Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 22/08/2024

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

20/08/24

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus

E-mail : [email protected] Kantselei

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1301455.6 DE

Eelotsuse asi C-474/24

NADA Austria e.a.

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Bundesverwaltungsgericht - Austria)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on

vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada

eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul

alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Euroopa Kohus – Menetlus“.

Daniel Dittert

Üksuse juhataja

Vastuvõtmise kuupäev : 22/08/2024

Kokkuvõte C-474/24 – 1

Kohtuasi C-474/24

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

4. juuli 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus, Austria)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

28. juuni 2024

Kaebajad:

AR

YT

DI

RN

Kaasatud isikud:

Nationale Anti-Doping Agentur Austria GmbH (NADA Austria)

Österreichische Anti-Doping Rechtskommission (ÖADR)

Põhikohtuasja ese

Bundesverwaltungsgerichtile (föderaalne halduskohus, Austria) esitatud kaebus

Austria andmekaitseasutuse otsuse peale, millega jäeti rahuldamata andmekaitset

reguleerivate õigusnormide rikkumise peale esitatud kaebused

Eelotsusetaotluse laad ja sisu

ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlus palvega tõlgendada liidu õigust –

isikuandmete kaitse

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24

2

Eelotsuse küsimused

1. Kas isikuandmete töötlemise toiming, mille käigus avaldatakse isiku nimi,

harrastatav spordiala, toime pandud dopinguvastaste eeskirjade rikkumine,

karistus ning karistuse alguse ja lõpu aeg tabeli kujul Nationale Anti-Doping

Agentur Austria GmbH (Austria riiklik dopinguvastane agentuur; edaspidi

„NADA Austria“) veebisaidi https://www.nada.at/de/recht/suspendierungen-

sperren üldsusele kättesaadavas rubriigis ning Österreichische Anti-Doping

Rechtskommissioni (Austria dopinguvastane õiguskomisjon; edaspidi „ÖADR“)

veebisaidil https://www.oeadr.at üldsusele kättesaadavates pressiteadetes, kuulub

liidu õiguse kohaldamisalasse ELTL artikli 16 lõike 2 esimese lause tähenduses,

millest tulenevalt on sellisele isikuandmete töötlemise toimingule kohaldatav

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus).

Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:

2. Kas teave, et konkreetne isik on toime pannud konkreetse dopinguvastaste

eeskirjade rikkumise ja selle rikkumise tõttu on talle määratud (riiklikel ja

rahvusvahelistel) võistlustel osalemise keeld, kujutab endast „terviseandmeid“

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 tähenduses?

3. Kas isikuandmete kaitse üldmäärusega – eelkõige isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 6 lõike 3 teise lõiguga – on vastuolus riigisisesed õigusnormid,

mis näevad ette Österreichische Anti-Doping Rechtskommissioni (Austria

dopinguvastane õiguskomisjon) või sõltumatu vahekomisjoni (Unabhängige

Schiedskommission) otsuse subjektiks oleva isiku nime, määratud võistluskeelu

kestuse ja selle aluste avaldamise, ilma et avaldatud andmete põhjal oleks

võimalik teha järeldusi asjaomase isiku terviseandmete kohta? Kas seejuures on

oluline, et riigisiseste õigusnormide kohaselt võib kõnealuse teabe avalikustamata

jätta ainult siis, kui andmesubjekt on harrastussportlane, alaealine või isik, kes on

teabe või muude vihjete avaldamisega oluliselt kaasa aidanud dopinguvastaste

eeskirjade võimalike rikkumiste avastamisele?

4. Kas isikuandmete kaitse üldmäärus – arvestades eelkõige isikuandmete

kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktides a ja c osutatud põhimõtteid – nõuab,

et enne avalikustamist kaalutakse ühelt poolt avalikustamisest puudutatud

andmesubjekti isiklikke huve ja teiselt poolt avalikku huvi sportlase toime pandud

dopinguvastaste eeskirjade rikkumise vastu?

5. Kas teave, et konkreetne isik on toime pannud konkreetse dopinguvastaste

eeskirjade rikkumise ja selle rikkumise tõttu on talle määratud (riiklikel ja

rahvusvahelistel) võistlustel osalemise keeld, kujutab endast süüteoasjades

süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemist

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 10 tähenduses?

NADA AUSTRIA JT

3

6. Juhul kui viiendale küsimusele vastatakse jaatavalt:

Kas sellise asutuse toimingud ja otsused, kellele on delegeeritud süüteoasjades

süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega

seotud isikuandmete järelevalve vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse

artiklile 10, peavad alluma kohtu kontrollile?

7. Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 väidetava rikkumise peale

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 alusel esitatud kaebus on vastuvõetav,

kui ajal, mil kaebus järelevalveasutusele esitati ja mil järelevalveasutus otsuse

tegi, ei olnud andmesubjekti isikuandmete töötlemist veel toimunud, kuid

töötlemine leidis aset kohtumenetluse ajal, või muutub tagantjärele

vastuvõetavaks, kui juba kaebuse esitamise ajal oli konkreetselt alust eeldada, et

vastutav töötleja asub isikuandmeid kohe või peatselt töötlema?

Viidatud riigisisesed õigusnormid

2021. aasta dopinguvastane föderaalseadus (Bundesgesetz zur Verhinderung von

Doping im Sport; Anti-Doping-Bundesgesetz 2021; edaspidi „ADBG“):

„Sõltumatu dopingukontrolli agentuur

§ 5. (1)–(4) […]

(5) Sõltumatu dopingukontrolli agentuuri ülesannete täitmiseks luuakse avalikes

huvides tegutsev piiratud vastutusega äriühing ärinimega „Nationale Anti Doping

Agentur Austria GmbH“ ja lühinimega „NADA Austria“. Üle poole selle

osakapitalist kuulub riigile. Kui käesolevas föderaalseaduses ei ole sätestatud

teisiti, kohaldatakse selle äriühingu suhtes osaühingute seaduse (GmbH-Gesetz;

RGBl. nr 58/1906) sätteid. Äriühingu riigile kuuluvate osade haldamise eest

vastutab Austria kunsti-, kultuuri-, avaliku teenistuse ja spordiminister. Riik, keda

esindab kunsti-, kultuuri-, avaliku teenistuse ja spordiminister, eraldab äriühingu

halduskulude katmiseks ja ülesannete täitmiseks igal aastal toetusena vähemalt

2 miljonit eurot. NADA Austria töötleb isikuandmeid vastutava töötlejana

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 7 tähenduses.

(6) Lisaks §-s 3 märgitud teabe edastab sõltumatu dopingukontrolli agentuur

föderaalsele spordiorganisatsiooni, spordiorganisatsioonidele, sportlastele,

muudele isikutele ja võistluste korraldajatele järgmised andmed ning teeb need

üldsusele tasuta kättesaadavaks:

1. dopingukontrolli korraldamise õigusega organid;

2. riiklikku testitavate sportlaste kategooriasse (Nationaler Testpool)

määramise kriteeriumid (§ 9);

3. dopingukontrolli menetlusega seotud kulude hüvitamine;

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24

4

4. ilma et see piiraks § 21 lõike 3 ja § 23 lõike 14 kohaldamist, sportlastele ja

muudele isikutele määratud kaitsemeetmed (nt esialgsed võistluskeelud) ja

võistluskeelud ning nende tühistamised, mis on talle teatavaks saanud,

märkides ära puudutatud isiku nime, keelu kestuse ja selle alused, ilma et

avaldatud andmete põhjal oleks võimalik teha järeldusi puudutatud isiku eri

liiki isikuandmete, eelkõige terviseandmete kohta. Selle teabe

avalikustamisest võib loobuda haavatavate isikute ja harrastussportlaste

puhul. Harrastussportlaste puhul on avaldamine nõutav rahvatervise huvides,

kui on tuvastatud § 1 lõike 2 punktides 3 ja 9–11 osutatud dopinguvastaste

eeskirjade rikkumine;

5. andmed, eelkõige isikuandmed ja isikuandmete eri liigid, mida

dopinguvastase tegevuse ja dopingukontrolli menetluse raames töödeldakse,

ning sellise töötlemise eesmärk.

(7) Puudutatud isik võib esitada sõltumatule vahekomisjonile lõike 1 punkti 3

kohase otsuse läbivaatamise taotluse nelja nädala jooksul alates otsuse

teatavakstegemisest.

Isikuandmete kaitset reguleerivad õigusnormid

§ 6. (1) Sõltumatul dopingukontrolli agentuuril on vastavalt isikuandmete

kaitse üldmääruse artikli 4 punktile 7 vastutava töötlejana õigus töödelda

isikuandmeid niivõrd, kuivõrd see on vajalik käesoleva föderaalseaduse kohaste

ülesannete täitmiseks ja käesoleva föderaalseaduse kohaldamiseks, eelkõige

Austria sõltumatu dopinguvastase õiguskomisjoni ja sõltumatu vahekomisjoni

ülesannete raames. Kui tegemist on vähemalt ühega isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 9 lõikes 2 loetletud olukordadest, puudutab kõnealune õigus ka

isikuandmete eri liike vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõikele 1,

eelkõige terviseandmeid seoses dopinguvastaste eeskirjade rikkumise

menetlusega, ning kui tegemist on ühega isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6

lõikes 1 loetletud olukordadest, puudutab see õigus ka süüteoasjades

süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemist

vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 10. Sõltumatu dopingukontrolli

agentuur võib käesoleva föderaalseaduse kohaste ülesannete täitmiseks ja

käesoleva föderaalseaduse kohalamiseks kasutada volitatud töötlejaid vastavalt

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punktile 8 koostoimes artikliga 28, kes

peavad eelkõige täitma isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõike 3

punktide a–h kohaseid isikuandmete kaitsega seotud kohustusi.

(2) Sõltumatu dopingukontrolli agentuur peab eelkõige tagama isikuandmete ja

eri liiki isikuandmete turvalisuse vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse

artiklitele 32–34. Isikuandmete töötlemise vajadus tuleneb maailma

dopinguvastase koodeksi dopinguvastaste eeskirjade ja käesoleva föderaalseaduse

sätete tõhusast rakendamisest, kuivõrd asjaomased isikud on lepinguga

kohustunud järgima maailma dopinguvastase koodeksi nõudeid. Eri liiki

isikuandmeid, eelkõige terviseandmeid, võib töödelda ainult juhul, kui see on

NADA AUSTRIA JT

5

käesoleva föderaalseaduse või maailma dopinguvastase koodeksi

dopinguvastastest sätetest tulenevalt tingimata vajalik.

(3) Ilma et see piiraks § 30 lõike 1 kohaldamist, on sõltumatul dopingukontrolli

agentuuril eelkõige Austria sõltumatu dopinguvastase õiguskomisjoni ja sõltumatu

vahekomisjoni ülesannete täitmiseks õigus vajaduse korral töödelda käesoleva

föderaalseaduse kohaldamisel töödeldud isikuandmeid isikuandmete kaitse

seaduse (Datenschutzgesetz; DSG; BGBl. Nr 165/1999) § 36 lõike 2 punkti 7

kohase pädeva asutuse või muu asutuse põhjendatud ja dokumenteeritud taotluse

alusel, kui isikuandmed on olulised asjaomaste seadusjärgsete ülesannete

täitmiseks ja nende töötlemine on ette nähtud föderaal- või liidumaa seadusega.

Niipea kui andmesubjekti teavitamine vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse

artiklitele 12–14 ei ole või ei saa enam olla vastuolus taotluse eesmärgiga, peab

taotluse esitanud asutus sellest sõltumatut dopingukontrolli agentuurile teada

andma. Seejärel peab sõltumatu dopingukontrolli agentuur teavitama taotlusest

andmesubjekti, kusjuures teavitamine peab olema tõendatud. Andmesubjektil on

õigus esitada sõltumatule dopingukontrolli agentuurile oma seisukoht, mis tuleb

dokumenteerida. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklite 12–22 kohaldamine on

alates taotluse saabumisest kuni andmesubjekti teavitamiseni piiratud määral, mil

kõnealused õigused muudavad taotluse eesmärkide saavutamise tõenäoliselt

võimatuks või seda tõsiselt kahjustavad ning piiramine on taotluse eesmärkide

saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne.

(4) Sõltumatul dopingukontrolli agentuuril on eelkõige Austria sõltumatu

dopinguvastase õiguskomisjoni ja sõltumatu vahekomisjoni ülesannete täitmiseks

õigus edastada vajaduse korral pädevale riiklikule antidopinguorganisatsioonile,

pädevale rahvusvahelisele spordialaliidule ning WADA-le [Maailma

Dopinguvastane Agentuur] dopingukontrollide testitulemused, kirjalikult

dokumenteeritavad dopinguvastaste eeskirjade rikkumise põhjendatud kahtluse

asjaolud, eelkõige dopinguvastases menetluses tehtud otsused, ja raviotstarbelise

kasutamise erandi andmise eriload (§ 12), juhul kui see on maailma

dopinguvastases koodeksis ette nähtud.

(5) Sõltumatul dopingukontrolli agentuuril on eelkõige Austria sõltumatu

dopinguvastase õiguskomisjoni ja sõltumatu vahekomisjoni ülesannete täitmiseks

õigus vajaduse korral edastada WADA põhjendatud ja dokumenteeritud taotluse

alusel WADA-le isikuandmeid ja eri liiki isikuandmeid, eelkõige terviseandmeid,

millel põhineb raviotstarbelise kasutamise erandi andmise eriluba, juhul kui see on

maailma dopinguvastases koodeksis ette nähtud.

(6) Kui andmesubjekt kasutab isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid

õigusi sõltumatu dopingukontrolli agentuuri kui mittepädeva vastutava töötleja

suhtes, peab viimane suunama andmesubjekti pädeva vastutava töötleja poole. Kui

andmesubjekt väidab, et tema õigust on vastavalt lõigetele 7–12 piiratud,

teavitatakse sellest vastutavat töötlejat ja pädevat andmekaitseametnikku.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24

6

(7) Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitest 12–14 tulenevad

teavitamiskohustused on isikuandmete ja eri liiki isikuandmete töötlemise ja

edastamise osas piiratud määral, mil need kohustused muudavad käesoleva

föderaalseaduse või maailma dopinguvastase koodeksi dopinguvastaste eeskirjade

tõhusa rakendamise tõenäoliselt võimatuks või seda tõsiselt kahjustavad.

(8) Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 kohane õigus tutvuda andmetega

on isikuandmete ja eri liiki isikuandmete töötlemise ja edastamise osas piiratud

määral, mil see õigus muudab käesoleva föderaalseaduse või maailma

dopinguvastase koodeksi dopinguvastaste eeskirjade tõhusa rakendamise

tõenäoliselt võimatuks või seda tõsiselt kahjustab.

(9) Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti d kohane andmete

õigsuse põhimõte ja isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 16 kohane õigus

andmete parandamisele on ebatäpsete või ebatäielike isikuandmete või eri liiki

isikuandmete puhul piiratud määral, mil parandamist takistab jõustunud

kohtuotsusvõi aegumine või kui andmesubjektil on või oli võimalus luua täpsuse

ja täielikkuse osas selgus mõistlikul õiguslikul viisil. Kui andmesubjekt tõendab,

et need isikuandmed või eri liiki isikuandmed kahjustavad oluliselt tema õigusi,

võib ta esitada sellekohase dokumenteeritava avalduse, mis sisu ei muuda.

(10) Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 kohane õigus andmete

kustutamisele on piiratud osas, milles seadusega on ette nähtud säilitamiskohustus

või arhiveerimine. Andmesubjekti taotluse alusel säilitatakse tema isikuandmeid

või eri liiki isikuandmeid säilitamiskohustuse järelejäänud aja jooksul töötlemata

kujul, kui andmesubjekt tõendab, et tema isikuandmete või eri liiki isikuandmete

säilitamine kahjustab oluliselt tema õigusi, ja säilitamiskohustuse järelejäänud aja

jooksul ei ole edasist töötlemist ette nähtud.

(11) Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 18 kohane õigus andmete töötlemise

piiramisele on piiratud ajal, mille vältel kontrollitakse isikuandmete või eri liiki

isikuandmete õigsust pärast seda, kui andmesubjekt on isikuandmete õigsuse

vaidlustanud, ja ajal, mil andmesubjekt on esitanud vastuväite ja ei ole veel selge,

kas vastutava töötleja õiguspärased kaalutlused kaaluvad üles andmesubjekti

kaalutlused.

(12) Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 21 kohane õigus esitada vastuväiteid

on isikuandmete ja eri liiki isikuandmete töötlemise osas piiratud ajal, mil kehtib

seadusjärgne säilitamis- või arhiveerimiskohustus, välja arvatud juhul, kui

andmesubjekt suudab tõendada oma konkreetse olukorraga seotud põhjusi, mis on

vastuväidete esitamise õiguse piiramise eesmärkidest kaalukamad. Pädevat

andmekaitseametnikku teavitatakse sellise kaalumise läbiviimisest ja tulemusest.

(13) Sõltumatu dopingukontrolli agentuur peab säilitama andmed, eelkõige

isikuandmed ja eri liiki isikuandmed, mida on töödeldud või edastatud selleks, et

võtta isikuid vastutusele, takistada neil osaleda spordivõistlustel ja sportlaste eest

hoolitseda, tagada dokumenteerimine ja arhiveerimine ning rakendada tõhusalt

NADA AUSTRIA JT

7

käesoleva föderaalseaduse ja maailma dopinguvastase koodeksi dopinguvastaseid

eeskirju, kümne aasta vältel alates nende viimasest töötlemisest või edastamisest.

(14) Sõltumatu dopingukontrolli agentuur kohustub hiljemalt iga kolme aasta

järel laskma välisel IT-teenuse pakkujal teha andmeturbe auditi.

Austria sõltumatu dopinguvastane õiguskomisjon (edaspidi „ÖADR“)

§ 7. (1) Austria sõltumatu dopinguvastane õiguskomisjon (ÖADR) on

riigiorganitest, eraõiguslikest isikutest ja sõltumatust dopingukontrolli agentuurist

sõltumatu komisjon. ÖADR liikmed ei tohi olla osalenud sportlast või muud isikut

puudutavas uurimises, otsuse tegemisel, kas esitada sportlase või muu isiku suhtes

kontrollitaotlus, ega ÖADR enda otsuse läbivaatamist puudutavas sõltumatu

vahekomisjoni menetluses § 8 alusel. ÖADR viib läbi distsiplinaarmenetlusi

pädeva föderaalse spordialaliidu nimel vastavalt pädeva rahvusvahelise

spordialaliidu kehtivatele dopinguvastastele eeskirjadele (dopinguvastased

menetlused).

(2)–(7) […]

§ 6 on kohaldatav mutatis mutandis.

Sõltumatu vahekomisjon

§ 8. (1) Sõltumatu vahekomisjon on riigiorganitest, eraõiguslikest isikutest

ja sõltumatust dopingukontrolli agentuurist sõltumatu komisjon. Sõltumatu

vahekomisjoni liikmed ei tohi olla osalenud sportlast või muud isikut puudutavas

uurimises, otsuse tegemisel, kas esitada sportlase või muu isiku suhtes

kontrollitaotlus, ega nende läbivaadatava ÖADRi enda otsuse tegemisel. Ilma et

see piiraks § 23 lõike 10 punktide 1 ja 2 kohaldamist, asutatakse see sõltumatu

dopingukontrolli agentuuri juurde dopinguvastastes menetlustes tehtud ÖADRi

otsuste läbivaatamiseks.

(2)–(5) […]

§ 6 on kohaldatav mutatis mutandis.

Muud menetlusõigusnormid

§ 21. (1) ÖADR määrab oma otsuses vastavalt §-le 10 kindlaks ka kulud.

Pooled võivad vastavalt § 20 lõikele 2 ning pädev föderaalne spordialaliit juhul,

kui kulude hüvitamist § 10 lõike 4 kohaselt andmesubjektilt ei nõuta, esitada

sõltumatule vahekomisjonile nelja nädala jooksul alates otsuse

teatavakstegemisest taotluse kulude kindlaksmääramise otsus läbi vaadata.

(2) Eesistuja teeb kulud ja nende arvutamise meetodi menetluse lõpus pooltele

teatavaks.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24

8

(3) ÖADR peab hiljemalt 20 päeva pärast otsuse jõustumist teavitama

föderaalset spordiorganisatsiooni, spordiorganisatsioone, sportlasi, muid isikuid ja

võistluste korraldajaid ning üldsust dopinguvastases menetluses määratud

kaitsemeetmetest (nt esialgsed võistluskeelud) ja otsustest, märkides ära

puudutatud isiku nime, keelu kestuse ja selle alused, ilma et avaldatud andmete

põhjal oleks võimalik teha järeldusi puudutatud isiku terviseandmete kohta. Selle

teabe avalikustamisest võib loobuda haavatavate isikute, harrastussportlaste ja

isikute puhul, kes on teabe või muude vihjete avaldamisega oluliselt kaasa

aidanud dopinguvastaste eeskirjade võimalike rikkumiste avastamisele.

Harrastussportlaste puhul on avaldamine nõutav rahvatervise huvides, kui on

tuvastatud § 1 lõike 2 punktides 3 ja 9–11 osutatud dopinguvastaste eeskirjade

rikkumine.

(4) ÖADR peab tegema otsuse dopinguvastaste eeskirjade rikkumise ja kaitse-

või distsiplinaarmeetme määramise kohta kooskõlas pädeva rahvusvahelise

spordialaliidu dopinguvastaste eeskirjadega. Dopinguvastaseid eeskirju tuleb

kohaldada ka haavatavate isikute ja harrastussportlaste suhtes, samuti juhul, kui

rikkumine on seotud § 2 punktis 28 osutatud narkootiliste ja psühhotroopsete

ainetega. Distsiplinaarmeetme leevendamiseks seoses narkootiliste ja

psühhotroopsete ainetega peab sportlane enda kulul tõendama, et ta on kasutanud

asjaomast tugiteenust sõltumatu dopingukontrolli agentuuri tunnustatud asutuses.

(5) Kõik käesoleva jao kohaselt sportlasele või muule isikule saadetavad teatad

edastab sõltumatu dopingukontrolli agentuur ka asjaomasele

antidopinguorganisatsioonile, asjaomasele föderaalsele spordialaliidule,

rahvusvahelisele spordialaliidule ja WADA-le ning sisestab need põhjendamatu

viivituseta § 2 punkti 20 kohasesse teavitussüsteemi.

Menetlus sõltumatus vahekomisjonis

§ 23. (1) Pooled võivad § 20 kohaste otsuste suhtes taotleda lõike 2 kohaselt

nelja nädala jooksul alates teatavakstegemisest nende läbivaatamist sõltumatus

vahekomisjonis. Sõltumatu vahekomisjon kontrollib otsuse õiguspärasust ja võib

selle õigusvastasuse tõttu asendamiseta tühistada või seda igas suunas muuta.

Läbivaatamistaotlusel ei ole § 20 kohase otsuse suhtes peatavat mõju, välja

arvatud juhul, kui sõltumatu vahekomisjon selle kindlaks määrab.

(2)–(13) […]

(14) Sõltumatu vahekomisjon peab teavitama oma otsustest föderaalset

spordiorganisatsiooni, spordiorganisatsioone, sportlasi, muid isikuid ja võistluse

korraldajaid ning üldsust, märkides ära puudutatud isikute nimed, võistluskeelu

kestuse ja selle alused, ilma et avaldatud andmete põhjal oleks võimalik teha

järeldusi puudutatud isiku terviseandmete kohta. Selle teabe avalikustamisest võib

loobuda haavatavate isikute, harrastussportlaste ja isikute puhul, kes on teabe või

muude vihjete avaldamisega oluliselt kaasa aidanud dopinguvastaste reeglite

võimalike rikkumiste avastamisele. Harrastussportlaste puhul on avaldamine

NADA AUSTRIA JT

9

nõutav rahvatervise huvides, kui on tuvastatud § 1 lõike 2 punktides 3 ja 9–11

osutatud dopinguvastaste eeskirjade rikkumine.

Üldine haldusmenetluse seadus (Allgemeines Verwaltungsverfahrensgesetz;

edaspidi „AVG“), § 57

Austria põhiseadus (Bundes-Verfassungsgesetz), artikkel 130

Viidatud liidu õigusnormid

Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL), artiklid 16, 165

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus), artikkel 2, artikli 4 punkt 15, artiklid 5, 6, 9, 10, 17

Põhikohtuasja asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte

1 Austria sõltumatu dopinguvastane õiguskomisjon (edaspidi „ÖADR“) on

2021. aasta dopinguvastase föderaalseaduse (Anti-Doping Bundesgesetz 2001;

edaspidi „ADBG“) § 7 alusel moodustatud sõltumatu komisjon. Selle ülesanne on

viia pädeva föderaalse spordialaliidu nimel läbi distsiplinaarmenetlusi vastavalt

pädeva rahvusvahelise spordialaliidu kehtivatele dopinguvastastele eeskirjadele.

ADBG § 8 kohaselt vaatab ÖADRi otsused läbi sõltumatu vahekomisjon.

2 Nationale Anti-Doping Agentur Austria GmbH (edaspidi „NADA Austria“) on

ADBG § 5 lõike 5 alusel asutatud sõltumatu dopingukontrolli agentuuri

ülesandeid täitev avalikes huvides tegutsev piiratud vastutusega äriühing. Oma

veebisaidil https://www.nada.at/de/recht/suspendierungen-sperren avaldab ta

sportlaste nimekirja, kellele on määratud esialgsed võistluskeelud ja

võistluskeelud.

3 Kaebajad on sportlased, kelle suhtes on ÖADR või sõltumatu vahekomisjoni

otsusega kehtestatud teatud tähtajaga või eluaegne võistluskeeld.

4 Eespool viidatud nimekiri hõlmab muu hulgas – keelu kehtivusajal – neid isikuid

(sportlased või endised sportlased), kellele on ÖADR või sõltumatu

vahekomisjoni otsusega määratud võistluskeeld. Avaldatakse asjaomase sportlase

ees- ja perekonnanimi, harrastatav spordiala, toime pandud dopinguvastaste

eeskirjade rikkumine, karistus ning karistuse alguse ja lõpu aeg. Nimekirjas on

praegu 19 sportlast – sealhulgas kaebuse esitajad –, kes tegelevad kaheksa

spordialaga.

5 ÖADR avaldab alates 2013. aastast oma veebisaidil https://www.oeadr.at rubriigis

„Pressiteated“ – samuti võistluskeelu kehtivusajal – võistluskeeluga hõlmatud

sportlase ees- ja perekonnanime, harrastatava spordiala, rikkumise liigi, määratud

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24

10

karistuse, karistuse alguse ja lõpu aja ning NADA Austria või sõltumatu

vahekomisjoni otsuse kokkuvõtte, milles on viidatud keelatud toimeainele. Praegu

on kõnealusel veebisaidil avaldatud 13 pressiteadet võistluskeelu saanud sportlaste

kohta, nendest kolm puudutavad kaebajateks olevaid isikuid. Ühe kaebaja kohta

pressiteade sellel veebisaidil puudub (olgugi et võistluskeeld tema suhtes veel

kehtib).

6 Kaebajad palusid NADA Austrial ja ÖADR-l kaheksa päeva jooksul eemaldada

nende nimi ja spordiala veebist, eelkõige eespool nimetatud veebisaitidelt.

7 NADA Austria ja ÖADR seda palvet ei täitnud.

8 Kaebajad esitasid 22. oktoobril 2021 Austria andmekaitseasutusele (kaasatud isik

Bundesverwaltungsgerichtis (föderaalne halduskohus)) isikuandmete kaitset

reguleerivate õigusnormide rikkumisele tuginedes isikuandmete kaitse üldmääruse

artikli 77 lõike 1 kohase kaebuse (andmekaitsekaebus). Selles palusid nad

tuvastada, et NADA Austria ja ÖADR on nende nimede ja harrastatava spordiala

avaldamisega rikkunud õigusnorme, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusest ja

isikuandmete kaitse föderaalseadusest (Bundesgesetz zum Schutz natürlicher

Personen bei der Verarbeitung personenbezogener Daten; Datenschutzgesetz;

DSG) tulenevat õigust isikuandmete kustutamisele ja isikuandmete töötlemise

piiramisele, ning palusid kohustada NADA Austriat ja ÖADRi kustutada nende

nimed ja spordialad eespool nimetatud veebisaitidelt. Lisaks esitasid nad palve

teha NADA Austriat ja ÖADRi ära kuulamata DSG § 22 lõikel 4 koostoimes

üldise haldusmenetluse seaduse (AVG) § 57 lõikega 1 põhinev otsus, millega

keelatakse andmete töötlemise jätkamine, kuna see ohustab otseselt ja oluliselt

kaitset väärivaid konfidentsiaalsushuve (riisiko viivituse korral).

9 Vaidlustatud otsusega jättis andmekaitseasutus kaebused ja taotluse teha DSG

§ 22 lõikel 4 koostoimes AVG § 57 lõikega 1 põhinev otsus põhjendamatuse tõttu

rahuldamata.

10 Kaebajad esitasid vaidlustatud otsuse peale Bundesverwaltungsgerichtile

(föderaalne halduskohus) tähtaja jooksul põhiseaduse (Bundes-Verfassungsgesetz)

artikli 130 lõike 1 punkti 1 kohase kaebuse (haldusmenetluse poole kaebus), mis

on õiguskaitsevahend vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 78

lõikele 1. Andmekaitseasutus ei kasutanud kaebuse suhtes eelotsuse küsimise

võimalust ja saatis asja otsustamiseks Bundesverwaltungsgerichtile (föderaalne

halduskohus).

11 Sõltumatu vahekomisjon esitas 21. detsembri 2021. aasta määrusega Euroopa

Kohtule eelotsusetaotluse (kohtuasi C-115/22).

12 Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus) peatas 22. juuni 2022. aasta

määrusega pooleli oleva menetluse, kuni Euroopa Kohus vastab kohtuasjas

C-115/22 esitatud eelotsuse küsimustele.

NADA AUSTRIA JT

11

13 Euroopa Kohus sedastas 7. mai 2024. aasta otsuses C-115/22, et sõltumatu

vahekomisjoni 21. detsembri 2021. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotlus on

vastuvõetamatu, kuna sõltumatut vahekomisjoni ei saa käsitada „kohtuna“

ELTL artikli 267 tähenduses.

14 Kõnealuste kaebuste menetlemine Bundesverwaltungsgerichtis (föderaalne

halduskohus) jätkus.

Põhikohtuasja poolte peamised argumendid

15 Andmekaitseasutuses toimunud haldusmenetluses väitsid kaebajad, et

veebisaitidel olevad kanded tekitavad märkimisväärseid takistusi töökohale

kandideerimisel, samuti on neil laimav ja häbimärgistav toime. Avaldatud andmed

kujutavad endast lisaks eri liiki isikuandmeid isikuandmete kaitse üldmääruse

artikli 9 tähenduses ning süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja

süütegudega seotud isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse

artikli 10 tähenduses. ühtne kohaldamine vastavalt ADBG § 21 lõikel 3 ja § 23

lõike 14 kohase avaldamisõiguse ühtne kohaldamine rikub isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 6 lõiget 3. Üldsuse ennetav teavitamine ei ole asjakohane ega

vajalik ja kindlasti mitte proportsionaalne, liiatigi kuna kindlaks määratud ei ole

ka tühistamistähtaega. Dopinguvastast eesmärki võib saavutada ka leebemate

vahenditega, näiteks avaldamine spordialaliidu uudiste trükiversioonis,

avaldamine spordialaliidusiseses andmebaasis või avaldamine asjaomaste isikute

isikuandmete avalikustamiseta.

16 Andmekaitseasutus põhjendas vaidlustatud otsust, millega jäeti

andmekaitsekaebused rahuldamata, sellega, et kaebajate kirju NADA Austriale ja

ÖADRile ei saa pidada kustutamistaotlusteks isikuandmete kaitse üldmääruse

artikli 17 tähenduses. Tulemust ei muudaks isegi nende kirjade käsitamine

kustutamistaotlustena, kuna ADBG – eelkõige § 5 lõige 6 ja § 21 lõige 3 – näeb

käesolevas asjas vaidlustatud avaldamise sõnaselgelt ette. Taotletud kustutamine

on seega vastuolus isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punktiga b.

Seoses kaebajaga, kelle kohta pressiteade eespool nimetatud veebisaidil puudus,

teatas andmekaitseasutus, et tema andmeid ei ole veel avaldatud. Kaebus, mis

käsitleb rikkumisi, mida ei ole veel toime pandud või mis võidakse toime panna

alles tulevikus, tuleb kaebuse esitamise õiguse puudumise tõttu rahuldamata jätta.

17 Bundesverwaltungsgerichti (föderaalne halduskohus) menetluses märgivad

kaebajad, et kaebajale, keda ei olnud (veel) kantud ühtegi nimekirja, oli määratud

ÖADR otsusega (konkreetselt nimetatud) dopinguvastase eeskirja rikkumise eest

nelja aasta pikkune võistluskeeld, mis kehtib kuni 30. maini 2025. Kaebajate

kirjad NADA Austriale ja ÖADRile tuleb liigitada kustutamistaotlusteks

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 tähenduses.

18 NADA Austria väidab Bundesverwaltungsgerichtis (föderaalne halduskohus), et

vastavalt ADBG § 5 lõike 6 punkti 4 nõuetele peab ta sõltumatu dopingukontrolli

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24

12

agentuuri ülesandeid täites tasuta teavitama teiste hulgas föderaalset

spordiorganisatsiooni, spordiorganisatsioone, sportlasi, muid isikuid ja võistluste

korraldajaid ning üldsust sportlastele ja muudele isikutele määratud

kaitsemeetmetest (nt esialgsed võistluskeelud) ja võistluskeeldudest ning nende

tühistamistest, mis on talle teatavaks saanud, märkides ära puudutatud isiku nime,

keelu kestuse ja selle alused, ilma et avaldatud andmete põhjal oleks võimalik teha

järeldusi puudutatud isiku eri liiki isikuandmete, eelkõige terviseandmete kohta.

Kõnealuste andmete avaldamisel oma veebisaidil järgib ta isikuandmete

töötlemise põhimõtteid vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 5,

avaldades ainult ADBG § 5 lõike 6 punktis 4 ette nähtud liiki andmeid

ajavahemikul, mil distsiplinaarmeetmed on vastavalt ADBG-le kehtivad. Lisaks

sellele on ADBG-l põhinev isikuandmete töötlemine vajalik UNESCO spordis

dopingu kasutamise vastases rahvusvahelises konventsioonis ette nähtud

rahvusvahelise õigusliku kohustuse täitmiseks ja on seega üldistes huvides.

Isikuandmete avaldamine esialgsete võistluskeeldude ja võistluskeeldude

nimekirjas on seega vajalik NADA Austria juriidilise kohustuse täitmiseks

vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktile c ja avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse

artikli 6 lõike 1 punktile e. NADA Austria avaldab isikuandmed esialgsete

võistluskeeldude ja võistluskeeldude nimekirjas selleks, et teavitada sponsoreid

ning võistluste korraldajaid Austrias ja välisriikides esialgsetest võistluskeeldudest

ja võistluskeeldudest. Lisaks sellele tuleb võistluskeeldudest ja tugiisikutele

määratud karistustest teavitada sportlasi ja teisi isikuid. Lõpuks tuleb ADBG § 5

lõike 6 punkti 4 nõuet arvestades ka üldsust tasuta teavitada sellistest

kaitsemeetmetest nagu esialgsed võistluskeelud ja võistluskeelud ning tagada

dopinguvastaste meetmete läbipaistvus. Seega ei ole NADA Austrial vastavalt

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punktile b koostoimes ADBG

§ 1 lõikega 1 ja § 5 lõike 6 punktiga 4 kohustust kustutada kaebajate isikuandmed.

Eelotsusetaotluse põhjenduste lühikokkuvõte

19 Esimene küsimus

Käesoleval juhul leiavad kaebajad, et nende isikuandmete avaldamisega eespool

nimetatud veebisaitidel on rikutud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 17

tulenevat õigust andmete kustutamisele.

Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 2 lõikele 1 kohaldatakse

kõnealust määrust isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise

suhtes ja isikuandmete automatiseerimata töötlemise suhtes, kui kõnealused

isikuandmed kuuluvad andmete kogumisse või kui need kavatsetakse andmete

kogumisse kanda.

Nagu märgib kohtujurist Ćapeta 14. septembri 2023. aasta ettepanekus kohtuasjas

C-115/22, on isikuandmete avaldamine internetis „töötlemine“, vaidlusaluses

NADA AUSTRIA JT

13

töötlemistoimingus kasutatakse „isikuandmeid“ ja nende laadimine serveri kaudu

NADA veebisaidile kujutab endast „automatiseeritud“ töötlemist.

Siiski märgib kohtujurist lisaks, et isikuandmete töötlemine liikmesriigi

dopinguvastaste õigusaktide rakendamise eesmärgil ei ole tegevus, mis liidu

õiguse praeguses seisus tooks selle töötlemise liidu õiguse reguleerimisalasse,

kuna Euroopa Liidul puudub pädevus spordi reguleerimiseks, mistõttu ei ole

isikuandmete kaitse üldmäärus käesoleval juhul kohaldatav.

Austria andmekaitseasutus leidis käesolevas asjas seevastu, et isikuandmete kaitse

üldmääruse sätted on kohaldatavad, ja ka kaebajad lähtuvad isikuandmete kaitse

üldmääruse kohaldatavusest.

Seetõttu soovib Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus) teada, kas

kõnealune isikuandmete töötlemine on hõlmatud ELTL artikli 16 lõike 2 esimese

lausega ja kuulub seega, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 2

lõike 2 punkti a, isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 2 lõike 1 esemelisse

kohaldamisalasse.

20 Teine küsimus

ADBG § 5 lõike 6 punkti 4 ja § 21 lõike 3 sätete kohaselt peavad NADA Austria

ja ÖADR põhimõtteliselt teavitama avalikkust oma otsustest, märkides ära

puudutatud isiku nime, keelu kestuse ja selle alused, ilma et avaldatud andmete

põhjal oleks võimalik teha järeldusi puudutatud isiku terviseandmete kohta.

ADBG § 21 lõike 3 kohaselt kehtivad erandid haavatavate isikute,

harrastussportlaste ja isikute suhtes, kes on teabe või muude vihjete avaldamisega

oluliselt kaasa aidanud dopinguvastaste eeskirjade võimalike rikkumiste

avastamisele.

Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete kohta on Bundesverwaltungsgerichtil

(föderaalne halduskohus) tekkinud küsimus, kas juba teabe avaldamine selle

kohta, et konkreetne isik on toime pannud dopinguvastaste eeskirjade rikkumise

(ja talle on seetõttu määratud võistluskeeld), kujutab endast „terviseandmeid“

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 tähenduses koostoimes artikli 4

punktiga 15.

Bundesverwaltungsgerichti (föderaalne halduskohus) hinnangul on seejuures eriti

oluline, et ÖADRi pressiteates dopinguvastaste eeskirjade rikkumise kohta – nii

ka käesolevas kaebemenetluses – sisaldub teave, milline aine oli sportlase

valduses või millist ainet sportlane soorituse parandamise eesmärgil tarbis.

Kohtujurist märgib eespool viidatud ettepanekus kohtuasjas C-115/22, et

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punktis 15 sisalduva määratluse kohaselt

peavad „terviseandmed“ võimaldama teha järeldusi andmesubjekti tervisliku

seisundi kohta, mida käesolevas asjas teha ei saa, kuna järeldus, et isik on tarbinud

teatud keelatud aineid või on sellised ained olnud isiku valduses, ei anna tema

füüsilise või vaimse tervise seisundi kohta (nimelt) mingit teavet.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24

14

Õiguskirjanduses ollakse siiski osaliselt seisukohal, et mõiste „terviseandmed“

hõlmab ka kirjeldusi/teavet tervist mõjutavate ainete, nt alkoholi, uimastite või

ravimite tarbimise kohta (vt Weichert, teoses: Kühling/Bucher DSGVO Art. 9,

punkt 39), ka Euroopa Kohus on 6. novembri 2003. aasta otsuses Lindqvist

(C-101/01, EU:C:2003:596, punkt 50) sedastanud, et väljendit „terviseandmed“

tuleb tõlgendada laialt, millest tulenevalt ei ole vastus sellele küsimusele

Bundesverwaltungsgerichti (föderaalne halduskohus) hinnangul ilmselge.

Euroopa Kohtu vastus kõnealusele küsimusele on Bundesverwaltungsgerichti

(föderaalne halduskohus) jaoks oluline, kuna jaatava vastuse andmise korral

oleksid kohaldatavad isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 nõuded ja

riigisisesed õigusnormid näeksid ette ainult otsuse anonüümse avaldamise („ilma

et avaldatud andmete põhjal oleks võimalik teha järeldusi asjaomase isiku

terviseandmete kohta“).

21 Kolmas ja neljas küsimus

Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus) peab käesolevas asjas

hindama, kas olukord, kus profisportlaste isikuandmed, sealhulgas nende toime

pandud dopinguvastaste eeskirjade rikkumised ja neile määratud võistluskeelud on

avalikustatud üldsusele ligipääsetaval veebisaidil, on kooskõlas seaduslikkuse ja

võimalikult väheste andmete kogumise nõuetega, mis on sätestatud isikuandmete

kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktides a ja c ning artikli 6 lõikes 3.

Käesoleval juhul on küsitav, kas ADBG-s nõutud avalikustamine on nõutav või

põhjendatud liidu õiguse alusel ning kas see on kooskõlas isikuandmete kaitse

üldmäärusega, arvestades ADBG § 5 lõike 6 punkti 4 ja § 21 lõike 3 sätteid.

Tekkinud on küsimused (nagu märgitud eespool viidatud kohtujurist Ćapeta

ettepanekus [vt punkt 129]), kas isikuandmete kaitse üldmäärus nõuab, et vastutav

töötleja kontrolliks proportsionaalsust igal üksikul juhul enne isikuandmete

üldsusele avaldamist või saab enne sellist avaldamist proportsionaalsuse üle

otsustada üldiselt riigisisese õigustloova aktiga. Esimesel juhul, st juhul, kui on

vaja individuaalset proportsionaalsuse hindamist, läheb ADBG kohtujuristi

hinnangul isikuandmete kaitse üldmäärusega vastuollu, kuna ADBG sellist

individuaalset kontrolli ette ei näe. Kui proportsionaalsuse kontrolli võib

põhimõtteliselt riigisiseses õiguses läbi viia abstraktselt ja vastutavale töötlejale

võib panna automaatse avaldamise kohustuse, on kohtujuristi arvates küsitav, kas

ADBG vastab isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõikes 3 sätestatud

proportsionaalsuse nõudele. Lisaks sellele on kohtujuristil tekkinud kahtlused, kas

juhul, kui dopingualase rikkumise otsusega seotud teabe automaatne avaldamine

üldsusele on proportsionaalne seadusega taotletava õiguspärase eesmärgiga või

eesmärkidega, on vaja see teave avaldada antidopinguorganisatsiooni üldiselt

ligipääsetaval veebisaidil.

22 Viies küsimus

NADA AUSTRIA JT

15

Euroopa Kohus rõhutas 22. juuni 2021. aasta otsuses Latvijas Republikas Saeima

(karistuspunktid) (C-439/19, EU:C:2021:504, punktid 73–94) mõistete

„süüteoasjades süüdimõistvad kohtuotsused“ ja „süüteod“ autonoomset

tõlgendamist isikuandmete kaitse üldmääruse artiklit 10. Ka rikkumiste puhul,

mida riigisiseses õiguses „kriminaalõiguslikuks“ ei kvalifitseerita, võib selline

olemus tuleneda rikkumise laadist ja selle karistuse raskusest, mis võidakse isikule

määrata (vt selle kohta 20. märtsi 2018. aasta kohtuotsus Garlsson Real Estate jt,

C-537/16, EU:C:2018:193, punktid 28 ja 32).

ADBG deklareerib, et kui sportlase jaoks (kes kuulub konkreetsesse spordialaliitu

või osaleb spordialaliitude korraldatud võistlustel) on olemas rahvusvaheliste

spordialaliitude dopinguvastased eeskirjad, siis on nendes sätestatud karistused

õiguslikult siduvad. Käesoleval juhul hõlmavad karistused tiitlite ja auhinnaraha

äravõtmist ning mitmeaastast või eluaegset keeldu osaleda kõikidel (riiklikel ja

rahvusvahelistel) võistlustel. Selle keelu tagajärjeks on lõppkokkuvõttes

sporditegevuse (ajutine) keelamine, isegi ja eelkõige juhul, kui sellega teenitakse

(teeniti) elatist. Vastavalt ADBG § 24 lõikele 4 ei tohi spordiorganisatsioonid

„kasutada“ isikuid, kellel on dopinguvastase seaduse alusel määratud

võistluskeeld, see tähendab, et nad ei tohi võtta neid tasustatavale tööle.

Seda arvestades on Bundesverwaltungsgerichtil (föderaalne halduskohus)

tekkinud küsimus, kas kaebajate nimede, nende toime pandud dopinguvastaste

eeskirjade rikkumiste ja neile määratud karistuste avalikustamine kujutab endast

„süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete“

töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 10 tähenduses. Vastus sellele

küsimusele on tarvilik, kuna jaatava vastuse korral peab isikuandmete töötlemine

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 10 sõnastuse kohaselt toimuma

„ametiasutuse“ järelevalve all või olema lubatud liidu või liikmesriigi õigusega,

milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja

vabaduste kaitseks. Kohtujuristi (eespool viidatud ettepanekus sisalduvate)

märkuste kohaselt tähendab järeldus, et isikuandmete töötlemine kuulub

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 10 kohaldamisalasse, seda, et

avalikustamist kaaludes tuleb omistada suurem kaal andmesubjekti huvidele.

Kuues küsimus

Eespool viidatud ettepanekus märgib kohtujurist ka seda, et ADBG § 5 lõikest 6

ja § 6 lõigetest 1–5 nähtub, et Austria seadusandja omistas NADA-le sellise

„ametiasutuse“ rolli, kelle ülesandeks on muu hulgas kontrollida, kuidas töötleb

sõltumatu vahekomisjon isikuandmeid, mis kuuluvad isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 10 kohaldamisalasse (punkt 123). Samuti märkis ta, et ADBG

kohaselt ei saa sõltumatu vahekomisjoni otsuseid Austria kohtutes vaidlustada.

Seda arvestades on Bundesverwaltungsgerichtil (föderaalne halduskohus)

tekkinud küsimus, kas selle ametiasutuse toimingud või otsused, kellele on

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 10 kohaselt delegeeritud süüteoasjades

süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega

seotud isikuandmete töötlemise järelevalve, peavad alluma kohtu kontrollile.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-474/24

16

Seitsmes küsimus

Veel enne oma isikuandmete avaldamist eespool nimetatud veebisaitidel palus üks

kaebaja NADA Austrial ja ÖADR-l eemaldada kaheksa päeva jooksul tema nimi

ja spordiala veebist, eelkõige kõnealustelt veebisaitidelt, ning esitas pärast seda,

kui NADA Austria ja ÖADR olid jätnud selle palve täitmata,

andmekaitsekaebuse, kuna ta eeldas, et tema isikuandmed kohe avaldatakse.

Seitsmes küsimus tekib selle pinnalt, et andmekaitseasutus jättis kaebaja kaebuse

rahuldamata juba põhjendusega, et kaebuse esitamise ja andmekaitseasutuse

otsuse tegemise ajal ei olnud kaebaja andmeid eespool nimetatud veebisaitidel

veel avaldatud.

Avaldamine on nüüdseks siiski toimunud.

Seetõttu on Bundesverwaltungsgerichtil (föderaalne halduskohus) tekkinud

küsimus, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 väidetava rikkumise peale

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 alusel esitatud kaebus on vastuvõetav,

kui ajal, mil kaebus järelevalveasutusele esitati ja mil järelevalveasutus otsuse

tegi, ei olnud andmesubjekti isikuandmete töötlemist veel toimunud, kuid

töötlemine leidis aset kohtumenetluse ajal, või muutub tagantjärele

vastuvõetavaks, kui juba kaebuse esitamise ajal oli konkreetselt alust eeldada, et

vastutav töötleja asub isikuandmeid kohe või peatselt töötlema

Selles küsimuses ollakse õiguskirjanduses erinevatel seisukohtadel.

Bundesverwaltungsgerichtile (föderaalne halduskohus) teadaolevalt ei ole seda

küsimust Euroopa Kohtu praktikas siiski veel selgitatud.

23 Kuna liidu õiguse kohaldamine ja tõlgendamine ei ole sedavõrd selge, et ei jääks

ruumi põhjendatud kahtlusteks (vt Euroopa Kohtu 6. oktoobri 1982. aasta otsus

Cilfit jt, 283/81, EU:C:1982:335, ja 6. oktoobri 2021. aasta otsus Consorzio

Italian Management ja Catania Multiservizi, C-561/19, EU:C:2021:799,

punkt 39 jj), esitatakse ELTL artikli 267 alusel Euroopa Kohtule käesoleva

kohtumääruse alguses sõnastatud eelotsuse küsimused.