Liisa-Ly Pakosta
justiitsminister
[email protected]
Teie
03.07
2024
a nr
Meie
22.08
2024
a nr 10-3/21-2
Kriminaalmenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine) eelnõu
Lugupeetud Liisa – Ly Pakosta
Täname võimaluse eest avaldada arvamust eelnõu projektile. Tegime kohtuülese arutelu, kus arutasime eelnõud koos justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kanguriga. Omapoolseid arvamusi eelnõu kohta esitas kaks kohtunikku.
Leiti, et eelnõus toodud muudatused kohtumenetluse lihtsustamiseks on vajalikud ning soodustavad menetluse kiiruse kasvu. Eeluurimiskohtuniku lahendatavate asjade kohtualluvuse muutmise osas oldi seiskohal, et selline muudatus vähemalt alguses võib olla segadust tekitav ning asjade lahendamine võib võtta kauem aega. Paratamatult eri piirkondade praktikad on veidi erinevad ning ka korraldusliku poole sujuv toimimine võtab aega ja harjumist. Eelnõu kohaselt ei muudeta kõikide eeluurimisasjade kohtualluvust ja kuigi põhjendused, miks seda ei tehta on mõistetavad, siis on oluline välja tuua, et olukord, kus sama kriminaalasja eeluurimist toimetatavad eri kohtu kohtunikud, ei pruugi alati kaasa tuua soovitud tulemust kohtu töö vähendamisel. Nii on näiteks läbiotsimise taotluse lahendamine/lubatavaks tunnistamine tihti eelnev vahistamistaotlusele, mis tähendab eelnõu muudatuste kohaselt, et sama kriminaalasjaga tutvuvad lühikese aja jooksul või miks mitte ka samaaegselt kaks erinevat kohtunikku. Kui eesmärk on kohtu tööaja ressursi võimalikult optimaalselt kasutada, siis selline lahendus eesmärki ei täida.
Eelnõu koostamise juures ei ole arvestatud tsiviilasju lahendavate kohtunike koormuse pideva kasvuga. Tsiviilhagide osas on märgitud, et tegemist on mahukate ja keerukate hagidega. Selles ei ole kahtlust, aga ega need hagid ei muutu tsiviilmenetlusse üle tõstes vähem mahukaks ja vähem keerukaks. Eelnõus ei ole statistilist analüüsi kui palju kriminaalmenetlusi just tsiviilhagi tõttu venima jäävad (keerukus vms) ja kui paljudel juhtudel on tegemist siiski muude asjaoludega (kaitsetaktika vms). Olemasoleva süsteemi muutmiseks peavad olema kaalukad põhjused, mida hetkel seletuskirjast ei ilmne. Isikute sundimine nn kahekordseks menetluseks (esmalt kriminaalmenetlus ja siis veel tsiviilmenetlus) ei ole põhjendatud.
Seadustada võimalus arstitõendi välja andnud arsti ülekuulamiseks on vajalik meede ka tsiviilkohtumenetluses.
Lugupidamisega
Liina Naaber-Kivisoo
Viru Maakohtu esimees