2
Eelnev tähendab seda, et olukorras, kus tarbija on tellinud endale e-arve, ei tähenda
see seda, et kaupleja võib postiaadressile saadetava arve eest küsida postikulude
hüvitamist ehk lugeda seda dubleeriva arve saatmiseks. Seda seetõttu, et TTJA tõi
oma tagasisides VTK-le välja, et kui tarbija on endale tellinud e-arve, ei tähenda see
automaatselt digivõimekust e-arvega tutvumiseks. Seega, kui tarbija on tellinud
endale e-arve ning tänasel päeval saadetakse talle ka arveid posti teel, siis ei anna e-
arve olemasolu kauplejale õigust vaikimisi loobuda paberarve saatmisest.“
2. Palume jätkuvalt kaaluda varianti sätestada eelnõus, et juhul kui tegemist on
kestvuslepinguga ja tarbija on avaldanud oma e-posti aadressi või tellinud e-
arve, siis ei pea teenuseosutaja tarbijale tasuta paberarve võimalust pakkuma.
Lühisõnumiga arveteavituse puhul on arusaadav, et see võib olla läinud
nuputelefonile ja tarbijal võib olla keeruline arveinfot vaadata. Samas puudub eelnõu
materjalides sisuline põhjendus, miks peaks pakkuma paberarve võimalust, kui
tarbija on ise avaldanud kauplejale oma e-posti aadressi.
Kui eelnõule eelnenud VTK-s nähti ette, et e-arve vormistamisel võib kaupleja
lõpetada tarbijale posti teel igakuise paberarve saatmise, siis eelnõus on sellest
loobutud. Põhjendusena on toodud TTJA seisukoht, et „Paljud (vanemaealised)
tarbijad on küll vormistanud e-arve, kuid ei kasuta Internetti ning vajavad jätkuvalt
arvega tutvumiseks paberarvet“ – tekib küsimus, kui paljud täpsemalt (kui suur on
sihtrühm, kes on vormistanud e-arve, kuid ei kasuta Internetti) ning millistel
statistilistel andmetel see väide põhineb? Hetkel on see väide meie hinnangul
oletuslik ja ebapiisav VTK-st erineva ning eelnõu põhieesmärki (asjatult posti teel
tarbijale saadetavate paberarvete hulga vähendamist) mittetoetava lähenemise
kasutamiseks.
3. Eelnõu sätestab, et tarbija peab saama valida arveedastusviiside vahel (paberarve või
arve e-posti aadressile või arveteavitus lühisõnumiga) ning seda mitte üksnes
kestvuslepingute puhul, vaid ka ühekordsete lepingute sõlmimisel. Selguse mõttes
palume eelnõus ja seletuskirjas täpsustada, et lühisõnumiga arveteavitus on
kaupleja pakutavas arveedastusviiside valikus juhul, kui kauplejal on selleks
tehniline võimalus ja kaupleja sellist võimalust pakub. Eelnõu praeguse versiooni
kohaselt jääb tarbijale (tasuta) paberarve nõudmise võimalus alles ja meie hinnangul
võib alati vaikimisi valikus olla ka e-posti aadressile arve saatmise võimalus.