detailplaneeringu kooskõlastamine

LUBATUD sihtotstarve detailplaneeringu liikides Lubatud kõrgus

abs. korruste arv +/-

hoonete ehitisealune

pind

hoonete lubatud arv

krundil

ÜH KATASTRI SIHTOTSTARVE ÜLDKASUTATAV MAA

L KATASTRI SIHTOTSTARVE TRANSPORDIMAA

ÄK SIHTOTSTARVE KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA

EK SIHTOTSTARVE KORTERELAMU MAA

E KATASTRI SIHTOTSTARVE ELAMUMAA

MÄRKUSED 1. Nõuded hoonete paiknemisele ja ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded vt. Seletuskiri punkt 8; 2. Koordinaadid L-Est97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

R 8,00

ÜH

L

L

E

E

E

E

E

ÜH

L

L

92,30

3/-1

POS 1

0-200

ÄKEK

0- 20

0

200 m2 1

p 7

3

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR

p 7 PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL

OLEMASOLEV PUU / ISTUTATAV PUU, PÕÕSAS

PLANEERINGUGA HAARATUD KRUNDI PIIR

POS 1 KRUNDI TUNNUS

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITAV KRUNDI HOONESTUSALA / KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

HOONE PÕHIMAHU SUUND / KATUSEKALDE NURK 0-200

OLEMASOLEVA HOONE / HOONESTUSALA TULEOHUTUSKUJA 8m ULATUS

PARKLA ALA VÕIMALIK ASUKOHT

LAMMUTATAV EHITIS / LIKVIDEERITAV OBJEKT

SÕIDUSUUNAD

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD KANALISATSIOON

PLANEERITUD SOOJATORUSTIK

TULEMÜÜRI VÕI TULETÕKKESEINA VAJADUS

OLEMASOLEV VEETRASS

OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS

OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL

OLEMASOLEV SIDETRASS

OLEMASOLEV KESKPINGE KAABEL

OLEMASOLEV SOOJATORUSTIK

OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN

OLEMASOLEVA MADALPINGE ÕHULIINI KAITSEVÖÖNDI ULATUS LIINIST 2m MÕLEMALE POOLE

Vers. Muutja Kuupäev Kirjeldus

Osa-grupp-jrk.nr.

Mõõt

Planeeringu nimetus

Registrikood 12267932 MTR EEP002408

Töö nr

Tellija

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Kalle Kadalipp

Joonise nimetusStaadium

Planeerija

OÜ Eureka

Asukoht

Riia mnt 14, Viljandi linn, Viljandimaa

2023-12-22

JN100Põhijoonis

1:50005.07.2023

DP

Versioon 01

Kinnistu aadressiga Riia mnt 14 DETAILPLANEERING (kovID 2023-013)

Käesolevat joonist ei ole lubatud kasutada osaliselt või muudetud kujul ilma Projektikoda OÜ nõusolekuta

DP koostamise korraldaja Viljandi Linnavalitsus

Viljandi, juuli 2024

Viljandis kinnistu Riia mnt 14

DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Viljandi Linnavalitsus

Huvitatud isik OÜ Eureka

Rauno Tuula

[email protected]

Koostaja Projektikoda OÜ

registrikood 12267932

MTR reg nr EEP002408

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Töö nr 2023-12-22

Volitatud arhitekt 7 Kalle Kadalipp

[email protected]

+372 511 4378

2/15

Viljandis kinnistu Riia mnt 14 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-12-22

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .................................... 4 1.1 Üldosa ......................................................................................................................... 4

1.2 Algatamise korraldusega seatud lähteseisukohad ...................................................... 4

1.3 Geodeesia ................................................................................................................... 5

1.4 Üldplaneeringu nõuded .............................................................................................. 5

1.5 Kehtivad detailplaneeringud ...................................................................................... 6

2. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................................................................ 6 3. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA KIRJELDUS ........................................... 6 4. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD

JÄRELDUSED. .......................................................................................................................... 7 5. KRUNDI HOONESTUSALA ........................................................................................... 7 6. KRUNDI EHITUSÕIGUS ................................................................................................. 7

6.1. Krundi kasutamise sihtotstarbed ................................................................................ 7

6.2. Hoonete suurim lubatud arv ....................................................................................... 7

6.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ................................................................. 7

6.4. Hoone lubatud maksimaalne kõrgus .......................................................................... 8

6.5. Hoonete lubatud sügavus ........................................................................................... 8

7. HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED .................................................................. 8 8. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED .............. 8 9. LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS ................................ 9

9.1. Tänavate liikluskorraldus ja krundile pääs ................................................................. 9

9.2. Parkimine ja krundisisene liikluskorraldus ................................................................ 9

10. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ......................................... 10 10.1. Haljastus ............................................................................................................... 10

10.2. Heakorrastus, prügi kogumine ............................................................................. 10

11. EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE ........................... 10 12. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE .............................................. 11

12.1. Olemasolevad tehnovõrgud ja –rajatised ............................................................. 11

12.2. Veevarustus .......................................................................................................... 11

12.3. Tuletõrje veevarustus ........................................................................................... 11

12.4. Heitvee kanalisatsioon .......................................................................................... 11

12.5. Sademevee ärajuhtimine ...................................................................................... 11

12.6. Elektrivarustus ...................................................................................................... 11

12.7. Sidevarustus ......................................................................................................... 12

12.8. Soojavarustus ....................................................................................................... 12

13. KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED ............................................. 12 13.1. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine .............. 12

13.2. Müra ja vibratsioon .............................................................................................. 12

3/15

Viljandis kinnistu Riia mnt 14 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-12-22

13.3. Välisõhu kvaliteet ................................................................................................. 12

13.4. Radoonioht ........................................................................................................... 13

13.5. Insolatsioonitingimused ...................................................................................... 13

13.6. Energiatõhusus .................................................................................................... 13

14. LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID ........................... 13 15. SERVITUUTIDE SEADMINE JA KINNISOMANDI KITSENDUSED .................. 13

15.1. Ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused ............................... 13

15.1.1. Üldised nõuded ..................................................................................................... 13 15.1.2. Tehnovõrkude kitsendused ................................................................................... 14

15.2. Ohualad ....................................................................................................................... 14

16. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED .................................... 14 17. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................... 15

JOONISED:

1. Põhijoonis JN100 M 1:500

LISAD:

1. ML105 Situatsiooniskeem M 1:5000

2. ML106 Tugiplaan M 1:500

3. ML100 Fotod asukohast

4. RI100 Ruumilised illustratsioonid

5. MD201 Viljandi Linnavalitsuse 18.12.2023 korraldus nr. 1029

„Kinnistu Riia mnt 14 detailplaneeringu algatamine“;

6. UU103 W Vara OÜ töö nr GD24020 “Viljandi linn, Riia mnt 14

(89720:001:0320) geodeetiline alusplaan“, Viljandi 2024;

4/15

Viljandis kinnistu Riia mnt 14 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-12-22

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1 Üldosa Viljandi Linnavalitsus algatas kinnistu Riia mnt 14 (katastritunnus 89720:002:0320, pindala

638 m², sihtotstarve elamumaa 100%, kinnistusregistriosa nr 1397139) detailplaneeringu

18.12.2023 korraldusega nr 1029.

Planeeringuala kattub oleva kinnistu Riia mnt 14 maa-alaga. Kinnistu Riia mnt 14 omanik on

OÜ Eureka.

Detailplaneeringu koostamise tingis tellija soov lammutada olemasolevad amortiseerunud

hooned ning püstitada krundile kuni kolmekorruseline hoone, mille esimesel korrusel oleksid

äripinnad ja teistel korrustel korterid. Olemasolevale korterelamumaa (EK) sihtotstarbele

lisanduks kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK).

Kehtiva üldplaneeringu järgi on piirkonna maa-ala juhtfunktsiooniks määratud „korterelamu

maa“. Huvitatud isiku poolt soovitud ärifunktsiooni lisamine piirkonnas üldplaneeringu

juhtfunktsiooni osakaalu oluliselt ei muuda, seega on algatatav detailplaneering

üldplaneeringuga kooskõlas.

Tellija on sõlminud Viljandi Linnavalitsusega planeerimisseaduse § 130 lg 1 kohase

halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üle võtmiseks.

Planeeringualale kavandatavad tegevused ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 nr

224 määruses „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ §13 nimetatud tegevuste hulka.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 3 (2) „Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud

seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.“

Planeeringut illustreeriva lahenduse järgimine projekteerimisel ei ole kohustuslik.

1.2 Algatamise korraldusega seatud lähteseisukohad Detailplaneering on algatatud Viljandi Linnavalitsuse 18.12.2023 korraldusega nr 1029 (Lisa

5)

Algatamisel seati järgmised lähteseisukohad:

3.1. Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse §-s 126 sätestatud

asjakohased ülesanded.

3.2. Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks kehtivas üldplaneeringus sisalduvad

asjakohased nõuded, sealhulgas kaitstava elukeskkonna maa-alal paiknemisest

tulenevad lisatingimused.

3.3. Krundi suurust arvestades määrata krundi hoonete suurimaks lubatud arvuks 1

hoone.

3.4. Krundi suurusest lähtuvalt määrata krundi hoonete suurimaks lubatud

ehitisealuseks pinnaks mitte üle 150 m².

3.5. Uushoone lubatud maksimaalne kõrguse määramisel võtta aluseks kõrvalasuva

kolmekorruselise korterelamu kõrgus, kuid mitte üle 10,5 m maapinnast.

3.6. Planeeritava hoonestuse hea arhitektuurikvaliteedi tagamise meetmena tuleb

detailplaneeringu seletuskirjas, ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste

määramisel kajastada nõue kooskõlastada ehitusprojekti eskiis Viljandi linna

peaarhitektiga enne ehitusloa taotluse esitamist.

3.7. Detailplaneeringu koostamisel müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja

insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmisel tuleb

5/15

Viljandis kinnistu Riia mnt 14 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-12-22

arvestada, et planeeringu menetluse käigus tuleb huvitatud isikul vajadusel teostada

erinevaid uuringuid, mis kajastavad planeeritud tegevustest tekkida võivate riskide

maandamist.

3.8. Kavandatava uushoone peafassaad planeerida Riia mnt välja kujunenud

ehitusjoonele krundi piiril, mis planeeringus näidata kohustusliku ehitusjoonena.

Esimese korruse ulatuses on lubatud teha tänavaäärsel fassaadil kogu ulatuses kuni 1,5

meetrine tagasiaste, et tagada inimestele normaalne hajumisruum suhteliselt kitsa

kõnnitee juurde. Kohustusliku ehitusjoone nõue on täidetud, kui uushoone fassaadist

ülemiste korruste osas paikneb kohustuslikul ehitusjoonel vähemalt 50%.

3.9. Uue planeeritava hoone mahud peavad sobituma olemasolevasse keskkonda.

3.10. Katusetüüpidest on lubatud madala kaldega viil-, kelp- või pultkatus. Lubatud on

lamekatus. Riia mnt ja Malmi tänava nurka hoonet planeerides on lubatud

arhitektuurselt huvitav nurgalahendus, kus võib olla ka muu katusetüübi valik, kui see

on sobilik ja toetab hoone arhitektuurset tervikut.

3.11. Parkimine tuleb lahendada omal krundil, võttes aluseks kehtivas standardis EVS

843 „Linnatänavad“ esitatud juhised.

3.12. Pääs krundile planeerida Kalmu tänava vastast.

3.13. Planeeringu liikluskorralduse lahendus tuleb koostada koostöös Riia mnt 1

detailplaneeringu liikluslahenduse projekteerijaga (Esplan OÜ, Gunnar Kingo,

53077889) või sama projekteerija poolt.

3.14. Huvitatud isikul tuleb sõlmida kohaliku omavalitsusega enne detailplaneeringu

kehtestamist detailplaneeringu elluviimiseks detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kohta haldusleping.

3.15. Detailplaneeringuga tuleb krundil tagada haljastusele, sealhulgas kõrghaljastusele

optimaalne, piirkonnas väljakujunenud % krundi pinnast, kuid mitte vähem kui 20%.

Kõrghaljastuse osakaal krundil arvestada täiskasvanud puu eeldatava võra perimeetri

pindala järgi. Haljastuse nõuete määramisel võtta aluseks kehtiv standard EVS 939-3

„Puittaimed haljastuses“.

3.16. Detailplaneering koostada aktuaalsele geodeetilisele alusplaanile, mis vastab

majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule

ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Topo-geodeetilise mõõdistuse toimik

esitada Viljandi linnale KovGIS EVALD keskkonnas https://evald.ee/viljandilinn/.

3.17. Detailplaneering koostada ja vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneeringu kovID on 2023-013

1.3 Geodeesia Planeeringu koostamisel on geodeetilise alusena kasutatud W Vara OÜ tööd nr GD24020

„Viljandi linn, Riia mnt 14 (89720:001:0320) geodeetiline alusplaan“, Viljandi 2024.

1.4 Üldplaneeringu nõuded Viljandi linna üldplaneering kehtestati Viljandi Linnavolikogu 30.06.2010 otsusega nr 71.

Üldplaneeringu põhilahenduse joonise 1 „Juhtfunktsioonid“ järgselt on käesoleva

detailplaneeringuga käsitletav maa-ala tsoneeritud kui „Üldjuhul avatud krundiga alad“, mille

juhtfunktsiooniks on määratud „Korruselamumaa“. Juhtfunktsioon "Väikeelamumaa"

võimaldab püstitada korruselamuid, mis on kolme ja enama korrusega või vähemalt kahe

trepikojaga kortermaja.

Teisi üldisi maa-ala ehitustingimusi üldplaneering käesoleva detailplaneeringu planeeritaval

maa-alal ei sea.

6/15

Viljandis kinnistu Riia mnt 14 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-12-22

Väljavõte üldplaneeringu lahendusest on antud järgneval skeemil.

Skeem 1. Väljavõte Viljandi linna üldplaneeringu põhilahenduse kaardist (Joonis 1).

1.5 Kehtivad detailplaneeringud Planeeringu alal kehtiv detailplaneering puudub.

Planeeritavast alast ida suunas, Riia maantee maa-alast teisel pool, kehtib detailplaneering nr

2021-007, “Kinnistu Riia mnt 1 detailplaneering”, kehtestatud Viljandi Linnavolikogu

26.10.2023 otsusega nr 148.

2. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on krundil Riia mnt 14 olemasolevate hoonete

lammutamine ning sihtotstarbe, ehitusõiguse ja arhitektuursete nõuete määramine kuni 200 m2

ehitisealuse pinna ja kuni kolmekorruseline hoone püstitamiseks, mille esimesel korrusel

oleksid äripinnad ja teistel korrustel korterid.

Planeeringuga ei kavandata olemasoleva krundi jagamist ega selle liitmist mõne teise krundiga.

3. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA KIRJELDUS Planeeritav ala hõlmab kinnistu Riia mnt 14 maa-ala. Planeeringualal asuva kinnistu suurus

on 638 m², sihtotstarbega elamumaa 100%. Kinnistu piirneb põhja suunalt Riia mnt 12

kinnistuga, ida suunalt Riia maantee maa-alaga, lõuna suunalt Malmi tänava maa-alaga,

läänest Vase tn 1a ja 1b kinnistuga. Juurdepääs kinnistule on olevalt Riia maanteelt krundi

idapoolselt küljelt. Maa-ala on olemasolevna hooldamata varasemalt kasutuse olnud eramaa

viljapuude ja haljastusega. Krundil olemasolev väärtuslik haljastus puudub.

Krundil asub olemasolevana amortiseerunud kahekorruseline viilkatusega elamuhoone ja

abihoone-kuur. Olemasoleva elamuhoone põhimaht paikneb Riia mnt ääres krundi piiril,

abihoone asub krundi läänepiiril . Kinnistu põhjaosa on hoonestamata.

7/15

Viljandis kinnistu Riia mnt 14 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-12-22

Piirkonna lähiümbruse hoonestus on eriilmeline. Planeeritavast alast kirdesse ja edelasse

jäävad mitmekorruselised korterelamud, Riia mnt äärde väikeelamud. Teisele poole Riia

maanteed on kavandatud kaupluste keti Lidl kauplusehoone. Planeeritavast alast kirdesse

jääb Viljandi vana kalmistu.

4. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED. Planeeritav alal ühtne iseloomulik hoonestuslaad puudub. Riia mnt äärne hoonestus paikneb

vahetult tänava ääres

Hoonestuse viimistlusmaterjalina on eelistatud materjaliks krohv, puit või tellis Teiste

viimistlusmaterjalide kasutamise kriteeriumiks on sobivus konkreetsesse asukohta.

Katuse lahendusel on eelistatud piirkonnale omane madalakaldeline või parapetiga katus.

Katusekattematerjali valikul nõudeid ei seata, kriteeriumiks on sobivus hoone arhitektuuriga.

Uushoonestuse lubatud korruselisus on kolm korrust.

Heki ja/või aia rajamine krundi piirile on piirkonnale iseloomulik.

5. KRUNDI HOONESTUSALA Hoonestusala on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada

ehitusõigusega lubatud hooneid.

Hoonestusala piire võivad ületada hoonete ehitisealuse pinna hulka mitte arvestatavad osad

tingimusel, et on tagatud tuleohutuse nõuded. Projekteeritavad maa-alused ja maapealsed

rajatised võivad asuda hoonestusalalt väljas.

Krundil asuvad ja ehitatav(ad) hoone(d) peavad asuma käesolevas planeeringus joonisel

„JN100 Põhijoonis“ määratud hoonestusalal. Hoonestusalasse võib rajada teid/platse,

korraldada parkimist, istutada haljastust, puid ning põõsaid.

Planeeringualale jääval krundil POS 1 on määratud üks hoonestusala, mis on näidatud joonisel

JN100 „Põhijoonis“.

6. KRUNDI EHITUSÕIGUS

6.1. Krundi kasutamise sihtotstarbed Käesoleva detailplaneeringuga määratud „krundi kasutamise sihtotstarve“ määrab, millisel

otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi POS 1 kasutamise

lubatud sihtotstarbeks on määratud EK – Korterelamumaa ning ÄK – kaubandus-, toitlustus-

ja teenindushoone maa (väikese külastajate arvuga jaekaubandus- ja toitlustushoone ning muu

teenindushoone).

6.2. Hoonete suurim lubatud arv Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud arv“ on eraldiseisvate hoonete maksimaalselt

lubatud arv krundil. Hoonete suurim lubatud arv krundil POS 1 on üks hoone.

6.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind“ on defineeritud Majandus-

ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 §-s 19, mille järgselt on see hoone maapealse osa

aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.

Pindala hulka ei arvata hoone küljes olevat:

• vihmaveesüsteemi;

• päikesekaitsevarjestust;

• terrassi;

8/15

Viljandis kinnistu Riia mnt 14 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-12-22

• kaldteed ning treppi;

• valguskasti;

• vundamendi taldmikku;

• tehnosüsteemi ja -seadme osa;

• liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale

mittetoetuvat varikatust;

• kuni ühe meetri laiust katuseräästast;

• hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

Käesoleva detailplaneeringuga on määratud maksimaalseks lubatud hoone ehitisealuseks

pinnaks krundil POS 1 200 m2.

6.4. Hoone lubatud maksimaalne kõrgus Planeeringus määratud “Hoone lubatud maksimaalne kõrgus” on riiklikus kõrgussüsteemis

määratud kõrgusarv hoone kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke

väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. Hoonel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa,

sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata.

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus (EH2000) krundil POS 1 on abs 92,30 (EH2000).

Hoone lubatud maksimaalset kõrgust ületava kõrgusega rajatise (va. lipumast) rajamiseks peab

olema Viljandi Linnavalitsuse nõusolek.

6.5. Hoonete lubatud sügavus Planeeringualal on hoonete lubatud sügavus kuni 4 m planeeritud maapinnast.

7. HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED Planeeritavale alale rajatavad hooned peavad kogu oma kasutusea vältel vastama selle

kasutamise nõuetele ning ehitamise ning olemasolu vältel olema ohutud.

Hoonete tuleohutusklassile planeeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei määrata. Hoonete

tuleohutusklass ja tuletõkkesektsioonideks jagamine määrata ehitusprojektis.

Hoonete ehitamise perioodil ehitamisega seotud mürarikkaid töid ei tohi teostada

puhkepäevadel ja tööpäevadel väljaspool tavapärast tööaega (8:00 kuni 18:00).

Ehitamise ajal tuleb rakendada meetmed olemasoleva säilitatava kõrghaljastuse kaitsmiseks.

Samuti tagada olemasolevate kommunikatsioonide jätkuv toimimine ja vajadusel nende kaitse.

8. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED Detailplaneeringuga määratud arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on:

• Kavandatava hoonestuse arhitektuurikvaliteedi tagamise meetmena tuleb ehitusprojekti

eskiis kooskõlastada Viljandi linna peaarhitektiga.

• Uue planeeritava hoone maht peab sobituma olemasolevasse ja teadaolevalt juba

kavandatud (Lidl kauplus) Riia maantee linnaruumi keskkonda.

• Kavandatava hoone maht projekteerida hoonestusalale fassaadiga piki Riia maantee

poolset hoonestusala piiri (vt. kohustuslik ehitusjoon joonis JN100 „Põhijoonis“).

Esimese korruse ulatuses on lubatud teha tänavaäärsel fassaadil kogu ulatuses kuni 1,5

meetrine tagasiaste, et tagada inimestele normaalne hajumisruum suhteliselt kitsa

kõnnitee juurde. Uue hoone fassaad peab paiknema kohustuslikul ehitusjoonel vähemalt

50% ulatuses tänavaäärsena paikneva hoone pikkusest.

9/15

Viljandis kinnistu Riia mnt 14 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-12-22

• Alal paikneva hoone ümbrus peab olema heakorrastatud. Lubatud ei ole kaupade,

toodete, materjalide vms avalikust ruumist nähtav lahtine ladustamisviis.

Planeeringualal asuvaid hooneid ei ole lubatud kasutada funktsioonides, mis eeldavad

igapäevast raskeveokite juurdepääsu alale.

• Planeeringualale ehitatav hoone tuleb kavandada hoonestusalale järgides seatud

kõrguslikke piiranguid (vt punkt 6.4). Hoonestusala on tähistatud joonisel JN100

„Põhijoonis“:

• Hooned paigutada põhimahu ja harjajoonega käesolevas planeeringus joonisel JN100

„Põhijoonis“ määratud suunal. Hoone kõrvalmahtudel ja väikestel hoonemahtudel võib

kasutada ka muud lahendusega sobivat suunda;

• Hoone maksimaalne lubatud korruselisus on kuni 3 korrust ja keldrikorrus.

• Hoonete katusekalle on lubatud 0⁰ kuni 20⁰: Katusekalde kavandamisel lähtuda hoone

arhitektuursest sobivusest piirkonda. Hoovipoolsetel hooneosadel on põhjendatud

juhtudel lubatud ka määratust erinev katusekalle.

• Päikesepaneelide paigaldamisel katusele kasutada integreeritud lahendust või

paigaldada päikesepaneelid katuse tasapinda. Keelatud on katusest eenduvatele

raamidele päikesepaneelide paigaldus.

• Hoonestuse viimistlusmaterjalina on eelistatud materjaliks puit ja krohv, sobivaks

viimistlusmaterjaliks on ka tellis. Teiste viimistlusmaterjalide kasutamise kriteeriumiks

on sobivus konkreetsesse asukohta. Viimistlusmaterjalide lahenduse kirjeldus peab

olema esitatud kooskõlastamiseks esitatavas eskiisprojektis.

• Krundi piiramine aia ja/või hekiga on soovitav. Krundi piire näha ette arhitektuurselt

sobivana projekteeritava hoonestusega ning ümbritseva keskkonnaga. Piirde lahendus

esitada ehitusprojektis.

• Piirde rajamisel arvestada järgmiste nõuetega:

o Piirde kõrgus tänavaga piirnevana on lubatud kuni 1,5 m maapinnast

o Naaberkruntidega omavahelise piirde rajamisel tuleb piirde materjalis ja

rajamiskõrguses kokku leppida krundinaabrite vahel juhindudes vajadusel

asjaõigusseaduses sätestatust.

o Piirdeaia materjalidest on lubatud horisontaalne või vertikaalne laudis, võrkpiire,

hekk, metallpiire.

9. LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS

9.1. Tänavate liikluskorraldus ja krundile pääs Planeeringualaga külgnevate tänavate liikluskorralduse muutmist ei kavandata va. uue

sissesõidu rajamine olemasoleva likvideerimisega Riia maanteel.

Pääs Riia mnt 14 krundile on kavandatud Kalmu tänava vastast.

9.2. Parkimine ja krundisisene liikluskorraldus Detailplaneeringuga on määratud:

• Parkimisnormatiivi täitmine tuleb korraldada krundi maa-alal. Tänava avalikule maa-

alale krundiga seotud parkimise või peatumiskohtade kavandamine normatiivi

10/15

Viljandis kinnistu Riia mnt 14 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-12-22

täitmiseks ei ole lubatud; Parkimisnormatiivina arvestada üldjuhul standardis EVS

843 „Linnatänavad“ esitatud nõudeid.

• Krundile on seatud parkimisnõudena 1 parkimiskoht korteri kohta (EK –

kasutusotstarbed 11212 Kahe korteriga elamu, 11222 Muu kolme või enama korteriga

elamu), 1 parkimiskoht 50 suletud brutopinna ruutmeetri kohta (ÄK – kasutusotstarve

12319 Muu kaubandushoone, 12331 Ilu- ja isikuteenuste hoone, 12339 Muu

teenindushoone) kuid mitte vähem kui 2 parkimiskohta,

• Parkimisnormatiivi nõude täitmise lahendus anda ehitusprojektiga. Parkimisnormatiivi

nõude täitjaks loetakse ka kohta garaažis või varjualuses või esimese korruse tasandil

hoonealusena;

10. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED

10.1. Haljastus Detailplaneeringu lähteseisukohtadest tulenevalt tuleb tagada haljastusele, sealhulgas

kõrghaljastusele optimaalne, piirkonnas väljakujunenud % krundi pinnast, kuid mitte vähem

kui 20% krundi pinnast.

Kõrghaljastuse osakaal krundil arvestada täiskasvanud puu eeldatava võra perimeetri pindala

järgi. Haljastuse nõuete määramisel võtta aluseks kehtiv standard EVS 939-3 „Puittaimed

haljastuses“.

Puude istutamisel ja haljastuse rajamisel tagada puude juurestikule puujuure levikut

võimaldava mahu ja omadustega kasupinnase olemasolu istutuskohas. Keskkasvulisele puule

tuleb tagada juurestikule vajalik kasvupinnas vähima mahuna 9 m3 ja vähima sügavusega 1 m,

madakasvulisele puule vastavalt 5 m3 ja 0,8 m.

Krundi kõrghaljastuse lahendus esitada ehitusprojekti koosseisus.

10.2. Heakorrastus, prügi kogumine Krundile sissesõit ja parkimiseks planeeritud ala teostada tolmuvaba katendiga. Katendiga

(asfalt, kivisillutis, terrass, jms.) ala ja hoone(te) ehitise alune pind kokku ei tohi ületada 80 %

krundi pindalast. Vähemalt 20 % krundi pindalast peab olema haljastatud.

Jäätmete kogumine krundil peab olema vastavuses jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende

rakendusaktides ning Viljandi linna jäätme-eeskirjas ja Viljandi linna jäätmekavas 2021-2026

toodud nõuetega.

Kogumiskonteinerite asukohad paigutada juurdepääsutee lähedusse, nende täpne asukoht

määrata ehitusprojektis.

11. EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju.

Ehitiste tuleohutuse kavandamisel ja ehitiste vaheliste tuleohutuskujade määramisel juhinduda

Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17, “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja

standardisarja EVS 812 nõuetest, mille järgi minimaalne lubatud vahekaugus hoonestamisel

tuletõkkemeetmeid kavandamata on naaberkinnistute hoonetest 8 m. Kuja nõuet rakendatakse

ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut.

Planeeringualale ulatub naaberkinnistul Vase tn 1a//1b asuvast Vase tn 1a korterelamust lähtuv

tuleohutuskuja, mis on näidatud joonistel JN100 „Põhijoonis“ ja ML106 „Tugiplaan“.

Planeeringujoonisel JN100 „Põhijoonis“ on näidatud tulemüüri või tuletõkkeseina vajadus

naaberkinnistuga külgnevas hoonestusala osas. Tulemüüri või tuletõkkeseina nõuet ei pea

11/15

Viljandis kinnistu Riia mnt 14 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-12-22

rakendama, kui naaberkinnistu ei kavanda projekteeritava hoone kujasse (näidatud joonisel

JN100) hoone rajamist ja annab ehitusprojekti koostamisel sellekohase kirjaliku teavituse.

Minimaalsest tuleohutusklassist TP3 suuremat tuleohutusklassi ei ole planeeringuga nõutavana

määratud. Hoone tuleohutusklass määrata ehitusprojektiga.

Krundil põlevmaterjali ladustamisel tuleb juhinduda Tuleohutuse seadusest ja Siseministri

27.05.2024 määrusest nr.14, „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded”

Krundile tuletõrjevahenditega juurdepääs avalikult maalt on Riia maanteelt ja Malmi tänavalt.

12. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE

12.1. Olemasolevad tehnovõrgud ja –rajatised Planeeringualal on olemasolevana liitumised AS Viljandi Veevärk kanalisatsioonitorustikuga,

side ja elektrivarustust tagavate kommunikatsioonidega Riia maanteelt ja Malmi tänavalt.

Nimetatud tehnorajatised on näidatud detailplaneeringu joonistel JN100 „Põhijoonis“ ja

ML106 „Tugiplaan“.

Planeeringuala arendamisel tuleb nimetatud tehnovõrke taluda kitsendusena kuni uue toimiva

lahenduse väljaehitamiseni.

12.2. Veevarustus Olemasolevana on kinnistu Riia mnt 14 veevarustus tagatud salvkaevust krundi edelaosas.

Planeeritav veeühendus teostada Riia mnt asuvast ühisveevärgi veetorustikust. Liitumispunkti

asukoht täpsustatakse ühisveevärgiga liitumiseks sõlmitava liitumislepinguga.

12.3. Tuletõrje veevarustus Planeeringualale lähimad hüdrantkaevud asuvad Riia maantee tänava alal: HK 234, kaugus

planeeringualast ca 10 m; HK 36, kaugus planeeringualast ca 50 m ja HK 182, kaugus

planeeringualast ca 110 m.

12.4. Heitvee kanalisatsioon Olemasolevana on kinnistu Riia mnt 14 kanalisatsiooniühendus Malmi tänaval asuvasse

ühiskanalisatsiooni torustikku, milline kulgeb läbi kinnistute Riia 16 ja 16A. Torustiku asukoht

on näidatud joonistel JN100 „Põhijoonis“ ja ML106 „Tugiplaan“.

Soovitav on kinnistu uushoonestamisel täpsustada ühiskanalisatsiooni liitumistingimused ja

vajadusel sõlmida uus leping. Joonisel JN100 „põhijoonis“ on näidatud võimalik väljaehitatava

ühiskanalisatsioonitorustiku paiknemine äravooluga Malmi tn 4 kinnistul asuva hoone ees

olevasse kanalisatsioonikaevu.

12.5. Sademevee ärajuhtimine Piirkonnas puudub sademeveekanalisatsiooni ühistorustik. Sademevesi hoone katuselt ja

varikatuselt ning kinnistu kõvakattega pindadelt puhverdatakse puhverkollektorites, mille

vajalik suurus ja paiknemine täpsustatakse ehitusprojektiga.

Sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud .

12.6. Elektrivarustus Planeeringualal on olemasolevana liitumine elektrivõrguga Malmi tänava maa-alalt Vajadusel

mahtu suurendada või liitumispunkti asukohta muuta, tuleb pöörduda teenusepakkuja poole.

12/15

Viljandis kinnistu Riia mnt 14 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-12-22

12.7. Sidevarustus Planeeringualal on olemasolevana liitumine sidevõrguga Riia maantee tänava maa-alal

paiknevast sidevõrgust krundi lõunanurgas. Vajadusel liitumispunkti asukohta või

liitumislahendust muuta, tuleb pöörduda teenusepakkuja poole.

12.8. Soojavarustus Vastavuses Viljandi linna üldplaneeringuga ja Viljandi Linnavolikogu 28.01.2005 määrusega

nr 93, „Viljandi kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused

ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojusettevõtja arenduskohustus“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/412092012012) kuulub planeeritav maa-ala

kaugküttepiirkonda. Kaugküttevõrguga liitumiseks tuleb selgitada kaugküttevõrguga liitumise

võimalused, taotleda tehnilised tingimused liitumiseks ja liitumisel sõlmida liitumisleping.

Liitumislepingus määratakse krundi liitumispunkti asukoht. Joonisel JN 100 „Põhijoonis“

näidatud ühendus soojatorustikuga on illustratiivne.

Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega

varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on kirjeldatud Viljandi

Linnavolikogu 28.01.2005 määruses nr 93 „Viljandi kaugküttepiirkonna piirid, võrguga

liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded,

soojusettevõtja arenduskohustus“ punktis 3.4 kirjeldatud juhtudel, sh ehitised, mille soojusega

varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise.

13. KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED

13.1. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele ei ole detailplaneeringu koostamisel

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine nõutav, kuna planeeringualale

keskkonnamõju hindamist nõudvaid ehitisi ega keskkonnaohtlikke tegevusi ei kavandata.

13.2. Müra ja vibratsioon Müra tasemed on normeeritud standardis EVS 842, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Mürataseme

mõõtmisel rakendada määruses kirjeldatud mõõtmise meetodeid.

Hoone ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada seatud nõuetega.

Piirkonna mürahäiringute vähendamiseks rakendada planeeringu alal järgmisi meetmeid:

• Hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või

küttesüsteemid) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine

lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid mürasummutamiseks;

• vältida mürarikkaid tegevusi tavapärase tööaja välisel ajal.

Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ kehtestatud nõuetest.

13.3. Välisõhu kvaliteet Planeeringuala arendamisel lisanduv liikluskoormus on väga väike ning sellega ei kaasne

õhukvaliteedi piirväärtuste lähedast saastetaset.

Planeeringualale kavandatud tegevused ei mõjuta välisõhu kvaliteeti märgatavalt.

13/15

Viljandis kinnistu Riia mnt 14 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-12-22

13.4. Radoonioht Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (2004) kohaselt jääb

planeeringuala piirkonda, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid.

2016. aastal Eesti Geoloogiakeskuse koostatud uurimustöö andmetele tuginedes on Eestis 36

haldusüksust kõrgendatud radooniriskiga alal. Viljandi linn nende hulka ei kuulu, kuid ohu

võimalikkust on Keskkonnaministeeriumi hinnangul veel aastatel 2019-2024 tarvis uurida.

Ennetava meetmena tuleb hoonete siseruumides tagada õhu radoonisisalduse normtase.

Vajadusel rakendada meetmeid vastavalt EVS 840:2017, „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

13.5. Insolatsioonitingimused Insolatsioonitingimusi (piisava loomuliku valguse, sh päikesevalguse olemasolu) normeerib

Euroopa standard EVS-EN 17037:2019 "Päevavalgus hoonetes" ja Eesti standard EVS 894,

„Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Standardi kohaselt tuleb detailplaneeringu

staadiumis elamute asukoht ja hoonete asetus valida selliselt, et eluruumides oleks kindlustatud

vähemalt kolmetunnine katkematu insolatsioon (otsese päikesevalguse pääsemine ruumi)

päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22 augustini.

Planeeritud hoonestusalal insolatsiooni tagamise võimalus on detailplaneeringu koostamise ajal

kontrollitud programmiga Archicad 27.

13.6. Energiatõhusus Planeeringualale rajatava(te)st hoone(te) kasutusotstarbest tuleb nende projekteerimisel

rakendada energiatõhususe nõudeid, mis on seatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrusega nr 63, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ .

14. LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID Keskkonnaregistri kohaselt puuduvad planeeringualal looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1

nimetatud olemasolevad või kavandatavad kaitstavad loodusobjektid või keskkonnaregistri

maardlate nimistus olevad maardlad.

15. SERVITUUTIDE SEADMINE JA KINNISOMANDI KITSENDUSED

15.1. Ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused 15.1.1. Üldised nõuded Üldised nõuded ehitise kaitsevööndile on kirjeldatud Ehitusseadustiku 8. peatükis.

Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja

omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel

tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.

Kaitsevööndis on keelatud:

1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist;

2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;

3) takistada ehitisele juurdepääsu;

4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest

tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist;

5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta

ehitist;

6) muud seaduses sätestatud tegevused.

Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku

nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga

ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu

14/15

Viljandis kinnistu Riia mnt 14 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-12-22

ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda.

Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on

kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all.

Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus:

1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel;

2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas

teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde

alustamist;

3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde

lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks

vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.

15.1.2. Tehnovõrkude kitsendused Olemasolevatele planeeringualale jäävatele teisi isikuid teenindavatele tehnovõrkudele

rakendatakse kitsendust kaitsevööndi ulatuses.

Planeeringualale jääb selle lõunaosas Telia Eesti AS sideliin, mis teenindab planeeringuala.

Ehitise kaitsevööndi ulatus on määratud Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr

73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“, mille järgi on kaitsevööndi ulatus 1 meeter sideehitisest paralleelse

mõttelise jooneni. Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid, õhuliinil 2m..

Planeeringualale jääb selle lõunaosas Elektrilevi OÜ madalpinge õhuliin, mis teenindab

planeeringuala.

15.2. Ohualad Käesoleva detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala jääb Tere AS Viljandi tootmisosakonna, mis

on kemikaaliseaduse mõistes ohtlik ettevõte, ohualasse.

Tere AS Viljandi tootmisosakond asub Raua tänav 6 krundil, mis asub planeeringualast ca

860m kaugusel. Viljandi linna riskianalüüsi (2015) järgi on ettevõttest lähtuva ohuala ulatus

1100m, millest eriti ohtliku ala ulatus on kuni 328 m, väga ohtliku ala ulatus328 kuni 610m ja

ohtliku ala ulatus 610 kuni 1100 m ohukoldest.

Planeeritav ala asub ohtlikul alal, kus suurimaks kemikaali kontsentratsiooniks on IDLH 300

ppm, mis 30 minuti jooksul ei tekita tervele inimesele pöördumatuid tervisekahjustusi ega

takista inimeste evakueerumist.

Planeeringualal tegutsev isik peab olema ohust teadlik ja valmis ohuolukorras teadlikuks

tegutsemiseks, sh. rakendama ennetusmeetmed ohuolukorras tegutsemiseks.

Kavandatavate ennetavate meetmete kava peab olema esitatud koos ehitusprojektiga

ehitusprojektile ehitusloa taotlemisel ja saama heakskiidu Päästeametilt. Päästeameti nõusolek

kavandatuga on eelduseks ehitisele ehitusloa väljastamiseks.

Planeeritaval alal ehitistele on nende kasutusotstarvetest lähtuvalt määratud tundlikkuse aste 1

(1 kolme või enama korteriga elamu). Tegevused tundlikkuse astmega 1 on planeeritaval alal

lubatud (alus „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise

otsuse tegemine“ Päästeamet, ohutusjärelevalve osakond).

16. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1:2002

Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.

15/15

Viljandis kinnistu Riia mnt 14 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-12-22

Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid:

• Üldkasutatavalt maa-alalt kruntide territooriumile ja hoonetesse pääsud ning parklad

projekteerida võimalikult avatuna, hästi jälgitavana;

• Parkimisalad ja sissepääsud projekteerida välisvalgustusega;

• Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel;

• Üldkasutataval maa-alal kasutada vastupidavaid, süttimatuid ja kuritegevusele

mittekutsuvaid konstruktsioone ja ehitusmaterjale;

• Tagada keskkonna korrashoid.

17. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Planeeringuala kinnistute omanikel on võimalus planeeritud maakasutuse ja ehitusõiguse

realiseerimiseks detailplaneeringus sätestatud tingimustel ajal, mil neil tekib selleks tahe.

Planeeringu elluviimisega ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele.

Koostas

Kalle Kadalipp

Volitatud arhitekt 7, kutsetunnistus 166917