Teenistuse korraldamine

Digiallkirjad

2

Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 / [email protected] / www.mil.ee

Registrikood 70008641

Hr Hanno Pevkur

Kaitseministeerium

Teie 15.07.2024 nr 5-2/24/7

Meie 21.08.2024 nr KV-0.5-2/24/14538-2

Kaitseväe seisukoht eelnõule

Lugupeetud minister

Kaitsevägi, olles tutvunud Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine) eelnõuga (edaspidi eelnõu), esitab alljärgnevad seisukohad:

1. Asutuste ülene merelistele ohtudele reageerimise koordineerimine

Kaitsevägi teeb ettepaneku tuua eelnõusse asutuste ülest merelistele ohtudele reageerimise koordineerimist reguleeriv säte. Eelnõu algses versioonis oli töögrupi loomine sees ning Kaitsevägi leiab, et arutada võiks asutuste ülese koostöö reguleerimist.

Reguleerimise ja asutuste ülese töögrupi loomise vajadus seisneb peamiselt selles, et kehtiva kaitseväe korralduse seaduse (KKS) kohaselt puudub Kaitseväe juhatajal õigus riigiasutuste ülest töögruppi kokku kutsuda, sellist õigust ei tule ka muudest õigusaktidest. Vastav õigus on kaitseministril Kaitseministeeriumi (KaM) ülesannete täitmise eesmärgil, kuid planeeritav töögrupp on vahetult olukordi lahendav ja Kaitseväe juures asuv töörühm, mis ei ole otseselt seotud poliitika kujundamise ega muude KaM ülesannete täitmisega. Seega ei oleks töörühm otseselt seotud KaM töö ega ülesannetega, mistõttu ei oleks töögrupi juures ka KaM esindajat.

Asutuste vahelise koostöö koordineerimise vajalikkust on arutatud erinevate merel huvi omavate ministeeriumite ja allasutustega, näiteks Siseministeerium, Kliimaministeerium, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet. Nimetatud asutused on näinud ühise töörühma vajadust, kui võimalust parandada asutuste vahelist infovahetust ja koostööd olukorrateadlikkuse loomisel ning reageerimisel merel toimuvatele vahejuhtumitele. Töörühma eesmärk on infovahetuse parandamine asutuste vahel ning erinevatele ohtudele reageerimiseks töötatakse välja protseduurid (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või muu sellisena läbi harjutatakse, et kontrollida selle toimivust. Kaitseväe hinnangul ei ole senised kahe asutuse vahelised koostöökokkulepped piisavad ühise koordineeritud reageerimise korraldamiseks, kuna sageli on ühe sündmuse lahendamiseks vaja rohkemate asutuste koostööd.

Oluline on ka asutuste vahelise koostöö eesmärk, milleks on ennetada mittesõjaliste ohtude realiseerumist Eesti merealal ning tõhustada infovahetust mereolukorrateadlikkuse jaoks. See toetab sõjalist kaitset hübriidohtudele reageerimisel, kuid töörühmas ei käsitleta riigi sõjalist kaitset ja osalemist kollektiivses enesekaitses, vaid piirdutakse nn tsiviilülesannetega. Selle tulemuseks eeldatakse asutuste ühtlustunud arusaama, mis on ohuolukord, samuti annab parema võimaluse ühiselt planeerida merelistele ohtudele ennetamise ja reageerimise tegevusi.

Töörühm tegutseb Kaitseväe juures, täpsemalt mereväe juures. Mereliste ohtude töörühma operatsioonilise tasandi ehk töörühma ülesanne oleks olukordade lahendamise praktiline korraldamine. Töörühma esindajad peaks olema oma valdkonna juhid või eksperdid, kellel on olukorra lahendamiseks õigus suunata enda esindatava riigiasutuse ressursse.

Leidmaks koostöös parimat õiguslikku regulatsiooni on Kaitsevägi eelnõu koostamise ja menetluse käigus valmis esitama täiendavaid põhjendusi ja selgitusi asutuste vahelise koostöö koordineerimise töögrupi vajaduse osas.

2. Eelnõu § 2 p 7, riigipiiri seaduse muutmine

Eelnõuga täiendatakse riigipiiri seadust § 142, mis sätestab Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamist ning muud tegevusi. Kaitseväel on ettepanek täiendada paragrahvi nõudega, mille kohaselt tuleb taristu ja rajatise hooldamise käigus kogutud salvestiste koopiad esitada Kaitseväele. Sellega tagatakse õiguslik alus kogutud andmete edastamiseks Kaitseväele. Nõudega ühtlustatakse andmete edastamise nõuded sarnaseks hüdrograafiliste tööde teostamise korral ning andmete edastamise kohustus tekib, olenemata sellest, kas tegemist teadusliku, ärilise või mitteärilise tegevusega. Andmete edastamine on oluline, kuna selliselt saab veenduda veealuste tööde otstarbekusest ning täiendada olukorrateadlikkust merealadelt.

3. Eelnõu § 1 p 2 ja 3 muutmine

Kaitsevägi küll nõustub KKS § 41 muutmisettepaneku ja uue sõnastusega, kuid juhime tähelepanu asjaolule, et varasematel aastatel, viimati käesoleva aasta juulis, on Kaitsevägi edastanud Luurekeskuse ettepanekud KKS muutmiseks. Muutmise vajadus puudutab Kaitseväeluurele pandud ülesannete efektiivsemat ja tulemuslikumat täitmist ning kaitseväeluure ja vastuluure õiguste ja võimekuste tugevdamist. Kuna eelnõu § 1 punktides 2 ja 3 esitatud muudatused puudutavad sama valdkonda, siis tuleks KKS § 41 muutmist käsitleda ühtse paketina koos varem esitatud ettepanekutega.

Lugupidamisega

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Rauno Sirk

Kindralmajor

Kaitseväe juhataja asetäitja

Kaitseväe juhataja ülesannetes

Merit Jõgi 717 1169

[email protected]