeetud justiitsminister

Prokuratuur tänab Teid võimaluse eest anda arvamus kriminaalmenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõule, millega sätestatakse

omaksvõtt faktiliste asjaolude tuvastatuks lugemise alusena; täpsustatakse kaitsja vahetamist

käsitlevaid sätteid ja kohtule antakse võimalus määrata asenduskaitsja ka sellisele isikule, kel

küll on kaitsja, kuid kes kaitsjaid vahetades või väga hõivatud kaitsjat palgates menetlust

venitaks; laiendatakse kohtuliku arutamise võimalusi olukorras, kus süüdistatav kohtust kõrvale

hoiab; piiratakse määruskaebuste esitamise võimalust neis olukordades, kus määrust saab

tõhusalt vaidlustada ka kriminaalasja lõpplahendi peale kaevates, kui määruskaebemenetlus

kriminaalasja menetlemist põhjendamatult venitaks; täpsustatakse, kuidas peaks käima

kohtumenetluse poolte vahel tõendite kättesaadavaks tegemine, et vähendada üllatusi

menetluses; tuuakse vaidlused tõendi lubatavuse üle kohtulikku eelmenetlusse, et vähendada

igaks juhuks liiaselt tõendite esitamist; täpsustatakse ristküsitluse reegleid, et vältida vaidlusi

küsitlusjärjekorra üle ja muuta ristküsitlus sujuvamaks; antakse kohtule võimalus sekkuda

esemeliste tõendite avaldamise protsessi, kui pool on tõendi avaldamiseks valinud ilmselgelt

ebaotstarbeka viisi; antakse pooltele võimalus kohtuasjas enne kohtuvaidlusi esitada kohtule

kirjalikke seisukohti, mida ei ole vaja kohtus suuliselt ette lugeda; avardatakse võimalusi

tsiviilhagi kriminaalasjas läbi vaatamata jätmiseks ja tsiviilkohtumenetlusse suunamiseks, et

vältida olukordi, kus süüküsimuse lahendamine takerdub keeruliste ja mahukate või selgelt

põhjendamatute tsiviilvaidluste taha; korrastatakse lühimenetluse reegleid, et vältida iseenesest

lühimenetluseks sobivate asjade sattumist üldmenetlusse.

Prokuratuur tervitab eelnõud, mille põhiline eesmärk on muuta menetlusressursi kasutamine

kriminaalkohtumenetluses otstarbekamaks, samas ohtu seadmata inimeste põhiõigusi ja

tõkestada menetluse pahatahtlikku venitamist. Prokuratuur pooldab menetlusseaduse eelnõus

reguleeritud kriminaalmenetluse kiirendamise ettepanekuid. Seejuures leiab prokuratuur, et

eelnõus märgitud põhimõtete järgimine kohtuvaidlustes lühendaks oluliselt kohtumenetluste

ajakulu. Nii eeldab kehtiv kohtupraktika kohtuvaidluste pidamist suuliselt, kõigi

menetlusosaliste osavõtul. Praktikas on eelnev muutnud keerukaks kohtuistungite planeerimise

– mahukates menetlustes kulub kohtuvaidlustele päevi, samal ajal on istungipäevade

korraldamise eelduseks nende kooskõlastamine kõigi menetlusosalistega.

RIIGIPROKURATUUR

Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Eeltoodu kulutab nii kohtu ressurssi (kohus ning ka rahvakohtunikud peavad saalis viibima

kõikidel istungipäevadel) kui ka menetluspoolte ajaressurssi. Eelnõu lahendab nimetatud

probleemi. Eelnõus pakutud lahenduse positiivseks küljeks on seegi, et kohtuvaidluste

läbiviimine kirjalikult võimaldaks menetlusosalistel oma seisukohti vastaspoole argumentidele

kujundada tööpäeva planeerimise osas senises paindlikumalt, andes võimaluse repliikideks

valmistuma hakata juba kohtuvaidlusteks planeeritule eelnevalt.

1. Eeluurimiskohtunike tööjaotus. Prokuratuur on seisukohal, et eelnõus plaanitav

eeluurimiskohtunike töö korraldamine selliselt, et Harju Maakohtu tööpiirkonda jäävaid

eeluurimisasju lahendavad Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtunikud ja Pärnu omi Harju

eeluurimiskohtunikud ning Viru Maakohtu eeluurimisasju lahendavad Tartu Maakohtu

eeluurimiskohtunikud ja Tartu omi omakorda Viru eeluurimiskohtunikud ei ole kindlasti

kohtumenetlust optimeeriv lahendus. Prokuratuur leiab, et asjaolu, et kohtute ülesehitus

(milline ei võimalda vastavalt töökoormusele paindlikult korraldada kohtunike kohtade

ümberjagamist) ei ole reaalse eluga kooskõlas, on jäänud ajale jalgu, ei saa õigustada

kriminaalmenetluse seadustiku vahendusel töökorralduslike küsimuste lahendamist. Ja seda

veel enam kohtueelse menetlejale töö planeerimist ja selle tegemist oluliselt kahjustades

(eeluurimiskohtuniku pädevuses on kohe plaanitavate jälitustoimingute tegemiseks,

edasilükkamatul juhul toimingute tegemiseks lubade andmine jne ehk toimingute tegemisteks

lubade andmine, millised on ajakriitilised). Prokuratuur on seisukohal, et kavandatavas

muudatuses väljendub tegelikult riigi haldussuutmatus, mida püütakse parandada kohatu ja

kriminaalmenetluses osalevate teiste osaliste huve, tööd, asjaajamist kahjustava meetme

rakendamisega.

Prokuratuur on seisukohal, et eeluurimiskohtunike piirkondade muutmine on ebamõistlik ka

eeluurimiskohtuniku töö sisu arvestades. Jaotades laiali kirjalikus menetluses vara arestimise

taotlused võib tõesti töökoormust Harju Maakohtus leevendada (prokuratuuril puuduvad

andmed, et sarnast töö ülekoormust võiks täheldada Tartu ja Viru Maakohtute töökorralduses),

kuid pakutud muutus ei puuduta üksnes vara arestimise teemasid, mille lahendamist saab pisut

ajatada ja, kus kirjalik menetlus on kohane. Kirjeldatud lahendust pakkudes on ära unustatud

suur hulk muid eeluurimiskohtuniku tööülesandeid, kus ei saa piirduda üksnes kirjalike

materjalide läbivaatamisega, kus on vaja suhelda menetleja/prokuröriga, kus peab nägema

kannatanut või tunnistajat, et hinnata nende ütluste usaldusväärsust jne, ja mida ei saa teha

videosilla vahendusel. Prokuratuur näeb suuri probleeme riigisaladusega kaetud materjalide

saatmisel failivahetusprogrammide kaudu jälitusandmete salastatuse konfidentsiaalsuse

tagamises. Prokurör ja menetleja, kes vastutab riigisaladusega kaetud materjalide käitlemise

eest, sunnitakse kulutama aega sõitude peale eeluurimiskohtuniku juurde. Sellega kaasneb

peale aja- ka sõidukulu. Sarnaselt aja- ja sõidukulu tekitatakse nt lähenemiskeelu seadmise

teema arutelu korraldamisega kohtus, ütluste deponeerimisel jne.

Prokuratuur leiab, et kavandatav muutus kohtumenetlust ei optimeeri. Videosilla vahendusel

suhtluse korraldus võib mõne töökorraldusliku küsimuse lahendada, kuid igal juhul toob

tööpiirkondade asukoha muutus kaasa ajalisa, seda nt juba ainuüksi prokuröri/menetleja või

menetlusosalise sihtkohta ja tagasi sõitmise tõttu. Niisiis peab riik arvestama täiendavate

menetluskuludega, lisaks ka ametkondlike lisakulude tekkimisega.

Suuremas plaanis kahjustab aga eeluurimiskohtuniku asukoha muutus raskesti avastavate

kuritegude menetlust tervikuna, sest menetlejatel ja prokuröridel on oluliselt raskendatud

eeluurimiskohtunikult tõendite kogumiseks kiirelt lubade saamise võimalused.

RIIGIPROKURATUUR

Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Prokuratuur teeb ettepaneku kaaluda alternatiivina eeluurimiskohtunike määramisele teiste

kohtute tööpiirkondadest pelgalt lahendust, kus ringkonnakohtu esimeestel tekib võimalus

rakendada mõne maakohtu töökoormuse tõusul või ettenähtavalt pikaajaliste (ja mitmete

eeluurimiskohtunike kaasamist vajavate) menetluste läbiviimiseks täiendavaid

eeluurimiskohtunike teise kohtu tööpiirkonnast, mitte aga sisuliselt vahetada kohtute

tööpiirkondi. Samuti märgib prokuratuur, et eeluurimiskohtunike määramine nn peegelpildi

põhimõttel võib märkimisväärselt mõjutada prokuratuuri ressursikulu.

2. Toimiku juurde võetud materjalidest kaitsjale koopia tegemine. Prokuratuur märgib

lisaks, et eelnõuga tekib prokuratuurile kohustus kohtueelse menetluse lõpuleviimise järel anda

kaitsjale üle koopia kõigist menetluse raames tehtud tõmmistest. Kuigi eelnõu kohaselt ei tehta

koopiat tõmmisest kaitsjale KrMS 12 lg 1 sätestatud alustel, võib sellise aluse tuvastamine

märkimisväärselt tõsta prokuratuuri töökoormust. Nii saab üheselt määratleda seda, kas andmed

võivad ohustada elu, tervist, eraelu puutumatust jms sisuliselt vaid andmete põhjaliku

sorteerimisega. Digitaalsel kujul kriminaalasja juurde võetud andmetest koopia tegemine ei

pruugi olla tehniliselt ebaproportsionaalselt keerukas, küll on kaasaegsete kõvaketta vm

andmekandjate tõmmiste maht mõõdetav gigabaitidega eeldades seega tuhandete või sadade

tuhandete eraldiseisvate failidega tutvumist. Prokuratuur teeb seega ettepaneku anda

prokuratuurile luba jätta kaitsjale sellistest andmetest koopia üle andmata ka juhul, kui sellisest

koopiast eraldiseisvate kaitstud andmete eristamine/sorteerimine on tehniliselt

ebaproportsionaalselt keerukas või ajamahukas.

3. Jälitustoimingutega kogutud andmete kaitsjale tutvumiseks esitamine. Eelnõu kohaselt

tutvustatakse kriminaaltoimiku tutvustamisel kaitsjale ka kogu jälitustoimingutega kogutud

teavet. Seejuures pannakse prokuratuurile kohustus eraldada andmekogumist teave, mida

tutvustada ei saa. Kehtivas menetluspraktikas tutvustatakse kogu jälitustoimingutega kogutud

teavet kaitsjale vaid sellekohase taotluse esitamisel, mitte igakordselt. Seetõttu tuleb KrMS-i

muudatusega arvestada ka prokuratuuri ressursivajaduse kasvamisega.

4. Tehisaru vahendusel tõlkimine. Prokuratuur teeb ettepaneku reguleerida

kriminaalmenetluse keele sätte all ka tehisaru vahendusel tõlkimine. See võimaldaks riigi

ressursse tõlkide kaasamiselt kokku hoida.

5. Kohtuistungi kinniseks kuulutamine riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks.

Prokuuratuur teeb ettepaneku lisada KrMS §-s 12 loetletud kohtuistungi kinniseks kuulutamise

alustele täiendavalt võimalus kuulutada kohtuistungid kinniseks riigi julgeoleku või avaliku

korra kaitsmiseks (ettepanekut toetab ka Kaitsepolitseiamet).

Kõnealuseks on tõusetunud praktikas vajadus riigi julgeolekuga seotud kohtumenetluste

läbiviimisega olukordades, kus kohtule esitatava tõendusteabe kogumis ei ole KrMS § 12 lg-s

1 loetletud teavet (nt riigisaladuse või salastatud välisteabega kaitstud teavet) ning välistatud

võib olla alus kohtumenetluse kinniseks kuulutamiseks ka õigusemõistmise huvides. Eelkõige

on tegemist olukordadega, kus konkreetse tõendi (või tõendikogumi) uurimine avalikul istungil

ei ohustaks küll edasist tõendite kohtulikku uurimist, ega mõjutaks uuritud tõendi lubatavust.

Samas ei ole välistatud olukorrad, kus konkreetsete tõendite avalikuks saamisel on võimalik

teha selgeid järeldusi julgeolekuasutuste töö kohta või saab konkreetsete tõendite endi uurimise

ja esitamise läbi avalikul istungil riigi julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada

(kasvõi läbi võimaluse esitada süüdistatava poolt kohtuistungil üleskutseid massirahutuste

alustamiseks, riigivastaseks tegevuseks vms).

RIIGIPROKURATUUR

Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Nii TsMS kui ka KrMS nimetavad kohtuistungi avalikkuse piiramise alusena sõnaselgelt ka

õigusemõistmise huve. TsMS § 38 lg 2 kitsendab alust mõnevõrra, nähes ette, et kohtuistungi

võib kuulutada kinniseks kas siis, kui on tegu „objektiivse õigusemõistmise ilmse

ohustamisega“ või kui kinnises menetluses on oluliselt suurem võimalus veenda pooli lõpetama

menetlus kompromissiga või neid muul viisil lepitada. KrMS § 12 lg 1 p 4 põhiseaduslikku

alust küll ei kitsenda, kuid täpsustab, et õigusemõistmise huvi kohtuistungi kinniseks

kuulutamisel võib seisneda ka kohtu, kohtumenetluse poole ja tunnistaja julgeoleku tagamise

vajaduses. Tuleb möönda, et kinnise kohtuistungi taotlustesse õigusemõistmise väidetavates

huvides kõigil muudel julgeoleku tagamisega mitteseotud kaalutlustel tuleks suhtuda kriitiliselt

põhjusel, et üldiselt on ja peaks olema õigusemõistmise huvides just nimelt avalik kohtuistung

(PS kommentaarid).

KrMS § 12 lg 1 p 4 sätestab, et kohus võib kohtuistungi kuulutada osaliselt või täielikult

kinniseks õigusemõistmise huvides, sealhulgas juhul, kui kohtuistungi avalikkus võib ohustada

kohtu või kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeolekut. RKKKm nr 1-17-9149/626 punktis

14 on kriminaalkolleegium selgitanud, et õigusemõistmise huvides võib kohtuistungi kinniseks

kuulutada vaid nendel juhtudel, kui ilmnevad erandlikud asjaolud (nt julgeoleku tagamise

vajadus). Sama määruse punktis 15 on kolleegium lisanud järgnevat: „Tõsiasi, et KrMS § 12 lg

1 p-s 4 on eraldi nimetatud kohtu, kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeoleku ohustamine,

ei tähenda samuti, et sellega õigusemõistmise huvid piirduvadki. Sellele viitab otsesõnu sättes

kasutatud sõna „sealhulgas“.“. Eeltoodust võib järeldada, et KrMS § 12 lg 1 p 4 loetelu ei ole

ammendav ning on võimalik tõlgendada laiemalt sõltuvalt kriminaalasja iseloomust ja

õigusemõistmise huvide vajadusest. Seega pole KrMS § 12 lg 1 p 4 prokuratuuri hinnangul

rakendatav kaasustes, mille menetluse käik võib mõjutada riigi julgeolekut või avalikku korda

laiemalt.

Erinevalt KrMS-ist, näeb juba kehtiv TsMS ette võimaluse kohtumenetluse avalikkust piirata

muu hulgas ka julgeoleku või avaliku korra kaitseks (TsMS § 38 lg 1 p 1 kohaselt kuulutab

kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks,

kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse

või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks). TsMS-i kommentaaride kohaselt leitakse, et TsMS § 38 lg 1 p 1 puhul saab eristada

menetluse või selle osa kinniseks kuulutamist formaalselt seadusega kaitstud riigisaladuse,

salastatud välisteabe või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks ning

ulatuslikumat võimalust kuulutada menetlus kinniseks riigi julgeoleku või avaliku korra

tagamiseks.

Sama seisukohta toetab ka EIÕK art 6 lg-s 1 sätestatu: konventsioon näeb ette igaühe õiguse

oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral

avalikule asja arutamisele ning kohtuotsuse avalikule kuulutamisele, lisades, et ajakirjanikke ja

üldsust võidakse siiski demokraatlikus ühiskonnas eemaldada kas kogu või osast protsessist

kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides või kui seda nõuavad alaealise huvid või

osapoolte eraelu kaitse, või erilistel asjaoludel, kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise

huve, ulatuses, mis on kohtu arvates vältimatult vajalik.

Oluline on seegi, et ka Riigikohus on praktikas jaatanud võimalust seada kriminaalmenetlustele

piiranguid olukordades, kus esinevad võistlevad huvid. Nii on Riigikohus nt refereerinud EIK-

i seisukohta, mille kohaselt tõendite täies ulatuses vastaspoolele kättesaadavaks tegemine ei ole

RIIGIPROKURATUUR

Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

absoluutne kohustus. Samas lahendis märgitu kohaselt võib mis tahes kriminaalmenetluses

esineda võistlevaid huvisid, nt riigi julgeolek või vajadus kaitsta tunnistajaid kättemaksu eest

või hoida saladuses politsei meetodeid kuriteo uurimisel, mida tuleb arvestada süüdistatava

õiguste vastukaaluna. Mõnes asjas võib olla vajalik varjata kaitse eest teatud tõendeid, et kaitsta

teise isiku põhiõigusi või olulist avalikku huvi. Poolte õigust saada juurdepääs tõenditele ja

selle vastu rääkivaid argumente tuleb omavahel kaaluda. Juhul kui piirang on tingimata vajalik,

peab poole õiguse riive olema tõhusalt tasakaalustatud kohtu kontrollivõimalusega. (EIK

06.03.2012, Leas vs. Eesti, p-d 77-78; viidatud Van Wesenbeeck vs. Belgia, p 68; 25.07.2019,

Rook vs. Saksamaa, p-d 58-59.) Prokuratuur leiab, et eelnev seisukoht toetab ka võimalust

piirata kohtuistungi avalikkust.

6. Omaksvõtu instituut. Omaksvõtu instituudi osas peab prokuratuur kohaseks rõhutada, et

süüdistatava poolt mingite faktiliste asjaolude omaksvõtt peaks kohtuni jõudma esimesel

võimalusel kaitseaktis. Seega peaks olema kaitseakti kohustuslikuks osaks vastava asjaolu

sisuline kinnitus või siis selle puudumise ära märkimine. Nii oleks kohtul eelistungit

planeerides selge, millega tuleks või ei tuleks sellel tegeleda. Selliselt oleks ka võimalik rääkida

kohtumenetluse optimeerimisest.

7. Esimese astme kuriteod ja kriminaalkaristus. Prokuratuur lisab omalt poolt

kohtumenetluse optimeerimise kontekstis, et mitte kõikide I astme kuritegude toimepanemisega

ei pea vältimatult kaasnema kriminaalkaristus, seadusandja võiks näha ette laiemad võimalused

menetluse lõpetamiseks otstarbekusest. Prokuratuur peab siinjuures kohasemaks tegeleda

konkreetsete KarS-i koosseisudega ning kaaluda seda, ega mõnda I astme kuritegu pole alust

käsitleda hoopis II astme kuriteona.

8. Rahvakohtunike instituut. Prokuratuur teeb ettepaneku tõsiselt kaaluda kohtumenetluse

optimeerimise kontekstis rahvakohtunike instituudist loobumist. Prokuratuuril puuduvad

andmed selle kohta, et rahvakohtunike kaasamine I astme kuritegude arutelule oleks kohtu tööle

lisaväärtust loonud või tööd kiirendanud. Näiteid aga selle kohta, et rahvakohtunike vahetus on

kohtumenetluse aega venitanud, formaalselt lisatööd tekitanud, on küll.

9. Seadustiku täiendamine. Lisaks peab prokuratuur vajalikuks juba selle eelnõuga täiendada

seadustikku järgmiste senist praktikat parandavate muudatustega.

9.1. Täiendada eelnõud KrMS § 202 lõikega 11, andes võimaluse teatud juhtudel lõpetada

menetlus otstarbekusest ka ilma kahtlustatava nõusolekuta. Selline põhimõte oli ka varasemalt

Vabariigi Valitsusele esitatud (vt Justiitsministeeriumi eelnõu nr 8-1/3363), kuid jäi edasises

menetluses Riigikogus eelnõust välja. Prokuratuur pakub välja järgneva sõnastuse: „(11) Ilma

kahtlustatava või süüdistatava süüle viitamata ja talle kohustusi panemata võib prokuratuur ilma

kahtlustatava või süüdistatava nõusolekuta taotleda, et kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud tingimustel kriminaalmenetluse lõpetaks. Kahtlustataval või süüdistataval on õigus

lõpetamise määruse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus

menetluse uuendaks.”.

Lisaks tuleb muuta paragrahvi 202 lõiget 7: „ (7) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise

astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse

alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi

lõigetes 1 ja 11 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja lõikes 2 ettenähtud kohustused

RIIGIPROKURATUUR

Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi

lõikes 11 ja 6 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.“.

Eelnõuga lisatakse KrMS § 202 lõike 11 näol täiendav kriminaalmenetluse lõpetamise

alternatiiv, mille kohaselt võib menetluse teise astme kuritegudes avaliku huvi puudumise

korral lõpetada ka ilma isiku nõusolekuta, kui talle kohustusi ei panda ning tema süüle ei

viidata. Sisuliselt ütleb menetleja loodava menetluse lõpetamise aluse puhul

kriminaalmenetlust lõpetades järgmist: isegi juhul, kui menetletav tegu oleks tõendatud, vastaks

kuriteokoosseisule ja oleks õigusvastane ning süüline, oleksid isiku süü ja avalik menetlushuvi

sedavõrd väikesed, et poleks vaja isikut karistada. KrMS § 202 lg 1 ja uue loodava menetluse

lõpetamise aluse suhe peaks olema selline, et viimasega saaks lõpetada menetluse n-ö kõige

ebaolulisemate süütegude puhul. Seetõttu võiksid loodava aluse kohaselt lõpetamisele kuuluda

menetlused, milles avalik menetlushuvi on nii väike, et see ei õigusta ka tõendite kogumist ning

tervikliku menetluse läbiviimist. Sätet saaks rakendada ka nende kahtlustatavate suhtes, kes on

Eestis toimepannud kuriteo, mis teistes riikides seda ei ole, kuid kahtlustatav on Eestist

lahkunud (nt joobes juhtimine ei ole Ukrainas kuritegu). Nende isikute suhtes ei saa menetlust

lõpetada ja senise praktika kohaselt lihtsalt ootavad aegumistähtaja saabumist. KrMS § 202 lg

1 puhul tuleb siiski terviklik menetlus läbi viia ning tõendada ka kahtlustatava süü ning hinnata

selle suurust, kuid eriti väikese avaliku menetlushuviga kuritegude puhul ei pruugi see olla

mõistlik ega proportsionaalne. Menetluse lõpetamise protsess toimub loodava aluse korral

sarnaselt KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud alusele: menetluse lõpetamise üle otsustab kas kohus

või KrMS § 202 lg 7 alusel prokuratuur. Kuna lõpetamine toimub isiku nõusolekuta, peab tal

olema õigus määrust vaidlustada ja taotleda uuendamist.

9.2. Käesoleva eelnõuga muudetakse muuhulgas ka KrMS § 228, mistõttu teeb prokuratuur

ettepaneku muuta § 228 lõiget 6, et vältida topeltmenetlusi prokuratuuris ja kohtus. See

ettepanek on olnud ka varsemalt (vt eelnõu 367 SE), kuid Riigikogu valimiste tõttu jäi

menetlusest välja. Seega esitab prokuratuur selle uuesti järgmises sõnastuses: „(6) Kui

käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebuse lahendamise ajaks on prokuratuur

süüdistusakti käesoleva seadustiku § 226 kohaselt kohtusse saatnud, edastatakse kaebus

kriminaalasja arutavale kohtule.“.

9.3. Aastaid on praktikas probleeme tekitanud osade kohtunike tõlgendus, et kiirmenetlust saab

kohaldada vaid vahetult peale kuriteo toimepanemist, kuigi KrMS § 2561 sellist piirangut ei

sätesta. Kahjuks ei ole andnud tulemust ka prokuratuuripoolsed vaidlustused, sest kriminaalasja

tagastamist ei saa edasi kaevata (viimati nt 1-23-6998). Sel aastal käivitus täisdigitaalse

kiirmenetluse pilootprojekt, mistõttu on prokuratuuri soov kõrvaldada võimalikud õiguslikud

takistused selle riigile majanduslikult kasuliku menetlusliigi rakendamise teelt. Seega pakub

prokuratuur välja järjekordse § 2561 lõike 1 muudatuse: „(1) Kui isik on kahtlustatav teise astme

kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud

tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus

esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustatavana ülekuulamisest olenemata kuriteo

toimepanemise ajast või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.“.

9.4. Ühtlasi teeb prokuratuur ettepaneku muuta KrMS § 1261 lg 5 sõnastust hetkel kehtiva

sõnastuse („Jälitustoiminguid tehakse vahetult nii käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 1

nimetatud asutuste kui ka nende hallatavate asutuste ja jälitustoimingute tegemiseks volitatud

asutuste, allüksuste ja töötajate kaudu, samuti politseiagentide, variisikute ja salajasele

koostööle kaasatud isikute kaudu.“) asemel järgnevalt: „Jälitustoiminguid tehakse vahetult nii

RIIGIPROKURATUUR

Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud asutuste kui ka nende hallatavate asutuste ja

jälitustoimingute tegemiseks volitatud asutuste, allüksuste ja töötajate kaudu.“.

Prokuratuur tugineb ettepaneku tegemisel korduvatele uurimisasutuste märkustele kõnealuse

sätte tõlgendamise küsimuses. Uurimisasutuste esindajad on õigesti märkinud, et hetkel kehtiva

KrMS § 1261 lg 5 sõnastuse puhul on sättes tarbetult korratud põhimõtet, mille kaudu toimub

jälitustoimingute tegemine vahetult nii jälitusasutuste, nende volitatud asutuste, allüksuste ja

töötajate kaudu. Praktikas toimub ka politseiagentide, variisikute ja salajasele koostööle

kaasatud isikute kaasamine jälitustoimingutesse siiski nii vahetult jälitusasutuste kaudu, kuid

ka jälitusasutuste volitatud asutuste jt eelviidatud sättes nimetatud üksuste ja isikute kaudu. Ei

politseiagentidel, variisikutel, ega ka salajasele koostööle kaasatud isikutel eraldiseisvat KrMS

§1263 tulenevat õigust iseseisvalt KrMS loetletud jälitustoiminguid läbi viia ei ole – eelviidatud

isikud saavad jälitustoimingutes osaleda vaid jälitusasutuste poolt koordineeritult ja hallatult.

10. Täiendavad märkused. Eelnõu punktiga 42 tunnistatakse kehtetuks KrMS § 137 lõige 5,

kuid kehtivas seaduses sellist lõiget ei ole.

Eelnõu punktiga 56 muudetakse KrMS § 154 lõiget 3, kus punktis 11 on loetletud mh riiklikut

sõrmejälgede ja DNA-registrit, mida sellisel kujul enam ei ole. Õige oleks sõnastada punkt 11

järgmiselt: „andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud

andmete loetelu;“.

Eelnõu punktiga 71 muudetakse KrMS § 224 lõiget 3, kus sätte viimasest lausest on puudu

kolmas isik (vt KrMS § 40-2 lg 1 p 4). Ühtlasi teeb prokuratuur ettepaneku täiendada eelnõud

KrMS § 224 lõike 2 muudatusega, kuhu samuti lisada kolmas isik. Seni on prokuratuur kaebusi

lahendades viidanud seadusandja veale ning võimaldanud neil ikkagi toimikutega tutvuda.

Eelnõu punktiga 92 soovitakse jätta KrMS § 239 lõike 2 punkti 1 sõnastusest välja mh „188“,

kuid seda kehtivas seaduses ei ole. Eelnõu seletuskirjas mainitakse KarS §-i 118, seega on

tegemist eksimusega numbris.

Eelnõu punktiga 191 täiendatakse KrMS § 470 lõikega 7, kus pakutud sõnastuses on pärast sõna

„määruse“ välja jäänud sõna „peale“.

Prokuratuur toetab kriminaalmenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse

muutmise seaduse eelnõud ning sellega kohtumenetluse muutmist otstarbekohasemaks,

lihtsamaks ja paindlikumaks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Parmas

riigi peaprokurör