Teade

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 20.06.2024 nr 10-10/2872

Teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavolikogu võttis 11.06.2024 vastu otsuse nr 50 „Haabneeme

alevikus, Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Vallavolikogu otsusega algatati Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneering

Haabneeme alevikus, katastriüksustel Nõlva (89001:023:0016), Platsi (89001:023:0015),

Platvormi (89001:023:0014), Killustiku (89001:023:0013), Lahe (89001:023:0012), Muuli tee L4

(89001:001:1244), Muuli tee 47 (89001:023:0003), Muuli tee 49 (89001:010:8160) ja Haabneeme

rannaala 5 (89001:001:0234) ning osaliselt katastriüksustel Rohuneeme tee 1 (89001:010:3474

ligikaudu 4900 m² suurusel alal), Muuli gaasitorustiku lõik 1 (89001:010:5541 ligikaudu 80 m²

suurusel alal) ja Haabneeme rannaala (89001:003:1863 ligikaudu 9100 m² suurusel alal).

Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kujunduspõhimõtete määramine park-puhkeala

planeerimiseks, ehitusõiguse määramine pargiehitiste ja teiste väikesemahuliste hoonete

püstitamiseks, vajadusel ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, rannaala kasutus- ja

kujundpõhimõtete määramine, pargiala funktsionaalsete seoste määramine kõrvalasuvate

aladega, teedevõrgu ja parkimiskorralduse lahendamine ja tehnovõrkude põhimõttelise asukoha

määramine.

Detailplaneerinuga muudetakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohased maakasutuse

juhtotstarbed jäätmehoidla maast ja tootmismaast ülekaalukas osas puhkeotstarbeliseks maaks,

detailplaneering ei välista ka jäätmehoidla maa osalist muutmist ärimaaks katastriüksuse Muuli

tee 49 osas. Kui põhjendatud vajadusel planeeritakse ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse, siis

ranna ehituskeeluvööndi vähendamist loetakse looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2

kohaselt samuti üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu

teemaplaneeringut „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“.

Keskkonnamõju strateegilist hindamist detailplaneeringule ei algatatud.

Vajalikud uuringud: topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring, ning maapinna

reostusuuring. Kui planeeritakse lisaks olemasolevate rannaehitiste taastamisele uusi

rannakindlustusi, muule või muid rannaehitisi või nende laiendamist rohkem kui 1/3 võrra, siis

tuleb läbi viia rannaprotsesside uuring. Uuringute vajadus võib detailplaneeringu koostamisel

täieneda.

2

Viimsi Vallavolikogu 11.06.2024 otsusega nr 50 saab tutvuda Viimsi valla kodulehel:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-

detailplaneeringud

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

tel 602 8822, e-post: [email protected]

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 20.06.2024 nr 10-10/2872

Teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavolikogu võttis 11.06.2024 vastu otsuse nr 50 „Haabneeme

alevikus, Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Vallavolikogu otsusega algatati Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneering

Haabneeme alevikus, katastriüksustel Nõlva (89001:023:0016), Platsi (89001:023:0015),

Platvormi (89001:023:0014), Killustiku (89001:023:0013), Lahe (89001:023:0012), Muuli tee L4

(89001:001:1244), Muuli tee 47 (89001:023:0003), Muuli tee 49 (89001:010:8160) ja Haabneeme

rannaala 5 (89001:001:0234) ning osaliselt katastriüksustel Rohuneeme tee 1 (89001:010:3474

ligikaudu 4900 m² suurusel alal), Muuli gaasitorustiku lõik 1 (89001:010:5541 ligikaudu 80 m²

suurusel alal) ja Haabneeme rannaala (89001:003:1863 ligikaudu 9100 m² suurusel alal).

Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kujunduspõhimõtete määramine park-puhkeala

planeerimiseks, ehitusõiguse määramine pargiehitiste ja teiste väikesemahuliste hoonete

püstitamiseks, vajadusel ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, rannaala kasutus- ja

kujundpõhimõtete määramine, pargiala funktsionaalsete seoste määramine kõrvalasuvate

aladega, teedevõrgu ja parkimiskorralduse lahendamine ja tehnovõrkude põhimõttelise asukoha

määramine.

Detailplaneerinuga muudetakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohased maakasutuse

juhtotstarbed jäätmehoidla maast ja tootmismaast ülekaalukas osas puhkeotstarbeliseks maaks,

detailplaneering ei välista ka jäätmehoidla maa osalist muutmist ärimaaks katastriüksuse Muuli

tee 49 osas. Kui põhjendatud vajadusel planeeritakse ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse, siis

ranna ehituskeeluvööndi vähendamist loetakse looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2

kohaselt samuti üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu

teemaplaneeringut „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“.

Keskkonnamõju strateegilist hindamist detailplaneeringule ei algatatud.

Vajalikud uuringud: topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring, ning maapinna

reostusuuring. Kui planeeritakse lisaks olemasolevate rannaehitiste taastamisele uusi

rannakindlustusi, muule või muid rannaehitisi või nende laiendamist rohkem kui 1/3 võrra, siis

tuleb läbi viia rannaprotsesside uuring. Uuringute vajadus võib detailplaneeringu koostamisel

täieneda.

2

Viimsi Vallavolikogu 11.06.2024 otsusega nr 50 saab tutvuda Viimsi valla kodulehel:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-

detailplaneeringud

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

tel 602 8822, e-post: [email protected]

OTSUS

Viimsi 11. juuni 2024 nr 50

Haabneeme alevikus, Haabneeme rannaala

lõunaosa ja lähiala detailplaneeringu algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

1. Detailplaneeringu ala, detailplaneeringu koostamise eesmärk ja ülesanne ning vastavus

üldplaneeringule

Haabneeme rannaala on viimsilaste seas üks populaarsemaid puhkekohti. Rannaala ei ole

tervikuna avatud ning ei paku kõiki vaba-aja veetmise tegevusi (erinevatele vanuserühmadele ja

huvigruppidele), mida kogukond ootab. Et avada rannaala endise tööstuspiirkonnaga piirneval

alal (Kaluri tee ja Muuli tee vahelisel lõigul) ja luua seeläbi elanikele juurde erinevaid tegevusi

(kasutusest välja langenud aladele), on vajalik selle tarbeks algatada detailplaneering, et seeläbi

töötada välja parimad ruumiloomelahendused, mis võimaldavad avada rannaala lõuna suunas,

rajada vaba aja veetmise alad, siduda ranna kergteede võrgustik erinevate piirnevate vaba aja

veetmise aladega ning luua rannaala lõppu klindipealsele avalik park.

Planeeringuala asub Haabneeme rannaäärsel alal, millest põhjapoolse osa moodustab looduslik

liivarand rannamaastikule omase taimestikuga. Planeeringuala keskosas asub mitmete ehitistega

piirkond, mis oli nõukogude ajal kasutuses kalatööstuse kompleksi osana, samuti on eelmisel

kümnendil sinna rajatud kanalisatsioonipumpla. Planeeringuala lõunaosa on kunstlikult tõstetud

pinnasega reljeefilt kõrgem koht, mis oma bioloogiliselt mitmekesisuselt on teadaolevalt

väheväärtuslik ja kuhu ulatub ka võrdlemisi laialdane astelpalju levimus.

Planeeringuala ligikaudne suurus on 6 ha (vt Lisa 1 „Planeeringuala ulatus“), planeeringualasse

jääb üheksa katastriüksust tervikuna, kolm katastriüksust osaliselt.

Tervikuna kuuluvad planeeringualasse järgmised katastriüksused: Nõlva (89001:023:0016;

tootmismaa 100 %, 2 035 m²), Platsi (89001:023:0015; tootmismaa 100 %, 7 163 m²), Platvormi

(89001:023:0014; tootmismaa 100 %, 4 695 m²), Killustiku (89001:023:0013; tootmismaa 100 %,

6 584 m²), Lahe (89001:023:0012; tootmismaa 100 %, 7 088 m²), Muuli tee L4 (89001:001:1244;

transpordimaa 100 %, 1 068 m²), Muuli tee 47 (89001:023:0003; tootmismaa 100 %, 5 627 m²),

Muuli tee 49 (89001:010:8160; tootmismaa 100 %, 11 159 m²) ja Haabneeme rannaala 5

(89001:001:0234; üldkasutatav maa 100 %, 200 m²).

Osaliselt kuuluvad planeeringualasse järgmised katastriüksused: Rohuneeme tee 1

(89001:010:3474; tootmismaa 100 %, kogupindala on 57 676 m², millest detailplaneeringuga

planeeritakse ligikaudu 4 900 m² suurust ala), Muuli gaasitorustiku lõik 1 (89001:010:5541,

transpordimaa 100 %, kogupindala 1 044 m², millest detailplaneeringuga planeeritakse ligikaudu

80 m² suurust ala) ja Haabneeme rannaala (89001:003:1863; üldkasutatav maa 100 %,

2

kogupindala on 41 080 m², millest detailplaneeringuga planeeritakse ligikaudu 9 100 m² suurust

ala).

Planeeringuala piirneb läänes Haabneeme lahega, maismaal piirnevad naaberkrundid on: Kaluri

tee lõik 1 (89001:009:0038), Kaluri haljak (89001:001:0233), Kaluri tee 26 (89001:010:5410),

Kaluri tee 25 (89001:001:0157), Muuli tee L3 (89001:010:3636), Muuli tee L5 (89001:001:1246),

Trassi (89001:023:0011) ja Madise tee 3 // Madise tee (89001:023:0004).

Planeeringualal kehtivad järgmised detailplaneeringud: Haabneeme puhastusseadmete maa-ala

detailplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 12.10.1999 otsusega nr 136), Haabneeme

rannaala detailplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 14.01.2003 otsusega nr 7) ja Laivi

piirkonna detailplaneering krundi pos 11 osas (kehtestatud osaliselt Viimsi Vallavolikogu

16.10.2013 otsusega nr 65). Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikele 8 muutub uue

detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud

detailplaneering kehtetuks.

Viimsi vald soovib avada Haabneeme ranna-ala kuni Muuli teeni ning kavandada selle lõppu

avalik pargiala (Miiduranna park). Ranna alale on kavas luua erinevad vaba-aja veetmise

tegevusalad ning alasid ühendav avalik ruum. Eeltoodu saavutamiseks on detailplaneeringu

koostamise põhieesmärk planeeringuala kujundamine park-puhkealaks, rõhutades olemasoleva

looduskeskkonna eripära, rannaala kasutus- ja kujundpõhimõtete määramine ning pargiala

funktsionaalsete seoste määramine kõrvalasuva ehitatud- ja loodusliku keskkonnaga.

Detailplaneeringuga planeeritakse Muuli teega läänest külgnevale alale avalik park, mis

ühendatakse supelrannaga ja Kivila pargiga ühtseks tervikuks. Samuti analüüsitakse võimalust

määrata planeeringualale (sh ranna ehituskeeluvööndisse) sobivad asukohad ja ehitusõigus

väikehoonetele ning rajatistele (nt laste mänguväljak, jõulinnak, tualetid, kioskid-

väikehooned/paviljonid supelranna- ja vaba-aja teenuste osutamiseks, pargimööbel, purskkaev,

skulptuurid, arhitektuursed väikevormid jms), mis on kooskõlas planeeringu eesmärkidega.

Välistatud ei ole ka ehitusõiguse määramine ühe kuni kahe avaliku kasutusega (äri)hoone

ehitamiseks, kui see teenib avalikkuse huve ja on ruumiliselt põhjendatud (nt kohvik, saun

talisuplejatele vms tegevus, et võimaldada seeläbi mitmekülgset ja aastaringset rannaala

kasutust). Vajaduse korral analüüsitakse ja kavandatakse ka rannalähedasi vesiehitisi (ajaloolise

muuli taastamine, ujumissild vms), mis võimaldavad merega seotud tegevuste paremat

harrastamist (nt ujumissillalt on võimalik korraldada talisuplusega seotud tegevusi).

Detailplaneeringuga nähakse samuti ette loodusjõudude poolt räsida saanud ajaloolise

rannakindlustuse taastamine.

Detailplaneeringuga analüüsitakse võimalust likvideerida Muuli tee 47 katastriüksusel asuv

detailplaneeringu eesmärgiga sobimatu ehitis – olemasolev kanalisatsioonipumpla (eeldusel, et

sellele leitakse mujal sobivam asukoht) ning liita selle alune maa planeeritava rannaala pikenduse

ja tegevusalade koosseisu. Samuti planeeritakse ümber kujundada katastriüksusel Muuli tee 49

(89001:010:8160) asuv endine kalatööstuse reoveepuhasti ala ja luua sinna vaba-aja veetmise

koht. Olemasoleva kanalisatsioonipumpla ja ajaloolise reoveepuhasti ümberehitus tuleb teostada

viisil, mis arvestab kõikide keskkonnatingimustega, et hoida ära mistahes mõjutused

mererannale. Selle tarbeks on vajalik koostada vajadusel asjakohased hinnangud ja eriprojektid,

et välistada tegevusega kaasneda võivat negatiivset keskkonnamõju.

Detailplaneeringuga analüüsitakse planeeringuala taristu kasutatavust ligipääsetavuse

seisukohast ning tehakse ettepanekud vastava taristu väljaehitamiseks viisil, mis tagab selle

kasutusvõimaluse kõikidele ühiskonnaliikmetele nende elukaare vältel, sh arvestatakse puuetega

3

inimeste jaoks sobivaid ruumilisi lahendusi. Detailplaneeringuga määratakse juurdepääsud

planeeringualale, lahendatakse autode ja jalgrataste liikluskorralduse ja parkimise põhimõtted

(soovitavalt jalgratastele turvaliste hoiukabiinidega), haljastuse lahenduse põhimõtted, sh

uushaljastuse rajamise põhimõtted ning määratakse planeeringuala tehnovõrkudega

varustamise põhimõtted.

Detailplaneeringuga lahendada planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides 1–19 loetletud

ülesanded. Detailplaneeringuga võib kaasneda vajadus kehtestatud detailplaneeringu alusel

kinnisasja avalikes huvides omandamiseks, sealhulgas võidakse kohaldada kinnisasja avalikes

huvides omandamist üldistes huvides, sundvõõrandamist või sundvalduse seadmist, kui eramaa

omanikega ei ole planeeringumenetluse käigus võimalik kinnisasja või selle osa avaliku kasutuse

tagamiseks ja/või vallale tasuta võõrandamiseks kokkulepet saavutada. Ennekõike puudutab see

Rohuneeme tee 1 (89001:010:3474), Muuli tee 49 (89001:010:8160) ja Haabneeme rannaala 5

(89001:001:0234) katastriüksuseid.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (vt lisa 2 „Väljavõte

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust“) muutmiseks osas, millega muudetakse üldplaneeringu

kohased maakasutuse juhtotstarbed jäätmehoidla maast (J) ja tootmismaast (T)

puhkeotstarbeliseks maaks (AP). Välistatud pole ka jäätmehoidla maa osaline muutmine

ärimaaks (B). Kui põhjendatud vajadusel planeeritakse ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse, siis

ranna ehituskeeluvööndi vähendamist loetakse looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2

kohaselt samuti üldplaneeringu muutmiseks.

Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu teemaplaneeringut „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“, mille kohaselt läbib planeeringuala rohevõrgustiku koridori arengusuund.

2. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, uuringute ja kooskõlastuste vajadus

ning kaasatavad isikud

Detailplaneeringu lahendus peab pakkuma planeeringuala kasutamise põhimõtteid, mis aitavad

vähendada rannaäärse ala hooajalisust, soodustades ala aastaringset kasutust ja luues

kasutusvõimalusi erinevatele sihtgruppidele, mille saavutamiseks on vajalik:

- Kujundada hea avalik ruum. Planeeringuala võib jaotada erinevate kasutuseesmärkidega

eraldiseisvateks, üksteisest nii funktsionaalselt kui ka arhitektuurselt käsitlusviisilt eristuvateks

tsoonideks (nt looduslik ala, lastele suunatud tegevusala, romantiline puhkeala, suhtlusala,

spordi- ja liikumisharrastuste ala jmt), mis võivad olla üksteisest eraldatud nii looduslike,

haljastuslike kui ka ehituslike võtetega, moodustades kokku siiski ühtse terviku. Samuti

kavandada eelnimetatud alasid ja olemasolevaid pargi- ja vaba-aja veetmise alasid ühendav

kergteede võrgustik.

- Määrata sobiv asukoht vaateplatvormile, siduda üheks tervikuks platoopealne ala ja

mereäärne rannaala (trepistik, teerada, lift vmt). Vajadusel näha ette tegevusi kalda kaitseks

või kavandada rajada vette eenduvaid rajatisi (vaaterõdud, muulid, ujumissillad).

- Planeeringualal säilitada kogu olemasolev väärtuslik kõrghaljastus (va invasiivne liik

astelpaju) ning ehitiste asukohavalikul arvestada ka rannaäärsele maastikule omase

madalhaljastuse säilitamise ja eksponeerimise võimalusi. Uushaljastust on lubatud rajada

kogu planeeringualal, kuid kasutada tuleb rannamaastikusse sobivaid liike.

Tagamaks kõrge tehnilise kvaliteedi ja esitatud materjalide ühilduvuse erinevate

andmekogudega, seatakse järgnevad nõuded detailplaneeringu vormistamisele:

4

- Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile. Topo-

geodeetilise uuringu peab olema koostanud kutsetunnistust omav geodeet (minimaalne tase

5) ja vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded.“ Vastavalt nõuete § 10 peab uuringu

tegija esitama digitaalse maa-ala plaani ning uuringu aruande tellijale ja 10 päeva jooksul

uuringu valmimise päevast alates ehitisregistrile ja kohaliku omavalitsuse üksusele. Uuring

esitada Viimsi Vallavalitsuse geoarhiivi aadressil https://geoveeb.viimsi.ee. Kui topo-

geodeetiline uuring ei ole vallas registreeritud, siis detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu.

- Alal asub endise kalatööstuse reoveepuhasti, võimaliku jääkreostuse tuvastamiseks viia

reoveepuhasti alal ja selle lähiümbruses läbi reostusuuring.

- Planeeringuala asub rannaäärsel alal, kus domineerib looduslik liivarand rannamaastikule

iseloomuliku taimestikuga. Kõrghaljastust esineb planeeringualal suhteliselt vähe, kuid

detailplaneeringu koostamiseks tuleb teostada dendroloogiline uuring, et välja selgitada

väärtuslikud taimeliigid, mille säilitamisega detailplaneeringu koostamisel arvestada.

- Detailplaneering koostada kooskõlas piirkonnas kehtivate asjakohaste üldplaneeringutega ja

üldplaneeringu teemaplaneeringutega (leitavad valla kodulehelt:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/uldplaneeringud/kehtestatud-

uldplaneeringud).

- Detailplaneeringus esitada graafiliselt ja kirjeldada seletuskirja eraldi peatükis võrdlev analüüs

lähteolukorra ja detailplaneeringu lahenduse vastavuse kohta asjakohaste

üldplaneeringutega, teemaplaneeringutega ja Harju maakonnaplaneeringuga ning

seletuskirjas esitada põhjendused üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta.

- Detailplaneeringu koosseisus esitada ruumiline analüüs ja tuua välja seosed naaberaladega.

- Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

- Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada kontaktvööndi analüüs; tugiplaan (M 1 :

1000), põhijoonis (M 1 : 1000), tehnovõrkude joonis (M 1 : 1000), haljastuse joonis (M 1 :

1000) ja planeeringulahendust illustreerivad joonised (3D).

- Tehnovõrkude lahendused planeerida vastavalt tehnovõrkude valdajate väljastatud

tehnilistele tingimustele. Enne detailplaneeringu kehtestamist taotleda ehitus- ja

kommunaalosakonnalt tehnilised tingimused teede, tänavavalgustuse ja sademevee

ärajuhtimise ehitusprojektide koostamiseks, taotluse saab esitada VAAL-keskkonnas:

https://vaal.viimsi.ee/map.

- Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt

(jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn, avalikustamiseks *.pdf).

Detailplaneering esitada kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja üleriigilisse

planeeringute andmekogusse (PLANK) esitamiseks digitaalselt.

- PLANK riiklikku andmekogusse esitamisel lähtuda täiendavalt järgenvatest nõuetest:

- Vallale üle antava / sundvõõrandatava krundi (kruntide) moodustamisel märkida üle

antav / võõrandatav krunt eraldi tingimusega. Ilma ehitusõiguseta ja/või teise krundiga

liidetav krunt (juhul kui see on planeeritud) tuleb samuti eraldi tingimusena ära märkida.

Krundi küljes peab olema sihtotstarve.

- Kui hoonestusala on põhihoonele ja abihoonele määratud erinev, siis tuleb nii kirjutada

ja väljad õigesti täita.

- Hoonestuskõrguse märkimisel esitada nii kõrgus maapinnast kui ka absoluutkõrgus.

5

- Lisaks kohustuslikele kihtidele tuleb teha servituudivajaduse kiht ning juurdepääsu kiht

tuleb teha juhul, kui sellest sõltub aadressi määramine.

- Kõikidest joonistest tuleb esitada ka *.pdf ja vormistus peab olema põhja-lõuna suunaline

(s.t õigetpidi).

- Dokumentidest on kohustuslik esitada kooskõlastuste koondtabel, seletuskiri peab

olema koos tiitellehega.

- Kõik, mis detailplaneeringu kehtestamise ajal on käsitletav lisadena, tuleb PLANK-i ka

lisadena kanda (PLANK-i kannab kohalik omavalitsus (KOV), kuid lisad, uuringud jm

asjakohased materjalid edastab KOV-le detailplaneeringu koostaja).

Detailplaneering kooskõlastada:

- Päästeameti Põhja-Eesti Päästekeskus

- Keskkonnaamet

- Terviseamet

- Muinsuskaitseamet

Viimsi Vallavallavalitsus kooskõlastab detailplaneeringu Keskkonnaametiga lähtudes Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lg 3, kuna detailplaneeringuala paikneb Läänemere

kaldal ja detailplaneeringu üks eesmärk on ehituskeeluvööndi vähendamine ning koostöös

Keskkonnaametiga ehituskeeluvööndisse planeeritavate rajatiste asukohtade valiku osas parima

lahenduse väljatöötamine. Ehituskeeluvööndi vähendamine on lubatud vaid Keskkonnaameti

nõusolekul (LKS § 40 lg 3).

Detailplaneeringusse kaasata:

- planeeringuala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikud

- olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad

3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang:

PlanS §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 33 lõike

2 punktide 1 ja 3 kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui

KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi või kui

koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul.

KSH kaalumisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 3–5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste

asutuste seisukohtadest. Antud juhul koostati strateegilisele planeerimisdokumendile KSH

eelhinnang (vt lisa 4 „Haabneeme alevikus, Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“) ja küsiti seisukohta

Keskkonnaametilt, Terviseametilt ja Muinsuskaitseametilt. KSH eelhinnangu kohaselt ei ole

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik alljärgnevatel põhjustel:

1. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks

tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade

kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

2. Ehitustöödel on alati teatud negatiivne mõju, aga käesoleva strateegilise

planeerimisdokumendi realiseerimise puhul on tegemist tavapäraste ehitustöödega ja nende

6

käigus tekkivate mõjude leevendamiseks on standardsed meetmed. Avariiolukordade esinemise

tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi

ning õigusaktide nõudeid.

3. Hinnatav detailplaneering ei mõjuta peale Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule teiste

strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja koostamist. Tegemist ei ole strateegilise

planeerimisdokumendiga, mis oleks seotud keskkonnakaalutluste integreerimisega teistesse

valdkondadesse, samuti puudub seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega.

4. Lähtuvalt tegevuse iseloomust ei põhjusta planeeringus kavandatav tegevus looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Planeeringualast u 1,3 m

kaugusele põhja ja kirde poole jääb kaitsealune Viimsi sanglepik. Detailplaneeringuala

lähiümbruses u 15 m kaugusel kagus asub kinnismälestis Peeter Suure Merekindluse

rannakaitsepatarei nr 13, 1915. a. Piirkonnas puuduvad Natura 2000 alad.

5. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta erinevate mõjutegurite lõikes olulist

keskkonnamõju, samuti puudub erinevate tegurite oluline negatiivne kumulatiivne mõju nii

looduskeskkonnale, inimese tervisele kui varale. Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest

mõju.

Terviseamet ei esitanud 30.01.2024 kirjaga nr 9.3-4/24/157-2 vastuväiteid KSH algatamata

jätmisele, kuid juhtis täiendavalt tähelepanu ehitustegevuse potentsiaalsele mõjule supluskoha

veekvaliteedile, müratasemetele, vibratsioonile ja valgusreostusele. Muinsuskaitseamet nõustus

02.02.2024 kirjaga nr 5.1-17.5/22-1 otsuse eelnõu ja eskiislahendusega, sest planeering ei

mõjuta lähedalasuvaid riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid.

Keskkonnaamet palus esmalt 01.02.2024 kirjaga nr 6-5/24/315-2 KSH eelhinnangut ning otsuse

eelnõud täiendada muuhulgas detailplaneeringu eskiisil näidatud rannakindlustust ja muuli

puudutavas osas. Viimsi Vallavalitsus esitas täiendatud KSH eelhinnangu ja otsuse eelnõud

Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks 26.04.2024 kirjaga nr 15-3/6026-4. Keskkonnaamet jäi

20.05.2024 kirjaga nr 6-5/24/315-4 seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eelduste

kohaselt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 2² mõistes) ning keskkonnamõju strateegiline

hindamine ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1

punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Kui detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

muutmiseks, otsustab detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise Viimsi

Vallavolikogu 13.12.2022 määruse nr 22 „Planeerimisalase tegevuse korraldamine Viimsi vallas“

§ 3 punkti 2 ja planeerimisseaduse § 139 lg 1 kohaselt volikogu. Detailplaneeringu koostamise

korraldaja, detailplaneeringu koostamise tellija ja finantseerija on Viimsi vald (Nelgi tee 1, Viimsi

alevik, 74001, tel 602 8800), detailplaneeringu koostaja on Viimsi Haldus OÜ (registrikood

10618178, Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001, tel 5650 2487).

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1,

planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 128 lõikest 1 ja § 142, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 punktist 1, § 33 lõike 2 punktidest 1 ja 3, § 35

lõigetest 3 ja 5,

Viimsi Vallavolikogu

OTSUSTAB:

7

1. Algatada Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneering Haabneeme alevikus,

katastriüksustel Nõlva (89001:023:0016), Platsi (89001:023:0015), Platvormi (89001:023:0014),

Killustiku (89001:023:0013), Lahe (89001:023:0012), Muuli tee L4 (89001:001:1244), Muuli

tee 47 (89001:023:0003), Muuli tee 49 (89001:010:8160) ja Haabneeme rannaala 5

(89001:001:0234) ning osaliselt katastriüksustel Rohuneeme tee 1 (89001:010:3474 ligikaudu

4 900 m² suurusel alal), Muuli gaasitorustiku lõik 1 (89001:010:5541 ligikaudu 80 m² suurusel

alal) ja Haabneeme rannaala (89001:003:1863 ligikaudu 9 100 m² suurusel alal).

2. Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kujunduspõhimõtete määramiseks park-

puhkealaks, ehitusõiguse määramiseks pargiehitiste ja teiste väikesemahuliste hoonete

püstitamiseks, vajadusel ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks, rannaala kasutus- ja

kujundpõhimõtete määramiseks, pargiala funktsionaalsete seoste määramiseks kõrvalasuvate

aladega, teedevõrgu ja parkimiskorralduse lahendamiseks ja tehnovõrkude põhimõttelise

asukoha määramiseks.

3. Detailplaneeringuga muudetakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohased

maakasutuse juhtotstarbed jäätmehoidla maast (J) ja tootmismaast (T) ülekaalukas osas

puhkeotstarbeliseks maaks (AP), detailplaneering ei välista ka jäätmehoidla maa osalist muutmist

ärimaaks katastriüksuse Muuli tee 49 (89001:010:8160) osas. Kui põhjendatud vajadusel

planeeritakse ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse, siis ranna ehituskeeluvööndi vähendamist

loetakse looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2 kohaselt samuti üldplaneeringu muutmiseks.

Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu teemaplaneeringut „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“.

4. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist Haabneeme alevikus, Haabneeme

rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneeringule.

5. Detailplaneeringu koostamisel lahendada planeerimiseseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud

asjakohased ülesanded.

6. Kaaluda planeerimisseaduse § 126 lõige 1 punktides 1‒19 loetletud ülesannete täitmiseks

avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise

vajadust.

7. Kaasata detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus

puudutada, sh olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad ning planeeringuala

kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikud.

8. Detailplaneeringu algatamisest teavitada planeerimisseaduse § 128 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt.

9. Detailplaneeringu koostamisel viia läbi topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring, ning

maapinna reostusuuring. Kui planeeritakse lisaks olemasolevate rannaehitiste taastamisele uusi

rannakindlustusi, muule või muid rannaehitisi või nende laiendamist rohkem kui 1/3 võrra, siis

tuleb läbi viia rannaprotsesside uuring. Uuringute vajadus võib detailplaneeringu koostamisel

täieneda.

10. Otsuse ja sellega seotud dokumentidega on võimalik tutvuda etteteatamisel Viimsi

Vallavalitsuses (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, tel. 6028 800, http://www.viimsivald.ee/).

11. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Atso Matsalu

vallavolikogu esimees

8

LISA 1 Viimsi Vallavolikogu

11.06.2024 otsusele nr 50 Planeeringuala ulatus

9

LISA 2 Viimsi Vallavolikogu

11.06.2024 otsusele nr 50

Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust

10

LISA 3

Viimsi Vallavolikogu 11.06.2024 otsusele nr 50

Väljavõte Rohevõrgustiku teemaplaneeringust

11

LISA 4 Viimsi Vallavolikogu

11.06.2024 otsusele nr 50

Haabneeme alevikus, Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang 1. Ülevaade kavandatavast tegevusest

1.1. Tegevuse eesmärk ja vajadus

Haabneeme rannaala on viimsilaste seas üks populaarsemaid puhkekohti. Rannaala ei ole

tervikuna avatud ning ei paku kõiki vaba aja veetmise tegevusi (erinevatele vanuserühmadele ja

huvigruppidele), mida kogukond ootab. Detailplaneering on vajalik algatada, et avada rannaala

endise tööstuspiirkonnaga piirneval alal (Kaluri tee ja Muuli tee vahelisel lõigul) ja luua seeläbi

elanikele juurde erinevaid tegevusi (kasutusest maha langenud aladele). Detailplaneeringu

koostamise vajadus tuleneb eesmärgist kujundada planeeringuala park-puhkealaks, rõhutades

olemasoleva looduskeskkonna eripära ja määrates rannaala kasutus- ja kujunduspõhimõtted

ning pargiala funktsionaalsed seosed kõrvalasuva ehitatud- ja loodusliku keskkonnaga.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuivõrd detailplaneeringuga tehakse ettepanek

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu muutmiseks osas, millega muudetakse üldplaneeringu

kohased maakasutuse juhtotstarbed jäätmehoidla maast (J) ja tootmismaast (T)

puhkeotstarbeliseks maaks (AP). Välistatud pole ka jäätmehoidla maa osaline muutmine

ärimaaks (B). Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu teemaplaneeringut

„Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, mille kohaselt läbib planeeringuala rohevõrgustiku

arengusuund.

1.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Detailplaneeringuga planeeritakse Muuli teega külgnevale alale (nn „Killuplatsi“) avalik park, mis

ühendatakse supelrannaga ja Kivila pargiga ühtseks tervikuks. Samuti analüüsitakse võimalust

määrata planeeringualale (sh ranna ehituskeeluvööndisse) sobivad asukohad ja ehitusõigus

väikehoonetele ning rajatistele (nt laste mänguväljak, jõulinnak, tualetid, kioskid-

väikehooned/paviljonid supelranna ja vabaaja teenuste osutamiseks, pargimööbel, purskkaev,

skulptuurid, arhitektuursed väikevormid jms), mis on kooskõlas planeeringu eesmärkidega.

Välistatud ei ole ka ehitusõiguse määramine ühe kuni kahe avaliku kasutusega (äri)hoone

ehitamiseks, kui see teenib avalikkuse huve ja on ruumiliselt põhjendatud.

Detailplaneeringuga määratakse juurdepääsud planeeringualale, lahendatakse autode ja

jalgrataste liikluskorralduse ja parkimise põhimõtted (soovitavalt jalgratastele turvaliste

hoiukabiinidega), haljastuse lahenduse põhimõtted, sh uushaljastuse rajamise põhimõtted ning

määratakse planeeringuala tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Detailplaneeringuga analüüsitakse võimalust likvideerida Muuli tee 47 katastriüksusel asuv

detailplaneeringu eesmärgiga sobimatu ehitis – kanalisatsioonipumpla (eeldusel, et sellele

leitakse mujal sobivam asukoht) ning liita selle alune maa planeeritava pargiga.

1.3. Planeerimisdokumendi elluviimise aeg

Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate

ehitustegevuse alus, samas on mõiste „lähiaastad“ määratlemata. Hetkel ei ole detailplaneeringu

12

elluviimise aeg teada.

2. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilisetele planeerimisdokumentidele

2.1. Harju maakonnaplaneering

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) joonise „Asustuse

suunamine“ kohaselt planeeringuala on määratletud kui linnalise asustusega ala.

Maakonnaplaneeringu joonise „Ruumilised väärtused“ kohaselt läbib planeeringuala lõunaosa

rohelise võrgustiku (tuumalad ja koridorid) koosseisu kuuluv ala. Maakasutuselt ja visioonilt

vastab detailplaneering Harju maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri

09.04.2018 korraldusega nr 1.1-4/78).

2.2. Viimsi valla mandriosa üldplaneering

Detailplaneering ei vasta Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule (kehtestatud Viimsi

Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1), kuivõrd detailplaneeringuga tehakse ettepanek Viimsi

valla mandriosa üldplaneeringu kohaste maakasutuse juhtotstarvete muutmiseks jäätmehoidla

maast (J) ja tootmismaast (T) puhkeotstarbeliseks maaks (AP). Välistatud pole ka jäätmehoidla

maa osaline muutmine ärimaaks (B).

2.3. Üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine.

Elamuehituse põhimõtted“

Detailplaneering ei sisalda vastuolu üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Viimsi valla üldiste

ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu

13.09.2005 määrusega nr 32).

2.4. Üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“

Detailplaneering ei sisalda vastuolu üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad

ja rohevõrgustik“, kuivõrd detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu teemaplaneeringut,

mille kohaselt läbib planeeringuala rohevõrgustiku koridori arengusuund (vt joonis 1).

Joonis 1. Väljavõte üldplaneeringu teemaplaneeringust "Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik"

2.5. Viimsi valla arengustrateegia „Viimsi 2045“

13

Viimsi valla arengustrateegia tegevussuuna 2.3.1 kohaselt soodustab Viimsi vald rannaäärseid

tegevusi ning kujundab ja hooldab avalikus kasutuses olevaid rannaalasid. Eraldi on välja toodud,

et välja tuleb ehitada loodusega arvestav Haabneeme rannapromenaad, mille saab kujundada

atraktiivseks vaba aja veetmise kohaks. Eelnevast nähtub, et detailplaneeringuga kavandatud

tegevused on ette nähtud ka valla arengustrateegias.

2.6. Viimsi valla heakorra ja haljastuse arengukava 2018–2028

Arengukava kohaselt on Haabneeme rand Viimsi kõige populaarsem rand ning vajaks sellest

tulenevalt kaasaegset maastikuarhitektuurset terviklahendust, kus oleks ära toodud teenuste ja

inventari paiknemine, sillutisega promenaadi ja liivaala ulatus, võimalike juurdeistutuste maht jne.

Arengukava kohaselt peaks arvestama rekreatsioonialade sidumisega, kallasrajaga, jalgteede ja

radade võrgustikuga. Seega on detailplaneeringuga kavandatud tegevus kooskõlas valla

heakorra ja haljastuse arengukavaga 2018–2028.

2.7. Seos kehtivate detailplaneeringutega

Planeeringualal kehtib kolm detailplaneeringut:

- Osaline Laivi piirkonna detailplaneering (krundi pos 11 osas) (kehtestatud 16.10.2013 Viimsi

Vallavolikogu otsusega nr 65);

- Haabneeme rannaala detailplaneering (kehtestatud 14.01.2003 Viimsi Vallavolikogu

otsusega nr 7);

- Haabneeme puhastusseadmete maa-ala detailplaneering (kehtestatud 12.10.1999 Viimsi

Vallavolikogu otsusega nr 136).

Osalise Laivi piirkonna detailplaneeringu kohaselt (krundi pos 11 osas) on Haabneeme ranna-ala

5 maaüksus (sihtotstarve 100% üldkasutatav maa) eraldatud perspektiivse rannapromenaadi

vajadusteks. Kõnealune krunt on käesoleval hetkel kasutuses haljasalana.

Haabneeme rannaala detailplaneeringu ala kattub lõunaosas ca 0,8 ha ulatuses käesoleva

kavandatava detailplaneeringuga. Haabneeme rannaala detailplaneeringu kohaselt on kattuva

ala ulatuses maa kasutamise otstarbeks supelranna maa. Ehitistest on kavandatud alale vaid

põhja-lõunasuunaline jalgratta- ja kõnnitee.

Haabneeme puhastusseadmete maa-ala detailplaneering on osaliselt realiseeritud ja kruntidel

paiknevad kunagise kalatööstuse kompleksi osad ja kanalisatsioonipumpla erinevad

teenindushooned ja rajatised.

Käesoleva detailplaneeringu eskiisi kohaselt kavandatakse Haabneeme rannaala 5 mü-le põhja-

lõunasuunalist kergliiklusteed. Eelnimetatud eskiisi kohaselt kavandatakse ülejäänud

planeeringualale avalik park (sh planeeringualale sobivad väikehooned ja rajatised ja

potentsiaalsed rannalähedased vesiehitised), mis ühendatakse supelrannaga ja Kivila pargiga

ühtseks tervikuks.

2.8. Vastavus kehtivatele õigusaktidele

Kavandatava tegevuse puhul tuleb järgida kõiki asjakohaseid õigusakte, sealhulgas

planeerimisseadust, ehitusseadustikku, looduskaitseseadust, keskkonnaseadustiku üldosa

seadust ning kõiki antud seaduste alamakte.

Vastavus kehtivatele õigusaktidele – detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.

14

2.9. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate

keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste

integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute

hierarhia suuremast tasandist alates.

Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulist mõju

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Kaudne positiivne mõju võib

tekkida sellest, et korrastatakse rannaala ning paraneb inimeste ligipääs rannale ja merele,

täienevad võimalused looduses aktiivseks vaba aja veetmiseks.

2.10. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Haabneeme alevikus, Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneeringu alasse jäävate

katastriüksuste kogupindala on 14,43 ha (144 375 m²), sellest planeeritakse ligikaudu 6,0 ha

suurust maa-ala. Planeeringuala asub Haabneeme rannaäärsel alal, millest põhjapoolse osa

moodustab looduslik liivarand rannamaastikule omase taimestikuga. Planeeringuala keskosas

asub mitmete ehitistega piirkond, mis oli nõukogude ajal kasutuses kalatööstuse kompleksi

osana, samuti on eelmisel kümnendil rajatud sinna kanalisatsioonipumpla. Planeeringuala

lõunaosa on kunstlikult tõstetud pinnasega reljeefilt kõrgem koht, mis oma liigirohkuselt on

väheväärtuslik ja kuhu ulatub ka võrdlemisi laialdane astelpaju levimus.

Tervikuna kuuluvad planeeringualasse järgmised katastriüksused: Nõlva (89001:023:0016;

tootmismaa 100%, 2 035 m²), Platsi (89001:023:0015; tootmismaa 100%, 7 163 m²), Platvormi

(89001:023:0014; tootmismaa 100 %, 4 695 m²), Killustiku (89001:023:0013; tootmismaa 100 %,

6 584 m²), Lahe (89001:023:0012; tootmismaa 100%, 7 088 m²), Muuli tee L4 (89001:001:1244;

transpordimaa 100%, 1 068 m²), Muuli tee 47 (89001:023:0003; tootmismaa 100%, 5 627 m²),

Muuli tee 49 (89001:010:8160; tootmismaa 100%, 11 159 m²) ja Haabneeme rannaala 5

(89001:001:0234; üldkasutatav maa 100%, 200 m²).

Osaliselt kuuluvad planeeringualasse järgmised katastriüksused: Rohuneeme tee 1

(89001:010:3474; tootmismaa 100%, kogupindala on 57 676 m², millest detailplaneeringuga

planeeritakse ligikaudu 4 900 m² suurust ala), Muuli gaasitorustiku lõik 1 (89001:010:5541,

transpordimaa 100%, kogupindala 1 044 m2, millest detailplaneeringuga planeeritakse ligikaudu

80 m2 suurust ala) ja Haabneeme rannaala (89001:003:1863; üldkasutatava maa 100%,

kogupindala on 41 080 m², millest detailplaneeringuga planeeritakse ligikaudu 9 100 m² suurust

ala).

Planeeringualaga piirnevad naaberkrundid on: Kaluri tee lõik 1 (89001:009:0038), Kaluri haljak

(89001:001:0233), Kaluri tee 26 (89001:010:5410), Kaluri tee 25 (89001:001:0157), Muuli tee L3

(89001:010:3636), Muuli tee L5 (89001:001:1246), Trassi (89001:023:0011) ja Madise tee 3 //

Madise tee (89001:023:0004).

15

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Põhja-Eesti rannikumadaliku ja Soome lahe saarte maastikurajoonis moodustavad aluspõhja

valdavalt agu- ja vanaladekonna kergelt kulutatavad terrigeensed settekivimid. Aluspõhja

moodustavad pealmise osa vendi ja kambriumi ladestu savid, aleuroliidid ja liivakivid, paekalda

jalamil kohati ka alamordoviitsiumi oobulusliivakivid, argilliidid, savid ja glaukoniitliivakivid.

Aluspõhja pealispind asub rannikumadalikul valdavalt vahemikus -20 ja +20, rannikumadaliku

lõunaserval ulatuvad aluspõhjakivimid kohati peaaegu maapinnale.

Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi kohaselt jääb planeeringuala lääneserva kõige

ülemisse pinnakatte kihti valdavalt viirsavi, planeeringuala ida- ja lõunaosas moreen ning

kirdeosas peenliiv.

Planeeringuala läbib suure tähtsusega sademevee eesvoolusüsteem – peakraav K-6.7, mis

teenindab kogu Haabneeme aleviku keskust, samuti läbi Mõisapargi kulgevat veehaaret (Viimsi

alevik, Pärnamäe ja Lubja külad). Planeeringualale jääb osaliselt ka sademevee kraav K-6.6, mis

teenindab Kaluri tee piirkonda ja sinna rannaala lähedale rajatavaid kortermajasid.

Joonis 2. Väljavõte Viimsi valla sademevee arengukavast 2016-2027

Piirkonnas on põhjavesi kaitstud.

4.2. Taimestik ja loomastik

Planeeringuala asub Haabneeme rannaäärsel alal, millest põhjapoolse osa moodustab looduslik

liivarand rannikumaastikule omase taimestikuga. Planeeringuala lõunaosa on kunstlikult tõstetud

pinnasega reljeefilt kõrgem koht, mis oma liigirohkuselt on väheväärtuslik ja kuhu ulatub ka

võrdlemisi laialdane invasiivse liigi astelpaju levimus. Arvestades asjaolu, et planeeringuala on

osaliselt ümbritsetud hoonestatud ja lähiajal hoonestatavate kruntidega ning osaliselt ümbritsetud

tootmisettevõtetest, ei ole ala eeldatavalt oluliseks pesitsuspaigaks kaitsealustele linnu- ja

loomaliikidele.

4.3. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik

16

Planeeringualale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitstavate

liikide elupaikasid ega kaitstavaid looduse üksikobjekte. Planeeringualast u 1,3 m kaugusele

põhja ja kirde poole jääb kaitsealune Viimsi sanglepik. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

4.4. Muinsuskaitse

Detailplaneeringu alal ei ole teadaolevalt muinsuskaitse objekte. Detailplaneeringualast u 15 m

kaugusele kagusse jääb kinnismälestis Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr 13,

1915. a (reg. nr 8897). Planeeringualast ca 160 m itta jäävad Miiduranna tähtkantsi varemed (reg.

nr 8896).

4.5. Jääkreostus

Detailplaneeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust. Alal asub

endise kalatööstuse reoveepuhasti, kuid muud keskkonnaohtlikku tegevust pole alal teadaolevalt

toimunud. Võimaliku jääkreostuse tuvastamiseks viiakse detailplaneeringu raames läbi

reostusuuring. Reostuse tuvastamisel nähakse ette meetmed jääkreostuse likvideerimiseks või

ohutustamiseks.

5. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, mistõttu tuleb PlanS § 142 lõike 6 kohaselt anda

eelhinnang ning kaaluda KSH koostamise vajalikkust detailplaneeringule, samuti keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 2 punktidest 1 ja 3

tulenevalt tuleb keskkonnamõju strateegilist hindamist kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang,

kui KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi või

kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka

keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 nimekirja kohaselt.

Arvestades planeeringuala paiknemist, piirkonna keskkonnatingimusi ja kavandatavaid

tegevusi ning lähtudes KeHJS § 33 toodud kriteeriumidest hinnatakse mõju allpool toodud

kriteeriumide alusel.

5.1. Maakasutuslikud mõjud

Vastavalt kehtestatud üldplaneeringule on planeeringuala kruntide maakasutuse juhtotstarve

jäätmehoidla maa ja tootmismaa. Käesoleva detailplaneeringuga soovitakse muuta Viimsi valla

mandriosa üldplaneeringu kohased juhtotstarbed puhkeotstarbeliseks maaks. Arvestades

asjaolu, et planeeringuala näol on tegemist kasutusest välja langenud endise tööstuspiirkonnaga

ja planeeringualal asuvad käesoleval hetkel nähtavad jalutusrajad, ei oma planeeringualale vaba

aja veetmiseks sobivate alade planeerimine ja ranna kergteede võrgustiku erinevate piirnevate

vaba aja veetmise aladega ühendamine maakasutuslikust seisukohast olulist mõju.

Detailplaneeringuga võidakse teha ettepanek jäätmehoidla maa osaliseks muutmiseks ärimaaks.

Võimalikud ärihooned (juhul kui need otsustatakse planeerida) peavad haakuma rannateenuste

kontseptsiooniga (nt kohvik, saun vms ehitis/rajatis) võimaldades mitmekülgset ja aastaringset

rannaala kasutust ja samas ei tohi avaldada rannikumaastikule ebasoodsat mõju ja minna

vastuollu looduskaitseseaduses (LKS) § 34 toodud ranna ja kalda kaitse eesmärkidega.

Eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei esine.

17

5.2. Maastik

Planeeringuala asub Haabneeme rannaäärsel alal, millest põhjapoolse osa moodustab looduslik

liivarand rannamaastikule omase taimestikuga. Planeeringuala keskosas asub mitmete ehitistega

piirkond, mis oli nõukogude ajal kasutuses kalatööstuse kompleksi osana, samuti on eelmisel

kümnendil rajatud sinna kanalisatsioonipumpla. Planeeringuala lõunaosa on kunstlikult tõstetud

pinnasega reljeefilt kõrgem koht, mis oma liigirohkuselt on väheväärtuslik ja kuhu ulatub ka

võrdlemisi laialdane astelpalju levimus.

Arvestades asjaolu, et planeeringualal säilitatakse võimalikult suures ulatuses olemasolevat

väärtuslikku kõrghaljastust (va invasiivne liik astelpaju), ehitiste asukohavalikul arvestatakse

rannaäärsele maastikule omase madalhaljastuse säilitamise ja eksponeerimise võimalustega,

uushaljastust planeeritakse rajada kogu planeeringualal kasutades rannikumaastikusse sobivaid

liike maastikule, olulist mõju endise tööstuspiirkonna ja kasutusest maha langenud aladele

looduslähedasema puhke- ja vaba aja veetmiseks kasutatava avaliku pargiala planeerimisel ei

esine.

5.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeringualale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitstavate

liikide elupaikasid ega kaitstavaid looduse üksikobjekte. Planeeringualast u 1,3 m kaugusele

põhja ja kirde poole jääb kaitsealune Viimsi sanglepik. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Arvestades asjaolu, et Haabneeme ranna ala on käesoleval hetkel kohalike elanike seas üks

populaarsemaid puhkekohti ja planeeringuala on osaliselt juba kasutuses jalutuspiirkonnana, siis

tulenevalt eeltoodust ei kaasne planeeritud tegevusega olulist mõju kaitstavatele

loodusobjektidele.

5.4. Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele, mõju veekogule

Planeeringuala läbib suure tähtsusega sademevee eesvoolusüsteem – peakraav K-6.7, mis

teenindab kogu Haabneeme aleviku keskust, samuti läbi Mõisapargi kulgevat veehaaret (Viimsi

alevik, Pärnamäe ja Lubja külad). Planeeringualale jääb osaliselt ka sademevee kraav K-6.6, mis

teenindab Kaluri tee piirkonda ja sinna rannaala lähedale rajatavaid kortermajasid. Osaliselt

planeeringualal ja selle läheduses paikneb suure suvise külastatavusega supluskoht Haabneeme

rand.

Mõju pinnasele avaldub peamiselt ehitusalustele aladele ja on lokaalne. Ehitiste ja rajatiste

rajamisel ja edasisel kasutamisel ei toimu eeldatavalt saasteainete heidet põhjavette.

Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja reoveeteke eeldatavalt minimaalsed, mis kaasnevad

peamiselt olmetegevusega. Mõju pinna- ja põhjaveele võib avalduda avariiolukorras. Suuri

õnnetusi ja avariisid eeldada ei ole. Planeeritaval alal on põhjavesi kaitstud. Veevarustus ja

reovee kanaliseerimine lahendatakse Viimsi valla ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni haldajaga

(AS Viimsi Vesi) vastavate lepingute alusel. Ehitusaegse ja edasise tegevusega ei kaasne

eeldatavalt olulist mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele, Haabneeme ranna suplusvee

kvaliteedile, sademevee süsteemidele ega veevarustusele arvestades detailplaneeringu

koostamise käigus koostatavate vajalike hinnangute ja eriprojektidega tagamaks olemasoleva

keskkonna ümberkujundamine keskkonnasäästlikult.

5.5. Mõju veerežiimile

Maa-ameti 1994. aasta ortofotolt (vt joonis 3) on nähtav ajalooline rannakindlustus, mis on aga

18

aastate jooksul tormide tõttu osaliselt lagunenud. Detailplaneeringuga nähakse ette osaliselt

lagunenud rannakindlustuse rekonstrueerimine ja taastamine. Arvestades asjaolu, et ajalooliselt

on rannakindlustus antud asukohas planeeritavas taastamismahus eksisteerinud ja et tegemist

on eeldatavalt vaid taastamistöödega, mille tulemusel ei rajata uut rannakindlustusrajatist ega

laiendata seda üle ajaloolise mahu, ei avaldu planeeritava tegevusega eeldatavalt olulist

negatiivset mõju veerežiimile.

Joonis 3. Rannakindlustus, lauter ja muul 1994. aasta ortofotol. Allikas: Maa-amet.

Detailplaneeringuga analüüsitakse ja kavandatakse ka rannalähedasi vesiehitisi (muul, ujumissild

jms), mis võimaldavad merega seotud tegevuste paremat harrastamist. Ajalooliselt on

planeeringuga hõlmatud alal muul eksisteerinud (vt joonis 3). Kavandatavate tegevuste

elluviimiseks nähakse ette muuli taastamine ajaloolisel kujul. Arvestades asjaolu, et kavandatava

muuli näol on sisuliselt tegemist kunagise muuli rekonstrueerimisega ajaloolisel kujul, siis ei esine

eeldatavalt olulist negatiivset mõju.

Juhul, kui detailplaneeringu koostamisel ilmneb soov planeerida alale rannaehitisi suuremas kui

ajalooliselt eksisteerinud mahus, tuleb planeeringusse kaasata ekspert, kes hindab uute

rannaehitiste mõju veerežiimile ja rannikuprotsessidele. Samuti tuleb ekspert kaasata juhul, kui

on soov laiendada rannakindlustust või muuli rohkem kui 1/3 võrra.

Kokkuvõtvalt ei oma planeeringuga kavandatud tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju

veerežiimile, võrreldes lähiajaloos eksisteerinud olukorraga. Mõningasel määral võib hoonete ja

19

rajatiste rajamine mõjutada ala veerežiimi, kuid pigem on mõju lokaalne.

5.6. Mõju mullastikule

Kavandatava tegevuse mõju mullastikule jääb ehitustegevusega kaasnevale alale. Arvestades

asjaolu, et planeeringuala on juba käesoleval ajal kasutuses jalutuspiirkonnana ja mõjutatud

inimtegevusest, siis planeeringuga kavandatavate tegevustega ei kaasne eelduslikult olulist

negatiivset mõju mullastikule.

5.7. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele

Oluline mõju kliimateguritele puudub.

5.8. Valgus, soojus, kiirgus, lõhn

Lähtuvalt tegevuse iseloomust valguse-, soojuse-, lõhna- ja kiirgusreostust kavandatava

tegevusega ei kaasne.

5.9. Taristu rajamisega kaasnevad mõjud

Planeeringualale on planeeritud rajada kergliiklustee ja selle vahetusse lähedusse avalik pargiala

koos erinevate vaba aja veetmise kohtade ja rajatistega ning potentsiaalsed avaliku kasutusega

(äri)hooned, vajaduse korral kaalutakse ka rannalähedaste vesiehitiste kavandamist. Arvestades

asjaolu, et planeeringuala on juba inimtegevusest mõjutatud, siis eeldatavalt on taristu rajamisega

kaasnev mõju lokaalne.

5.10. Ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevad mõjud

Planeeritava tegevuse elluviimiseks on vaja vähendada ehituskeeluvööndit või vähendada

ehituskeeluvööndit osalises mahus. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus ja võimalikkus

selgub detailplaneeringu menetluse käigus.

Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse LKS § 40 lõike 1 kohaselt ranna või kalda kaitse

eesmärkidest ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS §-le 34 on

kalda kaitse eesmärkideks kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuvalt

kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine.

Ehitustegevust (väikeehitisi ja rajatisi) kavandatakse ehituskeeluvööndis inimtegevusest

mõjutatud alale (kasutusest välja langenud endine tööstuspiirkond, osaliselt kasutuses

jalutuspiirkonnana) ja eeldatavalt negatiivset mõju ei avaldu. Detailplaneeringu lahendusega

suureneb kruntidel heakorrastatuse tase ja mitmekesistub planeeringuala haljastus.

Kui planeeritavad tegevused (sh võimalik Muuli tee 47 asuva kanalisatsioonipumpla

likvideerimine) arvestavad kõikides vajalikes hinnangutes ja eriprojektides olevate

keskkonnatingimustega, siis eeldatavalt negatiivset mõju ei avaldu. Planeeritavad tegevused

arvestavad osaliselt olemasolevaid teid ja tehnovõrke.

Planeeritava tegevusega suureneb planeeringuala külastatavus, kuid sellel on positiivne mõju,

kuna paraneb avalikkuse juurdepääs planeeringuala merealadele pakkudes seeläbi elanikele

erinevaid tervist edendavaid ja rekreatiivseid tegevusi. Planeeritava tegevuse elluviimisel

arvestatakse ja rõhutatakse olemasoleva looduskeskkonna eripära.

20

5.11. Müra ja vibratsioon

Olulist mürahäiringut ja vibratsiooni ei kaasne. Vähesel määral ja lühiajaliselt võib avaldada mõju

ehitusaegne müra.

5.12. Mõju välisõhu kvaliteedile

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saasteluba

vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.

5.13. Jäätme- ja energiamahukus, loodusvarade kasutus

Kavandatava tegevuse käigus tekib jäätmeid, kuid mitte olulises koguses. Jäätmeteke on seotud

peamiselt ehitustegevusega ning hiljem olmetegevuses tekkivate jäätmetega. Seaduse kohase

jäätmekäitluse korral on mõju minimaalne.

Hoonete ja rajatiste rajamine ja edasine kasutus ei eelda olulist loodusvarade kasutust ning ei ole

ülemäära energia- ega jäätmemahukas. Tegevuse iseloomust lähtudes ei ole näha olulise

keskkonnamõju kaasnemist.

5.14. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Keskkonna- või terviseohtlike avariiolukordade esinemine on nõuetekohase tegevuse korral

vähetõenäoline. Kavandatav tegevus ei ole oma iseloomult ohtlik, sh kavandatava tegevusega ei

kaasne ohtlike ainete transporti ega hoiustamist. Lekete tuvastamisel või avariide korral tuleb

reostus koheselt likvideerida vastavalt kehtivatele nõuetele.

5.15. Sotsiaalmajanduslikud mõjud

Elukeskkonna kvaliteet moodustub mitmetest teguritest, mille olulisus iga inimese jaoks sõltub

isiklikest väärtushinnangutest. Teguritena võib välja tuua ligipääsu rohealadele, piirkonna

erinäolisust elustiilide seisukohalt või heakorda. Detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringu

kohased maakasutuse juhtotstarbed jäätmehoidla maast ja tootmismaast puhkeotstarbeliseks

maaks. Kõnealuse detailplaneeringu elluviimisega suureneb elanike aastaringselt

kättesaadavate vaba aja veetmise tegevuste hulk ja paraneb juurdepääs planeeringuala

merealadele pakkudes seeläbi elanikele erinevaid tervist edendavaid ja rekreatiivseid tegevusi.

Detailplaneeringu lahendusega suureneb kruntidel heakorrastatuse tase ja mitmekesistub

planeeringuala haljastus.

Planeeritava tegevusega eeldatavalt elanikkonnale negatiivset mõju ei avaldu.

5.16. Ruumiline mõju

Kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt positiivne ruumiline mõju. Haabneeme rannaala

korrastamine ning merele ligipääsu parendamine on olulised eeldused tulevikus Haabneeme

rannaala ning Rohuneeme tee vahelise ala väljaarendamiseks, sest hea ligipääs merele

suurendab lähedalasuvate kruntide väärtust ning potentsiaali arendustegevuseks. Praegust

kehvas seisus nõukogudeaegset hoonetekompleksi ei saa pidada ruumilises mõttes kõige

otstarbekamaks maakasutuseks ligi 25 000 elanikuga omavalitsuse keskusalal. Seega on

sammud selle ala väljaarendamiseks reeglina positiivse mõjuga.

5.17. Kumulatiivsed mõjud

21

Kumulatiivsed mõjud on inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumisest tingitud mõjud, mis

võivad hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla

ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada

loodusressursside seisundi halvenemist.

Arvestades asjaolusid, et kõnealuse planeeringuala kõrval on kehtestatud ja valdavas osas

käesolevaks hetkeks realiseeritud või lähiajal realiseeritavate detailplaneeringutega alad ja

hoonestatud alad, kõnealusel planeeringualal on praegu kehtivad detailplaneeringud ning, et

käesoleva planeeringuga kavandatakse maakasutuse juhtostarvete muutmist luues

planeeringualale üldplaneeringu kohase maakasutuse asemele puhkeotstarbelise maa

rannaalale erinevad vaba aja veetmise tegevused ja avaliku pargiala olles seeläbi puhvriks

planeeringuala läheduses olevate tootmisettevõtetele, siis eeldatavalt ei kaasne tegevusega

negatiivset kumulatiivset mõju. Eeldatavalt on kumulatiivne mõju positiivne, kuna kõnealuse

detailplaneeringuga suureneb vallaelanike aastaringselt kättesaadavate vaba aja veetmise

tegevuste hulk ja kruntidel suureneb heakorrastatuse tase ja mitmekesistub planeeringuala

haljastus.

5.18. Piiriülene mõju

Piiriülene mõju puudub.

6. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad

KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb

enne otsuse tegemist küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Seisukohta küsiti

Keskkonnaametilt, Terviseametilt ja Muinsuskaitseametilt.

Terviseamet ei esitanud 30.01.2024 kirjaga nr 9.3-4/24/157-2 vastuväiteid KSH algatamata

jätmisele, kuid juhtis täiendavalt tähelepanu ehitustegevuse potentsiaalsele mõjule supluskoha

veekvaliteedile, müratasemetele, vibratsioonile ja valgusreostusele. Muinsuskaitseamet nõustus

02.02.2024 kirjaga nr 5.1-17.5/22-1 otsuse eelnõu ja eskiislahendusega, sest planeering ei

mõjuta lähedalasuvaid riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid.

Keskkonnaamet palus esmalt 01.02.2024 kirjaga nr 6-5/24/315-2 KSH eelhinnangut ning otsuse

eelnõud täiendada muuhulgas detailplaneeringu eskiisil näidatud rannakindlustust ja muuli

puudutavas osas. Viimsi Vallavalitsus esitas täiendatud KSH eelhinnangu ja otsuse eelnõud

Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks 26.04.2024 kirjaga nr 15-3/6026-4. Keskkonnaamet jäi

20.05.2024 kirjaga nr 6-5/24/315-4 seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eelduste

kohaselt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 2² mõistes) ning keskkonnamõju strateegiline

hindamine ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1

punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

7. Hindamistulemuste kokkuvõte

7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi nimetus ja eesmärk

Nimi: Viimsi vallas, Haabneeme alevikus, Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala

detailplaneering.

Eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu

muutmiseks osas, millega muudetakse üldplaneeringu kohased maakasutuse juhtotstarbed

22

jäätmehoidla maast (J) ja tootmismaast (T) puhkeotstarbeliseks maaks (AP) ja seeläbi

kujundades planeeringuala park-puhkealaks, rõhutades olemasoleva looduskeskkonna eripära

ja määrates rannaala kasutus- ja kujunduspõhimõtted ning pargiala funktsionaalsed seosed

kõrvalasuva ehitatud- ja loodusliku keskkonnaga. Välistatud pole ka jäätmehoidla maa osaline

muutmine ärimaaks (B). Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu teemaplaneeringut

„Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, mille kohaselt läbib planeeringuala rohevõrgustiku

arengusuund.

7.2. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja,

koostaja ja kehtestaja nimi ja kontaktandmed

Detailplaneeringu koostamise algataja on Viimsi Vallavolikogu, kehtestaja Viimsi Vallavolikogu.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja, detailplaneeringu koostamise tellija ja finantseerija on

Viimsi vald (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001, tel 602 8800), detailplaneeringu koostaja on Viimsi

Haldus OÜ (registrikood 10618178, Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001, tel 5650 2487).

7.3. Dokumendi rakendumisel avalduva keskkonnamõju olulisus või põhjendus, miks

mõju ei ole oluline

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb eesmärgist kujundada planeeringuala park-

puhkealaks, rõhutades olemasoleva looduskeskkonna eripära ja määrates rannaala kasutus- ja

kujunduspõhimõtted ning pargiala funktsionaalsed seosed kõrvalasuva ehitatud- ja loodusliku

keskkonnaga. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuivõrd detailplaneeringuga tehakse

ettepanek Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu muutmiseks osas, millega muudetakse

üldplaneeringu kohased maakasutuse juhtotstarbed jäätmehoidla maast (J) ja tootmismaast (T)

puhkeotstarbeliseks maaks (AP). Välistatud pole ka jäätmehoidla maa osaline muutmine

ärimaaks (B). Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu teemaplaneeringut

„Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, mille kohaselt läbib planeeringuala rohevõrgustiku

koridori arengusuund.

Planeeringuala suurus on 14,43 ha, millest planeeritakse ligikaudu 6,0 ha suurust maa-ala.

Kavandatud tegevus ei avalda tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on osaliselt varem väljaehitatud ja osaliselt lähiajal

väljaehitatava elamu- ja tootmispiirkonnaga ning üldplaneeringu muudatus seisneb

üldplaneeringu kohaste maakasutuse juhtotstarvete muutmises jäätmehoidla maast ja

tootmismaast puhkeotstarbeliseks maaks viies läbi üldplaneeringu teemaplaneeringut

„Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, mille kohaselt läbib planeeringuala rohevõrgustiku

koridori arengusuund.

Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks

tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade

kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud

mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade

esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu

tingimusi ning õigusaktide nõudeid. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta

looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist lähtuvalt

tegevuse iseloomust. Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid

ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese

23

tervist, heaolu ega vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse,

õhusaaste ega müratasemete suurenemist. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda

saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale arvestades

vajadusel koostatavates hinnangutes ja eriprojektides toodud kõikide keskkonnatingimustega.

Kavandatav tegevus ei põhjusta negatiivset kumulatiivset ega piiriülest mõju.

Lähtudes eeltoodust ning kui detailplaneeringu koostamisel arvestatakse keskkonnakaitsealaseid

õigusakte ja norme ning üldplaneeringu nõudeid, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine

vajalik ning planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

7.4. Õigusaktidega vastuolu esinemine või puudumine

Õigusaktidega ei esine vastuolusid.

7.5. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht

Eelneval kokkuleppel tööpäevadel tööajal Viimsi Vallavalitsuse keskkonnaosakonnas (Nelgi tee

1, Viimsi alevik, tel. 602 8726).

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 20.06.2024 nr 10-10/2872

Teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavolikogu võttis 11.06.2024 vastu otsuse nr 50 „Haabneeme

alevikus, Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Vallavolikogu otsusega algatati Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneering

Haabneeme alevikus, katastriüksustel Nõlva (89001:023:0016), Platsi (89001:023:0015),

Platvormi (89001:023:0014), Killustiku (89001:023:0013), Lahe (89001:023:0012), Muuli tee L4

(89001:001:1244), Muuli tee 47 (89001:023:0003), Muuli tee 49 (89001:010:8160) ja Haabneeme

rannaala 5 (89001:001:0234) ning osaliselt katastriüksustel Rohuneeme tee 1 (89001:010:3474

ligikaudu 4900 m² suurusel alal), Muuli gaasitorustiku lõik 1 (89001:010:5541 ligikaudu 80 m²

suurusel alal) ja Haabneeme rannaala (89001:003:1863 ligikaudu 9100 m² suurusel alal).

Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kujunduspõhimõtete määramine park-puhkeala

planeerimiseks, ehitusõiguse määramine pargiehitiste ja teiste väikesemahuliste hoonete

püstitamiseks, vajadusel ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, rannaala kasutus- ja

kujundpõhimõtete määramine, pargiala funktsionaalsete seoste määramine kõrvalasuvate

aladega, teedevõrgu ja parkimiskorralduse lahendamine ja tehnovõrkude põhimõttelise asukoha

määramine.

Detailplaneerinuga muudetakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohased maakasutuse

juhtotstarbed jäätmehoidla maast ja tootmismaast ülekaalukas osas puhkeotstarbeliseks maaks,

detailplaneering ei välista ka jäätmehoidla maa osalist muutmist ärimaaks katastriüksuse Muuli

tee 49 osas. Kui põhjendatud vajadusel planeeritakse ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse, siis

ranna ehituskeeluvööndi vähendamist loetakse looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2

kohaselt samuti üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu

teemaplaneeringut „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“.

Keskkonnamõju strateegilist hindamist detailplaneeringule ei algatatud.

Vajalikud uuringud: topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring, ning maapinna

reostusuuring. Kui planeeritakse lisaks olemasolevate rannaehitiste taastamisele uusi

rannakindlustusi, muule või muid rannaehitisi või nende laiendamist rohkem kui 1/3 võrra, siis

tuleb läbi viia rannaprotsesside uuring. Uuringute vajadus võib detailplaneeringu koostamisel

täieneda.

2

Viimsi Vallavolikogu 11.06.2024 otsusega nr 50 saab tutvuda Viimsi valla kodulehel:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-

detailplaneeringud

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

tel 602 8822, e-post: [email protected]

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 20.06.2024 nr 10-10/2872

Teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavolikogu võttis 11.06.2024 vastu otsuse nr 50 „Haabneeme

alevikus, Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Vallavolikogu otsusega algatati Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneering

Haabneeme alevikus, katastriüksustel Nõlva (89001:023:0016), Platsi (89001:023:0015),

Platvormi (89001:023:0014), Killustiku (89001:023:0013), Lahe (89001:023:0012), Muuli tee L4

(89001:001:1244), Muuli tee 47 (89001:023:0003), Muuli tee 49 (89001:010:8160) ja Haabneeme

rannaala 5 (89001:001:0234) ning osaliselt katastriüksustel Rohuneeme tee 1 (89001:010:3474

ligikaudu 4900 m² suurusel alal), Muuli gaasitorustiku lõik 1 (89001:010:5541 ligikaudu 80 m²

suurusel alal) ja Haabneeme rannaala (89001:003:1863 ligikaudu 9100 m² suurusel alal).

Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kujunduspõhimõtete määramine park-puhkeala

planeerimiseks, ehitusõiguse määramine pargiehitiste ja teiste väikesemahuliste hoonete

püstitamiseks, vajadusel ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, rannaala kasutus- ja

kujundpõhimõtete määramine, pargiala funktsionaalsete seoste määramine kõrvalasuvate

aladega, teedevõrgu ja parkimiskorralduse lahendamine ja tehnovõrkude põhimõttelise asukoha

määramine.

Detailplaneerinuga muudetakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohased maakasutuse

juhtotstarbed jäätmehoidla maast ja tootmismaast ülekaalukas osas puhkeotstarbeliseks maaks,

detailplaneering ei välista ka jäätmehoidla maa osalist muutmist ärimaaks katastriüksuse Muuli

tee 49 osas. Kui põhjendatud vajadusel planeeritakse ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse, siis

ranna ehituskeeluvööndi vähendamist loetakse looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2

kohaselt samuti üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu

teemaplaneeringut „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“.

Keskkonnamõju strateegilist hindamist detailplaneeringule ei algatatud.

Vajalikud uuringud: topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring, ning maapinna

reostusuuring. Kui planeeritakse lisaks olemasolevate rannaehitiste taastamisele uusi

rannakindlustusi, muule või muid rannaehitisi või nende laiendamist rohkem kui 1/3 võrra, siis

tuleb läbi viia rannaprotsesside uuring. Uuringute vajadus võib detailplaneeringu koostamisel

täieneda.

2

Viimsi Vallavolikogu 11.06.2024 otsusega nr 50 saab tutvuda Viimsi valla kodulehel:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-

detailplaneeringud

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

tel 602 8822, e-post: [email protected]

OTSUS

Viimsi 11. juuni 2024 nr 50

Haabneeme alevikus, Haabneeme rannaala

lõunaosa ja lähiala detailplaneeringu algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

1. Detailplaneeringu ala, detailplaneeringu koostamise eesmärk ja ülesanne ning vastavus

üldplaneeringule

Haabneeme rannaala on viimsilaste seas üks populaarsemaid puhkekohti. Rannaala ei ole

tervikuna avatud ning ei paku kõiki vaba-aja veetmise tegevusi (erinevatele vanuserühmadele ja

huvigruppidele), mida kogukond ootab. Et avada rannaala endise tööstuspiirkonnaga piirneval

alal (Kaluri tee ja Muuli tee vahelisel lõigul) ja luua seeläbi elanikele juurde erinevaid tegevusi

(kasutusest välja langenud aladele), on vajalik selle tarbeks algatada detailplaneering, et seeläbi

töötada välja parimad ruumiloomelahendused, mis võimaldavad avada rannaala lõuna suunas,

rajada vaba aja veetmise alad, siduda ranna kergteede võrgustik erinevate piirnevate vaba aja

veetmise aladega ning luua rannaala lõppu klindipealsele avalik park.

Planeeringuala asub Haabneeme rannaäärsel alal, millest põhjapoolse osa moodustab looduslik

liivarand rannamaastikule omase taimestikuga. Planeeringuala keskosas asub mitmete ehitistega

piirkond, mis oli nõukogude ajal kasutuses kalatööstuse kompleksi osana, samuti on eelmisel

kümnendil sinna rajatud kanalisatsioonipumpla. Planeeringuala lõunaosa on kunstlikult tõstetud

pinnasega reljeefilt kõrgem koht, mis oma bioloogiliselt mitmekesisuselt on teadaolevalt

väheväärtuslik ja kuhu ulatub ka võrdlemisi laialdane astelpalju levimus.

Planeeringuala ligikaudne suurus on 6 ha (vt Lisa 1 „Planeeringuala ulatus“), planeeringualasse

jääb üheksa katastriüksust tervikuna, kolm katastriüksust osaliselt.

Tervikuna kuuluvad planeeringualasse järgmised katastriüksused: Nõlva (89001:023:0016;

tootmismaa 100 %, 2 035 m²), Platsi (89001:023:0015; tootmismaa 100 %, 7 163 m²), Platvormi

(89001:023:0014; tootmismaa 100 %, 4 695 m²), Killustiku (89001:023:0013; tootmismaa 100 %,

6 584 m²), Lahe (89001:023:0012; tootmismaa 100 %, 7 088 m²), Muuli tee L4 (89001:001:1244;

transpordimaa 100 %, 1 068 m²), Muuli tee 47 (89001:023:0003; tootmismaa 100 %, 5 627 m²),

Muuli tee 49 (89001:010:8160; tootmismaa 100 %, 11 159 m²) ja Haabneeme rannaala 5

(89001:001:0234; üldkasutatav maa 100 %, 200 m²).

Osaliselt kuuluvad planeeringualasse järgmised katastriüksused: Rohuneeme tee 1

(89001:010:3474; tootmismaa 100 %, kogupindala on 57 676 m², millest detailplaneeringuga

planeeritakse ligikaudu 4 900 m² suurust ala), Muuli gaasitorustiku lõik 1 (89001:010:5541,

transpordimaa 100 %, kogupindala 1 044 m², millest detailplaneeringuga planeeritakse ligikaudu

80 m² suurust ala) ja Haabneeme rannaala (89001:003:1863; üldkasutatav maa 100 %,

2

kogupindala on 41 080 m², millest detailplaneeringuga planeeritakse ligikaudu 9 100 m² suurust

ala).

Planeeringuala piirneb läänes Haabneeme lahega, maismaal piirnevad naaberkrundid on: Kaluri

tee lõik 1 (89001:009:0038), Kaluri haljak (89001:001:0233), Kaluri tee 26 (89001:010:5410),

Kaluri tee 25 (89001:001:0157), Muuli tee L3 (89001:010:3636), Muuli tee L5 (89001:001:1246),

Trassi (89001:023:0011) ja Madise tee 3 // Madise tee (89001:023:0004).

Planeeringualal kehtivad järgmised detailplaneeringud: Haabneeme puhastusseadmete maa-ala

detailplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 12.10.1999 otsusega nr 136), Haabneeme

rannaala detailplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 14.01.2003 otsusega nr 7) ja Laivi

piirkonna detailplaneering krundi pos 11 osas (kehtestatud osaliselt Viimsi Vallavolikogu

16.10.2013 otsusega nr 65). Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikele 8 muutub uue

detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud

detailplaneering kehtetuks.

Viimsi vald soovib avada Haabneeme ranna-ala kuni Muuli teeni ning kavandada selle lõppu

avalik pargiala (Miiduranna park). Ranna alale on kavas luua erinevad vaba-aja veetmise

tegevusalad ning alasid ühendav avalik ruum. Eeltoodu saavutamiseks on detailplaneeringu

koostamise põhieesmärk planeeringuala kujundamine park-puhkealaks, rõhutades olemasoleva

looduskeskkonna eripära, rannaala kasutus- ja kujundpõhimõtete määramine ning pargiala

funktsionaalsete seoste määramine kõrvalasuva ehitatud- ja loodusliku keskkonnaga.

Detailplaneeringuga planeeritakse Muuli teega läänest külgnevale alale avalik park, mis

ühendatakse supelrannaga ja Kivila pargiga ühtseks tervikuks. Samuti analüüsitakse võimalust

määrata planeeringualale (sh ranna ehituskeeluvööndisse) sobivad asukohad ja ehitusõigus

väikehoonetele ning rajatistele (nt laste mänguväljak, jõulinnak, tualetid, kioskid-

väikehooned/paviljonid supelranna- ja vaba-aja teenuste osutamiseks, pargimööbel, purskkaev,

skulptuurid, arhitektuursed väikevormid jms), mis on kooskõlas planeeringu eesmärkidega.

Välistatud ei ole ka ehitusõiguse määramine ühe kuni kahe avaliku kasutusega (äri)hoone

ehitamiseks, kui see teenib avalikkuse huve ja on ruumiliselt põhjendatud (nt kohvik, saun

talisuplejatele vms tegevus, et võimaldada seeläbi mitmekülgset ja aastaringset rannaala

kasutust). Vajaduse korral analüüsitakse ja kavandatakse ka rannalähedasi vesiehitisi (ajaloolise

muuli taastamine, ujumissild vms), mis võimaldavad merega seotud tegevuste paremat

harrastamist (nt ujumissillalt on võimalik korraldada talisuplusega seotud tegevusi).

Detailplaneeringuga nähakse samuti ette loodusjõudude poolt räsida saanud ajaloolise

rannakindlustuse taastamine.

Detailplaneeringuga analüüsitakse võimalust likvideerida Muuli tee 47 katastriüksusel asuv

detailplaneeringu eesmärgiga sobimatu ehitis – olemasolev kanalisatsioonipumpla (eeldusel, et

sellele leitakse mujal sobivam asukoht) ning liita selle alune maa planeeritava rannaala pikenduse

ja tegevusalade koosseisu. Samuti planeeritakse ümber kujundada katastriüksusel Muuli tee 49

(89001:010:8160) asuv endine kalatööstuse reoveepuhasti ala ja luua sinna vaba-aja veetmise

koht. Olemasoleva kanalisatsioonipumpla ja ajaloolise reoveepuhasti ümberehitus tuleb teostada

viisil, mis arvestab kõikide keskkonnatingimustega, et hoida ära mistahes mõjutused

mererannale. Selle tarbeks on vajalik koostada vajadusel asjakohased hinnangud ja eriprojektid,

et välistada tegevusega kaasneda võivat negatiivset keskkonnamõju.

Detailplaneeringuga analüüsitakse planeeringuala taristu kasutatavust ligipääsetavuse

seisukohast ning tehakse ettepanekud vastava taristu väljaehitamiseks viisil, mis tagab selle

kasutusvõimaluse kõikidele ühiskonnaliikmetele nende elukaare vältel, sh arvestatakse puuetega

3

inimeste jaoks sobivaid ruumilisi lahendusi. Detailplaneeringuga määratakse juurdepääsud

planeeringualale, lahendatakse autode ja jalgrataste liikluskorralduse ja parkimise põhimõtted

(soovitavalt jalgratastele turvaliste hoiukabiinidega), haljastuse lahenduse põhimõtted, sh

uushaljastuse rajamise põhimõtted ning määratakse planeeringuala tehnovõrkudega

varustamise põhimõtted.

Detailplaneeringuga lahendada planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides 1–19 loetletud

ülesanded. Detailplaneeringuga võib kaasneda vajadus kehtestatud detailplaneeringu alusel

kinnisasja avalikes huvides omandamiseks, sealhulgas võidakse kohaldada kinnisasja avalikes

huvides omandamist üldistes huvides, sundvõõrandamist või sundvalduse seadmist, kui eramaa

omanikega ei ole planeeringumenetluse käigus võimalik kinnisasja või selle osa avaliku kasutuse

tagamiseks ja/või vallale tasuta võõrandamiseks kokkulepet saavutada. Ennekõike puudutab see

Rohuneeme tee 1 (89001:010:3474), Muuli tee 49 (89001:010:8160) ja Haabneeme rannaala 5

(89001:001:0234) katastriüksuseid.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (vt lisa 2 „Väljavõte

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust“) muutmiseks osas, millega muudetakse üldplaneeringu

kohased maakasutuse juhtotstarbed jäätmehoidla maast (J) ja tootmismaast (T)

puhkeotstarbeliseks maaks (AP). Välistatud pole ka jäätmehoidla maa osaline muutmine

ärimaaks (B). Kui põhjendatud vajadusel planeeritakse ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse, siis

ranna ehituskeeluvööndi vähendamist loetakse looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2

kohaselt samuti üldplaneeringu muutmiseks.

Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu teemaplaneeringut „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“, mille kohaselt läbib planeeringuala rohevõrgustiku koridori arengusuund.

2. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, uuringute ja kooskõlastuste vajadus

ning kaasatavad isikud

Detailplaneeringu lahendus peab pakkuma planeeringuala kasutamise põhimõtteid, mis aitavad

vähendada rannaäärse ala hooajalisust, soodustades ala aastaringset kasutust ja luues

kasutusvõimalusi erinevatele sihtgruppidele, mille saavutamiseks on vajalik:

- Kujundada hea avalik ruum. Planeeringuala võib jaotada erinevate kasutuseesmärkidega

eraldiseisvateks, üksteisest nii funktsionaalselt kui ka arhitektuurselt käsitlusviisilt eristuvateks

tsoonideks (nt looduslik ala, lastele suunatud tegevusala, romantiline puhkeala, suhtlusala,

spordi- ja liikumisharrastuste ala jmt), mis võivad olla üksteisest eraldatud nii looduslike,

haljastuslike kui ka ehituslike võtetega, moodustades kokku siiski ühtse terviku. Samuti

kavandada eelnimetatud alasid ja olemasolevaid pargi- ja vaba-aja veetmise alasid ühendav

kergteede võrgustik.

- Määrata sobiv asukoht vaateplatvormile, siduda üheks tervikuks platoopealne ala ja

mereäärne rannaala (trepistik, teerada, lift vmt). Vajadusel näha ette tegevusi kalda kaitseks

või kavandada rajada vette eenduvaid rajatisi (vaaterõdud, muulid, ujumissillad).

- Planeeringualal säilitada kogu olemasolev väärtuslik kõrghaljastus (va invasiivne liik

astelpaju) ning ehitiste asukohavalikul arvestada ka rannaäärsele maastikule omase

madalhaljastuse säilitamise ja eksponeerimise võimalusi. Uushaljastust on lubatud rajada

kogu planeeringualal, kuid kasutada tuleb rannamaastikusse sobivaid liike.

Tagamaks kõrge tehnilise kvaliteedi ja esitatud materjalide ühilduvuse erinevate

andmekogudega, seatakse järgnevad nõuded detailplaneeringu vormistamisele:

4

- Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile. Topo-

geodeetilise uuringu peab olema koostanud kutsetunnistust omav geodeet (minimaalne tase

5) ja vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded.“ Vastavalt nõuete § 10 peab uuringu

tegija esitama digitaalse maa-ala plaani ning uuringu aruande tellijale ja 10 päeva jooksul

uuringu valmimise päevast alates ehitisregistrile ja kohaliku omavalitsuse üksusele. Uuring

esitada Viimsi Vallavalitsuse geoarhiivi aadressil https://geoveeb.viimsi.ee. Kui topo-

geodeetiline uuring ei ole vallas registreeritud, siis detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu.

- Alal asub endise kalatööstuse reoveepuhasti, võimaliku jääkreostuse tuvastamiseks viia

reoveepuhasti alal ja selle lähiümbruses läbi reostusuuring.

- Planeeringuala asub rannaäärsel alal, kus domineerib looduslik liivarand rannamaastikule

iseloomuliku taimestikuga. Kõrghaljastust esineb planeeringualal suhteliselt vähe, kuid

detailplaneeringu koostamiseks tuleb teostada dendroloogiline uuring, et välja selgitada

väärtuslikud taimeliigid, mille säilitamisega detailplaneeringu koostamisel arvestada.

- Detailplaneering koostada kooskõlas piirkonnas kehtivate asjakohaste üldplaneeringutega ja

üldplaneeringu teemaplaneeringutega (leitavad valla kodulehelt:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/uldplaneeringud/kehtestatud-

uldplaneeringud).

- Detailplaneeringus esitada graafiliselt ja kirjeldada seletuskirja eraldi peatükis võrdlev analüüs

lähteolukorra ja detailplaneeringu lahenduse vastavuse kohta asjakohaste

üldplaneeringutega, teemaplaneeringutega ja Harju maakonnaplaneeringuga ning

seletuskirjas esitada põhjendused üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta.

- Detailplaneeringu koosseisus esitada ruumiline analüüs ja tuua välja seosed naaberaladega.

- Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

- Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada kontaktvööndi analüüs; tugiplaan (M 1 :

1000), põhijoonis (M 1 : 1000), tehnovõrkude joonis (M 1 : 1000), haljastuse joonis (M 1 :

1000) ja planeeringulahendust illustreerivad joonised (3D).

- Tehnovõrkude lahendused planeerida vastavalt tehnovõrkude valdajate väljastatud

tehnilistele tingimustele. Enne detailplaneeringu kehtestamist taotleda ehitus- ja

kommunaalosakonnalt tehnilised tingimused teede, tänavavalgustuse ja sademevee

ärajuhtimise ehitusprojektide koostamiseks, taotluse saab esitada VAAL-keskkonnas:

https://vaal.viimsi.ee/map.

- Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt

(jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn, avalikustamiseks *.pdf).

Detailplaneering esitada kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja üleriigilisse

planeeringute andmekogusse (PLANK) esitamiseks digitaalselt.

- PLANK riiklikku andmekogusse esitamisel lähtuda täiendavalt järgenvatest nõuetest:

- Vallale üle antava / sundvõõrandatava krundi (kruntide) moodustamisel märkida üle

antav / võõrandatav krunt eraldi tingimusega. Ilma ehitusõiguseta ja/või teise krundiga

liidetav krunt (juhul kui see on planeeritud) tuleb samuti eraldi tingimusena ära märkida.

Krundi küljes peab olema sihtotstarve.

- Kui hoonestusala on põhihoonele ja abihoonele määratud erinev, siis tuleb nii kirjutada

ja väljad õigesti täita.

- Hoonestuskõrguse märkimisel esitada nii kõrgus maapinnast kui ka absoluutkõrgus.

5

- Lisaks kohustuslikele kihtidele tuleb teha servituudivajaduse kiht ning juurdepääsu kiht

tuleb teha juhul, kui sellest sõltub aadressi määramine.

- Kõikidest joonistest tuleb esitada ka *.pdf ja vormistus peab olema põhja-lõuna suunaline

(s.t õigetpidi).

- Dokumentidest on kohustuslik esitada kooskõlastuste koondtabel, seletuskiri peab

olema koos tiitellehega.

- Kõik, mis detailplaneeringu kehtestamise ajal on käsitletav lisadena, tuleb PLANK-i ka

lisadena kanda (PLANK-i kannab kohalik omavalitsus (KOV), kuid lisad, uuringud jm

asjakohased materjalid edastab KOV-le detailplaneeringu koostaja).

Detailplaneering kooskõlastada:

- Päästeameti Põhja-Eesti Päästekeskus

- Keskkonnaamet

- Terviseamet

- Muinsuskaitseamet

Viimsi Vallavallavalitsus kooskõlastab detailplaneeringu Keskkonnaametiga lähtudes Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lg 3, kuna detailplaneeringuala paikneb Läänemere

kaldal ja detailplaneeringu üks eesmärk on ehituskeeluvööndi vähendamine ning koostöös

Keskkonnaametiga ehituskeeluvööndisse planeeritavate rajatiste asukohtade valiku osas parima

lahenduse väljatöötamine. Ehituskeeluvööndi vähendamine on lubatud vaid Keskkonnaameti

nõusolekul (LKS § 40 lg 3).

Detailplaneeringusse kaasata:

- planeeringuala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikud

- olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad

3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang:

PlanS §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 33 lõike

2 punktide 1 ja 3 kohaselt tuleb KSH vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui

KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi või kui

koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul.

KSH kaalumisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 3–5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste

asutuste seisukohtadest. Antud juhul koostati strateegilisele planeerimisdokumendile KSH

eelhinnang (vt lisa 4 „Haabneeme alevikus, Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“) ja küsiti seisukohta

Keskkonnaametilt, Terviseametilt ja Muinsuskaitseametilt. KSH eelhinnangu kohaselt ei ole

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik alljärgnevatel põhjustel:

1. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks

tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade

kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

2. Ehitustöödel on alati teatud negatiivne mõju, aga käesoleva strateegilise

planeerimisdokumendi realiseerimise puhul on tegemist tavapäraste ehitustöödega ja nende

6

käigus tekkivate mõjude leevendamiseks on standardsed meetmed. Avariiolukordade esinemise

tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi

ning õigusaktide nõudeid.

3. Hinnatav detailplaneering ei mõjuta peale Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule teiste

strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja koostamist. Tegemist ei ole strateegilise

planeerimisdokumendiga, mis oleks seotud keskkonnakaalutluste integreerimisega teistesse

valdkondadesse, samuti puudub seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega.

4. Lähtuvalt tegevuse iseloomust ei põhjusta planeeringus kavandatav tegevus looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Planeeringualast u 1,3 m

kaugusele põhja ja kirde poole jääb kaitsealune Viimsi sanglepik. Detailplaneeringuala

lähiümbruses u 15 m kaugusel kagus asub kinnismälestis Peeter Suure Merekindluse

rannakaitsepatarei nr 13, 1915. a. Piirkonnas puuduvad Natura 2000 alad.

5. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta erinevate mõjutegurite lõikes olulist

keskkonnamõju, samuti puudub erinevate tegurite oluline negatiivne kumulatiivne mõju nii

looduskeskkonnale, inimese tervisele kui varale. Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest

mõju.

Terviseamet ei esitanud 30.01.2024 kirjaga nr 9.3-4/24/157-2 vastuväiteid KSH algatamata

jätmisele, kuid juhtis täiendavalt tähelepanu ehitustegevuse potentsiaalsele mõjule supluskoha

veekvaliteedile, müratasemetele, vibratsioonile ja valgusreostusele. Muinsuskaitseamet nõustus

02.02.2024 kirjaga nr 5.1-17.5/22-1 otsuse eelnõu ja eskiislahendusega, sest planeering ei

mõjuta lähedalasuvaid riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid.

Keskkonnaamet palus esmalt 01.02.2024 kirjaga nr 6-5/24/315-2 KSH eelhinnangut ning otsuse

eelnõud täiendada muuhulgas detailplaneeringu eskiisil näidatud rannakindlustust ja muuli

puudutavas osas. Viimsi Vallavalitsus esitas täiendatud KSH eelhinnangu ja otsuse eelnõud

Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks 26.04.2024 kirjaga nr 15-3/6026-4. Keskkonnaamet jäi

20.05.2024 kirjaga nr 6-5/24/315-4 seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eelduste

kohaselt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 2² mõistes) ning keskkonnamõju strateegiline

hindamine ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1

punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Kui detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

muutmiseks, otsustab detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise Viimsi

Vallavolikogu 13.12.2022 määruse nr 22 „Planeerimisalase tegevuse korraldamine Viimsi vallas“

§ 3 punkti 2 ja planeerimisseaduse § 139 lg 1 kohaselt volikogu. Detailplaneeringu koostamise

korraldaja, detailplaneeringu koostamise tellija ja finantseerija on Viimsi vald (Nelgi tee 1, Viimsi

alevik, 74001, tel 602 8800), detailplaneeringu koostaja on Viimsi Haldus OÜ (registrikood

10618178, Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001, tel 5650 2487).

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1,

planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 128 lõikest 1 ja § 142, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 punktist 1, § 33 lõike 2 punktidest 1 ja 3, § 35

lõigetest 3 ja 5,

Viimsi Vallavolikogu

OTSUSTAB:

7

1. Algatada Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneering Haabneeme alevikus,

katastriüksustel Nõlva (89001:023:0016), Platsi (89001:023:0015), Platvormi (89001:023:0014),

Killustiku (89001:023:0013), Lahe (89001:023:0012), Muuli tee L4 (89001:001:1244), Muuli

tee 47 (89001:023:0003), Muuli tee 49 (89001:010:8160) ja Haabneeme rannaala 5

(89001:001:0234) ning osaliselt katastriüksustel Rohuneeme tee 1 (89001:010:3474 ligikaudu

4 900 m² suurusel alal), Muuli gaasitorustiku lõik 1 (89001:010:5541 ligikaudu 80 m² suurusel

alal) ja Haabneeme rannaala (89001:003:1863 ligikaudu 9 100 m² suurusel alal).

2. Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kujunduspõhimõtete määramiseks park-

puhkealaks, ehitusõiguse määramiseks pargiehitiste ja teiste väikesemahuliste hoonete

püstitamiseks, vajadusel ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks, rannaala kasutus- ja

kujundpõhimõtete määramiseks, pargiala funktsionaalsete seoste määramiseks kõrvalasuvate

aladega, teedevõrgu ja parkimiskorralduse lahendamiseks ja tehnovõrkude põhimõttelise

asukoha määramiseks.

3. Detailplaneeringuga muudetakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohased

maakasutuse juhtotstarbed jäätmehoidla maast (J) ja tootmismaast (T) ülekaalukas osas

puhkeotstarbeliseks maaks (AP), detailplaneering ei välista ka jäätmehoidla maa osalist muutmist

ärimaaks katastriüksuse Muuli tee 49 (89001:010:8160) osas. Kui põhjendatud vajadusel

planeeritakse ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse, siis ranna ehituskeeluvööndi vähendamist

loetakse looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2 kohaselt samuti üldplaneeringu muutmiseks.

Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu teemaplaneeringut „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“.

4. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist Haabneeme alevikus, Haabneeme

rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneeringule.

5. Detailplaneeringu koostamisel lahendada planeerimiseseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud

asjakohased ülesanded.

6. Kaaluda planeerimisseaduse § 126 lõige 1 punktides 1‒19 loetletud ülesannete täitmiseks

avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise

vajadust.

7. Kaasata detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus

puudutada, sh olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad ning planeeringuala

kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikud.

8. Detailplaneeringu algatamisest teavitada planeerimisseaduse § 128 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt.

9. Detailplaneeringu koostamisel viia läbi topo-geodeetiline uuring, dendroloogiline uuring, ning

maapinna reostusuuring. Kui planeeritakse lisaks olemasolevate rannaehitiste taastamisele uusi

rannakindlustusi, muule või muid rannaehitisi või nende laiendamist rohkem kui 1/3 võrra, siis

tuleb läbi viia rannaprotsesside uuring. Uuringute vajadus võib detailplaneeringu koostamisel

täieneda.

10. Otsuse ja sellega seotud dokumentidega on võimalik tutvuda etteteatamisel Viimsi

Vallavalitsuses (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, tel. 6028 800, http://www.viimsivald.ee/).

11. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Atso Matsalu

vallavolikogu esimees

8

LISA 1 Viimsi Vallavolikogu

11.06.2024 otsusele nr 50 Planeeringuala ulatus

9

LISA 2 Viimsi Vallavolikogu

11.06.2024 otsusele nr 50

Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust

10

LISA 3

Viimsi Vallavolikogu 11.06.2024 otsusele nr 50

Väljavõte Rohevõrgustiku teemaplaneeringust

11

LISA 4 Viimsi Vallavolikogu

11.06.2024 otsusele nr 50

Haabneeme alevikus, Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang 1. Ülevaade kavandatavast tegevusest

1.1. Tegevuse eesmärk ja vajadus

Haabneeme rannaala on viimsilaste seas üks populaarsemaid puhkekohti. Rannaala ei ole

tervikuna avatud ning ei paku kõiki vaba aja veetmise tegevusi (erinevatele vanuserühmadele ja

huvigruppidele), mida kogukond ootab. Detailplaneering on vajalik algatada, et avada rannaala

endise tööstuspiirkonnaga piirneval alal (Kaluri tee ja Muuli tee vahelisel lõigul) ja luua seeläbi

elanikele juurde erinevaid tegevusi (kasutusest maha langenud aladele). Detailplaneeringu

koostamise vajadus tuleneb eesmärgist kujundada planeeringuala park-puhkealaks, rõhutades

olemasoleva looduskeskkonna eripära ja määrates rannaala kasutus- ja kujunduspõhimõtted

ning pargiala funktsionaalsed seosed kõrvalasuva ehitatud- ja loodusliku keskkonnaga.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuivõrd detailplaneeringuga tehakse ettepanek

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu muutmiseks osas, millega muudetakse üldplaneeringu

kohased maakasutuse juhtotstarbed jäätmehoidla maast (J) ja tootmismaast (T)

puhkeotstarbeliseks maaks (AP). Välistatud pole ka jäätmehoidla maa osaline muutmine

ärimaaks (B). Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu teemaplaneeringut

„Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, mille kohaselt läbib planeeringuala rohevõrgustiku

arengusuund.

1.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Detailplaneeringuga planeeritakse Muuli teega külgnevale alale (nn „Killuplatsi“) avalik park, mis

ühendatakse supelrannaga ja Kivila pargiga ühtseks tervikuks. Samuti analüüsitakse võimalust

määrata planeeringualale (sh ranna ehituskeeluvööndisse) sobivad asukohad ja ehitusõigus

väikehoonetele ning rajatistele (nt laste mänguväljak, jõulinnak, tualetid, kioskid-

väikehooned/paviljonid supelranna ja vabaaja teenuste osutamiseks, pargimööbel, purskkaev,

skulptuurid, arhitektuursed väikevormid jms), mis on kooskõlas planeeringu eesmärkidega.

Välistatud ei ole ka ehitusõiguse määramine ühe kuni kahe avaliku kasutusega (äri)hoone

ehitamiseks, kui see teenib avalikkuse huve ja on ruumiliselt põhjendatud.

Detailplaneeringuga määratakse juurdepääsud planeeringualale, lahendatakse autode ja

jalgrataste liikluskorralduse ja parkimise põhimõtted (soovitavalt jalgratastele turvaliste

hoiukabiinidega), haljastuse lahenduse põhimõtted, sh uushaljastuse rajamise põhimõtted ning

määratakse planeeringuala tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Detailplaneeringuga analüüsitakse võimalust likvideerida Muuli tee 47 katastriüksusel asuv

detailplaneeringu eesmärgiga sobimatu ehitis – kanalisatsioonipumpla (eeldusel, et sellele

leitakse mujal sobivam asukoht) ning liita selle alune maa planeeritava pargiga.

1.3. Planeerimisdokumendi elluviimise aeg

Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate

ehitustegevuse alus, samas on mõiste „lähiaastad“ määratlemata. Hetkel ei ole detailplaneeringu

12

elluviimise aeg teada.

2. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilisetele planeerimisdokumentidele

2.1. Harju maakonnaplaneering

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) joonise „Asustuse

suunamine“ kohaselt planeeringuala on määratletud kui linnalise asustusega ala.

Maakonnaplaneeringu joonise „Ruumilised väärtused“ kohaselt läbib planeeringuala lõunaosa

rohelise võrgustiku (tuumalad ja koridorid) koosseisu kuuluv ala. Maakasutuselt ja visioonilt

vastab detailplaneering Harju maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri

09.04.2018 korraldusega nr 1.1-4/78).

2.2. Viimsi valla mandriosa üldplaneering

Detailplaneering ei vasta Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule (kehtestatud Viimsi

Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1), kuivõrd detailplaneeringuga tehakse ettepanek Viimsi

valla mandriosa üldplaneeringu kohaste maakasutuse juhtotstarvete muutmiseks jäätmehoidla

maast (J) ja tootmismaast (T) puhkeotstarbeliseks maaks (AP). Välistatud pole ka jäätmehoidla

maa osaline muutmine ärimaaks (B).

2.3. Üldplaneeringu teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine.

Elamuehituse põhimõtted“

Detailplaneering ei sisalda vastuolu üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Viimsi valla üldiste

ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu

13.09.2005 määrusega nr 32).

2.4. Üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“

Detailplaneering ei sisalda vastuolu üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad

ja rohevõrgustik“, kuivõrd detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu teemaplaneeringut,

mille kohaselt läbib planeeringuala rohevõrgustiku koridori arengusuund (vt joonis 1).

Joonis 1. Väljavõte üldplaneeringu teemaplaneeringust "Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik"

2.5. Viimsi valla arengustrateegia „Viimsi 2045“

13

Viimsi valla arengustrateegia tegevussuuna 2.3.1 kohaselt soodustab Viimsi vald rannaäärseid

tegevusi ning kujundab ja hooldab avalikus kasutuses olevaid rannaalasid. Eraldi on välja toodud,

et välja tuleb ehitada loodusega arvestav Haabneeme rannapromenaad, mille saab kujundada

atraktiivseks vaba aja veetmise kohaks. Eelnevast nähtub, et detailplaneeringuga kavandatud

tegevused on ette nähtud ka valla arengustrateegias.

2.6. Viimsi valla heakorra ja haljastuse arengukava 2018–2028

Arengukava kohaselt on Haabneeme rand Viimsi kõige populaarsem rand ning vajaks sellest

tulenevalt kaasaegset maastikuarhitektuurset terviklahendust, kus oleks ära toodud teenuste ja

inventari paiknemine, sillutisega promenaadi ja liivaala ulatus, võimalike juurdeistutuste maht jne.

Arengukava kohaselt peaks arvestama rekreatsioonialade sidumisega, kallasrajaga, jalgteede ja

radade võrgustikuga. Seega on detailplaneeringuga kavandatud tegevus kooskõlas valla

heakorra ja haljastuse arengukavaga 2018–2028.

2.7. Seos kehtivate detailplaneeringutega

Planeeringualal kehtib kolm detailplaneeringut:

- Osaline Laivi piirkonna detailplaneering (krundi pos 11 osas) (kehtestatud 16.10.2013 Viimsi

Vallavolikogu otsusega nr 65);

- Haabneeme rannaala detailplaneering (kehtestatud 14.01.2003 Viimsi Vallavolikogu

otsusega nr 7);

- Haabneeme puhastusseadmete maa-ala detailplaneering (kehtestatud 12.10.1999 Viimsi

Vallavolikogu otsusega nr 136).

Osalise Laivi piirkonna detailplaneeringu kohaselt (krundi pos 11 osas) on Haabneeme ranna-ala

5 maaüksus (sihtotstarve 100% üldkasutatav maa) eraldatud perspektiivse rannapromenaadi

vajadusteks. Kõnealune krunt on käesoleval hetkel kasutuses haljasalana.

Haabneeme rannaala detailplaneeringu ala kattub lõunaosas ca 0,8 ha ulatuses käesoleva

kavandatava detailplaneeringuga. Haabneeme rannaala detailplaneeringu kohaselt on kattuva

ala ulatuses maa kasutamise otstarbeks supelranna maa. Ehitistest on kavandatud alale vaid

põhja-lõunasuunaline jalgratta- ja kõnnitee.

Haabneeme puhastusseadmete maa-ala detailplaneering on osaliselt realiseeritud ja kruntidel

paiknevad kunagise kalatööstuse kompleksi osad ja kanalisatsioonipumpla erinevad

teenindushooned ja rajatised.

Käesoleva detailplaneeringu eskiisi kohaselt kavandatakse Haabneeme rannaala 5 mü-le põhja-

lõunasuunalist kergliiklusteed. Eelnimetatud eskiisi kohaselt kavandatakse ülejäänud

planeeringualale avalik park (sh planeeringualale sobivad väikehooned ja rajatised ja

potentsiaalsed rannalähedased vesiehitised), mis ühendatakse supelrannaga ja Kivila pargiga

ühtseks tervikuks.

2.8. Vastavus kehtivatele õigusaktidele

Kavandatava tegevuse puhul tuleb järgida kõiki asjakohaseid õigusakte, sealhulgas

planeerimisseadust, ehitusseadustikku, looduskaitseseadust, keskkonnaseadustiku üldosa

seadust ning kõiki antud seaduste alamakte.

Vastavus kehtivatele õigusaktidele – detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.

14

2.9. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate

keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste

integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute

hierarhia suuremast tasandist alates.

Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulist mõju

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Kaudne positiivne mõju võib

tekkida sellest, et korrastatakse rannaala ning paraneb inimeste ligipääs rannale ja merele,

täienevad võimalused looduses aktiivseks vaba aja veetmiseks.

2.10. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Haabneeme alevikus, Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala detailplaneeringu alasse jäävate

katastriüksuste kogupindala on 14,43 ha (144 375 m²), sellest planeeritakse ligikaudu 6,0 ha

suurust maa-ala. Planeeringuala asub Haabneeme rannaäärsel alal, millest põhjapoolse osa

moodustab looduslik liivarand rannamaastikule omase taimestikuga. Planeeringuala keskosas

asub mitmete ehitistega piirkond, mis oli nõukogude ajal kasutuses kalatööstuse kompleksi

osana, samuti on eelmisel kümnendil rajatud sinna kanalisatsioonipumpla. Planeeringuala

lõunaosa on kunstlikult tõstetud pinnasega reljeefilt kõrgem koht, mis oma liigirohkuselt on

väheväärtuslik ja kuhu ulatub ka võrdlemisi laialdane astelpaju levimus.

Tervikuna kuuluvad planeeringualasse järgmised katastriüksused: Nõlva (89001:023:0016;

tootmismaa 100%, 2 035 m²), Platsi (89001:023:0015; tootmismaa 100%, 7 163 m²), Platvormi

(89001:023:0014; tootmismaa 100 %, 4 695 m²), Killustiku (89001:023:0013; tootmismaa 100 %,

6 584 m²), Lahe (89001:023:0012; tootmismaa 100%, 7 088 m²), Muuli tee L4 (89001:001:1244;

transpordimaa 100%, 1 068 m²), Muuli tee 47 (89001:023:0003; tootmismaa 100%, 5 627 m²),

Muuli tee 49 (89001:010:8160; tootmismaa 100%, 11 159 m²) ja Haabneeme rannaala 5

(89001:001:0234; üldkasutatav maa 100%, 200 m²).

Osaliselt kuuluvad planeeringualasse järgmised katastriüksused: Rohuneeme tee 1

(89001:010:3474; tootmismaa 100%, kogupindala on 57 676 m², millest detailplaneeringuga

planeeritakse ligikaudu 4 900 m² suurust ala), Muuli gaasitorustiku lõik 1 (89001:010:5541,

transpordimaa 100%, kogupindala 1 044 m2, millest detailplaneeringuga planeeritakse ligikaudu

80 m2 suurust ala) ja Haabneeme rannaala (89001:003:1863; üldkasutatava maa 100%,

kogupindala on 41 080 m², millest detailplaneeringuga planeeritakse ligikaudu 9 100 m² suurust

ala).

Planeeringualaga piirnevad naaberkrundid on: Kaluri tee lõik 1 (89001:009:0038), Kaluri haljak

(89001:001:0233), Kaluri tee 26 (89001:010:5410), Kaluri tee 25 (89001:001:0157), Muuli tee L3

(89001:010:3636), Muuli tee L5 (89001:001:1246), Trassi (89001:023:0011) ja Madise tee 3 //

Madise tee (89001:023:0004).

15

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Põhja-Eesti rannikumadaliku ja Soome lahe saarte maastikurajoonis moodustavad aluspõhja

valdavalt agu- ja vanaladekonna kergelt kulutatavad terrigeensed settekivimid. Aluspõhja

moodustavad pealmise osa vendi ja kambriumi ladestu savid, aleuroliidid ja liivakivid, paekalda

jalamil kohati ka alamordoviitsiumi oobulusliivakivid, argilliidid, savid ja glaukoniitliivakivid.

Aluspõhja pealispind asub rannikumadalikul valdavalt vahemikus -20 ja +20, rannikumadaliku

lõunaserval ulatuvad aluspõhjakivimid kohati peaaegu maapinnale.

Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi kohaselt jääb planeeringuala lääneserva kõige

ülemisse pinnakatte kihti valdavalt viirsavi, planeeringuala ida- ja lõunaosas moreen ning

kirdeosas peenliiv.

Planeeringuala läbib suure tähtsusega sademevee eesvoolusüsteem – peakraav K-6.7, mis

teenindab kogu Haabneeme aleviku keskust, samuti läbi Mõisapargi kulgevat veehaaret (Viimsi

alevik, Pärnamäe ja Lubja külad). Planeeringualale jääb osaliselt ka sademevee kraav K-6.6, mis

teenindab Kaluri tee piirkonda ja sinna rannaala lähedale rajatavaid kortermajasid.

Joonis 2. Väljavõte Viimsi valla sademevee arengukavast 2016-2027

Piirkonnas on põhjavesi kaitstud.

4.2. Taimestik ja loomastik

Planeeringuala asub Haabneeme rannaäärsel alal, millest põhjapoolse osa moodustab looduslik

liivarand rannikumaastikule omase taimestikuga. Planeeringuala lõunaosa on kunstlikult tõstetud

pinnasega reljeefilt kõrgem koht, mis oma liigirohkuselt on väheväärtuslik ja kuhu ulatub ka

võrdlemisi laialdane invasiivse liigi astelpaju levimus. Arvestades asjaolu, et planeeringuala on

osaliselt ümbritsetud hoonestatud ja lähiajal hoonestatavate kruntidega ning osaliselt ümbritsetud

tootmisettevõtetest, ei ole ala eeldatavalt oluliseks pesitsuspaigaks kaitsealustele linnu- ja

loomaliikidele.

4.3. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik

16

Planeeringualale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitstavate

liikide elupaikasid ega kaitstavaid looduse üksikobjekte. Planeeringualast u 1,3 m kaugusele

põhja ja kirde poole jääb kaitsealune Viimsi sanglepik. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

4.4. Muinsuskaitse

Detailplaneeringu alal ei ole teadaolevalt muinsuskaitse objekte. Detailplaneeringualast u 15 m

kaugusele kagusse jääb kinnismälestis Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr 13,

1915. a (reg. nr 8897). Planeeringualast ca 160 m itta jäävad Miiduranna tähtkantsi varemed (reg.

nr 8896).

4.5. Jääkreostus

Detailplaneeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust. Alal asub

endise kalatööstuse reoveepuhasti, kuid muud keskkonnaohtlikku tegevust pole alal teadaolevalt

toimunud. Võimaliku jääkreostuse tuvastamiseks viiakse detailplaneeringu raames läbi

reostusuuring. Reostuse tuvastamisel nähakse ette meetmed jääkreostuse likvideerimiseks või

ohutustamiseks.

5. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, mistõttu tuleb PlanS § 142 lõike 6 kohaselt anda

eelhinnang ning kaaluda KSH koostamise vajalikkust detailplaneeringule, samuti keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 2 punktidest 1 ja 3

tulenevalt tuleb keskkonnamõju strateegilist hindamist kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang,

kui KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi või

kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka

keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 nimekirja kohaselt.

Arvestades planeeringuala paiknemist, piirkonna keskkonnatingimusi ja kavandatavaid

tegevusi ning lähtudes KeHJS § 33 toodud kriteeriumidest hinnatakse mõju allpool toodud

kriteeriumide alusel.

5.1. Maakasutuslikud mõjud

Vastavalt kehtestatud üldplaneeringule on planeeringuala kruntide maakasutuse juhtotstarve

jäätmehoidla maa ja tootmismaa. Käesoleva detailplaneeringuga soovitakse muuta Viimsi valla

mandriosa üldplaneeringu kohased juhtotstarbed puhkeotstarbeliseks maaks. Arvestades

asjaolu, et planeeringuala näol on tegemist kasutusest välja langenud endise tööstuspiirkonnaga

ja planeeringualal asuvad käesoleval hetkel nähtavad jalutusrajad, ei oma planeeringualale vaba

aja veetmiseks sobivate alade planeerimine ja ranna kergteede võrgustiku erinevate piirnevate

vaba aja veetmise aladega ühendamine maakasutuslikust seisukohast olulist mõju.

Detailplaneeringuga võidakse teha ettepanek jäätmehoidla maa osaliseks muutmiseks ärimaaks.

Võimalikud ärihooned (juhul kui need otsustatakse planeerida) peavad haakuma rannateenuste

kontseptsiooniga (nt kohvik, saun vms ehitis/rajatis) võimaldades mitmekülgset ja aastaringset

rannaala kasutust ja samas ei tohi avaldada rannikumaastikule ebasoodsat mõju ja minna

vastuollu looduskaitseseaduses (LKS) § 34 toodud ranna ja kalda kaitse eesmärkidega.

Eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei esine.

17

5.2. Maastik

Planeeringuala asub Haabneeme rannaäärsel alal, millest põhjapoolse osa moodustab looduslik

liivarand rannamaastikule omase taimestikuga. Planeeringuala keskosas asub mitmete ehitistega

piirkond, mis oli nõukogude ajal kasutuses kalatööstuse kompleksi osana, samuti on eelmisel

kümnendil rajatud sinna kanalisatsioonipumpla. Planeeringuala lõunaosa on kunstlikult tõstetud

pinnasega reljeefilt kõrgem koht, mis oma liigirohkuselt on väheväärtuslik ja kuhu ulatub ka

võrdlemisi laialdane astelpalju levimus.

Arvestades asjaolu, et planeeringualal säilitatakse võimalikult suures ulatuses olemasolevat

väärtuslikku kõrghaljastust (va invasiivne liik astelpaju), ehitiste asukohavalikul arvestatakse

rannaäärsele maastikule omase madalhaljastuse säilitamise ja eksponeerimise võimalustega,

uushaljastust planeeritakse rajada kogu planeeringualal kasutades rannikumaastikusse sobivaid

liike maastikule, olulist mõju endise tööstuspiirkonna ja kasutusest maha langenud aladele

looduslähedasema puhke- ja vaba aja veetmiseks kasutatava avaliku pargiala planeerimisel ei

esine.

5.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Planeeringualale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitstavate

liikide elupaikasid ega kaitstavaid looduse üksikobjekte. Planeeringualast u 1,3 m kaugusele

põhja ja kirde poole jääb kaitsealune Viimsi sanglepik. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Arvestades asjaolu, et Haabneeme ranna ala on käesoleval hetkel kohalike elanike seas üks

populaarsemaid puhkekohti ja planeeringuala on osaliselt juba kasutuses jalutuspiirkonnana, siis

tulenevalt eeltoodust ei kaasne planeeritud tegevusega olulist mõju kaitstavatele

loodusobjektidele.

5.4. Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele, mõju veekogule

Planeeringuala läbib suure tähtsusega sademevee eesvoolusüsteem – peakraav K-6.7, mis

teenindab kogu Haabneeme aleviku keskust, samuti läbi Mõisapargi kulgevat veehaaret (Viimsi

alevik, Pärnamäe ja Lubja külad). Planeeringualale jääb osaliselt ka sademevee kraav K-6.6, mis

teenindab Kaluri tee piirkonda ja sinna rannaala lähedale rajatavaid kortermajasid. Osaliselt

planeeringualal ja selle läheduses paikneb suure suvise külastatavusega supluskoht Haabneeme

rand.

Mõju pinnasele avaldub peamiselt ehitusalustele aladele ja on lokaalne. Ehitiste ja rajatiste

rajamisel ja edasisel kasutamisel ei toimu eeldatavalt saasteainete heidet põhjavette.

Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja reoveeteke eeldatavalt minimaalsed, mis kaasnevad

peamiselt olmetegevusega. Mõju pinna- ja põhjaveele võib avalduda avariiolukorras. Suuri

õnnetusi ja avariisid eeldada ei ole. Planeeritaval alal on põhjavesi kaitstud. Veevarustus ja

reovee kanaliseerimine lahendatakse Viimsi valla ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni haldajaga

(AS Viimsi Vesi) vastavate lepingute alusel. Ehitusaegse ja edasise tegevusega ei kaasne

eeldatavalt olulist mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele, Haabneeme ranna suplusvee

kvaliteedile, sademevee süsteemidele ega veevarustusele arvestades detailplaneeringu

koostamise käigus koostatavate vajalike hinnangute ja eriprojektidega tagamaks olemasoleva

keskkonna ümberkujundamine keskkonnasäästlikult.

5.5. Mõju veerežiimile

Maa-ameti 1994. aasta ortofotolt (vt joonis 3) on nähtav ajalooline rannakindlustus, mis on aga

18

aastate jooksul tormide tõttu osaliselt lagunenud. Detailplaneeringuga nähakse ette osaliselt

lagunenud rannakindlustuse rekonstrueerimine ja taastamine. Arvestades asjaolu, et ajalooliselt

on rannakindlustus antud asukohas planeeritavas taastamismahus eksisteerinud ja et tegemist

on eeldatavalt vaid taastamistöödega, mille tulemusel ei rajata uut rannakindlustusrajatist ega

laiendata seda üle ajaloolise mahu, ei avaldu planeeritava tegevusega eeldatavalt olulist

negatiivset mõju veerežiimile.

Joonis 3. Rannakindlustus, lauter ja muul 1994. aasta ortofotol. Allikas: Maa-amet.

Detailplaneeringuga analüüsitakse ja kavandatakse ka rannalähedasi vesiehitisi (muul, ujumissild

jms), mis võimaldavad merega seotud tegevuste paremat harrastamist. Ajalooliselt on

planeeringuga hõlmatud alal muul eksisteerinud (vt joonis 3). Kavandatavate tegevuste

elluviimiseks nähakse ette muuli taastamine ajaloolisel kujul. Arvestades asjaolu, et kavandatava

muuli näol on sisuliselt tegemist kunagise muuli rekonstrueerimisega ajaloolisel kujul, siis ei esine

eeldatavalt olulist negatiivset mõju.

Juhul, kui detailplaneeringu koostamisel ilmneb soov planeerida alale rannaehitisi suuremas kui

ajalooliselt eksisteerinud mahus, tuleb planeeringusse kaasata ekspert, kes hindab uute

rannaehitiste mõju veerežiimile ja rannikuprotsessidele. Samuti tuleb ekspert kaasata juhul, kui

on soov laiendada rannakindlustust või muuli rohkem kui 1/3 võrra.

Kokkuvõtvalt ei oma planeeringuga kavandatud tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju

veerežiimile, võrreldes lähiajaloos eksisteerinud olukorraga. Mõningasel määral võib hoonete ja

19

rajatiste rajamine mõjutada ala veerežiimi, kuid pigem on mõju lokaalne.

5.6. Mõju mullastikule

Kavandatava tegevuse mõju mullastikule jääb ehitustegevusega kaasnevale alale. Arvestades

asjaolu, et planeeringuala on juba käesoleval ajal kasutuses jalutuspiirkonnana ja mõjutatud

inimtegevusest, siis planeeringuga kavandatavate tegevustega ei kaasne eelduslikult olulist

negatiivset mõju mullastikule.

5.7. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele

Oluline mõju kliimateguritele puudub.

5.8. Valgus, soojus, kiirgus, lõhn

Lähtuvalt tegevuse iseloomust valguse-, soojuse-, lõhna- ja kiirgusreostust kavandatava

tegevusega ei kaasne.

5.9. Taristu rajamisega kaasnevad mõjud

Planeeringualale on planeeritud rajada kergliiklustee ja selle vahetusse lähedusse avalik pargiala

koos erinevate vaba aja veetmise kohtade ja rajatistega ning potentsiaalsed avaliku kasutusega

(äri)hooned, vajaduse korral kaalutakse ka rannalähedaste vesiehitiste kavandamist. Arvestades

asjaolu, et planeeringuala on juba inimtegevusest mõjutatud, siis eeldatavalt on taristu rajamisega

kaasnev mõju lokaalne.

5.10. Ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevad mõjud

Planeeritava tegevuse elluviimiseks on vaja vähendada ehituskeeluvööndit või vähendada

ehituskeeluvööndit osalises mahus. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus ja võimalikkus

selgub detailplaneeringu menetluse käigus.

Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse LKS § 40 lõike 1 kohaselt ranna või kalda kaitse

eesmärkidest ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS §-le 34 on

kalda kaitse eesmärkideks kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuvalt

kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine.

Ehitustegevust (väikeehitisi ja rajatisi) kavandatakse ehituskeeluvööndis inimtegevusest

mõjutatud alale (kasutusest välja langenud endine tööstuspiirkond, osaliselt kasutuses

jalutuspiirkonnana) ja eeldatavalt negatiivset mõju ei avaldu. Detailplaneeringu lahendusega

suureneb kruntidel heakorrastatuse tase ja mitmekesistub planeeringuala haljastus.

Kui planeeritavad tegevused (sh võimalik Muuli tee 47 asuva kanalisatsioonipumpla

likvideerimine) arvestavad kõikides vajalikes hinnangutes ja eriprojektides olevate

keskkonnatingimustega, siis eeldatavalt negatiivset mõju ei avaldu. Planeeritavad tegevused

arvestavad osaliselt olemasolevaid teid ja tehnovõrke.

Planeeritava tegevusega suureneb planeeringuala külastatavus, kuid sellel on positiivne mõju,

kuna paraneb avalikkuse juurdepääs planeeringuala merealadele pakkudes seeläbi elanikele

erinevaid tervist edendavaid ja rekreatiivseid tegevusi. Planeeritava tegevuse elluviimisel

arvestatakse ja rõhutatakse olemasoleva looduskeskkonna eripära.

20

5.11. Müra ja vibratsioon

Olulist mürahäiringut ja vibratsiooni ei kaasne. Vähesel määral ja lühiajaliselt võib avaldada mõju

ehitusaegne müra.

5.12. Mõju välisõhu kvaliteedile

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saasteluba

vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.

5.13. Jäätme- ja energiamahukus, loodusvarade kasutus

Kavandatava tegevuse käigus tekib jäätmeid, kuid mitte olulises koguses. Jäätmeteke on seotud

peamiselt ehitustegevusega ning hiljem olmetegevuses tekkivate jäätmetega. Seaduse kohase

jäätmekäitluse korral on mõju minimaalne.

Hoonete ja rajatiste rajamine ja edasine kasutus ei eelda olulist loodusvarade kasutust ning ei ole

ülemäära energia- ega jäätmemahukas. Tegevuse iseloomust lähtudes ei ole näha olulise

keskkonnamõju kaasnemist.

5.14. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Keskkonna- või terviseohtlike avariiolukordade esinemine on nõuetekohase tegevuse korral

vähetõenäoline. Kavandatav tegevus ei ole oma iseloomult ohtlik, sh kavandatava tegevusega ei

kaasne ohtlike ainete transporti ega hoiustamist. Lekete tuvastamisel või avariide korral tuleb

reostus koheselt likvideerida vastavalt kehtivatele nõuetele.

5.15. Sotsiaalmajanduslikud mõjud

Elukeskkonna kvaliteet moodustub mitmetest teguritest, mille olulisus iga inimese jaoks sõltub

isiklikest väärtushinnangutest. Teguritena võib välja tuua ligipääsu rohealadele, piirkonna

erinäolisust elustiilide seisukohalt või heakorda. Detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringu

kohased maakasutuse juhtotstarbed jäätmehoidla maast ja tootmismaast puhkeotstarbeliseks

maaks. Kõnealuse detailplaneeringu elluviimisega suureneb elanike aastaringselt

kättesaadavate vaba aja veetmise tegevuste hulk ja paraneb juurdepääs planeeringuala

merealadele pakkudes seeläbi elanikele erinevaid tervist edendavaid ja rekreatiivseid tegevusi.

Detailplaneeringu lahendusega suureneb kruntidel heakorrastatuse tase ja mitmekesistub

planeeringuala haljastus.

Planeeritava tegevusega eeldatavalt elanikkonnale negatiivset mõju ei avaldu.

5.16. Ruumiline mõju

Kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt positiivne ruumiline mõju. Haabneeme rannaala

korrastamine ning merele ligipääsu parendamine on olulised eeldused tulevikus Haabneeme

rannaala ning Rohuneeme tee vahelise ala väljaarendamiseks, sest hea ligipääs merele

suurendab lähedalasuvate kruntide väärtust ning potentsiaali arendustegevuseks. Praegust

kehvas seisus nõukogudeaegset hoonetekompleksi ei saa pidada ruumilises mõttes kõige

otstarbekamaks maakasutuseks ligi 25 000 elanikuga omavalitsuse keskusalal. Seega on

sammud selle ala väljaarendamiseks reeglina positiivse mõjuga.

5.17. Kumulatiivsed mõjud

21

Kumulatiivsed mõjud on inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumisest tingitud mõjud, mis

võivad hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla

ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada

loodusressursside seisundi halvenemist.

Arvestades asjaolusid, et kõnealuse planeeringuala kõrval on kehtestatud ja valdavas osas

käesolevaks hetkeks realiseeritud või lähiajal realiseeritavate detailplaneeringutega alad ja

hoonestatud alad, kõnealusel planeeringualal on praegu kehtivad detailplaneeringud ning, et

käesoleva planeeringuga kavandatakse maakasutuse juhtostarvete muutmist luues

planeeringualale üldplaneeringu kohase maakasutuse asemele puhkeotstarbelise maa

rannaalale erinevad vaba aja veetmise tegevused ja avaliku pargiala olles seeläbi puhvriks

planeeringuala läheduses olevate tootmisettevõtetele, siis eeldatavalt ei kaasne tegevusega

negatiivset kumulatiivset mõju. Eeldatavalt on kumulatiivne mõju positiivne, kuna kõnealuse

detailplaneeringuga suureneb vallaelanike aastaringselt kättesaadavate vaba aja veetmise

tegevuste hulk ja kruntidel suureneb heakorrastatuse tase ja mitmekesistub planeeringuala

haljastus.

5.18. Piiriülene mõju

Piiriülene mõju puudub.

6. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad

KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb

enne otsuse tegemist küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Seisukohta küsiti

Keskkonnaametilt, Terviseametilt ja Muinsuskaitseametilt.

Terviseamet ei esitanud 30.01.2024 kirjaga nr 9.3-4/24/157-2 vastuväiteid KSH algatamata

jätmisele, kuid juhtis täiendavalt tähelepanu ehitustegevuse potentsiaalsele mõjule supluskoha

veekvaliteedile, müratasemetele, vibratsioonile ja valgusreostusele. Muinsuskaitseamet nõustus

02.02.2024 kirjaga nr 5.1-17.5/22-1 otsuse eelnõu ja eskiislahendusega, sest planeering ei

mõjuta lähedalasuvaid riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid.

Keskkonnaamet palus esmalt 01.02.2024 kirjaga nr 6-5/24/315-2 KSH eelhinnangut ning otsuse

eelnõud täiendada muuhulgas detailplaneeringu eskiisil näidatud rannakindlustust ja muuli

puudutavas osas. Viimsi Vallavalitsus esitas täiendatud KSH eelhinnangu ja otsuse eelnõud

Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks 26.04.2024 kirjaga nr 15-3/6026-4. Keskkonnaamet jäi

20.05.2024 kirjaga nr 6-5/24/315-4 seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eelduste

kohaselt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 2² mõistes) ning keskkonnamõju strateegiline

hindamine ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1

punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

7. Hindamistulemuste kokkuvõte

7.1. Strateegilise planeerimisdokumendi nimetus ja eesmärk

Nimi: Viimsi vallas, Haabneeme alevikus, Haabneeme rannaala lõunaosa ja lähiala

detailplaneering.

Eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu

muutmiseks osas, millega muudetakse üldplaneeringu kohased maakasutuse juhtotstarbed

22

jäätmehoidla maast (J) ja tootmismaast (T) puhkeotstarbeliseks maaks (AP) ja seeläbi

kujundades planeeringuala park-puhkealaks, rõhutades olemasoleva looduskeskkonna eripära

ja määrates rannaala kasutus- ja kujunduspõhimõtted ning pargiala funktsionaalsed seosed

kõrvalasuva ehitatud- ja loodusliku keskkonnaga. Välistatud pole ka jäätmehoidla maa osaline

muutmine ärimaaks (B). Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu teemaplaneeringut

„Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, mille kohaselt läbib planeeringuala rohevõrgustiku

arengusuund.

7.2. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja,

koostaja ja kehtestaja nimi ja kontaktandmed

Detailplaneeringu koostamise algataja on Viimsi Vallavolikogu, kehtestaja Viimsi Vallavolikogu.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja, detailplaneeringu koostamise tellija ja finantseerija on

Viimsi vald (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001, tel 602 8800), detailplaneeringu koostaja on Viimsi

Haldus OÜ (registrikood 10618178, Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001, tel 5650 2487).

7.3. Dokumendi rakendumisel avalduva keskkonnamõju olulisus või põhjendus, miks

mõju ei ole oluline

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb eesmärgist kujundada planeeringuala park-

puhkealaks, rõhutades olemasoleva looduskeskkonna eripära ja määrates rannaala kasutus- ja

kujunduspõhimõtted ning pargiala funktsionaalsed seosed kõrvalasuva ehitatud- ja loodusliku

keskkonnaga. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuivõrd detailplaneeringuga tehakse

ettepanek Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu muutmiseks osas, millega muudetakse

üldplaneeringu kohased maakasutuse juhtotstarbed jäätmehoidla maast (J) ja tootmismaast (T)

puhkeotstarbeliseks maaks (AP). Välistatud pole ka jäätmehoidla maa osaline muutmine

ärimaaks (B). Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu teemaplaneeringut

„Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, mille kohaselt läbib planeeringuala rohevõrgustiku

koridori arengusuund.

Planeeringuala suurus on 14,43 ha, millest planeeritakse ligikaudu 6,0 ha suurust maa-ala.

Kavandatud tegevus ei avalda tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on osaliselt varem väljaehitatud ja osaliselt lähiajal

väljaehitatava elamu- ja tootmispiirkonnaga ning üldplaneeringu muudatus seisneb

üldplaneeringu kohaste maakasutuse juhtotstarvete muutmises jäätmehoidla maast ja

tootmismaast puhkeotstarbeliseks maaks viies läbi üldplaneeringu teemaplaneeringut

„Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, mille kohaselt läbib planeeringuala rohevõrgustiku

koridori arengusuund.

Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks

tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade

kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud

mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade

esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu

tingimusi ning õigusaktide nõudeid. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta

looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist lähtuvalt

tegevuse iseloomust. Kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid

ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese

23

tervist, heaolu ega vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse,

õhusaaste ega müratasemete suurenemist. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda

saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale arvestades

vajadusel koostatavates hinnangutes ja eriprojektides toodud kõikide keskkonnatingimustega.

Kavandatav tegevus ei põhjusta negatiivset kumulatiivset ega piiriülest mõju.

Lähtudes eeltoodust ning kui detailplaneeringu koostamisel arvestatakse keskkonnakaitsealaseid

õigusakte ja norme ning üldplaneeringu nõudeid, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine

vajalik ning planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

7.4. Õigusaktidega vastuolu esinemine või puudumine

Õigusaktidega ei esine vastuolusid.

7.5. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht

Eelneval kokkuleppel tööpäevadel tööajal Viimsi Vallavalitsuse keskkonnaosakonnas (Nelgi tee

1, Viimsi alevik, tel. 602 8726).