| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-3/5169-2 |
| Registreeritud | 22.08.2024 |
| Sünkroonitud | 23.08.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-3 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused |
| Toimik | 8-3/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja |
| Vastutaja | Mall Hiet3 |
| Originaal | Ava uues aknas |
Aadress: J. Liivi tn 4, Tartu 50409; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee
Justiitsministeerium
Teie 01.07.2024 nr 8-3/5169-1
Meie 22.08.2024 nr 10-3/24/380-2
Tartu Maakohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
Tartu Maakohtule saadeti kooskõlastamiseks ja arvamuse esitamiseks tsiviilkohtumenetluse
seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Käesolevaga
esitatakse Tartu Maakohtu arvamus ettepanekute osas.
1. Hagi tagamise avalduse läbivaatamine
Tartu Maakohus toetab hagi tagamise avalduse läbivaatamise tähtaja muutmist. Leiame, et üks
tööpäev asja lahendamiseks ei ole optimaalne ning tähtaja pikendamine tagab hagi tagamise
avalduse korrektsema lahendamise. Kohtunike töökorraldust ja -koormust arvestades on
põhjendatud hagi tagamise avalduse läbivaatamine esitamisele järgneval kolmandal tööpäeval.
Hagi tagamise avalduse läbivaatamise ettepanekule teeme kaks muudatusettepanekut. Esimene
ettepanek, et hagi tagamise avalduse läbivaatamise tähtaeg võiks olla veelgi pikem, so viis
tööpäeva. Asjaolude põhjendatud kiireloomulisuse korral lahendab kohus hagi tagamise
esitamise päevale järgneval tööpäeval. Ettepanku põhjendus: tavapäraselt ei ole hagi tagamise
või esialgse õiguskaitse kohaldamisega ülikiiret lahendamist vajavat olukorda ehk olukorda,
milles võivad asjaolud pöördumatult muutuda või tekkida oluline kahju kui hagi viivitamatult
ei tagata. Seetõttu võib hagi tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduse
lahendamise tähtaeg olla viis tööpäeva. Samas võib eluliselt esineda ülikiiret lahendamist vajav
olukord, näiteks toimub eluaseme müük kohtutäituri poolt ja täitemenetlus on vajalik enne
enampakkumise tähtaega peatada. Esialgse õiguskaitse kiireloomulise kohaldamise näiteks
võib tuua olukorra, kus teine lapsevanem kavatseb lennata sama päeva õhtul väikelapsega
välisriiki. Need on olukorrad, mille lahendamine on eluliselt vajalik koheselt, vastasel korral
kaotab hagi tagamine või esialgse õiguskaitse kohaldamine oma mõtte ja eesmärgi.
Teine ettepanek on pärast tööpäeva lõppu, so pärast kella 17.00 esitatud hagi tagamise
avaldused lugeda kohtule esitatuks järgmisel tööpäeval. Ettepaneku põhjendus: avaldusi ei
jagata lahendamiseks kohtu serverisse jõudmise järgselt automaatselt, sest kohtu kantselei peab
läbi viima esmase formaalse kontrolli. Viimast tehakse tööpäeva lõppemise järgselt esitatud
avalduste puhul alles järgmisel tööpäeval, st menetlejani jõuab avaldus järgmise tööpäeva
hommikul. Selliselt jääb avalduse läbivaatamise aeg vaid mõne tunni pikkuseks. Eriti
problemaatiline on sellise avalduse läbivaatamine juhul, kui see jagatakse menetluse kestel
asendavale kohtunikule, kes peab avalduse lahendamiseks tutvuma aga kogu asja menetlusega.
2. Kohtunikuabi ja vanemkohtujuristi pädevuse laiendamine
Tartu Maakohus toetab kohtunikuabi ja vanemkohtujuristi pädevuse laiendamist. Ettepanekule
teeme ühe muudatusettepaneku, mille järgi võiks kohtunikuabi või vanemkohtujurist olla pädev
ka nõusoleku andmiseks lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks (TsMS § 550 lg 1 p
6). Vastava regulatsiooni kehtestamisel tuleb arvestada Riigikohtu üldkogu 4. veebruari 2014
otsuses kohtuasjas 3-4-1-29-13 antud seisukohaga kohtujuristi pädevuse kohta – et kui
kohtuametnike (kohtunikuabid ja vanemkohtujuristid) pädevust laiendada, siis kuidas see on
kooskõlas selle kohtulahendi ja põhiseaduse nõudega, et õigust mõistab ainult kohus. Üldkogu
küll ei andnud viidatud lahendis hinnanguid, millised konkreetsed ülesanded kohtusüsteemis
on käsitatavad õigusemõistmisena ning kas ja millistel tingimustel on õigusemõistmise
ülesannet võimalik anda ka institutsioonile, mis ei ole kohus.
3. Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
Tartu Maakohus toetab maksekäsu kiirmenetluse muutumist hagimenetluseks pärast
hagiavalduse esitamist maksekäsuosakonnale ja menetluse üle andmist kohtunikule
lahendamiseks, kui makseettepaneku kättetoimetamisel ilmneb kahtlus, kas Eesti kohus on
pädev asja lahendama.
4. Lihtmenetluse piirmäära suurendamine
Tartu Maakohus toetab lihtmenetluse piirmäärade tõstmist selliselt, et kohus menetleb hagi oma
õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse
seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga
ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 5000 eurole ja koos
kõrvalnõuetega 10 000 eurole. Tartu Maakohus toetab TsMS § 404 (kirjalik menetlus kohtu
määramisel) kehtetuks tunnistamist.
5. Määruskaebuse menetlus ringkonnakonnakohtus
Tartu Maakohus toetab määruskaebuse esitamist otse ringkonnakohtule. Regulatsiooni
muudatus oluline, sest sellisel juhul saab ringkonnakohus asja menetleva kohtuna ise
menetlusökonoomiliselt asjatu viivituseta otse nõuda puuduse kõrvaldamist või hagita
menetluses küsida kaebuse kohta seisukohta isikutelt, keda ta ise peab kaebusest puudutatud
isikuteks ilma asja maakohtule tagasi saatmata. Praktikas võib määruskaebuse kohta arvamust
andvate isikute osas esineda maakohtu ja ringkonnakohtu vahel erinevaid arusaamu.
6. Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale
Tartu Maakohus toetab ettepanekut TsMS § 415 lg 2 teisest lausest jätta välja tähtaja alguse
sidumise täitemenetluse algatamisest teadasaamisega. Kui kostja kohtulahendist teadasaamisel
ei reageeri, siis peabki tema kaebeõigus lõppema.
7. Riigilõivu tagastamine kohtu algatusel
Tartu Maakohus toetab riigilõivu tagastamise võimaluse loomist kohtu omal algatusel. Kui
lahendi tegemise ajal on kohtule teada, et esineb alus riigilõivu tagastamiseks, tuleb riigilõiv
tagastada ilma, et selleks peaks kohus eraldi avaldust ootama. Hetkel on olukord, kus kohus
tuletab menetlusosalisele meelde, et riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada avaldus ning seejärel
teeb kohus avalduse saamisel riigilõivu tagastamise osas määruse. Selliselt on kohtul kaks
täiendavat menetlustoimingut, mida saaks regulatsiooni loomisega ära jätta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Vahing
Kohtu esimees
|
Aadress: J. Liivi tn 4, Tartu 50409; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee
Justiitsministeerium
Teie 01.07.2024 nr 8-3/5169-1
Meie 22.08.2024 nr 10-3/24/380-2
Tartu Maakohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
Tartu Maakohtule saadeti kooskõlastamiseks ja arvamuse esitamiseks tsiviilkohtumenetluse
seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Käesolevaga
esitatakse Tartu Maakohtu arvamus ettepanekute osas.
1. Hagi tagamise avalduse läbivaatamine
Tartu Maakohus toetab hagi tagamise avalduse läbivaatamise tähtaja muutmist. Leiame, et üks
tööpäev asja lahendamiseks ei ole optimaalne ning tähtaja pikendamine tagab hagi tagamise
avalduse korrektsema lahendamise. Kohtunike töökorraldust ja -koormust arvestades on
põhjendatud hagi tagamise avalduse läbivaatamine esitamisele järgneval kolmandal tööpäeval.
Hagi tagamise avalduse läbivaatamise ettepanekule teeme kaks muudatusettepanekut. Esimene
ettepanek, et hagi tagamise avalduse läbivaatamise tähtaeg võiks olla veelgi pikem, so viis
tööpäeva. Asjaolude põhjendatud kiireloomulisuse korral lahendab kohus hagi tagamise
esitamise päevale järgneval tööpäeval. Ettepanku põhjendus: tavapäraselt ei ole hagi tagamise
või esialgse õiguskaitse kohaldamisega ülikiiret lahendamist vajavat olukorda ehk olukorda,
milles võivad asjaolud pöördumatult muutuda või tekkida oluline kahju kui hagi viivitamatult
ei tagata. Seetõttu võib hagi tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduse
lahendamise tähtaeg olla viis tööpäeva. Samas võib eluliselt esineda ülikiiret lahendamist vajav
olukord, näiteks toimub eluaseme müük kohtutäituri poolt ja täitemenetlus on vajalik enne
enampakkumise tähtaega peatada. Esialgse õiguskaitse kiireloomulise kohaldamise näiteks
võib tuua olukorra, kus teine lapsevanem kavatseb lennata sama päeva õhtul väikelapsega
välisriiki. Need on olukorrad, mille lahendamine on eluliselt vajalik koheselt, vastasel korral
kaotab hagi tagamine või esialgse õiguskaitse kohaldamine oma mõtte ja eesmärgi.
Teine ettepanek on pärast tööpäeva lõppu, so pärast kella 17.00 esitatud hagi tagamise
avaldused lugeda kohtule esitatuks järgmisel tööpäeval. Ettepaneku põhjendus: avaldusi ei
jagata lahendamiseks kohtu serverisse jõudmise järgselt automaatselt, sest kohtu kantselei peab
läbi viima esmase formaalse kontrolli. Viimast tehakse tööpäeva lõppemise järgselt esitatud
avalduste puhul alles järgmisel tööpäeval, st menetlejani jõuab avaldus järgmise tööpäeva
hommikul. Selliselt jääb avalduse läbivaatamise aeg vaid mõne tunni pikkuseks. Eriti
problemaatiline on sellise avalduse läbivaatamine juhul, kui see jagatakse menetluse kestel
asendavale kohtunikule, kes peab avalduse lahendamiseks tutvuma aga kogu asja menetlusega.
2. Kohtunikuabi ja vanemkohtujuristi pädevuse laiendamine
Tartu Maakohus toetab kohtunikuabi ja vanemkohtujuristi pädevuse laiendamist. Ettepanekule
teeme ühe muudatusettepaneku, mille järgi võiks kohtunikuabi või vanemkohtujurist olla pädev
ka nõusoleku andmiseks lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks (TsMS § 550 lg 1 p
6). Vastava regulatsiooni kehtestamisel tuleb arvestada Riigikohtu üldkogu 4. veebruari 2014
otsuses kohtuasjas 3-4-1-29-13 antud seisukohaga kohtujuristi pädevuse kohta – et kui
kohtuametnike (kohtunikuabid ja vanemkohtujuristid) pädevust laiendada, siis kuidas see on
kooskõlas selle kohtulahendi ja põhiseaduse nõudega, et õigust mõistab ainult kohus. Üldkogu
küll ei andnud viidatud lahendis hinnanguid, millised konkreetsed ülesanded kohtusüsteemis
on käsitatavad õigusemõistmisena ning kas ja millistel tingimustel on õigusemõistmise
ülesannet võimalik anda ka institutsioonile, mis ei ole kohus.
3. Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
Tartu Maakohus toetab maksekäsu kiirmenetluse muutumist hagimenetluseks pärast
hagiavalduse esitamist maksekäsuosakonnale ja menetluse üle andmist kohtunikule
lahendamiseks, kui makseettepaneku kättetoimetamisel ilmneb kahtlus, kas Eesti kohus on
pädev asja lahendama.
4. Lihtmenetluse piirmäära suurendamine
Tartu Maakohus toetab lihtmenetluse piirmäärade tõstmist selliselt, et kohus menetleb hagi oma
õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse
seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga
ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 5000 eurole ja koos
kõrvalnõuetega 10 000 eurole. Tartu Maakohus toetab TsMS § 404 (kirjalik menetlus kohtu
määramisel) kehtetuks tunnistamist.
5. Määruskaebuse menetlus ringkonnakonnakohtus
Tartu Maakohus toetab määruskaebuse esitamist otse ringkonnakohtule. Regulatsiooni
muudatus oluline, sest sellisel juhul saab ringkonnakohus asja menetleva kohtuna ise
menetlusökonoomiliselt asjatu viivituseta otse nõuda puuduse kõrvaldamist või hagita
menetluses küsida kaebuse kohta seisukohta isikutelt, keda ta ise peab kaebusest puudutatud
isikuteks ilma asja maakohtule tagasi saatmata. Praktikas võib määruskaebuse kohta arvamust
andvate isikute osas esineda maakohtu ja ringkonnakohtu vahel erinevaid arusaamu.
6. Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale
Tartu Maakohus toetab ettepanekut TsMS § 415 lg 2 teisest lausest jätta välja tähtaja alguse
sidumise täitemenetluse algatamisest teadasaamisega. Kui kostja kohtulahendist teadasaamisel
ei reageeri, siis peabki tema kaebeõigus lõppema.
7. Riigilõivu tagastamine kohtu algatusel
Tartu Maakohus toetab riigilõivu tagastamise võimaluse loomist kohtu omal algatusel. Kui
lahendi tegemise ajal on kohtule teada, et esineb alus riigilõivu tagastamiseks, tuleb riigilõiv
tagastada ilma, et selleks peaks kohus eraldi avaldust ootama. Hetkel on olukord, kus kohus
tuletab menetlusosalisele meelde, et riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada avaldus ning seejärel
teeb kohus avalduse saamisel riigilõivu tagastamise osas määruse. Selliselt on kohtul kaks
täiendavat menetlustoimingut, mida saaks regulatsiooni loomisega ära jätta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Vahing
Kohtu esimees
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|