Leping

ERASMUS+ PROGRAMMI TOETUSLEPING

Projekt 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921 - Sotsiaalkindlustusameti koolitajate

arendamine

Leping number 2024-KA122ADU-14

DHS reg. nr: 16.1-2/24/1188

Korraldus nr: 1.1-10/24/44

PREAMBUL

Käesolev leping (edaspidi „leping“) on sõlmitud järgmiste lepinguosaliste vahel:

ühelt poolt

riiklik büroo (edaspidi „riiklik büroo“) (edaspidi „toetuse andja“),

Haridus- ja Noorteamet

valitsusasutus

77001292

Lõõtsa 4, 11415 Tallinn, Eesti Vabariik

kontaktisik Asse Sild, [email protected]

EE102280760,

keda käesolevale lepingule allakirjutamisel esindab Haridus- ja Noorteameti Noorte ja

rahvusvahelistumise osakonna juhataja / Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri

juht Rait Toompere,

ning

teiselt poolt

koordinaator:

Sotsiaalkindlustusamet

OID E10356237

Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, Harju maakond, Eesti

Täidesaatva riigivõimu asutus või riigi muu institutsioon

70001975

kontaktisik Katrin Kivisild, [email protected]

EE100675490,

keda käesolevale lepingule allakirjutamisel esindab peadirektor Maret Maripuu.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

2

Kui ei ole määratud teisiti, hõlmab viide toetusesaajale või toetusesaajatele koordinaatorit.

Kui lepingule kirjutab alla ainult üks toetusesaaja (edaspidi „ühe toetusesaajaga toetusleping“),

käsitatakse kõiki viiteid koordinaatorile või toetusesaajatele mutatis mutandis viidetena sellele

toetusesaajale.

Eespool nimetatud lepinguosalised on sõlminud käesoleva lepingu.

Allkirjastades lepingu ja ühinemisdokumendid, võtavad toetusesaajad toetuse vastu ja

nõustuvad meedet rakendama enda vastutusel ja vastavalt lepingule, täites kõiki lepingus

sätestatud kohustusi ja tingimusi.

Lepingu osad:

Preambul

Tingimused (sh andmeleht)

1. lisa. Meetme kirjeldus ja meetme hinnanguline eelarve

2. lisa Kulude rahastamiskõlblikkusega seotud täiendav teave

3. lisa Kohaldatavad määrad

4. lisa Toetusesaajate ühinemisvorm (kui kohaldatakse)

5. lisa Erieeskirjad

6. lisa Toetusesaajate ja osalejate vahel sõlmitavate lepingute vormid

(avaldatakse https://eeagentuur.ee/opirandeprojektide-toetuse-saajale)

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

3

TINGIMUSED

SISUKORD

ANDMELEHT ............................................................................................................................................ 7 1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED .................................................................................................................. 11

ARTIKKEL 1. LEPINGU ESE ................................................................................................. 11 ARTIKKEL 2. MÕISTED......................................................................................................... 11

2. PEATÜKK MEEDE ............................................................................................................................ 12 ARTIKKEL 3. MEEDE ............................................................................................................ 12 ARTIKKEL 4. KESTUS JA ALGUSKUUPÄEV ..................................................................... 12

3. PEATÜKK TOETUS .......................................................................................................................... 12 ARTIKKEL 5. TOETUS ........................................................................................................... 12

5.1 Toetuse vorm ......................................................................................................... 12 5.2 Maksimaalne toetussumma .................................................................................... 12 5.3 Rahastamismäär ..................................................................................................... 12 5.4 Hinnanguline eelarve, eelarvekategooriad ja rahastamisvormid ............................ 12 5.5 Eelarve paindlikkus ................................................................................................ 13

ARTIKKEL 6. RAHASTAMISKÕLBLIKUD JA -KÕLBMATUD KULUD JA MAKSED .. 13 6.1 Rahastamiskõlblikkuse üldtingimused ................................................................... 13 6.2 Iga eelarvekategooria rahastamiskõlblikkuse eritingimused .................................. 14 6.3 Rahastamiskõlbmatud kulud ja maksed ................................................................. 14 6.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 15

4. PEATÜKK TOETUSE RAKENDAMINE ........................................................................................ 15 1. JAGU KONSORTSIUM: TOETUSESAAJAD, SEOTUD ÜKSUSED JA MUUD

OSALEVAD ÜKSUSED ................................................................................................... 15 ARTIKKEL 7. TOETUSESAAJAD ......................................................................................... 15 ARTIKKEL 8. SEOTUD ÜKSUSED ....................................................................................... 17 ARTIKKEL 9. MUUD MEETMESSE KAASATUD OSALEVAD ÜKSUSED ..................... 17

9.1 Assotsieerunud partnerid ....................................................................................... 17 9.2 Kolmandad isikud, kes panustavad meetmesse mitterahalise osalusega ................ 17 9.3 Alltöövõtjad ........................................................................................................... 18 9.4 Kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse saajad ........................................... 18

ARTIKKEL 10. ERISTAATUSEGA OSALEVAD ÜKSUSED .............................................. 18 10.1 ELi-välised osalevad üksused ................................................................................ 18

2. JAGU MEETME RAKENDAMISE EESKIRJAD ....................................................................... 19 ARTIKKEL 11. MEETME NÕUETEKOHANE RAKENDAMINE ....................................... 19

11.1 Kohustus rakendada meedet nõuetekohaselt .......................................................... 19 11.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 19

ARTIKKEL 12. HUVIDE KONFLIKT .................................................................................... 19 12.1 Huvide konflikt ...................................................................................................... 19 12.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 19

ARTIKKEL 13. KONFIDENTSIAALSUS JA TURVALISUS ............................................... 20

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

4

13.1 Tundlik teave ......................................................................................................... 20 13.2 Salastatud teave ...................................................................................................... 20 13.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 21

ARTIKKEL 14. EETIKA JA VÄÄRTUSED ........................................................................... 21 14.1 Eetika ..................................................................................................................... 21 14.2 Väärtused ............................................................................................................... 21 14.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 21

ARTIKKEL 15. ANDMEKAITSE............................................................................................ 21 15.1 Andmete töötlemine toetuse andja poolt ................................................................ 21 15.2 Andmete töötlemine toetusesaajate poolt ............................................................... 22 15.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 22

ARTIKKEL 16. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED – TAUSTTEAVE JA

TULEMUSED – JUURDEPÄÄSU- JA KASUTUSÕIGUSED ............................ 23 16.1 Taustteave ja taustteabele juurdepääsu õigus ......................................................... 23 16.2 Tulemuste omandiõigus ......................................................................................... 23 16.3 Toetuse andja õigused kasutada saadud materjale, dokumente ja teavet poliitika,

teabe esitamise, teavitamise, levitamise ja avaldamise eesmärgil .......................... 23 16.4 Erieeskirjad intellektuaalomandi õiguste, tulemuste ja taustteabe kohta ............... 24 16.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 24

ARTIKKEL 17. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS ...................................... 24 17.1 Teavitamine – levitamine – meetme reklaamimine ............................................... 24 17.2 Nähtavus – ELi lipp ja märge rahastamise päritolu kohta ...................................... 25 17.3 Teabe kvaliteet – vastutuse välistamine ................................................................. 26 17.4 Teavitamist, levitamist ja nähtavust käsitlevad erieeskirjad .................................. 26 17.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 26

ARTIKKEL 18. MEETME RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD ............................................. 26 18.1 Meetme rakendamise erieeskirjad .......................................................................... 26 18.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 26

3. JAGU TOETUSE HALDAMINE ................................................................................................. 26 ARTIKKEL19. ÜLDINE TEABE ESITAMISEKOHUSTUS .................................................. 26

19.1 Teabenõuded .......................................................................................................... 26 19.2 Andmete ajakohastamine programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis

27 19.3 Teave meedet mõjutavate sündmuste ja asjaolude kohta ....................................... 27 19.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 27

ARTIKKEL 20. ANDMETE SÄILITAMINE .......................................................................... 27 20.1 Andmete ja tõendavate dokumentide säilitamine................................................... 27 20.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 28

ARTIKKEL 21. ARUANDLUS ................................................................................................ 28 21.1 Pidev aruandlus ...................................................................................................... 28 21.2 Perioodiline aruanne .............................................................................................. 28 21.3 Finantsaruannetes kasutatav vääring ja konverteerimine eurodesse ...................... 29 21.4 Aruande keel .......................................................................................................... 29 21.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 29

ARTIKKEL 22. MAKSED JA SISSENÕUDMISED. TASUMISELE KUULUVATE

SUMMADE ARVUTAMINE ............................................................................... 30 22.1 Maksed ja maksete tegemise kord ......................................................................... 30

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

5

22.2 Sissenõudmine ....................................................................................................... 30 22.3 Tasumisele kuuluvad summad ............................................................................... 31 22.4 Täitmisele pööratud nõue ....................................................................................... 34 22.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 34

ARTIKKEL 23. TAGATISED .................................................................................................. 35 23.1 Ettemaksetagatis .................................................................................................... 35 23.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 35

ARTIKKEL 24. TÕENDID....................................................................................................... 36 ARTIKKEL 25. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED.

TULEMUSTE PÕHJAL JÄRELDUSTE TEGEMINE ......................................... 36 25.1 Toetuse andja kontrollid, hindamised ja auditid .................................................... 36 25.2 Euroopa Komisjoni kontrollid, hindamised ja auditid teiste toetuse andjate

toetuste puhul ......................................................................................................... 37 25.3 Juurdepääs dokumentidele lihtsustatud rahastamisvormide hindamiseks .............. 37 25.4 Euroopa Pettustevastase Ameti, Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Kontrollikoja

auditid ja uurimised ............................................................................................... 37 25.5 Kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimiste tagajärjed. Tulemuste põhjal

järelduste tegemine ................................................................................................ 38 25.6 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 39

ARTIKKEL 26. MÕJU HINDAMISED ................................................................................... 39 5. PEATÜKK NÕUETE TÄITMATA JÄTMISE TAGAJÄRJED ..................................................... 39

1. JAGU TAGASILÜKKAMINE JA TOETUSE VÄHENDAMINE .............................................. 39 ARTIKKEL 27. KULUDE JA MAKSETE TAGASILÜKKAMINE ....................................... 39

27.1 Tingimused ............................................................................................................ 39 27.2 Menetlus ................................................................................................................ 39 27.3 Mõju ....................................................................................................................... 39

ARTIKKEL 28. TOETUSE VÄHENDAMINE ........................................................................ 39 28.1 Tingimused ............................................................................................................ 39 28.2 Menetlus ................................................................................................................ 40 28.3 Mõju ....................................................................................................................... 40

2. JAGU PEATAMINE JA LÕPETAMINE ..................................................................................... 40 ARTIKKEL 29. MAKSETÄHTAJA ARVESTAMISE PEATAMINE .................................... 40

29.1 Tingimused ............................................................................................................ 40 29.2 Menetlus ................................................................................................................ 40

ARTIKKEL 30. MAKSETE PEATAMINE.............................................................................. 41 30.1 Tingimused ............................................................................................................ 41 30.2 Menetlus ................................................................................................................ 41

ARTIKKEL 31. TOETUSLEPINGU PEATAMINE ................................................................ 42 31.1 Toetuslepingu peatamine konsortsiumi taotlusel ................................................... 42 31.2 Toetuslepingu täitmise peatamine toetuse andja algatusel ..................................... 42

ARTIKKEL 32. TOETUSLEPINGU LÕPETAMINE VÕI TOETUSESAAJA OSALEMISE

LÕPETAMINE ...................................................................................................... 43 32.1 Toetuslepingu lõpetamine konsortsiumi taotlusel .................................................. 43 32.2 Toetusesaaja osalemise lõpetamine konsortsiumi taotlusel ................................... 44 32.3 Toetuslepingu lõpetamine või toetusesaaja osalemise lõpetamine toetuse andja

algatusel ................................................................................................................. 46 3. JAGU MUUD TAGAJÄRJED: KAHJUTASUD JA HALDUSKARISTUSED .......................... 49

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

6

ARTIKKEL 33. KAHJUTASUD .............................................................................................. 49 33.1 Toetuse andja vastutus ........................................................................................... 49 33.2 Toestusesaajate vastutus ........................................................................................ 49

ARTIKKEL 34. HALDUSKARISTUSED JA MUUD MEETMED ........................................ 49 4. JAGU VÄÄRAMATU JÕUD ....................................................................................................... 49

ARTIKKEL 35. VÄÄRAMATU JÕUD ................................................................................... 49 6. PEATÜKK LÕPPSÄTTED ................................................................................................................ 50

ARTIKKEL 36. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS .................................................... 50 36.1 Teabevahetuse vormid ja -vahendid. Elektrooniline haldamine ............................ 50 36.2 Teate kuupäev ........................................................................................................ 50

ARTIKKEL 37. LEPINGU TÕLGENDAMINE ...................................................................... 51 ARTIKKEL 38. PERIOODIDE JA TÄHTAEGADE ARVUTAMINE ................................... 51 ARTIKKEL 39. MUUDATUSED ............................................................................................ 51

39.1 Tingimused ............................................................................................................ 51 39.2 Menetlus ................................................................................................................ 51

ARTIKKEL 40. ÜHINEMINE JA UUTE TOETUSESAAJATE LISAMINE ......................... 52 40.1 Preambulis nimetatud toetusesaajate ühinemine .................................................... 52 40.2 Uute toetusesaajate lisamine .................................................................................. 52

ARTIKKEL 41. LEPINGU LOOVUTAMINE ......................................................................... 52 ARTIKKEL 42. TOETUSE ANDJA VASTU OLEVATE MAKSENÕUETE

LOOVUTAMINE .................................................................................................. 52 ARTIKKEL 43. KOHALDATAV ÕIGUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE .................... 52

43.1 Kohaldatav õigus ................................................................................................... 52 43.2 Vaidluste lahendamine ........................................................................................... 53

ARTIKKEL 44. JÕUSTUMINE ............................................................................................... 53

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

7

ANDMELEHT

1. Üldandmed

Projekti kokkuvõte: vt 1. lisa (kui kohaldub)

Projekti number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Projekti nimi: Sotsiaalkindlustusameti koolitajate arendamine

Taotlusvoor: Taotlusvooru kutse 2024 – EAC/A07/2023 Programm Erasmus+

Meetme liik: Lühiajalised õpirändeprojektid täiskasvanuhariduses (KA122-ADU)

Toetuse andja: riiklik büroo

Projekti alguskuupäev: 31.12.2024

Projekti lõppkuupäev: 30.06.2026

Projekti kestus: 18

Konsortsiumikokkulepe: ei

2. Osalevad üksused

Osalevate üksuste loetelu: vt 1. lisa.

3. Toetus

Eraldatud maksimaalne toetussumma 61 805,00 eurot

Toetuse vorm: eelarvepõhine mitmeliigiline: ühikuhinna alusel antav toetus ja tegelikud

kulud

Toetuse liik: meetmetoetus

Eelarvekategooriad/tegevusliigid:

ühikuhinna alusel antav toetus:

- korraldustoetus

- elamiskulude toetus

- reistoetus

- kaasamistoetus organisatsioonidele

- keeleõppetoetus

- ettevalmistavad kohtumised

- kursusetasud

tegelikud kulud:

- erakorralised kulud

- kaasamistoetus osalejatele

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

8

Kulude rahastamiskõlblikkuse variandid (rahastamismäär):

- erakorralised kulud: 80% rahastamiskõlblikest otsestest kuludest välja arvatud viisa,

viisaga seotud kulud, elamisload, vaktsineerimine ja arstitõendid, mis moodustavad

100% rahastamiskõlblikest otsekuludest

- kaasamistoetus osalejatele: 100%

- käibemaks: jah - kui see ei ole mahaarvatav või ei kuulu tagastamisele

Eelarve paindlikkus: jah (paindlikkus teatavatel tingimustel, vt 5. lisa artikkel 2).

4. Aruandlus, maksed ja sissenõudmine

4.1 Pidev aruandlus (artikkel 21)

Tulemused: ei

4.2 Perioodiline aruandlus ja maksed

Aruandlus- ja maksegraafik (artiklid 21, 22):

Aruandlus Maksed

Aruandeperioodid Väljundi liik Lõpptähtaeg Väljundi

liik

Tähtaeg (maksetähtaeg)

Aruande-

perioodi nr

Kuupäev

alates

Kuupäev

kuni

Ettemakse

üks ettemakse ühe

osamaksena – 30 päeva

alates lepingu jõustumisest

või ettemaksetagatise

saamisest, olenevalt sellest,

kumb kuupäev on hilisem

1 31.12.2024 30.06.2026 Lõpparuanne

60 päeva pärast

aruandeperioodi

lõppu

Lõppmakse 60 päeva jooksul pärast

lõpparuande laekumist

Ettemaksed ja tagatised:

Ettemakse Ettemaksetagatis

Väljundi liik Summa Tagatissumma

Ettemakse 49 444,00 ; 80% Ei kohaldata

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

9

Aruandlus- ja maksekord (artiklid 21, 22):

Kasumi taotlemise keeld: ei kohaldata

Viivis: EKP + 3,5%

Pangakonto omaniku nimi: Rahandusministeerium

Pangakonto andmed:

AS SEB Pank, EEUHEE2X, EE221010220027690221 ja viitenumber 2800048574

Ümberarvestamine eurodesse: topeltkonverteerimine 1

Aruandekeel: kõik maksetaotlused ja aruanded tuleb esitada eesti keeles

4.3 Sertifikaadid (artikkel 24)

Ei kohaldata.

4.4 Sissenõudmine (artikkel 22)

Esmane vastutus sissenõudmiste eest:

Toetusesaaja osalemise lõpetamine: asjaomased toetusesaajad

Lõppmakse: koordinaator

Pärast lõppmakse tegemist: asjaomased toetusesaajad

Solidaarne vastutus täitmisele pööratud nõuete eest (maksete tasumata jätmise korral):

teiste toetusesaajate piiratud solidaarvastutus – kuni toetusesaaja maksimaalse

toetussummani

5. Nõuete täitmata jätmise tagajärjed, kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamise

foorum

Kohaldatav õigus (artikkel 43):

ELi toetusesaajad: üldjuhul kohaldatav õigus: ELi õigus + toetuse andja liikmesriigi õigus.

ELi-välised toetusesaajad: erijuhul kohaldatav õigus: ELi õigus + toetuse andja liikmesriigi

õigus + rahvusvaheliste organisatsioonide õiguse üldpõhimõtted ja rahvusvahelise õiguse

üldnormid

1 Toetusesaajad, kelle üldist raamatupidamisarvestust peetakse muus vääringus kui euro, peavad oma

raamatupidamisarvestuses kajastatud muus vääringus kantud kulud konverteerima eurodesse Euroopa Liidu

Teataja C–seerias avaldatud tegelike päevakursside keskmise alusel (EKP veebisaidil), mis on arvutatud

asjaomase aruandeperioodi suhtes.

Kui Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud euro päevast vahetuskurssi asjaomase vääringu suhtes, siis

konverteeritakse Euroopa Komisjoni veebisaidil (InforEuro) avaldatud kuu raamatupidamise keskmise

vahetuskursi alusel, mis on arvutatud asjaomase aruandeperioodi suhtes.

Toetusesaajad, kelle üldist raamatupidamisarvestust peetakse eurodes, peavad arvestama muus vääringus

tekkinud kulud eurodesse ümber oma tavapärase raamatupidamistava kohaselt.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

10

Vaidluste lahendamise foorum (artikkel 43):

Tavapärane vaidluste lahendamise foorum:

ELi toetusesaajad: toetuse andja liikmesriigi pädevad kohtud

ELi-välised toetusesaajad: Brüsseli (Belgia) kohtud (välja arvatud juhul, kui rahvusvahelise

lepinguga on ette nähtud ELi kohtu otsuste täitmisele pööratavus)

6. Muu

Erieeskirjad (5. lisa): jah

- maksimaalne toetussumma

- eelarve paindlikkus

- kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse saajad

- kaasamistoetus osalejatele

- andmekaitse

- intellektuaalomandi õigused, taustteave ja tulemused, juurdepääsuõigused ja

kasutusõigused

- teavitamine, levitamine ja nähtavus

- meetme rakendamise erieeskirjad

- aruandlus

- tasumisele kuuluv summa

- kontrollid, hindamised, auditid ja uurimised

- toetuse vähendamine

- lepinguosaliste teabevahetus

- akrediteerimise seire ja kontroll

- veebipõhine keeletugi (OLS)

- osalejate kaitse ja turvalisus

- siseriikliku õigusega nõutavad lisasätted

Tavapärased tähtajad pärast projekti lõppu:

konfidentsiaalsus: 5 aastat pärast lõppmakse tegemist

dokumentide säilitamine: 5 aastat (või 3 aastat toetuste puhul, mis ei ületa 60 000 eurot)

pärast lõppmakse tegemist

hindamine: 5 aastat (või 3 aastat toetuste puhul, mis ei ületa 60 000 eurot) pärast lõppmakse

tegemist

auditid: 5 aastat (või 3 aastat toetuste puhul, mis ei ületa 60 000 eurot) pärast lõppmakse

tegemist.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

11

1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 1. LEPINGU ESE

Käesolevas lepingus on sätestatud õigused, kohustused ja tingimused, mida kohaldatakse

2. peatükis sätestatud meetme rakendamiseks antava toetuse suhtes.

ARTIKKEL 2. MÕISTED

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

„meede“ – käesoleva lepingu raames rahastatav projekt;

„toetus“ – käesoleva lepingu raames antav toetus;

„osalevad üksused“ – üksused, kes osalevad meetmes toetusesaajatena, seotud üksustena,

assotsieerunud partneritena, mitterahalise osalusega kolmandate

isikutena, alltöövõtjatena või kolmandatele isikutele mõeldud rahalise

toetuse saajatena;

„osalejad“ – üksikisikud, kes osalevad projektis täiel määral ja kellele võidakse maksta osa

Euroopa Liidu toetusest, mis on ette nähtud nende osalemiskulude

(eeskätt reisi- ja elamiskulude) katmiseks;

„toetusesaajad“ – lepingule (kas otse või ühinemisdokumendi kaudu) alla kirjutanud osalised;

„assotsieerunud partnerid“ – üksused, kes osalevad meetmes, kuid kellel puudub õigus nõuda

kulude hüvitamist või maksete tegemist;

„alltöövõtt“ – meetmega seotud ülesannete osaks olevate kaupade, tööde või teenuste lepingud

(vt 1. lisa);

„mitterahaline osalus“ – mitterahaline osalus ELi finantsmääruse 2018/1046 artikli 2 punkti 36

tähenduses, st mitterahalised vahendid, mille kolmandad isikud teevad

tasuta kättesaadavaks.

„pettus“ – pettus ELi direktiivi 2017/1371 2 artikli 3 ja nõukogu 26. juuli 1995. aasta

aktiga 3 koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni

artikli 1 tähenduses, samuti mis tahes muu ebaseaduslik või kriminaalne

tegevus, mille eesmärk on saada rahalist või isiklikku kasu;

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu

finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). 3 EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

12

„eeskirjade eiramine“ – mis tahes liiki rikkumine (seaduse või lepingu rikkumine), mis

võib mõjutada ELi finantshuve, sealhulgas eeskirjade eiramine määruse (EL)

nr 2988/95 4 artikli 1 lõike 2 tähenduses;

„tõsine ametialane rikkumine“ – mis tahes vastuvõetamatu või sobimatu käitumine oma

kutsealal, eelkõige töötajate poolt, sealhulgas tõsine ametialane rikkumine

ELi finantsmääruse 2018/1046 artikli 136 lõike 1 punkti c tähenduses.

2. PEATÜKK MEEDE

ARTIKKEL 3. MEEDE

Toetus antakse andmelehel esitatud meetme jaoks (vt punkt 1), nagu on kirjeldatud 1. lisas.

ARTIKKEL 4. KESTUS JA ALGUSKUUPÄEV

Meetme kestus ja alguskuupäev on esitatud andmelehel (vt punkt 1).

3. PEATÜKK TOETUS

ARTIKKEL 5. TOETUS

5.1 Toetuse vorm

Toetus on meetmetoetus 5 , mida antakse eelarvepõhise mitmeliigilise toetusena (st toetus

põhineb ühikuhinna alusel antaval toetusel, kuid sisaldab ka tegelikke kulusid).

5.2 Maksimaalne toetussumma

Maksimaalne toetussumma on esitatud andmelehel (vt punkt 3) ja hinnangulises eelarves

(1. lisa).

5.3 Rahastamismäär

Rahastamismäär on esitatud andmelehel (vt punkt 3).

Ühikuhinna alusel antavate toetuste suhtes rahastamismäärasid ei kohaldata.

5.4 Hinnanguline eelarve, eelarvekategooriad ja rahastamisvormid

Meetme hinnanguline eelarve on esitatud 1. lisas.

See sisaldab meetme hinnangulisi rahastamiskõlblikke kulusid ja ühikuhinna alusel antavaid

toetusi toetusesaajate ja eelarvekategooriate kaupa.

4 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide

kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1). 5 Vt ELi finantsmääruse 2018/1046 artikli 180 lõike 2 punktis a esitatud määratlus: „meetmetoetus“ – ELi

toetus sellise meetme rahastamiseks, „mis on kavandatud selleks, et aidata saavutada liidu poliitikaeesmärki“.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

13

1. lisas on esitatud ka iga eelarvekategooria puhul kasutatavad kulu- ja makseliigid

(rahastamisvormid) 6 .

Ühikuhinna alusel antavate toetuste arvutamise üksikasju on selgitatud 2. lisas.

5.5 Eelarve paindlikkus

Eelarve jaotust võib - ilma lepingu muudatuseta (vt artikkel 39) - korrigeerida

ümberpaigutustega (eelarvekategooriate vahel), kui see ei too kaasa sisulisi või olulisi

muudatusi 1. lisas esitatud meetme kirjelduses.

Kuid:

- muud muudatused nõuavad muutmist või lihtsustatud heakskiitmist, kui see on 5. lisas

konkreetselt sätestatud.

ARTIKKEL 6. RAHASTAMISKÕLBLIKUD JA -KÕLBMATUD KULUD JA

MAKSED

Et kulud ja maksed oleksid rahastamiskõlblikud, peavad need vastama käesolevas artiklis

sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele.

6.1 Rahastamiskõlblikkuse üldtingimused

Rahastamiskõlblikkuse üldtingimused on järgmised:

(a) tegelikud kulud (kui neid on):

(i) peavad olema toetusesaajal tegelikult kantud;

(ii) peavad olema kantud artiklis 4 osutatud perioodi jooksul;

(iii) tuleb deklareerida ühe artikli 6 punktis 6.2 ja 2. lisas sätestatud

eelarvekategooria alusel;

(iv) peavad olema tekkinud seoses 1. lisas kirjeldatud meetmega ja on selle

rakendamiseks vajalikud;

(v) peavad olema tuvastatavad ja kontrollitavad ning eelkõige peavad need olema

kajastatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses vastavalt toetusesaaja

asukohariigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ja toetusesaaja

tavapärasele kuluarvestustavale;

(vi) peavad olema kooskõlas riigis kohaldatavate maksu-, töö- ja

sotsiaalkindlustusseadustega ning

(vii) peavad olema mõistlikud, põhjendatud ja kooskõlas finantsjuhtimise

põhimõttega, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe seisukohast;

6 Vt ELi finantsmääruse 2018/1046 artikkel 125.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

14

(b) ühikuhinna alusel antavad toetused:

(i) tuleb deklareerida ühe artikli 6 punktis 6.2 ja 2. lisas sätestatud

eelarvekategooria alusel;

(ii) ühikud peavad:

- olema toetusesaaja poolt artiklis 4 osutatud perioodil tegelikult kasutatud

või toodetud;

- olema vajalikud meetme rakendamiseks või selle käigus toodetud ja

(iii) ühikute arv peab olema tuvastatav ja kontrollitav ning eelkõige peavad seda

toetama andmed ja dokumendid (vt artikkel 20);

Kaudsed kulud

Kaudsed kulud hüvitatakse kindlasummalises määras vastavalt andmelehele (vt punkt 3).

6.2 Iga eelarvekategooria rahastamiskõlblikkuse eritingimused

Iga eelarvekategooria rahastamiskõlblikkuse eritingimused on esitatud 2. lisas.

6.3 Rahastamiskõlbmatud kulud ja maksed

Rahastamiskõlbmatud on järgmised kulud või maksed:

(a) kulud või maksed, mis ei vasta eespool sätestatud tingimustele (artikli 6 punktid 6.1 ja

6.2), eelkõige:

(i) toetusesaaja kapitalitasuvusega seotud kulud või tema makstavad dividendid;

(ii) võlg ja võla teenindamise kulud;

(iii) reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või võlgadeks;

(iv) tasumisele kuuluvad intressid;

(v) valuutakursikahjum;

(vi) pangakulud, mida toetusesaaja pank nõuab toetuse andja poolt tehtud

ülekannete eest;

(vii) ülemäärased või põhjendamatud kulud;

(viii) mahaarvatav või tagastatav käibemaks (sealhulgas ametiasutusena tegutsevate

avalik-õiguslike asutuste makstud käibemaks);

(ix) toetuslepingu peatamise ajal rakendatud tegevusega seotud kulud või maksed

(vt artikkel 31);

(x) kolmandate isikute mitterahaline osalus;

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

15

(b) kulud või maksed, mis on deklareeritud muude ELi toetuste (või ELi liikmesriigi, ELi-

välise riigi või ELi eelarvet täitva muu asutuse antud toetuste) alusel, välja arvatud

järgmistel juhtudel:

(i) kui meetmetoetust kombineeritakse samal ajavahemikul antava

tegevustoetusega 7 ja toetusesaaja suudab tõendada, et tegevustoetus ei kata

mingeid meetmetoetusega seotud (otseseid või kaudseid) kulusid;

(c) riiklike ametiasutuste (või piirkondlike/kohalike omavalitsuste) töötajate kulud seoses

tegevusega, mis on osa ametiasutuse tavapärasest tegevusest (st toetusest sõltumata

tegevus);

(d) ELi institutsioonide, organite ja asutuste töötajatega seotud kulud või maksed (eelkõige

reisi- ja elamiskulud);

(e) muu 8 :

(i) taotlusvooru kutse tingimuste kohaselt konkreetselt rahastamiskõlbmatuks

tunnistatud kulud või maksed.

6.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja deklareerib kulud või maksed, mis ei ole rahastamiskõlblikud, lükatakse need

tagasi (vt artikkel 27).

Võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

4. PEATÜKK TOETUSE RAKENDAMINE

1. JAGU KONSORTSIUM: TOETUSESAAJAD, SEOTUD ÜKSUSED JA MUUD

OSALEVAD ÜKSUSED

ARTIKKEL 7. TOETUSESAAJAD

Toetusesaajad, kes on lepingule alla kirjutanud, vastutavad täielikult toetuse andja ees lepingu

rakendamise ja kõigi selle kohustuste täitmise eest.

Nad peavad rakendama lepingut oma parimate võimete kohaselt, heas usus ning vastavalt

kõigile lepingus sätestatud kohustustele ja tingimustele.

Neil peavad olema asjakohased vahendid meetme rakendamiseks omal vastutusel ja kooskõlas

artikliga 11. Kui nad toetuvad teistele osalevatele üksustele (vt artikkel 9), jäävad nad toetuse

andja ja teiste toetusesaajate ees ainuvastutajaks.

Nad vastutavad ühiselt meetme tehnilise rakendamise eest. Kui üks toetusesaaja ei rakenda oma

osa meetmest, peavad teised toetusesaajad tagama, et seda osa rakendab keegi teine (ilma et

7 Vt ELi finantsmääruse 2018/1046 artikli 180 lõike 2 punktis b esitatud määratlus: „tegevustoetus“ – ELi

toetus, mille abil rahastatakse „mõne sellise asutuse toimimist, kes tegutseb liidu üldistes huvides või kellel

on liidu poliitika osaks olev ja seda toetav eesmärk“. 8 Tingimus peab olema taotlusvooru kutses täpsustatud.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

16

maksimaalset toetussummat suurendataks või muudetaks; vt artikkel 39). Iga toetusesaaja

finantsvastutus sissenõudmiste korral on sätestatud artiklis 22.

Toetusesaajad (ja nende meede) peavad jääma kogu meetme kestuse ajaks

rahastamiskõlblikuks selle ELi programmi alusel, millest toetust rahastatakse. Kulud ja maksed

on rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui toetusesaaja ja meede on rahastamiskõlblikud.

Toetusesaajate ülesanded ja vastutus jaotuvad järgmiselt.

(a) Iga toetusesaaja peab:

(i) ajakohastama programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis

säilitatavat teavet (vt artikkel 19);

(ii) andma toetuse andjale (ja teistele toetusesaajatele) viivitamata teada kõigist

sündmustest või asjaoludest, mis võivad märkimisväärselt mõjutada meetme

rakendamist või põhjustada sellega seoses viivitusi (vt artikkel 19);

(iii) esitama koordinaatorile aegsasti

- ettemaksetagatised (kui nõutakse, vt artikkel 23);

- finantsaruanded;

- panuse tulemustesse ja tehnilistesse aruannetesse (vt artikkel 21);

- mis tahes muud dokumendid või teabe, mida toetuse andja lepingu alusel

nõuab.

(b) Koordinaator peab:

(i) teostama järelevalvet meetme korrektse rakendamise üle (vt artikkel 11);

(ii) vahendama kogu suhtlust konsortsiumi ja toetuse andja vahel, välja arvatud

juhul, kui lepingus on sätestatud või toetuse andja on määranud teisiti, ja

eelkõige tegema järgmist:

- esitama toetuse andjale ettemaksetagatised (kui see on kohaldatav);

- nõudma vajalikke dokumente ja teavet, need läbi vaatama ja veenduma

enne nende toetuse andjale esitamist nende kvaliteedis ja täielikkuses;

- esitama toetuse andjale tulemused ja aruanded;

- teavitama toetuse andjat teistele toetusesaajatele tehtud maksetest

(maksete jaotuse aruanne; vajaduse korral, vt artiklid 22 ja 32);

(iii) jagama toetuse andjalt saadud maksed põhjendamatu viivituseta teistele

toetusesaajatele (vt artikkel 22).

Koordinaator ei tohi ülalnimetatud ülesandeid delegeerida ega edastada neid allhankelepinguga

ühelegi teisele toetusesaajale või kolmandale isikule.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

17

Ametiasutustest koordinaatorid võivad siiski delegeerida eespool punkti b alapunkti ii viimases

taandes ja alapunktis iii sätestatud ülesanded haldusvolitusega üksustele, mille nad on loonud

või mida nad kontrollivad. Sel juhul vastutab koordinaator ainuisikuliselt maksete ja lepingus

sätestatud kohustuste täitmise eest.

Peale selle võivad koordinaatorid, kes on ainsad toetusesaajad 9 , delegeerida eespool punkti b

alapunktides i–iii sätestatud ülesanded ühele oma liikmetest. Koordinaator vastutab

ainuisikuliselt lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest.

Toetusesaajad peavad meetme korrektse rakendamise tagamiseks sõlmima omavahelised

kokkulepped töökorralduse ja koordineerimise kohta.

Kui toetuse andja seda nõuab (vt andmelehe punkt 1), tuleb see kord sätestada

toetusesaajatevahelises kirjalikus konsortsiumilepingus, mis hõlmab näiteks järgmist:

- konsortsiumi sisekorraldus;

- programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendile juurdepääsu haldamine;

- erinevad maksete jaotamise põhimõtted ja finantsvastutus sissenõudmise korral (kui see

on kohaldatav);

- täiendavad eeskirjad taustteabe ja tulemustega seotud õiguste ja kohustuste kohta

(vt artikkel 16);

- sisevaidluste lahendamise kord;

- vastutust, kahjude hüvitamist ja konfidentsiaalsust käsitlevad kokkulepped

toetusesaajate vahel.

Omavahelised kokkulepped ei tohi sisaldada ühtegi käesoleva lepinguga vastuolus olevat sätet.

ARTIKKEL 8. SEOTUD ÜKSUSED

Ei kohaldata.

ARTIKKEL 9. MUUD MEETMESSE KAASATUD OSALEVAD ÜKSUSED

9.1 Assotsieerunud partnerid

Ei kohaldata.

9.2 Kolmandad isikud, kes panustavad meetmesse mitterahalise osalusega

Muud kolmandad isikud võivad panustada meetmesse mitterahalise osalusega (st töötajad,

seadmed, muud kaubad, tööd ja teenused jne, mis on tasuta), kui see on meetme rakendamiseks

vajalik.

9 Vt ELi finantsmääruse 2018/1046 artikli 187 lõikes 2 esitatud määratlus: „[k]ui mitu üksust täidavad toetuse

saamise kriteeriume ja moodustavad koos ühe üksuse, võib seda üksust käsitada ainsa toetusesaajana,

sealhulgas juhul, kui üksus on moodustatud konkreetselt selle meetme jaoks, millele toetust antakse.“

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

18

Mitterahalise osalusega panustavad kolmandad isikud ei täida meetme ülesandeid. Nad ei või

nõuda meetmega seotud kulude hüvitamist ega toetust ning mitterahalise osaluse kulud ei ole

rahastamiskõlblikud.

Kolmandad isikud ja nende mitterahaline osalus peavad olema nimetatud 1. lisas.

9.3 Alltöövõtjad

Alltöövõtjad võivad meetmes osaleda, kui see on meetme rakendamiseks vajalik.

Alltöövõtjad peavad täitma meetmega seotud ülesandeid vastavalt artiklile 11. Toetusesaajate

allhankekulud loetakse täielikult kaetuks ühikuhinna alusel antavate toetustega (olenemata

tegelikest kantud alltöövõtukuludest, kui neid on).

Toetusesaajad peavad tagama, et nende artikli 11 (nõuetekohane rakendamine), artikli 12

(huvide konflikt), artikli 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus), artikli 14 (eetika), artikli 17 punkti

17.2 (nähtavus), artikli 18 (erieeskirjad meetme rakendamiseks), artikli 19 (teabe esitamine) ja

artikli 20 (andmete säilitamine) kohaseid lepingulisi kohustusi kohaldatakse ka alltöövõtjate

suhtes.

Toetusesaajad peavad tagama, et artiklis 25 nimetatud asutused (nt toetuse andja, OLAF,

kontrollikoda jne) saavad kasutada oma õigusi ka alltöövõtjate suhtes.

9.4 Kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse saajad 10

Kui meede hõlmab rahalise toetuse andmist kolmandatele isikutele (nt toetused, auhinnad või

samalaadsed toetusvormid), peavad toetusesaajad tagama, et nende artikli 12 (huvide konflikt),

artikli 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus), artikli 14 (eetika), artikli 17 punkti 17.2 (nähtavus),

artikli 18 (erieeskirjad meetme rakendamiseks), artikli 19 (teabe esitamine) ja artikli 20

(andmete säilitamine) kohaseid lepingulisi kohustusi kohaldatakse ka toetust saavate

kolmandate isikute (saajate) suhtes.

Kui toetusesaajad peavad projektitegevuses osalejaid toetama, annavad nad sellist toetust

vastavalt 5. lisas sätestatud tingimustele.

Toetusesaajad peavad ka tagama, et artiklis 25 nimetatud asutused (nt toetuse andja, OLAF,

kontrollikoda jne) saavad kasutada oma õigusi ka saajate suhtes.

ARTIKKEL 10. ERISTAATUSEGA OSALEVAD ÜKSUSED

10.1 ELi-välised osalevad üksused

Osalevad üksused, mille asukoht on kolmandas riigis (kui selliseid üksusi on), kohustuvad

täitma neile lepingust tulenevaid kohustusi ja:

- järgima üldpõhimõtteid (sh põhiõigusi ja -väärtusi ning eetikapõhimõtteid, keskkonna-

ja tööstandardeid, salastatud teavet käsitlevad reegleid, intellektuaalomandi õigusi,

rahastamise nähtavuse põhimõtet ja isikuandmete kaitset);

10 Programmi Erasmus+ raames rahalist toetust saavaid kolmandaid isikuid käsitatakse osalejatena.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

19

- kasutama artikli 24 kohaste sertifikaatide esitamisel kvalifitseeritud välisaudiitoreid, kes

on sõltumatud ja vastavad ELi direktiivis 2006/43/EÜ11 sätestatutega võrreldavatele

standarditele;

- võimaldama artikli 25 kohaste kontrollide puhul viia selles artiklis nimetatud asutustel

(nt toetuse andja, OLAF, kontrollikoda jne) läbi kontrolle, hindamisi, auditeid ja

uurimisi (sealhulgas kohapealseid kontrolle, külaskäike ja inspekteerimisi).

Vaidluste lahendamise suhtes kohaldatakse erieeskirju (vt andmelehe punkt 5).

2. JAGU MEETME RAKENDAMISE EESKIRJAD

ARTIKKEL 11. MEETME NÕUETEKOHANE RAKENDAMINE

11.1 Kohustus rakendada meedet nõuetekohaselt

Toetusesaajad peavad rakendama meedet vastavalt 1. lisas kirjeldatule ning kooskõlas lepingu

sätetega, taotlusvooru kutse tingimustega ja kõigi kohaldatavates ELi, rahvusvahelistes ja

siseriiklikes õigusaktides sätestatud õiguslike kohustustega.

11.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 12. HUVIDE KONFLIKT

12.1 Huvide konflikt

Toetusesaajad peavad võtma kõik meetmed, mis aitavad ennetada olukorda, kus lepingu

erapooletut ja objektiivset rakendamist ohustavad perekonna- või emotsionaalsete sidemete,

poliitiliste, rahvuslike või majanduslike huvide või muu otsese või kaudse huviga seotud

põhjused (edaspidi „huvide konflikt“).

Nad peavad teavitama viivitamata toetuse andjat ametlikult olukorrast, mis kujutab endast

huvide konflikti või võib seda tõenäoliselt põhjustada, ning võtma kohe kõik vajalikud

meetmed sellise olukorra parandamiseks.

Toetuse andja võib kontrollida võetud meetmete sobivust ja nõuda, et kindlaksmääratud

tähtajaks võetakse kasutusele lisameetmeid.

12.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida mõnd käesolevast artiklist tulenevat kohustust, võib toetust vähendada

(vt artikkel 28) ning toetuse maksmise või toetusesaaja osalemise lõpetada (vt artikkel 32).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise

aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

20

ARTIKKEL 13. KONFIDENTSIAALSUS JA TURVALISUS

13.1 Tundlik teave

Lepinguosalised peavad hoidma konfidentsiaalsena mis tahes andmeid, dokumente või muud

materjali (mis tahes vormis), mis on kirjalikult määratletud tundliku teabena (edaspidi „tundlik

teave“), meetme rakendamise ajal ja vähemalt kuni andmelehel sätestatud tähtajani

(vt punkt 6).

Toetusesaaja taotlusel võib toetuse andja nõustuda hoidma sellist teavet konfidentsiaalsena

pikema aja jooksul.

Lepinguosalised võivad kasutada tundlikku teavet üksnes lepingu täitmiseks, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti.

Toetusesaajad võivad avaldada tundliku teabe oma töötajatele või teistele osalevatele üksustele

ainult juhul, kui nad

(a) vajavad seda teavet lepingu rakendamiseks ja

(b) on kohustatud järgima konfidentsiaalsuskohustust.

Toetuse andja võib avaldada tundliku teabe oma töötajatele ning teistele ELi institutsioonidele

ja asutustele.

Lisaks võib ta avaldada tundlikku teavet kolmandatele isikutele, kui

(a) see on vajalik lepingu täitmiseks või ELi finantshuvide kaitseks ja

(b) teabe saajad on kohustatud järgima konfidentsiaalsuskohustust.

Konfidentsiaalsuskohustuse kohaldamine lõpetatakse, kui

(a) teavet avaldav lepinguosaline nõustub teise osalise sellest kohustusest vabastama;

(b) teave muutub avalikult kättesaadavaks konfidentsiaalsuskohustust rikkumata;

(c) tundliku teabe avaldamist nõutakse ELi, rahvusvaheliste või riigi õigusnormidega.

Konfidentsiaalsust käsitlevad erieeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas.

13.2 Salastatud teave

Lepinguosalised peavad käsitlema salastatud teavet kooskõlas kohaldatavate ELi,

rahvusvaheliste või siseriiklike õigusaktidega salastatud teabe kohta (eelkõige otsus 2015/44412

ja selle rakenduseeskirjad).

Salastatud teavet sisaldavad tulemused tuleb esitada vastavalt toetuse andjaga kokku lepitud

erikorrale.

12 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike

julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

21

Salastatud teavet hõlmavate meetmega seotud ülesannete korral võib alltöövõtulepingu sõlmida

üksnes pärast toetuse andjalt sõnaselge (kirjaliku) nõusoleku saamist.

Salastatud teavet ei või avaldada ühelegi kolmandale isikule (sealhulgas meetme rakendamises

osalevatele üksustele) ilma toetuse andja eelneva sõnaselge kirjaliku nõusolekuta.

Konkreetsed turvaeeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas.

13.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 14. EETIKA JA VÄÄRTUSED

14.1 Eetika

Meede tuleb ellu viia kooskõlas rangeimate eetikanormidega ning kohaldatavate

eetikapõhimõtteid käsitlevate ELi, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega.

14.2 Väärtused

Toetusesaajad kohustuvad juhinduma ELi põhiväärtustest (nagu inimväärikuse austamine,

vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõigused, sealhulgas vähemuste õigused) ning

tagama nende austamise.

14.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 15. ANDMEKAITSE

15.1 Andmete töötlemine toetuse andja poolt

Lepinguga hõlmatud isikuandmeid töödeldakse isikuandmete kaitse avalduses märgitud

vastutava töötleja vastutusel kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega,

eelkõige määrusega 2018/172513 ja sellega seotud riiklike andmekaitsealaste õigusaktidega

ning eesmärkidel, mis on sätestatud isikuandmete kaitse avalduses aadressil

https://ec.europa.eu/erasmus-esc-personal-data.

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba

liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

22

15.2 Andmete töötlemine toetusesaajate poolt

Toetusesaajad töötlevad lepingukohaseid isikuandmeid kooskõlas kohaldatavate ELi,

rahvusvaheliste ja riiklike andmekaitsealaste õigusaktidega (eelkõige määrusega (EL)

2018/1725 14

). Toetusesaajad on töötlemistegevuses volitatud töötlejad.

Nad peavad tagama vastavuse määruse (EL) 2018/1725 artiklitele 29, 30, 31 ja 33, eelkõige

selle, et

- isikuandmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektidele läbipaistev;

- isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel

eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus;

- isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende

töötlemise otstarbe seisukohalt;

- isikuandmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud;

- isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni,

kuni see on vajalik andmete töötlemise eesmärkidel, ja

- isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab andmete piisava turvalisuse.

Toetusesaajad võivad anda oma töötajatele juurdepääsu ainult neile isikuandmetele, mis on

lepingu rakendamiseks, haldamiseks ja järelevalveks rangelt vajalikud. Toetusesaajad peavad

tagama, et töötajatel on konfidentsiaalsuskohustus.

Toetusesaajad peavad andmesubjekte teavitama nende isikuandmete töötlemisest ja esitama

neile isikuandmete kaitse avalduse, mis on kättesaadavad aadressil

https://ec.europa.eu/erasmus-esc-personal-data.

15.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba

liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

23

ARTIKKEL 16. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED – TAUSTTEAVE JA

TULEMUSED – JUURDEPÄÄSU- JA KASUTUSÕIGUSED

16.1 Taustteave ja taustteabele juurdepääsu õigus

Toetusesaajad peavad andma üksteisele ja teistele osalevatele üksustele juurdepääsu

taustteabele, mis on meetme rakendamiseks vajalik, kui 5. lisas sätestatud erieeskirjadest ei

tulene teisiti.

„Taustteave“ – kõik andmed, oskusteave või teave, olenemata selle vormist või laadist

(materiaalne või immateriaalne), sh sellised õigused nagu intellektuaalomandiõigus, mis

(a) oli toetusesaajate valduses enne nende ühinemist lepinguga ja

(a) on vajalik meetme rakendamiseks või tulemuste kasutamiseks.

Kui taustteabe suhtes kohaldatakse kolmanda isiku õigusi, peab asjaomane toetusesaaja tagama,

et suudab täita lepingust tulenevaid kohustusi.

16.2 Tulemuste omandiõigus

Toetuse andja ei saa meetme raames saadud tulemuste suhtes omandiõigust.

„Tulemused“ – tegevuse materiaalne või immateriaalne tulemus, näiteks andmed, oskusteave

või teave, olenemata selle vormist või laadist, selle kaitsmise võimalikkusest või võimatusest,

samuti sellega kaasnevad õigused, sealhulgas intellektuaalomandiõigused.

16.3 Toetuse andja õigused kasutada saadud materjale, dokumente ja teavet poliitika,

teabe esitamise, teavitamise, levitamise ja avaldamise eesmärgil

Toetuse andjal ja Euroopa Komisjonil on õigus kasutada meetmega seotud mittetundlikku

teavet ning toetusesaajatelt saadud materjale ja dokumente (eelkõige avaldamiseks mõeldud

kokkuvõtteid, tulemusi ja mis tahes muud materjali, näiteks pilte või audiovisuaalset materjali,

paberkandjal või elektrooniliselt) poliitika, teabe esitamise, teavitamise, levitamise ja

avaldamise eesmärgil nii meetme rakendamise ajal kui ka pärast seda.

Õigus kasutada toetusesaajate materjale, dokumente ja teavet antakse kasutustasuta,

mittevälistava ja tagasivõtmatu litsentsina, mis hõlmab järgmisi õigusi:

(a) kasutamine enda tarbeks (eelkõige tehes need kättesaadavaks toetuse andja või

Euroopa Komisjoni heaks töötavatele isikutele või mis tahes muule ELi teenistusele (sh

institutsioonid, organid, asutused jne) või teise liikmesriigi institutsioonile või organile;

nende kopeerimine või taasesitamine kas tervikuna või osaliselt piiramatul arvul ja

edastamine pressitalituste kaudu);

(b) levitamine üldsusele (eelkõige avaldamine paberkandjal ning elektrooniliselt või

digitaalselt, avaldamine internetis allalaaditava või mitteallalaaditava failina, levitamine

ringhäälingukanalite kaudu, avalik väljapanek või esitlemine, levitamine pressitalituste

kaudu või kandmine avalikesse andmebaasidesse või registritesse);

(c) toimetamine või ümbersõnastamine (sh lühendamine, kokkuvõtete tegemine, muude

elementide (nt metaandmed, selgitused, muud graafilised, visuaalsed, audio- või

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

24

tekstielemendid) lisamine, väljavõtete (nt audio- või videofailid) tegemine, osadeks

jaotamine, kogumikus kasutamine);

(d) tõlkimine;

(e) säilitamine paberkandjal, elektrooniliselt või muul kujul;

(f) arhiveerimine kooskõlas kohaldatavate dokumendihalduse eeskirjadega;

(g) õigus lubada kolmandatel isikutel tegutseda tema nimel või anda punktides b, c, d ja f

sätestatud kasutusviiside jaoks all-litsentse kolmandatele isikutele, kui see on vajalik

toetuse andja teabeesitamis-, teavitamis- ja avaldamistegevuseks;

(h) saadud materjalide, dokumentide ja teabe töötlemine, analüüsimine, koondamine ning

tuletatud teoste koostamine ning

(i) tulemuste levitamine laialdaselt kättesaadavates andmebaasides või indeksites (näiteks

avatud juurdepääsuga või avatud andmete portaalide või samalaadsete hoidlate kaudu,

kas tasuta või mitte).

Kasutusõigused antakse kogu asjaomaste tööstus- või intellektuaalomandi õiguste

kehtivusajaks.

Kui materjalide või dokumentide suhtes kehtivad isiklikud õigused või kolmandate isikute

õigused (sealhulgas intellektuaalomandi õigused või füüsiliste isikute õigused oma kujutisele

ja häälele), peavad toetusesaajad tagama, et täidavad käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi

(eelkõige hangivad vajalikud litsentsid ja load asjaomastelt õiguste omajatelt).

Vajaduse korral lisab toetuse andja järgmise teabe:

„© – [aasta] – [autoriõiguse omaniku nimi]. Kõik õigused kaitstud. Litsents on teatavatel tingimustel

antud [toetuse andja nimi][Euroopa Komisjonile].“

16.4 Erieeskirjad intellektuaalomandi õiguste, tulemuste ja taustteabe kohta

Intellektuaalomandi õigusi, tulemusi ja taustteavet käsitlevad erieeskirjad (kui neid on) on

esitatud 5. lisas.

16.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Sellise rikkumise puhul võidakse võtta ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 17. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS

17.1 Teavitamine – levitamine – meetme reklaamimine

Kui toetuse andjaga pole kokku lepitud teisiti, peavad toetusesaajad meedet ja selle tulemusi

reklaamima ning esitama selleks eri sihtrühmadele (sh meedia ja üldsus) strateegiliselt ja

tõhusalt sihtotstarbelist teavet kooskõlas 1. lisaga.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

25

Toetusesaajad peavad enne sellise teavitamis- või levitamistegevuse alustamist, millel on

eeldatavasti suur meediamõju, teavitama projektist toetuse andjat.

17.2 Nähtavus – ELi lipp ja märge rahastamise päritolu kohta

Kui toetuse andjaga ei ole teisiti kokku lepitud, tuleb toetusesaajate meetmega seotud

teavitamise (sh meediasuhted, konverentsid, seminarid, teabematerjalid, näiteks brošüürid,

teabelehed, plakatid, esitlused jne, mida esitatakse elektrooniliselt, traditsioonilise või

sotsiaalmeedia kaudu jne) ja levitamise korral ning toetusega rahastatud mis tahes taristu,

seadmete, sõidukite, tarvikute või oluliste tulemuste puhul mainida ELi toetust ning kujutada

Euroopa Liidu lippu (embleemi), samuti esitada märge rahastamise päritolu kohta (mis

vajaduse korral tõlgitakse kohalikesse keeltesse):

embleem peab jääma eristatavaks ja eraldiseisvaks ning seda ei või muuta muude visuaalsete

märkide, kaubamärkide või teksti lisamisega.

Peale embleemi ei tohi ELi toetuse esiletõstmiseks kasutada ühtki muud visuaalset identiteeti

ega logo.

Kui embleem esitatakse koos teiste logodega (nt toetusesaajate või sponsorite logod), peab see

olema esitatud vähemalt sama silmatorkavalt ja nähtavalt kui teised logod.

Toetusesaajad võivad käesolevast artiklist tulenevate kohustuste täitmisel kasutada embleemi

toetuse andjalt eelnevalt heakskiitu saamata. See ei anna neile siiski embleemi kasutamise

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

26

ainuõigust. Lisaks ei tohi nad embleemi või samalaadset kaubamärki või logo omastada kas

registreerimise kaudu ega muul viisil.

17.3 Teabe kvaliteet – vastutuse välistamine

Meetmega seotud teavitamis- või levitamistegevuses tuleb kasutada faktiliselt täpset teavet.

Lisaks tuleb märkida järgmine vastutuse välistamise klausel (tõlgituna kohalikesse keeltesse,

kui see on asjakohane).

„Rahastanud Euroopa Liit. Avaldatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi

kajastada Euroopa Liidu või [toetuse andja nimi] seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega toetuse andja

nende eest ei vastuta.“

17.4 Teavitamist, levitamist ja nähtavust käsitlevad erieeskirjad

Teavitamist, levitamist ja nähtavust käsitlevad erieeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas.

17.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 18. MEETME RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD

18.1 Meetme rakendamise erieeskirjad

Meetme rakendamise erieeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas.

18.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Sellise rikkumise puhul võidakse võtta ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

3. JAGU TOETUSE HALDAMINE

ARTIKKEL19. ÜLDINE TEABE ESITAMISEKOHUSTUS

19.1 Teabenõuded

Toetusesaajad peavad esitama – nii meetme rakendamise ajal kui ka pärast seda kooskõlas

artikliga 7 – kogu teabe, mida taotletakse deklareeritud kulude või maksete rahastamise

kõlblikkuse, meetme nõuetekohase rakendamise ja lepingust tulenevate mis tahes muude

kohustuste täitmise kontrollimiseks.

Esitatav teave peab olema tõene, täpne ja täielik ning see tuleb esitada nõutud vormingus,

sealhulgas elektrooniliselt.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

27

19.2 Andmete ajakohastamine programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis

Toetusesaajad peavad kogu aeg, st nii meetme rakendamise ajal kui ka pärast seda,

ajakohastama programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis säilitatavat teavet,

eelkõige oma nime, aadressi ning andmeid seaduslike esindajate, õigusliku vormi ja

organisatsiooni liigi kohta.

19.3 Teave meedet mõjutavate sündmuste ja asjaolude kohta

Toetusesaaja peab viivitamata teavitama toetuse andjat (ja teisi toetusesaajaid) järgmisest:

(a) sündmused, mis võivad tõenäoliselt mõjutada meetme rakendamist või ELi finantshuve

või põhjustada meetme rakendamisel viivitusi, eelkõige

(i) muutused oma õiguslikus, rahalises, tehnilises, organisatsioonilises või

omandiõigusega seotud olukorras (sealhulgas muudatused, mis on seotud

mõne enne toetuse allkirjastamist allkirjastatud kirjalikus kinnituses loetletud

menetlusest kõrvalejätmise alusega);

b) asjaolud, mis mõjutavad:

(ii) toetuse andmise otsust või

(iii) lepingust tulenevate nõuete täitmist.

19.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 20. ANDMETE SÄILITAMINE

20.1 Andmete ja tõendavate dokumentide säilitamine

Toetusesaajad peavad vähemalt kuni andmelehel sätestatud tähtajani (vt punkt 6) säilitama

andmeid ja tõendavaid dokumente, mis tõendavad meetme nõuetekohast rakendamist

kooskõlas vastava valdkonna heakskiidetud standarditega (kui neid on).

Lisaks peavad toetusesaajad sama ajavahemiku kohta säilitama deklareeritud summade

põhjendamiseks järgmised dokumendid:

(a) tegelikud kulud: deklareeritud kulusid tõendavad piisavad andmed ja

tõendusdokumendid, näiteks lepingud, alltöövõtulepingud, arved ja

raamatupidamisdokumendid. Lisaks peavad toetusesaaja tavapärane

raamatupidamisarvestus ja sisekontrollikord võimaldama otseselt võrrelda

deklareeritud summasid, nende raamatupidamisarvestuses kajastatud summasid ja

tõendavates dokumentides sisalduvaid summasid;

(b) ühikuhinna alusel antavate toetuste puhul vastavalt tavapärastele kuluarvestustavadele

(kui need on olemas): toetusesaajad peavad kooskõlas 2. lisaga säilitama piisavaid

andmeid ja tõendavaid dokumente, mis tõendavad deklareeritud ühikute arvu ja seda, et

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

28

nende kuluarvestustavasid on rakendatud järjepidevalt ja objektiivsete kriteeriumide

alusel, sõltumata rahastamisallikast, ning et need vastavad artikli 6 punktides 6.1 ja 6.2

sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele. toetusesaajad ei pea säilitama

konkreetseid andmeid tegelike kulude kohta.

Andmed ja tõendusdokumendid tuleb teha taotluse korral kättesaadavaks (vt artikkel 19) või

esitada need kontrolli, hindamise, auditi või uurimise eesmärgil (vt artikkel 25).

Poolelioleva kontrolli, auditi, uurimise, kohtuvaidluse või muu lepingust tulenevate nõuete

menetlemise korral peavad toetusesaajad säilitama need andmed ja tõendusdokumendid

nimetatud menetluste lõpuni.

Toetusesaajad peavad säilitama algdokumendid. Digitaalseid või digitaliseeritud dokumente

käsitatakse algdokumentidena, kui need on kohaldatavate riigi õigusaktide kohaselt lubatud.

Toetuse andja võib heaks kiita muud dokumendid peale algdokumentide, kui need tagavad

samaväärse kindlusastme.

20.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, käsitatakse ebapiisavalt

põhjendatud kulusid või makseid rahastamiskõlbmatuna (vt artikkel 6) ja need lükatakse tagasi

(vt artikkel 27) ning toetust võidakse vähendada (vt artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 21. ARUANDLUS

21.1 Pidev aruandlus

Olukorrast olenevalt peab koordinaator esitama eduaruande vastavalt andmelehel sätestatud

ajakavale (vt punkt 4.2) ja 5. lisas sätestatud tingimustele.

21.2 Perioodiline aruanne

Lisaks peavad toetusesaajad esitama aruande maksete taotlemiseks vastavalt andmelehel

esitatud ajakavale ja maksekorrale (vt punkt 4.2).

- täiendavate ettemaksete (kui need on ette nähtud) taotlemiseks: perioodiline aruanne

- lõppmakse taotlemiseks: lõpparuanne.

Perioodilised aruanded sisaldavad tehnilist osa ja finantsosa.

Tehniline osa hõlmab ülevaadet meetme rakendamisest. Selle koostamisel tuleb kasutada

riikliku büroo esitatud vormi.

Finantsosa hõlmab järgmist:

– aruanne eelmise ettemakse kasutamise kohta;

– finantsaruanded (iga toetusesaaja kohta eraldi ja koondaruanne kõigi toetusesaajate

kohta);

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

29

– selgitus vahendite kasutamise kohta (või üksikasjalik kuluaruannete tabel, kui seda

nõutakse).

Finantsaruannetes tuleb üksikasjalikult kirjeldada aruandeperioodil rakendatud ühikuhinna

alusel antud toetusi.

Toetuse andja ei võta arvesse finantsaruandes deklareerimata jäetud, ühikuhinna alusel antavaid

toetusi.

Finantsaruannete allkirjastamisega (programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis)

kinnitavad toetusesaajad, et:

– esitatud teave on täielik, usaldusväärne ja tõene;

– deklareeritud, ühikuhinna alusel antavad toetused on rahastamiskõlblikud (vt artikkel

6);

– toetusi on võimalik põhjendada piisavate andmete ja tõendatavate dokumentidega (vt

artikkel 20 ja 2. lisa), mis esitatakse taotluse korral (vt artikkel 19) või kontrolli,

hindamise, auditi ja uurimise käigus (vt artikkel 25).

21.3 Finantsaruannetes kasutatav vääring ja konverteerimine eurodesse

Finantsaruanded tuleb koostada eurodes.

Toetusesaajad, kelle üldine raamatupidamisarvestus toimub muus vääringus kui euro, peavad

oma raamatupidamisarvestuses kajastatud muus vääringus kantud kulud konverteerima

eurodesse Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud päevakursside keskmise alusel (EKP

veebisaidil), mis on arvutatud asjaomase aruandeperioodi suhtes

(http://www.ecb.europa.eu/stats/exchange/eurofxref/html/index.en.html).

Kui Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud euro päevast vahetuskurssi asjaomase vääringu

suhtes, siis konverteeritakse see Euroopa Komisjoni veebisaidil (InforEuro) avaldatud kuu

raamatupidamise keskmise vahetuskursi alusel, mis on arvutatud asjaomase aruandeperioodi

suhtes.

Toetusesaajad, kelle üldist raamatupidamisarvestust peetakse eurodes, peavad arvestama muus

vääringus tekkinud kulud eurodesse ümber oma tavapärase raamatupidamistava kohaselt.

21.4 Aruande keel

Aruanded peavad olema lepingu keeles, kui toetuse andjaga ei ole kokku lepitud teisiti

(vt andmeleht, punkt 4.2).

21.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui esitatud aruanne ei ole käesoleva artikliga kooskõlas, võib toetuse andja maksetähtaja

arvestamise peatada (vt artikkel 29) ja kohaldada muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

30

Kui koordinaator ei täida oma aruandluskohustusi, võib toetuse andja toetuse andmise või

koordinaatori osalemise lõpetada (vt artikkel 32) või kohaldada muid 5. peatükis kirjeldatud

meetmeid.

ARTIKKEL 22. MAKSED JA SISSENÕUDMISED. TASUMISELE KUULUVATE

SUMMADE ARVUTAMINE

22.1 Maksed ja maksete tegemise kord

Maksed tehakse vastavalt andmelehel esitatud ajakavale ja maksekorrale (vt punkt 4.2).

Need makstakse eurodes koordinaatori näidatud pangakontole (vt andmelehe punkt 4.2) ja need

tuleb jaotada põhjendamatu viivituseta (esialgse ettemakse jaotamise suhtes võidakse

kohaldada piiranguid; vt andmelehe punkt 4.2).

Kõnealusele pangakontole tehtavad maksed vabastavad toetuse andja maksekohustusest.

Ülekandekulud tasutakse järgmiselt:

- toetuse andja maksab oma panga küsitud ülekandetasu;

- toetusesaaja maksab oma panga küsitud ülekandetasu;

- korduva ülekande põhjustanud lepinguosaline maksab kõik korduva ülekande kulud.

Toetuse andja maksed loetakse teostatuks kuupäeval, mil need tema kontolt debiteeritakse.

22.2 Sissenõudmine

Sissenõudmisi tehakse juhul, kui toetusesaaja osalemise lõpetamise korral, lõppmakse tegemise

ajal või pärast seda selgub, et toetuse andja on maksnud liiga palju ja peab alusetult makstud

summad tagasi nõudma.

Sissenõudmiste üldine vastutuskord (esmane vastutus) on järgmine. Lõppmakse tegemisel

vastutab sissenõudmiste eest täielikult koordinaator, isegi kui ta ei ole olnud alusetult makstud

summade lõppsaaja. Toetusesaaja osalemise lõpetamisel või pärast lõppmakse tegemist

nõutakse summad sisse otse asjaomastelt toetusesaajatelt.

Täitmisele pööratud nõuete korral (vt artikli 22 punkt 22.4):

- toetusesaajad vastutavad teise toetusesaaja lepingujärgsete võlgade (sealhulgas

viivised) tagasimaksmise eest solidaarselt, kui toetuse andja seda nõuab (vt andmelehe

punkt 4.4);

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

31

22.3 Tasumisele kuuluvad summad

22.3.1 Ettemaksed

Ettemakse eesmärk on anda toetusesaajatele käibevahendeid.

See summa jääb lõppmakse tegemiseni ELi varaks.

Esimeste ettemaksete (kui need on ette nähtud) puhul on maksmisele kuuluv summa, ajakava

ja maksekord sätestatud andmelehel (vt punkt 4.2).

Täiendavate ettemaksete (kui need on ette nähtud) puhul on tasumisele kuuluv summa,

ajakava ja maksekord samuti sätestatud andmelehel (vt punkt 4.2). Kui aga eelmise ettemakse

kasutamise aruandest nähtub, et sellest kasutati vähem kui 70%, vähendatakse andmelehel

esitatud summat 70% künnise ja kasutatud summa vahe võrra.

Ettemakseid (või nende osi) võib tasaarvestada (ilma toetusesaajate nõusolekuta) summadega,

mille toetusesaaja võlgneb toetuse andjale, kuni summani, mis tuleb kõnealusele toetusesaajale

maksta.

Makseid ei tehta, kui maksetähtaja arvestamine või maksed on peatatud (vt artiklid 29 ja 30).

22.3.2 Toetusesaaja osalemise lõpetamise korral võlgnetav summa. Sissenõudmine

Toetusesaaja osalemise lõpetamise korral määrab toetuse andja kindlaks asjaomasele

toetusesaajale makstava esialgse summa. Maksed (kui neid on) tehakse järgmise lõppmaksega.

Asjaomasele toetusesaajale ette nähtav tasumisele kuuluv summa arvutatakse heakskiidetud

ELi kogutoetuse alusel.

Heakskiidetud ELi kogutoetuse arvutamine

Toetuse andja arvutab esmalt toetusesaajale kõigil aruandeperioodidel antud heakskiidetud ELi

rahalise toetuse, arvutades ELi maksimaalse toetuse kulude katmiseks (rakendades toetusesaaja

heakskiidetud kulude suhtes rahastamismäära), lisades heakskiidetud ühikuhinna alusel antavad

toetused.

Pärast seda võtab toetuse andja arvesse toetuste vähendamisi (kui neid on). Tulemuseks

saadakse heakskiidetud ELi rahalise toetuse kogusumma toetusesaajale.

Seejärel arvutatakse lõppsaldo, arvates sellele toetussaajale heakskiidetud ELi rahalise toetuse

kogusummast maha saadud maksed (kui neid on; vt aruanne tehtud maksete kohta, artikkel 32):

{ {toetusesaajale antava heakskiidetud ELi rahalise toetuse kogusumma},

millest arvatakse maha

{saadud ettemaksed (kui neid on)}}.

Kui lõppsaldo on positiivne, lisatakse see summa konsortsiumile tehtava järgmise lõppmakse

hulka.

Kui lõppsaldo on negatiivne, nõutakse see sisse järgmise menetluse kohaselt:

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

32

toetuse andja saadab asjaomasele toetusesaajale eelteate,

- milles teatab ametlikult sissenõudmiskavatsusest, võlgnetava summa, sissenõutava

summa ja sissenõudmise põhjused ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui märkusi ei esitata (või toetuse andja otsustab esitatud märkustele vaatamata sissenõudmist

jätkata), kinnitab ta sissenõutava summa ja palub see summa koordinaatorile maksta

(kinnituskiri).

Hiljem võetakse neid summasid arvesse ka lõppmakse tegemisel.

22.3.3 Vahemaksed

Ei kohaldata.

22.3.4 Lõppmakse – Lõplik toetussumma – Tulud ja kasum – Sissenõudmine

Lõppmaksega (jääkmaksega) hüvitatakse rahastamiskõlblike kulude ja maksete ülejäänud osa,

mida on meetme rakendamiseks jaoks taotletud (kui neid on).

Lõppmakse tehakse vastavalt andmelehel esitatud kavale ja üksikasjadele (vt punkt 4.2).

Makse sõltub lõpparuande heakskiitmisest. Aruande heakskiitmine ei tähenda, et sellega

tunnistatakse selle sisu nõuetele vastavaks, usaldusväärseks, täielikuks või tõeseks.

Meetme lõplik toetussumma arvutatakse heakskiidetud ELi kogutoetuse alusel.

Heakskiidetud ELi kogutoetuse arvutamine

Toetuse andja arvutab esmalt meetme jaoks kõigil aruandeperioodidel antud heakskiidetud ELi

rahalise toetuse, arvutades ELi maksimaalse toetuse kulude katmiseks (rakendades iga

toetusesaaja heakskiidetud kogukulude suhtes rahastamismäära), lisades heakskiidetud

ühikuhinna alusel antavad toetused.

Pärast seda võtab toetuse andja arvesse toetuste vähendamisi (kui neid on). Tulemuseks

saadakse heakskiidetud ELi rahalise toetuse kogusumma.

Kui tulemuseks saadud summa on artikli 5 punktis 5.2 sätestatud maksimaalsest toetussummast

suurem, rakendatakse viimati nimetatud summat.

Seejärel arvutatakse lõppsaldo (lõppmakse), arvates lõplikust toetussummast maha juba tehtud

ettevahemakse(te) (kui ettemakse(d) on tehtud) kogusumma:

{lõplik toetussumma

millest arvatakse maha

{juba tehtud ettemakse(d) (kui neid on tehtud)}}.

Kui lõppsaldo on positiivne, makstakse see koordinaatorile välja.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

33

Lõppmakset (või selle osa) võib tasaarvestada (ilma toetusesaajate nõusolekuta) summadega,

mille toetusesaaja võlgneb toetuse andjale, kuni summani, mis tuleb kõnealusele toetusesaajale

maksta.

Makseid ei tehta, kui maksetähtaja arvestamine või maksed on peatatud (vt artiklid 29 ja 30).

Kui lõppsaldo on negatiivne, nõutakse see sisse järgmise menetluse kohaselt:

toetuse andja saadab koordinaatorile eelteate,

- milles teatab ametlikult sissenõudmiskavatsusest ja esitatakse lõplik toetussumma,

sissenõutav summa ja sissenõudmise põhjused ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui märkusi ei esitata (või toetuse andja otsustab esitatud märkustele vaatamata sissenõudmist

jätkata), kinnitab ta sissenõutava summa (kinnituskiri) ning võlateate makse tingimuste ja

kuupäeva kohta.

Kui makset ei ole võlateates ettenähtud kuupäevaks tehtud, pöörab toetuse andja nõude

täitmisele vastavalt artikli 22 punktile 22.4.

22.3.5 Lõppmaksele järgnev audit – Lõpliku toetussumma muutmine – Sissenõudmine

Kui toetuse andja pärast lõppmakse tegemist (eelkõige pärast kontrolle, hindamisi, auditeid või

uurimisi; vt artikkel 25) lükkab kulud või maksed tagasi (vt artikkel 27) või vähendab toetust

(vt artikkel 28), arvutab ta asjaomasele toetusesaajale muudetud lõpliku toetussumma.

Asjaomasele toetusesaajale ettenähtav muudetud lõplik toetussumma arvutatakse muudetud

heakskiidetud ELi kogutoetuse alusel.

Muudetud heakskiidetud ELi kogutoetuse arvutamine

Toetuse andja arvutab esmalt toetusesaaja muudetud heakskiidetud ELi rahalise toetuse kõigi

aruandeperioodide kohta, arvutades kokku muudetud heakskiidetud kulud ja muudetud

heakskiidetud maksed.

Pärast seda võtab toetuse andja arvesse toetuste vähendamisi (kui neid on). Tulemuseks

saadakse muudetud heakskiidetud ELi rahalise toetuse kogusumma.

Kui muudetud lõplik toetussumma on väiksem kui toetusesaaja lõplik toetussumma, nõutakse

see tagasi, lahutades lõplikust toetussummast muudetud lõplik toetussumma:

{toetusesaajalõplik toetussumma,

millest arvatakse maha

toetusesaajale ette nähtud muudetud lõplik toetussumma}.

Toetuse andja saadab asjaomasele toetusesaajale eelteate,

- milles teatab ametlikult sissenõudmiskavatsusest, sissenõutava summa ja sissenõudmise

põhjused ning

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

34

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui märkusi ei esitata (või toetuse andja otsustab saadud märkustele vaatamata sissenõudmist

jätkata), kinnitab ta sissenõutava summa (kinnituskiri) ning võlateate makse tingimuste ja

kuupäeva kohta.

Seotud üksuste vastu (kui neid on) suunatud sissenõudmisi menetletakse toetusesaajate kaudu.

Kui makset ei ole võlateates ettenähtud kuupäevaks tehtud, pöörab toetuse andja nõude

täitmisele vastavalt artikli 22 punktile 22.4.

22.4 Täitmisele pööratud nõue

Kui makset ei ole võlateates ette nähtud kuupäevaks tehtud, nõutakse tasumisele kuuluv summa

sisse,

(a) tasaarvestades selle (ilma koordinaatori või toetusesaaja nõusolekuta) mis tahes

summaga, mis toetuse andja võlgneb koordinaatorile või toetusesaajale.

Erandjuhul võib summa ELi finantshuvide kaitseks tasaarvestada enne võlateates

märgitud maksetähtaega.

(b) kasutades finantstagatist/-tagatisi (kui see on kohaldatav);

(c) pidades teisi toetusesaajaid solidaarselt vastutavaks (kui teisi toetusesaajaid on; vt

andmelehe punkt 4.4);

(d) andes asja kohtusse (vt artikkel 43).

Sissenõutav summa suureneb artikli 22 punktis 22.5 sätestatud viivise võrra alates võlateates

esitatud maksekuupäevale järgnevast päevast kuni selle kuupäevani (k.a), kui kogu summa on

tasutud.

Osamaksete arvutamisel võetakse kõigepealt arvesse kulud, tasud ja viivisintress ning alles

seejärel põhisumma.

Sissenõudmismenetluse käigus tasutavad pangakulud katab toetusesaaja, välja arvatud juhul,

kui kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/2366 15

.

22.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

22.5.1 Kui toetuse andja ei pea maksetähtajast kinni (vt eespool), on toetusesaajatel õigus saada

viivist vastavalt Euroopa Keskpanga (EKP) eurodes toimuvate põhiliste

refinantseerimistehingute puhul kohaldatavale viiteintressimäärale, millele lisandub

andmelehel nimetatud määr (punkt 4.2). EKP viiteintressimäär on viimase maksekuu esimesel

päeval kehtiv määr, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta

siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise

ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

35

Kui viivis on kuni 200 eurot, makstakse see koordinaatorile üksnes juhul, kui asjaomane taotlus

esitatakse kahe kuu jooksul pärast hilinenud makse kättesaamist.

Viivist ei tule maksta, kui kõik toetusesaajad on ELi liikmesriigid (sealhulgas piirkondliku ja

kohaliku omavalitsuse asutused või muud avaliku sektori asutused, kes tegutsevad käesoleva

lepingu kohaldamisel liikmesriigi nimel).

Maksetähtaja arvestamise või maksete peatamist (vt artiklid 29 ja 30) ei käsitata hilinenud

maksena.

Viivis hõlmab ajavahemikku makse tähtpäevale järgnevast päevast (vt eespool) kuni makse

kuupäevani (k.a).

Viivist ei võeta lõpliku toetussumma arvutamisel arvesse.

22.5.2 Kui koordinaator ei täida mõnd käesolevast artiklist tulenevat kohustust, võib toetust

vähendada (vt artikkel 28) ning toetuse maksmise või koordinaatori osalemise võib lõpetada

(vt artikkel 32).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 23. TAGATISED

23.1 Ettemaksetagatis

Kui toetuse andja seda nõuab (vt andmelehe punkt 4.2), peavad toetusesaajad esitama

ettemaksetagatise (ühe või mitu) vastavalt andmelehel esitatud ajakavale ja summadele.

Koordinaator peab koos ettemakse taotlusega esitama toetuse andjale finantstagatise.

Tagatis peab vastama järgmistele tingimustele:

(a) tagatise peab esitama ELis asuv pank või tunnustatud finantseerimisasutus või –

koordinaatori taotlusel ja toetuse andja nõusolekul – samaväärset tagatist pakkuv

kolmas isik või pank või finantseerimisasutus väljaspool ELi;

(b) tagatise andja vastutab kui esimesel nõudmisel väljamakstava tagatise andja ega nõua,

et toetuse andja esitaks nõuded põhivõlgniku (st asjaomane toetusesaaja) vastu, ning

(c) tagatis jääb sõnaselgelt jõusse kuni lõppmakse tegemiseni, või kui lõppmakse asemel

toimub sissenõudmine, siis ajani, kui toetusesaaja võlateatest teavitamisest on

möödunud viis kuud.

Tagatis vabastatakse järgmise kuu jooksul.

23.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaajad ei täida oma kohustust esitada ettemaksetagatis, siis ettemakset ei tehta.

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

36

ARTIKKEL 24. TÕENDID

Ei kohaldata.

ARTIKKEL 25. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED.

TULEMUSTE PÕHJAL JÄRELDUSTE TEGEMINE

25.1 Toetuse andja kontrollid, hindamised ja auditid

25.1.1 Sisekontroll

Toetuse andja võib meetme rakendamise ajal või pärast seda kontrollida meetme nõuetekohast

rakendamist ja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, hinnates muu hulgas kulusid ja

makseid, tulemusi ja aruandeid.

25.1.2 Projektide hindamine

Toetuse andja võib hinnata meetme nõuetekohast rakendamist ja lepingust tulenevate

kohustuste täitmist (projekti üld- või erihindamised).

Projekti võib hakata hindama meetme rakendamise ajal ja teha seda kuni andmelehel sätestatud

tähtajani (vt punkt 6). Hindamisest teatatakse ametlikult koordinaatorile või asjaomasele

toetusesaajale ning selle alguskuupäevana käsitatakse teate saamise kuupäeva.

Vajaduse korral võivad toetuse andjat abistada sõltumatud väliseksperdid. Kui toetuse andja

kasutab väliseksperte, teavitatakse sellest koordinaatorit või asjaomast toetusesaajat, kellel on

õigus esitada vastuväiteid, viidates ärisaladusele või huvide konfliktile.

Koordinaator või asjaomane toetusesaaja peab tegema igakülgset koostööd ning esitama

kindlaksmääratud tähtaja jooksul kogu teabe ja andmed lisaks juba esitatud tulemustele ja

aruannetele (sh teabe vahendite kasutamise kohta). Toetuse andja võib nõuda toetusesaajatelt

sellise teabe esitamist vahetult talle. Tundlikku teavet ja dokumente käsitletakse vastavalt

artiklile 13.

Koordinaatorit või asjaomast toetusesaajat võidakse kutsuda kohtumistele, sealhulgas

kohtumistele välisekspertidega.

Kohapealse kontrollkäigu korral peab toetusesaaja võimaldama juurdepääsu

(sh välisekspertidele) oma valdustesse ja ruumidesse ning tagama, et nõutud teave on hõlpsasti

kättesaadav.

Esitatav teave peab olema tõene, täpne ja täielik ning see tuleb esitada nõutud vormingus,

sealhulgas elektrooniliselt.

Hindamistulemuste põhjal koostatakse projekti hindamise aruanne.

Toetuse andja esitab projekti hindamise aruande koordinaatorile või asjaomasele toetusesaajale,

kellel on teate kättesaamisest alates märkuste esitamiseks aega 30 päeva.

Projekti hinnatakse (ja hindamisaruanded koostatakse) lepingus kasutatud keeles.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

37

25.1.3 Auditid

Toetuse andja võib teha auditeid, et kontrollida meetme nõuetekohast rakendamist ja lepingust

tulenevate kohustuste täitmist.

Selliseid auditeid võib alustada meetme rakendamise ajal ja kuni andmelehel sätestatud

tähtajani (vt punkt 6). Neist teatatakse ametlikult asjaomasele toetusesaajale ning nende

alguskuupäevana käsitatakse teatamise kuupäeva.

Toetuse andja võib kasutada oma audititalitust, delegeerida auditeid kesksele talitusele või

kasutada väliseid audiitorühinguid. Kui toetuse andja kasutab välist audiitorühingut,

teavitatakse sellest asjaomast toetusesaajat ja tal on õigus esitada vastuväiteid, viidates

ärisaladusele või huvide konfliktile.

Asjaomane toetusesaaja peab tegema igakülgset koostööd ja esitama kindlaksmääratud tähtaja

jooksul kogu teabe (sh täielikud raamatupidamisaruanded, individuaalsed palgatõendid või

muu isiklik teave), mis on lepingu täitmise kontrollimiseks vajalik. Tundlikku teavet ja

dokumente käsitletakse vastavalt artiklile 13.

Kohapealse kontrollkäigu korral peab asjaomane toetusesaaja võimaldama pääsu (sh

välisaudiitoritele) oma valdustesse ja ruumidesse ning tagama, et nõutud teave on hõlpsasti

kättesaadav.

Esitatav teave peab olema tõene, täpne ja täielik ning see tuleb esitada nõutud vormingus,

sealhulgas elektrooniliselt.

Auditileidude põhjal koostatakse auditiaruande kavand.

Audiitorid edastavad ametliku auditiaruande kavandi asjaomasele toetusesaajale, kellel on teate

kättesaamisest alates märkuste esitamiseks aega 30 päeva (ärakuulamisega auditimenetlus).

Lõplikus auditiaruandes võetakse arvesse asjaomase toetusesaaja märkusi ja sellest teatatakse

neile ametlikult.

Auditeid tehakse (ja auditiaruanded koostatakse) lepingus kasutatud keeles.

25.2 Euroopa Komisjoni kontrollid, hindamised ja auditid teiste toetuse andjate

toetuste puhul

Euroopa Komisjonil on samad kontrolli-, hindamis- ja auditeerimisõigused kui toetuse andjal.

25.3 Juurdepääs dokumentidele lihtsustatud rahastamisvormide hindamiseks

Toetusesaajad peavad andma Euroopa Komisjonile juurdepääsu oma kohustuslikele

dokumentidele, et korrapäraselt hinnata ELi programmides kasutatavaid lihtsustatud

rahastamisvorme.

25.4 Euroopa Pettustevastase Ameti, Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Kontrollikoja

auditid ja uurimised

Meetme rakendamise ajal või pärast seda võivad kontrollimisi, hindamisi, auditeid ja uurimisi

teha ka järgmised asutused:

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

38

- Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) määruste nr 883/2013 16

ja nr 2185/96 17

alusel;

- Euroopa Prokuratuur (EPPO) määruse (EL) 2017/1939 alusel;

- Euroopa Kontrollikoda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 ja ELi

finantsmääruse 2018/1046 artiklile 257.

Nende asutuste taotluse korral peab asjaomane toetusesaaja esitama nõutud vormis täieliku,

täpse ja tervikliku teabe (sh täielikud raamatupidamisaruanded, individuaalsed palgatõendid või

muud isikuandmed, sh elektroonilised andmed) ning võimaldama pääsu oma valdustesse ja

ruumidesse kohapealseteks kontrollkäikudeks või inspekteerimiseks, nagu on sätestatud

kõnealustes määrustes.

Selleks peab asjaomane toetusesaaja säilitama kogu meetmega seotud asjakohast teavet

vähemalt kuni andmelehel (punkt 6) sätestatud tähtaja lõpuni ning igal juhul kuni pooleliolevate

kontrollide, hindamiste, auditite, uurimiste, kohtuvaidluste või nõuete muu menetlemise lõpule

viimiseni.

25.5 Kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimiste tagajärjed. Tulemuste põhjal

järelduste tegemine

25.5.1 Kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimiste tagajärjed käesoleva toetuse puhul

Käesoleva toetusega seoses tehtud kontrollide, hindamiste, auditite või uurimiste tulemuste

põhjal võidakse toetus tagasi lükata (vt artikkel 27), toetust vähendada (vt artikkel 28) või

kohaldada 5. peatükis kirjeldatud muid meetmeid.

Kui toetus lükatakse tagasi või toetust vähendatakse pärast lõppmakse tegemist, muudetakse

selle tulemusel lõplikku toetussummat (vt artikkel 22).

Meetme rakendamise ajal tehtud kontrollide, hindamiste, auditite või uurimiste tulemuste

põhjal võidakse esitada muutmistaotlus (vt artikkel 39), et muuta 1. lisas esitatud meetme

kirjeldust.

Lisaks võivad OLAFi või EPPO uurimise tulemused kaasa tuua kriminaalvastutusele võtmise

siseriiklike õigusnormide alusel.

25.5.2 Teiste toetuste põhjal järelduste tegemine

Ei kohaldata.

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013,

lk 1). 17 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat

kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu

eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

39

25.6 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, käsitatakse ebapiisavalt

põhjendatud kulusid või makseid rahastamiskõlbmatuna (vt artikkel 6) ja need lükatakse tagasi

(vt artikkel 27) ning toetust võidakse vähendada (vt artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 26. MÕJU HINDAMISED

Ei kohaldata.

5. PEATÜKK NÕUETE TÄITMATA JÄTMISE TAGAJÄRJED

1. JAGU TAGASILÜKKAMINE JA TOETUSE VÄHENDAMINE

ARTIKKEL 27. KULUDE JA MAKSETE TAGASILÜKKAMINE

27.1 Tingimused

Toetuse andja lükkab toetusesaaja osalemise lõpetamise või lõppmakse tegemise ajal või pärast

seda tagasi kõik rahastamiskõlbmatud kindlasummalised maksed (vt artikkel 6), eelkõige pärast

kontrolle, hindamisi, auditeid või uurimisi (vt artikkel 25).

Rahastamiskõlbmatud kulud või maksed lükatakse tagasi.

27.2 Menetlus

Kui tagasilükkamine ei too kaasa sissenõudmist, teavitab toetuse andja koordinaatorit või

asjaomast toetusesaajat ametlikult tagasilükkamisest, vähendatavast summast ja selle

põhjustest. Koordinaator või asjaomane toetusesaaja võib 30 päeva jooksul pärast teate saamist

esitada oma märkused, kui ta tagasilükkamisega ei nõustu (maksete läbivaatamise menetlus).

Kui tagasilükkamine toob kaasa sissenõudmise, järgib toetuse andja artiklis 22 sätestatud

eelteatega ärakuulamismenetlust.

27.3 Mõju

Kui toetuse andja lükkab kulud või maksed tagasi, arvab ta need deklareeritud kuludest või

maksetest maha ja arvutab seejärel välja tasumisele kuuluva summa (ning vajaduse korral

nõuab vajaliku summa sisse; vt artikkel 22).

ARTIKKEL 28. TOETUSE VÄHENDAMINE

28.1 Tingimused

Toetuse andja võib toetusesaaja osalemise lõpetamise korral või lõppmakse tegemise ajal või

pärast seda toetusesaaja toetust vähendada, kui

(a) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist:

(i) teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju või pannud toime pettuse või

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

40

(ii) lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma kohustusi tõsiselt

rikkunud (sh meetme ebakorrektse rakendamisega, taotlusvooru tingimuste

täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega, nõutava teabe esitamata

jätmisega, eetika- või turvaeeskirjade rikkumisega (kui see on asjakohane) jne)

või

(b) tulemuste põhjal järelduste tegemine: ei kohaldata.

Vähendamissumma arvutatakse iga asjaomase toetusesaaja kohta, nii et see on proportsionaalne

vigadega, eeskirjade eiramisega, pettusega või kohustuste täitmata jätmise tõsiduse ja

kestusega, kohaldades heakskiidetud ELi rahalise toetuse suhtes individuaalset vähendusmäära.

28.2 Menetlus

Kui toetuse vähendamine ei too kaasa sissenõudmist, teavitab toetuse andja koordinaatorit või

asjaomast toetusesaajat ametlikult vähendamisest, vähendatavast summast ja vähendamise

põhjustest. Koordinaator või asjaomane toetusesaaja võib 30 päeva jooksul pärast teate saamist

esitada oma märkused, kui ta vähendamisega ei nõustu (maksete läbivaatamise menetlus).

Kui toetuse vähendamine toob kaasa sissenõudmise, järgib toetuse andja artiklis 22 sätestatud

eelteatega ärakuulamismenetlust.

28.3 Mõju

Kui toetuse andja vähendab toetust, arvab ta vähendussumma toetusest maha ja arvutab seejärel

välja tasumisele kuuluva summa (ning vajaduse korral nõuab vajaliku summa sisse, vt

artikkel 22).

2. JAGU PEATAMINE JA LÕPETAMINE

ARTIKKEL 29. MAKSETÄHTAJA ARVESTAMISE PEATAMINE

29.1 Tingimused

Toetuse andja võib igal ajal peatada maksetähtaja arvestamise, kui makset ei saa töödelda, sest

(a) nõutud aruannet (vt artikkel 21) ei ole esitatud või see on puudulik või on vaja

täiendavat teavet,

(b) on kahtlusi makstava summa suhtes (nt on küsitavusi seoses rahastamiskõlblikkusega,

on tekkinud toetuse vähendamise vajadus jne) ning on vaja täiendavaid kontrolle,

hindamisi, auditeid või uurimisi või

(c) on muid küsimusi, mis mõjutavad ELi finantshuve.

29.2 Menetlus

Toetuse andja teatab koordinaatorile ametlikult peatamisest ja selle põhjustest.

Peatamine jõustub teate saatmise päeval.

Kui maksetähtaja arvestamise peatamise tingimused ei ole enam täidetud, siis peatamine

lõpetatakse ja järelejäänud makseperioodi taasalustatakse (vt andmelehe punkt 4.2).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

41

Kui peatamine kestab üle kahe kuu, võib koordinaator küsida toetuse andjalt kinnitust selle

kohta, kas peatamine kestab edasi.

Kui maksetähtaja arvestamise peatamise põhjuseks on aruande mittevastavus nõuetele ja

muudetud aruannet pole esitatud (või see esitati, kuid lükati samuti tagasi), võib toetuse andja

ka lepingu lõpetada või lõpetada koordinaatori osalemise (vt artikkel 32).

ARTIKKEL 30. MAKSETE PEATAMINE

30.1 Tingimused

Toetuse andja võib igal ajal kas täielikult või osaliselt peatada ühele või mitmele toetusesaajale

tehtavad maksed, kui

(a) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist või on kahtlus, et ta

on teinud järgmist:

(i) teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju või pannud toime pettuse või

(ii) käesoleva lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma kohustusi

tõsiselt rikkunud (sh meetme ebakorrektse rakendamisega, projektikonkursi

tingimuste täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega, nõutava teabe

esitamata jätmisega, eetika- või turvaeeskirjade rikkumisega (kui see on

asjakohane) jne) või

(b) tulemuste põhjal järelduste tegemine: ei kohaldata.

Kui ühe või mitme toetusesaaja maksed on peatatud, teeb toetuse andja osalise(d) makse(d)

selle osa (nende osade) kohta, mis ei ole peatatud. Kui peatamine hõlmab lõppmakset, siis

käsitatakse pärast peatamise lõpetamist ülejäänud summa(de) tasumist (või sissenõudmist)

meedet lõpetava lõppmakse tasumisena.

30.2 Menetlus

Enne maksete peatamist saadab toetuse andja asjaomasele toetusesaajale eelteate,

- milles teatab ametlikult maksete peatamise kavatsusest ja selle põhjustest ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui toetuse andjale märkusi ei esitata või kui ta otsustab esitatud märkustele vaatamata

menetlust jätkata, kinnitab ta peatamise (kinnituskiri). Muudel juhtudel edastab ta ametliku

teate selle kohta, et menetlus lõpetatakse.

Toetuse andja teavitab pärast peatamismenetluse lõppu ka koordinaatorit.

Peatamine jõustub kinnitusteate saatmisele järgneval päeval.

Kui maksete jätkamise tingimused on täidetud, siis peatamine lõpetatakse. Toetuse andja

teavitab ametlikult asjaomast toetusesaajat (ja koordinaatorit) ja määrab kindlaks peatamise

lõpetamise kuupäeva.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

42

Peatamise ajal asjaomastele toetusesaajatele ettemakseid ei tehta.

ARTIKKEL 31. TOETUSLEPINGU PEATAMINE

31.1 Toetuslepingu peatamine konsortsiumi taotlusel

31.1.1 Tingimused ja kord

Toetusesaajad võivad taotleda toetuse või selle mis tahes osa rakendamise peatamist, kui

erakordsed asjaolud – eelkõige vääramatu jõud (vt artikkel 35) – muudavad selle rakendamise

võimatuks või erakordselt raskeks.

Koordinaator peab esitama muutmistaotluse (vt artikkel 39), mis sisaldab järgmist teavet:

- muutmise põhjused;

- peatamise jõustumise kuupäev (see kuupäev võib olla varasem kui muutmistaotluse

esitamise kuupäev) ja

- meetme rakendamise jätkamise eeldatav kuupäev.

Lõpetamine jõustub muutmistaotluses nimetatud kuupäeval.

Kui olukord võimaldab meetme rakendamist jätkata, peab koordinaator kohe taotlema veel kord

lepingu muutmist, et määrata kindlaks peatamise lõpetamise kuupäev ja meetme jätkamise

kuupäev (üks päev pärast peatamise lõpetamise kuupäeva), pikendada meetme kestust ja teha

muid muudatusi, mis on vajalikud meetme kohandamiseks uue olukorraga (vt artikkel 39), välja

arvatud juhul, kui toetus on lõpetatud (vt artikkel 32). Peatamine lõpetatakse muutmistaotluses

sätestatud peatamise lõpetamise kuupäeval. See kuupäev peab olema varasem kui

muutmistaotluse esitamise kuupäev.

Peatamise ajal ettemakseid ei tehta. Samuti ei tohi siis teha ühikuhinnas sisalduvaid kulutusi.

Kulutuste tegemine tuleb peatada ja uusi kulutusi ei või teha. Toetuse peatamise ajal rakendatud

tegevustega seotud kulud või maksed ei ole rahastamiskõlblikud (vt artikli 6 punkt 6.3).

31.2 Toetuslepingu täitmise peatamine toetuse andja algatusel

31.2.1 Tingimused

Toetuse andja võib toetuse või selle mis tahes osa peatada, kui

(a) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist või on kahtlus, et ta

on teinud järgmist:

(i) teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju või pannud toime pettuse või

(ii) käesoleva lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma kohustusi

tõsiselt rikkunud (sh meetme ebakorrektse rakendamisega, projektikonkursi

tingimuste täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega, nõutava teabe

esitamata jätmisega, eetika- või turvaeeskirjade rikkumisega (kui see on

asjakohane) jne) või

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

43

(b) tulemuste põhjal järelduste tegemine: ei kohaldata.

31.2.2 Menetlus

Enne toetuse peatamist saadab toetuse andja koordinaatorile eelteate,

- milles teatab ametlikult toetuse peatamise kavatsusest ja selle põhjustest ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui toetuse andjale märkusi ei esitata või kui ta otsustab esitatud märkustele vaatamata

menetlust jätkata, kinnitab ta peatamise (kinnituskiri). Muudel juhtudel edastab ta ametliku

teate selle kohta, et menetlus lõpetatakse.

Peatamine jõustub päeval pärast seda, kui kinnituskiri on saadetud (või teates osutatud

hilisemal kuupäeval).

Kui meetme rakendamise jätkamise tingimused on täidetud, teavitab toetuse andja

koordinaatorit sellest ametlikult peatamise lõpetamise kirjaga, milles ta määrab kindlaks

peatamise lõpetamise kuupäeva ja palub koordinaatoril taotleda lepingu muutmist, et määrata

kindlaks jätkamise kuupäev (üks päev pärast peatamise lõpetamise kuupäeva), pikendada

meetme kestust ja teha muid muudatusi, mis on vajalikud meetme kohandamiseks uue

olukorraga (vt artikkel 39), välja arvatud juhul, kui toetus on lõpetatud (vt artikkel 32).

Peatamine lõpetatakse peatamise lõpetamise kirjas kindlaks määratud peatamise lõpetamise

kuupäeval. See kuupäev võib olla varasem kirja saatmise kuupäevast.

Peatamise ajal ettemakseid ei tehta. Peale selle ei tohi teha ühikuhinnas sisalduvaid kulutusi,

selliste kulutuste tegemine tuleb peatada ja uusi kulutusi ei või teha. Peatamise ajal rakendatud

tegevusega seotud kulud või maksed ei ole rahastamiskõlblikud (vt artikli 6 punkt 6.3).

Toetusesaajad ei või nõuda toetuse andja poolt algatatud lõpetamisest tulenevate kahjude

hüvitamist (vt artikkel 33).

Toetuse peatamine ei mõjuta toetuse andja õigust lõpetada toetuse andmine või toetusesaaja

osalemine (vt artikkel 32) või toetust vähendada (vt artikkel 28).

ARTIKKEL 32. TOETUSLEPINGU LÕPETAMINE VÕI TOETUSESAAJA

OSALEMISE LÕPETAMINE

32.1 Toetuslepingu lõpetamine konsortsiumi taotlusel

32.1.1 Tingimused ja kord

Toetusesaajad võivad taotleda toetuse lõpetamist.

Koordinaator peab esitama muutmistaotluse (vt artikkel 39), mis sisaldab järgmist teavet:

- muutmise põhjused;

- kuupäev, mil konsortsium lõpetab meetmega seotud töö (töö lõpetamise kuupäev), ja

- lõpetamise jõustumise kuupäev (lõpetamiskuupäev); see kuupäev peab olema hilisem

kui muutmistaotluse esitamise kuupäev.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

44

Lõpetamine jõustub muutmistaotluses nimetatud lõpetamiskuupäeval.

Kui põhjendusi ei esitata või kui toetuse andja leiab, et põhjused lõpetamist ei õigusta, võib ta

asuda seisukohale, et toetus on lõpetatud ebakorrektselt.

32.1.2 Mõju

Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama lõpparuande

(viimase poolelioleva aruandeperioodi kohta kuni lõpetamiseni).

Toetuse andja arvutab lõpliku toetussumma ja lõppmakse esitatud aruande alusel, võttes arvesse

enne töö lõpetamise kuupäeva rakendatud tegevustega seoses tekkinud kulusid ja tehtud

makseid (vt artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele kuuluvate lepingutega seotud kulud

ei ole rahastamiskõlblikud.

Kui toetuse andja ei saa aruannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse arvesse ainult

heakskiidetud perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid (kui ühtegi perioodilist

aruannet ei ole heaks kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta / makseid ei tehta).

Ebakorrektne lõpetamine võib tuua kaasa toetuse vähendamise (vt artikkel 28).

Toetusesaajate kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus), artikkel 16

(intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine, levitamine ja nähtavus), artikkel 21

(aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised, auditid ja uurimised), artikkel 26 (mõju

hindamine), artikkel 27 (tagasilükkamine), artikkel 28 (toetuse vähendamine) ja artikkel 42

(nõuete loovutamine)) kehtivad ka pärast lõpetamist.

32.2 Toetusesaaja osalemise lõpetamine konsortsiumi taotlusel

32.2.1 Tingimused ja kord

Koordinaator võib taotleda ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamist asjaomase

toetusesaaja taotlusel või teiste toetusesaajate nimel.

Koordinaator peab esitama muutmistaotluse (vt artikkel 39), mis sisaldab järgmist teavet:

- muutmise põhjused;

- asjaomase toetusesaaja arvamus (või tõend selle kohta, et tema arvamust on kirjalikult

küsitud);

- kuupäev, mil toetusesaaja lõpetab meetmega seotud töö (töö lõpetamise kuupäev);

- lõpetamise jõustumise kuupäev (lõpetamiskuupäev); see kuupäev peab olema hilisem

kui muutmistaotluse esitamise kuupäev.

Kui lõpetamine puudutab koordinaatorit ja seda tehakse tema nõusolekuta, peab taotluse

tegema teine toetusesaaja (tegutsedes konsortsiumi nimel).

Lõpetamine jõustub muutmistaotluses nimetatud lõpetamiskuupäeval.

Kui teavet ei esitata või kui toetuse andja leiab, et põhjused lõpetamist ei õigusta, võib ta pidada

toetusesaaja osalemise lõpetamist ebakorrektseks.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

45

32.2.2 Mõju

Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama:

(i) aruande asjaomasele toetusesaajale tehtud maksete kohta;

(ii) asjaomase toetusesaaja esitatud lõpetamisaruande poolelioleva aruandeperioodi

kohta kuni lõpetamiseni, mis sisaldab ülevaadet töö edenemisest, finantsaruannet,

selgitust vahendite kasutamise kohta ning vajaduse korral finantsaruande ja

vahendite kasutamise selgituse õigsust kinnitavat tõendit;

(iii) teise muutmistaotluse (vt artikkel 39) koos muude vajalike muudatustega (nt

osalemise lõpetanud toetusesaaja ülesannete ja hinnangulise eelarve

ümberjaotamine; uue toetusesaaja lisamine osalemise lõpetanud toetusesaaja

asendamiseks; koordinaatori vahetamine jne).

Toetuse andja arvutab toetusesaajale makstava summa esitatud aruande alusel, võttes arvesse

enne töö lõpetamise kuupäeva rakendatud tegevusega seoses tekkinud kulusid ja tehtud

makseid (vt artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele kuuluvate lepingutega seotud kulud

ei ole rahastamiskõlblikud.

Lõpetamisaruandes esitatud teave peab olema lisatud ka järgmise aruandeperioodi perioodilisse

aruandesse (vt artikkel 21).

Kui toetuse andja ei saa lõpetamisaruannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse arvesse ainult

heakskiidetud perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid (kui ühtegi perioodilist

aruannet ei ole heaks kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta / makseid ei tehta).

Kui toetuse andja ei saa maksete jaotust puudutavat aruannet ettenähtud tähtaja jooksul,

järeldab ta, et:

- koordinaator ei teinud asjaomasele toetusesaajale ühtegi makset ja et

- asjaomane toetusesaaja ei pea koordinaatorile midagi tagasi maksma.

Kui toetuse andja kiidab teise muutmistaotluse heaks, muudetakse lepingut ja viiakse sisse

vajalikud muudatused (vt artikkel 39).

Kui toetuse andja lükkab teise muutmistaotluse tagasi seetõttu, et see seab kahtluse alla toetuse

andmise otsuse või rikuksid taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet, võib toetuse andmise

lõpetada (vt artikkel 32).

Ebakorrektse lõpetamise tõttu võidakse toetust vähendada (vt artikkel 31) või toetuse andmine

lõpetada (vt artikkel 32).

Asjaomase toetusesaaja kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus),

artikkel 16 (intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine, levitamine ja nähtavus),

artikkel 21 (aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised, auditid ja uurimised), artikkel 26

(mõju hindamine), artikkel 27 (tagasilükkamine), artikkel 28 (toetuse vähendamine) ja

artikkel 42 (nõuete loovutamine)) kehtivad ka pärast lõpetamist.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

46

32.3 Toetuslepingu lõpetamine või toetusesaaja osalemise lõpetamine toetuse andja

algatusel

32.3.1 Tingimused

Toetuse andja võib toetuslepingu või ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetada, kui

(a) üks või mitu toetusesaajat ei ühine lepinguga (vt artikkel 40);

(b) muudatus meetmes või toetusesaaja õiguslikus, rahalises, tehnilises,

organisatsioonilises või omandiõigusega seotud olukorras mõjutab tõenäoliselt oluliselt

meetme rakendamist või seab kahtluse alla toetuse andmise otsuse (sealhulgas

muudatused, mis on seotud ühega kirjalikus kinnituses loetletud menetlusest

kõrvalejätmise alustest);

(c) pärast ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamist seaksid lepingusse tehtavad

vajalikud muudatused (ja nende mõju meetmele) kahtluse alla toetuse andmise otsuse

või rikuksid taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet;

(d) meetme rakendamine on muutunud võimatuks või selle jätkamiseks vajalikud

muudatused seaksid kahtluse alla toetuse andmise otsuse või rikuksid taotlejate võrdse

kohtlemise põhimõtet;

(e) toetusesaaja (või tema võlgade eest piiramatut vastutust kandva isiku) suhtes on

algatatud pankrotimenetlus vms (sealhulgas maksejõuetusmenetlus, likvideerimine,

likvideerija või kohtupoolne haldamine, kokkulepe võlausaldajatega, äritegevuse

peatamine jne);

(f) toetusesaaja (või tema võlgade eest piiramatut vastutust kandev isik) rikub

sotsiaalkindlustus- või maksukohustusi;

(g) toetusesaaja (või esindus-, otsustus- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on tunnistatud süüdi tõsises ametialases

rikkumises;

(h) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on pannud toime pettuse või korruptiivse

teo või on seotud kuritegeliku organisatsiooniga, rahapesuga, terrorismiga seotud

kuritegudega (sealhulgas terrorismi rahastamine), lapstööjõu kasutamisega või

inimkaubandusega;

(i) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on loodud teises jurisdiktsioonis

kavatsusega hoida kõrvale maksu-, sotsiaal- või muudest juriidilistest kohustustest

päritoluriigis (või selleks on loodud muu üksus);

(j) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist:

(i) teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju või pannud toime pettuse või

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

47

(ii) lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma kohustusi tõsiselt

rikkunud (sh meetme ebakorrektse rakendamisega, projektikonkursi

tingimuste täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega, nõutava teabe

esitamata jätmisega, eetika- või turvaeeskirjade rikkumisega (kui see on

asjakohane) jne);

(k) tulemuste põhjal järelduste tegemine: ei kohaldata;

(l) hoolimata toetuse andja konkreetsest nõudest ei taotle toetusesaaja koordinaatori kaudu

lepingu muutmist, et lõpetada punktis d, f, e, g, h, i või j nimetatud olukorras oleva

assotsieerunud partneri osalemine ja jaotada ümber tema ülesanded.

32.3.2 Menetlus

Enne toetuse või ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamist saadab toetuse andja

koordinaatorile või asjaomasele toetusesaajale eelteate,

- milles teatab ametlikult lõpetamiskavatsusest ja selle põhjustest ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui toetuse andjale märkusi ei esitata või kui ta otsustab esitatud märkustele vaatamata

menetlust jätkata, kinnitab ta lõpetamise ja selle jõustumise kuupäeva (kinnituskiri). Muudel

juhtudel edastab ta ametliku teate selle kohta, et menetlus lõpetatakse.

Toetusesaaja osalemise lõpetamise korral teavitab toetuse andja menetluse lõpus ka

koordinaatorit.

Lõpetamine jõustub kinnitusteate saatmisele järgneval päeval (või teates osutatud hilisemal

kuupäeval; „lõpetamiskuupäev“).

32.3.3 Mõju

(a) Toetuslepingu lõpetamise korral:

Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama lõpparuande

(poolelioleva aruandeperioodi kohta kuni lõpetamiseni).

Toetuse andja arvutab lõpliku toetussumma ja lõppmakse esitatud aruande alusel, võttes

arvesse enne lõpetamise jõustumist rakendatud tegevusega seoses tekkinud kulusid ja

tehtud makseid (vt artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele kuuluvate lepingutega

seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

Kui leping lõpetatakse aruandluskohustuse täitmata jätmise tõttu, ei või koordinaator

pärast lõpetamist enam ühtegi aruannet esitada.

Kui toetuse andja ei saa aruannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse arvesse ainult

heakskiidetud perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid (kui ühtegi

perioodilist aruannet ei ole heaks kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta / makseid ei

tehta).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

48

Lõpetamine ei mõjuta toetuse andja õigust toetust vähendada (vt artikkel 28) või

haldussanktsioone kehtestada (artikkel 34).

Toetusesaajad ei või nõuda toetuse andja poolt algatatud lõpetamisest tulenevate

kahjude hüvitamist (vt artikkel 33).

Toetusesaajate kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus),

artikkel 16 (intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine, levitamine ja

nähtavus), artikkel 21 (aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised, auditid ja

uurimised), artikkel 26 (mõju hindamine), artikkel 27 (tagasilükkamine), artikkel 28

(toetuse vähendamine) ja artikkel 42 (nõuete loovutamine)) kehtivad ka pärast

lõpetamist.

(b) Toetusesaaja osalemise lõpetamine

Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama:

(i) aruande asjaomasele toetusesaajale tehtud maksete kohta;

(ii) asjaomase toetusesaaja esitatud lõpparuande poolelioleva aruandeperioodi

kohta kuni lõpetamiseni, mis sisaldab ülevaadet töö edenemisest,

finantsaruannet, selgitust vahendite kasutamise kohta ning vajaduse korral

finantsaruande ja vahendite kasutamise selgituse õigsust kinnitavat tõendit;

(iii) muutmistaotluse (vt artikkel 39) koos vajalike muudatustega (nt osalemise

lõpetanud toetusesaaja ülesannete ja hinnangulise eelarve ümberjaotamine;

uue toetusesaaja lisamine osalemise lõpetanud toetusesaaja asendamiseks;

koordinaatori vahetamine jne).

Toetuse andja arvutab toetusesaajale makstava summa esitatud aruande alusel, võttes

arvesse enne lõpetamise jõustumist rakendatud tegevusega seoses tekkinud kulusid ja

tehtud makseid (vt artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele kuuluvate lepingutega

seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

Lõpetamisaruandes esitatud teave peab olema lisatud ka järgmise aruandeperioodi

perioodilisse aruandesse (vt artikkel 21).

Kui toetuse andja ei saa lõpetamisaruannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse arvesse

ainult heakskiidetud perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid (kui ühtegi

perioodilist aruannet ei ole heaks kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta / makseid ei

tehta).

Kui toetuse andja ei saa maksete jaotust puudutavat aruannet ettenähtud tähtaja jooksul,

järeldab ta, et:

- koordinaator ei teinud asjaomasele toetusesaajale ühtegi makset ja et

- asjaomane toetusesaaja ei pea koordinaatorile midagi tagasi maksma.

Kui toetuse andja kiidab muutmistaotluse heaks, muudetakse lepingut, et viia sinna

sisse vajalikud muudatused (vt artikkel 39).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

49

Kui toetuse andja lükkab muutmistaotluse tagasi seetõttu, et see seab kahtluse alla

toetuse andmise otsuse või rikub toetuse taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet, võib

toetuse andmise lõpetada (vt artikkel 32).

Asjaomase toetusesaaja kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja

turvalisus), artikkel 16 (intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine,

levitamine ja nähtavus), artikkel 21 (aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised,

auditid ja uurimised), artikkel 26 (mõju hindamine), artikkel 27 (tagasilükkamine),

artikkel 28 (toetuse vähendamine) ja artikkel 42 (nõuete loovutamine)) kehtivad ka

pärast lõpetamist.

3. JAGU MUUD TAGAJÄRJED: KAHJUTASUD JA HALDUSKARISTUSED

ARTIKKEL 33. KAHJUTASUD

33.1 Toetuse andja vastutus

Toetuse andja ei vastuta toetusesaajatele või kolmandatele isikutele käesoleva lepingu

rakendamise, sealhulgas raske hooletuse tagajärjel tekitatud kahju eest.

Toetuse andja ei vastuta toetusesaajate või teiste meetmes osalevate üksuste poolt käesoleva

lepingu rakendamise tagajärjel tekitatud kahju eest.

33.2 Toestusesaajate vastutus

Toetusesaajad peavad hüvitama toetuse andjale kogu kahju, mis on talle tekkinud meetme

rakendamise tagajärjel või põhjusel, et meedet ei rakendatud täielikus kooskõlas lepinguga, kui

kahju põhjus oli raske hooletus või tahtlik tegevus.

Vastutus ei laiene kaudsele kahjule ega kaudsega samalaadsele kahjule (näiteks saamata jäänud

kasum, tulu või leping), kui kahju põhjus ei olnud tahtlik tegevus või konfidentsiaalsuse

rikkumine.

ARTIKKEL 34. HALDUSKARISTUSED JA MUUD MEETMED

Ühtki käesoleva lepingu sätet ei või tõlgendada nii, nagu takistaks see halduskaristuste (st ELi

toetuse andmise menetlusest kõrvalejätmine ja/või rahalised karistused) või muude avalik-

õiguslike meetmete võtmist lisaks käesolevas lepingus sätestatud lepingulistele meetmetele või

nende alternatiivina (vt näiteks ELi finantsmääruse 2018/1046 artiklid 135–145 ning määruse

nr 2988/95 18

artiklid 4 ja 7).

4. JAGU VÄÄRAMATU JÕUD

ARTIKKEL 35. VÄÄRAMATU JÕUD

Lepinguosalist, kellel vääramatu jõud takistas lepingust tulenevate kohustuste täitmist, ei loeta

oma kohustusi mittetäitnuks.

18 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide

kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

50

„Vääramatu jõud“ on igasugune olukord või sündmus, mis:

- takistab kummalgi lepinguosalisel täita lepingust tulenevaid kohustusi,

- on ettenägematu, erandlik olukord ja lepinguosalistest olenematud,

- ei olnud põhjustatud nendepoolsest (ega meetmesse kaasatud muude osalevate üksuste

poolsest) veast ega hooletusest ning

- osutub vältimatuks hoolimata nõuetekohasest hoolsusest.

Igast olukorrast, mille puhul on tegemist vääramatu jõuga, tuleb teisele lepinguosalisele

ametlikult viivitamata teatada, nimetades selle iseloomu, tõenäolise kestuse ja eeldatavad

mõjud.

Lepinguosalised peavad kohe võtma kõik vajalikud sammud vääramatust jõust tuleneva kahju

piiramiseks ja andma oma parima, et jätkata meetme rakendamist nii kiiresti kui võimalik.

6. PEATÜKK LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 36. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS

36.1 Teabevahetuse vormid ja -vahendid. Elektrooniline haldamine

Lepingu raames toimuv teabevahetus (teave, taotlused, esildised, ametlikud teated jne) peab:

- olema kirjalik,

- olema selgelt seotud lepinguga (projekti number ja nimi, kui see on olemas) ning

- toimuma ettenähtud vorme ja näidiseid kasutades.

Lepinguosalised peaksid vahetama teateid (v.a ametlikud teated) elektrooniliste vahenditega.

Ametlikud teated tuleb saata tähitud postiga koos kohaletoimetamise kinnitusega (ametlik teade

paberkandjal).

Ametlikke teateid võib saata ka elektrooniliselt, kui asjaomases liikmesriigis kohaldatav õigus

seda lubab, eelkõige koos väljastusteatega.

36.2 Teate kuupäev

Teated loetakse edastatuks siis, kui saatev lepinguosaline on need saatnud (st kuupäeval ja

kellaajal, mil need saadeti).

Tähitud postiga paberkandjal saadetud ametlikud teated koos kättetoimetamiskinnitusega

loetakse edastatuks kas:

- postiteenistuse registreeritud kättetoimetamiskuupäeval või

- postkontorist kättesaamise ajal.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

51

ARTIKKEL 37. LEPINGU TÕLGENDAMINE

Andmelehe sätted on lepingu ülejäänud tingimuste suhtes ülimuslikud.

5. lisa on Tingimuste suhtes ülimuslik; Tingimused on ülimuslikud muude lisade kui 5. lisa

suhtes.

2. lisa on ülimuslik 1. lisa suhtes.

ARTIKKEL 38. PERIOODIDE JA TÄHTAEGADE ARVUTAMINE

Vastavalt määrusele nr 1182/7119 arvutatakse päevades, kuudes või aastates väljendatud

ajavahemikke alates neid alustava sündmuse toimumise hetkest.

Sündmuse toimumise päeva ei loeta perioodi sisse.

„Päeva“ all mõistetakse kalendri-, mitte tööpäeva.

ARTIKKEL 39. MUUDATUSED

39.1 Tingimused

Lepingut võib muuta, v.a juhul, kui muudatus põhjustab lepingu sellise muutmise, mis seaks

kahtluse alla toetuse andmise otsuse või rikuks taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

Muudatuste tegemist võivad taotleda kõik lepinguosalised.

39.2 Menetlus

Muudatust taotlev lepinguosaline peab esitama muutmistaotluse (vt artikkel 36).

Toetusesaajate nimel esitab ja võtab muutmistaotlused vastu koordinaator (vt 4. lisa). Kui

taotletakse koordinaatori muutmist tema nõusolekuta, peab taotluse tegema teine toetusesaaja

(tegutsedes teiste toetusesaajate nimel).

Muutmistaotluses tuleb esitada:

- muutmise põhjused;

- asjakohased tõendusdokumendid ning

- koordinaatori muutmiseks ilma tema nõusolekuta: koordinaatori arvamus (või tõend

selle kohta, et tema arvamust on kirjalikult küsitud).

Toetuse andja võib nõuda lisateavet.

Kui taotluse saanud lepinguosaline nõustub, peab ta allkirjastama muudatuse 45 päeva jooksul

pärast teate (või muu lisateabe, mida toetuse andja on nõudnud) saamist. Kui ta ei nõustu, peab

ta oma mittenõustumisest ametlikult teatama samaks tähtajaks. Tähtaega võib pikendada, kui

19 Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike,

kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

52

see on taotluse hindamiseks vajalik. Kui teadet tähtajaks ei saada, loetakse taotlus

tagasilükatuks.

Muudatus jõustub päeval, mil vastuvõttev lepinguosaline selle allkirjastab.

Muudatus hakkab kehtima selle jõustumise kuupäeval või mõnel muul muudatuses märgitud

kuupäeval.

ARTIKKEL 40. ÜHINEMINE JA UUTE TOETUSESAAJATE LISAMINE

40.1 Preambulis nimetatud toetusesaajate ühinemine

Toetusesaaja, kes ei ole koordinaator, ühineb toetuslepinguga ühinemisdokumendi

allkirjastamisega (vt 4. lisa).

Nad võtavad endale lepingujärgsed õigused ja kohustused alates selle jõustumiskuupäevast (vt

artikkel 44).

40.2 Uute toetusesaajate lisamine

Põhjendatud juhtudel võivad toetusesaajad taotleda uue toetusesaaja lisamist.

Selleks peab koordinaator esitama muutmistaotluse vastavalt artiklile 39. Taotlusele tuleb

lisada uue toetusesaaja allkirjastatud ühinemisdokument (vt 4. lisa).

Uute toetusesaajate suhtes kehtivad kõik lepingujärgsed õigused ja kohustused alates nende

ühinemisdokumentides (vt 4. lisa) nimetatud ühinemiskuupäevast.

ARTIKKEL 41. LEPINGU LOOVUTAMINE

Ei kohaldata.

ARTIKKEL 42. TOETUSE ANDJA VASTU OLEVATE MAKSENÕUETE

LOOVUTAMINE

Toetusesaajad ei või toetuse andja vastu olevaid maksenõudeid loovutada ühelegi kolmandale

isikule, välja arvatud juhul, kui toetuse andja on koordinaatori poolt asjaomase toetusesaaja

nimel esitatud kirjaliku põhjendatud taotluse alusel selle sõnaselgelt kirjalikult heaks kiitnud.

Kui toetuse andja ei ole loovutamist heaks kiitnud või kui selle tingimusi ei järgita, ei ole

loovutamisel talle mingisugust mõju.

Mingil juhul ei vabasta loovutamine toetusesaajaid kohustustest, mis neil on toetuse andja

suhtes.

ARTIKKEL 43. KOHALDATAV ÕIGUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

43.1 Kohaldatav õigus

Lepingu suhtes kohaldatakse ELi õigust, millele vajaduse korral lisandub toetuse andja

liikmesriigi õigus.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921

Leping number: 2024-KA122ADU-14

53

43.2 Vaidluste lahendamine

Kui vaidlus puudutab käesoleva lepingu tõlgendamist, kohaldamist või kehtivust, peavad

lepinguosalised esitama hagi toetuse andja liikmesriigi pädevale kohtule.

Kolmandate riikide toetusesaajate puhul (kui neid on) tuleb sellised vaidlused esitada Brüsseli

(Belgia) kohtutele, välja arvatud juhul, kui ELi programmiga ühinemise lepinguga on nähtud

ette ELi kohtute otsuste täitmisele pööratavus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 272.

Kui vaidlus puudutab halduskaristusi, tasaarvestamist või Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 299 alusel tehtud täitmisele pööratavat otsust (vt artiklid 22 ja 34), peab toetusesaaja

esitama hagi Üldkohtule või hagi Euroopa Kohtule vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklile 263.

ARTIKKEL 44. JÕUSTUMINE

Leping jõustub päeval, mil selle viimasena allkirjastab toetuse andja.

ALLKIRJAD

Koordinaatori nimel Toetuse andja nimel

Maret Maripuu Rait Toompere

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Projekt: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921 Projekti andmed

Taotlusvormi ID-number / Taotluse esitamise ID-number KA122-ADU-FF686F4A / 1506695

Toetusesaaja viib projekti ellu kooskõlas Erasmuse kvaliteedistandarditega ja eelnimetatud taotluse ID-numbriga toetustaotluses määratletud eesmärkidega.

Lisa 1 - KA1 - Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921 Kuupäev 2024-07-05

Eelarve versiooni number: 0003

1 / 3

Tegevused

Tegevuse tüüp Osalejate arv

Keskmine kestus (päevad)

Saatvate isikute arv

Keskmine kestus saatjatele (päevades)

Vähemate võimalustega osalejate arv

Kursused ja koolitused 20 5,00  5 5,00  0 Kokku 20 5,00  5 5,00  0

Lisa 1 - KA1 - Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921 Kuupäev 2024-07-05

Eelarve versiooni number: 0003

2 / 3

Eelarve

Tegevuse tüüp Korraldustoetus Reisitoetus Elamiskulude toetus * Keeleõppetoetus Kursusetasud Ettevalmistavad kohtumised Kaasamistoetus Erikulude toetus Kogutoetus Kursused ja koolitused 2 000,00  17 125,00  34 680,00  0,00  8 000,00  0,00  0,00  0,00  61 805,00  Kokku 2 000,00  17 125,00  34 680,00  0,00  8 000,00  0,00  0,00  0,00  61 805,00 

* Toetus elamiskulude toetusele sisaldab toetust reisipäevade eest. Programmi juhendis määratletud piirides võib toetusesaaja kasutada vähem või rohkem reisipäevi, kui taotlusvormis on kavandatud, ilma et toetuslepingut oleks vaja muuta.

Tegevuse tüüp Osalejate elamiskulude toetus

Saatvate isikute elamiskulude toetus

Keskkonnasäästlik reisitoetus

Tavapärane reisitoetus

Erakorraline suur reisikulu

Kaasamistoetus osalejatele

Kaasamistoetus org.-le

Kursused ja koolitused 34 680,00  0,00  17 125,00  0,00  0,00  0,00  0,00  Kokku 34 680,00  0,00  17 125,00  0,00  0,00  0,00  0,00 

Lisa 1 - KA1 - Projekt number: 2024-1-EE01-KA122-ADU-000214921 Kuupäev 2024-07-05

Eelarve versiooni number: 0003

3 / 3

1

2. LISA – KULUDE RAHASTAMISKÕLBLIKKUSEGA SEOTUD TÄIENDAV TEAVE

1. ÜHIKUHINNA ALUSEL ANTAV TOETUS

Päritolukoht: lähetava organisatsiooni asukoht.

Säästvad transpordivahendid: jalgratas, buss, autoga koossõit ja rong. Riiklik büroo võib

tunnistada muud transpordivahendid säästvaks, tuginedes väljakujunenud tavadele ja lähtudes

eraldi iga üksikjuhtumi asjaoludest.

Ühikuhinna alusel antav toetus säästvate transpordivahenditega reisimiseks (keskkonnasäästlik

reisimine) on rahastamiskõlblik, kui suurem osa edasi-tagasi reisist (läbitud vahemaa) tehakse

säästvaid transpordivahendeid kasutades.

Ühikuhinna alusel antav toetus vahemaa kohta: lähte- ja sihtkoha vahelise edasi-tagasi reisi

eest makstud summa.

Toimumiskoht: vastuvõtva organisatsiooni asukoht. Kui märgitakse erinev päritolu- või

toimumiskoht, peab toetusesaaja seda erinevust põhjendama.

Reisimisele kuluvat aega ei võeta arvesse selleks, et teha kindlaks vastavus programmijuhendis

sätestatud õpirännete minimaalsele rahastamiskõlblikule kestusele.

1.1 Reisitoetus

a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine

Ühikuhindade alusel antava reisitoetuse kogusumma arvutamisel korrutatakse osalejate ja saatvate

isikute arv läbitava vahemaa kohta asjaomase vahemaa ja reisiliigi (tavapärane või

keskkonnasäästlik) puhul kehtiva ühikuhinnaga, nagu on sätestatud lepingu 3. lisas.

Sobiva vahemaa kindlakstegemiseks peab toetusesaaja märkima ühesuunalise reisi kauguse,

kasutades selleks veebipõhist vahemaa kalkulaatorit, mis asub komisjoni veebilehel

http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm.

Ühikuhindade alusel antava reisitoetuse kogusumma arvutab toetusesaaja programmi Erasmus+

aruandlus- ja haldamisvahendis kohaldatavate ühikuhindade alusel.

b) Toetuse saamise tingimus

Reisitoetus on rahastamiskõlblik ainult juhul, kui osaleja on tegevuse tegelikult ellu viinud.

2

c) Tõendusdokumendid

Individuaalsete õpirännete puhul on tõendusdokumendiks:

− tegevusest osavõtmise tõend Europassi õpirände tunnistus või muu dokument, millel on

märgitud osaleja saavutatud õpiväljundid ning tegevuse algus- ja lõppkuupäev.

Kui kaasati saatvad isikud tuleb nende nimed ja viibimisaeg kanda samale dokumendile või

väljastada neile eraldi tõend.

Tõendusdokumentidele peavad alla kirjutama vastuvõttev või saatev organisatsioon.

Kutsutud ekspertide puhul asendatakse õpiväljundite loetelu eksperdi korraldatud koolituse

kavaga, mille on allkirjastanud kutsuv organisatsioon ja kutsutud ekspert.

Lisaks võib riiklik büroo individuaalsete õpirännete puhul (mis ei ole vormistatud töölähetusena)

nõuda täiendava tõendusdokumendina toetusesaaja ja osaleja vahel sõlmitud õpirände toetuse

kasutamise lepingut.

Rühmategevuste puhul on tõendusdokumendiks:

− osalejate ja neid saatvate isikute nimekiri ning rakendatud õppeprogrammide, millele on

märgitud tegevuse algus- ja lõppkuupäev, tegevuse ajakava ja kasutatud meetodid.

Tõendusdokumentidele peavad alla kirjutama saatev ja vastuvõttev organisatsioon.

Euroopa Liidu institutsiooni asukohas korraldatavate tegevuste puhul allkirjastavad

tõendusdokumendid kaks saatvat organisatsiooni.

Säästvate transpordivahendite kasutamise korral (keskkonnasäästlik reisimine) tuleb eespool

osutatud tõendusdokumentidele lisaks esitada: tõendusdokumendina reisitoetust saava isiku

allkirjastatud kirjalik kinnitus. Kui tegemist on rühmategevusega, siis allkirjastab kinnituse saatev

organisatsioon.

Kui reisi alguspunkt on päritolukohast erinev või kui lõpp-punkt erineb toimumiskohast, peab

toetusesaaja esitama selle erinevuse põhjuse. Kui reisi ei toimunud või reisi rahastati muudest ELi

allikatest kui programm Erasmus+, märgib toetusesaaja oma aruandes, et reisimiseks ei ole rahalist

toetust vaja.

3

1.2 Elamiskulude toetus

a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine

Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse päevade arv osaleja ja

teda saatva isiku kohta asjaomase vastuvõtva riigi puhul kehtiva päeva ühikuhinnaga, mis on

kindlaks määratud lepingu 3. lisas. Reisipäevi võib lisada, kui see on konkreetse tegevuse puhul

asjakohane.

Kui kohalviibimine katkeb, ei võeta katkestusaega elamiskulude toetuse arvutamisel arvesse. Kui

kohalviibimine katkeb vääramatu jõu tõttu, peab osalejal olema lubatud tegevust pärast

katkestusaega jätkata (käesolevas lepingus sätestatud tingimustel).

Kui osaleja lõpetab toetusesaajaga lepingu vääramatu jõu tõttu, on tal õigus saada toetuse summa,

mis vastab õpirände perioodi tegelikule kestusele. Ülejäänud vahendid tuleb toetusesaajale tagasi

maksta, välja arvatud juhul, kui pooled on omavahel teisiti kokku leppinud.

b) Toetuse saamise tingimus

Elamiskulude toetust antakse juhul, kui osaleja on tegevuse ettenähtud ajal tegelikult ellu viinud.

c) Tõendusdokumendid

Samad tõendusdokumendid, mis on nõutud tavapäraste reiside puhul (vt punkt 1.1.c).

d) Aruandlus

Osalejad peavad täitma Euroopa Komisjoni koostatud standardse veebipõhise küsimustiku

(osaleja aruanne) ja andma tagasisidet faktiliste asjaolude kohta ning hindama õpirännet, selle

ettevalmistamist ja järelmeetmeid.

Kutsutud ekspertidel ei paluta osaleja aruannet esitada.

Rühmaviisilise õpirände puhul annab tagasisidet kogu rühma nimel vastutav saatev isik.

1.3 Korraldustoetus

a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine

Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse õpirändes osalejate

koguarv lepingu 3. lisas kindlaksmääratud ühikuhinnaga. Saatvaid isikuid ja ettevalmistavatel

kohtumistel osalevaid isikuid ei peeta õpirändes osalejateks ja neid võeta korraldustoetuse

arvutamisel arvesse.

4

b) Toetuse saamise tingimus

Korraldustoetust antakse ainult juhul, kui osaleja on tegevuse tegelikult ellu viinud.

c) Tõendusdokumendid

Samad tõendusdokumendid, mis on nõutud reisitoetuse puhul (vt punkt 1.1.c).

1.4 Projektijuhtimise kulud

Ei kohaldata.

1.5 Juhendamiskulud

Ei kohaldata.

1.6 Täiendav rahastamine noorte osalustegevusega seotud projektide raames füüsiliselt

toimuvatele üritustele (noorte osalustegevusega seotud ürituste toetamine)

Ei kohaldata.

1.7 Kaasamistoetus organisatsioonidele

a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine

Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse õpirändes vähemate

võimalustega osalejate koguarv lepingu 3. lisas kindlaksmääratud ühikuhinnaga.

b) Toetuse saamise tingimus

Kaasamistoetust antakse ainult juhul, kui osaleja on tegevuse tegelikult ellu viinud.

c) Tõendusdokumendid

Tõendusdokumendiks on samad tõendusdokumendid, mis on nõutud reisitoetuse puhul (vt punkt

1.1.c).

Lisaks: dokumendid, mille asjaomane riiklik büroo on määratlenud asjakohaste tõenditena selle

kohta, et osaleja kuulub mõnda programmijuhendis loetletud vähemate võimalustega osalejate

kategooriasse.

1.8 Keeleõppetoetus

a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine

Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse keeleõppetoetust

saanud osalejate koguarv lepingu 3. lisas kindlaksmääratud ühikuhinnaga.

5

Veebipõhist keeletuge (OLS) saanud osalejad jäetakse sellest arvutusest välja. Kui OLSi

hindamise tulemus näitab, et OLS ei paku osalejale vajalikku taset nõutavas keeles, loetakse seda

tulemust piisavaks põhjenduseks keeletoe ühikuhinna eraldamiseks, nagu on täpsustatud

programmijuhendis.

Pikaajalises õpirändes osalevad õppijad saavad täiendavat keeleõppe toetust, mis on võrdväärne

sama ühikuhinnaga, mis on kindlaks määratud 3. lisas.

b) Toetuse saamise tingimus

Ühikuhindade alusel antavat toetust antakse juhul, kui osaleja on tegelikult saanud keeleõppetuge.

c) Tõendusdokumendid

Tõendusdokumendiks on kirjalik kinnitus või tõend, mille on allkirjastanud kursuse korraldaja ja

millel on märgitud osaleja nimi, õpetatud keel, pakutud keeletoe kirjeldus ja kestus, või kui

keeleõpet pakub saatev või vastuvõttev organisatsioon, siis on tõendusdokumendiks kirjalik

kinnitus, mille on allkirjastanud ja kuupäevastanud keeleõpet pakkunud organisatsioon ja millel

on märgitud osaleja nimi, õpetatud keel ning saadud keeletoe kirjeldus ja kestus.

d) Aruandlus

Toetusesaaja peab andma aru osalejate kohta, kes on kasutanud keeletuge ja OLSi.

1.9 Kursusetasud

a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine

Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse kursuse või koolituse

päevade koguarv lepingu 3. lisa kohaselt kehtiva ühikuhinnaga. Kursusetasude toetuse arvutamisel

võetakse arvesse ainult õppetegevuse toimumise tegelikke päevi.

b) Toetuse saamise tingimus

Ühikuhinnal põhinevat kursusetasu toetust antakse ainult juhul, kui osaleja on tegelikult osalenud

kursusel või koolitusel, mille eest tuleb maksta kursusetasu.

c) Tõendusdokumendid

Tõendusdokumendiks on arve või muu kirjalik kinnitus, mille kursuse korraldaja on väljastanud

ja allkirjastanud ning millel on märgitud osaleja nimi, kursuse nimetus ning osaleja kursusest

osavõtu algus- ja lõppkuupäev.

6

1.10 Ettevalmistavad kohtumised

a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine

Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse ettevalmistavatel

kohtumistel osalenud inimeste koguarv lepingu 3. lisa kohaselt kehtiva ühikuhinnaga.

b) Toetuse saamise tingimus

Ühikuhinnal põhinevat ettevalmistava kohtumise toetust antakse ainult juhul, kui osaleja on

ettevalmistava külastuse tegelikult osalenud.

c) Tõendusdokumendid

Tõendusdokumendiks on toimunud kohtumise päevakava koos kohumisel osalejate nimedega,

millel on allkirjastanud kohtumisel osalejad ja vastuvõttev organisatsioon.

2. TEGELIKUD KULUD

2.1 Kaasamistoetus osalejatele

a) Toetuse arvutamine

Toetusega hüvitatakse 100% tegelikest rahastamiskõlblikest kuludest.

b) Rahastamiskõlblikud kulud

Kulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejate ja neid saatvate isikutega. Kui

osaleja taotleb reisikulude hüvitamist ja elamiskulude toetust selle eelarvekategooria raames, ei

saa samale osalejale nende kategooriate jaoks ühikuhindade alusel antavat toetust taotleda.

c) Tõendusdokumendid

Seonduvate kulude tasumise tõend arvena, millel on märgitud arve väljastanud asutuse nimi ja

aadress, summa ja vääring, arve kuupäev ning, kui see on asjakohane, vastuvõtva organisatsiooni

allkirjastatud dokumendid, milles on märgitud saatva isiku riigis viibimise kinnitatud algus- ja

lõppkuupäev.

d) Aruandlus

Toetusesaaja peab iga selle eelarvekategooria kuluartikli puhul märkima kulude liigi ja kantud

kulude tegeliku summa.

7

2.2 Erakorralised kulud

a) Toetuse arvutamine

Toetusega hüvitatakse 80% järgmistest tegelikest rahastamiskõlblikest kuludest välja arvatud

kulud seoses viisade, elamislubade, vaktsineerimise ja arstitõenditega, mille hüvitamismäär on

100%.

b) Rahastamiskõlblikud kulud

(i) Toetusesaaja esitatud ettemaksetagatisega seotud kulud, kui sellist tagatist nõuab riiklik

büroo, nagu on sätestatud andmelehel (vt punkt 4).

(ii) Suured reisikulud: kõige säästlikumal ja tõhusamal viisil toimunud reisi kulud, kui

ühikuhindade alusel makstav toetus ei kata vähemalt 70% reisikuludest. Erakorralised

suured reisikulud asendavad reisitoetuse.

(iii) Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega.

c) Tõendusdokumendid

Toetusesaajale finantstagatise andnud asutuse tõend finantstagatise maksumuse kohta, kus on

kirjas finantstagatise andnud asutuse nimi ja aadress, finantstagatise summa ja vääring ning

finantstagatise andnud asutuse seadusliku esindaja allkiri ja kuupäev.

Suurte reisikulude puhul: seonduvate kulude tasumise tõend arvete alusel, kus on kirjas arve

väljastanud asutuse nimi ja aadress, summa ja vääring, arve kuupäev ning marsruut.

Viisade, elamislubade, vaktsineerimise ja arstitõenditega seotud reisikulud: seonduvate kulude

maksetõend arvete alusel, kus on kirjas arve väljastanud asutuse nimi ja aadress, summa, vääring

ning arve kuupäev.

3. LISA. KOHALDATAVAD MÄÄRAD

1. PÕHIMEEDE. TÄISKASVANUHARIDUSE ÕPPIJATE JA TÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE

1. Reisitoetus

Reisi pikkus Keskkonnasäästlik reisimine –

summa osaleja kohta

Tavapärane reisimine –

summa osaleja kohta

10–99 km 56 eurot 28 eurot

100–499 km 285 eurot 211 eurot

500–1 999 km 417 eurot 309 eurot

2 000–2 999 km 535 eurot 395 eurot

3 000–3 999 km 785 eurot 580 eurot

4 000–7 999 km 1 188 eurot 1 188 eurot

8 000 km või enam 1 735 eurot 1 735 eurot

2. Elamiskulude toetus

Vastuvõttev riik

Õppijad

Baasmäära summa päeva

kohta

Töötajad

Baasmäära summa päeva

kohta

1. rühma riigid:

Austria, Belgia, Iirimaa, Island,

Itaalia, Liechtenstein, Luksemburg,

Madalmaad, Norra, Prantsusmaa,

Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani

127 eurot 191 eurot

2. rühma riigid:

Eesti, Hispaania, Kreeka, Küpros,

Läti, Malta, Portugal, Slovakkia,

Sloveenia, Tšehhi Vabariik

110 eurot 169 eurot

3. rühma riigid:

Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Poola,

Põhja-Makedoonia Vabariik,

Rumeenia, Serbia, Türgi, Ungari

93 eurot 148 eurot

Baasmäära alusel makstakse kuni tegevuse 14. päevani. Alates tegevuse 15. päevast makstav

summa moodustab 70% baasmäärast. Makstavad summad ümardatakse lähima täiseuroni.

Saatvate isikute suhtes kehtivad töötajatele ette nähtud määrad.

3. Korraldustoetus

Tegevuse liik Summa osaleja kohta

- Täiskasvanud õppijate rühmaviisiline õpiränne 125 eurot

- Kursused ja koolitus

- Kutsutud eksperdid

- Õpetajapraktikantide vastuvõtmine

100 eurot

- Täiskasvanud õppijate lühiajaline õpiränne

- Töövarjutamine

- Õpetamine või koolituse pakkumine

350 eurot;

alates sama liiki tegevuse sajandast

osalejast 200 eurot

- Täiskasvanud õppijate pikaajaline õpiränne 500 eurot

Saatvaid isikuid ei loeta õpirändes osalejateks ning neid ei võeta korraldustoetuse arvutamisel

arvesse.

4. Kursusetasud

80 eurot päevas osaleja kohta; üks töötaja võib saada kursusetasude katmiseks maksimaalselt 800

eurot.

5. Kaasamistoetus organisatsioonidele

125 eurot osaleja kohta vähemate võimalustega osalejatele õpirännete korraldamisega seotud

kuludeks.

6. Ettevalmistavad kohtumised

680 eurot osaleja kohta (kuni kolm osalejat kohtumise kohta).

7. Keeleõppetoetus

150 eurot osaleja kohta töövarjuna töötamisel, õpetamisel ja koolitamisel, täiskasvanud õppijate

lühiajalises õpirändes ning täiskasvanud õppijate pikaajalises õpirändes, kui osaleja ei saa

veebipõhist keeletuge (OLS) nõutava keele või taseme puudumise või vähemate võimalustega

osalejate ees seisvate eriliste takistuste tõttu.

Lisaks: 150 euro suurune keeleõppe lisatoetus täiskasvanud õppijate pikaajalises õpirändes osaleja

kohta.

5. LISA. ERIEESKIRJAD

SISUKORD

1. MAKSIMAALNE TOETUSSUMMA (ARTIKLI 5 PUNKT 5.2) ........................................................... 2 1.1 Toetuse suurendamine vahendite ümberjaotamise tõttu ...................................................................... 2 1.2. Toetuse vähendamine, mis tuleneb rakendatud õpirännete vähesusest ............................................... 2 1.3. Toetuse suurendamine kaasamistoetuse ja erakorraliste kulude katmiseks ........................................ 2

2. EELARVE PAINDLIKKUS (ARTIKLI 5 PUNKT 5.5) ........................................................................... 2 3. KOLMANDATELE ISIKUTELE ANTAVA RAHALISE TOETUSE SAAJAD (ARTIKLI 9

PUNKT 9.4) ....................................................................................................................... 2 4. KAASAMISTOETUS OSALEJATELE .................................................................................................... 2 5. ANDMEKAITSE (ARTIKKEL 15) ........................................................................................................... 3

5.1 Aruandlus andmekaitsekohustuste täitmise kohta ............................................................................... 3 5.2. Osalejate teavitamine nende isikuandmete töötlemisest ..................................................................... 3

6. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED. TAUSTTEAVE JA TULEMUSED. JUURDEPÄÄSU-

JA KASUTUSÕIGUSED (ARTIKKEL 16) .................................................................... 3 6.1 Taustteabe loetelu ................................................................................................................................ 3 6.2 Õppematerjalid .................................................................................................................................... 3

7. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS (ARTIKLI 17 PUNKT 17.4) ................................. 3 7.1 Programmi Erasmus+ projektitulemuste platvorm .............................................................................. 4

8. MEETME RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD (ARTIKKEL 18) ......................................................... 4 8.1 ELi piiravad meetmed .......................................................................................................................... 4 8.2 Kohustuslikud teabeüritused ja koolitus .............................................................................................. 4

9. ARUANDLUS (ARTIKKEL 21) ................................................................................................................. 4 9.1 Programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahend .......................................................................... 4 9.2 Perioodiline aruanne ja eduaruanne ..................................................................................................... 4 9.3 Lõpparuanne ........................................................................................................................................ 5 9.4 Lõpparuande hindamine ...................................................................................................................... 5

10. TASUMISELE KUULUV SUMMA (ARTIKLI 22 PUNKT 22.3) ........................................................ 5 11. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED (ARTIKKEL 25) ............................... 6

11.1 Dokumendikontroll ............................................................................................................................ 6 11.2 Kohapealne kontroll ........................................................................................................................... 6 11.3 Süsteemiaudit ..................................................................................................................................... 6

12. TOETUSE VÄHENDAMINE (ARTIKKEL 28) ..................................................................................... 7 13. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS (ARTIKKEL 36) ................................................................ 7 14. AKREDITEERIMISE SEIRE JA KONTORLL .................................................................................... 7 15. VEEBIPÕHINE KEELETUGI (OLS) ..................................................................................................... 7 16. OSALEJATE KAITSE JA TURVALISUS ............................................................................................. 8

2

5. LISA. ERIEESKIRJAD

1. MAKSIMAALNE TOETUSSUMMA (ARTIKLI 5 PUNKT 5.2)

1.1 TOETUSE SUURENDAMINE VAHENDITE ÜMBERJAOTAMISE TÕTTU

Ei kohaldata.

1.2. TOETUSE VÄHENDAMINE, MIS TULENEB RAKENDATUD ÕPIRÄNNETE VÄHESUSEST

Ei kohaldata.

1.3. TOETUSE SUURENDAMINE KAASAMISTOETUSE JA ERAKORRALISTE KULUDE KATMISEKS

Ei kohaldata.

2. EELARVE PAINDLIKKUS (ARTIKLI 5 PUNKT 5.5)

Artikli 5 punktiga 5.5 seoses tuleb teha muudatus, kui eelarveülekanded eelarvekategooriast

„Kaasamistoetus osalejatele“ ületavad 15% selle kategooria koguvahenditest.

3. KOLMANDATELE ISIKUTELE ANTAVA RAHALISE TOETUSE SAAJAD

(ARTIKLI 9 PUNKT 9.4)

Kui projekti rakendamise ajal peab toetusesaaja andma osalejatele toetust, peab ta seda tegema

vastavalt 1., 2. ja 3. lisas ette nähtud tingimustele.

Toetusesaaja peab:

a) maksma järgmisi toetusi: reisitoetus, elamiskulude toetus, keeletugi, kursusetasud ja

ettevalmistavad kohtumised täies ulatuses projektitegevustes osalejatele, kohaldades

ühikuhinna alusel antava toetuse määrasid, mis on esitatud 3. lisas, või

b) andma toetust, mis on ette nähtud samadele eespool osutatud eelarvekategooriatele,

projektipõhises tegevuses osalejatele vajalike kaupade ja teenuste osutamise vormis. Sel

juhul peab toetusesaaja tagama, et osutatud teenused vastavad vajalikele kvaliteedi- ja

ohutusstandarditele.

Toetusesaaja võib kahte eelmises punktis esitatud varianti kombineerida, kui on tagatud kõigi

osalejate õiglane ja võrdne kohtlemine. Sel juhul tuleb iga variandi suhtes kehtivaid tingimusi

kohaldada selle eelarvekategooria suhtes, mille puhul vastavat varianti on kasutatud.

4. KAASAMISTOETUS OSALEJATELE

Vähemate võimalustega osalejatele peab toetusesaaja tagama, et võimaluse korral on

kaasamistoetus eelrahastatud, et hõlbustada tegevustes osalemist.

3

5. ANDMEKAITSE (ARTIKKEL 15)

5.1 ARUANDLUS ANDMEKAITSEKOHUSTUSTE TÄITMISE KOHTA

Toetusesaaja annab lõpparuandes aru meetmetest, mis on kasutusele võetud selleks, et tagada

oma andmetöötlustoimingute vastavus määrusele 2018/1725 kooskõlas artiklis 15 sätestatud

kohustustega, vähemalt järgmistel teemadel: töötlemise turvalisus, töötlemise

konfidentsiaalsus, vastutava töötleja abistamine, andmete säilitamine, audititele, sealhulgas

kontrollidele kaasaaitamine, isikuandmete registri pidamine kõikide vastutava töötleja nimel

tehtavate töötlemistoimingute liikide kohta.

5.2. OSALEJATE TEAVITAMINE NENDE ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEST

Toetusesaajad esitavad osalejatele asjakohase isikuandmete kaitse avalduse, mis käsitleb nende

isikuandmete töötlemist, enne kui need kodeeritakse programmi Erasmus+ õpirännete

haldamise elektroonilistes süsteemides.

6. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED. TAUSTTEAVE JA TULEMUSED.

JUURDEPÄÄSU- JA KASUTUSÕIGUSED (ARTIKKEL 16)

6.1 TAUSTTEABE LOETELU

Kui enne lepingu sõlmimist on olemas tööstus- ja intellektuaalomandi õigused, sealhulgas

kolmandate isikute õigused, peab toetusesaaja koostama selliste olemasolevate tööstus- ja

intellektuaalomandi õiguste loetelu, täpsustades õiguste omanikud.

Koordinaator peab kõnealuse loetelu enne meetme rakendamise algust esitama toetuse andjale.

6.2 ÕPPEMATERJALID

Kui toetusesaajad koostavad projekti raames õppematerjale, tuleb need teha veebis tasuta ja

avatud litsentside alusel kättesaadavaks1. Toetusesaajad peavad tagama, et kasutatav veebisaidi

aadress on kehtiv ja ajakohastatud. Kui veebimajutus lõpetatakse, peab toetusesaaja veebisaidi

eemaldama organisatsioonide registreerimise süsteemist, et vältida ohtu, et keegi võtab

domeeni üle ja kolib selle teistele veebisaitidele.

7. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS (ARTIKLI 17 PUNKT 17.4)

Toetusesaajad peavad teada andma programmi Erasmus+ raames saadud toetusest kõigis

teavitus- ja reklaammaterjalides, sealhulgas veebisaitidel ja sotsiaalmeedias.

Suunised visuaalse identiteedi kohta on toetusesaajale ja muudele kolmandatele isikutele

kättesaadavad aadressil:

https://commission.europa.eu/funding-tenders/managing-your-project/communicating-and-

raising-eu-visibility_et

1 Avatud litsents on vahend, mille abil töö omanik annab teistele loa tööd kasutada. Litsents on seotud konkreetse tööga.

Sõltuvalt antava loa ulatusest või kehtestatavatest piirangutest on olemas erinevaid avatud litsentse. Toetusesaajal on vabadus valida välja

litsents, mida oma töö puhul kohaldada. Avatud litsents tuleb tagada iga valminud töö puhul. Avatud litsents ei tähenda autoriõiguste või intellektuaalomandiõiguste üleandmist.

4

7.1 PROGRAMMI ERASMUS+ PROJEKTITULEMUSTE PLATVORM

Kui projektil on tulemusi, mida saab jagada, teeb toetusesaaja need kättesaadavaks programmi

Erasmus+ projektitulemuste platvormil (http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-

plus/projects).

8. MEETME RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD (ARTIKKEL 18)

8.1 ELI PIIRAVAD MEETMED

Toetusesaajad peavad tagama, et ELi toetustest ei saa kasu assotsieerunud partnerid,

alltöövõtjad ega kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse saajad, kelle suhtes kohaldatakse

Euroopa Liidu lepingu artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping)

artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravaid meetmeid.

8.2 KOHUSTUSLIKUD TEABEÜRITUSED JA KOOLITUS

Toetusesaaja peab osalema teabeüritustel ja koolitustel, mida riiklik büroo peab kohustuslikeks.

9. ARUANDLUS (ARTIKKEL 21)

9.1 PROGRAMMI ERASMUS+ ARUANDLUS- JA HALDAMISVAHEND

Koordinaator peab kasutama Euroopa Komisjoni loodud veebipõhist aruandlus- ja

haldamisvahendit, et registreerida kogu teave projekti raames ellu viidud tegevuse kohta

(sealhulgas tegevus, mis ei saa ELi otsest rahalist toetust) ning koostada ja esitada perioodiline

aruanne (perioodilised aruanded) ja eduaruanne (eduaruanded) (kui need on kättesaadavad

programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis ning artikli 21 punktis 21.2 täpsustatud

juhtudel) ning lõpparuanne. Toetusesaaja ei tohi aruandlusülesannet allhanke korras tellida ega

anda toetusesaaja välistele isikutele juurdepääsu aruandlus- ja haldamisvahendile.

Tegevused tuleb sisestada programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendisse enne nende

alguskuupäeva ning need tuleb ajakohastada, kui vastav tegevus on lõpule viidud.

9.2 PERIOODILINE ARUANNE JA EDUARUANNE

Perioodilised ja eduaruanded sisaldavad tehnilist osa.

Tehniline osa hõlmab ülevaadet meetme rakendamisest. Selle koostamisel tuleb kasutada

riikliku büroo esitatud vormi (kui see on olemas).

Tehnilise aruande allkirjastamisega kinnitavad toetusesaajad, et esitatud teave on täielik,

usaldusväärne ja tõene.

Perioodilise aruande puhul tuleb lisaks tehnilisele osale esitada ka finantsaruanne.

5

9.3 LÕPPARUANNE

Lõpparuandes esitatakse järgmine teave.

1. Eelarvekategooriate puhul kasutatud, ühikuhinna alusel antavad toetused:

- korraldustoetus

- elamiskulude toetus

- reisitoetus

- kaasamistoetus organisatsioonidele

- keeleõppetoetus

- ettevalmistavad kohtumised

- kursusetasud

2. Tegelikud kulud eelarvekategoorias:

- erakorralised kulud

- kaasamistoetus osalejatele

Lõpparuande kontrolli osana võib riiklik büroo nõuda tõendavaid dokumente kulude kohta,

mida toetusesaaja lõpparuandes deklareerib.

9.4 LÕPPARUANDE HINDAMINE

Toetusesaaja peab esitama lõpparuande pärast projekti lõppkuupäeva. Toetusesaaja võib

lõpparuande esitada enne projekti lõppkuupäeva, kui kavandatud tegevus(ed) on lõpule viidud

ja projekti kestus vastab programmijuhendis sätestatud minimaalsele kestusele.

Lõpparuannet hinnatakse koos osalejate aruannete ja muude projektidokumentidega, mida

nõutakse käesolevas toetuslepingus ja Erasmuse õpirände kvaliteedistandardites.

Hindamistulemus on maksimaalselt 100 punkti. Selleks et hinnata, mil määral rakendati

projekti kooskõlas heakskiidetud toetusetaotluse ja Erasmuse õpirände kvaliteedistandarditega,

kasutatakse ühtseid hindamiskriteeriume.

10. TASUMISELE KUULUV SUMMA (ARTIKLI 22 PUNKT 22.3)

Kui andmelehel ei ole ette nähtud täiendavaid ettemakseid, võib toetusesaaja neid siiski taotleda

ilma toetuslepingu muutmist taotlemata. Taotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja

sellele tuleb lisada perioodiline aruanne. Taotlus ei tohi ületada 80% andmelehe punktis 4.2

täpsustatud maksimaalsest toetussummast ning seda võib esitada ainult üks kord, kui vähemalt

70% eelmiste ettemaksete summast on kasutatud.

Toetusesaaja peab tagama, et toetust saanud projektitegevus on rahastamiskõlblik vastavalt

Erasmus+ programmijuhendis sätestatud eeskirjadele ja käesolevale lepingule.

Riiklik büroo peab rahastamiskõlbmatuks mis tahes tegevust, mis ei vasta Erasmus+

programmijuhendis sätestatud eeskirjadele, mida täiendavad käesolevas lepingus sätestatud

eeskirjad.

6

Sellisele tegevusele vastavad toetussummad nõutakse täies ulatuses tagasi. Tagasinõudmine

hõlmab kõiki eelarvekategooriaid, mille jaoks on rahastamiskõlbmatuks tunnistatud tegevusega

seoses toetust antud.

11. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED (ARTIKKEL 25)

Artiklite 21 ja 25 kohaldamisel peab toetusesaaja või asjaomased toetusesaajad esitama

riiklikule büroole füüsilised või elektroonilised koopiad 2. lisas osutatud

tõendusdokumentidest, kui riiklik büroo ei nõua originaaldokumentide esitamist. Riiklik büroo

tagastab tõendusdokumentide originaalid pärast nende analüüsimist asjaomasele toetusesaajale.

Kui toetusesaajal puudub seaduslik õigus saata originaaldokumente, saadetakse nende asemel

tõendusdokumentide koopiad.

Projekti suhtes võidakse kohaldada dokumendikontrolli, kohapealset kontrolli ja

süsteemiauditit. Sellega seoses võib riiklik büroo nõuda, et toetusesaaja esitaks täiendavaid

tõendusdokumente või tõendeid (mis ei ole loetletud 2. lisas), mida seda liiki kontrollide puhul

üldiselt nõutakse.

11.1 DOKUMENDIKONTROLL

Dokumendikontroll on tõendusdokumentide põhjalik kontroll riikliku büroo ruumides, mida

võib teha lõpparuande etapi ajal või järel. Toetusesaaja esitab nõudmise korral riiklikule

büroole tõendusdokumendid kõikide eelarvekategooriate kohta.

11.2 KOHAPEALNE KONTROLL

Kohapealset kontrolli teeb riiklik büroo toetusesaaja ruumides või muudes projekti elluviimise

asjakohastes ruumides. Kohapealse kontrolli käigus peavad toetusesaajad tegema riiklikule

büroole läbivaatamise jaoks kättesaadavaks tõendusdokumentide originaalid ning võimaldama

riiklikule büroole juurdepääsu toetusesaaja raamatupidamisarvestuses sisalduvatele

projektikuludele.

Kohapealne kontroll võib toimuda järgmises vormis:

a) kohapealne kontroll projekti elluviimise ajal: tehakse projekti elluviimise ajal, et

riiklik büroo saaks otse kontrollida, et kõik projektitegevused ja osalejad on tegelikult

olemas ning toetuskõlblikud;

b) kohapealne kontroll pärast projekti lõpetamist: tehakse pärast projekti lõpetamist ja

tavaliselt pärast lõpparuande kontrollimist.

11.3 SÜSTEEMIAUDIT

Süsteemiauditi eesmärk on kontrollida süsteemi, mille alusel toetusesaaja esitab programmi

raames korrapäraseid toetusetaotlusi ja selle süsteemi vastavust toetusesaaja akrediteerimise

tulemusel võetud kohustustele. Süsteemiauditi eesmärk on kontrollida, kas toetusesaaja vastab

programmi Erasmus+ raames ettenähtud kohustuslikele rakendusstandarditele. Toetusesaaja

7

peab võimaldama riiklikul bürool kontrollida, et kõik projektitegevused ja osalejad on tegelikult

olemas ning toetuskõlblikud, tuginedes dokumentaalsetele tõenditele, sealhulgas tegevuse

käigus tehtud videotele ja fotodele, et hoida ära topeltrahastamist või muid eeskirjade eiramisi.

12. TOETUSE VÄHENDAMINE (ARTIKKEL 28)

Riiklik büroo võib toetusesaaja esitatud lõpparuande või mis tahes muu asjakohase allika, sh

osalejate aruannete, kontrollkäikude, akrediteerimisaruannete, dokumendikontrollide või

kohapealsete kontrollide põhjal kindlaks teha, et projekti on ellu viidud puudulikult, osaliselt

või hilinenult.

Kooskõlas 5. lisa artikli 9 punktis 9.4 esitatud lõpparuande hindamismenetlusega võib riiklik

büroo vähendada korraldustoetuseks antavat lõplikku toetussummat järgmiselt:

- 10%, kui lõpparuandele antakse vähemalt 50, kuid alla 60 punkti;

- 25%, kui lõpparuandele antakse vähemalt 40, kuid alla 50 punkti;

- 50%, kui lõpparuandele antakse vähemalt 25, kuid alla 40 punkti;

- 75%, kui lõpparuandele antakse alla 25 punkti.

Lisaks võib riiklik büroo vähendada kuni 100% korraldustoetuse lõplikku summat ja/või

kursusetasusid, kui lõpparuande hindamise tulemusel või mõnest eespool nimetatud

asjakohasest allikast nähtub, et Erasmuse õpirände kvaliteedistandardeid või

programmijuhendis määratletud kvalitatiivseid nõudeid ei ole järgitud. Kohaldatav

vähendamine peab olema proportsionaalne tuvastatud probleemide tõsiduse ja mõjuga.

13. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS (ARTIKKEL 36)

Paberkandjal ametlikud teated, mis on adresseeritud toetuse andjale, tuleb saata riikliku büroo

aadressile, mis on esitatud preambulis.

Paberkandjal ametlikud teated, mis on adresseeritud toetusesaajale, tuleb saata tema juriidilisele

aadressile, mis on esitatud preambulis.

14. AKREDITEERIMISE SEIRE JA KONTORLL

Ei kohaldata.

15. VEEBIPÕHINE KEELETUGI (OLS)

Toetusesaaja peab edendama, jälgima ja toetama keelekursuste kasutamist veebipõhise keeletoe

(OLS) platvormil.

Toetusesaaja peab jälgima seda, kuidas osalejad OLSi kasutavad, tuginedes haldusvahendite

kaudu esitatud teabele, ning andma lõpparuannetes aru selle kohta, mitu keeleoskuse hindamist

ja kursust läbiti, kui selline statistika on kättesaadav.

8

16. OSALEJATE KAITSE JA TURVALISUS

Toetusesaajal peavad olema tõhusad menetlused ja kord, et tagada tema projektis osalejate

turvalisus ja kaitse.

Toetusesaaja peab tagama, et õpirännetes osalejatel on olemas vajalik kindlustuskate.

Enne kui alaealised projektis osalevad, peavad toetusesaajad tagama, et täielikult järgitakse

kohaldatavat alaealiste kaitset ja turvalisust käsitlevat regulatsiooni, mis on kindlaks määratud

lähetavas ja vastuvõtvas riigis kohaldatavates õigusaktides, sealhulgas, kuid mitte ainult:

vanema või eestkostja nõusolek, kindlustuskokkulepped ja vanusepiirangud.