Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,
valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et
menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks
teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud
tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just
selle järele on tungiv vajadus.
01.07.2024 võttis prokurör telefoni teel ühendust kriminaalasjas kannatanuga Xxxx Xxxx. Kannatanu
sõnul ei ole kodune olukord muutunud ja põhjuseks nimetab kannatanu Xxxx Xxxx alkoholi
kuritarvitamist. Menetlusosalised elavad jätkuvalt koos ühel elamispinnal, konfliktid ja
lahkarvamused jätkuvad. Kannatanu sõnul ei ole mees kunagi pöördunud meditsiiniasutuse poole, et
saada alkoholitarvitamise häire ravi, mis võiks tekkinud olukorras aidata.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et kahtlustataval Xxxx Xxxx ei ole kehtivaid karistusi.
Prokuratuuris 04.07.2024 ja 21.08.2024 toimunud kohtumistel kinnitas kahtlustatav, et ta on oma
tegudest aru saanud, kahetseb teo toimepanemist. 04.07.2024 kohtumisel võttis kahtlustatav endale
kohustuseks pöörduda ravi saamiseks Wismari Haigla AS-le. 21.08.2024 kohtumisel esitas
kahtlustatav prokurörile ravi alustamist kinnitavad dokumendid . Samuti kinnitas Xxxx Xxxx, et
mõistab, et verbaalseid konflikte tuleb lahendada rahumeelselt, vägivalda kasutamata ning nõustub
temale määratud kohustustega.
Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine Xxxx Xxxx suhtes
käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval juhul
puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning Xxx Xxxx suhtes ei ole eri- ega
üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri
hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse
KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi, antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi ning hakata
õiguskuulekaks.
Xxxx Xxxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS
§ 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör
m ä ä r a s:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231550190 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Xxxx Xxxxx (tel xxxxxxxxxxxx) on kohustatud
2.1. registreerima Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustamisele (P.
Pinna 4, Tallinn/ Lubja 4, Tallinn; tel 5331 4308, 6606077; e-post
Roman.Krolov@sotsiaalkindlustusamet.ee) hiljemalt 30.08.2024 ja osalema nimetatud
nõustamisel kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 6 (kuue) kuu jooksul nõustaja poolt ette
nähtud arv kordi ning järgima nõustaja poolt etteantud tegevusplaani. Nõustaja võib
nõustatava edasi suunata individuaalsele nõustamisele või asjakohasesse sotsiaalprogrammi.
Nõustamine lõpetatakse nõustaja või individuaalse nõustaja või sotsiaalprogrammi läbiviija
kinnituse alusel. Tähtajaks määrata 6 kuud: 21.02.2025.
Xxxx Xxxx kohustub teavitama prokuröri Irina Tsugart kirjalikult e-posti aadressil
irina.tsugart@prokuratuur.ee või telefoni teel +37258627021 nõustajaga ühenduse võtmisest.