Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sooline tasakaal) eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU
2024

Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 16. peatükki täiendatakse 11. jaoga järgmises sõnastuses:
„11. jagu
Sooline tasakaal aktsiaemitendi juhtorganites

§ 1355. Jao kohaldamine
(1) Käesolevas jaos käsitatakse aktsiaemitendina Eesti äriregistrisse kantud aktsiaseltsi, kelle hääleõigusega või hääleõiguseta aktsiad on kauplemisele võetud Eesti või teise lepinguriigi reguleeritud turul.

(2) Käesolevat jagu ei kohaldata lõikes 1 nimetatud aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

§ 1356. Aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu eesmärgid
(1) Aktsiaemitendi üldkoosolek peab seadma ja aktsiaemitent saavutama ühe järgmistest eesmärkidest:
1) nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40 protsenti;
2) juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal kokku vähemalt 33 protsenti.

(2) Kui aktsiaemitendi eesmärgiks ei seata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud eesmärki, peab aktsiaemitent seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu parandamiseks juhatuses.
(3) Aktsiaemitendi nõukogu alaesindatud soost liikmetega täidetud ametikohtade arv peab olema võimalikult lähedal 40 protsendile nõukogu liikmete ametikohtade koguarvust, aga mitte ületama sellest 49 protsenti. Aktsiaemitendi nõukogu ja juhatuse alaesindatud soost liikmetega täidetud ametikohtade arv kokku peab olema võimalikult lähedal 33 protsendile nõukogu ja juhatuse liikmete ametikohtade koguarvust, aga mitte ületama sellest 49 protsenti. Juhtorganitesse alaesindatud soost liikmete valimisel tuleb lähtuda arvulistest eesmärkidest, mis on sätestatud käesoleva seaduse lisas „Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites“.

§ 1357. Soolise tasakaalu saavutamise vahendid
(1) Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki, kohandab ta kandidaatide valimise menetlust juhtorganite liikmete ametikohtadele valimiseks järgmiste meetmetega:
1) kehtestab enne valikumenetluse algust mittediskrimineerival viisil selged neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavad kriteeriumid ja kohaldab neid kogu valikumenetluse vältel, sealhulgas vabade ametikohtade teadete koostamisel, eelvaliku tegemise ja kandidaatide loetelude koostamisel ning valikukogumi koostamisel;
2) valib kandidaadid, võttes aluseks iga kandidaadi kvalifikatsiooni võrdlevat hinnangut.

(2) Kui üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu eelistama alaesindatud soost kandidaati.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikega 2 vastuolus otsus on tühine, välja arvatud kui suurema õigusliku kaaluga põhjused, nagu muu mitmekesisuspoliitika elluviimine, millele tuginetakse objektiivse hindamise raames ja mis võtab arvesse vastassoost kandidaadi konkreetset olukorda ning mis põhineb mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, kallutavad tulemuse teisest soost kandidaadi kasuks.

(4) Aktsiaemitent teavitab üldkoosolekut käesolevast jaost tulenevatest kohustustest ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tagajärjest enne käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase otsuse tegemist.

(5) Aktsiaemitent peab kandidaadile, keda kaaluti juhtorgani liikme ametikohale valimiseks kandidaatide valiku ajal, tema kirjaliku taotluse korral andma 20 tööpäeva jooksul kirjalikult järgmise teabe:
1) kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti;
2) nimetatud kvalifikatsiooninõuete kohane kandidaatide objektiivne võrdlushinnang;
3) kui see on asjakohane, siis konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud soost.

§ 1358. Jagatud tõendamiskohustus
(1) Kohtu või töövaidluskomisjoni poole pöörduv alaesindatud soost kandidaat, keda ei valitud juhtorgani liikmeks, peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et kõnealune kandidaat oli teisest soost kandidaadiga, kes valiti juhtorgani liikme ametikohale, võrdselt kvalifitseeritud ja et aktsiaemitent on rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust.

(2) Aktsiaemitent, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust. Kui aktsiaemitent keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tuleneva kohustuse rikkumise omaksvõtuga.

(3) Jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata halduskohtu- ja kriminaalmenetluses.

§ 1359. Aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu aruandlus
(1) Aktsiaemitent esitab Finantsinspektsioonile ja avaldab kergesti ligipääsetavas vormis oma veebilehel kord aastas järgmise teabe:
1) juhtkonna ja nõukogu sooline koosseis, eristades andmeid juhtorganite lõikes;
2) teave selle kohta, milline käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 nimetatud eesmärk seati, ja ülevaade meetmetest, mis on võetud seatud eesmärgi saavutamiseks;
3) asjakohasel juhul ülevaade meetmetest, mis on võetud käesoleva seaduse § 1356 lõike 2 kohaselt seatud eesmärgi saavutamiseks.

(2) Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 ega asjakohasel juhul § 1356 lõikes 2 seatud eesmärke, peab aktsiaemitent käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele lisama põhjenduse eesmärkide saavutamata jätmise kohta ja põhjalikult kirjeldama meetmeid, mida aktsiaemitent on nimetatud eesmärkide saavutamiseks juba võtnud või kavatseb võtta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja asjakohasel juhul lõikes 2 nimetatud teabe aruandeperiood on aasta. Teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui see on asjakohane, lisatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ka ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL.

(4) Aktsiaemitendid kantakse Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 5 alusel Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja, millele lisatakse märge, kas aktsiaemitent täidab käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 sätestatud eesmärki või mitte.“;

2) paragrahv 23789 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse §-dega 23790 ja 23791 järgmises sõnastuses:
„§ 23790. Soolise tasakaalu parandamiseks individuaalsete kvantitatiivsete eesmärgikide seadmise kohustuse rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 23791. Soolise tasakaalu saavutamise vahenditega või soolise tasakaalu aruandlusega seotud kohustuste rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-s 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud kohustuste rikkumise eest  –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;

4) paragrahv 2622 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2622. Menetlus
(1) Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.
(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“;

5) seadust täiendatakse §-ga 2729 järgmises sõnastuses:
„§ 2729. Aktsiaemitendi soolise tasakaalu eesmärkide saavutamine
Aktsiaemitent peab oma tegevuse kooskõlla viima käesoleva seaduse §-s 1356 sätestatuga hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks.“;

6) seaduse 16. peatüki 11. jagu ning §-d 23790 ja 23791 tunnistatakse kehtetuks;

7) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–59)“;
8) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–59)“ .

§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel andmed Eesti aktsiaemitentide juhtorganite soolise tasakaalu kohta vastavalt väärpaberituru seaduses sätestatule.“;

2) paragrahvi 53 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–59)“.;
4) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–59)“.

§ 3. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 801 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekute tegemisel peab nimetamiskomitee arvestama:
1) käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud nõukogu liikme kandidaatidele esitatavaid nõudeid;
2) riigi otsustusõigusega äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu eesmärki ning nõudeid, et kolme liikmega nõukogudes oleks alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt üks kolmandik ning nelja ja enama liikmega nõukogudes vähemalt kaks viiendikku.“;

2) seaduste 9. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1084 järgmises sõnastuses:
„§ 1084. Soolise tasakaalu saavutamine riigi osalusega äriühingute nõukogudes
Käesoleva seaduse § 801 lõike 3 punktis 2 sätestatud eesmärk tuleb saavutada kolme aasta jooksul arvates käesoleva seaduse § 801 lõike 3 jõustumisest.“.

§ 4. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine

Võrdse kohtlemise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) edendab, analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitentide nõukogudes ja juhatustes.“;

2) paragrahvi 16 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–59)“.
4) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–59)“.

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 28. detsembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 8, § 2 punktid 2 ja 4 ning § 4 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2038. aasta 31. detsembril.




Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn …………….2024

Lisa. Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites

Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2024

(allkirjastatud digitaalselt)
Väärtpaberituru seadus
Lisa

Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites

Ametikohtade arv juhtorganis
Alaesindatud soost liikmete miinimumarv nõukogus 40% eesmärgi saavutamiseks
Alaesindatud soost liikmete miinimumarv nõukogus ja juhatuses 33% eesmärgi saavutamiseks
1
-
-
2
-
-
3
1 (33,3%)
1 (33,3%)
4
1 (25%)
1 (25%)
5
2 (40%)
2 (40%)
6
2 (33,3%)
2 (33,3%)
7
3 (42,9%)
2 (28,6%)
8
3 (37,5%)
3 (37,5%)
9
4 (44,4%)
3 (33,3%)
10
4 (40%)
3 (30%)
11
4 (36,4%)
4 (36,4%)
12
5 (41,7%)
4 (33,3%)
13
5 (38,4%)
4 (30,8%)
14
6 (42,9%)
5 (35,7%)
15
6 (40%)
5 (33,3%)
16
6 (37,5%)
5 (31,3%)
17
7 (41,2%)
6 (35,3%)
18
7 (38,9%)
6 (33,3%)
19
8 (42,1%)
6 (31,6%)
20
8 (40%)
7 (35%)
21
8 (38,1%)
7 (33,3%)
22
9 (40,1%)
7 (31,8%)
23
9 (39,1%)
8 (34,8%)
24
10 (41,7%)
8 (33,3%)
25
10 (40%)
8 (32%)
26
10 (38,5%)
9 (34,6%)
27
11 (40,7%)
9 (33,3%)
28
11 (39,3%)
9 (32,1%)
29
12 (41,4%)
10 (34,5%)
30
12 (40%)
10 (33,3%)

Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamiseks eesmärgiks on edendada soolist tasakaalu reguleeritud turul noteeritud suurte aktsiaemitentide juhtorganites. Sellekohased sätted põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (edaspidi direktiiv)1.

Tasakaalu edendamiseks aktsiaemitentide juhtorganites nähakse ette, et aktsiaemitendi üldkoosolek valib direktiivist tuleneva kahe võimaliku eesmärgi vahel: vähemalt 40% aktsiaemitentide nõukogu liikmetest on alaesindatud soost või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost. Aktsiaemitendid peaksid valitud eesmärgi saavutama 2026. aasta 30. juuniks. Eesmärkide mittetäitmine endaga sanktsioone kaasa ei too. Kui aktsiaemitent ei täida seatud eesmärke tähtaegselt, kohustub ta rakendama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivad valikukriteeriume juhtorganite liikmete ametikohtadele valimisel. Samuti näeb eelnõu ette ajutise positiivse erimeetme – kui juhtorgani liikme kandidaadid on võrdselt kvalifitseeritud, tuleb eelistada alaesindatud soost kandidaati. Aktisaemitentidele pannakse kohustus anda teavet valitud eesmärgi ja selle täitmise kohta Finantsinspektsioonile. Eelnimetatud meetmed on ajutist laadi, kuna nii eelnõu aluseks olev direktiiv kui ka seda üle võtvad sätted kaotavad kehtivuse 2038. aasta 31. detsembril.

Lisaks eelnimetatud direktiivist tulenevatele uuendustele, muudetakse ka riigivaraseadust. Muudatustega nähakse ette, et  nimetamiskomitee, mis moodustatakse riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete nimetamisega seotud ettepanekute tegemiseks, peab ettepanekute tegemisel arvestama riigi otsustusõigusega äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu eesmärki ning nõudeid, et kolme liikmega nõukogudes oleks alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt üks kolmandik ning nelja ja enama liikmega nõukogudes vähemalt kaks viiendikku. Nimetatud eesmärk tuleb saavutada 2026. aasta 30. juuniks ehk samaks ajaks kui direktiivist tulenev soolise tasakaalu eesmärgid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunikud Marit Maidla ([email protected]), sama osakonna nõunik Valner Lille (valner.lille@), riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna osaluspoliitika ja riigiabi valdkonna juht Kaupo Raag ([email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht Lee Maripuu ([email protected]) ja sama osakonna soolise võrdsuse nõunik Eva Liina Kliiman ([email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).

1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõul on seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP (2023-2027). Nimelt selle leppe punkti 11.17 kohaselt on seatud eesmärgiks saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus riigifirmade nõukogudes selliselt, et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%.

Eelnõu aluseks on Euroopa Liidu (edaspidi EL) direktiivis sätestatud nõuded. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Kuivõrd ka RVS muudatus lähtub samast eesmärgist ja VVTP konkreetsest eeldusest, ei ole antud eelnõu kohta tehtud väljatöötamiskavatsust.

Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid: väärtpaberituru seadus RT I, 30.05.2024, 9 (edaspidi VPTS), Finantsinspektsiooni seadus RT I, RT I, 30.05.2024, 3 (edaspidi FIS), võrdse kohtlemise seadus RT I, 22.10.2021, 11 (edaspidi VõrdKS), riigivaraseadus (edaspidi RVS) RT I, 06.07.2023, 84.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. EELNÕU PEAMISED EESMÄRGID
2.1. Üldine taust
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid toetub Euroopa Liidu lepingule (edaspidi ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (edaspidi ELTL). ELi leping artikli 2 kohaselt on võrdsus üks liidu alusväärtusi ning vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3 edendab liit naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Selleks antakse ELTL artikli 157 lõikega 3 Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. ELTL artikkel 157 lõige 4 võimaldab liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud soost isikutel tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada takistusi tööalases karjääris. Ehk EL ja liikmesriigid võivad võtta meetmeid, mis annavad alaesindatud soole nö eeliseid.

Direktiiv, millel eelnõu rajaneb, on osa Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2017. aastal ühiselt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetest, mille eesmärgiks on kaasa aidata naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele, sh tagada võrdsed võimalused osalemaks tööturul ja edendamaks karjääri. Ka komisjon rõhutab, et jätkuvalt on juhtivatel ametikohtadel, sh äriühingute juhatustes, liiga vähe naisi.2 Soolise tasakaalu saavutamine juhtorganites on oluline kasutamaks ära olemasolevaid kvalifitseeritud isikuid ning lahendada liidu ees seisvaid demograafilisi ja majanduslikke väljakutseid. Naiste alaesindatus juhtorganites on kasutamata ressurss liikmesriikide majandustes ning naiste suuremamahulisem kaasamine aitaks kaasa arengule ja majanduskasvule.

Komisjon märgib, et eduka juhtimise jaoks on suure tähtsusega, et otsustajate ringis oleksid esindatud nii naised kui ka mehed. Annete ja oskuste paljusus aitab teha paremaid otsuseid, parandab äriühingu üldjuhtimist ja soodustab majanduskasvu. On leitud, et mitmekesisus toob kaasa rohkem innovatsiooni, paremat otsustamist ning parandab ettevõtja tulemuslikkust.3 Muuhulgas on mitmed uuringud näidanud, et koos parema soolise tasakaaluga tippjuhtide seas paranevad ka ettevõtja majandustulemused ja kasumlikkus, tagades märkimisväärse pikaajalise jätkusuutliku kasvu. Samuti on täheldatud positiivset korrelatsiooni juhtivatel kohtadel naiste arvu ja suuremate dividendimaksetega​ ning ettevõtjad, kus on suurem sooline mitmekesisus, saavutavad paremaid tulemusi keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide osas. See viitab, et mitmekesised ettevõtjad järgivad tõenäolisemalt jätkusuutlikke ja eetilisi äripraktikaid, mis võivad parandada nende pikaajalist tulemuslikkust ja mainet.4

On selge, et soolise tasakaalu saavutamine juhtorganites on oluline EL-i majandusliku konkurentsivõime tagamiseks globaliseerunud majanduses ning annaks liidule suhtelise eelise kolmandate riikide ees. Kuid vaatamata positiivsetele aspektidele, mida naiste kaasamine ettevõtjate juhtorganitesse endaga kaasa toob, ulatus 2022. aasta oktoobris naiste osakaal suurimate börsil noteeritud ettevõtjate juhatustes ELi liikmesriikides vaid 32,2%-ni; neli riiki on saavutanud juhatustes vähemalt 40%-lise soolise tasakaalu (FR, IT, NL, DK) ja mitu teist on ületanud 33% piiri (BE, DE, FI, ES, SE, IE, PT ja AT), kuid mõnes riigis, sh Eestis on naisi juhatustes endiselt vaid üks kümnest (HU, EE, CY).5

Eelnevast tulenevalt on direktiivi ja eelnõu peamised eesmärgid:
1. Soolise tasakaalu tagamine aktsiaemitentide juhtorganites: eelnõu eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust, parandada aktsiaemitentide juhtorganite soolist tasakaalu ja seeläbi vähendada soolist ebavõrdsust juhtimistasandil.
2. Soolise tasakaalu tagamine riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete hulgas: kuigi oma sisemises töökorralduses on ametis olev nimetamiskomitee juba arvestanud soolise tasakaalu saavutamise eesmärgiga, siis ettepanekuga lisatakse soolise tasakaalu eesmärk RVS-i, mis formaliseerib senise praktika.
3. Aktsiaemitentide läbipaistvuse suurendamine ja teabe kättesaadavuse lihtsustamine: eelnõuga püütakse suurendada aktsiaemitentide läbipaistvust soolise tasakaalu osas, nõudes, et aktsiaemitendid avaldaksid teavet oma juhtorgani soolise koosseisu kohta oma veebilehel, lisaks avaldab Finantsinspektsioon tulevikus sellekohase ülevaate oma kodulehel.
4. Meetmete võtmine soolise tasakaalu saavutamiseks: eelnõu kohaselt laieneb soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku pädevus, tulevikus saab volinik võtta samme ka soolise tasakaalu edendamiseks aktsiaemitentide juhtorganites.


2.2. Sooline tasakaal Eesti aktsiaemitentide juhtorganites ja riigi osalusega äriühingute nõukogudes
Nagu eespool välja toodud, siis Eestis on naiste osakaal börsil noteeritud ettevõtjate juhatuses üks EL-i madalamaid. Eesti tööturgu iseloomustab meeste ja naiste vertikaalne segregatsioon, st juhtkondades on sooline lõhe tähelepanuväärselt suur. Sarnane trend, kuid vähemal määral, jätkub ka madalama astme juhtide seas.6 Veelgi enam, naiste esindatus Eestis korporatiivsete hierarhiate tipus on olnud stabiilselt madal, ja seega eristub teistest riikidest, kus see on viimase kümnendi jooksul oluliselt kasvanud. Näiteks Lätis on naiste osakaal organisatsioonide juhtorganites aastatel 2009–2019 peaaegu kahekordistunud.7 Kuid Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) andmeil on naiste osakaal suuremate börsiettevõtjate juhtorganites Eestis viimase kümne aasta jooksul kasvanud kõigest 3 protsendipunkti võrra (2013. aastal oli naiste osakaal 7%, 2023. aastal 10%). Lisaks kirjeldab soolise võrdsuse olukorda juhtimises EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi alanäitaja „võim“, mis mõõdab soolist tasakaalu otsustamises ja juhtimises. Majandusliku võimu alanäitaja oli Eestis 2023. aastal 21,8 punkti 100-st, mis jääb tugevalt maha EL riikide keskmisest skoorist (54,7 punkti). Indeks näitab, et naiste positsioon majanduse otsustustasanditel on Eestis märgatavalt tagasihoidlik.8

Samas iseloomustab Eesti tööjõuturgu fakt, et madalamates juhtimistasandites on soolised erinevused väiksemad. Naised on ka hea haridustasemega: 25–64-aastaste vanuserühmas on kõrgharidusega 52,7% naistest ja 33,7% meestest​; magistrikraadiga on Eesti naistest 26,4%, samas kui meestest vaid 16,3%.9 See viitab et Eestis on kvalifitseeritud naiste nö ootejärjekord ehk leidub kvalifitseeritud naisi, keda võiks kaasata juhtorganitesse.10

Joonis 1. Naiste osakaalsuurimate börsil noteeritud äriühingute juhtkondades võrreldes EL-i keskmisega (roheline – EL keskmine naised nõukogus; sinine – EE naised nõukogus; roosa – EL keskmine naised juhatuses; oranž – EE naised juhatuses;)11
Vähemalt üks naiste alaesindatuse põhjus on see, et üldiselt ei usuta, et naisjuhid tuleks organisatsioonidele kasuks.12 Eesti elanike arvamus, nagu oleks mehed paremad juhid kui naised, on soolise võrdsuse monitooringu andmeil alates 2009. aastast pidevalt vähenenud (2009. aastal arvas nii 43% Eesti elanikest, 2021. aastal 27%).13 Kusjuures need, kelle otsene ülemus on või oli viimati naine, leiavad harvem, et mehed on paremad juhid. Monitooringu andmeil arvab 56% naistest ja ainult 36% meestest, et ettevõtetele oleks kasulik, kui juhtivatel kohtadel oleks praegusest rohkem naisi. Naiste seas on enam neid, kes peavad soolist tasakaalu oluliseks nii erinevate poliitiliste otsustajate kui ka ettevõtete tippjuhtide seas. Meeste hulgas on neid vähem ja kõige vähem peavad mehed võrreldes naistega vajalikuks soolist tasakaalu eraettevõtete tippjuhtide hulgas.14 Eeltoodu kõrval on vertikaalse segregatsiooni põhjuseks ka fakt, et naised tõusevad sageli karjääriredelil aeglasemalt kui mehed, isegi kui nad töötavad samades ametites ja majandusharudes; see omakorda mõjutab negatiivselt naiste osakaalu ettevõtete juhtkondades ehk nö klaaslagi piirab naiste ligipääsu juhtivatele ametikohtadele.15

Direktiivi fookuses on soolise tasakaalu parandamine aktsiaemitentide juhtorganites just seetõttu, et suuremad börsiettevõtted (ja ka riigiettevõtted) on suurt majanduslikku ja sotsiaalset mõju omavad institutsioonid, kellel on ühiskonnas väljapaistev roll, seades eeskuju ka teistele organisatsioonidele. Selliste organisatsioonide eeskuju võib innustada soolise tasakaalu eesmärke seadma ka teisi, hetkel regulatsiooni alt välja jäävaid ettevõtteid ja organisatsioone, suurendades nii laiemalt soolist tasakaalu juhtimises ja ühiskonna otsustusprotsessides osalemises. Arvestades börsi- ja riigiettevõtete arvu ei too naiste suurem kaasatus juhtkondades ilmselt otseselt kaasa mõju Eesti soolisele palgalõhele, küll aga võib kaudselt läbi laiema ühiskondliku mõju panustada palgalõhe vähenemisesse.

Nn positiivne erimeede aitab organisatsioonide tasandil suurendada teadlikkust soolise võrdsuse edendamisest ning seab konkreetsete nõuete kaudu stiimuli soolise tasakaalu suurendamiseks vajalike tegevuste rakendamiseks, mh võib see kaasa tuua näiteks soolist tasakaalu arvestavate värbamis- ja personalipraktikate ja talendipoliitika, sh naisjuhtide järelkasvu toetavate tegevuste senisest laialdasemat ja süsteemsemat kasutuselevõttu ning soolist võrdsust toetava organisatsioonikultuuri arendamist. Naiste senisest suurem osalus ja nähtavus võib tippjuhtimises positiivse muutusena kaasa tuua seniste kultuuriliste ja ühiskondlike sooliste eelarvamuste murenemise, mille kohaselt mehed sobivad naistest paremini juhtideks.

Niisiis on asjakohane direktiivi eesmärk suurendada soolist tasakaalu just börsil noteeritud aktsiaemitentide juhtorganites. Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad vaid suured aktsiaemitendid, ehk ettevõtted, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive on üle 50 miljoni euro või kelle aastabilansi kogumaht ületab kokku 43 miljonit eurot. Eesti Nasdaq Balti põhinimekirjas noteeritud aktsiaemitentidest kvalifitseerub suureks ettevõtteks 12 aktsiaemitenti. 2024. a aprilli seisuga täidavad neist neli eelnõus toodud eesmärki (eesmärk 1: nõukogust moodustavad alaesindatud soost isikud 40%); kolmel moodustavad alaesindatud soost isikud nõukogust ja juhtkonnast kokku vähemalt 33% (eesmärk 2).








Nõukogu
Juhatus
Kokku
Nõuk liikmed
Nõuk+Juh liikmed
 

M
N
M
N
Mehed
Naised
Vastab 1. eesmärgile?
Vastab 2. eesmärgile?
1.
Tallink Grupp
6
1
3
2
9
3
Ei
Ei
2.
Tallinna Kaubamaja Grupp
5
0
1
0
6
0
Ei
Ei
3.
Silvano Fashion Group
3
2
1
0
4
2
Jah
Jah
4.
Infortar
3
1
1
1
4
2
Jah
Jah
5.
Ekspress Grupp
3
1
2
1
5
2
Jah
Jah
6.
Harju Elekter
5
1
3
0
8
1
Ei
Ei
7.
LHV Group
6
1
4
0
10
1
Ei
Ei
8.
Merko Ehitus
2
1
3
0
5
1
Jah
Ei
9.
Nordecon
5
0
3
0
8
0
Ei
Ei
10.
Tallinna Sadam
6
1
3
0
9
1
Ei
Ei
11.
Coop Pank
6
0
5
0
11
0
Ei
Ei
12.
Tallinna Vesi
8
1
3
0
11
1
Ei
Ei
Tabel 1. Eesti ettevõtted Nasdaq Balti põhinimekirjas, mis ületavad eelnõus seatud künnised (aprilli 2024. a seisuga)

Kohaldamisalast väljajäävatest kuuest aktsiaemitentidest, ehk aktsiaemitendid, kes on VKE-d, täidab eelpool nimetatud eesmärke vaid üks.



Nõukogu
Juhatus
Kokku
Nõuk liikmed
Nõuk+Juh liikmed
 
Nimi
M
N
M
N
Mehed
Naised
Vastab 1. nõudele?
Vastab 2. nõudele?
13.
PRFoods
6
0
3
0
9
0
Ei
Ei
14.
Enefit Green
3
2
4
0
7
2
Jah
Ei
15.
Pro Kapital Grupp
3
0
1
0
4
0
Ei
Ei
16.
Hepsor
3
0
1
0
4
0
Ei
Ei
17.
Arco Vara
5
0
1
0
6
0
Ei
Ei
18.
EfTEN Real Estate Fund III
4
0
2
0
6
0
Ei
Ei
Tabel 2. Eesti ettevõtted Nasdaq Balti põhinimekirjas, mis jäävad künniste alla (aprilli 2024. a seisuga)

Riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete nimetamiseks teeb vastavalt RVS-ile ettepaneku nimetamiskomitee. Kuigi oma sisemises töökorralduses on ametis olev nimetamiskomitee juba arvestanud soolise tasakaalu saavutamise eesmärgiga, siis ettepanekuga lisatakse vastav eesmärk ka RVS-i, mis formaliseerib senise praktika. Alates aprillist 2023 on sooline tasakaal olnud iga äriühingu nõukogu puudutava arutelu taustamaterjalides markeeritud, lähtudes 08.04.2023 sõlmitud koalitsioonilepingu p.11.17 sätestatust („Seame riigifirmade nõukogudes eesmärgiks meeste ja naiste võrdse esindatuse nõude selliselt, et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%“). Selle aja jooksul (13 kuu, võrdluse aluseks on 31.03.2023 ja 30.04.2024) on toimunud muudatused tasakaalu suunas:
• Seisuga 31.03.2023 oli 29 nõukogus 35 naist (26,7%) ja 96 meest, kusjuures 2 nõukogus oli suhe 50%, 2 nõukogus 40%, 6 nõukogus 33%, 13 nõukogus 10-30% ja 6 nõukogus 0%;
• Seisuga 30.04.2024 oli 28 nõukogus (Eesti Loots on likvideeritud) 32 naist (27,8%) ja 83 meest (Eesti Lootsi likvideerimise mõju oli -1 naine ja -3 meest), kusjuures 3 nõukogus oli suhe 50%, 2 nõukogus 40%, 8 nõukogus 33%, 11 nõukogus 10-30% ja 4 nõukogus 0%; Seega on rakendussättes seatud tähtajaks vaja soolist tasakaalu parandada 15 äriühingus.
• Märkimist väärib, et tasakaal on nihkunud n.ö. mõlemas suunas – nt AS A.L.A.R.A. nõukogus on nüüd 4 naise asemel 1 naine ja 2 meest (eesmärgipärane olukord).

Rahandusministeerium on eelnõu esitamise ajal uuendamas riigi osaluspoliitika põhimõtteid, mis on kehtestatud RVS § 8 lõike 11 alusel. Hetkel kehtivad osaluspoliitika põhimõtted kehtivad 2020. aastast. Muuhulgas lisab Rahandusministeerium ka dokumendi uude versiooni eesmärgi, et riigi äriühingute nõukogude nimetamisel järgitakse soolise tasakaalu põhimõtteid.

2.3. Artikli 6 kohaldamise peatamine
Direktiivi artikkel 12 kohaselt võib liikmesriik peatada artikli 6 ja artikkel 5 lõike 2 kohaldamise juhul kui 2022. aasta 27. detsembri seisuga on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) börsil noteeritud äriühingutes on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 30 % nõukogu liikmete ametikohtadel või vähemalt 25 % kõigi juhtkonna (direktiivi mõttes juhatuse ja nõukogu) liikmete ametikohtadel või
2) kui liikmesriigi õiguses on börsil noteeritud äriühingutele sätestatud alaesindatud soost isikute osakaalu kohta nõuded (30 % tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete ametikohtadel või vähemalt 25 % kõigi juhtkonna liikmete ametikohtadel).
Eesti ei täida kumbagi eeldust. 2022. aasta seisuga ei olnud siseriiklikus õiguses kehtestatud punkt 2 kohast nõuet alaesindatud soost isikute osakaalu kohta. Samuti ei täitnud Eesti punktis 1 toodud kriteeriume, 2022. aasta lõpus moodustasid naised u 11,2% aktsiaemitentide nõukogu liikmetest ja 11,4% juhatuse ja nõukogu liikmetest kokku. Seega ei saa Eesti kohaldada artikkel 12 kohast artikkel 6 kohaldamise peatamist.


3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
3.1. Väärtpaberituru seaduse muudatused
Seaduse täiendamine 11. jaoga. Seaduse 16. peatükki „Turu korraldamine“ lisatakse uus jagu „Sooline tasakaal aktsiaemitendi juhtorganites“, millega võetakse üle direktiivist tulenevad sätted Eesti õigusesse. VPTS 16. peatükis nähakse ette mh turul kaubeldava väärtpaberi emitendi kohustused (§ 135jj), ehk direktiivist tulenevad sätted sobituvad samasse peatükki.

VPTS-i 16. peatükk määrab kindlaks Eesti reguleeritud turu korraldamise, sh osalemise ja väärtpaberi kauplemisele võtmise reeglid ehk kehtestatakse turu-põhised nõuded. VPTS-i 16. peatükk kohaldub kõigile väärpaberi emitentidele, kes soovivad osaleda Eesti reguleeritud turul, olenemata sellest, mis on turul kaubeldava väärtpaberi emitendi päritoluriik. Erinevalt eelpool kirjeldatud VPTS-i põhimõttest näeb direktiiv ette, et ülevõtmissätted ja nende kohaldamine on aktsiaemitendi päritoluriigi ülesanne, ehk kehtestatakse aktsiaemitendi päritoluriigi-põhised nõuded. Käesolevas jaos kehtestatakse nõuded kõigile Eestis registreeritud suurtele aktsiaemitentidele ja neid nõudeid peab täitma sõltumata sellest, millise liikmesriigi reguleeritud turul Eestis registreeritud aktsiaemitent soovib osaleda.

Uue jao sätteid kohaldatakse ajalises mõttes astmeliselt:
• esiteks tuleb aktsiaemitendi üldkoosolekul seada VPTS § 1356 lõike 1 ja asjakohasel juhul lõike 2 kohased eesmärgid, mis tuleb saavutada hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks ja täita kuni direktiivi kehtimisaja lõpuni 2038. aasta 30. detsembrini;
• teiseks, kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke tähtaegselt, käivitab see VPTS § 1357 ja § 1358 ning rakenduvad sellest tulenevad kohustused, sh nn positiivse erimeetme rakendamise kohustus16;
• juhul kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke mingil ajahetkel vahemikus 1. juuli 2026 kuni 30.detsember 2038, rakendub automaatselt VPTS § 1357 ja § 1358.

Seaduse täiendamine §-ga 1355. 16. peatüki uue 11. jao paragrahviga 1355 piiritletakse jao kohaldumisala ja nähakse ette, et jagu 11. kohaldub ainult Eesti äriregistrisse kantud aktsiaemitentidele (edaspidi aktsiaemitent), kelle hääleõigusega või hääleõiguseta aktsiad on kauplemisele võetud Eesti või teise lepinguriigi reguleeritud turul. Lõikega 2 täpsustatakse, et 11. jagu ei kohaldata Eesti äriregistrisse kantud aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastabilansi kogumaht ei ületa kokku 43 miljonit eurot.

Seaduse täiendamine §-ga 1356. Uue paragrahvi kohaselt peab aktsiaemitendi üldkoosolek seadma ja aktsiaemitent saavutama ühe lõike 1 punktides nimetatud eesmärkidest: nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40% (punkt 1) või juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal kokku vähemalt 33% (punkt 2). Valik, millist eesmärki soovib aktsiaemitendi üldkoosolek seada, on jäetud vabaks ja võimaldab valida kõige paremini sobivat eesmärki. Siiski peab meeles pidama, et kui valitakse punktis 1 nimetatud eesmärk (nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40%), siis peab aktsiaemitent lisaks seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu parandamiseks juhatuses (lõige 2). Milline lõike 2 kohane individuaalne kvantitatiivne eesmärk täpsemalt on, see jääb aktsiaemitendi otsustada, kuid peaks siiski peegeldama direktiivi eesmärke ehk et taoline individuaalne eesmärk peaks soodustama alaesindatud soost liikmete suuremat esindatust juhatuses. Seatav eesmärk peaks aitama aktsiaemitendil saavutada muudatust võrreldes nende hetkeolukorraga. Samas ei tulene direktiivist ega VPTS-i lisatavatest sätetest kohustust lõpetada enneaegselt nõukogu või juhatuse liikmete ametiaega selleks, et täita VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatavaid eesmärke. Muudatus nõukogu või juhatuse tasemel peaks toimuma aja jooksul vastavalt sellele, mis hetkel saab läbi ametis olevate juhatuse või nõukogu liikmete ametiaeg.

Direktiivi selgituspunktide kohaselt peaks § 1356 lõikes 1 ettenähtud eesmärke võtma arvesse üksnes juhtorganite liikmete üldise soolise tasakaalu vaates ja mitte igal üksikjuhul, kui toimub konkreetse liikme valimine nais- ja meessoost kandidaatide hulgast. Eelkõige ei takista käesolev säte kedagi kandideerimast juhtorgani liikme kohale ega kohusta aktsiaemitenti ega aktsionäre valima alaesindatud soost liiget.

Juhtorganite liikmete piiratud arvu tõttu ei ole matemaatiliselt alati võimalik saavutada täpselt 40%-list või vajaduse korral 33%-list alaesindatud soost isikute osakaalu, nagu uus § 1356 ette näeb. Lõige 3 täpsustabki lõike 1 punktides 1 ja 2 ettenähtud alaesindatud soost liikmete protsentuaalset esindatust: aktsiaemitendi nõukogu liikmete ametikohtade arv, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ette nähtud eesmärgi saavutamiseks, peab olema arvult võimalikult lähedal 40%-le osakaalule, aga mitte ületama 49%. Kõigi nõukogu ja juhatuse liikmete ametikohtade arv kokku, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ette nähtud eesmärgi saavutamiseks, peab olema arvult võimalikult lähedal 33%-le osakaalule, aga mitte ületama 49%. Lisa „Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites“ toob ära täpse ametikohtade arvu ja alaesindatud soost liikmete miinimumarvu eesmärgi saavutamiseks.

Seaduse täiendamine §-ga 1357. Säte näeb ette tagajärjed juhuks, kui aktsiaemitent ei saavuta VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt aktsiaemitendi üldkoosoleku poolt seatud eesmärki hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks (vt VPTS § 2729). § 1357 järgne kohustus rakendub ka juhul, kui esialgselt seatud eesmärk küll tähtajaliselt saavutati, kuid pärast 2026. aasta 30. juunit mingil hetkel enam eesmärki siiski ei täideta. Sellisel juhul peab aktsiaemitent kohandama kandidaatide valimise menetlust juhtorganite liikmete ametikohtadele nimetamiseks või valimiseks (lõige 1). Selleks peab aktsiaemitent võtma järgmiseid samme: kehtestama enne valikumenetluse algust ja kohaldama kogu valikumenetluse vältel mittediskrimineerival viisil selgeid neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavaid kriteeriume, sealhulgas vabade ametikohtade teadete koostamisel, eelvaliku tegemise ja kandidaatide loetelude koostamisel ning valikukogumi koostamisel (punkt 1), ning valima kandidaadid võttes aluseks iga kandidaadi kvalifikatsiooni võrdleva hinnangu (punkt 2). Neutraalse sõnastuse ja valikriteeriumina võiks kasutada näiteks erialast kogemust juhtival või järelevalvealasel ametikohal, rahvusvahelist kogemust, juhtimisoskust, võrgustike loomise oskust ja teadmisi mõnes asjaomases valdkonnas – näiteks rahanduses, finantsjärelevalves või personalijuhtimises. Valikmenetluses peaksid selged ja läbipaistavad olema nii valikmenetluse kriteeriumid kui ka see, kuidas neid kriteeriume kandidaatidele kohaldatakse. Selleks on soovitatav kriteeriumid paika panna juba enne valikmenetluse algust. Samuti peaksid läbipaistvad reeglid hõlmama kandidaatide otsimise staadiumit (nn head hunting-ut) ja seda ka juhul kui kandidaatide otsimist viib aktsiaemitendi nimel läbi aktsiaemitendi töötaja või kolmas osapool (nt värbamisettevõte). Täitmaks VPTS § 1357 lõigetest 5 ja § 1358 tulenevaid kohustusi on soovitatav kriteeriumid ja värbamismenetlus dokumenteerida.

Lõike 2 kohaselt kui aktsiaemitent valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab aktsiaemitent eelistama alaesindatud soost kandidaati. Käesolevas lõikes sätestatakse võrdse kvalifikatsiooniga alaesindatud soost isikute osas positiivne erimeede. Taoline lähenemine baseerub EL Kohtu otsustel, milles leitakse, et teatavatel juhtudel võib töölevõtmise või edutamise puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati tingimusel, et ta on vastassoost kandidaadiga võrdne nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, ning et kõnealune eelistamine ei toimu automaatselt ja tingimusteta, vaid seda võidakse eirata, kui teisest soost konkreetse kandidaadi kvalifikatsioon kallutab tulemuse selle kandidaadi kasuks, ning et iga kandidaati tuleb objektiivselt hinnata, kohaldades konkreetsete kandidaatide suhtes kõiki valikukriteeriume.17 Eestis on soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVS) kohaselt diskrimineerimine keelatud kõigis eluvaldkondades, välja arvatud juhul, kui kasutatakse spetsiaalseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Need erimeetmed võivad anda eeliseid alaesindatud soole või vähendada soolist ebavõrdsust. Taoline erimeede peaks olema ajutise iseloomuga. Eelnõu aluseks olev direktiiv, sh käesolev lõige 2, ongi taoline ajutine positiivne erimeede, mis annab alaesindatud soost kandidaatidele teatud eelise.

Oluline on märkida, et käesolev lõige 2 ei kohaldu äriseadustiku § 310 kohase asendusliikme määramisele kuna asendusliikme näol on tegemist ajutise meetmega ning asendusliikmed ei kuulu direktiivi reguleerimisalasse.

Lõike 3 kohaselt on käesoleva lõikega 2 vastuolus tehtud otsus tühine. Seega sätestatakse VPTS-is aktsiaemitendi organi otsuse tühisuse erijuht kui aktsiaemitendi üldkoosolek või nõukogu rikub § 1357 lõikest 2 tulenevat alaesindatud soost isiku nn positiivse erimeetme rakendamise nõuet. Samas täpsustatakse, et nn positiivset erimeetme rakendamise kohustust ei pea täitma ja nn positiivse esimeetmega vastuolus otsus ei ole tühine, kui esineb suurema õigusliku kaaluga põhjuseid, nagu muu mitmekesisuspoliitika elluviimine, millele tuginetakse objektiivse hindamise raames ja mis võtab arvesse vastassoost kandidaadi konkreetset olukorda ning mis põhineb mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, kallutavad tulemuse teisest soost kandidaadi kasuks. Käesolevaga sätestatud meetme kohaldamise välistamine peaks jääma siiski erandlikuks ja põhinema üksikjuhtumipõhisel hindamisel ning see peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega, mis ei tohiks olla ühelgi juhul alaesindatud soo suhtes diskrimineerivad. Juhul kui alaesindatud soost isik leiab, et VPTS § 1357 lõike 2 nõuet on rikutud, võib ta esitada hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks. Selleks annab talle õiguse TsÜS § 38 lõike 2 teine lause, mille kohaselt saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

Lõige 4 paneb aktsiaemitendile üldkoosoleku teavitamise kohustuse. Selle kohaselt tuleb aktsionäre teavitada käesolevas jaost, eelkõige VPTS §-dest 1356 ja 1357 tulenevatest soolise tasakaalu eesmärkidest ja selle saavutamise vahenditest, samuti § 1357 lõike 3 kohasest otsuse võimalikust tühisusest, kui rikutakse § 1357 lõike 2 esimesest lausest tulenevat nn positiivse erimeetme rakendamise kohustust.

Lõike 5 kohaselt tuleb kandidaadile, keda kaaluti aktsiaemitendi juhtorgani liikme ametikohale nimetamiseks või valimiseks kandidaatide valiku ajal, kirjaliku taotluse korral anda 20 tööpäeva jooksul kirjalikult järgmine teave: kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti, nende kvalifikatsiooninõuete kohane kandidaatide objektiivne võrdlushinnang ja kui see on asjakohane, siis konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras teisest soost kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud soost. Lõikest 5 tuleneva teabe andmise kohustuse täitmisel tuleb aktsiaemitendil järgida asjakohaseid isikuandmete kaitse regulatsioone ja teabenõudele vastates ei tohi väljastada kandidaatide isikuandmeid.

Seaduse täiendamine §-ga 1358. Käesoleva sätte aluseks on direktiivi artikli 6 lõige 4, mis näeb ette, et kui alaesindatud soost mitteedukas kandidaat tõendab kohtus või muus pädevas asutuses asjaolud, millest võib järeldada, et kõnealune kandidaat oli teisest soost kandidaadiga, kes nimetati või valiti juhtkonna liikme ametikohale, võrdselt kvalifitseeritud, on asjaomane börsil noteeritud äriühing kohustatud tõendama, et VPTS § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust (artikli 6 lõiget 2) ei ole rikutud.

Sarnane jagatud tõendamiskohustus on Eesti õiguses ka SoVS §-s 4 ja võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi ka VõrdKS) §-s 8, kus nähakse ette, et kohtu või muu pädeva asutuse poole pöörduv isik  peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on sooline diskrimineerimine.

Erinevalt VõrdKS ja SoVS sätetes, kus nähakse ette jagatud tõendamiskoormus (soolise) diskrimineerimise puhuks, nähakse käesoleva eelnõuga ette jagatud tõendamiskohustus nn positiivse erimeetme rakendamise nõude rikkumise olukorras, kus juhtorgani valikumenetluses ei ole eelistatud võrdselt kvalifitseeritud alaesindatud soost kandidaati. Isik, kes kahtlustab et nn positiivset erimeedet ei ole rakendatud, peab esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et aktsiaemitent on rikkunud kohustust eelistada alaesindatud soost kandidaati. Isik peab seega pädevale organile tehtud avalduses kirjeldama juhtunut ja enda seisukoha toetuseks esitama endale kättesaadavad asjaolud, mille alusel on tal tekkinud kahtlus, et positiivse erimeetme rakendamise kohustust rikuti. Aktsiaemitent, kelle vastu avaldus on esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud nn positiivse erimeetme rakendamise nõuet või et tema toimimisviisil on olnud mingi muu aktsepteeritav põhjus (eelkõige VPTS § 1357 lõikes 3 toodud suurema õigusliku kaaluga põhjused).

Siiski tuleb meeles pidada, et võrreldes VõrdKS ja SoVS sätestatuga kohaldub käesolev paragrahv piiratud juhtudel, VPTS § 1358 ajaline ja isikuline kohaldamisala on piiratud. VPTS § 1357 lõikes 2 ettenähtud nn positiivse erimeetme rakendamise nõue kohaldub vaid juhul, kui aktsiaemitent ei täitnud valikmenetluse ajal VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki. Ehk et ajaliselt saab VPTS § 1358 kohalduda alles pärast 2026. aasta 30. juunit ja seda juhul, kui aktsiaemitendi nõukogus või nõukogus ja juhatuses kokku pole piisavalt alaesindatud soost isikuid.

Lõikes 3 täpsustatakse, et käesolevas paragrahvis sätestatud jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata haldus- ja kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses on süü tõendamine riikliku süüdistaja ülesanne ja keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, ehk kohus peab küsimuse otsustamiseks välja selgitama kõik olulised asjaolud. Kohus ei pea piirduma nende tõenditega, mida pooled esitavad, vaid võib omal initsiatiivil nõuda täiendavaid tõendeid.

Seaduse täiendamine §-ga 1359, mis reguleerib aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu kohta käivat aruandlust. Lõike 1 kohaselt tuleb aktsiaemitendil kord aastas esitada Finantsinspektsioonile teave juhtkonna ja nõukogu soolise koosseisu kohta, seejuures tuleb eristada andmed juhtorganite lõikes (punkt 1) ja anda ülevaade meetmetest, mis on võetud VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärkide saavutamiseks (punkt 2). Samuti tuleb asjakohasel juhul anda ülevaade meetmetest, mis on võetud VPTS § 1356 lõike 2 kohaselt seatud eesmärkide saavutamiseks (punkt3). Eelpool nimetatud teave tuleb kergesti ligipääsetavas vormis avaldada ka aktsiaemitendi veebilehel. Lõikes mainitud meetmed, mida aktsiaemitent võib rakendada, on näiteks juhtimistasandi soolise võrdsuse tagamist toetavad ettevõtte sise-reeglid ja protseduurid, kandidaatide leidmiseks värbamisettevõtetele antavad juhised, näiteks sooliselt tasakaalus juhikandidaatide esitamine jmt.

Lisaks lõikes 1 määratletud aruandluskohustusele, täpsustab lõige 2 aruandlust juhul kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 ega asjakohasel juhul § 1356 lõikes 2 seatud eesmärke tähtaegselt. Käesolev lõige kohaldub alles pärast 2026. aasta 30. juunit. Kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke, siis tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele lisada ka põhjendus eesmärkide saavutamata jätmise kohta ja põhjalikult kirjeldama meetmeid, mida aktsiaemitent on enda seatud eesmärkide saavutamiseks juba võtnud või kavatseb võtta.

Lõige 3 täpsustab aruandeperioodi ja sarnaneb teiste finantssektori aruandlusperioodi käsitlevatele sätetele. Teabe aruandeperiood on aasta. Teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui see on asjakohane, lisatakse lõikes 1 ja 2 nimetatud teave ka ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL.

Lõige 4 määratleb andmed, mida avaldatakse Finantsinspektsiooni kodulehel aktsiaemitentide soolise tasakaalu näitajate kohta. Selle kohaselt kantakse kõik aktsiaemitendid Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 5 alusel Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja, millele lisatakse märge, kas aktsiaemitent täidab VPTS § 1356 lõikes 1 kohaselt seatud eesmärki või mitte. Käesoleva sätte aluseks on direktiivi artikli 7 lõige 1, mille kohaselt tuleb järelevalve nimekirja kanda märge vaid nende kohta, kes täidavad endale seatud eesmärke. Direktiivi 9 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada direktiivi sätetest soodsamad sätted, et tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus, ehk tegemist on nn miinimum-harmoniseerivad direktiiviga. Käesolevas lõikes on kasutatud liikmesriigile jäetud võimalust kehtestada lisanõudeid soolise tasakaalu saavutamiseks. Käesolevaga laiendatakse Finantsinspektsiooni lehel avaldatavate aktsiaemitentide nimekirja ja lisaks direktiivi kohaselt endale seatud eesmärke täitvatele aktsiaemitentidele peaks tulevikus Finantsinspektsioon avalikustama aktsiaemitentide loendi, kes nimetatud eesmärke veel ei täida. Sellega antakse huvitatud osapoolele (nt potentsiaalsetele investoritele) rohkem infot ja selge ülevaade Eesti aktsiaemitentide juhtorganite soolisest tasakaalust.

Paragrahvi 23789 kehtetuks tunnistamine. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud uute väärteokoosseisude lisamisest §-i 23790 ja § 23791. Kehtivas §-s 23789 sätestatakse, et antud peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon. See menetluse säte sobib oma sisult peatüki lõppu, mistõttu on uute väärteokoosseisude lisamisega vajalik ka vastavat menetluse paragrahvi asukohta tahapoole nihutada. Kohtuvälise menetleja põhimõte kehtestatakse nüüd §-s 2622.

Paralleelselt käesoleva eelnõu kooskõlastusega on Riigikogus menetluses seaduseelnõu 422 SE,18 millega tõstetakse samuti VPTS-s nimetatud menetluse sätet ümber. Jälgime aktiivselt selle eelnõu menetluse edenemist ning korrigeerime vajadusel vastavalt ka käesolevat eelnõu.

Seaduse täiendamine §-ga 23790. Direktiiv ei sea täpseid karistusmäärasid, vaid näeb ette, et karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Seega võeti karistusmäära suuruse aluseks sarnasted VPTS-i karistussätete määrad.
Käesolevaga lisatakse VPTS-i karistussäte § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, selle kohaselt võib juriidilist isikut karistada kuni 400 000 eurose rahatrahviga.

Seaduse täiendamine §-ga 23791. Kehtestatakse rahatrahv juhuks, kui juriidiline või füüsiline isik rikub VPTS § 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud kohustust ehk soolise tasakaalu saavutamise vahendite või soolise tasakaalu aruandluse esitamisega seotud kohustust, selle eest võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

Paragrahvi 2622 muutmine. Et vältida pidevat menetluse paragrahvi kehtetuks tunnistamist ja uuesti sõnastamist selle asukoha muutuse tõttu (traditsiooniliselt on menetluse paragrahv paiknenud kohe pärast väärtegude koosseise ja koosseisude lisandumisel nihkub ta edasi), on Justiitsministeerium soovitanud reguleerida menetluse ja aegumise sätted ühes paragrahvis. Eraldi aegumise paragrahvi olemasolu, nagu finantsvaldkonna seadustes on olnud, ei toeta Justiitsministeerium samuti, kuna teiste valdkondade seadustes on menetluse ja aegumise sätted reguleeritud ühes – menetluse paragrahvis. Kuna hetkel on menetluses mitu VPTS muutmise eelnõu (sh Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE)), siis oleneb eelnõude liikumise kiirusest, millise eelnõuga § 262² muutmine sätestatakse. Juhul, kui see sätestatakse mõne teise eelnõuga, jäetakse käesolevast eelnõust vastavad sätted välja.

Seaduse täiendamine §-ga 2729. Sättega pannakse aktsiaemitentidele kohustus viia oma tegevus kooskõlla VPTS §-s 1356 sätestatuga hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks. Ehk aktsiaemitendil on seaduse eelduslikust jõustumisest umbes poolteist aastat aega, et seada ja saavutada üks VPTS § 1356 lõike 1 kohastest eesmärkidest ja asjakohasel juhul seada endale kvantitatiivne eesmärk juhatuse liikmete osas.

Seaduse 16. peatüki 11. jagu ning §-d 23790 ja § 23791 tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VPTS-i 16. peatüki 11. jagu ning §-d 23790 ja § 23791.

Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse VPTS-i normitehniliste märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva eelnõu aluseks.

Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038. aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest märkustest välja ka vastav tekstiosa.

3.2. Finantsinspektsiooni seadus
Seaduse täiendamine § 53 lõikega 5. Sätte aluseks on direktiivi artikli 7 lõike 1 viimane lause, mille kohaselt avaldavad liikmesriigid kergesti ligipääsetava ja tsentraliseeritud loetelu aktsiaemitentidest, kes on saavutanud ühe artikli 5 lõikes 1 (VPTS § 1356 lõige 1) sätestatud eesmärkidest. VPTS § 1359 kohaselt kannab Finantsinspektsioon veebilehel asuvasse aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja kõik Eesti aktsiaemitendid ja lisatakse ka märge, kas aktsiaemitent täidab VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki või mitte. Kuigi Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõige 4 reguleerib teabe avalikustamist inspektsiooni veebilehel, siis lõige 4 näeb ette, et teabe ulatust reguleerib täpsemalt ministri määrus. Direktiivi artikkel 7 lõike 1 viimasest lausest tulenevalt tuleb FI kodulehel avaldada vaid kindlalt piiritletud andmed (kas aktsiaemitent seab endale VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki). Seega ei ole vaja täpsustada aktsiaemitendi kohta avalikustatavat teavet ministri määruses ja Finantsinspektsiooni seadusesse lisatakse alus VPTS-i kohaselt vajaliku teabe avalikustamiseks.

Seaduse § 53 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks FIS § 53 lõige 5.

Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse Finantsinspektsiooni normitehniliste märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva eelnõu aluseks.

Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038. aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest märkustest välja ka vastav tekstiosa.


3.3. Riigivaraseadus
Seaduse § 801 lõike 3 muutmine. Nimetamiskomitee, mis moodustatakse riigi osalusega või muudes seadustes nimetatud juhtudel äriühingute nõukogu liikmete nimetamisega seotud ettepanekute tegemiseks, peab tulevikus nõukogu liikme nimetamisel arvesse võtma lisaks RVS §-s 80 sätestatud nõuetele ka soolise tasakaalu eesmärki ning nõudeid, et kolme liikmega nõukogudes oleks alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt üks kolmandik ning nelja ja enama liikmega nõukogudes vähemalt kaks viiendikku.

Seaduse täiendamine §-ga 1084. Paragrahviga sätestatakse, et RVS § 801 lõikes 3 nimetatud eesmärk tuleb täita kolme aasta jooksul arvates käesoleva seaduse § 801 lõike 3 jõustumisest, ehk selleks tähtajaks peaks riigi äriühingute nõukogudes saavutatama sooline tasakaal vastavalt RVS § 801 lõikes 3 punktile 2.

3.4. Võrdse kohtlemise seaduse muudatused
Seaduse täiendamine § 16 punktiga 10. Sätte aluseks on direktiivi artikkel 10, mille kohaselt määravad liikmesriigid asutused, kes edendavad ja toetavad soolist tasakaalu juhtorganites. Direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid selliseks asutuseks määrata võrdõiguslikkuse küsimusega tegeleva asutuse, mille nad on määranud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/54/EÜ (13) artikli 20 kohaselt. Eestis on selleks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Käesolevaga laiendatakse võrdse kohtlemise seaduse §-s 16 toodud voliniku pädevuste loendit ja lisatakse punkt 10, mille kohaselt volinik tulevikus edendab, analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu aktsiaemitentide nõukogudes ja juhatustes. Eesmärgi täitmiseks võib volinik kasutada näiteks name and fame lähenemist, kus tuuakse positiivseid eeskujusid aktsiaemitentidest, kes täidavad endale võetud soolise võrdsuse eesmärke. Peale selle aitaksid teabekampaaniad ja parimate tavade jagamine märkimisväärselt kaasa kõigi aktsiaemitentide seas sellest küsimusest teadlikkuse suurendamisele ja julgustaksid neid soolise tasakaalu saavutamisega tegelema.


Seaduse § 16 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VõrdKS § 16 punkt 10.

Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse võrdse kohtlemise seadusesse normitehniliste märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva eelnõu aluseks.

Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038. aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest märkustest välja ka vastav tekstiosa.


3.5. Seaduse jõustumine
Lõike 1 kohaselt jõustub käesolev seadus 2024. aasta 28. detsembril.

Lõikes 2 täpsustatakse, et käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 8, § 2 punktid 2 ja 4 ning § 4 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2038. aasta 31. detsembril.
Lõike aluseks on direktiivi 2022/2381 artikkel 14, mille kohaselt tunnistatakse direktiiv 2038. aasta 31. detsembril kehtetuks. Sellest tulenevalt tunnistatakse kehtetuks ka direktiivist tulenevad eelnõuga riigisisesesse õigusesse lisatavad sätted. Kuna riigivaraseaduse muudatused ei tulene direktiivist, vaid Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, siis riigivaraseaduse muudatuste kehtivusaeg ei ole piiratud.


4. MUUDATUSTE KOOSKÕLA PÕHISEADUSEGA
VPTS-is ja RVS-s ette nähtud muudatustel on puutumus eelkõige mitme põhiseadusesättega.

VPTS-i lisatavad ajutised positiivsed meetmed puutuvad põhiseaduse § 12 kaitsealasse, mis näeb ette diskrimineerimise keelu ja sätestab, et seaduse ees on kõik võrdsed. Põhiseaduse kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida muu hulgas soo, varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Samas tasub märkimist, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 23 kohaselt tuleb naiste ja meeste võrdõiguslikkus tagada kõikides valdkondades ning et võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid. Ka SovS § 5 lõike 2 punkt 5 kohaselt ei loeta diskrimineerimiseks ajutiste soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamist, mis annavad eeliseid alaesindatud soole või vähendavad soolist ebavõrdsust.

Eelkõige tuleneb eelnõuga ette nähtud juhtorganite koosseisude soolise tasakaalu nõue Euroopa Liidu õigusest, mis peab põhiseaduse täiendamise seaduse § 1 kohaselt olema kooskõlas Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetega. Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt on võrdsus üks liidu alusväärtusi ning see on liikmesriikide ühine väärtus ühiskonnas, kus valitseb naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3 edendab liit naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 157 lõikega 3 antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes.

Pidades silmas meeste ja naiste täieliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse tagamist tööasjus, võimaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 157 lõikega 4 positiivseid meetmeid, lubades liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases karjääris. Nagu juba ülal nimetatud, nähakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 ette, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades ning et võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2017. aastal ühiselt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete hulka kuuluvad naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused, sealhulgas seoses tööturul osalemisega, töötingimustega ja karjääri edendamisega.

Põhiseaduse §-st 12 tulenev diskrimineerimise keeld, mille eesmärgiks on üldine õiguslik võrdsus, on tagatud siis, kui seadus ka sisuliselt kohtleb sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Samas on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidnud, et mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust.19 Seadusloome võrdsuse põhimõtte rikkumiseks tuleks pidada seda, kui ebavõrdset kohtlemist ei ole võimalik põhiseaduslikult õigustada.20 Ehk Riigikohus on leidnud, et põhiseaduse § 12 puhul on tegu  lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis on piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel.21 Eelkõige on põhiõiguse rikkumisega tegu, kui see on põhiseadusevastane ehk piirang ei ole sobiv, vajalik või proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Samuti tuleb erineva kohtlemise põhiseaduspärasuse hindamiseks kaaluda kas riive intensiivsus on mõõdupärases suhtes taotletavate eesmärkide kaalukusega.22

VPTS § 1357 lõike 2 kohaselt kui üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu eelistama alaesindatud soost kandidaati. Siin kehtestatakse nn positiivne erimeede ehk kohustus võrdsete kandidaatide puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati.

RVS § 80¹ lõike 3 punkti 2 muudatuse kohaselt peab nimetamiskomitee arvestama riigi otsustusõigusega äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu eesmärki ning nõudeid, et kolme liikmega nõukogudes oleks alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt üks kolmandik ning nelja ja enama liikmega nõukogudes vähemalt kaks viiendikku.

I. Puudutatud isikud: isikuid, kes kandideerivad aktsiaemitendi või riigi äriühingu juhtorganisse.

Võrdsuspõhiõigust ei rikuta kandideerimisel, mil igaühel olenemata soost on võrdne võimalus kandideerida juhtorganitesse. Siinjuures on kandideerimine puutumuses üldise vabaduspõhiõigusega, mis tuleneb põhiseaduse § 19 lõikest 1 ning mille kohaselt on kaitstud vaba eneseteostus. Ka põhiseaduse § 19 lõige 1 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega otseselt keelatud.

Küsimus ebavõrdsest kohtlemisest, seega põhiseaduse § 12 riivest tekib järgmises etapis, kus võrdsete tulemustega isikute seast tuleks valida juhtorgani liige, kuid siin eelistatakse seadusest tulenevalt isikut, kes on sooliselt alaesindatud.

Võrreldavad grupid on siin erinevad sood, st naised ja mehed. Neid koheldakse erinevalt, olenevalt milline sugu on juhtorganites alaesindatud. Seega ei ole ebavõrdse kohtlemise eelduseks tingimata üks sugu, nt et naised on alati eelistatud.

VPTS-i § 1357 lõike 2 positiivne erimeede ja RVS muutmine on kahtlemata sobiv meede aitamaks kaasa eesmärgile, et aktsiaemitentide ja riigi äriühingute juhtorganites oleks rohkem alaesindatud soost kandidaate, kuna olukorras, kui on mitu võrdselt kandidaati, kes on kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, eelistatakse alaesindatud soost kandidaati. Alaesindatud soost isikule ei pea andma eelist olukorras, kus tema kvalifikatsioon ei ole samaväärne teisest soost isikuga.

Samuti võib sätet pidada vajalikuks, kuna vaatamata senistele püüdlustele tagada mõlemast soost isikutele võrdsed õigused, sh ligipääs haridusele ja tööturule, näitab statistika, et Eestis on naised jätkuvalt aktsiaemitentide juhtorganites selgelt alaesindatud, vt ka seletuskirja 6. osa „Seaduse mõjud“.

Meetme proportsionaalsuse tagavad kehtestatava positiivse erimeetme sisu ja ajaline kestvus. Positiivse erimeetme kohaldamine eeldab, et alaesindatud soost kandidaati eelistatakse olukorras, kus tema kvalifikatsioonid, pädevus, suutlikkus on samaväärne muust, kui alaesindatud soost isikuga.

Põhiõigusesse sekkumine ei ole ulatuslik, kuna puudutab nii meeste kui naiste alaesindatust ning isegi ühe ja sama juhtorgani korral võib alaesindatus olla kord meeste, kord naiste suhtes kaldu, nii et oleks vaja sekkuda. Samuti ei sekkuta juhtorgani liikmeks kandideerimisse, st igaüks võib kandideerida juhtorganisse, ainult võrdsete tulemuste korral eelistatakse alaesindatud soost isikut. Ka ei ole riive intensiivne, sest selliseid juhtorganeid, millele abinõu kohaldatakse, ei ole palju. Eelnõu kohaldub Eestis seadusena rakendamise hetkel 12 aktsiaemitendile ja 15 riigi äriühingule, täpsemalt seletuskirja 6. osas „Seaduse mõjud“.
Siinjuures ei pruugi igal juhtorgani liikme valimisel ka sellist olukorda tekkida, kus kandidaadid oleksid võrdsed. Kuna juhtorganite liikmed vahetuvad võrdlemisi harva ja eelnõu ei sunni ka eesmärgi saavutamiseks aktsiaemitente enda juhtorganite liikmeid nö välja vahetama, siis mõju on ebaregulaarne ja harv.
Tuleb arvestada, et nimetatud positiivse erimeetme rakendamise aeg on piiratud ja rakendub vaid 12 aastat (1. juuli 2026 kuni 31. detsember 2038) ning sedagi vaid juhul kui aktsiaemitent ei täida endale seatud soolise tasakaalu eesmärke. RVS muudatusega kehtestatavale juhtorgani koosseisu soolisele tasakaalule ajalist piirangut ei kehtestata.

Eelnevale tuginedes võib VPTS-i § 1357 lõike 2 esimeses lauses sätestatud positiivset erimeedet ja RVS § pidada PS §-ga 12 kooskõlas olevaks.

II. Puudutatud isikud: äriühingud, kes on aktsiaemitendid

Kuigi põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohaliku omavalitsuse kohustus, st ka põhiseaduse § 12 on suunatud riigi vastu, on antud juhul põhiõiguste tagajad eraõiguslikud juriidilised isikud. Eelnõu riivab eraõigusliku juriidilise isiku vabadust, kuna ta on kohustatud juhtorganite liikmete valikul soolise tasakaalu nõudeid järgima. Põhiseaduse § 9 lõike 2 kohaselt laienevad Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega.

Põhiseaduse §-s 13 sätestatud üldine kaitseõigus on igaüheõigus, mis peab olema tagatud kõikidele isikutele võrdselt ja seondub seetõttu PS § 12 lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega, aga ka järgnevate alltoodud põhiõigustega.

Põhiseaduse § 19 lõike 2 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Sätte kohaselt võib seadus kehtestada vastavad piirangud ning kui need ei ole põhiseadusega vastuolus, siis nad on lubatud. Antud juhul kitsendatakse vabadust valida vabalt liikmeid juhtorganitesse.

Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samas on Riigikohus korduvalt märkinud, et Põhiseaduse § 32 lõike 2 teine lause näeb omandiõiguse piiramiseks ette lihtsa seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus.

Puudutatud isikud ei ole riigi äriühingute juhtorganite liikmeid nimetav nimetamiskomitee. Kuigi RVS muutmise puhul puudutab riigi äriühingute juhtorganite liikmete nimetamist nimetamiskomitee, kellele see ülesandeks on pandud RVS § 80¹ lõikest 2 tulenevalt, siis kuna tegemist on seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud haldusorganiga, ei saa tema puhul rääkida põhiõiguste teostamisest. RVS § 4 lõikest 4 tulenevalt on riigivara valitsejal (nt ministeerium) kõik seadusest tulenevad omaniku, aktsionäri, osaniku, äriühingu asutaja õigused ja kohustused. Kuna selliste äriühingute omaniku õiguste ja kohustuste teostaja on riigivara valitseja (nt ministeerium), ei saa rääkida tema põhiõiguste riivamisest, mistõttu ei ole ta ka puudutatud isik.

Võrreldavad grupid on äriühingud, kes peavad oma juhtorgani liikmete valimisel järgima soolist tasakaalu ja äriühingud, kes ei pea.

Meede on sobiv, et saavutada sooline tasakaal juhtorganites. Sooline tasakaal on vaja saavutada lähtudes põhiseaduse aluspõhimõtetest. Meetme tulemusena ei peaks halvenema aktsiaemitentide ega riigi äriühingute juhtimine võrreldes teiste äriühingutega, kuna sooline eelistus alaesindatud soo puhul tehakse juhul, kui on mitu võrdset kandidaati, kes on erinevast soost. Seega esmane, mida iga äriühing juhtorgani liikme valikul vaatab, on ikkagi juhtorgani liikme kandidaadi oskused, pädevus ja ametialane suutlikkus.

Meede on vajalik, kuna kuigi on äriühinguid, kus ka ilma seaduse sekkumiseta järgitakse juhtorganite soolist tasakaalu, siis ilma seaduse sekkumiseta ei ole võimalik seda kindlalt tagada. Tavaliselt on äriühingu juhtorganite valimine sisemine protseduur, mille käigus otsustatakse, keda eelistada juhtorgani liikmena. Juhtorgani liikme peab otsustama eraõigusliku juriidilise isiku üldkoosolek või nõukogu. VPTS-i täiendused sätestavad juba eelpool kirjeldatud kohustuse teatud piiratud juhtudel rakendada nn positiivset erimeedet ehk võrdsete juhtorgani kandidaatide puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati. Eelnimetatud sättega vastuolus olev aktsiaemitendi üldkoosoleku otsus on tühine – ehk piiratakse mõnevõrra aktsiaemitendi omanike otsustusvabadust. Tühisuse sätte eesmärgiks on tagada, et täidetakse nn positiivse erimeetme rakendamist igal juhul.

Meede on proportsionaalne, kuna juhtorgani liikme valimist ei tule äriühingutes ette liiga tihti. Otsuse tegemine, kes valida juhtorgani liikmeks, tuleb nii või teisiti ära teha ka nendes äriühingutes, kus juhtorganite soolise tasakaalu nõuet ei ole. Alaesindatud soost kandidaati eelistatakse olukorras, kus tema kvalifikatsioonid, pädevus, suutlikkus on samaväärne vastassoost kandidaadiga.

Positiivse erimeetme rakendamise aeg on piiratud ja rakendub vaid 12 aastat (1. juuli 2026 kuni 31. detsember 2038) ning sedagi vaid juhul kui aktsiaemitent ei täida endale seatud soolise tasakaalu eesmärke. RVS-s juhtorgani liikmete valimisel soolise tasakaalu järgimisele ajalist piirangut ei ole, kuid riivet riigi äriühingutele sellisel kujul ka ei ole, kui harilikule äriühingule.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus kavandatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas olevaks.

5. TERMINOLOOGIA
Direktiivi ülevõtmisega seoses ei lisata Eesti õigusesse uusi termineid.

6. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid.

Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendab seletuskirja lisas esitatud tabel.

7. Seaduse mõjud
Eelnõu sihtrühm on Eestis registreeritud suured aktsiaemitendid ja riigi osalusega ettevõtjad.
Kavandatav meede nr 1: soolise tasakaalu eesmärgi ja meetmete rakendamine Eestis registreeritud aktsiaemitentidele
Mõju valdkond I
Eestis registreeritud aktsiaemitendid
Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetavad direktiivi sätted aitavad kaasa soolise tasakaalu saavutamisele Eestis registreeritud aktsiaemitentide juhtorganites.
Eelnõu kohaldamisala on piiratud isikute ringiga. Eelnõu sihtrühm on Eestis registreeritud suured aktsiaemitendid, kes on noteeritud Eesti börsil. Eelnõu ettevalmistamise ajal on Nasdaq Balti põhinimekirjas 18 Eestis registreeritud aktsiaemitenti. Neist direktiivi mõttes suurteks aktsiaemitentideks klassifitseerub 12. Hetke seisuga täidavad 12 suurest aktsiaemitendist viis eelnõus toodud eesmärki (eesmärk 1), et nõukogust moodustaks alaesindatud soost isikud 40%, ehk peaaegu pooled aktsiaemitendid täidavad juba täna eelnõus üht võimalikku valitavat eesmärki. Kolmel aktsiaemitendil moodustavad alaesindatud soost isikud nõukogust ja juhtkonnast kokku vähemalt 33% (eesmärk 2).
Lisaks on Eestis kuus väikese või keskmise suurusega aktsiaemitenti, kes eelnõu kohaldumisalasse täna ei kuulu, kuna neil on alla 250 töötaja ja aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või nende aastabilansi kogumaht ei ületa kokku 43 miljonit eurot. Potentsiaalselt võivad väikese või keskmise suurusega aktsiaemitendid ühel hetkel eelnõu kohaldumisalasse kuuluda, kui nende ettevõtlus peaks laienema piisavalt, et eelnõu kohaldamisalasse kuuluda. Eelnõu on piiratud ajalise kohaldamisega: sätteid rakendatakse alates 2025. aasta algusest kuni 2038. aasta 30. detsembrini.

Mõju ulatus: keskmine. Eelnõust tuleneb eelkõige teabe esitamise kohustus, millega tuleb suurtel aktsiaemitentidel mõnevõrra kohaneda: esiteks peavad aktsiaemitendi aktsionärid valima ühe eelnõus ettenähtud nn soolise tasakaalu eesmärgi, mille poole peab aktsiaemitent püüdlema. Suurtele aktsiaemitentidele hakkab kehtima teabe andmise kohustus – valitud eesmärgi kohta peab kord aastas teabe avaldama enda kodulehel ja teavitama Finantsinspektsiooni. Sellest tulenevalt suureneb mõnevõrra halduskoormus. Sätete kehtivusaja hilisemas etapis (pärast 2026. aasta 30. juunit) võib vähesel määral teabe andmise kohustus suureneda juhul kui aktsiaemitent ei täida endale seatud kohustusi. Samas ei kohusta eelnõu vahetama välja nõukogu või juhatuse liikmeid, samuti ei nähta ette trahve või muid karistusi juhuks kui aktsiaemitent ei täida endale võetud soolise tasakaalu eesmärke.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Kokkupuude mõjuga on regulaarne, aga mitte igapäevane. Nagu eelpool välja toodud, siis peab aktsiaemitent andma ülevaate enda juhtorganite soolisest jaotusest kord aastas avaldades selle enda kodulehel ja esitades selle info Finantsinspektsioonile. Avaldumise sagedus võib suureneda, jäädes siiski ebaregulaarseks, juhul kui aktsiaemitent ei täida endale võetud kohustusi ja peab hakkama rakendama läbipaistvaid värbamispoliitikaid. Kuid kuna juhatuse liikmed valitakse kuni kolmeks aastaks ja nõukogu liige viieks aastaks, siis ei ole alust arvata, et juhatuse või nõukogu liikmete vahetumine toimuks väga tihti ja põhjustaks üleliigset koormust.

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Muudatus puudutab vaid 12 aktsiaemitenti Eestis, kuigi osad mõjud (halduskoormuse vähene kasv) võib pidada negatiivseks, siis tasakaalustab seda positiivse aspektina eelduslikult parem sooline tasakaalustatud juhtorganite tasandil.

Mõju olulisus: väike. Ei kaasne vajadust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.

Mõju valdkond II
Alaesindatud soost isikud
Eelnõuga luuakse positiivne erimeede alaesindatud soost isikute esindatuse suurendamiseks suurte aktsiaemitentide juhtorganites. Eelnõuga nähakse ette meetmed, mis rakenduvad kahes osas. Esiteks, seab aktsiaemitent endale soolise tasakaalu eesmärgi ja kui seda ei täida 2026. aasta juuni lõpuks; teiseks, kui eesmärki ei täideta peab aktsiaemitent rakendama läbipaistvaid värbamispoliitikaid (VPTS § 1357 lõige 1), võrdsete kandidaatide valikus eelistama alaesindatud soost kandidaati (VPTS § 1357 lõige 2) ning alaesindatud soost isiku nõudel andma valiku tegemise kohta täpsemat teavet (VPTS § 1357 lõige 5). Seega positiivsed erimeetmed on nähtud ette ainult olukorraks, kus aktisaemitent ei täida endale seatud soolise tasakaalu eesmärki.

Mõju ulatus: väike. Muudatused mõjutavad vaid alaesindatud soost isikuid, kes potentsiaalselt kandideerivad Eestis registreeritud suurte aktsiaemitentide juhtorganitesse. Kuna taolisi aktsiaemitente on vähe (hetkel 12) ning nõukogu ja juhatuse liikmed vahetuvad võrdlemisi harva (vastavalt umbes 5 ja 3 aasta järel), siis alaesindatud soost isikute hulgast mõjutab eelnõuga kehtestatav positiivne erimeede väikest hulka. Samas kuna erimeede julgustab aktisaemitente juhtorganites liikuma soolise tasakaalu poole, siis kuigi mõju on väike, on see siiski positiivne.

Mõju avaldamise sagedus: väike. Eelpool juba välja toodud, et eelnõu kohaldub Eestis 12-le aktsiaemitendile. Eelkõige võib mõju avaldada just juhtorgani liikme värbamise protsessis. Kuna juhtorganite liikmed vahetuvad võrdlemisi harva ja eelnõu ei sunni ka eesmärgi saavutamiseks aktsiaemitente enda juhtorganite liikmeid nö välja vahetama, siis mõju on ebaregulaarne ja harv.

Sihtrühma suurus: väike. Aktsiaemitentide juhtorgani liikme kandidaadid moodustavad väikese osa täna juhtorganites alaesindatud soost isikute rühmast.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub.

Mõju valdkond III
Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm: Finantsinspektsioon, milles töötab 2023. a lõpu seisuga 134 töötajat; Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kelle kantseleis töötab 2024. aasta mai seisuga kokku 7 inimest.

Mõju ulatus: Eelnõus sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust vähe. Seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud. Eelkõige võib Finantsinspektsiooni koormust mõjutada eelnõus sätestatud suurem teabevahetus, sh teabe avaldamine Finantsinspektsiooni veebilehel. Samas ei ole võimalik hinnata Finantsinspektsiooni täpset töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest. Kuna Finantsinspektsiooni rahastatakse finantsjärelevalve subjektide poolt, siis ei kaasne seaduse jõustumisega täiendavat kulu riigieelarvele.
Mõju ulatus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile on väike. Eelnõu kohaselt laiendatakse voliniku pädevust, kes tulevikus edendab, analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu aktsiaemitentide nõukogudes ja juhatustes. Samas ei ole ette nähtud regulaarseid kohustuslikke tegevusi (nt raporteerimine). Pigem on tegemist suunava loeteluga. Ka siin ei ole võimalik hinnata täpset töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest.


Mõju avaldumise sagedus: väike. Finantsinspektsioonil ei tulene eelnõust olulisi uusi tööülesandeid, lisandub teabe saamisega seotud kohustused (veebilehel avaldamine, teabe esitamise kontrollimine), kuid sedagi vaid 12 aktsiaemitendi lõikes. Selline tegevus on küll regulaarne, kuid harv (kord aastas). Ei ole alust arvata, et eelnõust tulenevad kohustused võiksid põhjustada liigset töökoormust.
Mõju avaldumise sagedus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile on samuti väike, pigem ebaregulaarne ja harv, kuna voliniku kantseleile ei nähta ette regulaarseid kohustuslikke tegevusi.

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Halduskoormuse suurenemine nii Finantsinspektsiooni kui soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile on väike.

Kavandatav meede nr 2: riigi osalusega ettevõtjate nõukogude soolise tasakaalu saavutamise eesmärgi seadmine
Mõju valdkond I
Mõju riigi äriühingutele ja nimetamiskomiteele
Sihtrühma suurus: 30.04.2024 seisuga on kõigis riigi osalusega äriühingute nõukogudes summaarselt alaesindatud soost isikuid (naisi) 28%. Äriühingute lõikes on:
• 3 ühingus 50%
• 2 ühingus 40%
• 8 ühingus 33%
• 8 ühingus 25-30%
• 3 ühingus 10-20%
• 4 ühingus 0%.
Eelkõige mõjutavad eelnõu muudatused neist 15 riigi äriühingut, kus täna ei ole eelnõus toodud eesmärk täidetud ja mis peavad rakendussätetes toodud tähtajaks eesmärgi saavutama. Eesmärgi saavutamiseks tuleks 14 nõukogus (ehk 50% nõukogudest) asendada üks mees ühe naisega ning kahes nõukogus asendada kaks meest kahe naisega (-18M, +18N).
Samas mõjutavad muudatused äriühinguid, kes täna eelnõus seatud eesmärki juba täidavad, kuna soolist tasakaalu tuleb edaspidi jälgida püsivalt ka nõukogu liikmete vahetumisel tagamaks, et sooline tasakaal nõukogus püsiks.

Mõju ulatus: väike, kuna riigi äriühingute käitumises erilisi muutusi eelnõu sätted kaasa ei too ning puudub vajadus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Nagu eelpool mainitud, siis mitteametlikult on riigi äriühingute nimetamiskomitee juba võtnud arvesse soolise tasakaalu eesmärki.

Mõju avaldamise sagedus: väike, kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv, kuna kokkupuude tekib vaid riigi äriühingu nõukogu liikmete vahetumise ajal, mil nimetamiskomitee peaks hindama, kas RVS-is seatud eesmärk on täidetud.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike, sealhulgas ei ole mõju riigieelarvele.


8. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD
Eelnõu rakendamise mõju riigieelarvele on kaudne. Koormuse tõus riigieelarvele on pigem ebatõenäoline. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende kulude tõusmisega ei kaasne.

Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Avaliku sektori, nt Rahandusministeeriumi ametnike töökoormus, jääb samaks.

9. RAKENDUSAKTID
Käesoleva seadusega ei kehtestata rakendusakte.

10. SEADUSE JÕUSTUMINE
Seadus jõustub 2024. aasta 28. detsembril. Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva direktiivi artikli 11 lõikest 1.

11. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, FinanceEstoniale, Eesti Pangaliidule, Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Advokatuurile, kohtutele, Nasdaq Tallinn AS-ile, kõigile Nasdaq Balti põhinimekirjas olevatele Eesti ettevõtjatele (Tallink Grupp, Tallinna Kaubamaja Grupp, Silvano Fashion Group, Infortar, Ekspress Grupp, Harju Elekter, LHV Group, Merko Ehitus, Nordecon, Tallinna Sadam, Coop Pank, Tallinna Vesi, PRFoods, Enefit Green, Pro Kapital Grupp, Hepsor, Arco Vara, EfTEN Real Estate Fund).


____________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)
LISA. EL direktiivi ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid

EL õigusakti artikkel
Seadus
Eesti seaduse säte
Selgitus
Artikkel 1
-
-
Eesmärk
Artikkel 2
VPTS
§ 1355

Artikkel 3
-
-
Mõisted
Artikkel 4
VPTS
§ 1355 lg 1

Artikkel 5(1)
VPTS
§ 1356 lg 1

Artikkel 5(2)
VPTS
§ 1356 lg 2

Artikkel 5(3)
VPTS
§ 1356 lg 3

Artikkel 6(1)
VPTS
§ 1357 lg 1

Artikkel 6(2)
VPTS
§ 1357 lg 2

Artikkel 6(3)
VPTS
§ 1357 lg 5

Artikkel 6(4)
VPTS
§ 1358

Artikkel 6(5)
VPTS
§ 1357 lg 4

Artikkel 7 (1)
VPTS
FIS
VPTS § 1359 lg 1 ja lg 4
FIS § 53 lg 4 p 5

Artikkel 7 (2)
VPTS
§ 1359 lg 2

Artikkel 7 (3)
VPTS
§ 1359 lg 3

Artikkel 7(4)
-
-
Kohaldub kui liikmesriik kasutab artikkel 12 toodud erandit
Artikkel 8
VPTS
1357 lg 3, § 23790, § 23791

Artikkel 9
-
-
Miinimumnõuded
Artikkel 10
VõrdKS
§ 16 p 10

Artikkel 11
-
-
Ülevõtmine
Artikkel 12
-
-
Artikli 6 kohaldamise peatamine – sätestab tingimused, mis juhul loetakse direktiivi eesmärgid selles riigis täidetuks; EE ei täida artikkel 12 kohaldamise eeldusi
Artikkel 13
-
-
Läbivaatamine
Artikkel 14
VPTS
§ 2729

Artikkel 15
-
-
Adressaadid