Kiri

LISA 2 - Lühiülevaade maksejõuetuse põhjustest, võlgniku lähikondsete käitumisest ja

raamatupidamise korraldamisest

Ehitussektoris tegutsenud varatud võlgnikud ise märkisid pankrotiavaldustes maksejõuetuse

põhjusena:

1) Covid-19, materjalide hinnatõus, Ukraina sõda - 41% juhtudel

2) üsna palju ehitussektori ettevõtted olid „nn likvideerijate“ käes ning nad polegi

maksejõuetuse põhjuseid pankrotiavaldustes välja toonud (NB! ehitussektoris oli

„firmamatjaid“ kõige rohkem) ehk et pankrotiavaldusesse pandi lihtsalt märge – „ei

suuda täita kohustusi või majandustegevus on lõppenud“ - 41% juhtudel

3) Lisaks ei olnud võlgnikul varalist katet, et toime tulla ootamatult suure kohustusega

nagu näiteks suures summas kohtuotsusega määratud kohustus (kohtus kaotus, aga

polnud äriplaanis arvestatud väljaminekuga) või ka maksumenetlus (st jäädi

maksupettusega vahele) - 8%,

4) ostjad jäävad võlgnikele võlgu - 10%.

Ajutine haldur märkis enda ajutise halduri aruandes ehitussektoris maksejõuetuse põhjusi

võlgniku arvamusest veidi erinevalt:

1) covid-19, materjalide hinnatõus, Ukraina sõda - 32% juhtudel ja lisaks veel

oskamatust äri teha - 5%

2) ajutise halduri märge „ei olnud võimalik maksejõuetuse põhjust tuvastada või muu

asjaolu“ - 14%

3) kohtuotsus võlgniku vastu - 3% ja maksupettus - 11%

4) ostjad jäävad võlgnikule ise võlgu - 10%

5) lisaks tulid ettevõtte üleminek, teadlik kahjustamine, vara võõrandamine, raha

väljaviimine, rasked juhtimisvead - 25%

Maksejõuetuse teenistuse läbiviidud ehitussektori võlgnike maksejõuetuse põhjuste analüüsi

tulemusena selgus, et raskused saavad alguse võibolla objektiivsetest põhjustest, kuid

tegevused, mis seejärel ette võetakse on otseselt võlgnikku ja võlausaldajaid kahjustav ning

seejärel ettevõte sisuliselt hüljatakse (kuskil 45% juhtudel)

Raamatupidamine on ehitussektoris 60% võlgnikel puudulik või pole juriidilisest isikust

võlgniku raamatupidamist üldse võimalik leida. Raamatupidamine puudus.

Maksejõuetuse tuvastatud põhjused ehitussektoris olid:

1) Covid-19, materjalide hinnatõus, Ukraina sõda - 24% juhtudel ja lisaks veel

oskamatus äri teha - 19% juhtudel

2) „ei olnud võimalik maksejõuetuse põhjust tuvastada või muu asjaolu“ - 11%

juhtudel

3) jõustunud kohtuotsus ja maksupettus olid pigem raha väljaviimine või

ettevõtte üleminek – ehk kuigi oleks võimekus kohtuotsusega määratud nõue

tasuda siis võeti suund ettevõtte varatuks tegemisele ning lähikondsete

nõuetega loodi maksejõuetus. Maksupettus ise oli äriplaani osa, kus sellise

ärimudeliga loodeti saada turul eelis.

4) ostjad ise jäävad võlgnikele võlgu (ostja maksevõimetus) - 8%

5) vara võõrandamine, raha väljaviimine, võlgniku kahjustamine, ettevõtte

üleminek, huvi puudus - 38% juhtudel.

Jaemüügisektoris tulid maksejõuetuse põhjustena esile covid-19, sanktsioonid, hinnatõus,

Ukraina sõda, üürileandjate nõuded, klientide vähesus, personali nappus, millele aitasid kaasa

ligi pooltel juhtudel halb planeerimine, oskamatus äri teha ja läbimõtlemata äriplaan.

Toitlustamise sektoris olid maksejõuetuse põhjusteks üürileandja nõuded, covid-19 tõttu

klientide vähesus, hiljem ka personali probleemid, tänava remont Tallinnas, halb asukoht - raha

väljaviimist oli siin teenistuse hinnangul pigem vähe, mis võib olla tingitud sularaha käibest,

oli läbimõtlemata äriplaane, et kas söögikohal on ikka sellises konkreetses asukohas piisavalt

palju kliente äriplaani täitmiseks.

Arvutisüsteemide haldus ja programmeerimine on valdkond, kus raamatupidamine on

üldjuhul peetud ja olemas, aga start-upi rahastamine lõpeb (investorid loobuvad) ning müügini

või toote kasutuseni st ostvate klientideni ei jõuta. Samuti on selles sektoris seotud isikute

(võlgnike lähikondsete) nõudeid ning loodud digitaalse toote kasutusvaldkond ka väga ähmane.

Võlgniku vara hindamine keeruline.

Maksejõuetuse teenistuse analüüsimisel muutuvad oluliseks vastutuse kvalifitseerimiseks need

varatu äriühingu nimel tehtud teod/toimingud, mida ilmnenud probleemide (st makseraskuste)

korral varatutes ühingutes omanike, juhtide endi või omanike/juhtide suulistel ja kirjalikel

korraldustel edasi hakatakse tegema. Maksejõuetuse teenistus vaatab ka seda, kas ja kuidas

inimeste käitumine muutus, muutub või mitte. Näiteks, kes vajutas E-Maksuametis

deklaratsiooni esitamiseks nuppu „esita“, kes võttis töötajaid makseraskuste ilmnemisel hoopis

juurde, kes tegi raamatupidamisprogrammis millal ja mille alusel kandeid, muutis kandeid,

milline oli äriühingu kvaliteedijuhtimise süsteem enne makseraskuste tekkimist ja milline pärast

jne

Maksejõuetuse teenistus võttis 2023.a suuliselt ja kirjalikult ühendust nii endiste juhatuse

liikmete (st „firmamatja teenuse klientidega“) kui ka pankrotiavalduse esitanud juhatuse

liikmetega ning ka erinevate võlausaldajatega konkreetsetes menetlustes asjaolude välja

selgitamiseks. Samuti küsis Maksejõuetuse teenistus infot saneerimisnõustajatelt,

ajutistelt halduritelt ja (kohtu poolt määratud) likvideerijatelt.

Üldistatud leiud:

1) Juhul kui äriühingus on mitu juhatuse liiget, siis reeglina tekivad väidetavalt lahkarvamused

ja üks osapooltest teeb endale varsti eraldi äriühingu.

2) Võlausaldajad arvavad, et võlgnikul läheb äri ühel hetkel lihtsalt käest ära (st puudub

kvaliteedijuhtimissüsteem), kas äri kasvab liiga kiiresti liiga suureks, et ei jõua hallata (puudulik

kvaliteedisüsteem, sisekontroll) või ise minnakse liiga uhkeks (priiskavaks) firma rahadega

kätte ära.

3) Võlausaldajad ise kasutavad aina rohkem täiendavate tagatiste võtmise nõudeid mistahes

lepingu sõlmisel või ka juhatuse liikmete /omanike isiklikku käendust. Tavalised (ilma

tagatiseta) võlausaldajad ei looda traditsioonilise võistleva pankrotimenetluse kaudu enam

ammu midagi võlgnikult kätte saada.

4) Paljudes varatutes ühingutes on võlausaldajatel juba solidaarsed nõuded varatu äriühingu

juhatuse liikmete vastu, samas on paljudel juhatuse liikmetel ka endal täitemenetlused või

füüsilise isiku pankrot (võlgadest vabastus) käimas.

5) Võlgnik (tema lähikondlane) ise on Maksejõuetuse teenistusega peetud vestluse alguses

pigem kidakeelne ja üldjuhul tuuakse välja rohkem emotsionaalset poolt, st kuidas

ebaõnnestunud äriplaan või kogu äri (ettevõtluses osalemine) on neile isiklikult rängalt

mõjunud (tervis, suhted, staatuse kaotus, raha kaotus), korrektsest raamatupidamisest,

majandusaasta aruannete sisust ja täpsetest numbritest on võlgniku lähikondsetega pigem

keerulisem rääkida ja see viitab ka nõrgale äriplaanile ning majanduslikult läbi

arvutamata/mõtlemata tegevusele.

Maksejõuetuse teenistus leidis, et vara võõrandatakse ja raha viiakse välja mitte ainult

äriühingu lõpus vaid ka kogu äriühingu äritegevuse kestel. On äriühinguid, mida luuakse

kuritegeliku tegevuse peitmiseks. Näiteks, äriühingut ennast kasutatakse üksnes isikliku

(inimese) rahakotina, kuna ainuosanikul/juhatuse liikmel on täitemenetlused, või viiakse raha

lihtsalt teiste ettevõtete kaudu kuhugi välja. Palju kasutatakse makseteenuseid pakkuvaid

teenuse osutajaid ja digitaalseid Eestis mitte registreeritud krediidiasutusi st näiteks Wise,

Paysera, Revolut, N26, Lightyear jne.

Osad varatud äriühingud hakkavad kasutama maksude väärarvutamist, maksude deklareerimata

ja tasumata jätmist, kuid ka uue loodud ettevõtte soodustamist deklareerides maksukohustuse

niikaua kui võimalik ainult vanasse ettevõttesse (jättes selle lõpuks maha).

Maksudega manipuleerimist suutis Maksejõuetuse teenistus tuvastada ca 26% varatu

äriühingu juhtudes aastal 2023. Maksejõuetuse teenistuse hinnangul võiks Eesti riik ise

võlausaldajana reageerida senisest tunduvalt kiiremini võlgnike maksejõuetusele ning

esitada pankrotiavaldusi (riigilõivu tasumiseta) Eesti majanduskeskkonnast

maksejõuetute juriidiliste isikute eemaldamiseks (näiteks Maksu- ja Tolliamet, riiklike

toetuste jagajad EIS, MES, PRIA ja muud järelevalve asutused).

Oli ka lihtsalt ettevõtte lõpetamise vajadust, kuna võlgnik kartis tulevikus tekkida võivaid

nõudeid (nt ehitusgarantiist tulenevad nõuded korteriühistu kasuks ebakvaliteetselt tehtud

ehitustöö eest).

Varatute juriidilisest isikust võlgnike raamatupidamiskohustuse korraldamine ja nõuete

täitmine:

Raamatute pidamiseks kasutatavad varatud äriühingud üldjuhul raamatupidamise ettevõtte

teenuseid ja tasutakse teenuse eest arveid. Raamatupidajat endal tööl (palgal) ei hoita.

Raamatupidamisandmed on mingis tarkvarasüsteemis ja neid on mistahes isikul või

järelevalveasutusel raske kätte saada.

Üldjuhul kui tekivad võlgnevused, siis jäetakse ära ka raamatupidamine. Parem on mitte midagi

omada ega näidata.

Raamatupidamisteenust osutavad äriühingud ei taha anda dokumente, kuna on võlgnevused

ning võlgniku juhatus ei esita andmeid ajutisele haldurile / pankrotihaldurile ega Maksejõuetuse

teenistusele.

Raamatupidamise tarkvaraprogrammide haldajad ja raamatupidamise teenust osutavad

ettevõtted on erineva käitumise ja koostöövalmidusega riiklikus järelevalves:

a) Näiteks vastas ühes pankrotimenetluses raamatupidamistarkvara ettevõte, et tema teeb

peakasutajale õigused, milleks on raamatupidamisteenust osutav ettevõte üldjuhul ja too

ettevõte teeb omakorda oma klientide (ehk meie mõistes varatute äriühingute)

raamatupidamiskasutajad nö allkontod ja sellele juurdepääsu saab anda ka ainult

raamatupidamisteenust osutav ettevõte. Ehk raamatupidamistarkvara ettevõte ise ei saa anda

kasutajaõiguseid otse pankrotihaldurile ega Maksejõuetuse teenistusele.

b) Teises pankrotimenetluses vastas raamatupidamisteenust osutav äriühing, et nad kustutasid

ära võlgniku raamatupidamisandmed, kuna võlgnik jäi võlgu ja kui midagi paberil oli, siis need

anti võlgnikule tagasi. Kasutati teise raamatupidamistarkvara ettevõtte tarkvara, millele on

võimalik tarkvaraettevõtte kaudu saada juurdepääsu, kuid ka nemad hoiavad alles ainult kuskil

6 kuud andmeid ja siis kustutavad ära või käesolevas kaasuses oli siis nii, et

raamatupidamisfirma oli ise raamatupidamisandmed ära kustutanud ehk varatu äriühingu vara

hävitanud.

c) Kolmandas pankrotimenetluses - tarkvaraettevõtte tarkvarale on võimalik saada ligipääsu,

kuid nad hoiavad andmeid alles mingi teatud aja ja seejärel tahavad saada tasu andmete

hoidmise eest haldurilt või Maksejõuetuse teenistuselt teenustasu.

d) Neljandas kaasuses vastas raamatupidamisteenust osutav ettevõte, et „kuna koht

raamatupidamistarkvaras on tasuline, siis kliendiga lepingu lõpetamise korral andmeid

andmebaasi ei salvestata. Võime need teile järelevalve jaoks taastada, kuid see võtab palju aega.

Arvestame hetkel meie majandusseisundi ja oma ettevõtte suure töökoormusega, mistõttu

selliste andmete taastamine võib toimuda vaid alles 2024. aasta I kvartalis. Ettevõte oma

dokumentide järele ei ole tulnud meie juurde ja annaks need dokumendid hea meelega

Maksejõuetuse teenistusele.“

LISA 3 - JÄRELEVALVEORGANITE ARVAMUSED MAKSEJÕUETUSVALDKONNAS JÄRELEVALVE TEOSTAMISE

(VÕIMALIKKUSE) OSAS

Maksejõuetuse teenistuse

küsimused (17.08.2023 nr

12-1/2023-007-8)

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koja kutsekogu juhatuse vastused -

(7.09.2023 nr 3-9.2/40-1

(digiallkirjastatud 11.09.2023)

Maksejõuetuse teenistuse

küsimused (15.08.2023 nr

12-1/2023-023-4)

Eesti Advokatuuri (juhatuse) vastused –

(14.09.2023 nr 1-2/620-1)

1) Eeldame, et

Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja

kutsekogu juhatus on

väidetavalt seisukohal, et

pankrotiseaduse paragrahvis

54 nimetatud riigi nimel

avalikke ülesandeid täitvad

füüsilised isikud ei ole

ametiisikud ega

ametiseisundit omavad

isikud.

Kellena Koja juhatus kui

haldusjärelevalveorgan neid

haldusjärelevalvet teostades

seni on käsitlenud, mille

alusel ning kellena on Koja

aukohus neid algatatud

distsiplinaarmenetlustes

käsitlenud, mille alusel?

1. Küsimusele ei ole võimalik

vastata, kuna esitatud eeldus ei

vasta tegelikkusele. Kutsekogu

juhatus on seisukohal, et

pankrotihaldur ei ole ametnik

klassikalises tähenduses, tema

sotsiaalsed garantiid ja regulaarselt

tagatud tasu ei ole ametnikuga

võrdväärsed ning pankrotihaldur

täidab vaid riigi antud funktsioone

(tavaliselt on tegemist eraisikuga,

kes võib olla nii ettevõtja kui ka

palgaline töötaja näiteks

advokaadi- või audiitoribüroos),

kuid ei tegutse riigi nimel.

Pankrotihaldur teeb oma

toimingud ja otsused enda nimel

seadusega antud pädevuse piires

ning tegutseb nendes piirides

ametiseisundit omavana. Nendele

põhimõtetele toetub ka

pankrortihaldurite ja

saneerimisnõustajate hea

kutsetava.

1) Eeldame, et Eesti

Advokatuuri juhatus on

väidetavalt seisukohal, et

pankrotiseaduse paragrahvis

54 nimetatud riigi nimel

avalikke ülesandeid täitvad

vandeadvokaadist füüsilised

isikud ei ole ametiisikud ega

ametiseisundit omavad

isikud.

Kellena Eesti Advokatuuri

juhatus kui

haldusjärelevalveorgan neid

haldusjärelevalvet teostades

seni on käsitlenud, mille

alusel ning kellena on Eesti

Advokatuuri aukohus neid

algatatud

distsiplinaarmenetlustes

käsitlenud, mille alusel?

1. Selgitame esmalt, et advokatuur on küll

avalik-õiguslik isik, kuid tema organid ei

ole haldusorganid ning advokatuuri juhatus

ega aukohus ei teosta vandeadvokaatidest

pankrotihaldurite üle haldusjärelevalvet.

Advokatuur juhindub oma tegevuses

seadustest, advokatuuri organite

õigusaktidest ja headest tavadest.

Advokatuuri pädevuses on muuhulgas

järelevalve advokatuuri liikmete

kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete

täitmise üle.

Advokatuuri organite otsused oma

tegevuse tulemusena on vaidlustatavad

haldusaktidena ning allutatud halduskohtu

kontrollile, kuid advokatuur ei ole

riigiasutus ega haldusorgan.

AdvS § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on

advokatuurile seadusega antud avalik-

õiguslik staatus teatud funktsioonide tõttu,

kuid organisatsiooni põhiolemust

väljendab AdvS § 2 lg 1: Eesti Advokatuur

on 1919. aasta 14. juunil asutatud

advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel

tegutsev kutseühendus õigusteenuse

osutamise korraldamiseks era- ja avalikes

huvides ning advokaatide kutsealaste

õiguste kaitsmiseks. Algselt täielikult

eraõiguslikule organisatsioonile on juurde

antud avalikõiguslikud funktsioonid ja

seega Eestis rakendatakse dualistlikku

mudelit, kus eraõiguslik advokaatide

kutseorganisatsioon on kombineeritud

regulaatori funktsiooni ja avalike huvidega

(erinevalt näiteks Taanist või

Ühendkuningriigist, kus on selleks

paralleelselt kaks eraldi organisatsiooni).

Dualistliku mudeliga haakub ka

advokatuuri organisatoorne ülesehitus, kus

tähtsaim organ on riigist täiesti sõltumatu

advokatuuri üldkogu, kus liikmed

omavalitsuslikel põhimõtetel ja

demokraatlikul teel otsustavad, millisele

kõrgendatud standardile liikmete tegevus

peab vastama kutseühingu sisemistest

huvidest lähtuvalt (näiteks eetikakoodeksi

kehtestamine), ja annavad perioodiliste

valimiste kaudu mandaadi nii juhatusele

kui ka aukohtu vandeadvokaatidest

liikmetele, et demokraatlikult üldkogu

poolt määratud põhimõtteid jõustada

üksikute liikmete suhtes ja kujundada

kutseorganisatsiooni liikmete jaoks ühtset

praktikat.

Advokaadi suhtes kehtivad seega

paralleelselt kaks tasandit, kaks standardit:

(1) riigi poolt seadusega kehtestatav

miinimumstandard (näiteks käsundi

regulatsiooniga seotud põhimõtted,

lojaalsuskohustus, AdvS sätestatud

kohustused jne), aga ka (2) advokatuuri kui

kutseorganisatsiooni sisemised nõuded,

mille kehtestamise ja sisustamise osas

riigil sõnaõigust ei ole ja mida sisustab

kutseorganisatsioon autonoomia

printsiibist lähtudes. Eelnevast tuleneb, et

kui riik kehtestab läbi seadusandluse

seadusest tulenevad nõuded, siis kehtivad

need advokaadi suhtes sellisel moel, nagu

riik on vajalikuks pidanud ja kuidas riigi

võimuharud (sh kohus) neid tõlgendavad.

Kuid advokatuuri poolt kujundatava

kutseorganisatsiooni praktika puhul ei ole

riigil pädevust advokatuuri autonoomiasse

sekkumiseks.

Küsimuses, kas vandeadvokaadist

pankrotihaldur on ametiisik, ei ole ühtset

vastust võimalik anda. Õigusteoorias on

väljendatud erinevaid seisukohti ning ka

kohtupraktika ei ole ühene. Vaieldav on

varasemas kohtupraktikas ametiisikuks

loetud pankrotihalduri (RKKK otsus nr 3-

1-1-87-98) hõlmatus ametiisiku

legaaldefinitsiooni uuest redaktsioonist.

Vastus sellele küsimusele sõltub sellest,

kas näha pankrotihaldurit avaliku ülesande

täitjana või mitte.

Advokatuuri järelevalve on olemuselt

kutseorganisatsiooni järelevalve

advokaatide kui oma liikmete, mitte kui

pankrotihaldurite üle.

Advokatuur ei teosta pankrotimenetlustes

haldusjärelevalvet.

Advokatuuri aukohtumenetlus algatatakse

juhul, kui advokaadi tegevuses ilmnevad

distsiplinaarsüüteo tunnused. Seejuures ei

ole oluline, kas need distsiplinaarsüüteo

tunnused ilmnevad tegutsedes advokaadi

või pankrotihaldurina. Advokatuuri

aukohtumenetluse seisukohalt ei ole

tähtsust, kas vandeadvokaadist

pankrotihaldurit käsitleda ametiisiku või

ametiseisundit omava isikuna. Kui tema

tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo

tunnused, on see piisav aukohtu menetluse

alustamiseks ja rikkumise tuvastamisel

karistamiseks. Seejuures hinnatakse, kas

advokaat on õigusteenust osutades olnud

sõltumatu, juhindunud seadustest,

advokatuuri organite õigusaktidest ja

otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest

ning headest kommetest ja

südametunnistusest (AdvS § 43 lg 1,

eetikakoodeksi § 4 lg 1).

2) Kas me saame õigesti

aru, kui eeldame, et Koja

kutsekogu juhatus tegeleb

pigem haldusjärelevalvega

ning Koja aukohus kui

eraldiseisev haldusorgan

paragrahvis 54 nimetatud

riigi nimel avalikke

ülesandeid täitvate füüsiliste

isikute eetika teemadega?

Kuivõrd PankrS § 70

sätestab, et Koja juhatus

valvab peamiselt

pankrotihalduri kutse

kandjate üle, siis mida see

valvamine endas seni on

tähendanud ja sisaldunud

ning mida alates

maksejõuetuse teenistuse

loomisest tähendab ja

sisaldab Teie hinnangul?

2. PankrS § 70 kohaselt on Kojas

kutsekogu juhatuse pädevuses

haldusjärelevalve ja PankrS § 71 ning

KTS § 100 kohaselt aukohtu pädevuses

distsiplinaarjärelevalve

pankrotihaldurite tegevuse üle. PankrS

§ 71 lg 3 kohaselt ei aruta ega karista

Koja aukohus distsiplinaarkorras Koja

liikmeks olevat advokaati. Koja

aukohus võib taotleda advokatuuri

aukohtult advokaadi suhtes

aukohtumenetluse algatamist.

Haldusjärelevalvel taoline erisus

puudub, st et hõlmab ka advokaatide

tegevust.

Kutsekogu juhatus viib

haldusjärelevalvemenetlused läbi

juhatuse kehtestatud haldusjärelevalve

teostamise korra järgi. Juhatus on

haldusjärelevalve defineerinud

sisehindamise ja kvaliteedi tagamise

süsteemi osana, mille abil antakse

hinnang menetluse läbiviimise

seaduslikkusele, nõuetekohasusele ja

kvaliteedile. PankrS § 70 lg 2 kohaselt

teostab kutsekogu juhatus

haldusjärelevalvet vaid talle teatavaks

saanud teabe alusel, mis annab alust

2) Kas me saame õigesti

aru, kui eeldame, et Eesti

Advokatuuri juhatus tegeleb

pigem haldusjärelevalvega

ning Eesti Advokatuuri

aukohus kui eraldiseisev

haldusorgan paragrahvis 54

nimetatud riigi nimel

avalikke ülesandeid täitvate

vandeadvokaadist füüsiliste

isikute eetika teemadega?

Kuivõrd advokatuuriseaduse

§ 46 lg 1 ja 3 sätestavad, et

Eesti Advokatuuri juhatus

valvab vandeadvokaadist

pankrotihalduri kutse

kandjate üle, siis mida see

valvamine endas seni on

tähendanud ja sisaldunud

ning mida alates

maksejõuetuse teenistuse

loomisest tähendab ja

sisaldab Teie hinnangul?

Nagu eelneva küsimuse juures selgitatud,

ei teosta advokatuuri juhatus

vandeadvokaadist pankrotihalduri üle

haldusjärelevalvet.

Pankrotihalduritest vandeadvokaadid

alluvad advokatuuri juhatuse järelevalvele

AdvS § 12 p 9 ja AdvS § 46 lg 3 kohaselt

tulenevalt oma liikmesusest advokatuuris,

mitte tulenevalt pankrotihalduriks

kinnitamisest. Juhatus kontrollib samuti

pankrotihaldurist vandeadvokaadi

vastavust advokaadile esitatavatele

nõuetele, mis tulenevad seadusest

(konfidentsiaalsuskohustus, huvide

konflikti vältimine jm). AdvS § 12 p 7

kohaselt teeb juhatus distsiplinaarsüüteo

tunnuste ilmnemisel aukohtule ettepaneku

algatada advokaadi suhtes

aukohtumenetlus. PankrS § 70 lg 1

kohaselt teostavad pankrotihaldurite, sh

vandeadvokaatidest pankrotihaldurite üle,

haldusjärelevalvet Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja (KPK) kutsekogu

juhatus ning Konkurentsiameti juures

tegutsev maksejõuetuse teenistus.

Tulenevalt PankrS § 71 lg-s 3 sätestatust ei

aruta ega karista KPK distsiplinaarkorras

koja liikmeks olevat advokaati, vaid koja

arvata, et haldur on oma kohustusi

rikkunud.

Seega korralist või plaanipärast

haldusjärelevalvet kutsekogu juhatus ei

tee.

Maksejõuetuse teenistuse tegevuse

alustamine ei ole Kojas kehtestatud

korda mõjutanud.

Koja aukohtule on KTS § 100

kohaselt pandud ülesandeks

lahendada:

1) koja otsustest ning heast ameti-

ja heast kutsetavast tulenevate

kohustuste süülise täitmata jätmise

või mittenõuetekohase täitmise

süütegusid;

2) kohtutäituri, pankrotihalduri,

saneerimisnõustaja või

usaldusisiku käitumise kohta

esitatud kaebusi;

3) kohtutäituri, pankrotihalduri,

saneerimisnõustaja või

usaldusisiku tegevuse kohta

esitatud kaebusi või

distsiplinaarasju, samuti asju,

mille on arutamiseks andnud

Justiitsministeerium.

aukohus võib taotleda advokatuuri

aukohtult advokaadi suhtes

aukohtumenetluse algatamist. Seega on

advokatuuri aukohtumenetlus, mida

viiakse läbi vandeadvokaadist

pankrotihalduri suhtes,

distsiplinaarmenetlus. AdvS § 15 lg 1

arutab aukohus advokaatide

distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega

aukohtu pädevusse antud asju.

Oleme seisukohal, et ka PankrS § 70 lg 1

nimetatud haldusjärelevalve ei ole

haldusjärelevalve selle klassikalises

tähenduses. Advokatuuri hinnangul on

tegemist distsiplinaarjärelevalvele eelneva

menetlusega, mille tulemustest tuleb

informeerida kohut ja pankrotitoimkonda

(vt PankrS § 70 lg 7). Halduri osas saab

konkreetseid mõjutusvahendeid (v.a

PankrS § 70 lg 7 nimetatud sunniraha)

kohaldada kohus ja aukohus (s.o kas KPK

aukohus või advokatuuri aukohus),

seejuures on riikliku kohtu ja

kutseorganisatsiooni sisese organi pädevus

ja mõjutusvahendid erinevad. Juhime

tähelepanu, et PankrS § 54 kohaselt tuleb

halduri tegevust vaadelda kutsetegevusena,

milleks on pankrotimenetluste läbiviimine,

tegutsemine juriidilise isiku

sundlõpetamise korral kohtu poolt

määratud likvideerijana ja

Seega ei aruta Koja aukohus mitte

ainult eetikaküsimusi.

Lisame juurde, et KTS § 97 lg 1

kohaselt kontrollib Koja

eksamikomisjon kord viie aasta

jooksul pankrotihalduri

täiendusõppe kohustuse täitmist.

Selle kontrolli võib samuti

liigitada haldusjärelevalve alla kui

internse kontrolli, kuid juhatuse

läbiviidava haldusjärelevalve kord

ega vastused Teie küsimustele

seda kontrolli ei hõlma.

saneerimisnõustajana ning õigusaktidega

pandud teiste ülesannete täitmine. Haldur

täidab oma kohustusi isiklikult ning

tegutseb seejuures võlausaldajate ja

võlgniku huvides (vt PankrS § 55 lg 1 ja

2).

3) Kas Koja kutsekogu

juhatus on arvamusel, et

saneerimisnõustajat ja

usaldusisikut saab käsitleda

riikliku järelevalve

teostajatena võlgniku

tegevuse üle?

Defineerime riiklikku järelevalvet

eksternse, haldusorgani poolt haldusest

väljapoole suunatud korrakaitsealase

tegevusena riikliku sunni kohaldamise

õigusega, kus kontrollitakse isiku

tegevuse seaduslikkust1. Riikliku

järelevalve eesmärgiks on ohtude

tõrjumine ja korrarikkumiste

kõrvaldamine. Kutsekogu juhatus on

seisukohal, et kuna ei

saneerimisnõustajal ega usaldusisikul

ei ole oma ülesannete täitmisel riikliku

sunni kohaldamise õigust, ei saa

saneerimisnõustajal ega usaldusisikut

lugeda riikliku järelevalve teostajaks.

3) Kas Eesti Advokatuuri

juhatus on arvamusel, et

vandeadvokaadist

saneerimisnõustajat ja

usaldusisikut saab käsitleda

riikliku järelevalve

teostajatena võlgniku

tegevuse üle?

Küsimuse osas, kas vandeadvokaadist

saneerimisnõustajat ja usaldusisikut saab

käsitleda riikliku järelevalve teostajatena

võlgniku tegevuse üle, ei saa võtta ühtset

seisukohta.

Saneerimisnõustaja ja usaldusisiku

pädevused ei pruugi olla piisavad, et neid

saaks käsitleda riikliku järelevalve

teostajatena. Riiklikku järelevalvet saab

teostada isik, kellele on see õigus antud

seadusega. Selliseks isikuks on

advokatuuri hinnangul maksejõuetuse

teenistus, kellele on vastav õigus antud

PankrS § 192⁹ lg 1 ja KorS alusel.

Seejuures oleme seisukohal, et

1 Vt korrakaitseseadus ja selle seletuskiri, kättesaadav Riigikogu veebilehel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-

bd9e11a940c4/korrakaitseseadus

pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi

avaliku uurimisena PankrS § 192¹¹ alusel,

ei omanda pankrotihaldur neid õigusi, mis

on PankrS § 192⁹ lg 1 ja

korrakaitseseaduse alusel maksejõuetuse

teenistusele antud (s.o KorS 3. peatüki 2.

jaos sätestatud üldmeetmeid ning sama

seaduse §-s 30, § 31 lõigetes 1–3, § 32

lõigetes 1–4 ja §-des 49–52 sätestatud

riikliku järelevalve erimeetmeid). Need

õigused jäävad teenistusele ega ole kehtiva

õiguse järgi üle antavad.

4) Kuivõrd

haldusjärelevalvega on

hõlmatud haldusorganite

kogu tegevus, siis soovime

haldusjärelevalveorganite

koostöö arendamise ja

praktika ühtlustamise

eesmärgil Teilt teavet (sh

statistilist ülevaadet),

milliste

järelevalvesubjektide

ülesannete täitmise etappide

osas (näiteks halduri

asjaasjamise st toimiku

pidamise sisuliste ja

tehniliste nõuete kontroll,

halduri büroo kontroll

ajutise halduri kui

likvideerija ülesannetes jne)

olete pankrotiseaduse § 54

4. PankrS § 70 lg 2 kohaselt teostab

Koja kutsekogu juhatus

haldusjärelevalvet halduri tegevuse üle

Koja kutsekogu juhatusele teatavaks

saanud teabe alusel, mis annab alust

arvata, et haldur on oma kohustusi

rikkunud.

Kutsekogu juhatus on

haldusjärelevalvemenetlusi teostanud

alates 2021. aastast ning nüüdseks on

lõpetatud 1 menetlus ja käimas 2

menetlust.

Haldusjärelevalve käigus on

kontrollitud:

1) pankrotihalduri tegevust

võlausaldajate teavitamisel

maksejõuetusmenetluse

algatamisest;

4) Kuivõrd

haldusjärelevalvega on

hõlmatud haldusorganite

kogu tegevus, siis soovime

haldusjärelevalveorganite

koostöö arendamise ja

praktika ühtlustamise

eesmärgil Teilt teavet (sh

statistilist ülevaadet),

milliste vandeadvokaadist

järelevalvesubjektide

ülesannete täitmise etappide

osas (näiteks halduri asja

asjamise st toimiku

pidamise sisuliste ja

tehniliste nõuete kontroll,

halduri büroo kontroll

ajutise halduri kui

likvideerija ülesannetes jne)

olete pankrotiseaduse § 54

4. Teie poolt palutud statistikat advokatuuri

juhatuse poolt teostatud haldusjärelevalve

osas ei ole võimalik anda. Nagu oleme ülal

selgitanud, ei teosta advokatuuri juhatus

vandeadvokaatidest pankrotihaldurite üle

haldusjärelevalvet. Juhatuse järelevalve ei

erista advokaate lähtuvalt selles, kes on ja

kes ei ole pankrotihaldur, vaid lähtub

sellest, millised on advokaadile esitatavad

kutsetegevusega seotud nõuded ja kuidas

on nende nõuete täitmine advokaadibüroos

tagatud.

nimetatud isikute üle

haldusjärelevalvet teinud ja

mis olid/on

haldusjärelevalve tulemused

kutsekandjate liikide –

ajutine haldur,

pankrotihaldur,

saneerimisnõustaja,

usaldusisik – lõikes aastate

lõikes või ad hoc

järelevalvemenetluste

kaupa.

Maksejõuetuse teenistuse

eesmärk on mitte dubleerida

Koja kutsekogu juhatuse

poolt juba järele valvatavat

tegevusvaldkonda.

2) pankrotihalduri tegevust isiku

kohta subjektiivsete ja

põhistamata hinnangute ja

andmete avaldamisel;

3) usaldusisiku tegevust

võlgnikule makstud riiklike

peretoetuste ja tulumaksu

tagastuse kinnipidamisel.

Kaebustele, mille lahendamiseks

piisab Koja kantselei antavast

selgitavast vastusest või tuleb

esmalt pöörduda pankrotiasja

menetleva pankrotihalduri poole,

antakse vastus ilma

haldusjärelevalvet algatamata.

Kutsekogu juhatus menetleb

kaebuseid, millest nähtub kas

seisukoha võtmiseks kaebaja

esitatud argumentide täpsustamise

vajadus või tõendatud viide

võimalikule õigusrikkumisele või

vastuolule tavapraktikaga.

Aukohtumenetluse reglemendi

järgi otsustab kutsekogu juhatus

aukohtule esitatud kaebuste puhul,

kas tegemist on aukohtu

menetletava kaebusega.

nimetatud isikute üle 2 (3)

haldusjärelevalvet teinud ja

mis olid/on

haldusjärelevalve tulemused

kutsekandjate liikide –

ajutine haldur,

pankrotihaldur,

saneerimisnõustaja,

usaldusisik – lõikes aastate

lõikes või ad hoc

järelevalvemenetluste

kaupa.

Maksejõuetuse teenistuse

eesmärk on mitte dubleerida

Eesti Advokatuuri juhatuse

poolt juba järele valvatavat

tegevusvaldkonda.

5) Punktist 4 lähtuvalt,

kuidas on seni jagunenud

haldusjärelevalve teemad ja

teostatud üheskoos või

eraldi haldusjärelevalvet

Koja kutsekogu juhatuse,

Koja aukohtu, Eesti

Advokatuuri juhatuse ja

Eesti Advokatuuri aukohtu

vahel järelevalvesubjektide

üle, sealhulgas ja mitte

ainult olukorras, kus ühes

pankrotimenetluses on

näiteks kaks haldurit

kinnitatud, kellest üks on

vandeadvokaat ja teine mitte

ning menetlust viiakse läbi

ühiselt.

5. Seni ei ole taolisi

järelevalvemenetlusi olnud, kus oleks

olnud vajalik korraldada erinevate

organite partnerlust.

5) Punktist 4 lähtuvalt,

kuidas on seni jagunenud

haldusjärelevalve teemad ja

teostatud üheskoos või

eraldi haldusjärelevalvet

Koja kutsekogu juhatuse,

Koja aukohtu, Eesti

Advokatuuri juhatuse ja

Eesti Advokatuuri aukohtu

vahel järelevalvesubjektide

üle, sealhulgas ja mitte

ainult olukorras, kus ühes

pankrotimenetluses on

näiteks kaks haldurit

kinnitatud, kellest üks on

vandeadvokaat ja teine mitte

ning menetlust viiakse läbi

ühiselt.

5. Nagu selgitatud, ei teosta advokatuuri

juhatus ega aukohus vandeadvokaatidest

pankrotihaldurite üle haldusjärelevalvet.

Erinevad kutseorganisatsioonid teostavad

järelevalvet eraldi.

6) Haldusjärelevalve

hõlmab endas ka

järelevalvet otstarbekuse

üle. Milliseid

tegevusvaldkondi on Koja

kutsekogu juhatus seni

otstarbekuse aspektist

lähtuvalt pankrotihaldurite,

saneerimisnõustajate ja

usaldusisikute osas

kontrollinud?

Palume esitada

haldusjärelevalve tulemused

6. PankrS § 70 lg 3 kohaselt teostab

vaid maksejõuetuse teenistus

järelevalvet pankrotimenetluse

otstarbekuse üle. Dubleerimist ei ole.

6) Haldusjärelevalve

hõlmab endas ka

järelevalvet otstarbekuse

üle. Milliseid ühiseid

(tugi)teenuseid Eesti

Advokatuur kui avalik-

õiguslik juriidiline isik on

osutanud või osutab

vandeadvokaadist

pankrotiseaduse § 54

nimetatud isikute avalike

ülesannete täitmiseks

(näiteks koostöö

krediidiasutustega mingil

6. AdvS § 3 järgi on advokatuuri

pädevuses advokatuuri vastuvõtmine ja

sealt väljaarvamine; järelevalve

advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja

kutse-eetika nõuete täitmise üle;

järelevalve Eestis tegutsevate välisriigi

advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika

nõuete täitmise üle; advokaatide

täiendusõppe korraldamine; riigi õigusabi

osutamise korraldamine ning oma liikmete

kaudu riigi õigusabi osutamise tagamine;

advokatuuri vara valitsemine ja

advokaatide muude kutseküsimuste

lahendamine.

kutsekandjate liikide –

ajutine haldur,

pankrotihaldur,

saneerimisnõustaja,

usaldusisik – lõikes aastate

lõikes või ad hoc

järelevalvemenetluste

kaupa.

Maksejõuetuse teenistuse

eesmärk on mitte dubleerida

Koja juhatuse poolt juba

järele valvatavat

tegevusvaldkonda.

teemal, ühine sõidukite

kütuse hange, kontoritarbed,

reisiteenuste hange,

valveteenused vms?)

Advokatuur ei osuta PankrS § 54

nimetatud isikutele, s.o pankrotihalduritele,

otseselt muid (tugi-) teenuseid, sh ei

korralda ühishankeid.

Advokaat on kohustatud läbima

perioodilise õigusalase täiendusõppe ja

selle kohustuse täitmiseks korraldab

advokatuur regulaarselt koolitusi. Need

koolitused on suunatud advokatuuri

liikmetele ega ole otseselt seotud sellega,

kas vandeadvokaat tegutseb ka

pankrotihaldurina või mitte.

7) Milliseid ühiseid

(tugi)teenuseid Koda kui

avalik-õiguslik juriidiline

isik on osutanud või osutab

pankrotiseaduse § 54

nimetatud isikute avalike

ülesannete täitmisele

kaasaaitamiseks (näiteks

ühine sõidukite kütuse

hange, kontoritarbed,

ühisladu vms?)

7. Koda osutab pankrotihalduritele

tugiteenustest pankrotimenetluse

elektroonilise toimiku pidamiseks

sobiva pilveplatvormi, pankrotivara

elektroonilise enampakkumise

oksjonikeskkonna, meiliserveri,

digiallkirjastamisteenuse haldamist,

samuti on juhatus keskselt koostanud

pankrotihalduri büroos kehtestamiseks

vajalike regulatsioonide (näiteks

rahapesu ennetamise, andmekaitse,

andmekandjate haldamise jm)

näidisdokumendid, aga ka

pankrotihalduri tasu ja

pankrotimenetluse kulude

kalkulatsioon näidisvormi. Koda

korraldab Koja liikmetele ka

7) Kas Eesti Advokatuuri

juhatuse hinnangul on

vandeadvokaadist

pankrotihalduril ja

usaldusisikul õigusaktidest

tulenevalt luba või keeld,

ametiseisund ja/või heast

kutse tavast ja praktikast

tulenev igakülgne õigus või

keeld kasutada ja käsutada

pankrotivõlgniku (nii

juriidiline isik kui füüsiline

isik) vara näiteks

pankrotivõlgniku

maksekontodel olevaid

rahalisi vahendeid enda

advokaadibüroo

majandustegevuse või

Seonduvalt Teie küsimustega nr 7-9,

vastame järgmist.

Pankrotihalduri pädevused, õigused ja

kohustused sätestab PankrS, advokatuur ei

ole mingeid täiendavaid reegleid

pankrotihaldurina tegutsemise suhtes

kehtestanud.

Advokatuuri juhatus ei pea võimalikuks

anda konkreetset hinnangut hüpoteetilistele

olukordadele.

Advokaat, sh advokaat, kes tegutseb

pankrotihaldurina, peab enda tegevuses

juhinduma seadusest, advokatuuri organite

õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-

eetika nõuetest ning headest kommetest ja

täiendusõpet ning kontrollib nende

täiendusõppekohustuse täitmist.

muude kõrvaläride

majandustegevuse

finantseerimiseks

(laiendamiseks)

pankrotimenetluse kestel?

südametunnistusest (AdvS § 43 lg 1,

advokatuuri eetikakoodeks § 4 lg 1).

Samuti peab advokaat olema sõltumatu

ning vaba lubamatutest huvide

konfliktidest, kui ta nõustub vastava

ülesande võtma. Selgitame, et seisukoha

kutse-eetika järgimise osas võtab

advokatuuri aukohus lähtuvalt

konkreetsetest asjaoludest.

Samas tuleb arvestada, et aukohtu

hinnangul ei ole nende pädevuses sekkuda

pooleliolevasse pankrotimenetlusse ega

asuda teostama kontrolli

pankrotimenetluse käigu üle. Vastavalt

PankrS § 4 lg-le 1 kuulub pankrotiasja

menetlemine maakohtu pädevusse ja

PankrS § 69 lg 1 kohaselt teostab

järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle

kohus.

Seetõttu on juhatus seisukohal, et kui

maksejõuetuse teenistusele on

haldusjärelevalve läbiviimise käigus

saanud teatavaks võimalikud rikkumised,

palume sellest teatada PankrS § 70 lg 4

alusel kohtule ning pankrotitoimkonnale,

samuti advokatuurile juhul, kui

pankrotihaldurist advokaadi käitumine

võib endast kujutada advokaadi

distsiplinaarsüütegu.

8) Kas Koja kutsekogu

juhatuse hinnangul on

pankrotihalduril ja

usaldusisikul õigusaktidest

tulenevalt luba või keeld,

ametiseisund ja/või heast

kutse tavast ja praktikast

tulenev igakülgne õigus või

keeld kasutada ja käsutada

pankrotivõlgniku (nii

juriidiline isik kui füüsiline

isik) vara näiteks

pankrotivõlgniku

maksekontodel olevaid

rahalisi vahendeid enda

(advokaadi)büroo

majandustegevuse või

muude eraõiguslike

juriidiliste isikute

majandustegevuse

finantseerimiseks

(laiendamiseks)

pankrotimenetluse kestel?

8. Saame küsimuse püstitusest aru nii,

et soovite teada, kas pankrotihaldur või

usaldusisik võib pankrotivara kasutada

ajutiselt enda tarbeks (nö lühiajalise

krediidiallikana). Vastus sellisele

küsimusele teadmata kaasuse

täpsemaid asjaolusid on eitav.

8) Kas Eesti Advokatuuri

juhatuse hinnangul

vandeadvokaadist

pankrotihaldur või

usaldusisik võib anda

vandeadvokaadist

pankrotihaldurile (endale

või mõnele teisele),

advokaadibüroole (endale

või mõnele teisele) või

temaga seotud isikule

intressiga või intressita

laenu nn pankrotipesa ehk

pankrotivõlgniku

maksekontodelt olevatest

rahalistest vahenditest?

9) Kas Koja kutsekogu

juhatuse hinnangul

pankrotihaldur või

usaldusisik võib anda

(vandeadvokaadist)

pankrotihaldurile (endale

või mõnele teisele),

(advokaadi)büroole (endale

või mõnele teisele) või

9. Saame küsimuse püstitusest aru nii,

et soovite teada, kas pankrotihaldur või

usaldusisik võib pankrotivara kasutada

ajutiselt enda tarbeks (nö lühiajalise

krediidiallikana). Vastus sellisele

küsimusele teadmata kaasuse

täpsemaid asjaolusid on eitav.

9) Kas Eesti Advokatuuri

juhatuse hinnangul on

vandeadvokaadist

pankrotihalduril ja

usaldusisikul õigusaktidest

tulenevalt luba või keeld,

ametiseisund ja/või heast

kutse tavast ja praktikast

tulenev igakülgne õigus või

temaga seotud isikule

intressiga või intressita

laenu nn pankrotipesa ehk

pankrotivõlgniku

maksekontodel olevatest

rahalistest vahenditest?

keeld hoida teadvalt kinni st

enda kontrolli all

pankrotivõlgniku (nii

juriidiline isik kui füüsiline

isik) maksekontodel olevaid

rahalisi vahendeid (näiteks

enampakkumiste

tagatisrahad,

enampakkumisest laekunud

vahendid), mis tuleks

võlausaldajatele esimesel

võimalusel nõuete

rahuldamise eesmärgil välja

maksta?

10) Kas Koja kutsekogu

juhatuse hinnangul on

pankrotihalduril ja

usaldusisikul õigusaktidest

tulenevalt luba või keeld,

ametiseisund ja/või heast

kutse tavast ja praktikast

tulenev igakülgne õigus või

keeld hoida teadvalt kinni st

enda kontrolli all

pankrotivõlgniku (nii

juriidiline isik kui füüsiline

isik) maksekontodel olevaid

rahalisi vahendeid (näiteks

enampakkumiste tagatised,

enampakkumisest laekunud

raha), mis tuleks

võlausaldajatele esimesel

10. Pankrotihaldur ja usaldusisik

peavad tegema väljamaksed

pankrotivõlgniku kontolt seaduses

antud tähtaegade ja tingimustega

kooskõlas. Kui pankrotivara

võimaldab, siis tuleks teha

võlausaldajatele ka väljamakseid

mõistliku kiirusega ja vajadusel mitmel

korral. Lõpparuandega saab teha

viimased väljamaksed. PankrS § 66 lg

3 kohaselt võib haldur

pankrotitoimkonna nõusolekul katta

menetluse jooksul tekkinud vajalikud

kulutused, mida tasu ei kata, jooksvalt

pankrotivara arvel. Pankrotihaldur

peab seega planeerima vahendid

menetuskulude katteks kuni menetluse

lõpuni, mistõttu ei ole võimalik tagada,

10) Juhul, kui juriidilisest

isikust varatu

pankrotivõlgnik on riikliku

järelevalvemenetluse

subjekt ehk avalikus

uurimises, siis kas Eesti

Advokatuuri juhatuse kui

haldusjärelevalveorgani

arvates saab

pankrotivõlgnikul kui

järelevalvesubjektil olla

ärisaladust, mida peaks

avaliku uurimisena

läbiviidava

pankrotimenetluse vältel

kaitsma võttes arvesse

asjaolu, et haldusmenetlus

on avalik menetlus ning

10. Varatu juriidilisest isikust

pankrotivõlgnik muutub riikliku

järelevalvemenetluse subjektiks suhtes

maksejõuetuse teenistusega. Tegemist on

maksejõuetuse teenistuse pädevust

puudutava küsimusega, millesse

advokatuur ei pea võimalikuks sekkuda.

Pankroti välja kuulutamine ja selle läbi

viimine avaliku uurimisena iseenesest

ärisaladuse (või ka maksusalduse või

pangasaladuse) hoidmise kohustust ei

lõpeta, kuid õigusaktidest tulenevalt võib

tekkida õigustatud isikul kohustus see

riikliku järelevalve läbiviijale esitada.

Pankrotimenetlus ei ole avalik menetlus.

See tuleneb ennekõike sellest, et halduri

toimikus olevad andmed on nähtavad

võimalusel nõuete

rahuldamise eesmärgil välja

maksta?

et pelgalt likviidse raha olemasolul

konkreetsel ajahetkel tehakse

võlausaldajatele väljamaksed

maksimaalses nõutavas või võimalikus

ulatuses.

pankrotimenetlus on avalik

huviga menetlus ausa Eesti

ärikeskkonna tagamise

eesmärgil?

piiratud ringile isikutele, s.o kohtule, KPK

kutsekogu juhatusele, maksejõuetuse

teenistusele, Justiitsministeeriumile,

pankrotitoimkonnale ja piiratud ulatuses

võlgnikule (vt PankrS § 69 lg 1; § 70 lg 5 p

3; § 73 lg 2; § 91¹; § 192⁹ lg 2 p 1). Ka iga

üksik võlausaldaja ei saa tutvuda kõikide

halduri toimikus olevate materjalidega, st

temale on kättesaadavad dokumendid, mis

on seaduses nimetatud (vt PankrS § 100¹ lg

2; § 126 lg 6; § 132 lg 4; § 154 lg 3 jt).

11) Juhul, kui juriidilisest

isikust varatu

pankrotivõlgnik on riikliku

järelevalvemenetluse

subjekt ehk avalikus

uurimises, siis kas Koja

kutsekogu juhatuse kui

haldusjärelevalveorgani

arvates saab

pankrotivõlgnikul kui

järelevalvesubjektil olla

ärisaladust, mida peaks

avaliku uurimisena

läbiviidava

pankrotimenetluse vältel

kaitsma võttes arvesse

asjaolu, et haldusmenetlus

on avalik menetlus ning

pankrotimenetlus on avalik

huviga menetlus ausa Eesti

11. PankrS § 19212 lg 1 kohaselt

kohaldatakse pankrotimenetluse

läbiviimisele avaliku uurimisena

pankrotimenetluse läbiviimise kohta

sätestatut, arvestades avalikule

uurimisele ettenähtud erisusi. PankrS ei

sätesta avaliku uurimise kohta ühtegi

erisust, mis puudutaks

pankrotivõlgniku ärisaladuse kaitset.

Seega tuleb avalikus uurimises kinni

pidada PankrS § 72, aga ka teistes

seadustes sätestatud nõuetest

pankrotivõlgniku ärisaladuse kaitsel.

11) Kirjeldage, millised on

Eesti Advokatuuri juhatuse

hinnangul kindlasti

juhtumid (olustiku

kirjeldused), kus

vandeadvokaadist

saneerimisnõustaja, ajutine

haldur, pankrotihaldur ja

usaldusisik kohtu kinnitusel

(ja avalikes uurimistes

riigile) avalikke ülesandeid

täites erapooletuse,

menetlusosaliste võrdse

kohtlemise, aususe ja

objektiivsuse ning

sõltumatuse printsiipi Teie

hinnangul rikub.

11. Advokatuuri juhatus saab kujundada

seisukohti konkreetsete asjaolude pinnalt

ega pea võimalikuks anda hinnanguid

hüpoteetilistes olukordades.

ärikeskkonna tagamise

eesmärgil?

12) Kirjeldage, millised on

Koja kutsekogu juhatuse

hinnangul kindlasti

juhtumid (olustiku

kirjeldused), milles

saneerimisnõustaja, ajutine

haldur, pankrotihaldur ja

usaldusisik kohtu kaudu (ja

avalikes uurimistes riigile)

avalikke ülesandeid täites

erapooletuse,

menetlusosaliste võrdse

kohtlemise, aususe ja

objektiivsuse ning

sõltumatuse printsiipi Teie

hinnangul rikub.

12. Kutsekogu liikme erapooletuse

kohustust sätestab pankrotihaldurite ja

saneerimisnõustajate hea kutsetava § 5,

mille lõike 2 kohaselt täidab kutsekogu

liige oma kutseülesandeid vabana

igasugustest välistest mõjutustest,

ajenditest, surveavaldustest,

ähvardustest ja sekkumistest. Seega

võib igasugust kutseülesannete

täitmist, mis on nimetatust mõjutatud,

lugeda menetlusosaliste võrdse

kohtlemise, aususe ja objektiivsuse

ning sõltumatuse printsiibi

rikkumiseks.

12) Kuidas on (või peaks

olema) Eesti Advokatuuri

juhatuse hinnangul

igapäevaselt tagatud nn

"hiina müür" (füüsilised

ruumid, serveriruum, muu

andmekaitse, tööjaotus)

olukorras, kus ühes ja samas

advokaadibüroos (ühe ja

sama advokaadibüroo pidaja

juhtimisel) tegutsevad nii

riigi poolt delegeeritud

avalikke ülesandeid täitvad

vandeadvokaadid

saneerimis-, pankroti- ja

riikliku

järelevalvemenetlustes

avalikes uurimises kohtu ja

maksejõuetuse teenistuse

juhtimisel kui ka

eraõigusliku lepingulise

kliendisuhte alusel

traditsioonilist

õigusnõustamist osutavad

vandeadvokaadid, keda

mõlemaid teenindab üks ja

see sama tugipersonal

(raamatupidaja, finantsjuht,

12. Selgitame, et olenemata sellest, mis

ülesandeid vandeadvokaat täidab (kas

pakub traditsioonilist õigusnõustamist või

tegutseb kliendi esindaja või kaitsjana

menetlustes või täidab ülesandeid

pankrotihaldurina, sh avalikus uurimises),

kohalduvad temale sarnased AdvS-st kui

ka advokatuuri sisemistest aktidest

(advokatuuri kodukord, eetikakoodeks,

advokatuuri juhatuse kehtestatud

„Advokaadibüroo pidamise juhend“,

„Kliendi vara hoidmise juhend“, „Kliendi

materjalide hoidmise juhend“), tulenevad

nõuded konfidentsiaalsusele, huvide

konflikti vältimisele jm advokaadile

esitatavatele nõuetele.

PankrS § 60 lg 2 kohaselt peavad

pankrotihalduri kutsetegevusega seotud

dokumendid ja teabekandjad olema selgelt

eristatavad muudest dokumentidest ja

teabekandjatest. Konfidentsiaalsete

andmete ja teabekandjate kaitse

põhimõtteliselt ei erine näiteks olukorrast,

kus on vajalik kaitsta siseteabeks olevaid

andmeid ning tehniliste ja

administratiivsete meetoditega peab olema

tagatud, et takistada õigustamatu

juurdepääs andmetele.

assistendid, arhivaar, posti

haldajad,

andmekaitsespetsialist) ning

kelle kliendibaas kattub?

13) Kuidas on (või peaks

olema) Koja kutsekogu

juhatuse hinnangul

igapäevaselt tagatud nn

"hiina müür" (füüsilised

ruumid, serveriruum, muu

andmekaitse, tööjaotus)

olukorras, kus ühes ja samas

büroos (ühe ja sama büroo

pidaja juhtimisel)

tegutsevad nii riigi poolt

delegeeritud avalikke

ülesandeid täitvad inimesed

saneerimis-, pankroti- ja

riikliku

järelevalvemenetlustes

avalikes uurimises kohtu ja

maksejõuetuse teenistuse

juhtimisel kui ka

eraõigusliku lepingulise

kliendisuhte alusel

traditsioonilist õigus ja/või

ärinõustamist osutavad

nõustajad, juristid (või

vandeadvokaadid), keda

mõlemaid teenindab üks ja

see sama tugipersonal

13. Koja kutsekogu liikmed tegutsevad

valdavalt kollektiivides (näiteks

advokaadibüroodes, õigusbüroodes),

kes toimetavad igapäevaselt tundliku

teabega ning töötajaid on vastavalt

instrueeritud.

PankrS § 60 lg 2 kohaselt peavad

pankrotihalduri kutsetegevusega

seotud dokumendid ja teabekandjad

olema selgelt eristatavad muudest

dokumentidest ja teabekandjatest.

(raamatupidaja, finantsjuht,

assistendid, arhivaar, posti

haldajad,

andmekaitsespetsialist) ning

kelle kliendibaas kattub?

14) Palun kirjeldage (või

tehke kättesaadavaks) Koja

kutsekogu juhatuse kui

haldusjärelevalveorgani

tööplaani 2023. a III ja IV

kvartaliks ning 2024.a I

kvartaliks.

Maksejõuetuse teenistuse

eesmärk on mitte dubleerida

Koja kutsekogu juhatuse

poolt juba järele valvatavat

tegevusvaldkonda.

14. Koja kutsekogu juhatuse tööplaan

kinnitatakse Koja eestseisuse iga-

aastase otsusega Koja tööplaani osana.

2023. aasta tööplaan on lisatud, 2024.

aasta tööplaani kinnitab Koja eestseisus

kavandatavalt jaanuaris 2024.

MAKSEJÕUETUSE TEENISTUSE ESIMESE TEGEVUSAASTA

st 2023. aasta TEGEVUSARUANNE

1. Sissejuhatus

Maksejõuetuse teenistus on oma tegevuses sõltumatu, autonoomse pädevuse ja oma eelarvega

haldus- ja riikliku järelevalveorgan ning muu korrakaitseorgan.

Maksejõuetuse teenistuse ülesanneteks on:

a) teostada riiklikku järelevalvet (pankroti)võlgniku ja (pankroti)võlgniku lähikondsete

tegevuse üle seoses (pankroti)võlgniku pankrotimenetlusega ja eesmärgiga uurida

(pankroti)võlgniku ja (pankroti)võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist

(pankroti)võlgniku maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel

pankrotimenetlustes, milles esineb avalik huvi vältida pankrotimenetluse raugemist, või

selgitada välja avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised asjaolud.

b) teostada haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle pankrotimenetluses menetluse seaduspärase

läbiviimise ning pankrotimenetluse kulude otstarbekusega seoses.

c) aidata kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankroti- ja saneerimismenetluses

ning võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses.

Maksejõuetuse teenistus ei oma väär- ega süütegude menetlemise õigust. Maksejõuetuse

teenistusel ei ole õigust kohaldada vahetut sundi.

Maksejõuetuse teenistuses töötas seisuga 31.12.2023.a. kaks ametnikku: juhataja ja üks

järelevalve ekspert.

Maksejõuetuse teenistus on Konkurentsiameti (koostöö- ja tugiteenuste teenistuse)

teenindamisel. Maksejõuetuse teenistusel ei ole oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks

(ameti)autot. Maksejõuetuse teenistus kasutab ametiülesannete tegemiseks

dokumendihaldussüsteemi Delta, kohtuinfosüsteemi ning Microsoft Outlook, Word ja Excelit.

Maksejõuetuse teenistuses koostati, saadeti ja võeti aastal 2023 vastu

dokumendihaldussüsteemis Delta üle 1400 dokumendi, sh ligi 1100 dokumenti olid seotud

Maksejõuetuse teenistuse avalike uurimistega varatute juriidilisest isikust pankrotivõlgnikega

seoses.

Juhime tähelepanu asjaolule, et erinevalt teistest edumeelsetest riikidest puudub Eestis

jätkuvalt ühtne ja terviklik maksejõuetuskaasuste kajastamise ja lahendamise IT süsteem

(nn menetlejate ja võlausaldajate ühine töölaud), mis võimaldaks

maksejõuetusökosüsteemi osaliste ja menetlejate vahelist kiiret infovahetust,

üksikasjalikku andmekorjet, andmete töötlemist ja statistikat teenuse paremaks

juhtimiseks ning kuluefektiivseks menetlemiseks. Äriregistrisse esitatud võlgnike

majandusaasta aruannetes sisalduvad arvandmed ei ole näiteks automaatselt nähtavad ja

kasutatavad kohtuinfosüsteemis maakohtunike menetluslaual.

Avaliku teenusena pakutava maksejõuetusteenuse edukuse mõõtmist (inglise keeles

recovery rate for creditors) ei ole võimalik saavutada ilma erinevate asutuste ja teenistujate

ülemääraste jõupingutusteta (tuleb teha käsitsi arvutused iga menetluse kaupa Excelis).

Maksejõuetuse teenistus ei ole ühegi riigi poolt loodud maksejõuetusteenuse kui avaliku

teenuse omanik.

Maksejõuetuse teenistusel on teabe saamise õigus piiratud1, mistõttu tervikülevaadet Eesti

maksejõuetusökosüsteemis või kogu ärikeskkonnast toimuvast ei saa Maksejõuetuse

teenistuselt eeldada.

2. Riiklik järelevalve - juriidilisest isikust võlgnike ja nende lähikondsete käitumine

Maksejõuetuse teenistus uurib juriidilisest isikust (pankroti)võlgniku ja selle lähikondsete

võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste

suurendamisel pankrotimenetlustes.

Maksejõuetuse teenistus vaatas 2023. aastal läbi kokku 133 varatu juriidilise isiku

pankrotimenetlust, kokku laekus kohtutest 140 ettepanekut2 avalike uurimiste

algatamiseks.

Maksejõuetuse teenistus saab oma riikliku järelevalve alged maakohtutest.3 Maksejõuetuse

teenistusel puudub seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevalt õigus ja pädevus

omaalgatuslikult algatada pankrotimenetlust avaliku uurimisena või näiteks pankrotihalduri,

võlausaldaja, (pankroti)võlgniku lähikondse või muu kolmanda isiku taotlusel.

Need 133 (ükssada kolmkümmend kolm) varatut juriidilist isikut on oma lähikondsete4

käitumise kaudu tekitanud võlausaldajatele (Eesti ühiskonnale) meile teadaolevalt kahju

kokku umbes 50 miljoni euro ulatuses.5

Eestis tegutseb seisuga 1. jaanuar 2024 üle 350 000 juriidilise isiku. Tähtaegselt (esitamise

tähtaeg 01.01.2023-27.12.2023) on registrite andmetel Eestis esitamata 64 340 (kuuskümmend

neli tuhat kolmsada nelikümmend) majandusaasta aruannet.6 Teisisõnu osaleb Eestis

tsiviilkäibes ligi 65 tuhat ebausaldusväärset juriidilist isikut.

2023. aastal (01.01.2023 – 29.12.2023) on Eestis registrite andmetel tehtud 21 715

trahvihoiatusmäärust.

1 Näiteks, kuigi pankrotiseadus annab Maksejõuetuse teenistusele teabe saamise õiguse, ei pruugi muu seadus

teabe andjale panna kohustust teavet Maksejõuetuse teenistusele anda. 2 Harju Maakohtust 104, Tartu Maakohtust 33, lisaks Pärnu ja Viru Maakohtust kokku 3. 3 On ilmnenud juhtumeid, kus maakohus näiteks käimasolevas pankrotimenetluses ilmnenud raugemise korral

jätab ettepaneku Maksejõuetuse teenistusele saatmata, kuigi seadus sellise kohustuse maakohtule sätestab. 4 Pankrotiseaduse § 117 määratleb võlgniku lähikondsete mõiste. Kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka

PankrS § 117 lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. 5 Juriidilisest isikust võlgnike lähikondsete õigusrikkumiste tulemusena tuli lisaks Eesti Töötukassal (riigil)

hüvitada töötajatele saamata jäänud töötasud, lisaks tuli kaasata menetlustesse ajutised haldurid, kohtud ja

nüüdsest Maksejõuetuse teenistus, mis on samuti riigieelarves täiendav kulu. 6 Äriregistri andmetel oli 30.11.2023 seisuga registris 358 148 juriidilist isikut. 2023. aastal esitati kokku 260 289

majandusaasta aruannet (esitamise aeg 01.01.2023-07.12.2023).

2023. aastal (01.01.2023 – 29.12.2023) on Eestis registrite andmetel tehtud 3760 trahvimäärust.

Seisuga 1. detsember 2023 oli Eestis registrite andmetel kokku 269 400 osaühingut, millest

171 729 osaühingu puhul on ainuosanik ja ainus juhatuse liige üks ja see sama füüsiline

isik.

2023. aastal kuulutas kohus Eestis välja 141 juriidilise isiku pankrotti, sh Maksejõuetuse

teenistuse taotlusel kuulutati välja 14 varatu juriidilise isiku pankrotimenetlust riikliku

järelevalvena ehk avaliku uurimisena.

Likvideerimiskannete arv Eestis oli registrite andmetel aastal 2023 mitmetes kordades

suurem.

Nimekiri kõikidest varatutest juriidilistest isikutest, mis on Maksejõuetuse teenistusele

maakohtute kaudu 2023.a. analüüsimiseks saadetud, on toodud tegevusaruande lisas nr 1.

Nimekiri avalikest uurimistest on kättesaadav:

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/avalikud-uurimised-2023-aastal

Neist 14 algatatud avalikust uurimisest lõpetati 2023.a. Maksejõuetuse teenistuse

kooskõlastusel või taotlusel ära 3 pankrotimenetlust. Nendest 1 on kohtus aastavahetuse seisuga

lõpparuande kinnitamise ootel.

Kõigi avalike uurimiste läbiviimisega seotud Maksejõuetuse teenistuse eelarvest tasutud

menetlustega seotud kulud ja ettemaksed (tagatised) kahju hüvitamise hagide esitamisel olid

2023.a summas 28 520,27 eurot.

2023. aastal saadi avalike uurimiste tagajärjel võlausaldajatele pankrotivõlgnike lähikondsetelt

tagasi kokku 29 178,16 eurot ning lisaks hüvitati (hüvitatakse) Maksejõuetuse teenistusele

riigieelarvesse tagasi menetluskulusid summas 4236 eurot.

Maksejõuetuse teenistus tuvastas aastal 2023 järgnevad varatute juriidiliste isikute

juhtimisorganite ja raamatupidamise eest vastutavate isikute enim levinud rasked

juhtimisvead ja õigusrikkumised:

a) 105 juhul st ligi 77% juhtudest ei ole äriühingu juhtorgani liikmed esitanud õigel ajal

kohtule pankrotiavaldust.

b) 63 juhul st ligi 47% juhtudest puudub või on puudulikult peetud raamatupidamine.

c) varatu äriühingu juhatuse liikmed on teinud lisaks pankrotiavalduse õigeaegsele

esitamata jätmisele muid raskeid juhtimisvigu, näiteks raamatupidamise korraldamata

jätmine 36 juhul, maksude väärarvestus 19 juhul, äriühingu raha kasutamine

ettevõtlusega mitteseotult ja vara äriühingust väljaviimine 16 juhul ja ettevõtte üleminek

(uue äriühingu asutamisega) 3 juhul.

d) varatutel äriühingutel on majandusaasta aruanded esitamata 70 juhul (53%), viimast

majandusaasta aruannet pole esitatud 23 juhul, kahe viimase majandusaasta aruannet

pole esitatud 13 juhul, kolme viimase aasta aruannet - 10 juhul, nelja kuni kaheksa aasta

majandusaasta aruannet - 16 juhul.

e) nõrk äriplaan (inimese oskamatus äri teha ja äriühingut juhtida) on tulnud ilmsiks 26

juhul.

f) varatu äriühing on jäetud maha ja osad on müüdud enampakkumisel ning uus ostja on

äriühingu ära ostnud - 2 juhul.

g) ühe ettevõtja pankrot on tekitanud teise ettevõtja pankroti (nn ahelreaktsioonid) – 5

juhul.

Eraldi teema on võlgnike lähikondsetele reaalselt vastutuse kohaldamine eelpool nimetatud

raskete juhtimisvigade ja õigusrikkumiste korral ning inimeste käitumise mõjutamine.

Maksejõuetuse teenistusel kui riikliku järelevalve organil puudub kehtiva õiguse kohaselt

näiteks ärikeelu kohaldamise õigus võlgnike lähikondsete suhtes. Ärikeelu väärilised olid / on

aastal 2023 Maksejõuetuse teenistuse hinnangul 59 inimest.

Varatu äriühingu maksejõuetuse põhjuseks võivad olla ka muud asjaolud, näiteks

väliskeskkonna teguritest tingitud probleemid - koroonapiirangud, sõjast tingitud sanktsioonid,

ehitusmaterjalide, energia ja tööjõu hinna tõus, tänava remont Tallinnas ja muud vääramatu

jõu tegurid – seda esines 27 juhul st ca 20% Maksejõuetuse teenistuse läbivaadatud kaasustest.

Avalikes uurimistes on pankrotivõlgniku omanik ja juhtorgani liige reeglina meessoost, eesti

või vene keelt kõnelev, kõrgharidust mitteomav, mitmendat korda ettevõtlusega alustanud

(tegelev), raamatupidamisteenust ja finantsjuhtimist äriühingusse sisse ostev inimene. Üldjuhul

maksejõuetuse ja varatuse tekitamise hetkeks on sisuliselt tegemist ainuomanikuga ja juhatuse

liikmega ühes füüsilises isikus. Raamatupidamise eest vastutav isik on üldjuhul naissoost.

Nendes 133 pankrotimenetluses, mida Maksejõuetuse teenistus analüüsis, oli maakohtute poolt

määratud 36 pankrotihaldurit ning enim jõudis Maksejõuetuse teenistusele läbivaatamiseks

Kristjan Aava, Indrek Lepsoo, Andrias Palmits ja Jüri Truutsi koostatud ajutise halduri kui

sõltumatu eksperdi aruandeid.

Maksejõuetuse teenistusele teadaolevalt jäid 43% varatutest juriidilisest isikust võlgnikest

võlgu võlausaldajatele summas kuni 51 000 eurot, 20% varatutest juriidilisest isikust võlgnikest

võlgu võlausaldajatele summas 51 000 kuni 100 000 eurot. Seega 63% (84 varatu ühingu) vastu

oli/on nõudeid summas kuni 100 000 eurot. Samas jäid 20% varatutest juriidilisest isikust

võlgnikku võlausaldajatele võlgu 100 000 eurot kuni 300 000 eurot. Viis varatut juriidilisest

isikust võlgnikku suutsid teha enamuse võlast so ca 64 % so 32 miljonit eurot.

Kokkuvõte:

Võlad kuni 51 000 eurot = 57 varatut ühingut

Võlad 51 001 eurot kuni 100 000 = 27 varatut ühingut

Võlad 100 001-300 000 eurot = 27 varatut ühingut

Võlad 300 001-1 000 000 eurot = 17 varatut ühingut

Üle 1 miljoni = 5 varatut ühingut, kellest 2 omakorda metalli müügiga tegelevat varatut

ühingut = 27,9 milj eurot

Ettepanekud algatada avalik uurimine tehti

järgmistes sektorites:

Laekunud

ettepanekute

arv

Teadaolevad

võlausaldajate

nõuded varatute

ühingute vastu

(eurodes)

ehitussektor 37 8 milj

jaemüük, e-poed, ehted, rõivad, mänguasjad,

toidukaubad, lilled, seemned, kodumasinad, pesu,

puidust dekoratiivesemed, kellad 19 3,9 milj

restoranid, kohvikud, muud toitlustamine,

alkoholivaba joogi villimine 17 2 milj

arvutisüsteemide haldus, programmeerimine, uue

platvormi tegemine, uued lahendused 9 2,8 milj

enda või teiste kinnisvara haldus, koristus 7 0,9 milj

finantsteenus, äri- ja võlanõustamine,

raamatupidamine 6 0,5 milj

kaubavedu 6 0,2 milj

mootorsõidukite remont, varuosad, värvimine 5 0,168 milj

mööbli tootmine 2 1,5 milj

„ühendamise skeem“ 1 0,7 milj

metalli müük 2 27 milj ja 0,9 milj

päikesepaneelide paigaldus „MTÜ/UÜ skeem“ 1 0,132 milj

muud (loomakasvatus, mesindus, reklaam, rõivaste

õmblemine jm 21

Juhul kui ilmneb, et võlgnik või võlgniku lähikondne on seoses maksejõuetuse tekkimisega

pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab Maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või

politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kuriteoteateid esitati Maksejõuetuse

teenistuse kaasabil 2023.a avalike uurimistega seoses kokku 5 (viiel) korral.

Samuti uurib Maksejõuetuse teenistus varatute ühingute sularahatehinguid ning teavitab

kahtlastest sularahatehingutest Rahapesu Andmebürood. Teavitusi tegi Maksejõuetuse

teenistus 2 (kahel) korral.

Sularaha väljavõtmisi varatutest äriühingutest tuvastas Maksejõuetuse teenistus

kogusummas üle 2,5 miljoni euro.

Maksejõuetuse teenistus võib taotleda kohtult ärikeelu kohaldamist võlgniku lähikondsete

suhtes. Maksejõuetuse teenistus abistas maakohtuid ärikeelu kohaldamisel 2 (kahel) korral ja

esitas ärikeelu taotlused iseseisvalt 2 (kahel) korral. Ärikeeluväärilisi inimesi oli/on Eestis

tunduvalt rohkem.

Ülevaade maksejõuetuse põhjustest, lähikondsete käitumisest ja raamatupidamise

korraldamisest on toodud tegevusaruande lisas nr 2.

2023. aastal ei rakendanud Maksejõuetuse teenistus õigust osta sisse eriauditeid.7

Maksejõuetuse teenistuse ametnikud koostasid menetlustes vajalikud analüüsid ja kontrollid

ise.

3. (Haldus)järelevalve pankrotihalduri kutse kandjate ehk maksejõuetusökosüsteemis

avalike ülesannete täitjate suhtes

Eestis kehtib pankrotihalduri kutse kandjate (PankrS § 54 nimetatud avalike ülesannete täitjate)

tegevuse või tegevusetuse suhtes pädevate järelevalveorganite ja järelevalve liikide paljusus.

7 Mõiste „eriaudit“ sisu tekitab küsitavusi. Vaata audiitortegevuse seaduse § 50 - 53.

Maksejõuetuse teenistus ei ole pankrotiseaduse seletuskirja kohaselt peamine järelevalve

teostaja.

Pankrotimenetlus on avaliku huviga menetlus. Vastavalt PankrS § 67 võivad pankrotihalduri

tegevuse peale parasjagu läbiviidavas pankrotimenetluses võlgnik ja võlausaldaja kaevata

pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kojale. Vandeadvokaadist pankrotihalduri kui avaliku ülesande täitja

rikkumiste korral maksejõuetusmenetlustes tuleb pankrotiseaduse ja advokatuuriseaduse

kohaselt pöörduda Eesti Advokatuuri juhatuse ja/või aukohtu poole.

Eesti Advokatuur on 14.09.2023. aastal Maksejõuetuse teenistusele saadetud vastuskirjas

järelevalve praktika ühtlustamise eesmärgil selgitanud, et Eesti Advokatuur on /…/

„advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise

korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. /…/

Eesti Advokatuuri juhatus ega aukohus ei teosta vandeadvokaatidest pankrotihaldurite üle

haldusjärelevalvet.“

Seega vandeadvokaadina tegutsevaid pankrotihalduri kutse kandjaid kui avaliku ülesande

täitjaid õigusrikkumiste ja pankrotihalduri hea tava rikkumise korral vastutusele võtta ei saa,

eriti olukorras, kus pankrotimenetlus on kohtu poolt lõpetatud.

Vastavalt pankrotiseaduse § 70 teostab Maksejõuetuse teenistus piiratud ulatuses iseseisvalt

oma äranägemise järgi ja sõltumatult haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle.

Hoolimata asjaolust, et Maksejõuetuse teenistusele pankrotiseaduse ja selle seletuskirja

kohaselt kaebusi esitada ei saa, pöörduti Maksejõuetuse teenistuse poole 2023.a kirjalikult

ligi 100 korral – seda nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikutest võlgnike, võlausaldajate,

pankrotihaldurite endi ja muude asutuste poolt.

Lisaks uuris Maksejõuetuse teenistus piiratud ulatuses oma äranägemise järgi 2022.a ja 2023.a

lõppenud ning lõppema pidanud pankrotimenetlusi.

Maksejõuetuse teenistus tuvastas aastal 2023 alljärgnevad leiud (õigusrikkumised) pankroti- ja

saneerimismenetlustes:

➢ Kohus kinnitas lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse ja vabastas vandeadvokaadist

pankrotihalduri tema kohustustest aastal 2020 tingimusega, et halduri kohustustest

vabastamine jõustub pärast pankrotivõlgniku registrist kustutamist. Avalikku ülesannet

täitev vandeadvokaadist likvideerija (samas asjas olnud pankrotihaldur) ei olnud aastal

2023 pankrotivõlgniku kustutamiseks äriregistrile kandeavaldust veel esitanud.

Vandeadvokaat kandis pankrotivõlgniku pangakontolt enda juhitud ja omatud

advokaadibüroo kontole „deposiiti“ suures ulatuses rahalisi vahendeid.

Advokaadibüroost raha pankrotivõlgniku kontole tagasi ei kantud võlausaldajate jaoks.

Vandeadvokaat sulges pankrotivõlgniku pangakonto ja esitas registrile

kustutamisavalduse koos pankrotivõlgniku likvideerimisaruandega, kus „deposiidi“

summasid ei kajastatud.

➢ Kohus kinnitas lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse ja vabastas pankrotihalduri

tema kohustustest aastal 2023 tingimusega, et halduri kohustustest vabastamine jõustub

pärast pankrotivõlgniku registrist kustutamist. Paar kuud pärast kohtus lõpparuande

kinnitamist kandis avalikku ülesannet täitev vandeadvokaadist likvideerija (samas asjas

olnud pankrotihaldur) pankrotivõlgniku pangakontolt enda juhitud ja omatud

advokaadibüroo pangakontole summa märkega „deposiiti“. Pankrotivõlgnik on

registrist kustutatud.

➢ Kohus kuulutas välja pankroti. Pankrotihaldur võttis pankrotivõlgniku kontolt raha

endale kassasse pankrotimenetluse läbiviimise ajaks. Enne lõpparuande esitamist

kohtule pani kassast raha tagasi pankrotivõlgniku kontole.

➢ Vandeadvokaadist pankrotihaldur nõudis enampakkumise raames osalejatelt

enampakkumisel osalemiseks vajaliku tagatisraha tasumist enda advokaadibüroo

maksekontole, mitte pankrotivõlgniku maksekontole pangas. Tegemist on käimasoleva

pankrotimenetlusega ja kohut on teavitatud.

➢ Pankrotihaldur delegeerib talle kohtu poolt usaldatud pankrotimenetluses oma

otsustuspädevust kolmandale isikule tähtajatult ja edasivolitamisõigusega.

➢ Kohus teeb varem saneerimisnõustajana sama võlgniku suhtes tegutsenud isikule

ettepaneku asuda ajutise halduri ja pankrotihaldurina avalikke ülesandeid täitma. Isik ei

keeldu pakkumisest (kuigi peaks) ja kinnitab kohtule enda sõltumatust ja erapooletust

võlgnikest ja võlausaldajatest.

➢ Vähemalt poolteist aastat nõustas vandeadvokaat võlgnikku ja tema lähikondseid

regulaarselt õigusteenust osutades ja kohtuvaidlustes maksejõuetusasjades esindades

(eraõiguslikus suhtes). Sama vandeadvokaat nõustas võlgniku juhtkonda

maksejõuetusküsimustes ja viis läbi oma kliendi (selle sama varatu võlgniku)

saneerimismenetluse saneerimisnõustajana (avaliku ülesande täitjana) oma kliendi

(võlausaldaja, ühtlasi sama varatu võlgniku lähikondse) huvides kinnitades kohtule oma

erapooletust ja sõltumatust nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest. Lisaks soovis sama

vandeadvokaat saada ka koheselt järgnevas pankrotimenetluses sama varatu võlgniku

ajutiseks halduriks kinnitades kohtule oma erapooletust ja sõltumatust nii võlgnikust kui

võlausaldajatest. Leidus ka muid olulisi õigusrikkumisi ning pankrotihalduri ja

saneerimisnõustaja hea tava rikkumisi. Maksejõuetuse teenistus esitas antud asjas

31.08.2023 taotluse Eesti Advokatuurile vandeadvokaadi vastutusele võtmiseks. Eesti

Advokatuuri aukohus leidis vastupidiselt Maksejõuetuse teenistusele, et mitte ühtegi

rikkumist vandeadvokaat toime pannud ei ole. Eesti Advokatuur on keeldunud

Maksejõuetuse teenistusele asja toimikuga tutvuda.

➢ Pankrotihalduril puudub maksejõuetusasja toimik.

➢ Saneerimisnõustajal puudub maksejõuetusasja toimik.

➢ Likvideerijal kui avaliku ülesande täitjal puudub likvideerimistoimik.

➢ (Vandeadvokaadist) saneerimisnõustaja ja/või pankrotihaldur teeb PankrS § 125

sätestatud keelatud tehinguid isikliku kasusaamise eesmärgil.

➢ (Vandeadvokaadist) saneerimisnõustaja ja/või pankrotihalduri bürool (OÜ-l) on

majandusaasta aruanne tähtaegselt äriregistrile esitamata.

➢ Võlanõustajast usaldusisik kui avaliku ülesande täitja võtab usaldusaluse st füüsilisest

isikust võlgniku käest vastu võlausaldajatele mõeldud rahasummad ja kasutab need

isiklikuks otstarbeks ära st ei kanna summasid edasi võlausaldajatele.

➢ Pankrotihaldur keeldub pankrotivõlgniku vara valitsemisest.

➢ Pankrotihaldur keeldub pankrotivõlgnikult raamatupidamisdokumentide

vastuvõtmisest.

➢ Pankrotihaldur ei vii pankrotimenetlust läbi. Menetlus seisab.

➢ Saneerimisnõustaja ei teosta saneeritava makseraskustes oleva äriühingu üle

järelevalvet (näiteks on võlgniku majandusaasta aruanded avalikkusele tähtaegselt

esitamata).

Maksejõuetuse teenistus ei oma kehtiva õiguse kohaselt pankrotihalduri kutse kandjale

kui avalikku ülesannet täitvale isikule (distsiplinaar)karistuse määramise õigust isegi

juhul kui Maksejõuetuse teenistus rikkumise(d) teada saab või ise tuvastab.

Hetkel kehtiva õiguse kohaselt ei saa mitte ükski (haldus)järelevalvet teostav organ

pankrotihalduri kutse kandjalt talle antud tegutsemisõigust ära võtta. Maksejõuetuse

teenistusele teadaolevalt on Eesti ainus riik maailmas, kus selline regulatsioon

kahetsusväärselt kehtib.

Maksejõuetuse teenistusel puudub seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevalt õigus ja pädevus

võtta üle näiteks varatu võlgniku avaliku uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses (riiklikus

järelevalves) pankrotihalduri õigused, kohustused (PankrS § 55) ja avalikud olulised ülesanded

ning menetleda riikliku järelevalvena läbiviidavat pankrotimenetlust ise edasi või viia riikliku

järelevalvena läbiviidavat pankrotimenetlust läbi pankrotihalduri eest.

Aastal 2023 kasutas Maksejõuetuse teenistus kuuel korral neljateistkümnest talle riikliku

järelevalve raames st avalikes uurimistes antud õigust (võlausaldaja rollis olles) välja vahetada

kohtu poolt algselt määratud pankrotihaldur.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve on ühe haldusorgani

(näiteks Maksejõuetuse teenistuse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhatuse,

Advokatuuri juhatuse) kontroll teise haldusorgani (näiteks pankrotiseaduse §-s 54 nimetatud

kutsetegevuse kandjate8 – st pankrotihaldur, saneerimisnõustaja, likvideerija ülesannetes

ajutine haldur/pankrotihaldur, usaldusisik) üle. Haldusjärelevalve puhul ei määra alluvussuhe

järelevalvepädevust (VVS § 751 lg 2). Järelevalve teostaja võib eriseadusest tuleneva volituse

alusel kontrollida haldusorgani kogu tegevust, mis haldusorganisatsioonis asub teises

valitsemisalas, või ka haldusorganit, mis on tema kõrgemalseisev organ.

8 Vastavalt pankrotiseaduse § 54 on pankrotihalduri kutsetegevuseks pankrotimenetluste läbiviimine,

tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral kohtu poolt määratud likvideerijana ja

saneerimisnõustajana ning õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine. Vastavalt advokatuuriseaduse §

46 lg 3 valvavad advokaadi tegevuse järele pankrotihaldurina tegutsemise asjades ehk pankrotiseaduse § 54

nimetatud kutsetegevuse asjades st riigi nimel ja volitusel avaliku halduse ülesannet (haldusülesannet) täitvate

advokaatide kui riigi haldusorganite tegevuse või tegevusetuse üle nii Eesti Advokatuuri juhatus kui ka

Maksejõuetuse teenistus.

Järelevalvepädevus tuleneb konkreetse haldusorgani tegevusvaldkonnast tagada selles

valdkonnas (näiteks maksejõuetusvaldkond) kehtivate normide järgimine ning kohustusest

kontrollida sh teiste haldusorganite poolt seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete

järgimist. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning

õigushüvede (näiteks erapooletu ja sõltumatu saneerimis- ja pankrotimenetlus,

menetlusosaliste võrdne kohtlemine, kiire, efektiivne ja otstarbekas menetlus) ning isikute

(näiteks võlausaldajate) subjektiivsete õiguste kaitstus.

Haldusjärelevalvega on hõlmatud riigi haldusorganite kogu tegevus. Haldusjärelevalve hõlmab

eelkõige järelevalvatava tegevuse õiguspärasust. Kuna haldusjärelevalve hõlmab erinevaid

valdkondi, võib teatud juhtudel olla vaja ette näha ka laiem haldusjärelevalve ulatus, kus

haldusjärelevalve hõlmab ka tegevuse otstarbekust. Haldusjärelevalve hõlmab otstarbekust

ainult siis, kui see on eriseaduses (näiteks pankrotiseaduses) sätestatud.

VVS § 752 on sätestatud haldusjärelevalve meetmed. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on

järelevalve teostajal (näiteks Maksejõuetuse teenistusel) õigus nõuda järelevalvatavalt (näiteks

vandeadvokaadist saneerimisnõustajalt, vandeadvokaadist likvideerijalt) seletusi ja

dokumente, peatada järelevalvatava asjakohane ametnik või töötaja ning teda küsitleda,

kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi abil järelevalvatava valduses olevat vallasasja,

sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, võtta järelevalvatava valduses olev vallasasi

hoiule ning vajaduse korral hoiule võetud vallasasi müüa või hävitada, siseneda järelevalvatava

territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse või ruumi, sealhulgas avada uksi,

väravaid või kõrvaldada muid takistusi, jäädvustada olukorda, võtta proove ja näidiseid, samuti

teostada mõõtmisi või ekspertiise.

VVS §-s 752 nimetatud haldusjärelevalve meetmetele võib eriseadusest (näiteks

pankrotiseadusest, advokatuuriseadusest, saneerimisseadusest) tuleneda teisi meetmeid, mida

saab rakendada lisaks Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatutele haldusjärelevalve läbiviimisel.

Vastavalt advokatuuriseaduse § 46 (järelevalve advokaadi tegevuse üle) valvab advokaadi

tegevuse järele (peamiselt!) advokatuuri juhatus (§ 46 lg 1). Advokaat, kelle tegevuse järele

valvatakse, on Eesti Advokatuuri juhatuse nõudel kohustatud:

1) ilmuma juhatuse istungile;

2) esitama juhatusele või juhatuse määratud isikule advokaadibüroo asjaajamisega ja

advokaadi (NB! mitte pankrotihalduri, saneerimisnõustaja, likvideerija, usaldusisiku)

kutsetegevusega seotud dokumendid;

3) andma oma tegevuse kohta juhatusele või juhatuse määratud isikule seletusi;

4) võimaldama juhatuse määratud isikul pääseda büroo ruumidesse.

Advokaadi tegevuse järele pankrotihaldurina tegutsemise asjades valvab peale Eesti

Advokatuuri juhatuse ka Maksejõuetuse teenistus. Advokaat, kelle tegevuse üle Maksejõuetuse

teenistus teostab järelevalvet, on Maksejõuetuse teenistuse nõudel kohustatud esitama oma

tegevusega seotud dokumendid ning andma oma tegevuse kohta seletusi.

Ajutine haldur, usaldusisik ja haldur peavad Maksejõuetuse teenistusele ka pärast avalikest

ülesannetest vabastamist andma teavet ja dokumente ning tegema Maksejõuetuse teenistusega

koostööd.

Pankrotihaldurile kohaldub „Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava“

(kehtestatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja erakorralise kutsekogu 30.06.2022

otsusega nr 2 „Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava kehtestamine“),

kättesaadav: https://kpkoda.ee/wp-content/uploads/public/pankrotihaldurite-ja-

saneerimisnoustajate-hea-kutsetava.pdf

Maksejõuetuse teenistus on esitanud nimetatud kutsetava täiendamise osas

pankrotihalduritele ja saneerimisnõustajatele kirjalikult soovitusi. Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja kutsekoja juhatus ei ole seni nõustunud Maksejõuetuse teenistuse

soovitustega täiendada head kutsetava kõigile pankrotihalduri kutse kandjatele (PankrS

§ 54) ning paremini lahti selgitada olulisi väärtusi ja maksejõuetusõiguses

rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete järgimist avalike ülesannete täitmisel.

Heas kutsetavas sätestatud põhimõtete rikkumise eest võib aukohus huvitatud isiku,

Justiitsministeeriumi (mitte Maksejõuetuse teenistuse) või Koja muu organi taotlusel algatada

aukohtumenetluse ja määrata kutsekogu liikmele distsiplinaarkaristuse, kui on alust arvata, et

kutsekogu liige on toime pannud aukohtu menetletava distsiplinaarsüüteo.9

Koja aukohus ei aruta ega karista distsiplinaarkorras koja liikmeks olevat advokaati. Koja

aukohus võib taotleda advokatuuri aukohtult advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist.

Justiitsministeerium võib taotleda advokatuuri aukohtumenetluse algatamist

vastavalt advokatuuriseaduse § 16 lõikele 4 või Koja aukohtumenetluse algatamist

vastavalt kohtutäituri seaduse § 101 lõikele 2.

Maksejõuetuse teenistus on seisukohal, et kogu tegevusele ette nähtud haldusjärelevalvet

kutseorganisatsioonid praktikas ei teosta.

Kokkuvõte järelevalveorganite arvamustest maksejõuetusvaldkonnas järelevalve teostamisest

on esitatud tegevusaruande lisas nr 3.

4. Ühtse maksejõuetuse praktika kujundamise ühtlustamisele kaasa aitamine

Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seadusele võib Maksejõuetuse teenistus teha adressaadile (näiteks Justiitsministeeriumile, Eesti

Advokatuurile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Finantsinspektsioonile,

Võlanõustajate Liidule või pankrotihalduri kutse kandjatele) ettepanekuid asutuse või

haldusorgani töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks ning võib anda

adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet.

9 PankrS § 71. Distsiplinaarvastutus

(1) Halduri kutsetegevust sätestavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest võib Koja aukohus

määrata haldurile distsiplinaarkaristuse.

(2) Koja aukohus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule määrata haldurile distsiplinaarkaristuse:

1) koja organi otsuste ja hea kutsetava rikkumise eest;

2) vääritu teo eest, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust pankrotihalduri

kutse vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime pankrotihalduri kohustusi täites;

3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumise eest, kui Justiitsministeerium on andnud asja arutamise

aukohtule.

Nii on Maksejõuetuse teenistus saatnud Justiitsministeeriumile, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile ja pankrotihalduri kutse kandjatele (märgu)kirju,

näiteks:

a) 10. veebruaril 2023.a Justiitsministeeriumile seoses pankrotihaldurite töökoormuse

võimaliku tõusuga majanduslanguse tingimustes ja pankrotiseaduse § 59 sätete

täitmisega seoses avaliku teenuse osutamise läbipaistvusega;

Lühidalt: Maksejõuetuskaasustega tegelevate avaliku ülesannete täitjate, kohtute ja järelevalve

töökoormus pidevalt kasvab.

Maksejõuetusteenuste kui avalike teenuste osutamise kvaliteet langeb.

Koda ei taga järelkasvu, eksamid arusaamatul põhjusel ebaõnnestuvad.

Ilma mitte mingit eksamit tegemata saavad pankrotihaldurina tegutseda vandeadvokaadid, kes

on Advokatuuris välja õpetatud eraõiguslikus suhtes õigusteenuse osutamiseks, mitte avaliku

ülesande täitjaks maksejõuetusvaldkonnas erapooletult, sõltumatult ja kõigi menetlusosaliste

huvides otstarbekalt ja riigimehelikult käituma.

Võlausaldajad ja Maksejõuetuse teenistus ei saa aru, milliste kriteeriumite alusel tuleks

menetlustesse haldurikutse kandjaid määrata, sest PankrS § 59 toodud register Eestis ei vasta

registrile kehtestatud nõuetele ja tunnustatud rahvusvahelistele normidele.

b) 9. märtsil 2023.a. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ja pankrotihalduri kutse

kandjatele tähelepanekud seoses võlausaldajate suhetega, pankrotimenetluste

menetluskulude planeerimisega ja otstarbekuse teemadel pankrotimenetlustes;

Lühidalt: Avaliku ülesande täitjad on haldusorganid, kes muuhulgas peavad selgitama

menetlusosalistele tasuta nende õigusi ja kohustusi maksejõuetusmenetlustes, planeerima

menetlustes tehtavaid võimalikke kulutuste tegemist otstarbekalt ning rakendama hea halduse

tavasid näiteks kolme pakkumise võtmist teenuste sisse ostmiseks pankrotimenetlustes.

Menetlustoimingud tuleb võlausaldajatega eelnevalt kooskõlastada.

c) 27. mail 2023.a Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale märgukirja pankrotihaldurite

töökoormuse osas ning soovituse korraldada pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate

eksam;

Koja andmetel sügisel korraldatud eksam taaskord ebaõnnestus. Muud infot näiteks põhjuste

kohta avalikkusel ja Maksejõuetuse teenistusel ei ole.

d) 29. mail 2023.a. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ja pankrotihalduri kutse

kandjatele soovitused pankrotihalduri hea kutsetava täiendamiseks (kiri nr 12-1/2023-

007-3 avalikus dokumendiregistris);

Seni ei ole Koja liikmed ise ega Koja kutsekogu juhatus nõustunud kõigi pankrotihalduri kutse

kandjate jaoks head kutsetava (eetikakoodeksit) täiendama.

e) 15. augustil 2023.a Eesti Advokatuuri juhatusele pöördumise ja 17. augustil 2023.a

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatusele pöördumise

haldusjärelevalve ühtlustamiseks

Mõlemad organisatsioonid teatasid septembris, et sisulist, proaktiivset ja kõikehõlmavat

haldusjärelevalvet ei teostata. Vaata tegevusaruande lisa nr 3.

Lisaks on Maksejõuetuse teenistus aastal 2023 juhtinud Finantsinspektsiooni kui

krediidiasutuste üle järelevalvet teostava organi tähelepanu füüsilisest isikust pankrotivõlgnike

muredega suhtes krediidiasutused ja võimalik põhiõiguste rikkumine (teovõime piiramine

pankrotimenetlustes tulenevalt pankade infotehnoloogilistest lahendustest).

Finantsinspektsioon ei ole seni vastanud Maksejõuetuse teenistusele.

Septembris 2023.a. andis Maksejõuetuse teenistus justiitsministeeriumile poolaasta ülevaate

olulisematest tegevustest, teiste riikide järelevalve kogemustest ning juhtis ministeeriumi

tähelepanu teatud lünkadele pankrotiseaduses (nt riikliku järelevalve teostamine varatute

võlgnike üle tsiviilkohtumenetluses, ärikeelu kohaldamise võimatus, ebaotstarbekad

menetlussammud menetlustes, haldurite jt tasustamise süsteem) ning jooksvalt on

Maksejõuetuse teenistus teavitanud ka praktika ühtlustamisele kaasa aitamise tegelikust

võimatusest (nt võimude lahusus, pankrotihalduri kutsekandjate võimuvõitlus isiklikes huvides,

obstruktsionismi kasutamine Maksejõuetuse teenistuse suunal)

Maksejõuetuse teenistus on aastal 2023 korraldanud erinevatel teemadel infotunde ja

taibutalguid, vastanud meediaväljaannete päringutele, küsimustele ning korraldanud praktika

ühtse mõistmise ja ühtlustamise eesmärgil küsitlusi maakohtunikele ja halduritele ja

saneerimisnõustajatele ning veebiseminare saneerimisnõustajatele ja raamatupidajatele.

Maksejõuetuse teenistus kontrollis praktika ühtlustamise eesmärgil aasta lõpus ka varatute

juriidilisest isikute pankrotimenetluses ajutise halduri tasu tegelikult kättesaamise temaatikat

aastal 2023. Kõik ajutised haldurid Maksejõuetuse teenistuse teabepäringule ei soostunud

vastama. Laekunud informatsiooni kohta esitatud tõendusmaterjal varieerus.

Maksejõuetuse teenistus külastas Soome Pankrotiombudsmani veebruaris 2023 ja Soome

Pankrotiombudsman külastas Tallinna augustis 2023. Maksejõuetuse teenistus külastas

augustis ka Läti Maksejõuetuskontrolli Ametit. Maksejõuetuse teenistus on aastal 2023 loonud

vastastikuse koostöö Soome, Rootsi, Läti, Serbia, Poola, Singapuri, Iirimaa, Kanada, India jt

riiklike maksejõuetusvaldkonna järelevalveorganitega.

Maksejõuetuse teenistuse tegevuste lühiülevaated on kõigile kättesaadavad kodulehel.

5. Lõppsõna

Maksejõuetuse teenistus tuvastas aastal 2023 oma ametiülesannete täitmisel, et:

1) Eestis kehtib võlgnikukeskne maksejõuetusõiguse (toime)mudel.

Maksejõuetusmenetlused on ülimalt võlgnikusõbralikud, reeglina kirjalikud menetlused.

Kehtiv regulatsioon on võlgnike ja lähikondsete suhtes äärmiselt leebe juriidilise isiku ja

füüsilise isiku kogu elutsükli jooksul hoolimata tuvastatud rasketest juhtimisvigadest ja

korduvatest õigusrikkumistest Eesti majanduskeskkonnas.

2) Võlausaldajad jäävad maksejõuetusmenetlustes kaitseta st ei saa oma nõuetele

rahuldust. Osaliselt on võlausaldajad kaitseta seetõttu, et pankotihaldurid peavad

regulatsioonist tulenevalt võitlema oma tasu kätte saamise eest, mistõttu neil puudub

motivatsioon kõigi võlausaldajate huvides erapooletult, sõltumatult ja võrdselt kõiki koheldes

maksejõuetusmenetlusi läbi viia. Võlausaldajad on ammu kaotanud usu

maksejõuetusmenetluste kui avalike teenuste kaudu saada rahuldust Eesti ärikeskkonnas

ebaausalt käituvate juhtide vastu.

3) Mistahes maksejõuetusmenetlus on avaliku huviga menetlus. Maksejõuetuse kui

nähtusega võitlevad kõik riigid. Maksejõuetusest kui nähtusest, mis on tekkinud Eesti

ühiskonda väga laiaulatuslikult kättesaadava krediidi võimaldamisega, tuleb avalikult tabudeta

rääkida. Varatul äriühingul, mille lähikondsed tegid raskeid juhtimisvigu ei saa olla äri-,

maksu- või pangasaladusi maksejõuetusmenetluste läbiviimisel, kui uuritakse

maksejõuetuse põhjuseid ning soovitakse võlausaldajatele tekitatud kahju kiiresti

hüvitada. Kõigile inimestele tuleb finantstarkust õpetada, sh kindlasti enne kui Eestis äri

tegema soovitakse hakata. Iga inimene ei pea olema äriühingu omanik või juht. Äriühingu

asutamine Maksu- ja Tolliametist sisendkäibemaksu tagasiküsimise viisil isikliku elu

rahastamiseks, sh omamata pikaajalist terviklikku äriplaani koos testitud maksvate klientidega

neile lisandväärtuse toomiseks, on Eesti ausa ärikeskkonna ja võlausaldajate lubamatu

ärakasutamine. Selline süsteemne käitumine rikub kogu Eesti mainet. Keegi ei soovi Eesti

ettevõtete või inimestega (äri)asju ajada, kui meid ei saa usaldada. Maksejõuetuse teenistuse

hinnangul oleme 2023.a kahjuks jõudnud usalduskriisi.

4) Eesti maksejõuetusõiguses ei ole jätkuvalt selgelt kirjas, millistest maksejõuetusõiguses

rahvusvaheliselt tunnustatud printsiipidest Eesti maksejõuetusmenetlustes, sh piiriülestes

maksejõuetusmenetlustes tuleb menetlejatel lähtuda. Kehtiv võlgnikusõbralik

õigusnormistik ei võimalda praktikas ei pankrotihalduril ega Maksejõuetuse teenistusel

pankrotivõlgnike lähikondsetelt mingit teavet kätte saada, et pankrotimenetlusi kiirelt ja

efektiivselt minimaalsete kuludega läbi viia. Kogu tõendamiskoormus

maksejõuetusasjades lasub üksnes riigil (Maksu- ja Tolliametil, pankrotihalduril,

Maksejõuetuse teenistusel, prokuröril), mitte võlgnikul või tema lähikondsetel. Asjaolude

väljaselgitamine, tõendite kogumine, seletuste saamine on ülemääraselt koormav, kallis ja

aeganõudev töö, millega kaasnevad täiendavad kulud riigieelarvele (menetlejate arv, palgafond,

bürokraatia jne). Maksejõuetuse teenistuse hinnangul on maksejõuetusmenetlustes tegutsevad

riigiasutused, avalike ülesannete täitjad (haldurid, usaldusisikud, saneerimisnõustajad,

võlanõustajad), kohtud ja mitmed järelevalveasutused tööga ammu ülekoormatud ja inimesed

läbipõlemise äärel. Poliitikakujundajal ja seadusandjal on viimane aeg mõista, et

võlgnikukeskses (st võlgnikku soosivas) maksejõuetusõiguse süsteemis (toimemudelis) ei

saa ükski riik võlausaldajaid kaitsta ja riigi ärikeskkonda rikkujatest „puhastada“ tsiviil-

ja tsiviilkohtumenetlusega. See võis teatud mööndustega toimida Eestis alates esimesest

pankrotiseadusest aastal 1992 kuni umbes aastani 2008-2009 (ulatuslik majanduskriis).

Edaspidiselt kindlasti mitte. Eesti ühiskond ja (äri)inimeste käitumine majanduskeskkonnas on

teinud tohutu (digitaalse) arenguhüppe ning ühiskonnas toimuvate muudatustega peab

ennetavalt igakülgselt kaasas käima ka maksejõuetusõiguse süsteem (toimemudel), sh

kiirete, otstarbekate ja eesmärgipäraste maksejõuetusmenetluste (avalike teenuste)

kaudu võlgnike ja võlausaldajate vahel tasakaalu leidmine õigluse tagamiseks.

Maksejõuetusasjad ja maksejõuetusmenetlus on avalikust huvist lähtuv haldus- ja

väärteomenetluse liik, kus uuritakse ja analüüsitakse eraõiguslikes suhetes tehtud

raamatupidamiskandeid, mis viisid juhtimisvigadeni, sõlmitud tehinguid ja juhtorganite

liikmete (inimeste) käitumist (otsustusprotsessi) makseraskuste tekkimisel.

5) Hoolimata Maksejõuetuse teenistuse hinnangul ulatuslikult levinud raskete juhtimisvigade

tuvastamisest aastal 2023, ei saa Eestis praktikas kiiresti ärikeeldu kohaldada (sest see on

tsiviilasi, mitte haldus- või väärteoasi) ning lisaks ei saa kohaldada inimese käitumise

muutmiseks sobilikke ettekirjutusi ja muid meetmeid Eesti ühiskonnale

(võlausaldajatele) tekitatud kahju kiireks hüvitamiseks või inimese ärikeskkonnas

tegutsemise piiramiseks (näiteks ettekirjutus välja kanditud rahasummade tagasikandmiseks

pankrotipessa, äriühingu ostu-müügi keeld või uue asutamise keeld, ühiskondlikult kasuliku töö

rakendamine mõjutusvahendina, Eestist lahkumise keeld kuni käitumises muudatuste

ilmnemiseni vms)

6) Eestis kehtib pankrotihalduri kutse kandjate ehk avalikke ülesannete täitjate suhtes

järelevalvajate ja järelevalve liikide paljusus. Praktikas tähendab see seda, et järelevalvet

kas ei ole üldse või see praktikas ei toimi. Maksejõuetusteenuste omanikul (st riigil endal) ja

võlausaldajatel ehk avalikkusel puudub (reaalajas) teave (register), inimeste kohta, kes

pankrotihalduri kutse kandjatest millises konkreetses avalikus ülesandes ja millises rollis

konkreetsel ajahetkel on, et hinnata selle isiku kvalifikatsiooni, sobivust, kogemust,

erapooletust, sõltumatust ning talle kohalduvaid toimingu- ja tehingupiiranguid. Nagu eespool

Maksejõuetuse teenistuse tegevusaruandes on märgitud, rikuvad pankrotihalduri kutse kandjad,

eriti vandeadvokaadist pankrotihalduri kutse kandjad avaliku ülesande täitjale sätestatud

õigusnorme ja maksejõuetusõiguses rahvusvaheliselt tunnustatud head tava/eetikakoodeksit.

Võrreldes Maksejõuetuse teenistusse 2023.a laekunud märgukirjade ja kaebuste arvu

Kohtutäiturite ja Pankrotihalduri Kojalt ning Justiitsministeeriumilt saadud viimaste aastate

kaebuste madala statistikaga, on selge, et haldusjärelevalvet ajutiste haldurite,

pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, likvideerijate, usaldusisikute ja võlanõustajate

tegevuse ja tegevusetuse üle pole Eestis ligi kümme aastat sisuliselt tehtud ning 2023.a selgus,

et ka ei tehta (vt käesoleva tegevusaruande lisa nr 3). Juhul, kui kaebuste pinnalt tuleb Kojal

või Advokatuuril järelevalvet alustada, siis liikmelisusel põhinevad kutseorganisatsioonid

kaitsevad iga hinnaga oma liikmeid ja kutseorganisatsiooni, mitte ei teosta järelevalvet neile

usaldatud avaliku ülesande andja (käsundi andja) st Eesti riigi ja maksejõuetusõiguses

rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja häid tavasid järgides. Hetkel kehtivas õiguses

sätestatud järelevalvesüsteem ei ole ega saa olla efektiivne ja toimiv. Riik ise ja õiglast

maksejõuetusteenust soovivad võlausaldajad on „pantvangis“ – pankrotihalduri kutse

kandjatelt ei saa tegutsemisõigust ära võtta isegi juhul kui Maksejõuetuse teenistus on

olulised fundamentaalsed õigusrikkumised tuvastanud.

7) Eestis on hetkel kehtiva võlgnikusõbraliku raamatupidamis-, äri- ja maksejõuetusõiguse tõttu

praktikas järele jäänud ülivähe pankrotimenetlusi (tsiviilkohtumenetlusi), kus võlausaldajad

üheskoos kõigele vaatamata pingutavad ja finantseerivad pankrotimenetlusi

(pankrotihaldureid, advokaate) teades, et oma raha nad tagasi ei saa või saadu recovery rate on

praktiliselt olematu. Eestis on umbes 2/3 maksejõuetusmenetlustest üles ehitatud aeganõudvate

menetlussammudega erinevate haldusorganite ja kohtute vahel, kus praktikas ei ole mõtet

võlausaldajal pankrotiseadusest kaitset otsima tulla. Paradigma muutmiseks peab riik ise

riikliku järelevalve abil võlausaldajatele tekitatud kahjud vähemalt varatu

pankrotivõlgniku lähikondsetelt tagasi nõudma (nt haldusmenetlus, väärteomenetlus) ja

Eesti ärikeskkonnas tavaliste tagatiseta võlausaldajate (välisinvestorite, tarbijate) suhtes

lokkava ebaõigluse lõpetama. Kehtiva pankrotiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse

seadustikuga seda ei ole Maksejõuetuse teenistuse hinnangul võimalik saavutada. Juhul,

kui ümmarguselt 130 varatu äriühingu juhtide ja raamatupidajate käitumisega on ühel

aastal tekitatud Eesti ühiskonnale (võlausaldajatele ja riigile endale st maksumaksjatele)

kahju umbes 50 miljonit eurot, siis mõelgem üheskoos nende 64 000 juriidilise isiku peale,

mis oma majanduslikku seisu teadlikult avalikkuse (võlausaldajate) eest jätkuvalt peidavad

(sh teadlikult õigusnorme rikuvad) ning nende 170 000 osaühingu tegeliku ärimudeli ja

„lisandväärtuse“ peale, kus ainuosanik ja ainus juhatuse liige on üks ja see sama füüsiline

isik (sh mitte Eestis elav füüsiline isik), kes (korrektselt) raamatupidamist ei pruugi pidada

ning otsustab pärast Maksu- ja Tolliameti „puudutust“ füüsilise isikuna võlgadest vabastamise

menetlusse avalduse kohtule esitada jättes osaühingu võlausaldajad automaatselt pika ninaga.

Maksejõuetuse teenistuse 2023.a tegevusaruandest lähtuvalt võiks poliitika kujundaja kaaluda

ka pankrotimenetlustes võlausaldajatele hetkel kehtiva nõuete rahuldamisjärkude

erakorralist kiireloomulist muutmist.

Edukat alanud uut aastat soovides,

Maksejõuetuse teenistus

05. jaanuaril 2024.a.

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / info@konkurentsiamet.ee / Registrikood 70000303

Justiitsminister Kalle Laanet

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Meie: 08.01.2024 nr 12-1/2024-001-1

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: info@just.ee

Maksejõuetuse teenistuse 2023. aasta tegevusaruanne

Austatud härra minister

Käesolevaga edastab Maksejõuetuse teenistus Teile enda esimese tegevusaasta st 2023.a

tegevusaruande, mille esitlemine toimus 05. jaanuaril 2024.a.

Maksejõuetuse teenistus teeb Teile tegevusaruandest tulenevalt kaalumiseks järgmised

ettepanekud:

1) Muuta pankrotiseaduse § 13 lg 1 (võlgniku avaldus ja lisadokumendid), millega lisataks

võlgnikule vajadus ise selgitada ja põhjendada, millal maksejõuetus tekkis, milliste väliste või

sisemiste teguritega seoses ning mis on võlgniku arvates maksejõuetuse põhjused. Muuta

pankrotiseaduse § 13 lg 2 ja lisada võlgnikule nõuded ja kohustus esitada koos

pankrotiavaldusega täiendavat informatsiooni võlgniku tegevuse ja käitumise kohta, et

menetlejal ja maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohtul oleks võimalik kontrollida antud

teavet ning kiiresti tuvastada võlgniku maksejõuetusega ja võlgniku käitumisega seonduvad

olulised asjaolud. Hetkel juriidilisest isikust võlgnikul tõendamiskoormis puudub. Sätete

sõnastusettepanekud saadame Teile vajadusel eraldi e-kirjaga.

2) Muuta varatu juriidilisest isikust võlgniku esitatud pankrotiavalduse menetlejate ringi ja

menetluse järjekorda algusetapis nii, et varatu juriidilisest isikust võlgnik peab esitama enda

pankrotiavalduse otse kas Maksejõuetuse teenistusele ja/või Maksu- ja Tolliametile, kes

tuvastavad asjas olulised asjaolud vastavalt haldusmenetluse seadusele ning esitavad

maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohtule taotluse, mida varatu juriidilisest isikust

võlgnikuga konkreetses maksejõuetusasjas edasi teha st kas pankrot välja kuulutada avaliku

uurimisena või pankrotimenetlus lõpetada ja/või kohaldada võlgniku lähikondsetele vastutust

(karistust).

3) Muuta ärikeelu kohaldamist nii, et:

a) ärikeeldu saab kaalutlusõiguse alusel kohaldada kõigile pankrotiseaduse § 117 nimetatud

võlgnike lähikondsetele (mitte üksnes PankrS § 19 lg 1 ja 3 isikute ringile);

b) ärikeeldu saavad kohaldada registrite juures töötavad kohtunikud (kohtunikuabid), kes

tegelevad majandusaasta aruannetega, Maksejõuetuse teenistus kui riikliku järelevalveorgan,

2 (3)

Maksu- ja Tolliamet ja maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohus.

c) avaldusi (taotlusi) ärikeelu kohaldamiseks saavad esitada kõik võlausaldajad, kõik

järelevalveorganid Eestis ja kõik PankrS § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjad st kõik

maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvad pankrotihaldurid, saneerimisnõustajad,

likvideerijad, usaldusisikud ja võlanõustajad;

d) ärikeelu kehtivust (perioodi pikkust) mitte siduda pankrotimenetluse läbiviimisega, sest

varatute juriidilisest isikute pankrotimenetlusi avalike uurimistena ei ole enamjaolt otstarbekas

läbi viia, kuid võlgniku lähikondsete tegevust (uute äriühingute asutamine, juhtorgani liikmena

toimetamine, raamatupidajana teenuse osutamine jne) peab saama piirata.

4) Pankrotiseaduses tunnistada kehtetuks kõik need sätted, kus riikliku järelevalvena välja

kuulutatud varatu juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses ehk avalikus uurimises on

seadusega loodud riikliku järelevalveorgan - Maksejõuetuse teenistus - allutatud omakorda

tsiviilkohtule ja tsiviilkohtumenetlusele. Puudub igasugune loogika ja vajadus riikliku

järelevalvena läbiviidavas menetluses tsiviilkohtul kinnitada Maksejõuetuse teenistuse kui

haldusorgani haldusakte ning puudub vajadus kinnitada Maksejõuetuse teenistuse ehk riigi enda

poolt finantseeritavas menetluses tehtavaid kulutusi omakorda kohtuniku poolt, sh

pankrotihaldurile tasu määramise, välja maksmise ja suuruse kinnitamise osas. Maksejõuetuse

teenistus soovib määrata ja maksta pankrotihaldurile tasu regulaarselt. Avalik uurimine ehk

riiklik järelevalve on tingitud asjaolust, et mitte ükski võlausaldaja ei ole menetlusest huvitatud,

mistõttu riik ise menetleb ning seda tehakse pädeva haldusorgani kaudu reeglina

haldusmenetluse sätteid kasutades andes avaliku ülesande täitjale ehk teisele haldusorganile

ehk siinkohal pankrotihaldurile suuniseid, mida menetluses teha või mitte teha.

5) Justiitsministeeriumil kui poliitika kujundajal palume teha 2023. aasta kohta laiaulatuslik

mõjuhinnang kõigi maksejõuetusteenuste (likvideerimine, võlanõustamine, sundlikvideerimine,

võistlev pankrotimenetlus, riikliku järelevalvena läbiviidav pankrotimenetlus,

saneerimismenetlus, füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlus) kui avalike teenuste

osutamiseks kulutatud riigieelarveliste vahendite otstarbeka kasutamise ja läbi nende avalike

teenuste klientidele ehk võlausaldajatele saadava reaalse kasu / avalike hüvede osas. Palume

läbi analüüsida ka nende avalike teenuste eest hetkel küsitavad riigilõivud.

6) Luua kas Justiitsministeeriumi juurde või Maksejõuetuse teenistuse juurde pankrotiseaduse

§ 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate st kõigi maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid

täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, likvideerijate, usaldusisikute (ja

võlanõustajate) tegutsemisõigust andev ja tegutsemisõigust ära võttev haldusorgan ning

register. Võtta registri pidamise kohustus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt ära, sest

Koda ei täida PankrS § 59 toodud nõudeid.

7) Koondada kogu pankrotiseaduses § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate st kõigi

maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate,

likvideerijate, usaldusisikute (ja võlanõustajate) haldusjärelevalve ühe haldusjärelevalveorgani

st Maksejõuetuse teenistuse kätte. Anda Maksejõuetuse teenistusele järelevalves vähemalt

ettekirjutuste tegemise õigus.

8) Justiitsministril kehtestada pankrotiseaduse § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate st kõigi

maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate,

likvideerijate, usaldusisikute ja võlanõustajate käitumisreeglid, hea tava ja eetikakoodeks.

9) Ühtlustada pankrotiseaduse § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate st kõigi

maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate,

likvideerijate, usaldusisikute ja võlanõustajate asjaajamise reegleid (st maksejõuetuskaasustes

toimikute pidamise ja arhiveerimise nõudeid) näiteks tulenevalt arhiiviseaduse § 6 ja Vabariigi

Valitsuse määrusest „Teenuse korraldamise ja teabehalduse alused“ ning paralleelselt töötada

hiljemalt 31. märtsiks 2024 välja infotehnoloogiline kontseptsioon ja hiljemalt 30. juuniks 2024

IT arhitektuuriline kontseptsioon riigi ühisest terviklikust kõigi maksejõuetusmenetluste

3 (3)

(toimikutes sisalduvate andmete) kajastamise ja kaasuste lahendamise töölauast, mis

võimaldaks muuhulgas: a) maksejõuetusökosüsteemi osaliste ja menetlejate vahelist kiiret

infovahetust (näiteks võlausaldajad saaksid esitada oma nõuded otse süsteemi)

b) üksikasjalikku andmekorjet (recovery rate arvutamiseks, teenuse kulude arvutamiseks jne),

andmete töötlemist ja statistikat maksejõuetusteenuse paremaks juhtimiseks ning

kuluefektiivseks menetlemiseks.

Näiteid teiste riikide parimast IT praktikast saame Teiega vajadusel jagada.

10) Praktika ühtlustamise eesmärgil ning võttes arvesse jätkuvat majanduskriisi palume luua

(vajadusel selleks muutes kohtute seadust) maakohtu(te)sse üksnes maksejõuetusasjadele

spetsialiseerunud kohtunike maksejõuetusasjade osakond, mille kohtunikud menetleksid

vähemalt järgmised 3 (kolm) kuni 5 (viis) aastat üksnes maksejõuetusasju. Maksejõuetusasjad

on avaliku huviga erilist liiki eraldi kohtumenetlused, kus ei kehti näiteks

tsiviilkohtumenetluse dispositiivsuse põhimõte (näiteks juriidilisest isikust võlgnik ei saa

esitatud pankrotiavaldust tagasi võtta pankrotimenetluses, sest küsimus on maksejõuetuse

tuvastamises), vaid haldusmenetluses tuntud oma algatuslikult tõendite kogumiseks vajalik

uurimispõhimõte ja järelevalvemenetlus avaliku ülesande täitjate üle. Maksejõuetusasjadele

spetsialiseerunud kompetentsel kohtunikul peavad olema lisaks õigusalastele teadmistele väga

head teadmised raamatupidamisest, maksukorraldusest ja erinevates majandussektorites

rakendatavatest erinevatest ärimudelitest ning efektiivse järelevalve tegemise oskus.

Lugupidamisega,

Maksejõuetuse teenistuse nimel

/digitaalselt allkirjastatud/

Signe Viimsalu

juhataja

Lisa: Maksejõuetuse teenistuse 2023.a tegevusaruanne

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / info@konkurentsiamet.ee / Registrikood 70000303

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Meie: 22.08.2024 nr 12-1/2024-001-3

Koopia: Riigikogu majanduskomisjon

Maksejõuetuse teenistuse 2023. aasta tegevusaruanne ja 2025. a tegevuskava

planeerimine

Austatud proua minister

Maksejõuetuse teenistus edastas kehtivast regulatsioonist tulenevalt eelmisele ministrile enda

esimese tegevusaasta st 2023.a tegevusaruande, mille esitlemine toimus 05. jaanuaril 2024.a.

(lisatud). Maksejõuetuse teenistus esitas ministrile kaalumiseks kümme ettepanekut Eesti

ettevõtluskeskkonna parendamiseks ja menetlussüsteemi muutmiseks. Paraku pole

Maksejõuetuse teenistus siiani saanud Teilt vastust nende ettepanekute võimaliku rakendamise

kohta. Seoses sellega, et Maksejõuetuse teenistus kui sõltumatu ja iseseisev järelevalveorgan

planeerib oma 2025. aasta järelevalvetegevusi ja eelarvekärpeid, oleksime tänulikud Teie

võimaliku seisukoha eest meie esitatud ettepanekute suhtes.

Pankrotiseaduse § 1925 (Teenistuse töötingimused ja eelarve) kohaselt kaetakse Maksejõuetuse

teenistuse tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Konkurentsiametile selleks eraldatud

vahenditest. Justiitsministeerium tagab teenistuse tegevuseks piisavad vahendid. Teenistuse

töötingimused, sealhulgas tööruumid ja tehnilise teenindamise tagab Konkurentsiamet.

Konkurentsiameti eelarves näidatakse Maksejõuetuse teenistuse ülesannete täitmiseks

vajalikud kulutused halduskulutustest eraldi. Teenistuse juhataja on sõltumatu teenistuse

ülesannete täideviimiseks ettenähtud eelarve osa käsutamises.

Vastavalt pankrotiseadusele, millega teenistus 2022. aastal loodi, on teenistuse juhataja on oma

ülesannete täitmisel sõltumatu ja erapooletu. Konkurentsiameti peadirektoril ja valdkonna eest

vastutaval ministril ei ole õigust sekkuda teenistuse juhataja otsuste tegemisse viisil, mis

ohustaks teenistuse juhatajale pankrotiseaduses sätestatud sõltumatuse nõudeid.

Lisainformatsioon teenistuse 2024. aasta seniste tegevuste ja tulemuste kohta on kättesaadav:

https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/2024

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Viimsalu

Maksejõuetuse teenistuse juhataja

Lisa:

1. Väljaminev kiri 08.01.2024