TELLIJA:
Elektrilevi OÜ
TÖÖPROJEKT
AS Aqua Marina Värskas Pikk tn. 36 elektriautode laadimistaristu liitumine.
Värska alevik, Setomaa vald, Võrumaa
Vastutav spetsialist:
Enn Kraav
Tel. 53 359520
E-post:
[email protected]
Nr.
LC1166
Tartu
Juuli 2024
1. Sisukord
1. Seletuskiri. 3
1.1. Üldandmed. 3
1.2.Tehniline lahendus
1.2.1. Alajaam AJ 16504 ja sidumine 10 kV võrguga. 3
1.2.2. 0,4 kV liinid, ehitus ja demontaaž. 4
1.2.3.Maandamine ja maanduspaigaldis. 6
1.2.4.Tähistused. 6
2. Maastiku ja pinnakatete taastamine 6
3. Ehitustööde korraldamine, dokumenteerimine ja järelevalve. 7
4. Käidujuhend. 7
2. Töömahud ja spetsifikatsioonid
2.1. Materjalide spetsifikatsioon 9
2.2. Tööde mahud 11
3. Lisad
3.1. Elektrilevi OÜ lähteülesanne nr. 464656: AS Aqua Marina Pikk t. 36 Värska tankla elektriautode laadimistaristus liitumine. Pikk tn. 36, Värska alevik, Setomaa vald, Võrumaa.
3.2. Elektrilevi OÜ lähteülesande asendiplaan
3.2. Kooskõlastused
6. Graafiline osa.
Jrk. nr
Joonise nimetus
Mõõtkava, vorming
Joon. nr.
Faili nimetus
1
Asendiplaan
1:500/A1
1
LC1166Pikk36_TP_EL-4-01_Asendiplaan.dwg
2.
Alajaama AJ16504 skeem
A3
2
LC1166Pikk36_TP_EL-5-01_AJ16504- Skeem.dwg
3
10 kV võrgu skeem
A3
3
LC1166Pikk36_TP_EL-5-02_10kV- skeem.dwg
4
Alaj. AJ16504 0,4 kV võrgu skeem
A3
4
LC1166Pikk36_TP_EL-5-03_04- skeem.dwg
5
Liitumiskilbi LK229131 skeem
A4
5
LC1166Pikk36_TP_EL-5-04_LK-skeem.dwg
6
Alajaama paigaldusjoonis
A4
6
LC1166Pikk36_TP_EL-5-05_AJ-paigaldus.dwg
7
Alajaama maandus- paigaldise põhimõtteskeem
A4
7
LC1166Pikk36_TP_EL-5-06_AJ-maandus.dwg
8
Värska-Saatse 10 kV liini skeem
A3
8
LC1166Pikk36_TP_EL-5-07_Värska-Saatse 10 kV skeem.dwg
9
Ristumine gaasitrassiga Pikk 36 kinnistul Värska-Ulitina teel km. 0,672
A3
9
LC1166Pikk36_TP_EL-4-02_Ristumine gaasitrassiga km. 0,672.dwg
10
Ristumine gaasitrassiga Pikk 36 kinnistul Värska-Ulitina teel km. 0,962
A3
10
LC1166Pikk36_TP_EL-4-03_Ristumine gaasitrassiga km. 0,932.dwg
11
Ristumine Värska-Ulitina teega km. 1.0
A3
11
LC1166Pikk36_TP_EL-4-04_Ristumine Värska-Ulitina teega km. 1,0.dwg
1. Seletuskiri
1.1. Üldandmed
Käesolevas elektrivarustuse projektis lahendatakse Võrumaal Setomaa vallas Värska alevikus Pikk tn. 36 asuva AS Aqua Marinale kuuluva Olerexi tankla elektriautode laadimistaristu liitumisühendus ja sellega seotud 0,4 kV ja 10 kV võrgu ümberehitus.
Projekti mahus sisalduvad järgmised tööd:
• Uue 10/0,4 kV komplektalajaama ehitus ja sidumine 10kV võrguga
• Uue alajaama sidumine 0,4 kV võrguga.
• Pikk tn. 36 asuva Olerexi tankla elektriautode laadimistaristu liitumiskilbi komplekteerimine ja paigaldus
• Mittevajaliku õhuliini demontaaž
Projekteerimisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt väljaantud lähteülesanne nr. 464656 AS Aqua Maruia Pikk tn. 36 Värska alevik, Setomaa vald, elektriautode laadimistaristu liitumine.
Elektripaigaldise projekti koostamisel on arvestatud järgmiste eeskirjade nõudeid:
1. EVS-HD 60364-4-41:2017 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest
2. EVS-EN 61936-1:2021: Tugevvoolupaigaldised ninivahelduvpingega üle 1 kV.
3.. EVS-HD 60364-4-43:2017: Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse.
4. EVS-EN 50110-1:2023: „Elektripaigaldiste käit”.
5. EVS-HD 60364-5-52:2017: Madalpingelised elekripaigaldised. Osa 5.52 Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikusüsteemid.
6. Elektrilevi OÜ (0,4-20 kV) võrgustandardid ja juhendmaterjalid
7. P393: Nõuded keskpinge mastilülituspunktide, keskpinge kaablivõrgu harukilpide, lõpumuhvide, alajaamade ja madalpingevõrgu maanduspaigaldiste ehituseks.
8. Ehitusseadus.
9. Seadme ohutuse seadus.
Tööde teostajal tuleb peale tööde lõpetamist üle anda liini pass koos vajalike dokumentidega ja joonis digitaalkujul Elektrilevi OÜ-le.
Kõik kasutatud elektriseadmed peavad olema uued ja omama Eestis kasutamist lubavat sertifikaati või tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne) tootel.
1.2. Tehniline lahendus
1.2.1.Alajaam AJ 16504 ja sidumine 10 kV võrguga.
Projekteeritud 10/0,4 kV komplektalajaamaks AJ16504 on planeeritud kasutada tüüpset tehasetootelist metallkestaga välisteenindusega Harju Elektri alajaama HEKA 1VM630, tüüp 1, skeem B, trafoga 400 kVA. Projekteeritud alajaam paigaldada vastavalt ettevalmistatud ja tasandatud killustikalusele vastavalt asendiplaanile ja alajaama paigaldusjoonistele, (vt joonised nr. 1 ja 6), arvestades olemasoleva maapinna kõrgusjooni ning asendiplaanil näidatud kaugusi kõrvalolevatest objektidest.
Uue alajaama toide on projekteeritud Värska II 10/0,4 kV alajaama 10 kV jaotla reservfiidrilt kaabliga AHXAMK-W 3*240/35. Eelnevalt kontrollida reservfiidri koormuslüliti töökorras olekut ja ühendada koormuslüliti juhtmetega ristlõikega Cu 95 mm2 alajaama 10 kV latistusega.
Kaabel paigaldada vastavalt joonisel 1 toodud asendiplaanile põhiliselt puurimise teel minimaalselt 1 m sügavusele kogu pikkuses kaitsetorus D=160 mm. Ristumisel teega on paigaldussügavuseks 1,5 m, teemaal 1,2 m ja ristumisel gaasitrassiga jätta püstvahekauguseks 1 m, kusjuures elektrikaabel paigaldada altpoolt. Kaablite paigaldussügavused ja trass on näidatud asendiplaanil. Alajaamas ja õhuliinimastil teha kaablite otstele otsamuhvid ja ühendada nurkpistikutega 10 kV jaotlasse. Kaitsetorude otsad tuleb tihendada ehitusvahuga (alajaamas kasutada toru otste tihendamiseks tulekindlat ehitusvahtu, mille tulepüsivuspiir on >2h). Kaabli montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid.
Projekteeritud kaablite otsamuhvid ankurdada jaotusseadme külge. Montaažtööd teha kooskõlas kehtivate normide ja ohutustehnika eeskirjadega.
Paigaldada nõutud tähistused vastavalt kehtivale ELV standardile P346 “Võrguvara tähistamise ja märgistamise nõuded”.
Alajaama maanduspaigaldis ehitada välja vastavalt Elektrilevi normidele ja nõuetele. Projekteeritud alajaama 10 kV toide on kavandatud Värska 35/10 kV alajaama 10 kV võrgust, kus mahtuvuslik maaühendusvool ei ületa 10 A. Vastavalt sellele on alajaamale projekteeritud maanduspaigaldis, mis peab tagama maandusimpedantsi Rm<5 om [50V / 10A = 5 ] (vt. joonised . nr. 1 ja nr. 6.
1.2.2. 0,4 kV liinid, sidumine ja demontaaž.
Komplekteerida liitumiskilp LK229131 vastavalt joonisel nr. 5 toodud skeemile ja paigaldada Pikk 36 kinnistule joonisel nr. 1 näidatud kohta. Kilbile ehitada maanduspaigaldis ja potentsiaalitasanduskontuur, maanduspaigaldis ühendada alajaama maandusega. Liitumiskilbi toiteks paigaldada alajaamast kaabel AXPK 4G240. Liitumiskilbist viia tarbija suunas reservtoru D=110 mm tarbija kaabli jaoks, toru otsad sulgeda korgiga.
Olemasoleva õhuliini toiteks ehitada uuest alajaamast fiidrilt F3 kaabelliin AXPK 4G120 kuni mastini nr. 11, (uus nr. 1). Mastile ehitada maanduspaigaldis takistusega R<100 om ja kaabel ühendada mastis olemasoleva õhuliiniga. Õhuliiniga ühendustel kaitsta kaabli sooned termokahanevate torudega.
Demonteerida mastide nr. 6-8 vaheline õhuliin. Mastile nr. 6 paigaldada joonisel näidatud suunas tõmmits ja kinnitada õhukaabel lõpukinnitusega. Pikk 40 kinnistul mastilt nr. 8, (uus nr. 4), demonteerida liigne tõmmits. (vt. joonis). 0.4 kV liini mastide uus numeratsioon on märgitud projekti joonistele.
Puuritavad lõigud ja paigaldussügavused on näidatud joonisel nr. 1.
Kaablite paigaldamisel järgida järgmisi paigalduskujasid:
Paralleelkulgemistel:
Kaugus olemasolevatest töötavatest kaablitest vähemalt 0,3-0,5m;
Kaugus vee/kanalisatsioonitrassidest soovitavalt 1 m;
Kaugus sidetrassist – soovitavalt 1,0 m, minimaalne lubatav kaugus on 0,3 m
Kaugus gaasitrassist – vähemalt 1 m
Kaugus ehitistest vähemalt 1,0m.
Kaugus puudest – 2,0 m
Ristumistel:
Kaugus olemasolevatest side- ja elektrikaablitest vähemalt 0,2m;
Kaugus vee/kanalisatsioonitrassidest vähemalt 0,3m;
Kaugus gaasitrassist vähemalt 0,5 m, soovitavalt kaabel paigaldada gaasitrassi alt.
Kaugus sidetrassist vähemalt 0,3 m
Ristumistel sidetrasside ja gaasitrassiga paigaldada kaabel üldjuhul nende alt.
Ristuvatele allmaarajatistele lähemal kui 2 m kaevata üldjuhul käsitsi, (vt. kooskõlastuste tingimusi). Mehhaniseeritud kaevamine on lubatav ainult maa-aluste rajatiste valdajate loal, seejuures enne kontrollides, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kaabli paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes käsitsi kaevates kindlaks nende täpse asukoha ja suuna.
1.2.3. Maandamine ja maanduspaigaldised.
Projekteeritud elektriseadmete ohutus on tagatud:
• valitud seadmete ja materjalidega ( so. põhikaitse e. otsepuutekaitse, mis tagatakse ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahelise nõuetekohase põhiisolatsiooniga ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamisega ).
• toite automaatse väljalülitamisega koos maandatud potentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega ( so. rikkekaitse e. kaudpuutekaitse).
Maanduspaigaldised takistusega kuni 100 om ehitada jaotuskilpidele ja 0,4 kV õhuliinide mastidele joonisel näidatud kohtadesse.
Projekteeritud alajaamale ehitada kesk- ja madalpinge ühine maanduspaigaldis maandustakistusega R<5 oomi. Alajaama maanduspaigaldis rajada maandusringina ümber alajaama, viimase seinast kuni 2 m kaugusele 4 maanduselektroodiga, (maandusringi nurkades). Maanduskontuuri pikendada projekteeritud kaablitrassi ja vajadusel lisada täiendavaid maandusvardaid. Vertikaalmaandurite vahe maanduspaigaldise kontuuri kiires peab jääma minimaalselt 6 m, (3 m pikkuste püstelektroodide korral). Vertikaalmaandureid ühendav maandusjuht paigaldada allapoole maakaabelliini trassi, min. 1 m sügavusele pinnasesse. 0,4 kV õhuliini esimese masti maanduspaigaldis siduda uue alajaama maanduspaigaldisega. Maasisese maandusjuhina kasutada tsingitud maandusjuhti RD-10.
Juhul, kui pinnase eritakistus osutub maanduspaigaldise kohal suuremaks ja maandustakistus ei anna soovitud tulemust, siis tuleb paigaldada täiendavaid maanduselektroode või vajaduse korral ehitada süvamaandur.
Halbade maandustingimuste puhul, kui on tegemist suure eritakistusega pinnasega, mille puhul maandustakistuse R<5 om saavutamine osutub keeruliseks, tuleb maanduse ehitusel hinnata puutepinge suurust. Lubatava puutepinge väärtuseks püsiva maaühenduse korral on 80 V, mahtuvusliku maaühendusvoolu suruseks 1-faasilise maaühenduse korral on 10 A ning maanduspingeks on kahekordne puutepinge väärtus. Seega kohtades, kus on võimalik inimeste liikumine ilma jalanõudeta, (puudub inimese ja maapinna vaheline lisatakistus), samuti kariloomade liikumiskohtades, ei tohi keskpingeliini masti maandustakistus ületada 16 om. Ülejäänud kohtades, kus eespoolnimetatud liikumised on vähetõenäolised, arvestada jalanõude lisatakistusega ca 1000 om.
Standardi EVS-EN 50341 alusel arvutatud maandustakistuste väärtuse erinevate pinnase eritakistuste puhul (arvestades jalanõude takistust R=1000 om):
pinnase eritakistus ρE <200 om*m, või kui eritakistus pole teada – 25 om
ρE <200-500 om*m – 30 om
ρE <500-1000 om*m – 35 om
ρE <1000-2000 om*m – 45 om
ρE <2000-4000 om*m – 70 om
Arvestades, et Värska piirkonnas on tegemist liivase pinnasega, tuleks siin alajaama maandustakistuse ehitusel tõenäoliselt lähtuda lubatava puutepinge tagamisest.
1.2.4. Tähistused.
Projekteeritud seadmed tähistada vastavalt Elektrilevi OÜ võrgustandardile P346 “ Võrguvara tähistamise ja märgistamise nõuded.”.
• Alajaama jaotla ustele paigaldada alajaama tähis vastavalt „AJ16504 “ ja elektriohumärk.
• Väljuvale 10 kV fiidrile paigaldada tähis kaabli margi, pikkuse, sihtpunkti ja kaabli numbriga. Alajaama lahtritele paigaldada uued standardile P346 vastavad tähised järgmiselt, (vt. joonis nr.2 ja nr. 3).
• 10 kV j/s lahtritele paigaldada tähised vastavalt projektis toodud skeemile.
• Alajaama 0,4 kV fiidritele panna fiidrite tähised koos nende kaablite lõpp-punktide aadressidega, vastavalt F3: “ Mast 1“ jne, vastavalt projektis toodud skeemile,
• Liitumiskilbis ja õhuliinimastil paigaldada kaablite otstele tähised kaabli margi, pikkuse ja aadressiga.
• Väljuvatele 0,4 kV kaablitele paigaldada tähis kaabli numbri ja aadressiga.
• Liitumiskilbile paigaldada silt kilbi tähisega ja elektriohumärk.
• Kilbi paremasse ülanurka paigaldada Elektrilevi märgis 150*50 mm Elektrilevi logoga.
• Peakaitse kaitselülitile märkida nimi- ja sättevoolude suurused ning tähised tarbimiskoha aadressidega;
• paigaldatud ja ühendatud kaablitel tähistada kõik sooned L1,L2,L3,PEN, faaside järjestusega vasakult paremale;
• kaablite otstele kinnitada lipikud, millele kantakse Elektrilevi 0,4-20 kV Võrgustandardi P346 punkt 9 alusel andmed kaabli alguse ja sihtkoha, numbri, margi ja ristlõike kohta.
2. Maastiku ja pinnakatete taastamine.
Taastamistööde üldised nõuded:
Ehitus- ja demonteerimistööde käigus tekkinud kahjustuste ulatus sõltub ehitusajast. Ehitajal lasub kohustus taastada ehitustöödele eelnenud olukord; muuhulgas tuleb taastada ehituse käigus kahjustada saanud pinnas ja pinnakate, siluda ja täita mehhanismide poolt tekitatud jäljed ning taastada muru ja juurdepääsuteede katted väljaspool otsest ehitusala, mis said kahjustatud ehitus-, lammutustööde käigus; samuti tihendada hoolikalt kaevise tagasitäide. Vajadusel teha hilisemad täite- ja taastamistööd äravajunud pinnasega kaablitrassil.
Kaevealade katted taastada, viies need vähemalt töödele eelnevasse seisu. Kaevis tihendada tagasitäite käigus kihtide kaupa. Hilisemate erimeelsuste vältimiseks on soovitav koos huvitatud osapooltega eelnev olukord fikseerida, (fotod vmt), enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde lõppu.
Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba ning pinnakatete taastamine peab toimuma vastavalt kohaliku omavalituse poolt kehtestatud reeglitele. Tööde teostamisel kasutada keskkonnasõbralikke meetodeid.
Peale ehitustööde lõppu tööplats puhastada ja korrastada, rikutud katend taastada. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldada, lammutatud või vigastatud piirded taastada.
3. Ehitustööde korraldamine, dokumenteerimine ja järelevalve.
Ehitustööd korraldada hea ehitustava kohaselt. Ehitus ja kaevetööde ajaks piirata ehitusplatsid piirdelindiga ja tähistada ohutusmärkidega. Töökoht tähistada nõuetekohaselt tööde tellija ja tööde teostaja andmetega.
Kuna ehitustegevus toimub väljaspool suuri liiklusteid, siis nende teede sulgemiste vajadus puudub. Sissesõidutee ja parkimisala liikluspiirangute, samuti laadimis- ja tõstetööde puhul võimalike liikluspiirangute vajadus selgub tööde käigus.
Ehitustööd korraldada selliselt, et tarbija elektrikatkestuse aeg oleks minimaalne, tagades samal ajal tööde teostamise täieliku ohutuse ja korrektsuse.
Tööde teostamine AS Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis:
• AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamiseks on vajalik eelnevalt taotleda AS-ilt Gaasivõrk kaitsevööndis tegutsemise luba ning kutsuda objektile kohale AS-i Gaasivõrk järelevalve.
• Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad gaasipaigaldise ja sellega seotud rajatiste kahjustamist. Kõigi ehitusperioodil töömaal tekkinud vigastuste likvideerimine toimub ehitustööde teostaja ja vastutaja kulul.
• Gaasipaigaldise ja/või katoodkaitsekaabli lahtikaevamisel ja täpse asukoha tuvastamisel tuleb kaitsevööndis kaevata labidaga.
• Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind gaasivõrgu armatuuri kaitsekapede ja gaasireguleerkappide ümbruses, siis tuleb gaasivõrgu armatuuri kaitsekaped ja gaasireguleerkapid tõsta õigele tasapinnale. Selleks tellida täiendavad tööd AS Gaasivõrk poolt aktsepteeritud ettevõtte käest.
• Peale tööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasitorud jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik meetmed olemasolevate AS Gaasivõrk gaasitorude kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843 standardi nõuetega. Tegevuse korraldamisel gaasitrassi kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 76 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73
• Tööde teostamine gaasipaigaldise kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS-I Gaasivõrk järelevalvega ja ainult töö- või põhiprojekti alusel.
• Lahti kaevatud gaasitorustik on vajalik enne kinni ajamist ette näidata AS Gaasivõrk järelevalve esindajale.
• Peale pinnase taastamise töid peavad olema gaasikaped terve ja nähtavad ning need tuleb näidata ette AS Gaasivõrk järelevalvele.
• Ehitaja peab lisaks arvestama projektile antud seisukoha märkustega.
Tööde teostamine Telia AS ja ELA SA ja Elisa AS sideehitiste kaitsevööndis:
1.. Töid Telia Eesti AS ja ELA SA ja Elisa AS sideehitiste kaitsevööndis tohib teostada ainult kirjaliku tegutsemisloa alusel.
1. Sideehitiste ohutuse tagamiseks järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd:
2. a) sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine
3. b) käsitsi lahti kaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks
4. c) sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine
5. d) projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid
6. Kaevetööd Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis teostada käsitsi.
7. Kui tööde teostamise käigus selgub et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti AS sideehitisi teisaldamata, siis võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste projekteerimiseks ning enne asendusrajatiste ehitamist sõlmida sideehitiste ümberpaigutamise leping. Juhul kui olemasolevad sideehitised, mille asukoht on ligikaudne ja vajab looduses täpsustamist, paiknevad tööde teostamise asukohas (looduses) teistel asukohtadel ja sügavustel, kui esialgselt teada, siis korrigeeritakse projekti omaniku poolt ja kulul vajadusel projektlahendust (et tagada ehitusprojekti ja ehitamise korrektsus), esitatakse täiendatud projektlahendus ka Teliale. Teostatavate ehitustööde lõppemisel peab sideehitis jääma nõuetekohasele sügavusele.
8. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind jaotuskohtade (sidekappide) ümbruses, siis tuleb jaotuskohtade (sidekappide) tõstmiseks õigele tasapinnale, tellida täiendavad tööd Telia poolt aktsepteeritud (side ehitamiseks pädevate) ettevõte käest.
9. Lahtikaevatud kaablid ja kaitsetorud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks (näit. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutada kaablikaitsetoru/-kiikri karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms,). Enne kaetud tööde akti vormistamist ja sideehitiste katmist kutsuda kohale Telia Eesti AS sideehitiste järelevalve esindaja teostatud tööde ülevaatuseks.
10. Peale tööde teostamist peavad Telia Eesti AS sidekaablid jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 nõuetega. Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73.
11. Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse viisil, mis tagab side maakaablite jms. sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse.
12. Töid teostav ettevõte peab esitama Telia Eesti AS järelevalve esindajale kaevetööde graafiku vähemalt 1 nädal enne kaevamistööde algust.
13. Telia Eesti AS järelevalve spetsialistide kontaktid ja väljakutsete tasud leiab Telia kodulehelt: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/
Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi “Ehitusseadusest” ja Elektrilevi OÜ elektripaigaldise kasutuselevõtu protseduurist. Ehitatud elektripaigaldised kanda teostusjoonisele. Teostusjoonis esitada ka kohalikule omavalitsusele.
Ehituse järelevalvet teostab tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada kõigi huvitatud instantsidega, s.h. tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult.
4. Käidujuhend
Peale valmisehitamist teostab elektripaigaldise ehitaja paigaldise elektrimõõtmised, vajalikud katsetused ja organiseerib tehnilise kontrolli teostuse, et saada kinnitust elektripaigaldise kasutuskõlbulikkuses ning annab paigaldise omanikule üle järgmise dokumentatsiooni:
Elektripaigaldise teostusjoonised.
Akt potentsiaaliühtlustuse teostuse kohta.
Elektrimõõtmiste protokollid.
Tööde vastuvõtu-üleandmisakt.
Ehitaja deklaratsioon tööde teostamise kohta
Elektripaigaldise auditi akt.
Uue elektripaigaldise esimese ekspluatatsiooniaasta järgselt tuleb teha seadmete ja liinitrassi ülevaatus. Ülevaatus teha päevasel ajal kontrollides põhjalikult elektriseadmete kõiki elemente. Seadmete ülevaatusel täita ülevaatuse leht ja kanda sellele avastatud defektid. Defektide avastamisel määrab selle/nende kõrvaldamise viisi ja aja võrguvaldaja.
Kontrollimisel pöörata erilist tähelepanu järgmistele elementidele:
• sulavkaitsmete vastavus ja korrasolekule;
• nähtavate kontaktühenduste seisukorrale;
• maandusseadmete ja seadmete potentsiaaliühtlustuse;
• lukkude ja juurdepääsuteede korrasolekule;
• kaablitrassi ja taastatud katendi seisukorrale;
• kaablite ja kaablimuhvide, isolaatorite ja liigpingepiirikute seisukorrale;
• märkide, plakatite, hoiatuste ja pealkirjade olemasolule.
Pärast esimest ekspluatatsiooniaastat lähtuda ülevaatuste ja hooldustööde planeerimisel jaotusvõrgu juhenditest ja nõuetest, elektripaigaldiste käitu korraldada käidukava alusel, mis arvestab elektripaigaldise käitamiseks vajalikke tehnilisi, organisatsioonilisi, struktuurilisi ja
funktsionaalseid iseärasusi. Seadmete ülevaatusel täita ülevaatuse leht ja kanda sellele avastatud defektid. Defektide avastamisel määrata selle kõrvaldamise viis ja aeg.
Koostas: Enn Kraav
12.07.2024.