Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (tuletisinstrumentide regulatsioon)

Lp Jürgen Ligi
Rahandusminister Teie 20.06.2024 nr 1.1-10.1/2928-1
Rahandusministeerium Meie 21.08.2024 nr 1-8/475-3
[email protected]
[email protected]



Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (tuletisinstrumentide regulatsioon)

Lugupeetud Jürgen Ligi

Täname, et olete advokatuurile andnud võimaluse VPTS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu osas seisukohti avaldada. Edastame Teile advokatuuri finantsõiguse komisjoni seisukohad eelnõu osas.

Lisaks soovib advokatuur juhtida tähelepanu eelnõu § 2 punktile 1, millega muudetakse AÕS § 3141 lõiget 2. Antud muudatusega laiendatakse oluliselt finantstagatise andja ja võtja mõistet. Kui hetkel on § 3141 lg 2 kohaselt tagatise andjaks ja võtjaks nn suurettevõtjad, siis muudatuse kohaselt kõik juriidilised isikud. Selle tõttu laieneb ühtlasi tasaarvestamise võimalus PankrS § 99 lg 5 ja 6 kohaselt ning kitseneb tagasivõitmise võimalus PankrS §-de 109 lg 2 ja 114 lg 4 alusel. See kahjustab aga teiste võlausaldajate huve ning on vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega.




Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Jürgen
Esimees


Lisa:

Advokatuuri finantsõiguse komisjoni seisukohad eelnõu osas

Lp Jürgen Ligi
Rahandusminister Teie 20.06.2024 nr 1.1-10.1/2928-1
Rahandusministeerium Meie 21.08.2024 nr 1-8/475-3
[email protected]
[email protected]



Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (tuletisinstrumentide regulatsioon)

Lugupeetud Jürgen Ligi

Täname, et olete advokatuurile andnud võimaluse VPTS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu osas seisukohti avaldada. Edastame Teile advokatuuri finantsõiguse komisjoni seisukohad eelnõu osas.

Lisaks soovib advokatuur juhtida tähelepanu eelnõu § 2 punktile 1, millega muudetakse AÕS § 3141 lõiget 2. Antud muudatusega laiendatakse oluliselt finantstagatise andja ja võtja mõistet. Kui hetkel on § 3141 lg 2 kohaselt tagatise andjaks ja võtjaks nn suurettevõtjad, siis muudatuse kohaselt kõik juriidilised isikud. Selle tõttu laieneb ühtlasi tasaarvestamise võimalus PankrS § 99 lg 5 ja 6 kohaselt ning kitseneb tagasivõitmise võimalus PankrS §-de 109 lg 2 ja 114 lg 4 alusel. See kahjustab aga teiste võlausaldajate huve ning on vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega.




Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Jürgen
Esimees


Lisa:

Advokatuuri finantsõiguse komisjoni seisukohad eelnõu osas

Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
[email protected]; [email protected]



19.08.2024.a

Lugupeetud Rahandusministeeriumi esindajad

Täname võimaluse eest avaldada arvamust Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse plaanitavate muudatuste osas, mille edastati Eesti Advokatuurile arvamuse ja ettepanekute avaldamiseks 21.06.2024.a.

Tunnustame kõigepealt suurt tööd, mis on tehtud eelnõu ettevalmistamisel ning tänuväärset algatust muuhulgas close-out netting’ut reguleeriva õigusliku raamistiku parandamisel. Eesti Advokatuuri finantsõiguse komisjon esitab käesolevaga oma liikmetelt kogutud mõningad kommentaarid ja seisukohad viidatud seaduste eelnõudele. Parema jälgitavuse ja ülevaatlikkuse huvides on kommentaarid ja ettepanekud esitatud allpool tabeli kujul.

I. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Eelnõu § 1 p 2 – mõisted üldiselt

a) Ettepanek on täpsustada seaduse tekstis, mida mõeldakse „ülekandeõiguste ja -kohustuste“ all, kuivõrd antud termin ei ole muudes õigusaktides defineeritud.

b) Ettepanek defineerida sõna ’kiirendamine’ seaduse tekstis. Asjaolu, et nt FELS või SanS kasutavad juba seda mõistet, ei too õiguskorda vajalikku selgust selle mõiste tähenduse osas. Samas on see tähendus oluline otsustamaks, milline kokkulepe konkreetselt langeb tasaarvestuskokkuleppe alla ning reguleerib lõpetamisel toimuvat tasaarvestust. Teeme ettepaneku kasutada VÕS’is kasutatud mõisteid ning osundada sarnaselt UNIDRIOT põhimõtetele „kokkuleppe alusel loetakse kohustuse täitmise tähtpäev ennetähtaegselt saabunuks ning kohustus on sissenõutav“.

c) Ettepanek kasutada termini ’tasaarvestuskokkulepe’ asemel nt terminit "tasaarvestuskokkulepet sisaldav leping" või "tasaarvestuskokkuleppe aluseks olev leping", mis peaks üldisemalt hõlmama ka erinevaid „finantstehingute raamlepinguid“, nagu ISDA, ISLA jne. Termin „tasaarvestuskokkulepe“ osutab konkreetsele nõuete täitmisega seotud tehingule, mille sisuks on nõuete tasaarvestus, kuid antud regulatsiooni kontekstis on selliste kokkulepete reguleerimine, mille sisuks on lisaks nõuete tasaarvestusele muuhulgas ka kohustutse kiirendamine ja lõpetamine. Seetõttu on täpsem osundada tasaarvestuskokkulepet sisaldavale (raam)lepingule, mille sisuks on muuhulgas lepingu alla kuuluvate kvalifitseeruvate finantstehingute lõpetamisel toimuv tasaarvestus (§ 2292) ja mille sisuks on omakorda § 2292 lõikes 1 nimetatud tegevused või tagajärjed. Eelnõus tuleks üldisemalt läbi mõelda ja ühtlustada terminite „tasaarvestuskokkulepe“ ja „kvalifitseeruv finantstehing“ kasutamine. Nagu juba viidatud, siis oleks korrektne käsitleda tasaarvestuskokkulepet kvalifitseeruva finantstehingu osana, mitte aga kasutada antud terminit kohati eraldatuna „kvalifitseeruvast finantstehingust“ või selle alternatiivi või täiesti iseseisva kategooriana (vt. nt allpool ka kommentaari p-s 1.4).

d) Ettepanek on kasutada läbivalt mõiste ’osapool’ asemel mõistet ’isik’. ’Osapool’ ei ole võlaõiguses kasutatav mõiste ning arvestades selle kasutust eelnõu sõnastuses, siis näib kohasem kasutada selle asemel sõna ’isik’.

e) Ettepanek kustutada § 2291 lõike 1 lõpus sulgudes olev lõpetamisel toimuva tasaarvestuse mõiste, kuna § 2292 lg 1 avab selle uuesti ja sisuliselt pole § 2291 lõike 1 mõistel tähendust. Pigem tekitab see segadust.

f) Soovitame järjepidevuse ja jälgitavuse parandamiseks kaaluda § 2291 lõike 1 lõpus oleva väljendi „mis võib olla tingitud ühe poole tahteavaldusest teise poole kohustuse rikkumise või muu tasaarvestuskokkuleppe lõpetamise aluse esinemise korral või mis rakendub tasaarvestuskokkuleppes toodud juhul“ eraldi „lõpetamist tingiva juhtumina“ defineerimist sarnaselt 2291 lõikes 3 toodule.

Eelnõu § 1 p 2 - § 2292 – lõpetamisel toimuv tasaarvestus

Soovitame kaaluda, kas on põhjendatud mõiste „lõpetamisel toimuv tasaarvestus“ eraldi defineerimine kahe erineva (kuid sisult paljuski kattuva) lõike all või oleks mõistlikum ja selgem vastava definitsiooni agregeerimine ühe lõike alla.
Ettepanek asendada sissejuhatava lause lõpus sõna ’tagajärjel’ sõnaga ’alusel’, kuna lause räägib kokkuleppe tingimuste kohaldamisest, mille alusel kas saabuvad õiguslikud tagajärjed või tehakse teatud toiminguid. Sellest tulenevalt ka punkti 1 sõnastuses kohustused ’lõppevad või need loetakse kiirendatuks’.

Eelnõu § 1 p 2 - § 2293 – kvalifitseeruv finantstehing
§ 2293 lg 1 punktis 1 on nimetatud kvalifitseeruva tehinguna tuletisväärtpaberi omandamise tehing, kuid katmata on tuletisväärtpaberi sisuks olev tehing ise. Tuleks kaaluda, kas siin ei peaks eesmärgiks ikkagi olema katta kvalifitseeruva tehinguna tuletisväärtpaber ise (VPTS § 2 lg 3 tähenduses) ning mitte üksnes selle omandamine. Tundub, et ka PankrS § 48 lg 2 on selles osas eksliku sõnastusega.
Eelnõu § 1 p 2 - § 2294 – tasaarvestuskokkuleppe mõiste

Ettepanek on lisada lõikesse 1 otsesõnu viide ka kvalifitseeruvale finantstehingule (’..., mille üheks pooleks on kvalifitseeruv isik ning milles on lepitud kokku kvalifitseeruvate finantstehingute lõpetamisel toimuv tasaarvestus.’ Vastasel juhul tuleb otsida seost kvalifitseeruvate tehingutega kaudselt teistest normidest.
Eespool pakutud terminoloogiliste muudatuste sisse viimisel, mille tulemusel kasutatakse seaduseelnõus termini ’tasaarvestuskokkulepe’ asemel nt terminit "tasaarvestuskokkulepet sisaldav leping" või "tasaarvestuskokkuleppe aluseks olev leping", mis peaks üldisemalt hõlmama ka erinevaid „finantstehingute raamlepinguid“, tuleks vastavalt kohendada ka § 2294 lõikes 2 toodud põhimõtet.
Lõikes 3 väljendatud „ühe lepingu“ (ingl. k. single agreement) kontseptsiooni“ tuleks meie hinnangul samuti täpsustada rõhutades, et tasaarvestuskokkulepe ja kõik kvalifitseeritud finantslepingud, mille suhtes vastavat tasaarvestuskokkulepet kohaldatakse, moodustavad eelnõus toodud regulatsiooni tähenduses ühe lepingu.
Eelnõu § 1 p 2 - § 2292, § 2294 ja § 2296 – tasaarvestuse kohaldamisel finantstehingute lõpetamine (mitte tasaarvestuskokkuleppe lõpetamine)
Viidatud normides osundatakse mitmes kohas tasaarvestuskokkuleppe lõpetamisele, kuid lõpetamisel toimuva tasaarvestuse sisuks pole tasaarvestuskokkuleppe lõpetamine, vaid kvalifitseeruvate finantstehingute lõpetamine. Vt ka punkt 3.23 ISDA Model Act dokumendis. Vastavad sätted tuleks ümber sõnastada. Selles võtmes tuleks vaadata üle ka eelnõu ja selle seletuskirja punktid, mis räägivad raamlepingust ja selle ülesütlemisest (nt lk 26).
§ 2296 lõikes 1 jääb ebaselgeks lause osa ’kohaldatakse sellele’ – tasaarvestuskokkuleppele, menetlusele või kvalifitseeruvatest finantstehingutest tulenevatele kohustustele?
Meie hinnangul jääb praeguses sõnastuses ebaselgeks § 2296 lõikes 1 ja lõikes 9 sätestatud põhimõtete vahekord, ehk siis mis ulatuses kriisilahendusmenetluse läbi viimine ei mõjuta lõpetamisel toimuvat tasaarvestust.


II. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine

Eelnõu § 3 punkt 1 – FELS § 2 lg 1 muutmine

Ettepanek on kaaluda lõike 1 ulatuse laiendamist ka sellistele Eestis asutatud valdusettevõtjatele, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi mitte ainult Eestis asutatud krediidiasutustega vaid ka muus lepinguriigis asutatud krediidiasutusega.
BRRD artikkel 1(1) punkt c kohaselt hõlmab BRRD kohaldumisala muuhulgas valdusettevõtjaid, kes on asutatud Euroopa Liidus. FELS § 2 punktid 1 ja 2 toovad seaduse kohaldumisalasse Eestis asutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud ning punkt 3 laiendab kohaldumisala ainult sellistele Eestis asutatud valdusettevõtjatele, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi punktides 1 ja 2 nimetatud (Eestis asutatud) isikutega. Kohaldumisalast jäävad välja need Eestis asutatud valdusettevõtjad, kes võivad olla kriisilahendussubjektiks, kuid kellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus või investeerimisühing on asutatud muus lepinguriigis.
Sellest tulenevalt on ettepanek muuta punkti 3 järgmiselt (allajoonitud osas):
„3) Eestis asutatud finantsvaldusettevõtjale, segafinantsvaldusettevõtjale ja segavaldusettevõtjale, kes kuuluvad käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud krediidiasutusega või investeerimisühinguga või muus lepinguriigis asutatud krediidiasutuse või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi;“

III. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Eelnõu § 8 punkt 12 – KrAS § 131 täiendamine

Ettepanek on laiendada lõike 3 ulatust ka sellistele Eesti tütar- ja valdusettevõtjatele, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi mitte ainult Eestis asutatud krediidiasutustega vaid ka muus lepinguriigis asutatud krediidiasutusega.
BRRD (muudetud) Art 48(7) eeldab, et pankrotiõiguse normid allutavad omavahenditest tulenevad nõuded kõikide artikli 1(1) punktides a – d nimetatud isikute puhul, sh lepinguriigi valdusettevõtjad. Praktikas ei saa välistada olukordi, kus teises lepinguriigis asutatud krediidiasutuse valdusettevõtja on asutatud Eestis ning usaldatavusnormatiive järgitakse konsolideeritud baasil Eesti valdusettevõtjas. Seetõttu on oluline, et ka sellise Eestis asutatud valdusettevõtja pankroti korral tuleneb omavahenditest tulenevate nõuete allutamine kohalduvast Eesti pankrotiõigusest.
Teeme ettepaneku sõnastada KrAS § 131 lg 3 järgmiselt:
„(3) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse lisaks Eestis asutatud krediidiasutustele ka Eesti või muu lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtjatele, Eestis asutatud finantsvaldusettevõtjatele, segavaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele, kes kuuluvad selle krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi.“


IV. Pankrotiseaduse muutmine

Eelnõu § 9 p 5 – PankrS § 48 lõiked 1 ja 4

Eelnõu põhjal jääb arusaamatuks vajadus säilitada eriregulatsioon tuletistehingutele, mis pole hõlmatud tasaarvestuskokkuleppega. PankrS § 48 eesmärgiks on olnud just raamlepinguga kaetud tuletistehingute kui kvalifitseeruvate finantstehingute osas cherry-picking’u vältimine ja nõude suuruse arvutamine juhuks, kui early termination pole kokku lepitud. Eeskujuks on siin olnud Saksa Insolvenzordnung, § 104. Tuleks eraldiseisvalt kaaluda, kas muude tuletistehingute osas on erisuse tegemine üldse põhjendatud.
Lähtudes muuhulgas Saksa õiguse arengutest ja kohtulahenditest, peaks pankrotiõiguse sätted keskenduma sellele, kas early termination kontseptsioon on tunnustatud ja mis tingimustel ning kui nõuded loetakse sissenõutavaks PankrS alusel, siis välistada cherry-picking ning sätestada nõude arvutamise alused.
Uue lõike 4 puhul jääb ebaselgeks, kas eesmärgiks on reguleerida selliste nõuete täitmist, mille täitmise tähtpäev saabus pankroti väljakuulutamisega (PankrS § 42) ja mitte kokkuleppe alusel vahetult sellele eelnevalt. Lõike teine lause osundab võimalusele rakendada lõpetamisel toimuvat tasaarvestust ja nõuded muutuvad sissenõutavaks ’kohe’. Samuti peab see norm käima käsi-käes VpTS §-ga 2296.
PankrS 48 peaks lähtuma sellest, kas raamlepingu alusel on tuletistehing lõpetatud (PankrS ei sekku ja haldur peab sellest lähtuma) või mitte (kohaldub § 42 ja sellisel juhul on valik, kas haldur peab lähtuma raamlepingu tingimustest või on PankrS-s erikord (praegu lõikes 3) nõude suuruse määramiseks ja cherry-pickimise välistamiseks (lg 1).
Väärib märkimist, et rahvusvahelises praktikas on Eesti puhul PankrS § 48 puhul tegemist ühe enim küsimusi ja küsitavusi tekitava sättega seoses rahvusvahelistes raamlepingutes kokkulepitava lõpetamisel toimuva tasaarvestamise (close-out netting) kokkuleppega, mistõttu on väga oluline, et seaduse tekstist tuleks selgelt välja, et kvalifitseeruva finantstehingu puhul toimub tasaarvestus vastavalt tasaarvestuskokkuleppe tingimustele.
Eelnõu § 9 p 8 – PankrS § 99
Ettepanek on muuta PankrS § 99 lõike 2 esimest lauset selliselt, et viide võlgniku nõudele asendatakse võlausaldaja nõudega. Kehtiva õiguse sõnastus on järgmine:
Kui võlgniku nõue oli pankroti väljakuulutamise ajal seotud edasilükkava tingimusega või kui võlgniku nõue ei olnud pankroti väljakuulutamise hetkel veel sissenõutav või kui võlgniku nõue ei ole suunatud samaliigiliste kohustuste täitmisele, saab nõude tasaarvestada alles siis, kui edasilükkav tingimus on saabunud, võlgniku nõue on muutunud sissenõutavaks või kohustused on muutunud samaliigilisteks. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui võlgniku nõude edasilükkav tingimus saabub või nõue muutub sissenõutavaks enne, kui võlausaldaja saaks oma nõude tasaarvestada.
Korrektne ja normi eesmärgiga on kooskõlas sõnastus, mis reguleerib võlausaldaja nõude tasaarvestamist. Seetõttu peaks lõike 2 esimeste lausete sõnastus olema järgmine:
Kui võlausaldaja nõue oli pankroti väljakuulutamise ajal seotud edasilükkava tingimusega või kui võlausaldaja nõue ei olnud pankroti väljakuulutamise hetkel veel sissenõutav või kui võlausaldaja nõue ei ole suunatud samaliigiliste kohustuste täitmisele, saab nõude tasaarvestada alles siis, kui edasilükkav tingimus on saabunud, võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks või kohustused on muutunud samaliigilisteks. Võlausaldaja nõude suhtes käesoleva seaduse § 42 ei kohaldu. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui võlgniku nõude edasilükkav tingimus saabub või nõue muutub sissenõutavaks enne, kui võlausaldaja saaks oma nõude tasaarvestada.
Tegemist pole otseselt close-out nettingu teemaga ja puudutab tasaarvestust pankrotimenetluses üldiselt.

Eelnõu § 9 lg 10 – PankrS § 109 täiendamine
Meie hinnangul tuleks hinnata, kas uue lõike 21 punktid 1 ja 2 (mille kohaselt ei kohaldata PankrS 109 lõikes 2 sätestatut „finantstagatise kokkuleppe sõlmimisele, finantstagatise seadmisele või täiendamisele“ või „tagatislepingu sõlmimisele või tagatise andmisele, et tagada tasaarvestuskokkulepe väärtpaberituru seaduse § 2294 lõike 1 tähenduses“) on kooskõlas EL direktiivi 2002/47/EÜ Art 4 punktiga 5. Viidatud Art 4 punkt 5 sätestab, et Liikmesriigid tagavad, et finantstagatiskokkulepe saab jõustuda selles sätestatud tingimustel, olenemata likvideerimismenetluse või saneerimismeetmete algatamisest või jätkamisest tagatiseandja või saaja suhtes. Ehk siis säte eesmärgiks on tagada juba sõlmitud finantstagatise kokkulepete jõustamine vaatamata maksejõuetus-, likvideerimis või saneerimismenetluse algatamisele, aga mitte pärast menetluse algatamist sõlmitavate kokkulepete kaitse. Antud vastuolu on võimalik lahendada jättes eelnõu § 109 lõike 21 punktist 1 välja viited „finantstagatise sõlmimisele“ ning täiendades punkti 2 „„tagatislepingu sõlmimisele või tagatise andmisele, mis on ette nähtud väärtpaberituru seaduse § 2293 lõikes 1 ette nähtud kvalifitseeruva finantstehingu tingimustega, et tagada tasaarvestuskokkulepe väärtpaberituru seaduse § 2294 lõike 1 tähenduses“).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kirsti Pent
Eesti Advokatuuri finantsõiguse komisjoni esimees

Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
[email protected]; [email protected]



19.08.2024.a

Lugupeetud Rahandusministeeriumi esindajad

Täname võimaluse eest avaldada arvamust Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse plaanitavate muudatuste osas, mille edastati Eesti Advokatuurile arvamuse ja ettepanekute avaldamiseks 21.06.2024.a.

Tunnustame kõigepealt suurt tööd, mis on tehtud eelnõu ettevalmistamisel ning tänuväärset algatust muuhulgas close-out netting’ut reguleeriva õigusliku raamistiku parandamisel. Eesti Advokatuuri finantsõiguse komisjon esitab käesolevaga oma liikmetelt kogutud mõningad kommentaarid ja seisukohad viidatud seaduste eelnõudele. Parema jälgitavuse ja ülevaatlikkuse huvides on kommentaarid ja ettepanekud esitatud allpool tabeli kujul.

I. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Eelnõu § 1 p 2 – mõisted üldiselt

a) Ettepanek on täpsustada seaduse tekstis, mida mõeldakse „ülekandeõiguste ja -kohustuste“ all, kuivõrd antud termin ei ole muudes õigusaktides defineeritud.

b) Ettepanek defineerida sõna ’kiirendamine’ seaduse tekstis. Asjaolu, et nt FELS või SanS kasutavad juba seda mõistet, ei too õiguskorda vajalikku selgust selle mõiste tähenduse osas. Samas on see tähendus oluline otsustamaks, milline kokkulepe konkreetselt langeb tasaarvestuskokkuleppe alla ning reguleerib lõpetamisel toimuvat tasaarvestust. Teeme ettepaneku kasutada VÕS’is kasutatud mõisteid ning osundada sarnaselt UNIDRIOT põhimõtetele „kokkuleppe alusel loetakse kohustuse täitmise tähtpäev ennetähtaegselt saabunuks ning kohustus on sissenõutav“.

c) Ettepanek kasutada termini ’tasaarvestuskokkulepe’ asemel nt terminit "tasaarvestuskokkulepet sisaldav leping" või "tasaarvestuskokkuleppe aluseks olev leping", mis peaks üldisemalt hõlmama ka erinevaid „finantstehingute raamlepinguid“, nagu ISDA, ISLA jne. Termin „tasaarvestuskokkulepe“ osutab konkreetsele nõuete täitmisega seotud tehingule, mille sisuks on nõuete tasaarvestus, kuid antud regulatsiooni kontekstis on selliste kokkulepete reguleerimine, mille sisuks on lisaks nõuete tasaarvestusele muuhulgas ka kohustutse kiirendamine ja lõpetamine. Seetõttu on täpsem osundada tasaarvestuskokkulepet sisaldavale (raam)lepingule, mille sisuks on muuhulgas lepingu alla kuuluvate kvalifitseeruvate finantstehingute lõpetamisel toimuv tasaarvestus (§ 2292) ja mille sisuks on omakorda § 2292 lõikes 1 nimetatud tegevused või tagajärjed. Eelnõus tuleks üldisemalt läbi mõelda ja ühtlustada terminite „tasaarvestuskokkulepe“ ja „kvalifitseeruv finantstehing“ kasutamine. Nagu juba viidatud, siis oleks korrektne käsitleda tasaarvestuskokkulepet kvalifitseeruva finantstehingu osana, mitte aga kasutada antud terminit kohati eraldatuna „kvalifitseeruvast finantstehingust“ või selle alternatiivi või täiesti iseseisva kategooriana (vt. nt allpool ka kommentaari p-s 1.4).

d) Ettepanek on kasutada läbivalt mõiste ’osapool’ asemel mõistet ’isik’. ’Osapool’ ei ole võlaõiguses kasutatav mõiste ning arvestades selle kasutust eelnõu sõnastuses, siis näib kohasem kasutada selle asemel sõna ’isik’.

e) Ettepanek kustutada § 2291 lõike 1 lõpus sulgudes olev lõpetamisel toimuva tasaarvestuse mõiste, kuna § 2292 lg 1 avab selle uuesti ja sisuliselt pole § 2291 lõike 1 mõistel tähendust. Pigem tekitab see segadust.

f) Soovitame järjepidevuse ja jälgitavuse parandamiseks kaaluda § 2291 lõike 1 lõpus oleva väljendi „mis võib olla tingitud ühe poole tahteavaldusest teise poole kohustuse rikkumise või muu tasaarvestuskokkuleppe lõpetamise aluse esinemise korral või mis rakendub tasaarvestuskokkuleppes toodud juhul“ eraldi „lõpetamist tingiva juhtumina“ defineerimist sarnaselt 2291 lõikes 3 toodule.

Eelnõu § 1 p 2 - § 2292 – lõpetamisel toimuv tasaarvestus

Soovitame kaaluda, kas on põhjendatud mõiste „lõpetamisel toimuv tasaarvestus“ eraldi defineerimine kahe erineva (kuid sisult paljuski kattuva) lõike all või oleks mõistlikum ja selgem vastava definitsiooni agregeerimine ühe lõike alla.
Ettepanek asendada sissejuhatava lause lõpus sõna ’tagajärjel’ sõnaga ’alusel’, kuna lause räägib kokkuleppe tingimuste kohaldamisest, mille alusel kas saabuvad õiguslikud tagajärjed või tehakse teatud toiminguid. Sellest tulenevalt ka punkti 1 sõnastuses kohustused ’lõppevad või need loetakse kiirendatuks’.

Eelnõu § 1 p 2 - § 2293 – kvalifitseeruv finantstehing
§ 2293 lg 1 punktis 1 on nimetatud kvalifitseeruva tehinguna tuletisväärtpaberi omandamise tehing, kuid katmata on tuletisväärtpaberi sisuks olev tehing ise. Tuleks kaaluda, kas siin ei peaks eesmärgiks ikkagi olema katta kvalifitseeruva tehinguna tuletisväärtpaber ise (VPTS § 2 lg 3 tähenduses) ning mitte üksnes selle omandamine. Tundub, et ka PankrS § 48 lg 2 on selles osas eksliku sõnastusega.
Eelnõu § 1 p 2 - § 2294 – tasaarvestuskokkuleppe mõiste

Ettepanek on lisada lõikesse 1 otsesõnu viide ka kvalifitseeruvale finantstehingule (’..., mille üheks pooleks on kvalifitseeruv isik ning milles on lepitud kokku kvalifitseeruvate finantstehingute lõpetamisel toimuv tasaarvestus.’ Vastasel juhul tuleb otsida seost kvalifitseeruvate tehingutega kaudselt teistest normidest.
Eespool pakutud terminoloogiliste muudatuste sisse viimisel, mille tulemusel kasutatakse seaduseelnõus termini ’tasaarvestuskokkulepe’ asemel nt terminit "tasaarvestuskokkulepet sisaldav leping" või "tasaarvestuskokkuleppe aluseks olev leping", mis peaks üldisemalt hõlmama ka erinevaid „finantstehingute raamlepinguid“, tuleks vastavalt kohendada ka § 2294 lõikes 2 toodud põhimõtet.
Lõikes 3 väljendatud „ühe lepingu“ (ingl. k. single agreement) kontseptsiooni“ tuleks meie hinnangul samuti täpsustada rõhutades, et tasaarvestuskokkulepe ja kõik kvalifitseeritud finantslepingud, mille suhtes vastavat tasaarvestuskokkulepet kohaldatakse, moodustavad eelnõus toodud regulatsiooni tähenduses ühe lepingu.
Eelnõu § 1 p 2 - § 2292, § 2294 ja § 2296 – tasaarvestuse kohaldamisel finantstehingute lõpetamine (mitte tasaarvestuskokkuleppe lõpetamine)
Viidatud normides osundatakse mitmes kohas tasaarvestuskokkuleppe lõpetamisele, kuid lõpetamisel toimuva tasaarvestuse sisuks pole tasaarvestuskokkuleppe lõpetamine, vaid kvalifitseeruvate finantstehingute lõpetamine. Vt ka punkt 3.23 ISDA Model Act dokumendis. Vastavad sätted tuleks ümber sõnastada. Selles võtmes tuleks vaadata üle ka eelnõu ja selle seletuskirja punktid, mis räägivad raamlepingust ja selle ülesütlemisest (nt lk 26).
§ 2296 lõikes 1 jääb ebaselgeks lause osa ’kohaldatakse sellele’ – tasaarvestuskokkuleppele, menetlusele või kvalifitseeruvatest finantstehingutest tulenevatele kohustustele?
Meie hinnangul jääb praeguses sõnastuses ebaselgeks § 2296 lõikes 1 ja lõikes 9 sätestatud põhimõtete vahekord, ehk siis mis ulatuses kriisilahendusmenetluse läbi viimine ei mõjuta lõpetamisel toimuvat tasaarvestust.


II. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine

Eelnõu § 3 punkt 1 – FELS § 2 lg 1 muutmine

Ettepanek on kaaluda lõike 1 ulatuse laiendamist ka sellistele Eestis asutatud valdusettevõtjatele, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi mitte ainult Eestis asutatud krediidiasutustega vaid ka muus lepinguriigis asutatud krediidiasutusega.
BRRD artikkel 1(1) punkt c kohaselt hõlmab BRRD kohaldumisala muuhulgas valdusettevõtjaid, kes on asutatud Euroopa Liidus. FELS § 2 punktid 1 ja 2 toovad seaduse kohaldumisalasse Eestis asutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud ning punkt 3 laiendab kohaldumisala ainult sellistele Eestis asutatud valdusettevõtjatele, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi punktides 1 ja 2 nimetatud (Eestis asutatud) isikutega. Kohaldumisalast jäävad välja need Eestis asutatud valdusettevõtjad, kes võivad olla kriisilahendussubjektiks, kuid kellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus või investeerimisühing on asutatud muus lepinguriigis.
Sellest tulenevalt on ettepanek muuta punkti 3 järgmiselt (allajoonitud osas):
„3) Eestis asutatud finantsvaldusettevõtjale, segafinantsvaldusettevõtjale ja segavaldusettevõtjale, kes kuuluvad käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud krediidiasutusega või investeerimisühinguga või muus lepinguriigis asutatud krediidiasutuse või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi;“

III. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Eelnõu § 8 punkt 12 – KrAS § 131 täiendamine

Ettepanek on laiendada lõike 3 ulatust ka sellistele Eesti tütar- ja valdusettevõtjatele, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi mitte ainult Eestis asutatud krediidiasutustega vaid ka muus lepinguriigis asutatud krediidiasutusega.
BRRD (muudetud) Art 48(7) eeldab, et pankrotiõiguse normid allutavad omavahenditest tulenevad nõuded kõikide artikli 1(1) punktides a – d nimetatud isikute puhul, sh lepinguriigi valdusettevõtjad. Praktikas ei saa välistada olukordi, kus teises lepinguriigis asutatud krediidiasutuse valdusettevõtja on asutatud Eestis ning usaldatavusnormatiive järgitakse konsolideeritud baasil Eesti valdusettevõtjas. Seetõttu on oluline, et ka sellise Eestis asutatud valdusettevõtja pankroti korral tuleneb omavahenditest tulenevate nõuete allutamine kohalduvast Eesti pankrotiõigusest.
Teeme ettepaneku sõnastada KrAS § 131 lg 3 järgmiselt:
„(3) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse lisaks Eestis asutatud krediidiasutustele ka Eesti või muu lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtjatele, Eestis asutatud finantsvaldusettevõtjatele, segavaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele, kes kuuluvad selle krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi.“


IV. Pankrotiseaduse muutmine

Eelnõu § 9 p 5 – PankrS § 48 lõiked 1 ja 4

Eelnõu põhjal jääb arusaamatuks vajadus säilitada eriregulatsioon tuletistehingutele, mis pole hõlmatud tasaarvestuskokkuleppega. PankrS § 48 eesmärgiks on olnud just raamlepinguga kaetud tuletistehingute kui kvalifitseeruvate finantstehingute osas cherry-picking’u vältimine ja nõude suuruse arvutamine juhuks, kui early termination pole kokku lepitud. Eeskujuks on siin olnud Saksa Insolvenzordnung, § 104. Tuleks eraldiseisvalt kaaluda, kas muude tuletistehingute osas on erisuse tegemine üldse põhjendatud.
Lähtudes muuhulgas Saksa õiguse arengutest ja kohtulahenditest, peaks pankrotiõiguse sätted keskenduma sellele, kas early termination kontseptsioon on tunnustatud ja mis tingimustel ning kui nõuded loetakse sissenõutavaks PankrS alusel, siis välistada cherry-picking ning sätestada nõude arvutamise alused.
Uue lõike 4 puhul jääb ebaselgeks, kas eesmärgiks on reguleerida selliste nõuete täitmist, mille täitmise tähtpäev saabus pankroti väljakuulutamisega (PankrS § 42) ja mitte kokkuleppe alusel vahetult sellele eelnevalt. Lõike teine lause osundab võimalusele rakendada lõpetamisel toimuvat tasaarvestust ja nõuded muutuvad sissenõutavaks ’kohe’. Samuti peab see norm käima käsi-käes VpTS §-ga 2296.
PankrS 48 peaks lähtuma sellest, kas raamlepingu alusel on tuletistehing lõpetatud (PankrS ei sekku ja haldur peab sellest lähtuma) või mitte (kohaldub § 42 ja sellisel juhul on valik, kas haldur peab lähtuma raamlepingu tingimustest või on PankrS-s erikord (praegu lõikes 3) nõude suuruse määramiseks ja cherry-pickimise välistamiseks (lg 1).
Väärib märkimist, et rahvusvahelises praktikas on Eesti puhul PankrS § 48 puhul tegemist ühe enim küsimusi ja küsitavusi tekitava sättega seoses rahvusvahelistes raamlepingutes kokkulepitava lõpetamisel toimuva tasaarvestamise (close-out netting) kokkuleppega, mistõttu on väga oluline, et seaduse tekstist tuleks selgelt välja, et kvalifitseeruva finantstehingu puhul toimub tasaarvestus vastavalt tasaarvestuskokkuleppe tingimustele.
Eelnõu § 9 p 8 – PankrS § 99
Ettepanek on muuta PankrS § 99 lõike 2 esimest lauset selliselt, et viide võlgniku nõudele asendatakse võlausaldaja nõudega. Kehtiva õiguse sõnastus on järgmine:
Kui võlgniku nõue oli pankroti väljakuulutamise ajal seotud edasilükkava tingimusega või kui võlgniku nõue ei olnud pankroti väljakuulutamise hetkel veel sissenõutav või kui võlgniku nõue ei ole suunatud samaliigiliste kohustuste täitmisele, saab nõude tasaarvestada alles siis, kui edasilükkav tingimus on saabunud, võlgniku nõue on muutunud sissenõutavaks või kohustused on muutunud samaliigilisteks. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui võlgniku nõude edasilükkav tingimus saabub või nõue muutub sissenõutavaks enne, kui võlausaldaja saaks oma nõude tasaarvestada.
Korrektne ja normi eesmärgiga on kooskõlas sõnastus, mis reguleerib võlausaldaja nõude tasaarvestamist. Seetõttu peaks lõike 2 esimeste lausete sõnastus olema järgmine:
Kui võlausaldaja nõue oli pankroti väljakuulutamise ajal seotud edasilükkava tingimusega või kui võlausaldaja nõue ei olnud pankroti väljakuulutamise hetkel veel sissenõutav või kui võlausaldaja nõue ei ole suunatud samaliigiliste kohustuste täitmisele, saab nõude tasaarvestada alles siis, kui edasilükkav tingimus on saabunud, võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks või kohustused on muutunud samaliigilisteks. Võlausaldaja nõude suhtes käesoleva seaduse § 42 ei kohaldu. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui võlgniku nõude edasilükkav tingimus saabub või nõue muutub sissenõutavaks enne, kui võlausaldaja saaks oma nõude tasaarvestada.
Tegemist pole otseselt close-out nettingu teemaga ja puudutab tasaarvestust pankrotimenetluses üldiselt.

Eelnõu § 9 lg 10 – PankrS § 109 täiendamine
Meie hinnangul tuleks hinnata, kas uue lõike 21 punktid 1 ja 2 (mille kohaselt ei kohaldata PankrS 109 lõikes 2 sätestatut „finantstagatise kokkuleppe sõlmimisele, finantstagatise seadmisele või täiendamisele“ või „tagatislepingu sõlmimisele või tagatise andmisele, et tagada tasaarvestuskokkulepe väärtpaberituru seaduse § 2294 lõike 1 tähenduses“) on kooskõlas EL direktiivi 2002/47/EÜ Art 4 punktiga 5. Viidatud Art 4 punkt 5 sätestab, et Liikmesriigid tagavad, et finantstagatiskokkulepe saab jõustuda selles sätestatud tingimustel, olenemata likvideerimismenetluse või saneerimismeetmete algatamisest või jätkamisest tagatiseandja või saaja suhtes. Ehk siis säte eesmärgiks on tagada juba sõlmitud finantstagatise kokkulepete jõustamine vaatamata maksejõuetus-, likvideerimis või saneerimismenetluse algatamisele, aga mitte pärast menetluse algatamist sõlmitavate kokkulepete kaitse. Antud vastuolu on võimalik lahendada jättes eelnõu § 109 lõike 21 punktist 1 välja viited „finantstagatise sõlmimisele“ ning täiendades punkti 2 „„tagatislepingu sõlmimisele või tagatise andmisele, mis on ette nähtud väärtpaberituru seaduse § 2293 lõikes 1 ette nähtud kvalifitseeruva finantstehingu tingimustega, et tagada tasaarvestuskokkulepe väärtpaberituru seaduse § 2294 lõike 1 tähenduses“).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kirsti Pent
Eesti Advokatuuri finantsõiguse komisjoni esimees