Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskkonnaloa nr KL-521695 taotluse ja loa eelnõu avaliku arutelu protokoll

PROTOKOLL

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskkonnaloa nr KL-521695 taotluse ja loa eelnõu

avalik arutelu

13.08.2024 Võru Vallavalitsus

algus kell 16:00

lõpp kell 18.00

Protokollis: Lona Torim

Võtsid osa: (osalejate nimekiri lisatud, Lisa 1)

PÄEVAKORD

• Sissejuhatus

• Keskkonnaamet tutvustab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskkonnaloa nr KL-

521695 taotluse menetlust.

• Täiendavad küsimused, arutelu

ARUTELU

Menetluse asjaolude tutvustus

Keskkonnaamet tutvustas menetluse ja avaliku arutelu korraldamise asjaolusid ning tõi välja

eelnõudele esitatud vastuväited ja Keskkonnaameti peamised seisukohad ning selgitused

vastuväidetele

Laekunud seisukohad ja Keskkonnaameti vastused.

1. Eraisik: Te väidate, et põhjaveevaru hindamine ei ole vajalik ja samas te väidate, et

põhjavee veevaru on piisav. Kust tuleb see, et veevaru on piisav?

Keskkonnaamet: Põhjaveevaru hindamine tuleb veeseaduse järgi teostada siis, kui taotletakse

põhjaveevõttu üle 500m3 ööpäevas, siis on tegemist suure veevõtuga ja vaja uurida veenduda,

kas soovitud koguse saamine on võimalik ilma kaasnevate mõjudeta põhjavee

kogusele. Taotletakse ööpäevas 70m3.

2. Hetkel on veevõtuks märgitud ööpäevas 70m3, kui suur on veevõtt järgmisel aastal?

Kui suur on veevõtu kasv?

Keskkonnaamet: Loale kantakse lubatud veevõtt alates loa kehtivusest (2024.aastast), edaspidi

2025, 2026 jne on samuti lubatud põhjavett võtta 70 m3/d. Puurkaevud projekteeritakse

tavaliselt lähtudes taotleja vajadusest ja tulevikus esineda võivatest maksimum kogustest. Kui

on teada hinnanguline vee vajadus, siis puurkaev projekteeritakse võimalikult suure vee

tootlikkusega, et edaspidi ei peaks kõrvale järgmist kaevu kohe rajama hakkama. See, milleks

me täna loa anname on 70m3ööpäevas, kui järgmine aasta on veevõtt 170m3 , siis tuleb taotleda

loa muutmist.

3. Te ütlete, et põhjaveevaru on piisav, kas seda on üldse mõõdetud lähiajal?

Keskkonnaamet: Praegu on meil kehtiv veemajanduskava periood, mis kehtib aastatel 2022-

2027. Puurkaevuga võetakse vett Kesk-Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti

vesikonnas. Veemajanduskava kohaselt on selle põhjaveekogumi koguseline seisund hea, see

tähendab põhjavee liigvähendamise ohtu ei ole. See info on hüdrogeoloogide poolt kirja pandud

kehtivas veemajanduskavas.

4. Kui nad täna kasutavad puurkaevu, siis kuhu läheb reovesi ja sademevesi?

Keskkonnaamet: Meil puudub teadmine, kas praegu selle kasutamine objektil toimub. Ilma

veeloata on lubatud põhjavett võtta kuni 10 kuupmeetrit ööpäevas. Reovesi on kavas juhtida

torusikuga Võru linna reoveepuhastile. Kas torustik juba valmis on, sellest Keskkonnaametil

teadmine puudub.

5. Miks üldse luba täna menetlete, kui puudub arusaam kui palju RKIK vajab seda vett?

Keskkonnaamet: Taotlus on esitatud, kontrollitud, küsitud lisaandmeid, vastab kõigile nõuetele,

taotluses on soov põhjaveevõtuks 70m3 ööpäevas ja kui soovitakse seda numbrit muuta, tuleb

esitada uus loa muutmise taotlus.

6. Kogu vesi tuleb puurkaevust ja trassivett kasutavad minimaalselt, aga solk hakkab

minema Võru reovee puhastisse. Kui tekib mingi elektririke? Kas luba peab leidma

alternatiivse lahenduse?

Keskkonnaamet: Reovee puhastamiseks ja loodusesse juhtimiseks luba ei

taotleta. Territooriumil on reoveekogumismahuti 300m3, kust reovesi suunatakse

kanalisatsiooni.

7. Kuidas saab määratleda loodusele tekitatud kahju?

Keskkonnaamet: Keskkonnaamet hindab võimalikke mõjusid ja kahju taotleja esitatud

andmetest lähtudes. Keskkonnaamet hindab võimalike kahjusid ja selle taotluse mõjud

keskkonnale on väga väikesed.

8. Panna keskkonnaluba pausile kuni on selgunud Reedo linnakuga seotud laiendused.

Keskkonnaamet: Meil ei ole alust luba mitte anda.

9. Hetkel on põhjaveevõtuks 70m3 ööpäevas ja järgmine aasta rohkem, aga mille arvelt,

mis on selle veekastutus?

Keskkonnaamet: loa omajad peavad põhjaveevõtu koguseid mõõtma taadeldud veearvestiga

iga kuu ja deklareerima veevõtu kogused kvartaalselt. Kui on vaja rohkem vett võtta, tuleb

taotleda loa muutmist.

10. Kuidas toimub sademevete puhastamine? Kes kontrollib, et õli ega muud ained ei satu

sademevetesse?

Keskkonnaamet: iga sademevee väljalaskme juures on õlipüüdur, lisaks on tankimisala juures

ka liiva-mudapüüdur. Alal on meile teadaolevalt ka tehnikapesu plats, et sealt läheb must vesi

reovee kanalisatsiooni.

11. Kas keegi kontrollib?

Keskkonnaamet: sademeveele tuleb teha loaga määratud seiret, üks kord poolaastas ja

seireandmed esitada KOTKAS süsteemis.

12. Mis saab, kui seire tulemused ei vasta nõuetele?

Keskkonnaamet: Keskkonnaamet teeb järelevalvet, teeb vajadusel täiendavat lisaseiret ja kui

avastatakse normide ületamised, siis uuritakse põhjusi ja vajadusel alustab järelevalve

menetlust.

13. Kes nüüd andis loa 232 m puurkaevu rajamiseks? Kuidas puurkaevu rajamine käib?

Keskkonnaamet: Puurkaevu rajamine käib üldiselt nii, et puurkaevu rajada sooviv eraisik või

ettevõte esitab puurkaevu rajamiseks asukoha taotluse KOVile. KOV vaatab, kas antud kohta

saab puurkaevu rajamist lubada, äkki on olemas nt ühisveevärk juba. Kui on võimalik, siis

antakse selleks nõusolek, siis otsib huvitatud isik projekteerija, siis vaadatakse koos

projekteerijaga milline on vee vajadus (kui suurt veekogust on vaja), millised on kohalikud olud

jne. Tehakse projekt, mis kooskõlastatakse ka Keskkonnaametis, siis rajatakse puurkaev ära ja

peale seda esitatakse teatis puurkaevu andmete kandmiseks registrisse.

14. Ei tea, mis põhjusel RKIK näitas alguses selle puurkaevu asukoha teise kohta. Kas

olete veendud, et see puurkaev seal asub?

Keskkonnaamet: Ebatäpse aadressi põhjust Keskkonnaamet ei tea. Hoolimata valest

aadressiinfost, on puurkaevu asukoha koordinaadid olnud kogu aeg õiged ning veehaarde

sanitaarkaitseala asukoht samuti õige. Keskkonnaameti veespetsialist on ka kohapeal

puurkaevu olemasolu näinud.

15. Kas Keskkonnaameti arvates on tegemist riigikaitse objektiga? Kas see puurkaev on

riigikaitse objekt.

Keskkonnaamet: Jah on küll. Puurkaev teenindab riigikaitselist ehitist ning on

kaitseministeeriumi omandis oleval maal.

16: Natura asjakohane hindamine tuleks algatada, ei tohi vaadata eraldi seisvalt. Natura

ala on tervik. Nõue algatada Natura hindamine, maa on ühendatud, mõju jõuab Ura ojja

läbi veesüsteemi.

Keskkonnaamet: Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023 korralduse nr 266 punktis nr 3.2 on

märgitud, et harjutusvälja alale jääb Nursipalu harjutusvälja laiendamisest sõltumatult

ehitamisel olev teeninduslinnak ehk vastuvõtuala kuni 1000 inimesele. Lähimad Natura

võrgustiku alad asuvad katastriüksustest Tsiatsungõlmaa (91804:001:0279) ja Võru metskond

226 (91804:001:0357) enam kui 2,5 km kaugusel. Ura oja ei ole Natura võrgustiku ala. Ura oja

suubub Vagulasse, mis on Natura ala, kuid asub umbes 5 km kaugusel. Kui peame võimalikuks

sademevee juhtumist ojja, siis 5 km kaugusel selle mõju Natura alale oodata ei ole.

Keskkonnaloaga hõlmatud objektid on seotud teeninduslinnakuga ja Natura hindamine ei ole

antud menetluse raames vajalik, kuna põhjaveevõtt, sademevee suublasse juhtimine,

teeninduslinnaku katlamaja rajamise ja kasutamisega viidatud kaugustel ei kaasne häiringuid,

mis võiksid avaldada olulist mõju Natura aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele. Nursipalu

harjutusvälja laiendusele tehakse Natura hindamine.

17. Kas sadevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni? Kas Võru reoveepuhasti suudab teadmata

x arvu masina pesu vett käidelda? Kuhu see vesi läheb?

Keskkonnaamet: Sademevett reoveekanalisatsiooni ei juhita. See läbib kohapeal iga

väljalaskme juures oleva sademeveepuhasti ja juhitakse rajatud kraavi, kust vesi jõuab lõpuks

Ura ojja. Võru Vesi on sõlminud ühinemislepingu ja sellest tulenevalt on vee-ettevõte eelnevalt

hinnanud reoveekoguseid ja Võru reoveepuhasti võimekust. Lisanduva reovee kogusega Võru

Veevärgi reoveepuhastusjaama on arvestatud torustiku projekteerimisel. Masinapesu ala vesi

juhitakse reoveekanalisatsiooni ja sealt Võru puhastile.

18. Mõju välisõhule, õhuseire mõõtmised

Keskkonnaamet: õhuseire mõõtmistega tegeleb Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK),

kellel on üle Eesti seirejaamad, need on avalikus portaalis kõigile nähtavad, nendes mõõdetakse

ka kiirgustaset.

19. Kas on tehtud riskianalüüs nii välisõhu ja vee valdkondades?

Keskkonnaamet: Riskianalüüse on kohustus ettevõtetel koostada. See ei pea keskkonnaloa

taotluse koosseisus olema. Taotlus peab vastama keskkonnaministri määrusele nr 56 “

Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa

taotluse ja loa andmekoosseis”.

Meie hindame taotlusega esitatud riske (vesi ja välisõhk). Selle põhjal KeA kaalub

keskkonnaloa andmist või keeldumist.

20. Kas on olemas vastav riskianalüüs?

Keskkonnaametil on olemas endal omal tegevuse kohta. Iga objekti omanik koostab vajadusel

ise riskianalüüsi oma tegevuste kohta.

21. Kas te olete võtnud kasutusele radooni sisaldavad ohtlikud saasteained? Võru vald on

radooniohtlik ala. Kas olete ka seda valdkonda analüüsinud?

Keskkonnaamet: Radooni mõõtmisi tellib samamoodi objekti omanik, kui ta peab seda

vajalikuks mingite hoonete ehitamisel. Näiteks kohalikud omavalitsused, kui nad hakkavad

radooni ohtlikel aladel ehitama näiteks lasteaeda või kultuurimaju, siis nad tellivad radooni

mõõtmised. Kas on antud kinnistul tellitud radooni mõõtmised, seda ei tea. Omaniku otsus, kas

ta soovib radooni analüüsida.

22. Kas on tehtud ka radioaktiivsuse proove?

Keskkonnaamet: Keskkonnaamet neid omal initsiatiivil ei telli, ei rahasta. See on konkreetse

objekti omaniku soovil.

23. Laskmistest, lõhkamistest tulenev mõju välisõhule, kui kaugele levib?

Keskkonnaamet: Loa teema on katlamaja ja selle mõju välisõhule, mitte transport ega

õppelaskmine. Neid tegevusi ei loastata.