Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.2/5465 |
Registreeritud | 21.08.2024 |
Sünkroonitud | 22.08.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.2 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kambja Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Kambja Vallavalitsus |
Vastutaja | Margo Lempu (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA
e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275
SEB Pank EE791010102034606009
Swedbank EE592200221068464111
KAMBJA VALLAVALITSUS
Päästeamet 21.08.2024 nr 6-1/63-5
Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks Edastame Teile kooskõlastamiseks Kambja vallas Räni alevikus asuva Prosti maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringu koostaja on Raid Invest OÜ. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Altsaar Planeerimisspetsialist 53009986 [email protected] Lisa: 1. Räni alevikus asuva Prosti maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA
e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275
SEB Pank EE791010102034606009
Swedbank EE592200221068464111
KAMBJA VALLAVALITSUS
Päästeamet 21.08.2024 nr 6-1/63-5
Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks Edastame Teile kooskõlastamiseks Kambja vallas Räni alevikus asuva Prosti maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringu koostaja on Raid Invest OÜ. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Altsaar Planeerimisspetsialist 53009986 [email protected] Lisa: 1. Räni alevikus asuva Prosti maaüksuse ja lähiala detailplaneering
OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]
Tartumaa www.raidinvest.ee
Räni alevikus asuva
Prosti
maaüksuse ja lähiala
DETAILPLANEERING
Objekti asukoht: Kambja vald Joonise nimetus: planeeringu mahuline illustratsioon
Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr :116/21
OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]
Tartumaa
Räni alevikus asuva Prosti
maaüksuse ja lähiala DETAILPLANEERING
Objekti asukoht:
Kambja vald Joonise nimetus:
Situatsioonijoonis
Planeerija:
Karin Raid Allkiri: Töö nr :
116/21 Joonis nr :
1
Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla
Tartu vald Tartumaa 60519
Tel: +372 510 9000 E-Post: [email protected]
Koduleht: http:\\www.raidinvest.ee
Töö nr: 116/21
Asukoht: Kambja vald, Räni alevik,
Prosti mü
Räni alevikus asuva
Prosti
maaüksuse ja lähiala
DETAILPLANEERING
Projektijuht/planeerija /Karin Raid/
(kutsetunnistus 163364)
Huvitatud isik: OÜ SSC
/Silver Soo/
Korraldaja: Kambja Vallavalitsus
Tartu 2023
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 2 –
SELETUSKIRI
1 Planeeringu koostamise alus 3
2 Planeeringu koostamise eesmärk , andmed planeeringuala kohta 3
3 Arvestamisele kuuluvad dokumendid 3
4 Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 3
5. Planeerimise lahendus 3
5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed 3
5.2 Olemasoleva olukorra analüüs 5
5.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine 6
5.4 Kruntide ehitusõigus 7
5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele 7
5.6 Kruntide hoonestusala piiritlemine 8
5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus 8
5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted 9
5.9 Ehitistevahelised kujad 10
5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad 10
5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks 13
5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi
täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks 13
5.13 Servituutide vajaduse määramine 13
5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 14
5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused
ning nende ulatus 15
5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 15
5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused 15
6 Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused 17
JOONISED JA KAARDID
Joonis 1-Situatsioonijoonis 18
Joonis 2-Olemasolev olukord M 1:500 19
Joonis 3-Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed 20
Joonis 4-Põhijoonis M 1:500 21
Joonis 5-Tehnovõrgud M 1:500 22
Detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised 23
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 3 –
1. Planeeringu koostamise alus.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on SSC OÜ.
Detailplaneeringu koostamine on algatatud Kambja Vallavalitsuse 09.12.2021
korraldusega nr 3684 „Räni alevikus asuva Prosti maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ .
2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.
Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus ridaelamute ja abihoonete
projekteerimiseks ja ehitamiseks ning anda lahendus kruntide tehnovõrkudega
varustamiseks, juurdepääsuteede rajamiseks, haljastusele ja heakorrale ning määrata
tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Planeeringuala hõlmab Prosti maaüksust,
sellest välja on jäetud Aida maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud Kivimetsa tee
laienduseks vajalik ala.
3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.
- Tartu maakonnaplaneering;
- Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla osas (kehtestatud Kambja
Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51).
- Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine;
- Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 eratee avalikes huvides omandamise
ja avalikuks kasutamiseks määramise kord;
- Ülle maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 05.05.2015.a
otsusega nr 16.);
- Aida maaüksuse ja lähiala (Kivimetsa tee) detailplaneering (kehtestatud Kambja
Vallavalitsuse 23.11.2022.a korraldusega nr 1119).
4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.
Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks on toodud Kambja Vallavalitsuse
09.12.2021 korralduse nr 3684 lisas nr 1.
Planeeringuala geodeetilise alusplaani on 2021.a augustis mõõtkavas M 1:500 ja EH
2000 kõrgussüsteemis koostanud Nordecon AS (töö nr G-2021-11).
5. Planeerimise lahendus
5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Räni alevikus. Planeeringuala
juurdepääsuteeks on Kivimetsa tee. Aida maaüksuse detailplaneeringuga on
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 4 –
kavandatud Kivimetsa tee laiendamine ja selleks vajalike maade reserveerimine.
Planeeringuala lähiümbruses on iseloomulik, et endised talukohad (maatulundusmaad)
ja elamukrundid on vaheldumisi kaasaegsete uute elamuarendustega.
Planeeritavast alast põhjas asub Kivimetsa tee 14 talukompleks. Kirde suunas
teiselpool Kivimetsa teed asub Ülle maaüksuse detailplaneeringu alusel realiseerimisel
olev äri ja tootmishoonete ala ning hetkel põllumaana kasutusel olev Silla maaüksus.
Planeeringualast lääne suunda jääb Kivimetsa tee 16 maaüksus, mis on planeeringu
koostamise ajal on kasutuses põllumaana.
Planeeringualast lõuna suunas asuvad Sipelga tn 7 eraomandis olev üldkasutatav maa
ning üksik-, kaksik- ja ridaelamutega hoonestatud Sipelga, Sipelga põik, Lehe ja Okka
tänavate elamuarendusalad. Planeeringualast kagu suunas asuvad Maakivi tänava
kaksikelamute rivi.
Planeeringuala lähipiirkonnas on veel Aida maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud
uute ridaelamute juurde ehitamine.
Seega on ridaelamud antud piirkonnas levinud ja linnalähedasele alale uute ridaelamute
rajamine soositud.
Piirkonna lähimad kaksik-ja ridaelamud on valdavalt ühe-ja kahekorruselised, väga
erineva arhitektuuriga. Valdavad katusekalded on kelp-ja viilkatused või lamekatused.
Lähim bussipeatus Märja asub 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme riigitee ääres
planeeritavatest elamukruntidest ca 700m kaugusel.
Lähimad kauplused on koondunud Lõunakeskusse ja selle ümbrusesse.
Valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala tiheasustusalal asuv elamumaa.
Planeeringuga kavandatav on kooskõlas valla üldplaneeringuga.
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 5 –
Väljavõte üldplaneeringust Skeem 1
Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 3.
5.2 Olemasoleva olukorra analüüs
Prosti maaüksus on hoonestamata ja kasutusel põllumaana. Maaüksusel puudub
kõrghaljastus ja tehnovõrgud.
Väljavõte maa-ameti fotolaost (foto 2023 aprill) Foto 1
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 6 –
Planeeringuala reljeef on kerge langusega idast läände. Planeeringuala maapinna
kõrgused varieeruvad ca 1,5m ulatuses, olles kõrgeim Kivimetsa tee äärsel alal ca 63
abs/m ja madalaim planeeringuala läänepiiril ca 61.5 abs/m. Maapinna kõrguste
vähesed erinevused jätavad üldpildina tasase maastiku ilme. Planeeringu koostamise
ajal asuvad planeeringualal ajutise loomuga mullahunnikud, mis planeeringu
realiseerima asumisel teisaldatakse.
Maa-ameti mullastiku kaardi alusel on antud ala kahkja leetunud mullastikuga ala - LP,
mille lähtekivimiks on valdavalt punakaspruun või pruun liivsavimoreen. Metsakõdu
puudub või on 1-3 cm tüsedune. Huumushorisondi tüsedus on 26-30. Kihisemine
mullaprofiilis puudub või esineb 90 cm sügavamal. Mulla ülemised horisondid
happelise reaktsiooniga. Radoonirisk on planeeringualal keskmine või madal -
https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04
458dc875375e.
Planeeringualal asuvad olemasolevad kitsendused on kirjeldatud punktis 5.15.
Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 3.
5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga nähakse ette Prosti maaüksusele elamukruntide, üldkasutatava haljasala
maa ja transpordimaa moodustamine.
Kivimetsa tee laiendamiseks äralõiked (sh Silla ja Prosti maaüksustest) on varasemalt
kavandatud Aida maaüksuse detailplaneeringuga ning kajastatud vastavalt käesolevas
detailplaneeringus.
Maakasutuse koondtabel Tabel 1
Planeeringu
eelne
Planeeringu
järgne
Krundi aadress Krundi
sihtotstarve
Krundi
pindala
Pos nr Krundi kasutamise
sihtotstarve
Krundi
pindala
Prosti kü
100%
maatulundusmaa
10654m²
Pos 1 Ridaelamu maa 100% (ER) 4434m²
Pos 2 Ridaelamu maa 100% (ER) 4238m²
Pos 3 Haljasala maa (HP) 981m²
Pos 4 Tee ja tänava maa (LT) 737m²
Kõiki kruntide pindalasid on lubatud täpsustada maa mõõdistamise käigus.
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 7 –
5.4 Kruntide ehitusõigus
Kruntide ehitusõigusega on määratud:
• planeeritud kruntide kasutamise otstarve;
• hoonete suurim lubatud arv krundil;
• hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;
• hoonete suurim lubatud ehitise alune pind.
Planeeringualale planeeritud kruntide ehitusõigus on ära toodud planeeringu
põhijoonisel (joonis 4).
Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud hoonestusalad, st et planeeritud hooneid
võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt krundi ehitusõigusele.
Hoonestusalad on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim lubatud ehitisealune
pind, mis võimaldab vabamalt valida hoone(te) paiknemist ja luua huvitavamat
arhitektuuri sh paigutada hooned tänavamüra vähendamiseks teedest kaugemale.
Elamukruntidele antakse ehitusõigus-
* Pos 1,2- ridaelamu krundile (ER)- ühe ridaelamu (kood 11221) ja ühe abihoone (kood
12744) ehitamiseks. Lisaks on lubatud rajada üks kuni 20 m² hoone.
Ridaelamute maksimaalne bokside arv ühel krundil on 8.
Rohkem ei ole kruntidele hooneid lubatud ehitada (nn vabaehitus kui
ka teatisekohustuslikud ehitised).
Hoonete täpne paigutus hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.
Haljasala maale Pos 3 ehitusõigust ei määrata. Pos 3 avalikult kasutatavale alale on
lubatud paigaldada laste mängumaju, mängu- või spordi atraktsioone, istepinke jms.
5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele
Arhitektuursed nõuded planeeringuala hoonetele on planeeringuga määratud järgmiselt
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 8 –
Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 2
Pos nr Pos 1,2
(ER)
Pos 3,4
(HP, LT)
Lubatud
korruselisus
Kuni 2 korrust, abihoonetel 1 korrus -
Katusekalde
vahemik
Hoonete põhimahul-0-5 kraadi
Väiksematel väljaulatuvatel hooneosadel (nt varikatustel
ja arhitektuursetel iluelementidel)
on lubatud ka muud hoone arhitektuuriga sobivad
katusekalded ja kattematerjalid.
-
Katuse tüüp Põhimahul-lamekatus
-
Katusekatte
materjal
Rullmaterjal -
Katusekatte
värvid
must, tumehall, pruun -
Välisviimistluse
materjalid
puit, krohv, kivi, klaas, betoon (soovituslikult
kombineeritult)
Keelatud on imiteerivate materjalide (näiteks plekk- ja
plastvooder jms) kasutamine ning palk
välisviimistlusena.
-
Kohustuslik
ehitusjoon
ei ole määratud -
Piirdeaed sobivalt hoonete arhitektuuriga ja soovituslikult
kombineeritult hekkidega.
Elamukruntidel- tänavapoolsel küljel mitte üle 1,2m,
teistel külgedel maksimaalselt 1,5m.
Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25%
peab olema läbipaistev);
Keelatud on piirdeaedade ja hekkide vms rajamine
ristmike nähtavuskolmnurkade aladesse.
-
Planeeringuala ridaelamud peavad moodustama ühtse arhitektuurse kompleksi.
5.6 Kruntide hoonestusalade piiritlemine
Planeeritud kruntidele on määratud hoonestusalad, mille piiresse on lubatud ehitada
hooned. Põhijoonisel näidatud uushoonestusalad on seotud krundi piiridega.
Väljaspoole hoonestusala ei ole lubatud hooneid ehitada. Hoonestusalade suurus ja
paigutus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).
5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 9 –
Uus juurdepääs planeeringuala elamukruntidele on lahendatud Kivimetsa teelt.
Kivimetsa teele sõidu-ja kergliiklustee rajamiseks on varem kehtestatud Aida
maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud äralõige.
Üldplaneeringuga on Prosti maaüksuse põhja piirle kavandatud perspektiivne tee,
selleks on reserveeritud maa ja kavandatud äralõige Pos 4 (transpordimaa). Pos 4
asfaltkattega juurdepääsutee ei ole vajalik käesoleva detailplaneeringu realiseerimiseks
ja on planeeringus perspektiivsena, maavajaduse reserveerimise eesmärgil.
Tee elementide täpne lahendus (nt kõvakattega alade paiknemine, haljastuslahendus
jms) antakse projekteerimisel.
Parkimine planeeringualal on lahendatud kruntide siseselt. Parkimiskohtade täpne
paigutus ja kohtade arv määratakse projekteerimise käigus, kui on teada hoonete
sissepääsude täpsed asukohad.
Igale ridaelamu boksile on kavandatud 2 parkimiskohta ühe boksi kohta (lisaks iga 3
boksi kohta 1 külaliste parkimise koht, st ümardades täisarvuni, peab iga 8 boksiga
ridaelamu kohta olema 3 külaliskohta).
Planeeringuala juurdepääsutee Kivimetsa tee on vastavalt Aida maaüksuse
planeeringule kavandatud asfaltkattega ja kergliiklusteega.
Sõidusuunad ja juurdepääsud kruntidele on näidatud põhijoonisel (joonis 4).
5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Üldkasutatav puhkeala pindalaga 981m² on kavandatud Pos 3 krundile. Pos 3 on
elamualade keskne avalikult kasutatav ala, millele on lubatud puhke ja
virgestusrajatiste ning avalikuks kasutamiseks ette nähtud mänguatraktsioonide
rajamine. Soovitav on rajada avalikule alale erinevatele vanusegruppidele puhke- ja
spordirajatisi.
Planeeritud ridaelamute koormusindeks on kruntidel järgnev:
Pos 1- 554m²/ 1 boksi kohta;
Pos 2- 529m²/ 1 boksi kohta.
Pärast hoonete ehitamist on vajalik kruntide korrapärane haljastamine. Planeeringuala
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 10 –
krundid tuleb vähemalt 10% ulatuses kruntide pindalast haljastada kõrghaljastusega
(tüve rinnasdiameeter 1,6 m kõrgusel 6 cm).
Haljastust on lubatud sealhulgas rajada planeeringus märgitud hoonestatavatele aladele
ning kõvakattega aladele.
Lubatud on krundid piirata piirdeaedade ja hekkidega. Krunte ümbritsev piirdeaia
kujundus ja aia tüüp määratakse hoone projekteerimise käigus, sobivana hoonete
arhitektuurse lahendusega. Soovitav on tänavapoolsed piirdeaiad ehitada puit-, kivi- ,
betoon- või metall konstruktsioonidest ning kombineerida need haljastusega.
Naaberkruntide vaheliste piiretena võib kasutada ka võrkaeda, soovitavalt
kombineeritult hekiga.
Väravate avanemisel tänavate suunas tuleb väravad kavandada lükandsüsteemiga või
sissepoole avanevana, nii et need ei takistaks tänavamaal sõidukitega ja jalgsi liiklejaid.
Keelatud on piirdeaedade ja hekkide vms nähtavust piiravate rajatiste rajamine ristmike
nähtavuskolmnurkade aladesse.
5.9 Ehitistevahelised kujad
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega vastavalt
siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning planeeritud elamute puhul on ette nähtud
minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-3. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi
ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Selle täitmiseks peab
ehitistevaheline kuja takistama tule levikut teistele ehitisele, kusjuures juhul, kui
ehitistevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või
muude abinõudega. Planeeringuga kavandatud hoonestusalad asuvad normatiivsel
kaugusel.
5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Tehnovõrkude planeerimisel on aluseks võetud võrguettevõtjate väljastatud tehnilised
tingimused.
VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
Detailplaneeringuala veevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil lähtudes AS Tartu
Veevärk 24.07.2023.a tehnilistest tingimustest nr 23ARE-2-DT-19. Nimetatud
tingimuste kohaselt on Prosti maaüksusele lubatud veetarve 8m3/d.
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 11 –
Vastavalt Altren Projekt OÜ tööle nr VK-4-06 on Kivimetsa teele ehitatud De 225 PE
veetorustik Viljandi mnt-st kuni Prosti kinnistuni. Vastavalt eelprojektile on planeeritud
De 225 veetoru pikendamine ja ringistamine Kivimetsa teel Sipelga põik 2 kinnistu
juures asuva De 110 veetoruga ning Sipelga ja Sipelga põik tänavatel asuva De 50
veetoruga.
Vastavalt Altren Projekt OÜ tööle nr VK-4-06 on Kivimetsa teele ehitatud De 250
reoveetorustik, mis on lõpetatud Prosti kinnistu kohal otsakorgiga. Reoveetorustikku
tuleb piki Kivimetsa teed pikendada ning rajada ühendused planeeringuala kruntidele.
Igale elamukrundile luuakse eraldi vee-ja kanalisatsiooni ühendus krundiga piirnevast
tänavatorustikust. Täpsemad tingimused torustike projekteerimiseks ja
kanalisatsiooniühenduse loomiseks tuleb taotleda AS-ilt Tartu Veevärk enne
projekteerima asumist.
Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sademevete täpne ärajuhtimine lahendatakse
projekteerimise käigus. Elamukruntide siseselt on lubatud sademevee
immutuslahendused. Tänavatelt tuleb sademevee juhtimine lahendada torustikega.
Piirkonnas AS-le Tartu Veevärk kuuluvad sademeveesüsteemid puuduvad. Sademevee
torustik asub Kivimetsa teel, sellesse sademevee juhtimiseks tuleb sademeveetorustiku
omanikuga sõlmida kokkulepe.
Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on keelatud.
Kraavidesse või pinnasesse juhitav sademevesi peab vastama Eesti Vabariigi
seadusandlusega kehtestatud nõuetele.
Parkla sademevee puhastamiseks planeerida kinnistule liivapüüdur ja I-klassi
õlipüüdur. Sademeveekanalisatsiooni planeerimisel arvestada võimaliku maksimaalse
paisutustasemega torustikus. Allpool võimalikku paisutustaset asuvate
sademeveeneelude kanaliseerimiseks kasutada pumpamist.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.
TULETÕRJEVEE VEEVÕTUKOHAD
Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on planeeringu alale planeeritud 1 uus hüdrant
Kivimetsa tee äärde.
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 12 –
SOOJAVARUSTUS
Kavandatud hoonete kütteks on lubatud kasutada kõiki kaasaegseid ja
keskkonnasõbralikke alternatiivseid kütteallikaid nt soojuspumbad-, maaküte,
päikesepaneelid vms. Maakütte torustikke on lubatud paigaldada kogu elamukrundi
ulatuses. Keelatud on kõik jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid
ja kivisüsi.
ELEKTRIVARUSTUS
Elektrivõrgu projekteerimisel tuleb lähtuda OÜ Elektrilevi poolt välja antud tehnilistest
tingimustest nr 395560 ning arvestada asjaoluga, et tingimustes kirjeldatud elektrikilp
on käesolevaks ajaks välja ehitatud.
Olemasolevast Liivakivi tänaval asuvast AJ6663:(Veeriku) alajaamast on toodud 0,4
kV maakaabelliinid kuni planeeritud elamukruntide piirideni.
Kruntide piiridele on paigaldatud 0,4 kV liitumiskilp, paigaldada tuleb jaotuskilp.
Kilbist planeeritud hooneteni on planeeritud maakaablid.
Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Liitumiskilpidest hooneteni
nähakse ette maakaablitega ühendused. Hoonete välisvalgustus lahendatakse
projekteerimise käigus. Tänava välisvalgustus lahendatakse eraldi projektiga tänava
projekteerimisel.
SIDEVARUSTUS
Vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 35901160 on planeeringuala
sidevarustuseks vajalik paigaldada sidekaevu nr 5479 1/16 splitter. Prosti mü piiril
asuva sidekanalisatsiooni lõppu on vajalik paigaldada sidekaev KKS2, millest
planeeritud hooneteni viia multitorud. Juhul kui projekteeritakse ühise tehnoruumiga
ridaelamud, siis paigaldada multitoru sinna ja viia igasse boksi optiline kaabel.
Kui ühist tehnoruumi ei kavandata, siis paigaldada alates splitterist optiline kaabel
igasse boksi. Eelnevalt vajalik keevitamine ühes kaevus.
Hoonete sisevõrgud ehitada vähemalt CAT6 kaabliga.
Tehnovõrkude koondtabel Tabel 3
Tehnovõrk Planeeritud Ränirahnu tee 2 elamukruntide ala
kaugus ühenduspunktidest
Veevarustus Otse planeeringuala juures Kivimetsa teel
Ringistamine ca 220 jm
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 13 –
Kanalisatsioon Otse planeeringuala juures Kivimetsa teel
Side Otse planeeringualal
Elekter Otse planeeringualal
Kõikide tehnovõrkude ja tänavaelementide lahendused on põhimõttelised ja need
täpsustatakse projekteerimisel. Enne hoonete projekteerima asumist tuleb võtta
täpsustavad tehnilised tingimused võrguvaldajatelt ja projekteerida ning ehitada
tehnovõrkude lahendused vastavalt uuendatud tehnilistele tingimustele.
Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).
5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks
Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi.
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.
Küll võib positiivse mõjuna välja tuua ala kasutusele võttu elamupiirkonnana koos
sellega seotud võrgustiku väljaarendamisega (haljastus, heakord, mänguväljakud).
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt
väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.
Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus
lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb
koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse
vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele
firmadele. Prügi kogumise lahendus määratakse ehitusprojektidega ning konteinerite
või prügi kogumise varjualuste asukoht peab olema näidatud ehitusprojektide
asendiplaanidel.
Kuigi planeeringuala asub keskmise või madala radooniriskiga alal, on soovitav
hoonete projekteerimisel pöörata tähelepanu radooniriskile ehitusprojekti koostamisel.
5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi
täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.
Planeeritaval maa-alal puuduvad kaitsealused üksikobjektid ja maa-alal ei ole
kaitsereziimi.
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 14 –
5.13 Servituutide vajaduse määramine
Planeeritaval maa-alal säilivad olemasolevad kitsendused, kuni kitsendust põhjustava
objekti likvideerimiseni.
Planeeringuala kruntidele Pos 1 ja Pos 2 seatakse servituudid juurdepääsude tagamiseks
Pos 1,Pos 2 ja Pos 3 kruntidele.
Servituudiala ulatus on detailplaneeringus kajastatud joonisel 4.
Kõikidele ehitatavatele tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused
võrguvaldajate kasuks. Isikliku kasutusõiguse ala ulatus määratakse kindlaks
tehnovõrkude projekteerimise faasis, kui on selgunud rajatiste täpne asukoht ja
lahendus.
Planeeritavate tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:
Elektripaigaldiste kaitsevööndid
*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt
poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid.
Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid
*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus
torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250mm siseläbimõõduga torustikul 2 m ja
maa-aluste vabavoolsete torustike puhul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on
paigaldatud kuni 2 m sügavusele samuti 2 m.
Sideehitise kaitsevööndid
*Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m.
Graafilise loetavuse huvides ja arvestades, et projekteerimise käigus võivad
tehnovõrkude asukohad muutuda, ei ole joonistele avalikele aladele planeeritud
tehnovõrkude servituudialasid/ kaitsevööndite ulatusi kantud.
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 15 –
5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt
planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on
planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:
-oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);
-krundile sissepääsude piiramine;
-terrotoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdeaedadega).
Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks
ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:
-võimalusel paigaldada kohtvalgustid;
-hoida maa-ala korras;
-kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).
5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi
kitsendused ning nende ulatus
Planeeringu koostamise ajal asuvad planeeringualal olemasolevad kitsendused.
Vastavad kitsendused kustutakse kitsendust põhjustava objekti likvideerimisel. Objekti
likvideerimiseni tuleb arvestada kitsenduste talumise kohustusega.
Planeeringualal asuvad kitsendused on põhjustatud planeeringualal või selle vahetus
läheduses asuvate tehnovõrkudest.
Planeeringualast teisel pool Kivimetsa teed asub 35-110kW (kõrgepinge) elektri
õhuliin ning selle talumisest tingitud kitsendus ulatub ca 20,29m2 ulatuses Prosti
maaüksusele.
Lisaks on Prosti maaüksusel sideehitise, elektri maakaablite ja ühisveevärgi
kaitsevöönditest tulenevad kitsendused.
Olemasolevad kitsendused ning selle ulatused on kajastatud olemasoleva olukorra
joonisel.
5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,
et rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei
ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski
kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 16 –
omanikud koheselt hüvitama tekitatud kahju.
5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja
looduskeskkonnale avalduvad mõjud on minimaalsed, kuna planeeritud tegevused on
kooskõlas valla üldplaneeringuga ning maa-ala kasutusele võtt elamute rajamise
eesmärgil on läbi kaalutletud. Majanduslikud mõjud on positiivsed, võimaldades luua
töökohtade lähedusse uusi eluruume. Planeeringu realiseerumisel kujuneb planeeringu
alast loomulik jätk piirkonna üldisele elamuarendusele.
Avalikuks kasutamiseks kavandatud ala soodustab piirkonna elanike omavahelist
sotsiaalset ja kultuurilist suhtlust ning aitavad kaasa kogukonnatunde tekitamisele.
Planeeringuga ette nähtud kruntide haljastusnõuded ning avalikud haljastatavad alad on
kavandatud looduskeskkonnale avalduvate mõjude tasakaalustamiseks.
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks kruntide moodustamiseks,
ehitiste püstitamiseks ning ehitusprojektide koostamisele.
Enne Pos 1,2 hoonete ehitamist tuleb:
1) moodustada detailplaneeringu järgsed krundid;
2) projekteerida planeeritud hooneid teenindavad tehnovõrgud;
3) seada vajalikud isiklikud kasutusõigused või servituudid tehnovõrkude
rajamiseks ja juurdepääsude tagamiseks.
Enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed
juurdepäästeed (sh Kivimetsa tee planeeringuala ulatuses), tehnovõrgud ja –rajatised.
Esimese valminud elamu kasutusloa väljastamise eeltingimused on :
1) Rajatud peab olema mänguväljak Pos 3 krundile ja krunt avalikult kasutatava
alana üle antud vallale;
2) Aida maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud äralõige pidalaga ca 263m2 on
võõrandatud tasuta Kambja vallale.
Pos 4 transpordimaale planeeritud tee väljaehitamine ei ole antud planeeringu
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 17 –
realiseerimisega seotud ja ei ole planeeringust huvitatud isiku kohustus. Pos 4
transpordimaa võõrandatakse Kambja Vallavalitsusele või seatakse kasutusõigus
Kambja valla kasuks.
Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 4 aasta jooksul
peale detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Kambja
Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks
AS Tartu Veevärk on seadnud järgnevad tingimused detailplaneeringu realiseerimiseks:
1) Koostatava detailplaneeringu realiseerimine osutub võimalikuks pärast OÜ
Altren Projekt töös nr VK-4-06 Viljandi mnt äärde projekteeritud eesvoolu ja
reoveepumpla valmis ehitamist.
2) Detailplaneeringu realiseerimiseks tuleb huvitatud isikul tasuda piirkonna
tehnorajatiste väljaarendamise arendamistasu.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt
Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.
6 . Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused:
Isiku või asutuse
nimetus
Kuupäev Koostöö või
kooskõlastaja
nimi
Seisukoht
kaustas
Märkused
Telia Eesti AS 27.12.2023 K.Ütt-Ütti Lisade kaustas -
AS Tartu Veevärk 20.03.2024 P.Pindma Lisade kaustas -
OÜ Elektrilevi 29.12.2023 M.Erik Lisade kaustas
“Tööjoonised
kooskõlastada
täiendavalt.”
Lõuna Päästekeskus …… …………..
Lisade kaustas -
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 21.08.2024 11:38 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>
Teema: 6-1/63-5 Prosti maaüksuse detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks Manused: Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks.asice; PROSTI DP_24.07.2024.asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile
mitte avada!
Tere
Edastame kooskõlastamiseks Räni alevikus asuva Prosti maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu.
Lugupidamisega
Kristel Altsaar planeerimisspetsialist
53009986
OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]
Tartumaa www.raidinvest.ee
Räni alevikus asuva
Prosti
maaüksuse ja lähiala
DETAILPLANEERING
Objekti asukoht: Kambja vald Joonise nimetus: planeeringu mahuline illustratsioon
Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr :116/21
OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]
Tartumaa
Räni alevikus asuva Prosti
maaüksuse ja lähiala DETAILPLANEERING
Objekti asukoht:
Kambja vald Joonise nimetus:
Situatsioonijoonis
Planeerija:
Karin Raid Allkiri: Töö nr :
116/21 Joonis nr :
1
Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla
Tartu vald Tartumaa 60519
Tel: +372 510 9000 E-Post: [email protected]
Koduleht: http:\\www.raidinvest.ee
Töö nr: 116/21
Asukoht: Kambja vald, Räni alevik,
Prosti mü
Räni alevikus asuva
Prosti
maaüksuse ja lähiala
DETAILPLANEERING
Projektijuht/planeerija /Karin Raid/
(kutsetunnistus 163364)
Huvitatud isik: OÜ SSC
/Silver Soo/
Korraldaja: Kambja Vallavalitsus
Tartu 2023
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 2 –
SELETUSKIRI
1 Planeeringu koostamise alus 3
2 Planeeringu koostamise eesmärk , andmed planeeringuala kohta 3
3 Arvestamisele kuuluvad dokumendid 3
4 Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 3
5. Planeerimise lahendus 3
5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed 3
5.2 Olemasoleva olukorra analüüs 5
5.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine 6
5.4 Kruntide ehitusõigus 7
5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele 7
5.6 Kruntide hoonestusala piiritlemine 8
5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus 8
5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted 9
5.9 Ehitistevahelised kujad 10
5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad 10
5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks 13
5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi
täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks 13
5.13 Servituutide vajaduse määramine 13
5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 14
5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused
ning nende ulatus 15
5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 15
5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused 15
6 Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused 17
JOONISED JA KAARDID
Joonis 1-Situatsioonijoonis 18
Joonis 2-Olemasolev olukord M 1:500 19
Joonis 3-Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed 20
Joonis 4-Põhijoonis M 1:500 21
Joonis 5-Tehnovõrgud M 1:500 22
Detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised 23
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 3 –
1. Planeeringu koostamise alus.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on SSC OÜ.
Detailplaneeringu koostamine on algatatud Kambja Vallavalitsuse 09.12.2021
korraldusega nr 3684 „Räni alevikus asuva Prosti maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ .
2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.
Detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus ridaelamute ja abihoonete
projekteerimiseks ja ehitamiseks ning anda lahendus kruntide tehnovõrkudega
varustamiseks, juurdepääsuteede rajamiseks, haljastusele ja heakorrale ning määrata
tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Planeeringuala hõlmab Prosti maaüksust,
sellest välja on jäetud Aida maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud Kivimetsa tee
laienduseks vajalik ala.
3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.
- Tartu maakonnaplaneering;
- Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla osas (kehtestatud Kambja
Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51).
- Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine;
- Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 eratee avalikes huvides omandamise
ja avalikuks kasutamiseks määramise kord;
- Ülle maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 05.05.2015.a
otsusega nr 16.);
- Aida maaüksuse ja lähiala (Kivimetsa tee) detailplaneering (kehtestatud Kambja
Vallavalitsuse 23.11.2022.a korraldusega nr 1119).
4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.
Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks on toodud Kambja Vallavalitsuse
09.12.2021 korralduse nr 3684 lisas nr 1.
Planeeringuala geodeetilise alusplaani on 2021.a augustis mõõtkavas M 1:500 ja EH
2000 kõrgussüsteemis koostanud Nordecon AS (töö nr G-2021-11).
5. Planeerimise lahendus
5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Räni alevikus. Planeeringuala
juurdepääsuteeks on Kivimetsa tee. Aida maaüksuse detailplaneeringuga on
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 4 –
kavandatud Kivimetsa tee laiendamine ja selleks vajalike maade reserveerimine.
Planeeringuala lähiümbruses on iseloomulik, et endised talukohad (maatulundusmaad)
ja elamukrundid on vaheldumisi kaasaegsete uute elamuarendustega.
Planeeritavast alast põhjas asub Kivimetsa tee 14 talukompleks. Kirde suunas
teiselpool Kivimetsa teed asub Ülle maaüksuse detailplaneeringu alusel realiseerimisel
olev äri ja tootmishoonete ala ning hetkel põllumaana kasutusel olev Silla maaüksus.
Planeeringualast lääne suunda jääb Kivimetsa tee 16 maaüksus, mis on planeeringu
koostamise ajal on kasutuses põllumaana.
Planeeringualast lõuna suunas asuvad Sipelga tn 7 eraomandis olev üldkasutatav maa
ning üksik-, kaksik- ja ridaelamutega hoonestatud Sipelga, Sipelga põik, Lehe ja Okka
tänavate elamuarendusalad. Planeeringualast kagu suunas asuvad Maakivi tänava
kaksikelamute rivi.
Planeeringuala lähipiirkonnas on veel Aida maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud
uute ridaelamute juurde ehitamine.
Seega on ridaelamud antud piirkonnas levinud ja linnalähedasele alale uute ridaelamute
rajamine soositud.
Piirkonna lähimad kaksik-ja ridaelamud on valdavalt ühe-ja kahekorruselised, väga
erineva arhitektuuriga. Valdavad katusekalded on kelp-ja viilkatused või lamekatused.
Lähim bussipeatus Märja asub 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme riigitee ääres
planeeritavatest elamukruntidest ca 700m kaugusel.
Lähimad kauplused on koondunud Lõunakeskusse ja selle ümbrusesse.
Valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala tiheasustusalal asuv elamumaa.
Planeeringuga kavandatav on kooskõlas valla üldplaneeringuga.
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 5 –
Väljavõte üldplaneeringust Skeem 1
Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 3.
5.2 Olemasoleva olukorra analüüs
Prosti maaüksus on hoonestamata ja kasutusel põllumaana. Maaüksusel puudub
kõrghaljastus ja tehnovõrgud.
Väljavõte maa-ameti fotolaost (foto 2023 aprill) Foto 1
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 6 –
Planeeringuala reljeef on kerge langusega idast läände. Planeeringuala maapinna
kõrgused varieeruvad ca 1,5m ulatuses, olles kõrgeim Kivimetsa tee äärsel alal ca 63
abs/m ja madalaim planeeringuala läänepiiril ca 61.5 abs/m. Maapinna kõrguste
vähesed erinevused jätavad üldpildina tasase maastiku ilme. Planeeringu koostamise
ajal asuvad planeeringualal ajutise loomuga mullahunnikud, mis planeeringu
realiseerima asumisel teisaldatakse.
Maa-ameti mullastiku kaardi alusel on antud ala kahkja leetunud mullastikuga ala - LP,
mille lähtekivimiks on valdavalt punakaspruun või pruun liivsavimoreen. Metsakõdu
puudub või on 1-3 cm tüsedune. Huumushorisondi tüsedus on 26-30. Kihisemine
mullaprofiilis puudub või esineb 90 cm sügavamal. Mulla ülemised horisondid
happelise reaktsiooniga. Radoonirisk on planeeringualal keskmine või madal -
https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04
458dc875375e.
Planeeringualal asuvad olemasolevad kitsendused on kirjeldatud punktis 5.15.
Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 3.
5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga nähakse ette Prosti maaüksusele elamukruntide, üldkasutatava haljasala
maa ja transpordimaa moodustamine.
Kivimetsa tee laiendamiseks äralõiked (sh Silla ja Prosti maaüksustest) on varasemalt
kavandatud Aida maaüksuse detailplaneeringuga ning kajastatud vastavalt käesolevas
detailplaneeringus.
Maakasutuse koondtabel Tabel 1
Planeeringu
eelne
Planeeringu
järgne
Krundi aadress Krundi
sihtotstarve
Krundi
pindala
Pos nr Krundi kasutamise
sihtotstarve
Krundi
pindala
Prosti kü
100%
maatulundusmaa
10654m²
Pos 1 Ridaelamu maa 100% (ER) 4434m²
Pos 2 Ridaelamu maa 100% (ER) 4238m²
Pos 3 Haljasala maa (HP) 981m²
Pos 4 Tee ja tänava maa (LT) 737m²
Kõiki kruntide pindalasid on lubatud täpsustada maa mõõdistamise käigus.
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 7 –
5.4 Kruntide ehitusõigus
Kruntide ehitusõigusega on määratud:
• planeeritud kruntide kasutamise otstarve;
• hoonete suurim lubatud arv krundil;
• hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;
• hoonete suurim lubatud ehitise alune pind.
Planeeringualale planeeritud kruntide ehitusõigus on ära toodud planeeringu
põhijoonisel (joonis 4).
Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud hoonestusalad, st et planeeritud hooneid
võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt krundi ehitusõigusele.
Hoonestusalad on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim lubatud ehitisealune
pind, mis võimaldab vabamalt valida hoone(te) paiknemist ja luua huvitavamat
arhitektuuri sh paigutada hooned tänavamüra vähendamiseks teedest kaugemale.
Elamukruntidele antakse ehitusõigus-
* Pos 1,2- ridaelamu krundile (ER)- ühe ridaelamu (kood 11221) ja ühe abihoone (kood
12744) ehitamiseks. Lisaks on lubatud rajada üks kuni 20 m² hoone.
Ridaelamute maksimaalne bokside arv ühel krundil on 8.
Rohkem ei ole kruntidele hooneid lubatud ehitada (nn vabaehitus kui
ka teatisekohustuslikud ehitised).
Hoonete täpne paigutus hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.
Haljasala maale Pos 3 ehitusõigust ei määrata. Pos 3 avalikult kasutatavale alale on
lubatud paigaldada laste mängumaju, mängu- või spordi atraktsioone, istepinke jms.
5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele
Arhitektuursed nõuded planeeringuala hoonetele on planeeringuga määratud järgmiselt
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 8 –
Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 2
Pos nr Pos 1,2
(ER)
Pos 3,4
(HP, LT)
Lubatud
korruselisus
Kuni 2 korrust, abihoonetel 1 korrus -
Katusekalde
vahemik
Hoonete põhimahul-0-5 kraadi
Väiksematel väljaulatuvatel hooneosadel (nt varikatustel
ja arhitektuursetel iluelementidel)
on lubatud ka muud hoone arhitektuuriga sobivad
katusekalded ja kattematerjalid.
-
Katuse tüüp Põhimahul-lamekatus
-
Katusekatte
materjal
Rullmaterjal -
Katusekatte
värvid
must, tumehall, pruun -
Välisviimistluse
materjalid
puit, krohv, kivi, klaas, betoon (soovituslikult
kombineeritult)
Keelatud on imiteerivate materjalide (näiteks plekk- ja
plastvooder jms) kasutamine ning palk
välisviimistlusena.
-
Kohustuslik
ehitusjoon
ei ole määratud -
Piirdeaed sobivalt hoonete arhitektuuriga ja soovituslikult
kombineeritult hekkidega.
Elamukruntidel- tänavapoolsel küljel mitte üle 1,2m,
teistel külgedel maksimaalselt 1,5m.
Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25%
peab olema läbipaistev);
Keelatud on piirdeaedade ja hekkide vms rajamine
ristmike nähtavuskolmnurkade aladesse.
-
Planeeringuala ridaelamud peavad moodustama ühtse arhitektuurse kompleksi.
5.6 Kruntide hoonestusalade piiritlemine
Planeeritud kruntidele on määratud hoonestusalad, mille piiresse on lubatud ehitada
hooned. Põhijoonisel näidatud uushoonestusalad on seotud krundi piiridega.
Väljaspoole hoonestusala ei ole lubatud hooneid ehitada. Hoonestusalade suurus ja
paigutus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).
5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 9 –
Uus juurdepääs planeeringuala elamukruntidele on lahendatud Kivimetsa teelt.
Kivimetsa teele sõidu-ja kergliiklustee rajamiseks on varem kehtestatud Aida
maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud äralõige.
Üldplaneeringuga on Prosti maaüksuse põhja piirle kavandatud perspektiivne tee,
selleks on reserveeritud maa ja kavandatud äralõige Pos 4 (transpordimaa). Pos 4
asfaltkattega juurdepääsutee ei ole vajalik käesoleva detailplaneeringu realiseerimiseks
ja on planeeringus perspektiivsena, maavajaduse reserveerimise eesmärgil.
Tee elementide täpne lahendus (nt kõvakattega alade paiknemine, haljastuslahendus
jms) antakse projekteerimisel.
Parkimine planeeringualal on lahendatud kruntide siseselt. Parkimiskohtade täpne
paigutus ja kohtade arv määratakse projekteerimise käigus, kui on teada hoonete
sissepääsude täpsed asukohad.
Igale ridaelamu boksile on kavandatud 2 parkimiskohta ühe boksi kohta (lisaks iga 3
boksi kohta 1 külaliste parkimise koht, st ümardades täisarvuni, peab iga 8 boksiga
ridaelamu kohta olema 3 külaliskohta).
Planeeringuala juurdepääsutee Kivimetsa tee on vastavalt Aida maaüksuse
planeeringule kavandatud asfaltkattega ja kergliiklusteega.
Sõidusuunad ja juurdepääsud kruntidele on näidatud põhijoonisel (joonis 4).
5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Üldkasutatav puhkeala pindalaga 981m² on kavandatud Pos 3 krundile. Pos 3 on
elamualade keskne avalikult kasutatav ala, millele on lubatud puhke ja
virgestusrajatiste ning avalikuks kasutamiseks ette nähtud mänguatraktsioonide
rajamine. Soovitav on rajada avalikule alale erinevatele vanusegruppidele puhke- ja
spordirajatisi.
Planeeritud ridaelamute koormusindeks on kruntidel järgnev:
Pos 1- 554m²/ 1 boksi kohta;
Pos 2- 529m²/ 1 boksi kohta.
Pärast hoonete ehitamist on vajalik kruntide korrapärane haljastamine. Planeeringuala
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 10 –
krundid tuleb vähemalt 10% ulatuses kruntide pindalast haljastada kõrghaljastusega
(tüve rinnasdiameeter 1,6 m kõrgusel 6 cm).
Haljastust on lubatud sealhulgas rajada planeeringus märgitud hoonestatavatele aladele
ning kõvakattega aladele.
Lubatud on krundid piirata piirdeaedade ja hekkidega. Krunte ümbritsev piirdeaia
kujundus ja aia tüüp määratakse hoone projekteerimise käigus, sobivana hoonete
arhitektuurse lahendusega. Soovitav on tänavapoolsed piirdeaiad ehitada puit-, kivi- ,
betoon- või metall konstruktsioonidest ning kombineerida need haljastusega.
Naaberkruntide vaheliste piiretena võib kasutada ka võrkaeda, soovitavalt
kombineeritult hekiga.
Väravate avanemisel tänavate suunas tuleb väravad kavandada lükandsüsteemiga või
sissepoole avanevana, nii et need ei takistaks tänavamaal sõidukitega ja jalgsi liiklejaid.
Keelatud on piirdeaedade ja hekkide vms nähtavust piiravate rajatiste rajamine ristmike
nähtavuskolmnurkade aladesse.
5.9 Ehitistevahelised kujad
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega vastavalt
siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning planeeritud elamute puhul on ette nähtud
minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-3. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi
ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Selle täitmiseks peab
ehitistevaheline kuja takistama tule levikut teistele ehitisele, kusjuures juhul, kui
ehitistevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või
muude abinõudega. Planeeringuga kavandatud hoonestusalad asuvad normatiivsel
kaugusel.
5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Tehnovõrkude planeerimisel on aluseks võetud võrguettevõtjate väljastatud tehnilised
tingimused.
VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
Detailplaneeringuala veevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil lähtudes AS Tartu
Veevärk 24.07.2023.a tehnilistest tingimustest nr 23ARE-2-DT-19. Nimetatud
tingimuste kohaselt on Prosti maaüksusele lubatud veetarve 8m3/d.
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 11 –
Vastavalt Altren Projekt OÜ tööle nr VK-4-06 on Kivimetsa teele ehitatud De 225 PE
veetorustik Viljandi mnt-st kuni Prosti kinnistuni. Vastavalt eelprojektile on planeeritud
De 225 veetoru pikendamine ja ringistamine Kivimetsa teel Sipelga põik 2 kinnistu
juures asuva De 110 veetoruga ning Sipelga ja Sipelga põik tänavatel asuva De 50
veetoruga.
Vastavalt Altren Projekt OÜ tööle nr VK-4-06 on Kivimetsa teele ehitatud De 250
reoveetorustik, mis on lõpetatud Prosti kinnistu kohal otsakorgiga. Reoveetorustikku
tuleb piki Kivimetsa teed pikendada ning rajada ühendused planeeringuala kruntidele.
Igale elamukrundile luuakse eraldi vee-ja kanalisatsiooni ühendus krundiga piirnevast
tänavatorustikust. Täpsemad tingimused torustike projekteerimiseks ja
kanalisatsiooniühenduse loomiseks tuleb taotleda AS-ilt Tartu Veevärk enne
projekteerima asumist.
Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sademevete täpne ärajuhtimine lahendatakse
projekteerimise käigus. Elamukruntide siseselt on lubatud sademevee
immutuslahendused. Tänavatelt tuleb sademevee juhtimine lahendada torustikega.
Piirkonnas AS-le Tartu Veevärk kuuluvad sademeveesüsteemid puuduvad. Sademevee
torustik asub Kivimetsa teel, sellesse sademevee juhtimiseks tuleb sademeveetorustiku
omanikuga sõlmida kokkulepe.
Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on keelatud.
Kraavidesse või pinnasesse juhitav sademevesi peab vastama Eesti Vabariigi
seadusandlusega kehtestatud nõuetele.
Parkla sademevee puhastamiseks planeerida kinnistule liivapüüdur ja I-klassi
õlipüüdur. Sademeveekanalisatsiooni planeerimisel arvestada võimaliku maksimaalse
paisutustasemega torustikus. Allpool võimalikku paisutustaset asuvate
sademeveeneelude kanaliseerimiseks kasutada pumpamist.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.
TULETÕRJEVEE VEEVÕTUKOHAD
Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on planeeringu alale planeeritud 1 uus hüdrant
Kivimetsa tee äärde.
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 12 –
SOOJAVARUSTUS
Kavandatud hoonete kütteks on lubatud kasutada kõiki kaasaegseid ja
keskkonnasõbralikke alternatiivseid kütteallikaid nt soojuspumbad-, maaküte,
päikesepaneelid vms. Maakütte torustikke on lubatud paigaldada kogu elamukrundi
ulatuses. Keelatud on kõik jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid
ja kivisüsi.
ELEKTRIVARUSTUS
Elektrivõrgu projekteerimisel tuleb lähtuda OÜ Elektrilevi poolt välja antud tehnilistest
tingimustest nr 395560 ning arvestada asjaoluga, et tingimustes kirjeldatud elektrikilp
on käesolevaks ajaks välja ehitatud.
Olemasolevast Liivakivi tänaval asuvast AJ6663:(Veeriku) alajaamast on toodud 0,4
kV maakaabelliinid kuni planeeritud elamukruntide piirideni.
Kruntide piiridele on paigaldatud 0,4 kV liitumiskilp, paigaldada tuleb jaotuskilp.
Kilbist planeeritud hooneteni on planeeritud maakaablid.
Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Liitumiskilpidest hooneteni
nähakse ette maakaablitega ühendused. Hoonete välisvalgustus lahendatakse
projekteerimise käigus. Tänava välisvalgustus lahendatakse eraldi projektiga tänava
projekteerimisel.
SIDEVARUSTUS
Vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 35901160 on planeeringuala
sidevarustuseks vajalik paigaldada sidekaevu nr 5479 1/16 splitter. Prosti mü piiril
asuva sidekanalisatsiooni lõppu on vajalik paigaldada sidekaev KKS2, millest
planeeritud hooneteni viia multitorud. Juhul kui projekteeritakse ühise tehnoruumiga
ridaelamud, siis paigaldada multitoru sinna ja viia igasse boksi optiline kaabel.
Kui ühist tehnoruumi ei kavandata, siis paigaldada alates splitterist optiline kaabel
igasse boksi. Eelnevalt vajalik keevitamine ühes kaevus.
Hoonete sisevõrgud ehitada vähemalt CAT6 kaabliga.
Tehnovõrkude koondtabel Tabel 3
Tehnovõrk Planeeritud Ränirahnu tee 2 elamukruntide ala
kaugus ühenduspunktidest
Veevarustus Otse planeeringuala juures Kivimetsa teel
Ringistamine ca 220 jm
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 13 –
Kanalisatsioon Otse planeeringuala juures Kivimetsa teel
Side Otse planeeringualal
Elekter Otse planeeringualal
Kõikide tehnovõrkude ja tänavaelementide lahendused on põhimõttelised ja need
täpsustatakse projekteerimisel. Enne hoonete projekteerima asumist tuleb võtta
täpsustavad tehnilised tingimused võrguvaldajatelt ja projekteerida ning ehitada
tehnovõrkude lahendused vastavalt uuendatud tehnilistele tingimustele.
Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).
5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks
Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi.
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.
Küll võib positiivse mõjuna välja tuua ala kasutusele võttu elamupiirkonnana koos
sellega seotud võrgustiku väljaarendamisega (haljastus, heakord, mänguväljakud).
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt
väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.
Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus
lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb
koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse
vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele
firmadele. Prügi kogumise lahendus määratakse ehitusprojektidega ning konteinerite
või prügi kogumise varjualuste asukoht peab olema näidatud ehitusprojektide
asendiplaanidel.
Kuigi planeeringuala asub keskmise või madala radooniriskiga alal, on soovitav
hoonete projekteerimisel pöörata tähelepanu radooniriskile ehitusprojekti koostamisel.
5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi
täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.
Planeeritaval maa-alal puuduvad kaitsealused üksikobjektid ja maa-alal ei ole
kaitsereziimi.
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 14 –
5.13 Servituutide vajaduse määramine
Planeeritaval maa-alal säilivad olemasolevad kitsendused, kuni kitsendust põhjustava
objekti likvideerimiseni.
Planeeringuala kruntidele Pos 1 ja Pos 2 seatakse servituudid juurdepääsude tagamiseks
Pos 1,Pos 2 ja Pos 3 kruntidele.
Servituudiala ulatus on detailplaneeringus kajastatud joonisel 4.
Kõikidele ehitatavatele tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused
võrguvaldajate kasuks. Isikliku kasutusõiguse ala ulatus määratakse kindlaks
tehnovõrkude projekteerimise faasis, kui on selgunud rajatiste täpne asukoht ja
lahendus.
Planeeritavate tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:
Elektripaigaldiste kaitsevööndid
*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt
poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid.
Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid
*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus
torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250mm siseläbimõõduga torustikul 2 m ja
maa-aluste vabavoolsete torustike puhul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on
paigaldatud kuni 2 m sügavusele samuti 2 m.
Sideehitise kaitsevööndid
*Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m.
Graafilise loetavuse huvides ja arvestades, et projekteerimise käigus võivad
tehnovõrkude asukohad muutuda, ei ole joonistele avalikele aladele planeeritud
tehnovõrkude servituudialasid/ kaitsevööndite ulatusi kantud.
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 15 –
5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt
planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on
planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:
-oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);
-krundile sissepääsude piiramine;
-terrotoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdeaedadega).
Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks
ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:
-võimalusel paigaldada kohtvalgustid;
-hoida maa-ala korras;
-kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).
5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi
kitsendused ning nende ulatus
Planeeringu koostamise ajal asuvad planeeringualal olemasolevad kitsendused.
Vastavad kitsendused kustutakse kitsendust põhjustava objekti likvideerimisel. Objekti
likvideerimiseni tuleb arvestada kitsenduste talumise kohustusega.
Planeeringualal asuvad kitsendused on põhjustatud planeeringualal või selle vahetus
läheduses asuvate tehnovõrkudest.
Planeeringualast teisel pool Kivimetsa teed asub 35-110kW (kõrgepinge) elektri
õhuliin ning selle talumisest tingitud kitsendus ulatub ca 20,29m2 ulatuses Prosti
maaüksusele.
Lisaks on Prosti maaüksusel sideehitise, elektri maakaablite ja ühisveevärgi
kaitsevöönditest tulenevad kitsendused.
Olemasolevad kitsendused ning selle ulatused on kajastatud olemasoleva olukorra
joonisel.
5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,
et rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei
ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski
kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 16 –
omanikud koheselt hüvitama tekitatud kahju.
5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja
looduskeskkonnale avalduvad mõjud on minimaalsed, kuna planeeritud tegevused on
kooskõlas valla üldplaneeringuga ning maa-ala kasutusele võtt elamute rajamise
eesmärgil on läbi kaalutletud. Majanduslikud mõjud on positiivsed, võimaldades luua
töökohtade lähedusse uusi eluruume. Planeeringu realiseerumisel kujuneb planeeringu
alast loomulik jätk piirkonna üldisele elamuarendusele.
Avalikuks kasutamiseks kavandatud ala soodustab piirkonna elanike omavahelist
sotsiaalset ja kultuurilist suhtlust ning aitavad kaasa kogukonnatunde tekitamisele.
Planeeringuga ette nähtud kruntide haljastusnõuded ning avalikud haljastatavad alad on
kavandatud looduskeskkonnale avalduvate mõjude tasakaalustamiseks.
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks kruntide moodustamiseks,
ehitiste püstitamiseks ning ehitusprojektide koostamisele.
Enne Pos 1,2 hoonete ehitamist tuleb:
1) moodustada detailplaneeringu järgsed krundid;
2) projekteerida planeeritud hooneid teenindavad tehnovõrgud;
3) seada vajalikud isiklikud kasutusõigused või servituudid tehnovõrkude
rajamiseks ja juurdepääsude tagamiseks.
Enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed
juurdepäästeed (sh Kivimetsa tee planeeringuala ulatuses), tehnovõrgud ja –rajatised.
Esimese valminud elamu kasutusloa väljastamise eeltingimused on :
1) Rajatud peab olema mänguväljak Pos 3 krundile ja krunt avalikult kasutatava
alana üle antud vallale;
2) Aida maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud äralõige pidalaga ca 263m2 on
võõrandatud tasuta Kambja vallale.
Pos 4 transpordimaale planeeritud tee väljaehitamine ei ole antud planeeringu
P R O S T I M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G
RAID INVEST OÜ – 17 –
realiseerimisega seotud ja ei ole planeeringust huvitatud isiku kohustus. Pos 4
transpordimaa võõrandatakse Kambja Vallavalitsusele või seatakse kasutusõigus
Kambja valla kasuks.
Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 4 aasta jooksul
peale detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Kambja
Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks
AS Tartu Veevärk on seadnud järgnevad tingimused detailplaneeringu realiseerimiseks:
1) Koostatava detailplaneeringu realiseerimine osutub võimalikuks pärast OÜ
Altren Projekt töös nr VK-4-06 Viljandi mnt äärde projekteeritud eesvoolu ja
reoveepumpla valmis ehitamist.
2) Detailplaneeringu realiseerimiseks tuleb huvitatud isikul tasuda piirkonna
tehnorajatiste väljaarendamise arendamistasu.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt
Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.
6 . Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused:
Isiku või asutuse
nimetus
Kuupäev Koostöö või
kooskõlastaja
nimi
Seisukoht
kaustas
Märkused
Telia Eesti AS 27.12.2023 K.Ütt-Ütti Lisade kaustas -
AS Tartu Veevärk 20.03.2024 P.Pindma Lisade kaustas -
OÜ Elektrilevi 29.12.2023 M.Erik Lisade kaustas
“Tööjoonised
kooskõlastada
täiendavalt.”
Lõuna Päästekeskus …… …………..
Lisade kaustas -