Koostöökokkulepe

2022-K028 Transpordiamet - Viaduktide ja ökoduktide projektijuhtimine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LEMBI TREUMUTH PNOEE-48210225716 2022-05-20 12:23:06

VAHUR LOO PNOEE-38212260321 2022-05-20 12:28:11

KÄRT PEETRIMÄE 48709244211 2022-05-20 12:43:14

ANVAR SALOMETS PNOEE-38302204931 2022-05-23 14:09:16

KAIDO PADAR PNOEE-37107142747 2022-05-24 11:58:36

2022-K028 Transpordiamet - Viaduktide ja ökoduktide projektijuhtimine.pdf

1

KOOSTÖÖLEPING

Projektijuhtimise teostamiseks

Transpordiamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn, Eesti

Vabariik, mida esindab Transpordiameti peadirektor Kaido Padar,

OÜ Rail Baltic Estonia, registrikood 12734109, asukohaga Endla 16, 10142 Tallinn, Eesti

Vabariik, mida esindab juhatuse liige Anvar Salomets,

võttes arvesse, et:

(i) Vastavalt Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning RBE vahel

25.10.2016 sõlmitud lepingule nr 24.5-6/16-040 (edaspidi: Teostuskokkulepe) on

Eesti Vabariigi territooriumil paiknevate Rail Baltica raudteed ületavate

maanteeviaduktide ehitamise hankimine ning vastavate hankelepingute täitmise

tagamine RBE ülesanne;

(ii) Transpordiamet on asutatud eesmärgiga täita avalikku ülesannet, milleks on

riigteede omaniku ülesannete täitmine;

(iii) Pooled on ülalnimetatud ülesannete täitmisel avaliku sektori hankijad, kes saavad

riigihangete seaduse § 12 lg 7 alusel sõlmida koostöölepingu omavahelise koostöö

aluste või selle elluviimise tingimuste sätestamiseks eesmärgiga tagada, et pooled

osutavad oma ülesandeks olevaid ülalnimetatud avalikke teenuseid ühiste

eesmärkide täitmiseks, milleks on Rail Baltica rajamisest tingitud riigiteede

viaduktide ehitamine;

(iv) Pooltel puuduvad koostöö tegemiseks rahalised huvid ning koostöö abil täidetakse

mõlema poole avalikke ülesandeid ühiste eesmärkide saavutamiseks;

(v) koostöö tegemisel lähtutakse ükses avaliku huviga seotud kaalutlustest ning RHS §

12 lg 7 eeldused on täidetud;

(vi) Teostuskokkulepe sätestab RBE tegevusele kindlad tingimused CEF rahastusleppe

nr INEA/CEF/TRAN/M2014/1045990 alusel finantseritavate tegevuste

elluviimisele sh osaliselt Lepingu objektiks olevate tegevuste elluviimisele. RBE

rahastab Rail Balticu rajamisega seonduvaid töid Innovatsiooni ja Võrkude

Rakendusameti (Innovation and Networks Executive Agency/INEA), RB Rail AS,

Eesti Vabariigi Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Läti

Transpordiministeeriumi ning Leedu Transpordi ja

Kommunikatsiooniministeeriumi vahel sõlmitud CEF rahastusleppe nr

INEA/CEF/TRAN/M2014/1045990 (Grant Agreement, edaspidi: GA) vahenditest

ning on kohustatud eelmainitud lepet Teostuskokkuleppe alusel hangete

läbiviimisel ja hankelepingute täitmisel järgima. Täiendavate finantseerimisallikate

lisandumisel kohustuvad pooled juhinduma vastavates täiendavatest või muutunud

nõuetest sh seoses sisekulude finantseerimisega. Tingimuste muutumisel sõlmivad

Pooled vastava lepingu muudatuse kokkuleppe. Samuti on RBE Rail Balticu

rajamisega seonduvate tööde finantseerimisel kohustatud järgima RB Rail AS, Eesti

Vabariigi Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Läti

Transpordiministeeriumi ja Leedu Transpordi ja Kommunikatsiooniministeeriumi

vahel sõlmitud finantseeringu jaotamise kokkuleppes (Inter-Beneficiary

Agreement, edaspidi: IBA) kajastatud nõudeid,

sõlmivad pooled koostöölepingu (edaspidi: Leping) alljärgnevatel tingimustel.

2

1. LEPINGU ESE

1.1. Kokkuleppe esemeks on RBE poolt sõlmitavate Lisas 1 toodud Eesti Vabariigi

territooriumil paiknevate Rail Baltica raudteed ületavate maanteeviaduktide ja

raudteetrassi aluse ehitamise hankelepingute projektijuhtimise ülesannete täitmine

Transpordiameti ja RBE poolt.

1.2. Transpordiameti täpsemad ülesanded viaduktide ehitamise projekti juhtimisel on:

1.2.1. Käesoleva koostöökokkuleppe Lisas 1 olevate liiklussõlmede ehitustööde ja

omanikujärelevalvetööde riigihangete ettevalmistamises osalemine;

1.2.2. Käesoleva koostöökokkuleppe Lisas 1 olevate liiklussõlmede ehitustööde ja

omanikujärelevalvetööde tellijapoolne projektijuhtimine.

1.3. RBE täpsemad ülesanded raudteetrassi aluse ehituse projekti juhtimisel on:

1.3.1. Käesoleva koostöökokkuleppe Lisas 1 olevatele ehitusobjektidele

ehitustööde ja omanikujärelevalvetööde riigihangete korraldamine;

1.3.2. Käesoleva koostöökokkuleppe Lisas 1 olevate raudteetrassi lõikude

aluseehitustööde ja omanikujärelevalvetööde tellijapoolne projektijuhtimine.

2. TRANSPORDIAMETI SISEKULUDE FINANTSEERIMINE

2.1. RBE kohustub finantseerima Transpordiameti poolt Lepingu täitmiseks, st

projektide kontrollimiseks ja kooskõlastamiseks, riigihangete ettevalmistamiseks ja

hankelepingute täitmise järelevalve teostamiseks kantud sisemisi kulutusi (maksma

Toetust) lähtudes GA-s sätestatud kulutuste abikõlblikkuse tingimusest (II.19, II.20).

2.2. RBE annab Transpordiametile Lepingu täitmiseks Toetust Teostuskokkuleppe

alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt RBE-le antud toetusest.

2.3. RBE juhindub Toetuse väljamaksmisel IBA-s (2.6, 2.7) ja/või GA-s (II.23, II.24)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suhtes sätestatud vastavatest

alustest, sh on RBE-l õigus keelduda Toetuse väljamaksmisest või esitada muid

Toetuse väljamaksmisega seonduvaid või väljamaksmisest tulenevaid nõudeid IBA-

s (2.8, 3) ja/või GA-s (II.26, II.27) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

suhtes sätestatud vastavatest alustest tulenevalt.

2.4. RBE-l on igal ajahetkel õigus kontrollida Transpordiameti poolt esitatud aruandluse

vastavust kuludokumentidele, Toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

vastavust, Toetuse kasutamise sihipärasust ja saada Transpordiametilt täiendavat

informatsiooni Lepingu täitmisega seonduva tegevuse kohta.

2.5. RBE-l on õigus nõuda Transpordiametilt Lepingu tingimustele mittevastaval

otstarbel kasutatud Toetuse summa tagastamist või nõuda Transpordiametilt tagasi

hiljemalt Lepingu kehtivuse viimase kalendrikuu lõpuks sihtotstarbeliselt

kasutamata jäänud Toetuse summa või vähendada Lepingu tingimustele

mittevastaval otstarbel kasutatud Toetuse summa võrra järgnevatel

aruandlusperioodidel maksmisele kuuluvat Toetust.

2.6. RBE maksab Transpordiametile CEF toetuse ja riikliku kaasfinantseerimise

kvartaalselt esitatud maksetaotluse alusel.

2.7. Aruandlusperioodiks on üks kvartal.

2.8. Transpordiamet esitab RBE-le aruandlusperioodi aruande ja järgmise

aruandlusperioodi finantsprognoosi 5 kalendripäeva jooksul pärast eelmise

aruandlusperioodi lõppu Lepingu Lisas 4 esitatud vormil digitaalselt allkirjastatuna.

2.9. Kvartaalse ettemakse tegemisel võetakse arvesse eelmise aruandeperioodi

ettemaksuna makstud Toetuse kasutamata osa, mille võrra vähendatakse uuel

aruandeperioodil väljamaksmisele kuuluvat summat.

2.10. RBE maksab Transpordiametile välja Toetuse 40 päeva jooksul arvates eelmise

aruandlusperioodi aruande ja järgmise aruandlusperioodi finantsprognoosi

saamisest.

3

2.11. Transpordiamet esitab RBE-le aruandlusperioodile järgneva kuu 5. kuupäevaks

teatise kvartali kulude kohta, näidates, millistel kontodel on raamatupidamises

tehinguid kajastatud.

2.12. Transpordiamet kohustub säilitama Lepingu alusel Toetust saavate kulude tekkimist

tõendavaid dokumente mitte vähem kui 5 aastat Lepingu alusel teostavate tegevuste

lõppemisest, kui GA või IBA ei sätesta pikemat säilitamistähtaega.

2.13. Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu

toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, muuhulgas arved,

saatelehed, tööde vastuvõtu aktid, hankelepingud jms.

3. FORCE MAJEURE

3.1. Käesolevast Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või täitmisega viivitamist

ei loeta Lepingu tingimuste rikkumiseks, kui need tulenevad sõjast või sõjaohust,

mässust või rahvarahutustest, posti või vastavate ametkondade poolt aktsepteeritud

häiretest, loodusõnnetusest, tulekahjudest, streikidest, blokaadidest või boikottidest.

Sel juhul rakendatakse Force Majeure üldtunnustatud põhimõtteid.

4. LÕPPSÄTTED

4.1. Pooled kohustuvad teavitama üksteist asjaoludest, mis takistavad Lepingust

tulenevate kohustuste täitmist, koheselt vastava asjaolu ilmnemisel.

4.2. Riigihangete vaidlustamisega seotud kulud kannab pool, kelle tegevusest või

tegevusetusest vaidlustuse põhjus tulenes.

4.3. Poolte kontaktisikud:

4.3.1. Transpordiameti kontaktisik: Viktor Kisseljov; e-post

[email protected]; tel +372 5304 0065;

4.3.2. RBE kontaktisik: Vahur Loo; e-post [email protected]; tel +372 5302 9530;

4.4. Lepingu muudatused, sealhulgas täiendused ja parandused, vormistatakse kirjalikult

ning jõustuvad allakirjutamise hetkest, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kirjalikult

kokkulepitust erinevat poolte käitumist ega suulisi avaldusi ei loeta lepingu

muutmiseks.

4.5. Lepingu lisad on konfidentsiaalsed ning avalikustatakse osaliselt või täies ulatuses

poolte või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekul.

4.6. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada

Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

õigusaktidele.

4.7. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad pooled Eesti

Vabariigi vastavatest õigusaktidest.

4.7.1. Lepingule on lisatud järgmised lisad:

4.7.2. Lisa 1 – Raudteetrassi ehituslõikude ja liiklussõlmede nimekiri

4.7.3. Lisa 2 – CEF rahastuslepe (Grant Agreement);

4.7.4. Lisa 3.1 – Väljavõte Inter-Beneficiary Agreementist;

4.7.5. Lisa 3.2 – Inter-Beneficiary Agreement Muudatus 1;

4.7.6. Lisa 4 – Aruandlusvorm.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Anvar Salomets Kaido Padar

juhatuse esimees peadirektor

Lisa 1. LS nimekiri ja ajakava.xlsx

Lisa 2. CEF rahastuslepe (Grant Agreement).docx

CEF üldine näidisleping: 31. juuli 2014

Innovatsiooni ja Võrgustike Täitevasutus (INEA)

Osakond C – Euroopa ühendamise rahastu (CEF)

TOETUSLEPING
EUROOPA ÜHENDAMISE RAHASTU (CEF) TRANSPORDISEKTORI LEPINGUNR INEA/CEF/TRAN/M2014/1045990 ALUSEL
Innovatsiooni ja Võrgustike Täitevasutus (INEA) („asutus“), tegutsedes Euroopa Komisjoni („Komisjon“) delegeeritud volituste alusel, mida esindab käesoleva lepingu allkirjastamise eesmärgil asutuse direktor Dirk Beckers,

ühelt poolt,

ja

1. RB Rail AS (RB Rail) kapitaliühing registrinr 40103845025 Gogola tn 3
LV-1050 Riia
Läti
KMKR nr LV40103845025,

edaspidi nimetatud „koordinaator“, mida esindab käesoleva lepingu allkirjastamise eesmärgil [...]

ja teised järgnevad soodustatud isikud:

2. Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM – EE) – asutatud Eestis
3. Läti Vabariigi transpordiministeerium (TrM – LV) – asutatud Lätis
4. Leedu Vabariigi transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium (TrKM – LT) – asutatud Leedus
mida esindab lisas IV sisalduvate mandaatide alusel käesoleva lepingu allkirjastamiseks nõuetekohaselt koordinaator,

edaspidi käesoleva lepingu tähenduses, kui mõnda sätet kohaldatakse ilma koordinaatorit ja teist soodustatud isikut eristamata, koos nimetatud kui „soodustatud isikud“ ja eraldi kui „soodustatud isik“,

teiselt poolt,

ON LEPPINUD KOKKU

eritingimustes (edaspidi nimetatud „eritingimused“) ja järgnevates lisades:

Lisa I Meetme kirjeldus
Lisa II Üldtingimused (edaspidi nimetatud „üldtingimused“) Lisa III Meetme hinnanguline eelarve
Lisa IV Teiste soodustatud isikute poolt koordinaatorile antud mandaadid
Lisa V Lõpparuande näidis
Lisa VI Raamatupidamisaruande(-nete) näidis
Lisa VII Raamatupidamisaruande sertifikaadi näidispädevus

millised vormid on käesoleva lepingu, edaspidi nimetatud „leping“, lahutamatuks osaks.

Eritingimustes sätestatud tingimused on lisades sätestatud tingimuste ees ülimuslikud.

Lisas II „Üldtingimused“ sätestatud tingimused on teistes lisades sätestatud tingimuste ees ülimuslikud.

ERITINGIMUSED
SISUKORD
ARTIKKEL 1 – LEPINGU OBJEKT
ARTIKKEL 2 – LEPINGU JÕUSTUMINE JA MEETME KESTUS
ARTIKKEL 3 – TOETUSE MAKSIMUMSUMMA JA VORM
ARTIKKEL 4 – LISASÄTTED ARUANDLUSE, MAKSETE JA MAKSEKORRALDUSTE KOHTA
ARTIKKEL 5 – PANGAKONTO MAKSETE TEGEMISEKS
ARTIKKEL 6 – POOLTE VASTUTAV TÖÖTLEJA JA KONTAKTANDMED
ARTIKKEL 7 – SOODUSTATUD ISIKUTEGA SEOTUD ÜKSUSED
ARTIKKEL 8 – SOODUSTATUD ISIKUTE NIMETATUD RAKENDUSORGANID
ARTIKKEL 9 – ÜHELE SOODUSTATUD ISIKULE MÕELDUD TOETUS
ARTIKKEL 10 – LISASÄTTED SOODUSTATUD ISIKU TAVAPÄRASTE KULUARVESTUSTAVADE PÕHJAL DEKLAREERITUD KULUDE HÜVITAMISE KOHTA
ARTIKKEL 11 – LISASÄTTED TULEMITE (SEALHULGAS INTELLEKTUAAL- JA OMANDIÕIGUSTE) KASUTAMISE KOHTA
ARTIKKEL 12 – ETTEVÕTTESISESE KOOSTÖÖLEPINGU SÕLMIMISE KOHUSTUS
ARTIKKEL 13 – KASUMI MITTESAAMISE PÕHIMÕTTE KOHALDAMATUS
ARTIKKEL 14 – KÄIBEMAKSU ABIKÕLBMATUS
ARTIKKEL 15 – ERISÄTTED ABIKÕLBLIKE KULUDE KOHTA
ARTIKKEL 16 – RAAMATUPIDAMISARUANNETE KOHTA TÕENDITE ESITAMISE KOHUSTUSEST LOOBUMINE
ARTIKKEL 17 – RAHALINE TOETUS KOLMANDATELE ISIKUTELE
ARTIKKEL 18 – MEETME ÜLESANNETE RAKENDAMINE RAHASTUST MITTESAAVATE EUROOPA LIIDUS ASUVATE SOODUSTATUD ISIKUTE POOLT
ARTIKKEL 19 – VAIDLUSTE LAHENDAMINE EUROOPA LIIDUS MITTEASUVATE SOODUSTATUD ISIKUTEGA
ARTIKKEL 20 – RAHVUSVAHELISTEST ORGANISATSIOONIDEST SOODUSTATUD ISIKUD
ARTIKKEL 21 – ÜHINE JA INDIVIDUAALNE RAHALINE VASTUTUS TAGASINÕUDMISTE EEST

ARTIKKEL 1 – LEPINGU OBJEKT
Komisjon on otsustanud anda meetmele pealkirjaga „1435 mm standardse rööpmelaiusega raudteeliini rajamine Rail Baltic/Rail Baltica (RB) koridoris läbi Eesti, Läti ja Leedu“ („meede“), meetme number 2014-EU-TMC-0560-M, nagu on kirjeldatud lisas 1, toetust eritingimustes, üldtingimustes ja teistes lepingu lisades sätestatud tingimustel.
Soodustatud isikud võtavad lepingu allkirjastamisega toetuse omal vastutusel vastu ja nõustuvad meedet rakendama.
ARTIKKEL 2 – LEPINGU JÕUSTUMINE JA MEETME KESTUS
2.1 Leping jõustub selle allkirjastamise kuupäeval viimase poole poolt.
2.2 Meede kestab alates 01.03.2015 („alguskuupäev“) kuni 31.12.2020 („lõpetamiskuupäev“).
ARTIKKEL 3 – TOETUSE MAKSIMUMSUMMA JA VORM
Meetme toetuse maksimumsummaks on 442 230 615 eurot.
Toetus antakse järgmises vormis:
(a) meetme abikõlblike kulude hüvitamine („abikõlblike kulude hüvitamine“), mis on hinnanguliselt 540 427 656 eurot, järgmistel tingimustel:
(a1) järgmiste tegevuste otseste kulude abikõlblikest kuludest 81% hüvitamine: 25. tegevus, 26. tegevus, 27. tegevus, 28. tegevus, 29. tegevus, 30. tegevus, 31. tegevus, 32. tegevus, 33. tegevus, 37. tegevus, 38. tegevus, mis on:
(i) tegelikult kantud („tegelike kulude hüvitamine“);
(ii) ühikukulude hüvitamine: ei ole kohaldatav;
(iii) ühekordsete kulude hüvitamine: ei ole kohaldatav;
(iv) kindlasummaliste kulude hüvitamine: ei ole kohaldatav;
(v) personalikulude puhul deklareeritud soodustatud isiku tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt arvutatud ühikusumma põhjal („soodustatud isiku tavapäraste kuluarvestustavade põhjal deklareeritud kulude hüvitamine“);
(a2) järgmiste tegevuste otseste kulude abikõlblikest kuludest 85% hüvitamine: 1. tegevus, 2. tegevus, 3. tegevus, 4. tegevus, 5. tegevus, 6. tegevus, 7. tegevus, 8. tegevus, 9. tegevus, 10. tegevus, 11. tegevus, 12. tegevus, 13. tegevus, 14. tegevus, 15. Tegevus, 16. tegevus, 17. tegevus, 18. tegevus, 19. tegevus, 20. tegevus, 21. tegevus, 22. tegevus, 23. tegevus, 24. tegevus, 34. tegevus, 35. tegevus, 36. tegevus, 39. tegevus, 40. tegevus, 41. tegevus, mis on:
(i) tegelikult kantud („tegelike kulude hüvitamine“);
(ii) ühikukulude hüvitamine: ei ole kohaldatav;
(iii) ühekordsete kulude hüvitamine: ei ole kohaldatav;

(iv) kindlasummaliste kulude hüvitamine: ei ole kohaldatav;
(v) personalikulude puhul deklareeritud soodustatud isiku tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt arvutatud ühikusumma põhjal („soodustatud isiku tavapäraste kuluarvestustavade põhjal deklareeritud kulude hüvitamine“);
(b) ühiku sissemakse: ei ole kohaldatav;
(c) ühekordse summa sissemakse: ei ole kohaldatav;
(c) kindlasummaline sissemakse: ei ole kohaldatav.
ARTIKKEL 4 – LISASÄTTED ARUANDLUSE, MAKSETE JA MAKSEKORRALDUSTE KOHTA
4.1 Aruandeperioodid ja maksed
Lisaks artiklites II.23 ja II.24 sätestatule kohaldatakse järgmisi aruandluse ja maksetega seotud korraldusi:
4.1.1 Aruandeperioodid
Meede on jaotatud järgmisteks aruandeperioodideks:
• 1. aruandeperiood meetme alguskuupäevast kuni 31. detsembrini 2015;
• 2. aruandeperiood 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;
• 3. aruandeperiood 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;
• 4. aruandeperiood 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018;
• 5. aruandeperiood 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019;
• viimane aruandeperiood 1. jaanuarist 2020 kuni meetme lõpetamiskuupäevani.
4.1.2 Maksed
Kooskõlas artikliga II.24.1.2 teeb asutus lepingu jõustumisel koordinaatorile esimese eelmakse summas 50% CEFi maksimaalsest makse esimesest iga-aastasest osamaksest, nagu on näidatud lisas III.
Kooskõlas artikliga II.23.1.2 võib koordinaator esitada iga aruandeperioodi, välja arvatud viimase aruandeperioodi, lõpus täiendava eelmakse taotluse. Täiendav eelmakse arvutatakse 50% kumulatiivse rahastamisvajaduse põhjal ja kooskõlas artikliga II.24.1.3. Asutus teeb koordinaatorile täiendava eelmakse kooskõlas artikliga II.24.1.3.
Kooskõlas artikliga II.23.2.1 esitab koordinaator vähemalt iga kahe aruandeperioodi järel aruandeperioodi lõpus vahemakse taotluse. Asutus teeb koordinaatorile vahemakse kooskõlas artikliga II.24.2.
Kooskõlas artikliga II.23.2.2. esitab koordinaator viimase aruandeperioodi lõpus lõppmakse tasumise taotluse. Asutus tasub lõppmakse koordinaatorile kooskõlas artikliga II.24.3.

4.1.3 Eelmaksete ja vahemaksete ülemmäär
Eelmaksete ja vahemaksete kogusumma ei tohi olla suurem kui 80% artiklis 3 sätestatud maksimaalsest toetussummast.
4.2 Maksete tähtaeg
Asutuse poolt vahemakse(te) ja lõppmakse tasumise tähtajaks on 90 päeva.
4.3 Maksetaotluste, aruannete ja raamatupidamisaruannete keel ja esitamisviisid
Kõik maksetaotlused, aruanded ja raamatupidamisaruanded tuleb esitada inglise keeles.
Artiklis II.23.1 nimetatud meetme staatuse aruanne tuleb esitada TEN-Tee kaudu.
Muud dokumendid või, kui see on kohaldatav, paberkandjal allkirjastatud originaalide skaneeritud koopiad ja elektroonilised failid tuleb saata e-posti teel artiklis 6.2 märgitud aadressile.
ARTIKKEL 5 – PANGAKONTO MAKSETE TEGEMISEKS
Kõik maksed tuleb teha koordinaatori alljärgnevalt nimetatud pangakontole:
Panga nimi: Nordea Bank AB Latvijas filiale
Filiaali aadress: Kr. Valdemara tn 62, 1013 Riia, Läti
Konto omaniku täpne nimetus: RB Rail AS – koordinaatori konto
Täielik kontonumber (koos pangakoodidega): LV53NDEA0000084619682
BIC-kood: NDEALV2X
ARTIKKEL 6 – POOLTE VASTUTAV TÖÖTLEJA JA KONTAKTANDMED
6.1 Vastutav töötleja
Artikli II.6 kohaselt vastutava töötlejana tegutsevaks isikuks on asutuse direktor.
6.2 Asutuse kontaktandmed
Asutusele posti või e-posti kaudu edastatavad mistahes teated tuleb saata järgmisele aadressile:
Innovatsiooni ja Võrgustike Täitevasutus (INEA)
Osakond C – Euroopa ühendamise rahastu (CEF)
Üksus C1 Transport
8-1049 Brüssel
Faks: +32(0) 2297 3727

E-posti aadressid:
Üldine suhtlus: [email protected]
Maksetaotluste, aruannete (välja arvatud MSAd) ja raamatupidamisaruannete esitamine: [email protected]
Asutusele tähitud posti, kullerteenuse või isiklikult üleandmise teel edastatavad mistahes teated tuleb saata järgmisele aadressile:
Innovatsiooni ja Võrgustike Täitevasutus (INEA)
Avenue du Bourget, 1
B-1140 Brüssel (Evere)
TEN-Tee juurde pääseb järgmiselt aadressilt: https://webgate.ec.europa.eu/tentec/
6.3 Soodustatud isikute kontaktandmed
Asutuse poolt soodustatud isikutele edastatavad mistahes teated tuleb saata järgmistele aadressidele:
RB Rail AS-le:
Caune Arturs
Projektijuht-koordinaator
Gogola tn 3, LV-1050 Riia, Läti
E-posti aadress: [email protected]
ARTIKKEL 7 – SOODUSTATUD ISIKUTEGA SEOTUD ÜKSUSED
Ei ole kohaldatav.
ARTIKKEL 8 – SOODUSTATUD ISIKUTE NIMETATUD RAKENDUSORGANID
Käesoleva lepingu tähenduses loetakse rakendusorganiteks järgmised üksused:
• Eesti Tehnilise Järelevalve Amet, nimetanud MKM – EE;
• Rail Baltic Estonia OÜ, nimetanud MKM – EE;
• SIA Eiropas dzelzceĮa līnijas, nimetanud TrM – LV;
• AB Lietuvos geležinkeliai, nimetanud TrKM – LT;
• UAB Rail Baltica statyba, nimetanud TrKM – LT.
ARTIKKEL 9 – ÜHELE SOODUSTATUD ISIKULE MÕELDUD TOETUS
Ei ole kohaldatav.
ARTIKKEL 10 – LISASÄTTED SOODUSTATUD ISIKU TAVAPÄRASTE KULUARVESTUSTAVADE PÕHJAL DEKLAREERITUD KULUDE HÜVITAMISE KOHTA
Ei ole kohaldatav.

ARTIKKEL 11 – LISASÄTTED TULEMITE (SEALHULGAS INTELLEKTUAAL- JA OMANDIÕIGUSTE) KASUTAMISE KOHTA
Lisaks artikli II.8.3 sätetele tagavad soodustatud isikud, et asutusel on õigus:
• koostada meetme tulemitest kokkuvõte ja kokkuvõtet levitada;
• teha meetme tulemite osast (nt audio- või videofailidest) väljavõte, jagada neid osadeks või kombineerida neid.
ARTIKKEL 12 – ETTEVÕTTESISESE KOOSTÖÖLEPINGU SÕLMIMISE KOHUSTUS
Ei ole kohaldatav.
ARTIKKEL 13 – KASUMI MITTESAAMISE PÕHIMÕTTE KOHALDAMATUS
Ei ole kohaldatav.
ARTIKKEL 14 – KÄIBEMAKSU ABIKÕLBMATUS
Ei ole kohaldatav.
ARTIKKEL 15 – ERISÄTTED ABIKÕLBLIKE KULUDE KOHTA
Artikli II.19.4 punkti (l) kitsendusena võivad järgmised kulud olla abikõlblikud:
(i) täisehitamata ja tähisehitatud maa ostukulud kuni 10% ulatuses meetme abikõlblikest kogukuludest;
(ii) mahajäetud kruntide ostukulud ja hooneid sisaldavate varasemalt tööstuslikult kasutatud kruntide ostukulud kuni 15% ulatuses meetme abikõlblikest kogukuludest.
ARTIKKEL 16 – RAAMATUPIDAMISARUANNETE KOHTA TÕENDITE ESITAMISE KOHUSTUSEST LOOBUMINE
Ei ole kohaldatav.
ARTIKKEL 17 – RAHALINE TOETUS KOLMANDATELE ISIKUTELE
Artikkel II.11 ei ole kohaldatav.
ARTIKKEL 18 – MEETME ÜLESANNETE RAKENDAMINE RAHASTUST MITTESAAVATE EUROOPA LIIDUS ASUVATE SOODUSTATUD ISIKUTE POOLT
Ei ole kohaldatav.
ARTIKKEL 19 – VAIDLUSTE LAHENDAMINE EUROOPA LIIDUS MITTEASUVATE SOODUSTATUD ISIKUTEGA
Ei ole kohaldatav.

ARTIKKEL 20 – RAHVUSVAHELISTEST ORGANISATSIOONIDEST SOODUSTATUD ISIKUD
Ei ole kohaldatav.
ARTIKKEL 21 – ÜHINE JA INDIVIDUAALNE RAHALINE VASTUTUS TAGASINÕUDMISTE EEST
Ei ole kohaldatav.

ALLAKIRJAD
Koordinaatori nimel Asutuse nimel
[allkiri] [allkiri]
Baiba Anda Rubesa Dirk Beckers
Allkirjastatud Riias Allkirjastatud Brüsselis
12.11.2015 19.11.2015
Kahes eksemplaris inglise keeles

LISA I
MEETME KIRJELDUS
ARTIKKEL I.1 – TEN-T VÕRGU RAKENDAMINE
Meede aitab kaasa järgmise rakendamisele:
• põhivõrk
◦ koridor(id): Põhjameri-Läänemeri
◦ põhivõrgu koridori(de) eelnevalt kindlaksmääratud lõik(-gud):
◦ Tallinn-Riia-Kaunas-Varssavi
ARTIKKEL I.2 – MEETME ASUKOHT
I.2.1 Liikmesriik(-gid): Eesti, Läti, Leedu
I.2.2 Piirkon(na)d (NUTS2 nomenklatuuri kohaselt): Läti (LV00), Leedu (LT00), Eesti (EE00)
I.2.3 Kolmas(-ndad) riik(-gid): ei ole kohaldatav
ARTIKKEL I.3 – MEETME ULATUS JA EESMÄRGID
Meede on osa kolme Balti riiki mööda Põhjamere-Läänemere koridori Kesk-Euroopaga ühendavast eelnevalt kindlaksmääratud piiriülesest „Rail Baltic/Rail Baltica“ projektist. „Rail Baltic/Rail Baltica“ (Tallinna-Riia-Kaunase-Varssavi telje) globaalse projekti eesmärgiks on töötada alates 2015. aastast välja uus ELi rööpmelaiusega kaherajaline elektrifitseeritud raudteeliin, et elimineerida rööpmelaiuse erinevustest (1520 mm vs EL 1435 mm) tulenev tehniline kitsaskoht vastavalt taristu KTK liikluskoodeksite P2/F1 nõuetele.
Globaalse projekti teise etapina hõlmab meede tehnilisi projekte, hindamisi ja uuringuid, maa omandamist, projekti rakendamise tugimeetmeid, eeltöid, järelevalvet, kommunikatsiooni ja avalike suhetega seotud ülesandeid.
Selle meetme eesmärgiks on viia ellu kõik raudteeliini ehitustööde alustamiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused (näiteks tehnilised projektid, ehitusluba, maa omandamine jne) ja I etapi ehitustööd (ettevalmistavad ehitustööd, raudteeliini ja raudteeliinil eelnevalt valitud lõikudesse tsiviilehitiste rajamisega alustamine) ja valmistuda ette raudteeliini peamisteks ehitusetappideks. Meetme tegevused toimuvad erinevates kohtades Eestis, Lätis keskmises lõigus ja Riia piirkonnas ning Leedus Kaunase (RRT)-Panevėžysi-Leedu/Läti riigipiiri lõigus.
Selle meetme peamisteks eesmärkideks on:
- rööbastee ja raudteega seotud konstruktsioonide tehnilise projekti ettevalmistamine täielikult kooskõlas kokkulepitud taristu KTK liikluskoodeksitega P2/F1 (reisijateveo arvutuslik kiirus kuni 240 km/h ja kaubaveo arvutuslik kiirus kuni 120 km/h, telje koormus 22,5 t ja kaubarongi pikkus 740–1050 m) ja asjakohaste ELi ja siseriiklike õigusaktidega;
- projektide tehniline konsultatsioon seoses tehniliste nõuetega;

- raudteemarsruudiga seotud uuringute teostamine projekti eduka rakendamise tagamiseks;
- mööda planeeritud RB marsruuti maa omandamise tegevuste planeerimine ja maa omandamine (I etapp);
- uue raudteeliini ehitamine Tallinn-EE/LV piirile, I etapp – mulle ja kaldel raudteeülesõidukohad, raudtee pealisehitise eeltööde lõpuleviimiseks;
- Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide, Riia keskraudtee ristmiku ja sellega seotud tsiviilehitiste ning Riia rahvusvahelise lennujaama RB reisijaama tsiviilehitiste ja ristmiku ehitamine raudtee pealisehitise eeltööde lõpuleviimiseks; Riia keskjaama ja Riia rahvusvahelise lennujaama vahelise raudteeühenduse ehitamine (I etapp – tööd);
- uue raudteeliini lõigu ehitamine marsruudil Kaunas (RRT)-Panevėžys-Leedu/Läti riigipiir (I etapp, umbes 3 km üherajaline rööbastee);
- sideplaani rakendamine sidusrühmade ja avalikkuse projekti edenemisega kursis hoidmiseks;
- tööde järelevalve tagamaks, et ehitustööd vastavad tehnilisele projektile;
- Põhjamere-Balti põhivõrgustiku rakendamisse ja ELi siseturu arendamisse panustamine.
Meetmele ELi rahastuse andmise eeltingimuseks on ELi keskkonnaõiguse täitmine, eelkõige direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta, direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta sätete, direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, sätete täitmine. Enne füüsilise sekkumise algust peavad pädevad asutused viima kooskõlas riikliku õigusega ja vastavalt asjakohaste ELi õigusaktide nõuetele läbi ja kinnitama nõuetekohaselt kohustuslikud hindamised. Kui vastavat teavet ei esitata või Komisjoni teenistused ei hinda seda positiivselt, võib asutus kooskõlas artiklitega II.15, II.16, II.24.5 ja II.25.4 finantsabi andmise peatada, seda vähendada, selle tagasi nõuda või lõpetada.
ARTIKKEL I.4 – TEGEVUSED
I.4.1 Tegevuste ajakava
Tegevuse number
Tegevuse nimetus
Soovituslik alguskuupäev
Soovituslik lõppkuupäev
Vahe-eesmärgi number
1
A1.1.1. Globaalse projekti uue CBA väljatöötamine mööda kogu raudteed (RBR)
01.06.2015
30.04.2017
1, 2
2
A1.1.2. Raudtee tegevuskava koostamine (RBR)
01.01.2017
31.12.2018
3, 4
3
A1.1.3. Äriplaani koostamine (RBR)
01.10.2015
31.12.2017
5, 6
4
A1.1.4. RB tööde hankimise kava uuring kõikides Balti riikides (RBR)
01.03.2015
31.12.2015
7, 8
5
A1.1.5. Süsteemidele ja alamsüsteemidele ühiste tehniliste standardite koostamine vastavalt KTKle ja tööprojekti etapile tehniliste kirjelduste koostamine (RBR)
01.05.2015
31.03.2016
9, 10

6
A1.1.6. Turundusplaan ja turu-uuringud, sh marsruudi tutvustamine (RBR)
01.01.2016
31.12.2020
11, 12
7
A1.2.1. Tehnilise projekti tehniline hindamine (EE)
01.07.2017
30.09.2018
13, 14
8
A1.2.2. Tooraine ja maavarade (liiv jne) varu tagamise uuring (EE)
01.01.2016
31.12.2017
15, 16
9
A1.2.3. Keskkonnaalaste leevendusmeetmete uuring (EE)
01.01.2016
31.12.2017
17, 18
10
A1.2.4. Planeeritud marsruudil asuvate asjakohaste piirkondade arheoloogilised uuringud (EE)
01.01.2016
31.12.2018
19, 20
11
A1.2.5. Tehniliste leevendusnõuete paketi ajakohastamine riikliku KSH/KMH tulemuste põhjal (EE)
01.01.2016
31.12.2018
21, 22
12
A1.2.6. Keskkonnamõju hindamise ajakohastamine (EE)
01.01.2016
31.12.2018
23, 24
13
A1.2.7. Hooldusdepoo tehniliste parameetrite ja funktsionaalsuste uuring ja detailplaneering (EE)
01.01.2017
31.12.2019
25, 26
14
A1.2.8. Vastavushindamine (tehniline valideerimine) (EE)
01.01.2017
31.12.2020
27, 28
15
A1.3.1. Maa omandamise kava väljatöötamine – keskmine lõik (LV)
01.01.2016
01.07.2017
29, 30
16
A1.3.2. Tehnilise projekti tehniline hindamine (LV)
01.07.2016
31.12.2018
31, 32
17
A2.2.1. Ülemiste ja Pärnu reisiterminali hoonete tööprojekt (EE)
01.01.2016
31.12.2018
33, 34, 35, 36
18
A2.2.2. Muuga TEN-T sadama kaubaterminali üksikasjalik ruumiline plaan, tööprojekt, CBA ja keskkonnauuringud (EE)
01.01.2016
31.12.2019
37, 38, 39
19
A2.2.3. Veeremi hooldusdepoo tööprojekt (EE)
01.01.2016
31.12.2018
40, 41, 42
20
A2.2.4. Kogu raudteeliini tööprojekt (sh ehitusload) (EE)
01.01.2016
30.09.2018
43, 44, 45
21
A2.3.1. Riia keskraudtee ristmiku, sellega seotud tsiviilehitiste ja hoonete tööprojekt (LV)
01.01.2016
31.12.2018
46, 47
22
A2.3.2. Riia rahvusvahelise lennujaama RB reisijaama tsiviilehitiste, hoonete ja ristmiku tööprojekt (LV)
01.01.2016
31.12.2018
48, 49

23
A2.3.3. Keskmises lõigus asuva raudteeliini tööprojekt (LV)
01.01.2016
31.12.2018
50, 51, 52
24
A2.4. 1. Kaunasest LT/LV piirini ehitatava uue raudteeliini tehniline projekt (LT)
18.05.2018
31.12.2020
53, 54
25
A3.2.1. Mulde ehitus, I etapp (EE)
01.01.2019
31.12.2020
55, 56, 57
26
A3.2.2. Kaldel raudteeülesõidukohtade ehitus – ökoduktid, elektrisüsteemi infrastruktuur, viaduktid ja sillad, I etapp (EE)
01.01.2019
31.12.2020
58, 59, 60
27
A3.2.3. Ülemiste ja Pärnu reisiterminali ehitustööd (EE)
01.01.2019
31.12.2020
61, 62, 63
28
A3.3.1. Riia keskraudtee ristmiku ja sellega seotud tsiviilehitiste ehitus (LV)
30.07.2018
31.12.2020
64, 65, 66
29
A3.3.2. Riia rahvusvahelise lennujaama RB reisijaama tsiviilehitiste ja ristmiku ehitus (LV)
31.05.2018
31.12.2020
67, 68, 69
30
A3.3.3. Raudteeliini keskmise lõigu alamlõigu ehitus: Riia keskjaamast Riia rahvusvahelise lennujaamani, I etapp (LV)
31.08.2018
31.12.2020
70, 71, 72
31
A3.4.1. Kaunas (RRT)-Panevėžys-LT/LV riigipiiri lõigu ehitus, I etapp (LT)
30.11.2019
31.12.2020
73, 74, 75
32
A4.2.1. Maa omandamine, I etapp (EE)
01.01.2016
31.12.2018
76
33
A4.3.1. Maa omandamine, I etapp (LV)
01.10.2016
31.12.2019
77
34
A5.1.1. Projekti rakendamise tugimeetmed (RBR)
01.03.2015
31.12.2020
80
35
A5.2.1. Projekti rakendamise tugimeetmed (EE)
01.08.2015
31.12.2020
80
36
A5.3.1. Projekti rakendamise tugimeetmed (LV)
01.08.2015
31.12.2020
80
37
A6.2.1. Ehitustööde järelevalve (EE)
01.01.2019
31.12.2020
78, 79
38
A6.3.1. Omanikujärelevalve (LV)
01.09.2018
31.12.2020
81, 82
39
A7.1.1. Avalikkusega suhtlemine ja avalike suhete kava (RBR)
01.10.2015
31.12.2020
83
40
A7.2.1. Avalikkusega suhtlemine ja avalike suhete kava (EE)
01.01.2016
31.12.2020
84
41
A7.3.1. Avalikkusega suhtlemine ja avalike suhete kava (LV)
01.01.2016
31.12.2020
84

I.4.2 Tegevuste kirjeldus
1. tegevus: A1.1.1. Globaalse projekti uue CBA väljatöötamine mööda kogu raudteed

jalgrattatunnelid või viaduktid. Ökoduktide arv on 25–30. Ümbersuunatud teede või uute juurdepääsuteede kogupikkus on umbes 75–85 km.
Tööde tulemuseks on mulde ehitamine, mis on kaldel raudteeülesõidukohtade ehitamise eelduseks. (Vastutav soodustatud isik: Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium)
26. tegevus: A1.2.2. Kaldel raudteeülesõidukohtade ehitus – ökoduktid, elektrisüsteemi infrastruktuur, viaduktid ja sillad, I etapp (EE)
Etappide kaupa teostatavate tööde kirjeldus on järgmine:
1) ehituspaiga ettevalmistamine, sh metsa mahavõtmine;
2) pealismulla eemaldamine ning aluspinnase kavandamine ja paksendamine, vajadusel aluspinnase tugevdamine ja/või asendamine;
3) kuivendusrajatiste ja truupide ehitus;
4) mulde ehitamine vajalikus ulatuses, sh täitematerjali kaevandamine, transport, paigaldamine ja paksendamine;
5) vundamendi ehitus;
6) ökoduktide, viaduktide ja sildade ehitus;
7) elektrisüsteemi infrastruktuur.
Tegevust rakendatakse riiklike sihtotstarbeliselt eraldatud summade kohaselt olemasoleva rahastuse põhjal kahes etapis. Esimese etapiga alustatakse käesoleva meetme raames 2018. aastaks lõpetada plaanitava tööprojekti põhjal. Globaalse projekti lõpuleviimiseks teostatavaid edasisi ehitustegevusi käsitletakse käesolevast meetmest väljaspool järgnevate taotluse all.
Tööde tulemusteks on kaldel raudteeülesõidukohtade nagu ökoduktide, elektrisüsteemi infrastruktuuri, viaduktide ja sildade ehitus. Tegevus on globaalse projekti raudtee pealisehitise ehitamise eelduseks. (Vastutav soodustatud isik: Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium)
27. tegevus: A1.2.3. Ülemiste ja Pärnu reisiterminali ehitustööd (EE)
Reisiterminali hoonete ja ala ehitustööd algavad pärast põhiprojekti valmimist. Reisiterminalid on reisijaamadeks ja olemasoleva raudteevõrgustiku ja planeeritud 1435 mm rööpmelaiusega raudteeliini ühenduspunktideks, mistõttu saab terminale kasutada enne uue raudteeliini valmimist.
Pärnu ja Ülemiste reisiterminali hoonete tarbeks on TEN-T projekti 2012-EE-27001-S raames kavandatud arhitektuurivõistlused ja ruumilised plaanid. Ehituse alamtegevused tuuakse välja reisiterminali hoonete tööprojektis. Ruumiliste plaanide abil on leitud hoonete täpsed asukohad ja üldised parameetrid. Pärnu terminali maksimaalne mahutavus on 1070 m2. Ülemiste terminali maksimaalne mahutavus on 2300 m2.
Ehitustööde tulemusteks on valminud Ülemiste ja Pärnu reisiterminali hooned. See tegevus on seotud eraldiseisva Ülemiste rongijaama ja Tallinna rahvusvahelise lennujaama vahelise trammiühenduse ehituse projektiga. Kaks peamist TEN-T sõlme ühendatakse omavahel ja integreeritakse täielikult linnatranspordisüsteemi.

LISA II ÜLDTINGIMUSED

SISUKORD

OSA A ÕIGUSNORMID JA HALDUSSÄTTED
II.1 SOODUSTATUD ISIKUTE ÜLDISED KOHUSTUSED JA ROLLID
II.2 POOLTEVAHELINE KOMMUNIKATSIOON
II.3 VASTUTUS KAHJU EEST
II.4 HUVIDE KONFLIKT
II.5 KONFIDENTSIAALSUS
II.6 ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE
II.7 LIIDU RAHASTAMISE NÄHTAVUS
II.8 OLEMASOLEVAD ÕIGUSED JA OMANDIÕIGUS NING TULEMITE KASUTAMINE (SEALHULGAS INTELLEKTUAAL- JA TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSED)
II.9 MEETME RAKENDAMISEKS VAJALIKE LEPINGUTE SÕLMIMINE
II.10 MEETME OSAKS OLEVATE ÜLESANNETE ALLHANKIMINE
II.11 RAHALINE TOETUS KOLMANDATELE ISIKUTELE
II.12 LEPINGULISAD
II.13 MAKSENÕUETE LOOVUTAMINE KOLMANDATELE ISIKUTELE
II.14 VÄÄRAMATU JÕUD
II.15 MEETME RAKENDAMISE PEATAMINE
II.16 LEPINGU LÕPETAMINE
II.17 HALDUSKARISTUSED JA RAHATRAHVID
II.18 KOHALDATAV SEADUS, VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA JÕUSTATAV OTSUS

OSA B FINANTSSÄTTED
II.19 ABIKÕLBLIKUD KULUD
II.20 DEKLAREERITUD SUMMADE TUVASTATAVUS JA KONTROLLITAVUS
II.21 SOODUSTATUD ISIKUTEGA SEOTUD ETTEVÕTETE JA SOODUSTATUD ISIKUTE NIMETATUD RAKENDUSORGANITE KULUDE ABIKÕLBLIKKUS
II.22 EELARVEVAHENDITE ÜMBERPAIGUTAMINE
II.23 TEHNILINE JA FINANTSARUANDLUS – MAKSETAOTLUSED JA TÄIENDAVAD DOKUMENDID
II.24 MAKSED JA MAKSEKORRALDUSED
II.25 TOETUSE LÕPPSUMMA MÄÄRATLEMINE
II.26 TAGASINÕUDMINE
II.27 KONTROLLID, AUDITID JA HINDAMINE

OSA A ÕIGUSNORMID JA HALDUSSÄTTED

ARTIKKEL II.1 SOODUSTATUD ISIKUTE ÜLDISED KOHUSTUSED JA ROLLID

II.1.1 Soodustatud isikute üldised kohustused ja roll

Soodustatud isikud:

(a) vastutavad ühiselt ja solidaarselt meetme teostamise eest kooskõlas lepingu tingimustega;

(b) vastutavad nendele EL, rahvusvahelise ja riikliku seaduse alusel ühiselt ja individuaalselt kohaldatavate mistahes juriidiliste kohustuste täitmise eest;

(c) teevad meetme nõuetekohaseks rakendamiseks asjakohaseid ettevõttesiseseid korraldusi, mis vastavad käesoleva lepingu sätetele; kui eritingimused seda sätestavad, peavad vastavaid korraldused olema soodustatud isikute vahel sõlmitud ettevõttesiseste koostöölepingute vormis.

II.1.2 Iga soodustatud isiku üldised kohustused ja roll

Soodustatud isik:

(a) teavitab koordinaatorit viivitamatult soodustatud isikule teadaolevast mistahes muutusest, mis võib tõenäoliselt mõjutada või põhjustada viivitust meetme rakendamises;

(b) teavitab koordinaatorit viivitamatult mistahes muutusest selle või selle sidusettevõtete juriidilises, rahalises, tehnilises, organisatsioonilises või omandiõiguse situatsioonis ning mistahes muutusest selle või selle sidusettevõtete nimes, aadressis või seaduslikus esindajas;

(c) esitab koordinaatorile õigeaegselt:

(i) aruannete, raamatupidamisaruannete ja teiste lepingus sätestatud dokumentide koostamiseks vajalikud andmed;

(ii) auditite, kontrollide või hindamise korral kõik vajalikud dokumendid kooskõlas artikliga II.27;

(iii) mistahes muu asutusele esitatava teabe kooskõlas lepinguga, välja arvatud juhul, kui lepingu kohaselt peab soodustatud isik esitama sellise teabe vahetult asutusele.

II.1.3 Koordinaatori üldised kohustused ja roll

Koordinaator:

(a) jälgib, et meedet rakendatakse kooskõlas lepinguga;

(b) on vahendajaks igasuguses suhtluses soodustatud isikute ja asutuse vahel, välja arvatud juhul, kui leping sätestab teisiti, ja eelkõige:

(i) esitab koordinaator asutusele viivitamatult teavet, mis on seotud koordinaatorile teadaoleva mistahes muutusega mistahes soodustatud isikute või selle sidusettevõtete nimes, aadressis, seaduslikus esindajas, samuti selle juriidilises, rahalises, tehnilises, organisatsioonilises või omandiõiguse situatsioonis, või mistahes sündmusega, mis võib tõenäoliselt mõjutada või põhjustada viivitust meetme rakendamises;

(ii) vastutab koordinaator asutusele kõikide dokumentide ja teabe esitamise eest, mida võib olla lepingu alusel vaja, välja arvatud juhul, kui lepingus on sätestatud teisiti; see hõlmab vastutust lisas I nimetatud väljundite esitamise eest kooskõlas lisas I sätestatud tähtaegade ja tingimustega; kui teistelt soodustatud isikutelt on vaja teavet, vastutab koordinaator sellise teabe hankimise ja selle kontrollimise eest enne asutusele esitamist;

(c) teeb asjakohaseid korraldusi lepingu alusel nõutavate mistahes finantstagatiste andmiseks;

(d) esitab maksetaotlused kooskõlas lepinguga;

(e) tagab kõikide nõuetekohaste maksete teostamise teistele soodustatud isikutele ilma põhjendamatu viivituseta;

(f) vastutab kõikide vajalike dokumentide esitamise eest, kui enne lõppmakse tegemist on algatatud kontrolle ja auditeid ja hindamise korral kooskõlas artikliga II.27.

Koordinaator ei allhangi mistahes osa oma ülesannetest teistele soodustatud isikutele ega mistahes muule isikule.

ARTIKKEL II.2 – POOLTEVAHELINE KOMMUNIKATSIOON

II.2.1 Kommunikatsiooni vorm ja sidevahendid

Lepinguga või selle rakendamisega seotud mistahes kommunikatsioon toimub kirjalikult (paberil või elektroonilisel kujul), kannab lepingunumbrit ja viiakse läbi artiklis 6 toodud sideandmeid kasutades.

Elektroonilist kommunikatsiooni kinnitatakse allkirjastatud originaalpaberversiooniga vastavast kommunikatsioonist, kui mistahes pool seda taotleb, kui selline taotlus esitatakse ilma põhjendamatu viivituseta. Saatja edastab allkirjastatud originaalpaberversiooni ilma põhjendamatu viivituseta.

Ametlikud teated edastatakse tähitud kirja ja tagastuskviitungi või muu sarnasega või võrreldavate elektrooniliste vahenditega.

II.2.2 Kommunikatsiooni kuupäev

Mistahes kommunikatsioon loetakse teostatuks, kui vastuvõttev pool on selle kätte saanud, välja arvatud, kui lepingus on toodud kommunikatsiooni edastamise kuupäev.

Elektrooniline kommunikatsioon loetakse vastuvõtva poole poolt kätte saaduks vastava kommunikatsiooni õnnestunud lähetamise päeval, kui kommunikatsioon saadetakse artiklis 6 nimetatud adressaatidele. Lähetamine loetakse ebaõnnestunuks, kui saatev pool saab mittesaatmise teate. Sellisel juhul edastab saatev pool vastava kommunikatsiooni uuesti artiklis 6 nimetatud mistahes teistele adressaatidele. Ebaõnnestunud lähetamise korral ei loeta saatvat poolt oma sellise kommunikatsiooni ettenähtud tähtajal edastamise kohustust rikkunuks.

Asutusele postiteenuseid kasutades saadetud post loetakse asutuse poolt kätte saaduks kuupäeval, mil see on artiklis 6.2 nimetatud osakonnas registreeritud.

Tähitud kirja ja tagastuskviitungi või muu sarnasega või võrreldavate elektrooniliste vahenditega edastatud ametlikud teated loetakse vastuvõtva poole poolt kätte saaduks tagastuskviitungil või muul sarnasel näidatud vastuvõtmiskuupäeval.

ARTIKKEL II.3 – VASTUTUS KAHJU EEST

II.3.1 Asutus ei vastuta mistahes kahju eest, mille on põhjustanud või kandnud mistahes soodustatud isikud, sealhulgas kolmandatele isikutele meetme rakendamise tagajärjel või rakendamise käigus põhjustatud kahju eest.

II.3.2 Soodustatud isikud hüvitavad asutusele meetme rakendamise tulemusel või seetõttu, et meedet ei ole rakendatud või on rakendatud kehvasti, osaliselt või hilja, kantud mistahes kahju, välja arvatud vääramatu jõu korral.

ARTIKKEL II.4 – HUVIDE KONFLIKT

II.4.1 Soodustatud isikud võtavad kasutusele kõik vajalikud meetmed selleks, et vältida mistahes olukorda, kus lepingu erapooletu ja objektiivne rakendamine on majandushuvi, poliitilist või riiklikku kuuluvust, perekonna- või emotsionaalseid sidemeid või mistahes muid ühishuve sisaldavatel põhjustel kompromiteeritud.

II.4.2 Mistahes situatsioonist, kus esineb või mis võib tõenäoliselt põhjustada lepingu täitmise ajal huvide konflikti, tuleb asutusele viivitamata kirjalikult teada anda. Soodustatud isikud võtavad viivitamatult kasutusele kõik vajalikud meetmed sellise olukorra heastamiseks. Asutus jätab endale õiguse kontrollida, et kasutuselevõetud meetmed on asjakohased ja võib nõuda täiendavate meetmete kasutuselevõtmist ettenähtud tähtajal.

ARTIKKEL II.5 – KONFIDENTSIAALSUS

II.5.1 Asutus ja soodustatud isikud säilitavad lepingu täitmisega seoses mistahes kujul kirjalikult või suuliselt avalikustatud ja kirjalikult sõnaselgelt konfidentsiaalseks määratud mistahes andmete ja dokumentide konfidentsiaalsuse.

II.5.2 Soodustatud isikud ei kasuta konfidentsiaalseid andmeid ja dokumente mistahes muul eesmärgil kui nende lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kui asutusega ei ole kirjalikult kokku lepitud teisiti.

II.5.3 Asutus ja soodustatud isikud on kohustatud lepingu täitmise ajal ja viie aasta pikkuse perioodi jooksul alates lõppmakse tegemisest täitma artiklites II.5.1 ja II.5.2 toodud kohustusi, välja arvatud juhul kui:

(a) asjaomane pool nõustub vabastama teise poole konfidentsiaalsuskohustuste täitmisest varem;

(b) konfidentsiaalsed andmed saavad avalikuks muul viisil kui konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine vastavat kohustust täitma kohustatud poole poolt;

(c) konfidentsiaalsete andmete avalikustamine on seadusega nõutud.

ARTIKKEL II. 6 – ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

II.6.1 Isikuandmete töötlemine asutuse poolt

Asutus töötleb lepingus sisalduvaid mistahes isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.

Artiklis 6.1 nimetatud vastutav töötleja töötleb selliseid andmeid ainult lepingu täitmise, haldamise ja jälgimise eesmärgil, piiramata seejuures nende potentsiaalset edastamist organitele, mille ülesandeks on liidu õiguse kohaldamisel jälgimine ja kontrollimine.

Soodustatud isikutel on õigus tutvuda oma isikuandmetega ja õigus mistahes selliste andmete parandamisele. Kui soodustatud isikutel on mistahes päringuid nende isikuandmete töötlemise kohta, edastavad nad vastavad päringud artiklis 6.1 nimetatud vastutavale töötlejale.

Soodustatud isikutel on igal ajal õigus pöörduda Euroopa andmekaitseinspektori poole.

II.6.2 Isikuandmete töötlemine soodustatud isikute poolt

Kui leping nõuab isikuandmete töötlemist soodustatud isikute poolt, tohivad soodustatud isikud tegutseda ainult artiklis 6.1 nimetatud vastutava töötleja kontrolli all, eelkõige seoses töötlemise eesmärgi, töödeldavate andmete kategooriate, isikuandmete vastuvõtjate ja viisidega, kuidas andmesubjekt võib oma õigusi kasutada.

Juurdepääs andmetele, mille soodustatud isikud võimaldavad oma töötajatele, on piiratud ulatusega, mis on rangelt vajalik lepingu täitmiseks, haldamiseks ja jälgimiseks.

Soodustatud isikud on kohustatud võtma kasutusele nõuetekohased tehnilised ja organisatsioonilised turvameetmed, mis võtavad arvesse töötlemisele iseloomulikke riske ja asjakohaste isikuandmete loomu, et:

(a) takistada kõrvalistel isikutel juurdepääsu isikuandmeid töötlevatele arvutisüsteemidele ja eelkõige:

(i) andmekandjate lubamatut lugemist, kopeerimist, muutmist või eemaldamist;

(ii) lubamatut andmesisestamist, samuti salvestatud isikuandmete mistahes lubamatut avalikustamist, muutmist või kustutamist;

(iii) kõrvalistel isikutel andmetöötlussüsteemide kasutamist meie andmeedastusseadmete kaudu;

(b) tagada andmetöötlussüsteemide volitatud kasutajatel juurdepääs isikuandmetele, mida nende juurdepääs puudutab;

(c) protokollida, milliseid isikuandmeid on edastatud, millal ja kellele;

(d) tagada, et kolmandate isikute nimel töödeldavaid isikuandmeid saab töödelda ainult asutuse poolt ettenähtud viisil;

(e) tagada, et isikuandmete edastamisel ja andmekandjate transportimisel ei ole võimalik isikuandmeid ilma vastava volituseta lugeda, kopeerida ega kustutada;

(f) kujundada oma organisatsiooniline struktuur nii, et see vastaks andmekaitsenõuetele.

ARTIKKEL II.7 – LIIDU RAHASTAMISE NÄHTAVUS

II.7.1 Teave liidu rahastamise ja Euroopa Liidu embleemi kasutamise kohta

Kui asutus ei nõua või ei lepi kokku teisiti, märgib soodustatud isikute ühiselt või individuaalset teostatud mistahes kommunikatsioon või publikatsioon seoses meetmega, sealhulgas konverentsid, seminarid või mistahes muud info- või reklaammaterjalid (näiteks brošüürid, flaierid, plakatid, presentatsioonid jne), et meedet on rahastatud liidu poolt ja see kannab Euroopa Liidu embleemi.

Kui see on koos teise logoga, peab Euroopa Liidu embleem nõuetekohaselt silma paistma.

Kohustus Euroopa Liidu embleemi kuvada ei tähenda soodustatud isikute ainukasutusõigust. Soodustatud isikud ei omasta Euroopa Liidu embleemi ega mistahes muud sarnast kaubamärki või logo registreerimise teel ega mistahes muul viisil.

Esimese, teise ja kolmanda lõigu ning nendes sätestatud tingimuste tähenduses on soodustatud isikud vabastatud kohustusest hankida Euroopa Liidu embleemi kasutamiseks asutuselt eelnevat luba.

II.7.2 Asutuse vastutusest lahtiütlused

Soodustatud isikute poolt ühiselt või individuaalselt mistahes vormis ja mistahes viisil teostatud mistahes kommunikatsioon või publikatsioon seoses meetmega märgib, et see kajastab üksnes autori seisukohta ja asutus ei vastuta selles sisalduva teabe mistahes kasutamise eest.

ARTIKKEL II.8 – OLEMASOLEVAD ÕIGUSED JA OMANDIÕIGUS NING TULEMITE KASUTAMINE (SEALHULGAS INTELLEKTUAAL- JA TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSED)

II.8.1 Soodustatud isikute tulemuste omandiõigus

Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, kuulub meetme tulemite, sealhulgas tööstus- ja intellektuaalomandiõiguste, ja sellega seotud aruannete ja muude dokumentide omandiõigus soodustatud isikutele.

II.8.2 Olemasolevad töötus- ja intellektuaalomandiõigused

Kui enne lepingu sõlmimist eksisteerib tööstus- ja intellektuaalomandiõigusi, sealhulgas kolmandate isikute õigusi, koostavad soodustatud isikud nimekirja, milles on toodud kõik omandiõigused ja olemasolevate tööstus- ja intellektuaalomandiõiguste kasutamine, ja esitavad selle asutusele hiljemalt enne lepingu täitmise alustamist.

Soodustatud isikud tagavad, et nendel või nende sidusettevõtetel on olemas kõik õigused lepingu täitmise ajal olemasolevate tööstus- ja intellektuaalomandiõiguste kasutamiseks.

II.8.3 Tulemite ja olemasolevate õiguste kasutamise õigus asutuse poolt

Piiramata artikleid II.1.1, II.3 ja II.8.1, annavad soodustatud isikud asutusele õiguse kasutada meetme tulemeid järgnevatel eesmärkidel:

(a) kasutamine oma tarbeks ja eelkõige asutuses, liidu institutsioonides ja teistes liidu asutustes ja organites ning liikmesriikide institutsioonides töötavatele isikutele kättesaadavaks tegemine, samuti kopeerimine ja paljundamine terviklikult või osaliselt ja piiramatul hulgal koopiatena;

(b) levitamine avalikkusele ja eelkõige avaldamine paberkandjal ja elektroonilisel või digitaalsel kujul, internetis allalaaditava või mitteallalaaditava failina – kaasa arvatud Euroopa veebilehel – avaldamine, mistahes edastamisviisil ülekandmine, avalik esitamine või presentatsioon, avaldamine pressiteabeteenuste kaudu, laialdaselt kasutatavatesse andmebaasidesse või registritesse lisamine;

(c) tõlkimine;

(d) juurdepääsu võimaldumine individuaalsete taotluse korral ilma õiguseta seda paljundada või ekspluateerida, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjonide dokumentidele;

(e) säilitamine paberkandjal, elektroonilisel või muul kujul;

(f) arhiveerimine kooskõlas asutusele kohaldatavate dokumendihaldusreeglitega;

(g) õigus punktides (b) ja (c) sätestatud kasutamisviiside volitamiseks või all-litsentseerimiseks kolmandatele isikutele.

Eritingimused võivad anda asutusele täiendavaid kasutusõigusi.

Soodustatud isikud tagavad, et asutusel on õigus kasutada meetme tulemis sisalduvaid olemasolevaid tööstus- ja intellektuaalomandiõigusi. Kui eritingimustes ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse neid olemasolevaid õigusi samadel eesmärkidel ja samadel tingimustel nagu need, mis kohalduvad õigustele kasutada meetme tulemeid.

Kui asutus teeb tulemi avalikuks, lisatakse sellele autoriõiguse omanikku puudutav teave. Autoriõigust puudutav teave esitatakse järgnevalt: „© [aasta] [autoriõiguse omaniku nimi]. Kõik õigused kaitstud. Litsentseeritud tingimuslikult innovatsiooni ja võrgustike täitevasutusele (INEA).“

ARTIKKEL II.9 – MEETME RAKENDAMISEKS VAJALIKE LEPINGUTE SÕLMIMINE

II.9.1 Kui meetme rakendamiseks on vaja hankida kaupa, töid või teenuseid, sõlmivad soodustatud isikud lepingu parimat hinna ja kvaliteedi suhet pakkuva pakkujaga või, vastavalt olukorrale, madalaimat hinda pakkuva pakkujaga. Nii väldivad nad huvide konflikti.

Soodustatud isikud tagavad, et asutus, Komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Kontrollikoda võivad kasutada oma artiklist II.27 tulenevaid õigusi ka seoses töövõtjaga.

II.9.2 Soodustatud isikud täidavad kohaldatavaid riiklikke riigihankereegleid, kui nad tegutsevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, tähenduses ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta avaliku sektori hankijatena või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, tähenduses võrgustiku sektori hankijatena.

II.9.3 Soodustatud isikutel on ainuvastutus meetme teostamise eest ja lepingu säte täitmise eest. Soodustatud isikud tagavad, et kõik hankelepingud sisaldavad sätteid, et töövõtjal ei ole lepingu alusel asutuse suhtes mingeid õigusi.

II.9.4 Soodustatud isikud tagavad, et nendele artiklite II.3, II.4, II.5 ja II.8 alusel kohaldatavad tingimused on kohaldatavad ka töövõtjale.

II.9.5 Kui kooskõlas artikliga 3(a) makstakse toetus abikõlblike kulude hüvitamise vormis:

Kui soodustatud isik rikub oma artiklist II.9.1 tulenevaid mistahes kohustusi, ei ole asjakohase lepinguga seotud kulud abikõlblikud;

Kui soodustatud isik rikub oma artiklist II.9.2, II.9.3 või II.9.4 tulenevaid mistahes kohustusi, võidakse toetust vähendada proportsionaalselt kohustuste rikkumise raskusastmega.

Kui kooskõlas artikliga 3(b), (c) või (d) makstakse toetus ühiku, ühekordse väljamakse või kindlasummalise sissemakse vormis, kui soodustatud isik rikub oma artiklist II.9.1, II.9.2, II.9.3 või II.9.4 tulenevaid mistahes kohustusi, võidakse toetust vähendada proportsionaalselt kohustuste rikkumise raskusastmega.

ARTIKKEL II.10 – MEETME OSAKS OLEVATE ÜLESANNETE ALLHANKIMINE

II.10.1 „Allhankeleping“ on hankeleping artikli II.9 tähenduses, mis hõlmab meetme osaks olevate ülesannete teostamist kolmanda isiku poolt, nagu on kirjeldatud lisas I.

II.10.2 Soodustatud isikud võivad allhankida meetme osaks olevaid ülesandeid eeldusel, et lisaks artiklis II.9.1 sätestatud tingimustele täidetakse järgnevaid tingimusi:

(a) alltöövõtt hõlmab ainult meetme piiratud osa teostamist;

(b) alltöövõtu kasutamine on põhjendatud seoses meetme olemusega ja sellega, mida on selle teostamiseks vaja;

(c) ei ole kohaldatav;

(d) koordinaator annab alltöövõtu kasutamisest teada, kui see ei ole lisas I sätestatud, ja asutus kinnitab selle piiramata seejuures artiklit II.12.2.

II.10.3 Soodustatud isikud täidavad kohaldatavaid riiklikke riigihankereegleid, kui nad tegutsevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, tähenduses ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta avaliku sektori hankijatena või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, tähenduses võrgustiku sektori hankijatena.

II.10.4 Soodustatud isikutel on ainuvastutus meetme teostamise eest ja lepingu säte täitmise eest. Soodustatud isikud tagavad, et kõik allhankelepingud sisaldavad sätteid, et alltöövõtjal ei ole lepingu alusel asutuse suhtes mingeid õigusi.

II.10.5 Soodustatud isikud tagavad, et nendele artiklite II.3, II.4, II.5, II.7 ja II.8 alusel kohaldatavad tingimused on kohaldatavad ka alltöövõtjale.

II.10.6 Kui kooskõlas artikliga 3(a) makstakse toetus abikõlblike kulude hüvitamise vormis:

Kui soodustatud isik rikub oma artiklist II.10.2 tulenevaid mistahes kohustusi, ei ole asjakohase allhankelepinguga seotud kulud abikõlblikud;

Kui soodustatud isik rikub oma artiklist II.10.3, II.10.4 või II.10.5 tulenevaid mistahes kohustusi, võidakse toetust vähendada proportsionaalselt kohustuste rikkumise raskusastmega.

Kui kooskõlas artikliga 3(b), (c) või (d) makstakse toetus ühiku, ühekordse väljamakse või kindlasummalise sissemakse vormis, kui soodustatud isik rikub oma artiklist II.10.2, II.10.3, II.10.4 või II.10.5 tulenevaid mistahes kohustusi, võidakse toetust vähendada proportsionaalselt kohustuste rikkumise raskusastmega.

ARTIKKEL II.11 – RAHALINE TOETUS KOLMANDATELE ISIKUTELE

II.11.1 Kui meetme rakendamiseks on vaja anda kolmandatele isikutele rahalist toetust, annavad soodustatud isikud sellist rahalist toetust kooskõlas lisas I sätestatud tingimustega, mis sisaldavad vähemalt järgnevat:

(a) maksimaalset rahalise toetuse summat, mis ei ületa 60 000 eurot igale kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui rahaline toetus on meetme põhieesmärk, nagu on sätestatud lisas I;

(b) täpse rahalise toetuse summa määramise kriteeriume;

(c) erinevaid tegevustüüpe, mis võivad rahalist toetust saada, fikseeritud nimekirja alusel;

(d) rahalist toetust saada võivate isikute või isikute kategooriate määratlust;

(e) rahalise toetuse andmise kriteeriume.

Soodustatud isikud tagavad, et asutus, Komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Kontrollikoda võivad kasutada oma artiklist II.27 tulenevaid õigusi ka seoses rahalist toetust saavate kolmandate isikutega.

II.11.2 Kaldudes artiklist II.11.1 kõrvale, annavad soodustatud isikud juhul, kui rahalist toetust antakse auhinnana, sellist rahalist toetust kooskõlas lisas I sätestatud tingimustega, mis sisaldavad vähemalt järgnevat:

(a) osalemistingimusi;

(b) pakkumuste hindamise tingimusi;

(c) auhinna summat;

(d) maksekorraldusi.

Soodustatud isikud tagavad, et asutus, Komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Kontrollikoda võivad kasutada oma artiklist II.27 tulenevaid õigusi ka seoses auhinda saavate kolmandate isikutega.

II.11.3 Soodustatud isikud tagavad, et nendele artiklite II.3, II.4, II.5, II.7 ja II.8 alusel kohaldatavad tingimused on kohaldatavad ka rahalist toetust saavatele kolmandatele isikutele.

II.11.4 Kui kooskõlas artikliga 3(a) antakse toetust abikõlblike kulude hüvitisena:

Kui soodustatud isik rikub oma artiklist II.11.1 või II.11.2 tulenevaid mistahes kohustusi, ei ole rahalise toetusega seotud kulud abikõlblikud;

Kui soodustatud isik rikub oma artiklist II.11.3 tulenevaid mistahes kohustusi, võidakse toetust vähendada proportsionaalselt kohustuste rikkumise raskusastmega.

Kui kooskõlas artikliga 3(b), (c) või (d) makstakse toetus ühiku, ühekordse väljamakse või kindlasummalise sissemakse vormis, kui soodustatud isik rikub oma artiklist II.11.1, II.11.2 või II.11.3 tulenevaid mistahes kohustusi, võidakse toetust vähendada proportsionaalselt kohustuste rikkumise raskusastmega.

ARTIKKEL II.12 – LEPINGULISAD

II.12.1 Kõik lepingulisad tuleb sõlmida kirjalikult.

II.12.2 Lisa mõjuks või eesmärgiks ei tohi olla lepingu muutmine viisil, mis paneb toetuse andmise otsuse kahtluse alla või on vastuolus kandidaatide võrdse kohtlemisega.

II.12.3 Mistahes muudatustaotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja edastatud teisele poolele õigeaegselt enne selle jõustumist ja igal juhul kolm kuud enne artiklis 2.2 sätestatud perioodi lõppu, välja arvatud juhtudel, mida muudatust taotlenud pool on nõuetekohaselt põhjendanud ja teine pool aktsepteerinud.

II.12.4 Muudatustaotluse esitab soodustatud isikute nimel koordinaator. Kui ilma sellega nõustumata taotletakse koordinaatori muutmist, esitavad kõik teised soodustatud isikud vastava taotluse ühiselt või selle esitab kõikide soodustatud isikute nimel tegutsev soodustatud isik.

II.12.5 Muudatused hakkavad kehtima viimase poole allkirjastamise kuupäeval või muudatustaotluse kinnitamiskuupäeval.

Muudatused jõustuvad poolte kokkulepitud kuupäeval või, kui sellist kokkulepitud kuupäeva ei ole, muudatuse kehtima hakkamise kuupäeval.

ARTIKKEL II.13 – MAKSENÕUETE LOOVUTAMINE KOLMANDATELE ISIKUTELE

II.13.1 Soodustatud isikute maksenõudeid asutuse vastu ei tohi loovutada kolmandatele isikutele, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui situatsioon seda õigustab.

Loovutamine on asutuse vastu jõustatav ainult juhul, kui asutus on loovutamise koordinaatori poolt soodustatud isikute nimel esitatud kirjaliku ja põhjendatud taotluse alusel aktsepteerinud.

Sellise aktsepteerimise puudumisel või selle tingimuste mittetäitmisel ei ole loovutamisel asutuse suhtes mõju.

II.13.2 Mitte mingil juhul ei vabasta selline loovutamine soodustatud isikuid nende kohustustest asutuse suhtes.

ARTIKKEL II.14 – VÄÄRAMATU JÕUD

II.14.1 „Vääramatu jõud“ tähendab mistahes ettenägematut erakordset poolte kontrolli all mitteolevat situatsiooni või sündmust, mis kas takistab nendel oma lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis ei ole tingitud nendest tulenevast või nende alltöövõtjatest, sidusettevõtetest, rakendusorganitest või rakendamisega seotud kolmandatest isikutest tulenevast veast või hooletusest ja mis osutub nende hoolsuskohustuse igakülgsest täitmisest vältimatuks. Vääramatuks jõuks ei loeta teenusega mistahes viivitamist, seadmetes või materjalis esinevat puudust või nende kättesaadavaks tegemisega hilinemist, kui need ei ole tingitud otseselt asjakohasest vääramatu jõu olukorrast, samuti töövaidlusi, streike ega majandusraskusi.

II.14.2 Vääramatu jõu olukorras olev pool teavitab teist poolt sellest formaalselt ja viivitamata, märkides ära selle olemuse, tõenäolise kestuse ja ettenähtavad mõjud.

II.14.3 Pooled võtavad kasutusele vajalikud meetmed vääramatust jõust tingitud kahju piiramiseks. Pooled annavad endast parima, et jätkata meetme rakendamist esimesel võimalusel.

II.14.4 Vääramatu jõu olukorras olevat poolt ei loeta oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunuks, kui tal ei olnud võimalik neid täita vääramatu jõu tõttu.

ARTIKKEL II.15 – MEETME RAKENDAMISE PEATAMINE

II.15.1 Rakendamise peatamine soodustatud isikute poolt

Koordinaator võib soodustatud isikute nimel peatada meetme või selle mistahes osa rakendamise, kui erakordsed asjaolud muudavad sellise rakendamise võimatuks või liiga raskeks, eelkõige vääramatu jõu korral. Koordinaator teavitab asutust sellest viivitamata, edastades kõik vajalikud põhjused ja üksikasjad ning rakendamise jätkamise ennustatava kuupäeva.

Välja arvatud juhul, kui leping või soodustatud isiku osalemine lõpetatakse kooskõlas artikliga II.16.1, II.16.2 või artikli II.16.3.1 punktidega (c) või (d), teavitab koordinaator asutust viivitamata, kui asjaolud võimaldavad jätkata meetme rakendamist, ja esitab lepingu muudatustaotluse vastavalt artiklis II.15.3 sätestatule.

II.15.2 Rakendamise peatamine asutuse poolt

II.15.2.1 Asutus võib peatada meetme või selle mistahes osa rakendamise:

(a) kui asutusel on tõendeid, et soodustatud isik on teinud pakkumismenetluses või lepingu täitmises olulisi vigu, toime pannud eeskirjade eiramisi või pettusi või kui soodustatud isik ei täida oma lepingust tulenevaid kohustusi;

(b) kui asutusel on tõendeid, et soodustatud isik on teinud süstemaatilisi või korduvaid vigu, eiranud eeskirju, pannud toime pettuse või rikkunud teistest liidu või Euroopa Aatomienergiaühenduse rahastatud toetustest, mis anti sellele soodustatud isikule sarnastel tingimustel, tulenevaid kohustusi, kui sellistel vigadel, eeskirjade rikkumisel, pettusel või kohustuste rikkumisel on sellele toetusele oluline mõju;

(c) kui asutus kahtlustab, et soodustatud isik on teinud pakkumismenetluses või lepingu täitmises olulisi vigu, toime pannud eeskirjade eiramisi või pettusi või rikkunud kohustusi ja peab kontrollima, kas see on ka tegelikult aset leidnud;

(d) projekti edenemise hindamise järel, eelkõige, kui meetme rakendumises esineb olulisi viivitusi; või

(e) kui asutus ei saa kätte kõiki direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, või mistahes muu taotlusvormil (liidu keskkonnakaitsepoliitikat puudutavas jaos) märgitud asjakohase keskkonnaalase seadusandluse alusel nõutavaid dokumente.

II.15.2.2 Enne rakendamise peatamist teavitab asutus koordinaatorit formaalselt selle kavatsusest rakendamine peatada, märkides ära selle põhjused ja artikli II.15.2.1 punktides (a), (b), (d) ja (e) nimetatud juhtudel rakendamise jätkamiseks vajalikud tingimused.

Koordinaatoril palutakse esitada selgitused kõikide soodustatud isikute nimel 30 kalendripäeva jooksul alates vastava teate kättesaamisest.

Kui asutus otsustab pärast koordinaatori esitatud selgituste läbivaatamist peatamisprotseduuri lõpetada, annab asutus sellest koordinaatorile formaalselt teada.

Kui selgitusi ei esitatud või kui asutus otsustab koordinaatori esitatud selgitustele vaatamata peatamisprotsessiga jätkata, võib asutus rakendamise peatada, teavitades koordinaatorit sellest formaalselt, märkides ära peatamise põhjused ja artikli II.15.2.1 punktides (a), (b), (d) ja (e) nimetatud juhtudel rakendamise jätkamise lõplikud tingimused ning artikli II.15.2.1 punktis (c) nimetatud juhul vajaliku kontrolli lõpetamise esialgse kuupäeva.

Koordinaator teavitab teisi soodustatud isikuid viivitamata. Peatamine jõustub viis kalendripäeva pärast vastava teate kättesaamist koordinaatori poolt või hilisemal kuupäeval, kui teade nii sätestab.

Rakendamise jätkamiseks üritavad soodustatud isikud täita teavitatud tingimused esimesel võimalusel ja annavad asutusele selles tehtud mistahes edusammudest teada.

Välja arvatud juhul, kui leping või soodustatud isiku osalemine lõpetatakse kooskõlas artikliga II.16.1, II.16.2 või artikli II.16.3.1 punktidega (c), (i), (j), (k) või (m), teavitab asutus koordinaatorit formaalselt ja viivitamata, kui leiab, et rakendamise jätkamiseks vajalikud tingimused on täidetud või vajalik kontroll, sealhulgas kohapealsed kontrollid, on teostatud, ja palub koordinaatoril esitada lepingu muudatustaotluse vastavalt artiklis II.15.3 sätestatule.

II.15.3 Peatamise mõju

Kui meetme rakendamist saab jätkata ja lepingut ei lõpetatud, esitatakse kooskõlas artikliga II.12 lepingu muudatustaotlus meetme jätkamise kuupäeva kehtestamiseks, et pikendada meetme kestust ja teha muid muudatusi, mis võivad olla vajalikud meetme uutele rakendustingimustele vastavaks kohandamiseks.

Peatamine loetakse lõpetatuks alates poolte vahel kooskõlas esimese lõiguga kokku lepitud meetme jätkamise kuupäevast. See kuupäev võib olla varasem kui muudatuse jõustumise kuupäev.

Mistahes kulusid, mille soodustatud isikud kannavad peatamise perioodil peatatud meetme või selle peatatud osa rakendamiseks, ei hüvitata ja need ei ole toetusega kaetud.

Asutuse õigus rakendamine peatada ei piira asutuse õigust lõpetada leping või soodustatud isiku osalemine kooskõlas artikliga II.16.3 ega selle õigust anda toetust või nõuda tagasi põhjendamatult makstud summasid kooskõlas artiklitega II.25.4 ja II.26.

Kummalgi poolel ei ole õigust nõuda hüvitist teise poole poolt peatamise eest.

ARTIKKEL II.16 – LEPINGU LÕPETAMINE

II.16.1 Lepingu lõpetamine koordinaatori poolt

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib koordinaator kõikide soodustatud isikute nimel lepingu lõpetada, andes sellest asutusele formaalselt teada ja märkides selgelt ära kõik põhjused ja nimetades kuupäeva, mil lõpetamine jõustub. Teade saadetakse enne lõpetamise jõustumist.

Kui põhjust ei esitata või asutus leiab, et esitatud põhjused ei põhjenda lõpetamist, teavitab asutus sellest koordinaatorit, märkides ära selle põhjuse, ja leping loetakse ebakohaselt lõpetatuks artikli II.16.4.1 neljandas lõigus sätestatud tagajärgedega.

II.16.2 Ühe või enama soodustatud isiku osalemise lõpetamine koordinaatori poolt

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib koordinaator selle või nende soodustatud isikute nimel või kõikide teiste soodustatud isikute nimel tegutsedes mistahes ühe või enama soodustatud isiku lepingus osalemise lõpetada. Asutust sellisest lõpetamisest teavitades lisab koordinaator teavitusele osalemise lõpetamise põhjused; selle soodustatud isiku või nende soodustatud isikute, kelle osalemine lõpetatakse, arvamuse; lõpetamise jõustumise kuupäeva ja ülejäänud soodustatud isikute ettepaneku seoses selle soodustatud isiku või nende soodustatud isikute ülesannete ümberjagamisega või, kui see on asjakohane, ülesannete määramisega ühele või mitmele asendajale, kes sellele soodustatud isikule või nendele soodustatud isikutele lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste osas järgneb. Teade saadetakse enne lõpetamise jõustumist.

Kui koordinaatori osalemine lõpetatakse ilma nõusolekuta, tuleb ametlik teade esitada teisele soodustatud isikule (tegutsedes teiste soodustatud isikute nimel).

Kui põhjust ei esitata või asutus leiab, et esitatud põhjused ei põhjenda lõpetamist, teavitab asutus sellest koordinaatorit, märkides ära selle põhjuse, ja osalemine loetakse ebakohaselt lõpetatuks artikli II.16.4.1 neljandas lõigus sätestatud tagajärgedega.

Piiramata artiklit II.12.2, tehakse vajalike muudatuste sisseviimiseks lepingumuudatus.

II.16.3 Lepingu lõpetamine või ühe või enama soodustatud isiku osalemise lõpetamine asutuse poolt

II.16.3.1 Asutus võib otsustada lepingu või mistahes ühe või mitme soodustatud isiku meetmes osalemise lõpetada järgnevatel asjaoludel:

(a) kui muutus soodustatud isiku juriidilises, rahalises, tehnilises, organisatsioonilises või omandiõiguse situatsioonis võib tõenäoliselt lepingu täitmist oluliselt mõjutada või paneb toetuse andmise otsuse kahtluse alla;

(b) kui mistahes ühe või mitme soodustatud isiku osalemise lõpetamise järel paneksid lepingu vajalikud muudatused toetuse andmise otsuse kahtluse alla või selle tulemuseks oleks kandidaatide ebavõrdne kohtlemine;

(c) kui soodustatud isikud ei rakenda meedet, nagu on sätestatud lisas I, või kui soodustatud isik ei täida muud temale lepingu tingimuste alusel kohaldatavat teist olulist kohustust;

(d) vääramatu jõu korral, millest on teavitatud kooskõlas artikliga II.14, või koordinaatori tegevuse peatamise korral erakorraliste asjaolude tulemusel, millest sellest on teavitatud kooskõlas artikliga II.15, kui rakendamise jätkamine on võimatu või kui lepingu vajalikud muudatused paneksid toetuse andmise otsuse kahtluse alla või selle tulemuseks oleks kandidaatide ebavõrdne kohtlemine;

(e) kui soodustatud isik kuulutatakse pankrotis olevaks, tema tegevus lõpetatakse, tema tegevust haldavad kohtud, on sõlminud võlausaldajatega kokkuleppe, tema äritegevus on peatatud, on mistahes muu sarnase neid asjaolusid puudutava menetluse subjektiks või on riiklikus seadusandluses või määrustes sätestatud sarnasest protseduurist tulenevas analoogses situatsioonis;

(f) kui soodustatud isik või mistahes seotud isik, nagu on määratletud teises lõigus, on mõistetud süüdi mistahes viisil tõendatud ametialases üleastumises;

(g) kui soodustatud isik ei täida oma sotsiaalkindlustusmaksete või maksude maksmise kohustust kooskõlas soodustatud isiku asutamise riigis või meetme rakendamise riigis kehtivate õigusnormidega;

(h) kui asutusel on tõendeid, et soodustatud isik või mistahes seotud isik, nagu on määratletud teises lõigus, on toime pannud pettuse, korruptsiooni või osalenud kriminaalses organisatsioonis, rahapesus või muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab liidu finantshuve;

(i) kui asutusel on tõendeid, et soodustatud isik või mistahes seotud isik, nagu on määratletud teises lõigus, on teinud pakkumismenetluses või lepingu täitmises olulisi vigu, toime pannud eeskirjade eiramisi või pettusi, sealhulgas valeandmete esitamine või nõutud andmete esitamata jätmine, et saada lepingus sätestatud toetust;

(j) kui asutusel on tõendeid, et soodustatud isik on teinud süstemaatilisi või korduvaid vigu, eiranud eeskirju, pannud toime pettuse või rikkunud teistest liidu või Euroopa Aatomienergiaühenduse rahastatud toetustest, mis anti sellele soodustatud isikule sarnastel tingimustel, tulenevaid kohustusi, kui sellistel vigadel, eeskirjade rikkumisel, pettusel või kohustuste rikkumisel on sellele toetusele oluline mõju;

(k) projekti edenemise hindamise järel, eelkõige, kui meetme rakendumises esineb olulisi viivitusi;

(l) kui meetmega ei ole alustatud kahe aasta jooksul alates artiklis 2.2 sätestatud alustamiskuupäevast või uuringute jaoks antud toetuse puhul siis, kui meetmega ei ole alustatud ühe aasta jooksul alates artiklis 2.2 sätestatud alustamiskuupäevast;

(m) kui asutus ei saa kätte kõiki direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, või mistahes muu taotlusvormil (liidu keskkonnakaitsepoliitikat puudutavas jaos) märgitud asjakohase keskkonnaalase seadusandluse alusel nõutavaid dokumente.

Punktide (f), (h) ja (i) tähenduses on „mistahes seotud isik“ mistahes füüsiline isik, kellel on volitus soodustatud isikut esindada või tema nimel otsuseid teha.

II.16.3.2 Enne lepingu või mistahes ühe või mitme soodustatud isiku osalemise lõpetamist teavitab asutus koordinaatorit formaalselt oma kavatsusest see lõpetada, märkides ära selle põhjused ja paludes koordinaatoril esitada 45 kalendripäeva jooksul alates teate kättesaamisest selgitused kõikide soodustatud isikute nimel ja artikli II.16.3.1 punkti (c) korral teavitada asutust kasutusele võetud meetmetest, et tagada lepingust tulenevate kohustuste täitmise jätkamine soodustatud isikute poolt.

Kui asutus otsustab pärast koordinaatori esitatud selgituste läbivaatamist lõpetamisprotseduuri lõpetada, annab asutus sellest koordinaatorile formaalselt teada.

Kui selgitusi ei esitatud või kui asutus otsustab koordinaatori esitatud selgitustele vaatamata lõpetamisprotsessiga jätkata, võib asutus lepingu või mistahes ühe või mitme soodustatud isiku osalemise lõpetada, teavitades koordinaatorit sellest formaalselt, märkides ära lõpetamise põhjused.

Artikli II.16.3.1 punktides (a), (b), (c), (e), (g) ja (k) nimetatud juhtudel märgitakse ametlikus teates kuupäev, mil lõpetamine jõustub. Artikli II.16.3.1 punktides (d), (f), (h), (i), (j), (l) ja (m) nimetatud juhtudel jõustub lõpetamine päeval, mis järgneb kuupäevale, mil koordinaator sai ametliku teate kätte.

II.16.4 Lõpetamise mõju

II.16.4.1 Lepingu lõpetamisel piirnevad asutuse tehtavad maksed kooskõlas artikliga II.25 soodustatud isikute kantud abikõlblike kulude ja lõpetamise jõustumise kuupäeval meetme tegeliku rakendamismäära alusel määratletud summaga. Jooksvate kohustustega, mis ei kuulu täitmisele enne lõpetamist, seotud kulusid ei arvestata. Koordinaatoril on kooskõlas artikliga II.23.2 lõppmakse tasumise taotluse esitamiseks 60 päeva alates kuupäevast, mil lepingu lõpetamine jõustub, nagu on sätestatud artiklites II.16.1 ja II.16.3.2. Kui selle tähtaja jooksul lõppmakse tasumise taotlust ei esitata, ei hüvita ega kanna asutus mistahes kulusid, mis ei sisaldu asutuse poolt kinnitatud raamatupidamisaruandes või mida ei ole asutuse poolt kinnitatud MSAs või lõpparuandes põhjendatud. Kooskõlas artikliga II.26 on nõuab asutus tagasi mistahes juba tasutud summa, kui selle kasutamist ei ole asutuse poolt kinnitatud MSAs või lõpparuandes ja, kui see on kohaldatav, raamatupidamisaruannetes põhjendatud.

Soodustatud isiku osalemise lõpetamisel esitab asjakohane soodustatud isik koordinaatorile MSA ja, kui see on kohaldatav, raamatupidamisaruande, mis hõlmab perioodi alates viimase aruandlusperioodi lõpust kooskõlas artikliga 4.1.1, mille kohta aruanne on asutusele esitatud, kuni lõpetamise jõustumise kuupäevani. MSA ja raamatupidamisaruanne esitatakse õigeaegselt, et koordinaatoril oleks võimalik koostada vastav maksetaotlus. Toetusega hüvitatakse või kaetakse ainult need asjakohase soodustatud isiku kantud kulud, mis on soodustatud isiku osalemise lõpetamise jõustumise kuupäeval ajakohased. Jooksvate kohustustega, mis ei kuulunud täitmisele enne lõpetamist, seotud kulusid ei arvestata. Asjakohase soodustatud isiku maksetaotlus sisaldub koordinaatori poolt kooskõlas artiklis 4 sätestatud ajakavaga esitatud järgmises maksetaotluses.

Kui asutus lõpetab lepingu kooskõlas artikli II.16.3.1 punktiga (c) põhjusel, et koordinaator ei ole esitanud maksetaotlust, ja pärast vastava meeldetuletuse esitamist ei ole koordinaator seda kohustust artiklis II.23.3 sätestatud tähtajaks endiselt täitnud, kohaldatakse esimest lõiku eeldusel, et:

(a) koordinaatoril ei ole alates kuupäevast, mil lepingu lõpetamine jõustub, täiendavat ajaperioodi lõppmakse tasumise taotluse esitamiseks kooskõlas artikliga II.23.2; ja

(b) asutus ei hüvita ega kata mistahes kulusid, mille soodustatud isikud on kandnud kuni lõpetamise kuupäevani või kuni artiklis 2.2 sätestatud perioodi lõpuni, sõltuvalt sellest, kumb on varasem, ja mis ei sisaldu asutuse poolt kinnitatud raamatupidamisaruandes või mida ei ole asutuse poolt kinnitatud MSAs põhjendatud.

Lisaks esimeses, teises ja kolmandas lõigus sätestatule, kui leping või soodustatud isiku osalemine lõpetatakse koordinaatori poolt artiklite II.16.1 ja II.16.2 tähenduses ebakohaselt või kui leping või soodustatud isiku osalemine lõpetatakse asutuse poolt artikli II.16.3.1 punktides (c), (f), (h), (i), (j), (k) ja (m) sätestatud alustel, võib asutus vähendada toetust või nõuda tagasi kooskõlas artiklitega II.25.4 ja II.26 põhjendamatult makstud summasid, tehes seda proportsionaalselt asjakohaste puuduste raskusastmega ja pärast seda, kui koordinaatoril ja, kui see on kohaldatav, asjakohastel soodustatud isikutel on olnud võimalus esitada oma selgitused.

II.16.4.2 Kui asutus lõpetab lepingu kooskõlas artikli II.16.3.1 punktiga (l) põhjusel, et meetmega ei ole ettenähtud tähtajaks alustatud, kohaldatakse järgnevat:

(a) koordinaator ei esita lõppmakse tasumise taotlust; ja

(b) toetuse lõppsumma on 0 EUR (null eurot). Asutus nõuab sisse kooskõlas artikliga II.26 mistahes põhjendamatult makstud summad.

II.16.4.3 Kummalgi poolel ei ole õigust nõuda teiselt poolelt lõpetamisega seoses hüvitist.

ARTIKKEL II.17 – HALDUSKARISTUSED JA RAHATRAHVID

II.17.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, artiklite 109 ja 131(4) alusel ja võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet peab soodustatud isik, kes on teinud olulisi vigu, toime pannud eeskirjade eiramisi või pettusi, esitanud nõutud andmete esitamisel valeandmeid või ei ole selliseid andmeid taotluse esitamise hetkel või toetuse rakendamise ajal esitanud või on olulisel määral rikkunud oma lepingulisi kohustusi:

(a) kandma halduskaristusi, mis sisaldab kõikidest liidu eelarvest rahastatavatest lepingutest ja toetustest kõrvalejätmist maksimaalselt viieks aastaks alates kuupäevast, mil rikkumine tuvastati ja soodustatud isiku ärakuulamismenetluse järel kinnitati; ja/või

(b) maksma rahatrahve summas 2% kuni 10% CEFi hinnangulisest panusest, millele soodustatud isikul on õigus, nagu on toodud lisa III viimases versioonis tabelis 3 või, kui toetus makstakse ainult ühekordse väljamakse vormis, artiklis 3 sätestatud toetuse maksimaalses summas.

Muu rikkumise korral viie aasta jooksul alates esimese rikkumise tuvastamisest võib punktist (a) tulenevat kõrvalejätmist pikendada 10 aastani ja punktis (b) nimetatud määruse vahemikku võib suurendada kuni vahemikuni 4% kuni 20%.

II.17.2 Asutus teavitab asjakohast soodustatud isikut mistahes selliste karistuste või trahvide kehtestamise otsusest formaalselt.

Asutusel on õigus selline otsus määruse (EL, Euratom) nr 996/2012 artiklis 109(3) sätestatud tingimustel ja piires avaldada.

Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELTL“) artikli 263 alusel võib sellise otsuse vastu esitada Euroopa Liidu Üldkohtusse hagi.

ARTIKKEL II.18 – KOHALDATAV SEADUS, VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA JÕUSTATAV OTSUS

II.18.1 Lepingut reguleerib kohaldatav liidu õigus, mida täiendab vajadusel Belgia õigus.

II.18.2 Vastavalt ELTL artiklile 272 on üldkohus või apellatsioonikaebuse esitamisel Euroopa Liidu Kohus ainupädev menetlema mistahes vaidlust liidu ja mistahes soodustatud isiku vahel seoses käesoleva lepingu tõlgendamise, kohaldamise või kehtivusega, kui sellist vaidlust ei ole võimalik lahendada pooltevaheliselt.

II.18.3 ELTL artikli 299 alusel võib komisjon tagasinõudmiste artikli II.26 tähenduses või rahatrahvide eesmärgil võtta vastu mistahes jõustatava otsuse panna muudele isikutele peale riikide rahalise kohustuse. ELTL artikli 263 alusel võib sellise otsuse vastu esitada Euroopa Liidu Üldkohtusse hagi.

OSA B FINANTSSÄTTED
ARTIKKEL II.19 AB – KÕLBLIKUD KULUD
II.19.1 Kulude abikõlblikkuse tingimused

Meetme „abikõlblikud kulud“ on soodustatud isiku kantud tegelikud kulud, mis vastavad järgnevatele kriteeriumitele:

(a) need on kantud artiklis 2.2 sätestatud perioodil, välja arvatud artiklis II.23.2 nimetatud lõppmakse tasumise taotluse ja asjakohaste täiendavate dokumentidega seotud kulud.

Kaupade, tööde või teenuste hankelepingute või allhankelepingute kulud loetakse kantuks hankelepingu või allhankelepingu (või selle osa) täitmisel, st kaupade, tööde või teenuste (sealhulgas uuringute) tarnimisel, teostamisel või osutamisel;

(b) need on toodud lisas III sätestatud meetme hinnangulises eelarves;

(c) need on kantud seoses meetmega, nagu on kirjeldatud lisas I, ja need on vajalikud meetme rakendamiseks; eelkõige kaupade hankelepingute kulude puhul tarnitakse kaubad liikmesriigis või mistahes muus riigis, kus meedet rakendatakse, nagu on kirjeldatud lisas I; tööde hankelepingute kulude puhul teostatakse tööd liikmesriigis või mistahes muus riigis, kus meedet rakendatakse, nagu on kirjeldatud lisas I; teenuste (kaasa arvatud uuringute) hankelepingute kulude puhul puudutavad osutatavad teenused liikmesriiki või teisi riike, kus meedet rakendatakse, nagu on kirjeldatud lisas I;

(d) need on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige dokumenteeritakse need soodustatud isiku dokumentides ja määratletakse kooskõlas riigis, kus soodustatud isik on asutatud, kohaldatavate raamatupidamisstandarditega ja soodustatud isiku tavapäraste kuluarvestustavadega;

(e) need vastavad kohaldatava maksu- ja sotsiaalseadusandluse nõuetele; ja

(f) need on mõistlikud, põhjendatud ja vastavad mõistliku finantsjuhtimise põhimõttele, eelkõige seoses majanduse ja efektiivsusega.

II.19.2 Abikõlblikud otsesed kulud

Meetme „otsesed kulud“ on need konkreetsed kulud, mis on otseselt seotud meetme rakendamisega ja mille saab seega meetmele omistada. Need ei tohi sisaldada mistahes kaudseid kulusid.

Abikõlblikud olemiseks peavad otsesed kulud vastama artiklis II.19.1 sätestatud abikõlblikkuse tingimustele.

Eelkõige on abikõlblikeks otsesteks kuludes järgnevad kululiigid eeldusel, et need vastavad artiklis II.19.1 sätestatud abikõlblikkuse tingimustele ja järgnevatele tingimustele:

(a) soodustatud isikuga sõlmitud töölepingu või muu samaväärse ametisse nimetamise instrumendi alusel töötavate ja meedet rakendama nimetatud töötajate kulud, mis koosnevad tegelikust palgast ja sotsiaalkindlustusmaksetest ja muudest töötasus sisalduvatest seadusjärgsetest kuludest, kui sellised kulud vastavad soodustatud isiku tavapärasele tasustamispoliitikale; need kulud võivad sisaldada ka täiendavaid töötasusid, sealhulgas täiendavate lepingute alusel tehtavaid makseid sõltumata nende lepingute loomust, kui neid makseid tehakse järjepidevalt, kui sellist tüüpi tööd või ekspertiisi on vaja, sõltumata kasutatavast rahastamisallikast;

Sellistele tööjõukuludele võib lisada soodustatud isikuga sõlmitud muu lepingu kui töölepingu alusel töötavate füüsiliste isikute kulud, kui täidetud on järgnevad tingimused:

(i) füüsiline isik töötab soodustatud isiku ruumides soodustatud isiku juhistel, kui soodustatud isikuga ei ole kokku lepitud teisiti;

(ii) töötulem kuulub soodustatud isikule; ja

(iii) kulud ei erine oluliselt soodustatud isikuga sõlmitud töölepingu alusel sarnaseid tööülesandeid täitvate töötajate kuludest;

(b) reisikulud ja asjakohased päevarahad, kui need kulud vastavad soodustatud isiku tavapärastele reisimistavadele;

(c) seadmete ja muu vara täielikud soetamiskulud on abikõlblikud, kui need loetakse kooskõlas soodustatud isikule kohaldatavate maksu- ja raamatupidamisreeglitega kapitalikuludeks ja need kajastatakse bilansis põhivarana ning vara on soetatud kooskõlas artikliga II.9.1.

Seadmete või muu vara rendikulud on samuti abikõlblikud, kui need kulud ei ületa sarnaste seadmete või vara amortisatsioonikulusid ja ei sisalda mistahes rahalist tasu;

(d) kulumaterjalide ja tarvikute kulu, kui need soetatakse kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga ja on otseselt meetmele määratud;

(e) vahetult lepinguga kehtestatud nõuetest tulenevad kulud (teabe levitamine, meetme konkreetne hindamine, auditid, tõlked, paljundamine), sealhulgas nõutud finantstagatiste kulud, kui vastavaid teenuseid ostetakse kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga;

(f) teenuslepingutega kaasnevad kulud, kaasa arvatud keskkonnakaitse ja asjakohase liidu õiguse täitmisega seotud keskkonnauuringute kulud, kui vastavaid teenuseid ostetakse kooskõlas artikli II.9.1 esimese lõiguga, ning allhankelepingutega artikli II.10 tähenduses kaasnevad kulud, kui artiklis II.10.2 sätestatud tingimused on täidetud;

(g) artikli II.11 tähenduses kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse kulud, kui artiklis II.11.1 või II.11.2 sätestatud tingimused on täidetud;

(h) soodustatud isiku poolt tasutud kohustised, maksud ja maksed, eelkõige tagastamatu käibemaks (KM) kohaliku käibemaksuseadusandluse alusel, kui need sisalduvad abikõlblikes otsestes kuludes.

II.19.3 Kaudsed kulud

Meetme „kaudsed kulud“ on need kulud, mis ei ole meetme rakendamisega otseselt seotud konkreetsed kulud ja mida ei saa seega meetmele omistada. Need ei tohi sisaldada mistahes abikõlblikeks otsesteks kuludeks tuvastatavaid ja deklareeritavaid kulusid.

Kaudsed kulud ei ole abikõlblikud.

II.19.4 Mitteabikõlblikud kulud

Lisaks mistahes muudele kuludele, mis ei vasta artiklis II.19.1 sätestatud tingimustele, ei loeta abikõlblikuks järgnevaid kulusid:

(a) kasum kapitalilt;

(b) võlg ja võla teenindamise tasud;

(c) eraldised kahjudeks või võlgadeks;

(d) võlgnetavad intressid;

(e) kahtlased võlad;

(f) kursikahjud;

(g) soodustatud isiku panga võetud tasud asutuse poolt tehtud ülekannetelt;

(h) soodustatud isiku poolt liidu eelarvest toetust (sealhulgas liikmesriikide antavaid toetusi, mida rahastatakse liidu eelarvest, ja muude organite kui komisjoni liidu eelarve rakendamise eesmärgil antavaid toetusi) saava mõne muu meetme raames deklareeritud kulud; eelkõige ei ole kaudsed kulud abikõlblikud toetuse alusel, mis antakse meetme eest soodustatud isikule, kes juba saab vastaval perioodil liidu eelarvest rahastatavat tegevustoetust;

(i) kolmandate isikute mitterahalised sissemaksed;

(j) ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused;

(k) tagastatav käibemaks riikliku käibemaksuseadusandluse alusel;

(l) maa ja hoonete soetamiskulud (sealhulgas sundvõõrandamiskulud).

ARTIKKEL II.20 – DEKLAREERITUD SUMMADE TUVASTATAVUS JA KONTROLLITAVUS

II.20.1 Tegelike kulude hüvitamine

Kui kooskõlas artikliga 3(a) makstakse toetus abikõlblike kulude hüvitamise vormis, peab soodustatud isik abikõlblike kuludena deklareerima meetme rakendamiseks tegelikult kantud kulud.

Kui artiklis II.27 kirjeldatud kontrollide ja auditite raames seda nõutakse, peab soodustatud isik olema võimeline esitama deklareeritud kulude tõendamiseks nõuetelevastavaid täiendavaid dokumente nagu lepingud, arved ja raamatupidamisdokumendid. Lisaks sellele peavad soodustatud isiku tavapärased raamatupidamis- ja sisekontrolliprotseduurid võimaldama võrrelda deklareeritud summasid vahetult raamatupidamisaruannetes kajastatud summadega ja täiendavates dokumentides kajastatud summadega.

II.20.2 Kindlaksmääratud ühikuhindade või kindlaksmääratud ühikusissemaksete hüvitamine

Kui kooskõlas artikliga 3(a)(ii) või (b) makstakse toetus ühikuhindade või ühikusissemaksete hüvitamise vormis, peab soodustatud isik abikõlblike kuludena või taotletud sissemaksena deklareerima summa, mis saadakse artiklis 3(a)(ii) või (b) sätestatud summa ühiku kohta ja kasutatud või toodetud ühikute tegeliku arvu korrutamisega.

Kui artiklis II.27 kirjeldatud kontrollide ja auditite raames seda nõutakse, peab soodustatud isik olema võimeline esitama deklareeritud ühikute arvu tõendamiseks nõuetelevastavaid täiendavaid dokumente. Soodustatud isik ei pea aga tegelikke kaetud abikõlblikke kulusid tuvastama ega esitama täiendavaid dokumente, eelkõige raamatupidamisaruandeid, et tõendada ühiku kohta deklareeritud summat.

II.20.3 Kindlaksmääratud ühekordsete kulude või kindlaksmääratud ühekordse sissemakse hüvitamine

Kui kooskõlas artikliga 3(a)(iii) või (c) makstakse toetus ühekordsete kulude või ühekordse sissemakse hüvitamise vormis, peab soodustatud isik abikõlblike kuludena või taotletud sissemaksena deklareerima globaalse summa, mis on sätestatud artiklis 3(a)(iii) või (c), sõltuvalt vastavate meetmete või meetme osa nõuetekohasest rakendamisest, nagu on kirjeldatud lisas I.

Kui artiklis II.27 kirjeldatud kontrollide ja auditite raames seda nõutakse, peab soodustatud isik olema võimeline esitama nõuetekohase rakendamise tõendamiseks nõuetelevastavaid täiendavaid dokumente. Soodustatud isik ei pea aga tegelikke kaetud abikõlblikke kulusid tuvastama ega esitama täiendavaid dokumente, eelkõige raamatupidamisaruandeid, et tõendada ühekordse väljamaksena deklareeritud summat.

II.20.4 Kindlaksmääratud kindlasummaliste kulude või kindlaksmääratud kindlasummalise sissemakse hüvitamine

Kui kooskõlas artikliga 3(a)(iv) või (d) makstakse toetus kindlasummaliste kulude või kindlasummalise sissemakse hüvitamise vormis, peab soodustatud isik abikõlblike kuludena või taotletud sissemaksena deklareerima summa, mis saadakse artiklis 3(a)(iv) või (d) sätestatud kindla määra kohaldamisega.

Kui artiklis II.27 kirjeldatud kontrollide ja auditite raames seda nõutakse, peab soodustatud isik olema võimeline esitama abikõlblike kulude või taotletud sissemakse, millele kindel määra kohaldub, tõendamiseks nõuetelevastavaid täiendavaid dokumente. Soodustatud isik ei pea aga tegelikke kaetud abikõlblikke kulusid tuvastama ega esitama täiendavaid dokumente, eelkõige raamatupidamisaruandeid, et tõendada kohaldatud kindlat määra.

II.20.5 Soodustatud isiku tavapäraste kuluarvestustavade põhjal deklareeritud kulude hüvitamine

Kui kooskõlas artikliga 3(a)(v) makstakse toetus soodustatud isiku tavapäraste kuluarvestustavade põhjal deklareeritud ühikuhindade või ühikusissemaksete hüvitamise vormis, peab soodustatud isik abikõlblike kuludena deklareerima summa, mis saadakse summa ühiku kohta, mis arvutatakse kooskõlas soodustatud isiku tavapäraste kuluarvestustavadega, ja kasutatud või toodetud ühikute tegeliku arvu korrutamisega. Kui artiklis II.27 kirjeldatud kontrollide ja auditite raames seda nõutakse, peab soodustatud isik olema võimeline esitama deklareeritud ühikute arvu tõendamiseks nõuetelevastavaid täiendavaid dokumente.

Kui kooskõlas artikliga 3(a)(v) makstakse toetus soodustatud isiku tavapäraste kuluarvestustavade põhjal deklareeritud ühekordsete kulude hüvitamise vormis, peab soodustatud isik abikõlblike kuludena deklareerima globaalse summa, mis on arvutatud kooskõlas soodustatud isiku tavapäraste kuluarvestustavadega, sõltuvalt asjakohaste ülesannete või meetme osa nõuetekohasest rakendamisest. Kui artiklis II.27 kirjeldatud kontrollide ja auditite raames seda nõutakse, peab soodustatud isik olema võimeline esitama nõuetekohase rakendamise tõendamiseks nõuetelevastavaid täiendavaid dokumente.

Kui kooskõlas artikliga 3(a)(v) makstakse toetus soodustatud isiku tavapäraste kuluarvestustavade põhjal deklareeritud kindlasummaliste kulude hüvitamise vormis, peab soodustatud isik abikõlblike kuludena deklareerima summa, mis saadakse soodustatud kooskõlas isiku tavapäraste kuluarvestustavadega arvutatud kindla määra kohaldamisega. Kui artiklis II.27 kirjeldatud kontrollide ja auditite raames seda nõutakse, peab soodustatud isik olema võimeline esitama abikõlblike kulude, millele kindel määra kohaldub, tõendamiseks nõuetelevastavaid täiendavaid dokumente.

Kõigil kolmel esimeses, teises ja kolmandas lõigus nimetatud juhul ei ole soodustatud isikul vaja tegelikke kaetud abikõlblikke kulusid tuvastada, kuid ta peab tagama, et abikõlblike kulude deklareerimiseks kasutatud kuluarvestustavad vastavad järgnevatele tingimustele:

(a) kasutatud kuluarvestustavad moodustavad soodustatud isiku tavapärased kuluarvestustavad ja neid kohaldatakse järjepidevalt rahastamise allikast sõltumatute objektiivsete kriteeriumite alusel;

(b) deklareeritud kulusid saab võrrelda vahetult soodustatud isiku üldises raamatupidamisarvestuses kajastatud summadega; ja

(c) deklareeritud kulude määramise eesmärgil kasutatud kululiigid ei sisalda mistahes mitteabikõlblikke kulusid ega kooskõlas artikliga 3 muude toetusvormidega kaetud kulusid.

ARTIKKEL II.21 – SOODUSTATUD ISIKUTEGA SEOTUD ETTEVÕTETE JA SOODUSTATUD ISIKUTE NIMETATUD RAKENDUSORGANITE KULUDE ABIKÕLBLIKKUS

II.21.1 Kui eritingimused sisaldavad soodustatud isikutega seotud ettevõtetele või rakendusorganitele kohaldatavat sätet, on nii selle ettevõtte kui organi kantud kulud abikõlblikud, kui need vastavad artiklite II.19 ja II.20 kohaselt samadele tingimustele nagu on kohaldatavad soodustatud isikutele ja soodustatud isik, kellega ettevõte on seotud või kelle poolt rakendusorgan on määratud, tagab, et asutus, Komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Kontrollikoda võivad ettevõtte või organi suhtes kasutada oma artiklist II.27 tulenevaid õigusi.

II.21.2 Soodustatud isik, kellega ettevõte on seotud või kelle poolt rakendusorgan on määratud, tagab, et sellele artiklite II.3, II.4, II.5, II.7, II.9 ja II.10 alusel kohaldatavad tingimused on kohaldatavad ka ettevõttele või organile.

II.21.3 Soodustatud isikutel on ainuvastutus meetme teostamise eest ja lepingu säte täitmise eest. Soodustatud isikud tagavad, et seotud ettevõtte või rakendusorganiga sõlmitud mistahes kokkulepe või leping sisaldab sätteid, mis sätestavad, et seotud ettevõttel või rakendusorganil ei ole lepingu alusel asutuse suhtes mingeid õigusi.

ARTIKKEL II.22 – EELARVEVAHENDITE ÜMBERPAIGUTAMINE

Lisa III tabelis 2 toodud hinnangulist eelarvet võib summade ümberpaigutamisega soodustatud isikute suhtes ja eelarvekategooriate suhtes korrigeerida, ilma et sellist korrigeerimist loetakse lepingumuudatuseks artikli II.12 tähenduses, eeldusel, et meedet rakendatakse, nagu on kirjeldatud lisas I.

Soodustatud isikud ei tohi aga korrigeerida summasid, mida makstakse kooskõlas artikliga 3(a)(iii) või (c) ühekordse väljamakse vormis.

Kaldudes esimesest lõigust kõrvale, kui soodustatud isikud soovivad muuta CEFi hinnangulise sissemakse väärtust, millele neil igaühel on õigus, nagu on viidatud artikli II.17.1 punktis (b) ja artikli II.26.3 punktis (c), taotleb koordinaator muudatust kooskõlas artikliga II.12.

ARTIKKEL II.23 – TEHNILINE JA FINANTSARUANDLUS – MAKSETAOTLUSED JA TÄIENDAVAD DOKUMENDID

II.23.1 Meetme staatuse aruanded – täiendavate eelmaksete ja täiendavate dokumentide taotlused

II.23.1.1 Koordinaator esitab meetme staatuse aruande (MSA) hiljemalt 31. märtsil pärast iga aruandeperioodi lõppu.

MSA koostatakse vastavalt asutuse poolt TEN-Teci kaudu esitatavale mallile ja see sisaldab järgnevat:
(a) lepingu number, meetme number, transpordiliik ja ühist huvi pakkuv projekt, millega see on seotud;
(b) MSA koostaja nimi ja kontaktandmed;
(c) teave meetmega saavutatud progressi kohta;
(d) lisas III viidatud meetme hinnanguliste abikõlblike kuludega seotud tegevuse ajakohastatud näitlik jaotus, sealhulgas:
i. meetme rakendamisega eelnevate aruandlusperioodide jooksul kantud hinnangulised abikõlblikud kulud,
ii. meetme rakendamisega jooksva aruandlusperioodi ja iga järgneva aruandlusperioodi jooksul kantavad ajakohastatud hinnangulised abikõlblikud kulud;
(e) iga aruandlusperioodi rahastamisvajadused arvutatuna summana, mis saadakse punkti (d) alapunktides (i) ja (ii) nimetatud abikõlblikele kuludele artiklis (3) sätestatud hüvitamismäära(de) kohaldamisega;
(f) kumulatiivsed rahastamisvajadused kuni jooksva aruandlusperioodi lõpuni;
(g) teave meetme rakendamiseks sõlmitud lepingute ja artiklis II.9 ja II.10 toodud nõuete täitmise kohta;
(h) keskkonnateave;
(i) teave meetme avaldamiseks teostatud toimingute kohta;
(j) Euroopa Liidus asutatud soodustatud isikute puhul liikmesriigis, kus soodustatud isik on asutatud, väljastatud sertifikaat, et MSAs avaldatud andmed on terviklikud, usaldusväärsed ja õiged; erandjuhtudel peab soodustatud isiku taotlusel sertifikaadi väljastama liikmesriik, kus meedet rakendatakse;
(k) esimeses MSAs teave rakendamise ajakava (nagu kriitiline tee, peamised tulemuslikkuse määrad ja riskianalüüs), meetme reguleerimine ja jälgimine (nagu organisatsiooniline struktuur, ettevõttesisene koordineerimine, kommunikatsioon ja aruandlus ning otsustamisprotsess) ja muud asjakohased haldussätted (nagu kvaliteedikontrollid ja auditid);
(l) järgnevates MSAdes teave mistahes muudatuste kohta ja, kui see on kohaldatav, punktis (k) nimetatud korralduste rakendamise progressi kohta.

II.23.1.2 Kui artikkel 4.1 sätestab täiendavad eelmaksed, võib koordinaator esitada täiendava eelmakse taotluse koos artiklis II.23.1.1 nimetatud MSAga.

Täiendava eelmakse taotlusega kaasneb:
(a) auranne varasemate meetme kulude katmiseks kasutatud eelmaksete summa kohta;
(b) finantstagatis, kui see on artiklis 4.1 nõutud.
II.23.2 Vahe- ja lõpparuanded – vahemaksete või lõppmakse tasumise ning täiendavate dokumentide taotlused

II.23.2.1 Vahearuanded – vahemaksete ja täiendavate dokumentide taotlused

Koordinaator esitab vahemakse taotluse vähemalt iga kahe aruandlusperioodi järel. Vahemakse taotlus esitatakse 8 kuu jooksul pärast aruandlusperioodi lõppu.

Vahemakse taotlusega kaasnevad järgnevad dokumendid:

(a) kooskõlas lisaga VI koostatud raamatupidamise vahearuanne, mis sisaldab aruandlusperioodil või kahel käsitletud aruandeperioodil meetme rakendamiseks kantud abikõlblike kulude konsolideeritud aruannet ja iga soodustatud isiku, tema sidusettevõtete ja rakendusorganite kantud abikõlblike kulude jaotust;

(b) kui eritingimused ei sätesta teisiti, raamatupidamisaruannete ja aluskontode sertifikaat („raamatupidamisaruannete sertifikaat“) iga soodustatud isiku kohta, kelle kogusissemakse tegelike kulude hüvitamise vormis on vähemalt 750 000 eurot ja mis taotleb selles vormis hüvitamist vähemalt summas 325 000 eurot (lisades kõik varasemad selles vormis hüvitamised, mille eest ei ole raamatupidamisaruannete sertifikaati esitatud).

Selle sertifikaadi esitab tunnustatud audiitor või avalik-õiguslike asutuste puhul pädev ja sõltumatu riigiametnik ning see koostatakse kooskõlas lisaga VII. Sertifikaat kinnitab, et soodustatud isikute, tema sidusettevõtete või rakendusorganite poolt raamatupidamise vahearuandes tegelike kulude põhjal hüvitatud kululiikide all deklareeritud kulud on tegelikud, täpselt dokumenteeritud ja kooskõlas lepinguga abikõlblikud.

Koordinaator kinnitab, et vahemakse taotluses esitatud andmed on terviklikud, usaldusväärsed ja tõesed. Koordinaator kinnitab ka seda, et raamatupidamise vahearuandes deklareeritud kulud on tegelikud ja kooskõlas lepinguga abikõlblikud ning maksetaotlust põhjendavad nõuetekohased täiendavad dokumendid, mille saab artiklis II.27 kirjeldatud kontrollide või auditite raames esitada.

II.23.2.2 Lõpparuanne – lõppmakse tasumise ja täiendavate dokumentide taotlus

Koordinaator esitab lõppmakse tasumise taotluse 12 kuu jooksul pärast artiklis 2.2 nimetatud meetme lõpetamiskuupäeva.

Lõppmakse tasumise taotlusega kaasnevad järgnevad dokumendid:

(a) kooskõlas lisaga V koostatud lõpparuanne, mis sisaldab järgnevat:

(i) lepingu number, meetme number, transpordiliik ja ühist huvi pakkuv projekt, millega see on seotud;
(ii) aruande koostaja nimi ja kontaktandmed;
(iii) meetme eesmärgid (kui teavitatud on mistahes kõrvalekaldest);
(iv) tehniline teave selle kohta, kuidas meedet rakendati ja selle eesmärke täideti;
(v) teave meetme rakendamiseks sõlmitud lepingute ja artiklis II.9 ja II.10 toodud nõuete täitmise kohta;
(vi) keskkonnateave;
(vii) teave meetme avaldamiseks teostatud toimingute kohta;
(viii) teave teiste liidu rahaliste vahendite allikate kohta (CEF, ERDF, Ühtekuuluvusfond, H2020, TEN-T, EIPA jne), mida on globaalse projekti tarbeks kasutatud (nt varasemad või eelnevad etapid, mida käesolev leping ei käsitle).

(b) kooskõlas lisaga VI koostatud lõpparuanne, mis sisaldab:

(i) viimasel aruandlusperioodil või kahel viimasel aruandeperioodil alates viimase raamatupidamise vahearuande esitamisest meetme rakendamiseks kantud abikõlblike kulude konsolideeritud aruannet ja iga soodustatud isiku, tema sidusettevõtete ja rakendusorganite kantud abikõlblike kulude jaotust;
(ii) raamatupidamise koondaruannet („raamatupidamise koondaruanne“); see aruanne peab sisaldama konsolideeritud raamatupidamise aruannet ja iga soodustatud isiku, tema sidusettevõtete ja rakendusorganite poolt deklareeritud või taotletud summade jaotust, koondades juba varasemalt esitatud raamatupidamisaruandeid ja viidates artiklis II.25.3.2 iga soodustatud isiku, tema sidusettevõtete ja rakendusorganite laekumistele; see tuleb koostada kooskõlas lisaga VI.

(c) Euroopa Liidus asutatud soodustatud isikute puhul liikmesriigis, kus soodustatud isik on asutatud, väljastatud sertifikaat, et i) avaldatud andmed on terviklikud, usaldusväärsed ja õiged ja ii) raamatupidamise lõpparuandes deklareeritud kulud on tegelikud ja kooskõlas käesoleva lepinguga abikõlblikud; erandjuhtudel peab soodustatud isiku taotlusel sertifikaadi väljastama liikmesriik, kus meedet rakendatakse;

(d) kui eritingimused ei sätesta teisiti, raamatupidamisaruannete ja aluskontode sertifikaat („raamatupidamisaruannete sertifikaat“) iga soodustatud isiku kohta, kelle kogusissemakse tegelike kulude hüvitamise vormis on vähemalt 750 000 eurot ja mis taotleb selles vormis hüvitamist vähemalt summas 325 000 eurot (lisades kõik varasemad selles vormis hüvitamised, mille eest ei ole raamatupidamisaruannete sertifikaati esitatud).

Selle sertifikaadi esitab tunnustatud audiitor või avalik-õiguslike asutuste puhul pädev ja sõltumatu riigiametnik ning see koostatakse kooskõlas lisaga VII. Sertifikaat kinnitab, et soodustatud isikute, tema sidusettevõtete ja rakendusorganite poolt raamatupidamise lõpparuandes tegelike kulude põhjal hüvitatud kululiikide all deklareeritud kulud on tegelikud, täpselt dokumenteeritud ja kooskõlas lepinguga abikõlblikud. Kinnitatakse ka seda, et kõik artiklis II.25.3.2 nimetatud laekumised on deklareeritud.

Koordinaator kinnitab, et lõppmakse tasumise taotluses esitatud andmed on terviklikud, usaldusväärsed ja tõesed. Koordinaator kinnitab ka seda, et kantud kulud võib kooskõlas lepinguga abikõlblikuks lugeda ning maksetaotlust põhjendavad nõuetekohased täiendavad dokumendid, mille saab artiklis II.27 kirjeldatud kontrollide või auditite raames esitada. Lisaks kinnitatakse ka seda, et kõik artiklis II.25.3.2 nimetatud laekumised on deklareeritud.

II.23.3 Dokumentide mitteesitamine

Kui koordinaator ei ole esitanud artiklis II.23.2 sätestatud tähtajaks vahemakse või lõppmakse tasumise taotlust ja sellega kaasnevaid ülalnimetatud dokumente ja kui koordinaator ei esita sellist taotlus 60 päeva jooksul alates asutuse poolt esitatud kirjaliku teate saamist, jätab asutus endale õiguse lõpetada leping kooskõlas artikliga II.16.3.1(c), millega kaasnevad artikli II.16.4.1 kolmandas ja neljandas lõigus kirjeldatud mõjud.

II.23.4 Maksetaotluste ja raamatupidamisaruannete valuuta ja eurodesse konverteerimine

Maksetaotlused ja raamatupidamisaruanded koostatakse eurodes.

Soodustatud isikud, kelle üldine raamatupidamisarvestus on muus valuutas kui euro, konverteerivad muus valuutas kantud kulud eurodesse Euroopa Liidu Teataja C seerias avaldatud vastaval aruandeperioodil määratletud keskmiste päevakurssidega. Kui Euroopa Liidu Teatajas ei ole vastava valuuta kohta euro päevakurssi avaldatud, teostatakse konverteerimine Komisjoni määratletud ja selle veebilehel (http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/inforeuro_en.cfm) avaldatud vastaval aruandlusperioodil määratletud keskmiste igakuiste arvestusmääradega.

Soodustatud isikud, kelle üldine raamatupidamisarvestus on eurodes, konverteerivad muus valuutas kantud kulud eurodesse kooskõlas nende tavapäraste raamatupidamistavadega.

ARTIKKEL II.24 – MAKSED JA MAKSEKORRALDUSED

II.24.1 Eelfinantseerimine

II.24.1.1 Eelfinantseerimise eesmärgiks on varustada soodustatud isikud käibevahenditega. See jääb kuni koordinaatoritele makstavate vahemaksete või lõppmakse tasumisega tasaarveldamiseni liidu omandiks.

Kui eelmakse sõltub finantstagatise saamisest, peab finantstagatis täitma järgnevaid tingimusi:

(a) selle esitab või selle kinnitab pank või tunnustatud finantseerimisasutus. Tagatis väärtustatakse eurodes. Kui soodustatud isik on asutatud kolmandas riigis, võib asutus nõustuda, et selles kolmandas riigis asutatud pank või finantseerimisasutus võib anda tagatise juhul, kui see pank või finantseerimisasutus loetakse pakkuvaks samaväärset tagatist ja omadusi nagu need, mida pakub liikmesriigis asutatud pank või finantseerimisasutus. Koordinaatori taotlusel ja asutuse nõusolekul võib finantstagatise asendada kolmanda isiku antud solidaartagatisega;

(b) tagatise andja vastutab kui esimesel nõudmisel väljamakstava tagatise andja ega või esitada nõudeid põhivõlgniku (s.o asjaomase soodustatud isiku) vastu; ja

(c) see sätestab, et finantstagatis jääb jõusse eelfinantseerimise tasaarvestamiseni asutuse poolt tasutavate vahemaksete või lõppmaksega ja kui lõppmakse tasutakse võlateate vormis, selle ajani, kuni võlateatest teavitamisest on möödunud kolm kuud. Asutus vabastab tagatise järgmise kuu jooksul.

II.24.1.2 Esimene eelmakse

Piiramata seejuures artiklit II.24.5, kui artikkel 4.1 sätestab lepingu jõustumisel või hilisemal kuupäeval esimese eelmakse, tasub asutus selle koordinaatorile 30 päeva jooksul sellest kuupäevast arvates või, kui artikkel 4.1 nii sätestab, pärast finantstagatise eelmakse taotluse kättesaamist, sõltuvalt sellest, kumb on varasem.

II.24.1.3 Täiendavad eelmaksed

Kui artikkel 4.1.2 sätestab täiendavad eelmaksed, arvutatakse täiendava eelmakse summa järgnevalt:

(a) artikli II.23.1.1 punktis (f) nimetatud kumulatiivsetele rahastamisvajadustele kohaldatakse artiklis 4.1.2 sätestatud protsenti;

(b) kooskõlas punktiga (a) saadavast summast lahutatakse juba varasemalt tehtud eelmaksete kogusumma;

(c) kui kooskõlas artikliga II.23.1.2 esitatud aruanne kasutatud varasemate eelmaksete summa kohta kajastab, et juba varasemalt tehtud eelmaksete kogusummast on kasutatud vähem kui 70%, vähendatakse kooskõlas punktidega (a) ja (b) saadud summat 70% künnise ja kasutatud summa vahe võrra;

(d) kooskõlas punktidega (a), (b) ja (c) saadud summa piirneb eelfinantseerimise ning artiklis 4.1.3 sätestatud vahemaksete maksimaalse väärtuse ja eelfinantseerimise ning juba tehtud vahemaksete kogusumma vahega.

Piiramata seejuures artikleid II.24.4 ja II.24.5, maksab asutus koordinaatorile täiendava eelmaksena tasumisele kuuluva summa 60 päeva jooksul täiendava eelmakse ja artiklis II.23.1.1 nimetatud dokumentide esitamise taotluse kättesaamisest arvates või, kui artikkel 4.1 nii sätestab, pärast finantstagatise kättesaamist.

II.24.2 Vahemaksed

Vahemaksete eesmärgiks on hüvitada asjakohaste aruandeperioodide jooksul meetme rakendamiseks kantud abikõlblikud kulud.

Piiramata seejuures artikleid II.24.4 ja II.24.5, maksab asutus artiklis II.23.2 nimetatud dokumentide kättesaamisel koordinaatorile vahemaksena tasumisele kuuluva summa artiklis 4.2 sätestatud tähtajaks.

Summa määratakse kindlaks pärast vahemakse ja täiendavate dokumentide ning käsitletava aruandeperioodi või kahe aruandeperioodi MSA taotluse kättesaamist. Nende dokumentide kinnitamine ei tähenda deklaratsioonide ja nendes sisalduvate andmete korrapärasuse või autentsuse, terviklikkuse ja õigsuse tunnistamist.

Vahemaksena tasumisele kuuluv summa määratakse kindlaks järgnevalt:

(a) lisatakse järgnevad summad, mis sõltuvad toetuse maksmise vormist:

(i) kui kooskõlas artikliga 3(a) makstakse toetus abikõlblike kulude hüvitamise vormis, summa, mis on saadud selles artiklis sätestatud hüvitamismäära(de) kohaldamisega asutuse poolt asjakohas(t)el aruandeperioodi(de)l ja asjakohaste kululiikide, soodustatud isikute, sidusettevõtete ja rakendusorganitega seonduvalt kantud meetme abikõlblikele kuludele;

(ii) kui kooskõlas artikliga 3(b) makstakse toetus ühikusissemaksete vormis, summa, mis on saadud selles artiklis sätestatud ühikusissemakse ja asutuse poolt asjakohas(t)el aruandeperioodi(de)l ja asjakohaste soodustatud isikute, sidusettevõtete ja rakendusorganitega seonduvalt kinnitatud tegeliku ühikute arvu korrutamise teel;

(iii) kui kooskõlas artikliga 3(c) makstakse toetus ühekordse sissemakse vormis, selles artiklis soodustatud isikutele, sidusettevõtetele ja rakendusorganitele sätestatud ühekordne summa, mis sõltub asjakohaste ülesannete või meetme osa asjakohas(t)el aruandeperioodi(de)l nõuetekohase rakendamise kinnitamisest asutuse poolt kooskõlas lisaga I;

(iv) kui kooskõlas artikliga 3(d) makstakse toetus kindlasummalise sissemakse vormis, summa, mis on saadud selles artiklis nimetatud kindla määra kohaldamisega asutuse poolt asjakohas(t)el aruandeperioodi(de)l ja asjakohaste soodustatud isikute, sidusettevõtete ja rakendusorganitega seonduvalt kinnitatud abikõlblikele kuludele või sissemaksele.

(b) vahemakse tasaarveldab 100% vahemakse või varasemate vahemaksete taotlusega kaetud aruandeperioodide eest juba tehtud eelmaksetest, mida ei ole varasemate vahemaksega tasaarveldatud. Tasaarveldatav eelmaksete summa lahutatakse kooskõlas punktiga (a) saadud summast;

(c) kooskõlas punktidega (a) ja (b) saadud summa piirneb eelfinantseerimise ning artiklis 4.1.3 sätestatud vahemaksete maksimaalse väärtuse ja eelfinantseerimise ning juba tehtud vahemaksete kogusumma vahega.

II.24.3 Lõppmakse tasumine

Lõppmakse tasumise, mida ei tohi korrata, eesmärk on hüvitada või katta pärast artiklis 2.2 sätestatud perioodi lõppu tasumata osa soodustatud isikute poolt meetme rakendamiseks kantud abikõlblikest kuludest. Kui varasemate maksete kogusumma on suurem kui kooskõlas artikliga II.25 kindlaksmääratud toetuse lõppsumma, võib lõppmakse tasumise teostada artiklis II.26 sätestatud tagasinõudmise vormis.

Piiramata seejuures artikleid II.24.4 ja II.24.5, maksab asutus artiklis II.23.2 nimetatud dokumentide kättesaamisel lõppmaksena tasumisele kuuluva summa artiklis 4.2 sätestatud tähtajaks.

Summa määratakse kindlaks pärast lõppmakse tasumise ja täiendavate dokumentide taotluse kättesaamist ja kooskõlas neljanda lõiguga. Lõppmakse tasumise ja täiendavate dokumentide taotluse kinnitamine ei tähenda deklaratsioonide ja nendes sisalduvate andmete korrapärasuse või autentsuse, terviklikkuse ja õigsuse tunnistamist.

Lõppmaksena tasutav summa määratakse kindlaks nii, et kooskõlas artikliga II.25 kindlaksmääratud toetuse lõppsummast lahutatakse eelfinantseerimise ja juba tehtud vahemaksete kogusumma.

II.24.4 Maksetähtaja peatamine

Asutus võib peatada artiklites 4.2 ja II.24.1.3 sätestatud maksetähtaja mistahes ajal, teavitades koordinaatorit formaalselt, et tema maksetaotlust ei ole võimalik täita kas seetõttu, et see ei vasta lepingu sätetele või nõuetekohaseid täiendavaid dokumente ei ole esitatud või esineb kahtlus raamatupidamisaruannetes deklareeritud kulude abikõlblikkuse kohta.

Koordinaatorit teavitatakse mistahes sellisest peatamisest esimesel võimalusel, märkides ära selle põhjused.

Peatamine jõustub asutuse poolt teate saatmise kuupäeval. Ülejäänud periood algab uuesti alates kuupäevast, mil nõutud andmed või läbivaadatud dokumendid on kätte saadud või vajalik täiendav kontroll, sealhulgas kohapealsed kontrollid, on läbi viidud.

Kui peatamine ületab kaks kuud, võib koordinaator taotleda asutuse otsust selle kohta, kas peatamist tuleb jätkata.

Kui maksetähtaeg on peatatud pärast ühe MSA, lõpparuande või ühe artiklis II.23 sätestatud raamatupidamisaruande tagasilükkamist ja tagasi lükatakse ka uus aruanne või raamatupidamisaruanne, säilitab asutus õiguse lõpetada leping kooskõlas artikliga II.16.3.1(c), millega kaasnevad artiklis II.16.4 kirjeldatud mõjud.

II.24.5 Maksete peatamine

II.24.5.1 Asutus võib mistahes ajal lepingu täitmise ajal peatada eelmaksete, vahemaksete või lõppmaksete maksmise kõikidele soodustatud isikutele või peatada eelmaksete või vahemaksete maksmise mistahes ühele või mitmele soodustatud isikule:

(a) kui asutusel on tõendeid, et soodustatud isik on teinud pakkumismenetluses või toetuse rakendamises olulisi vigu, toime pannud eeskirjade eiramisi või pettusi või kui soodustatud isik ei täida oma lepingust tulenevaid kohustusi;

(b) kui asutusel on tõendeid, et soodustatud isik on teinud süstemaatilisi või korduvaid vigu, eiranud eeskirju, pannud toime pettuse või rikkunud teistest liidu või Euroopa Aatomienergiaühenduse rahastatud toetustest, mis anti sellele soodustatud isikule sarnastel tingimustel, tulenevaid kohustusi, kui sellistel vigadel, eeskirjade rikkumisel, pettusel või kohustuste rikkumisel on sellele toetusele oluline mõju;

(c) kui asutus kahtlustab, et soodustatud isik on teinud pakkumismenetluses või lepingu täitmises olulisi vigu, toime pannud eeskirjade eiramisi või pettusi või rikkunud kohustusi ja peab kontrollima, kas see on ka tegelikult aset leidnud;

(d) projekti edenemise hindamise järel, eelkõige, kui meetme rakendumises esineb olulisi viivitusi; või

(e) kui asutus ei saa kätte kõiki direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, või mistahes muu taotlusvormil (liidu keskkonnakaitsepoliitikat puudutavas jaos) märgitud asjakohase keskkonnaalase seadusandluse alusel nõutavaid dokumente.

II.24.5.2 Enne maksete peatamist teavitab asutus koordinaatorit formaalselt selle kavatsusest maksed peatada, märkides ära selle põhjused ja artikli II.24.5.1 punktides (a), (b), (d) ja (e) nimetatud juhtudel maksetega jätkamiseks vajalikud tingimused.

Koordinaatoril palutakse esitada selgitused kõikide soodustatud isikute nimel 30 kalendripäeva jooksul alates vastava teate kättesaamisest.

Kui asutus otsustab pärast koordinaatori esitatud selgituste läbivaatamist maksete peatamise protseduuri lõpetada, annab asutus sellest koordinaatorile formaalselt teada.

Kui selgitusi ei esitatud või kui asutus otsustab koordinaatori esitatud selgitustele vaatamata maksete peatamise protsessiga jätkata, võib asutus maksed peatada, teavitades koordinaatorit sellest formaalselt, märkides ära peatamise põhjused ja artikli II.24.5.1 punktides (a), (b), (d) ja (e) nimetatud juhtudel maksetega jätkamise lõplikud tingimused ning artikli II.24.5.1 punktis (c) nimetatud juhul vajaliku kontrolli lõpetamise esialgse kuupäeva.

Koordinaator teavitab teisi soodustatud isikuid viivitamata. Maksete peatamine jõustub asutuse poolt teate saatmise kuupäeval.

Maksetega jätkamiseks üritavad soodustatud isikud täita teavitatud tingimused esimesel võimalusel ja annavad asutusele selles tehtud mistahes edusammudest teada.

Asutus teavitab koordinaatorit formaalselt ja viivitamata, kui leiab, et maksetega jätkamiseks vajalikud tingimused on täidetud või vajalik kontroll, sealhulgas kohapealsed kontrollid, on teostatud.

Maksete peatamise perioodil ja piiramata seejuures õigust peatada meetme rakendamine kooskõlas artikliga II.15.1 või lõpetada leping või soodustatud isiku osalemine kooskõlas artikliga II.16.1 ja artikliga II.16.2, ei ole koordinaatoril õigus esitada mistahes maksetaotlusi, või kui peatamine on seotud ainult ühe või mitme soodustatud isiku eelmaksete või vahemaksetega, mistahes maksetaotlusi ja täiendavate dokumentide taotlusi seoses asjakohase soodustatud isiku või soodustatud isikute meetmes osalemisega.

Asjakohased maksetaotlused või täiendavate dokumentide taotlused võib esitada esimesel võimalusel pärast maksetega jätkamist või need võib lisada esimesele tasumisele kuuluvale maksetaotlusele pärast maksetega jätkamist kooskõlas artiklis 4.1 sätestatud ajakavaga.

II.24.6 Tasumisele kuuluvates summadest teavitamine

Asutus annab tasumisele kuuluvatest summadest formaalselt teada, märkides ära, kas tegemist on täiendava eelmaksega, vahemaksega või lõppmaksega. Lõppmakse korral märgib asutus ära ka kooskõlas artikliga II.25 kindlaks määratud toetuse lõppsumma.

II.24.7 Viivis

Artiklites 4.2 ja II.24.1 sätestatud maksetähtaegade aegumisel ja piiramata seejuures artikleid II.24.4 ja II.24.5, on soodustatud isikutel õigus saada viivist Euroopa Keskpanga kohaldatud määraga põhilistele refinantseerimisoperatsioonidele eurodes („viitemäär“), pluss kolm ja pool punkti. Viitemäär on selle kuu, mil maksetähtaeg aegub, esimesel päeval kehtiv määr, nagu on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C seerias.

Esimene lõige ei ole kohaldatav, kui kõik soodustatud isikud on Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas regionaalsed ja kohalikud valitsusasutused ja muud avalik-õiguslikud asutused, mis tegutsevad käesoleva lepingu tähenduses liikmesriigi nimel.

Maksetähtaja peatamist kooskõlas artikliga II.24.4 või asutuse poolt maksmist kooskõlas artikliga II.24.5 ei tohi lugeda hilinenud maksmiseks.

Viivis katab perioodi alates maksetähtajale järgnevast päevast kuni ja kaasa arvatud tegeliku maksmise kuupäevani, nagu on sätestatud artiklis II.24.9. Viivist ei arvutata toetuse lõppsumma määramiseks artikli II.25.3 tähenduses.

Kaldudes kõrvale esimesest lõigust, kui arvutatud viivis on väiksem või võrdne 200 euroga, makstakse see ainult koordinaatori poolt kahe kuu jooksul alates hilinenud maksest arvates esitatud taotluse saamisel.
II.24.8 Maksete valuuta

Asutus teostab maksed eurodes.

II.24.9 Maksekuupäev

Asutuse poolt teostatavad maksed loetakse teostatuks kuupäeval, mil need debiteeritakse asutuse kontole.

II.24.10 Makseülekannete kulud

Makseülekannete kulud kantakse järgnevalt:

(a) asutuse panga poolt võetud ülekandekulud kannab asutus;

(b) soodustatud isiku panga poolt võetud ülekandekulud kannab soodustatud isik;

(c) kõik ühe poole põhjustatud korduvate ülekannete kulud kannab pool, kes on ülekande kordamise põhjustanud.

II.24.11 Maksed koordinaatorile

Asutus teostab kõik maksed koordinaatorile. Makse teostamine koordinaatorile vabastab asutuse sellele kohaldatavast maksekohustusest.

ARTIKKEL II.25 – TOETUSE LÕPPSUMMA MÄÄRATLEMINE

II.25.1 Lõppsumma arvutamine

Piiramata seejuures artikleid II.25.2, II.25.3 ja II.25.4, määratakse toetuse lõppsumma järgnevalt:

(a) kui kooskõlas artikliga 3(a) makstakse toetus abikõlblike kulude hüvitamise vormis, summa, mis on saadud selles artiklis sätestatud hüvitamismäära(de) kohaldamisega asutuse poolt asjakohaste kululiikide, soodustatud isikute, sidusettevõtete ja rakendusorganitega seonduvalt kantud meetme abikõlblikele kuludele;

(b) kui kooskõlas artikliga 3(b) makstakse toetus ühikusissemaksete vormis, summa, mis on saadud selles artiklis sätestatud ühikusissemakse ja asutuse poolt asjakohaste soodustatud isikute, sidusettevõtete ja rakendusorganitega seonduvalt kinnitatud tegeliku ühikute arvu korrutamise teel;

(c) kui kooskõlas artikliga 3(c) makstakse toetus ühekordse sissemakse vormis, selles artiklis soodustatud isikutele, sidusettevõtetele ja rakendusorganitele sätestatud ühekordne summa, mis sõltub asjakohaste ülesannete või meetme osa nõuetekohase rakendamise kinnitamisest asutuse poolt kooskõlas lisaga I;

(d) kui kooskõlas artikliga 3(d) makstakse toetus kindlasummalise sissemakse vormis, summa, mis on saadud selles artiklis nimetatud kindla määra kohaldamisega asutuse poolt asjakohaste soodustatud isikute, sidusettevõtete ja rakendusorganitega seonduvalt kinnitatud abikõlblikele kuludele või sissemaksele.

Need summad lisatakse, kui artikkel 3 sätestab erinevate toetuse maksmise vormide kombinatsiooni.

II.25.2 Maksimaalne summa

Asutuse poolt meetme jaoks makstav kogusumma ei tohi mitte mingil juhul ületada artiklis 3 sätestatud toetuse maksimaalset summat.

Kui kooskõlas artikliga II.25.1 kindlaksmääratud summa ületab seda maksimaalset summat, piiratakse toetuse lõppsumma artiklis 3 sätestatud maksimaalse summaga.

II.25.3 Kasumi mittesaamise reegel ja laekumiste arvestamine

II.25.3.1 Toetus ei tohi soodustatud isikutele kasumit tuua, kui eritingimustes ei ole sätestatud teisiti. „Kasum“ tähendab laekumiste ülejääki üle meetme abikõlblike kulude.

II.25.3.2 Arvestatavad laekumised on koordinaatori poolt lõppmakse tasumise taotluse koostamise kuupäeval kindlaks tehtud, koostatud või kinnitatud konsolideeritud laekumised, mis kuuluvad ühe järgneva kahe liigi alla:

(a) meetme poolt tekitatud tulu; või

(b) rahastajate poolt spetsiaalselt määratud rahalised toetused asutuse poolt kooskõlas artikliga 3(a)(i) hüvitatavate meetme abikõlblike kulude finantseerimiseks.

II.25.3.3 Järgnevat ei arvestata laekumisteks, mida tuleb arvesse võtta, kui kontrollitakse, kas toetus toob soodustatud isikutele kasumit:

(a) artikli II.25.3.2 punktis (b) nimetatud rahalised toetused, mida soodustatud isikud võivad kasutada muude kulude kui lepingust tulenevate abikõlblike kulude katmiseks;

(b) artikli II.25.3.2 punktis (b) nimetatud rahalised toetused, mille kasutamata osa ei tule artiklis 2.2 sätestatud perioodi lõpus rahastajatele maksta.

II.25.3.4 Arvestatavad abikõlblikud kulud on asutuse poolt kooskõlas artikliga 3(a) hüvitatavate kululiikidena kinnitatud konsolideeritud abikõlblikud kulud.

II.25.3.5 Kui kooskõlas artiklitega II.25.1 ja II.25.2 kindlaksmääratud toetuse lõppsumma toob soodustatud isikutele kasumit, lahutatakse kasum proportsionaalselt meetme tegelike abikõlblike kulude lõpliku hüvitamismääraga, mille asutus on artiklis 3(a)(i) nimetatud kululiikide osas kinnitanud.
See lõppmäär arvutatakse artiklis 3(a)(i) nimetatud vormis makstava toetuse lõppsumma alusel, mis on määratletud kooskõlas artiklitega II.25.1 ja II.25.2.

II.25.4 Puudulikust, osalisest või hilinenud rakendamisest või lepinguliste kohustuste rikkumisest tingitud vähendamine

Kui meedet ei rakendata nõuetekohaselt kooskõlas lisaga I või kui mistahes soodustatud isik ei täida käesolevast lepingust tulenevat mistahes muud kohustust, võib asutus vähendada artiklis 3 sätestatud toetuse summat proportsionaalselt meetme ebakohase rakendamise või kohustuse rikkumise raskusastmega.

See hõlmab olukorda, kui asutus ei saa kätte kõiki direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, või mistahes muu taotlusvormil (liidu keskkonnakaitsepoliitikat puudutavas jaos) märgitud asjakohase keskkonnaalase seadusandluse alusel nõutavaid dokumente.

ARTIKKEL II.26 – TAGASINÕUDMINE

II.26.1 Tagasinõudmine lõppmakse tasumise ajal

Kui lõppmakse makstakse tagasinõudmise vormis, teavitab asutus koordinaatorit formaalselt oma kavatsusest põhjendamatult makstud summa sisse nõuda:

(a) märkides ära tasumisele kuuluva summa ja tagasinõudmise põhjused;

(b) paludes koordinaatoril esitada potentsiaalsed selgitused ettenähtud perioodi jooksul; ja

(c) paludes koordinaatoril esitada aruanne soodustatud isikutele tehtavate maksete jaotuse kohta ettenähtud perioodi jooksul.

Kui selgitusi ei esitatud või kui asutus otsustab koordinaatori esitatud selgitustele vaatamata tagasinõudmisprotsessiga jätkata, võib asutus tagasinõudmise kinnitada, esitades koordinaatorile formaalselt võlateate („võlateade“), märkides ära maksetingimused ja -kuupäeva.

Kui koordinaator ei maksa tagasinõutavat summat asutusele võlateates märgitud kuupäevaks ja ei ole esitanud maksete jaotamise aruannet, nõuab asutus või Komisjon tasumisele kuuluva summa sisse koordinaatorilt kooskõlas artikliga II.26.3, isegi kui ta ei olnud tasumisele kuuluva summa lõppsaaja.
Kui koordinaator ei maksa tagasinõutavat summat asutusele võlateates märgitud kuupäevaks, kuid on esitanud soodustatud isikutele tehtud maksete jaotamise aruande, nõuab asutus tasumisele kuuluva summa sisse sellelt soodustatud isikult, kes oli tasumisele kuuluva summa lõppsaaja.

Sel eesmärgil teeb asutus järgnevat:

(a) kui kooskõlas artikliga 3(a) makstakse toetus abikõlblike kulude hüvitamise vormis:

(i) tuvastab soodustatud isikud, kellele järgnevalt arvutatud summa on negatiivne:
{{{ {Artiklis 3(a) asjakohasele soodustatud isikule sätestatud hüvitamismäära(de)ga korrutatud soodustatud isiku kulud (kaasa arvatud selle sidusettevõtete ja rakendusorganite kulud, kui see on kohaldatav), mis on deklareeritud viimases raamatupidamisaruandes ja mille asutus on kinnitanud}
jagatud
kooskõlas artikliga II.25.1 arvutatud summaga} korrutatud
kooskõlas artikliga II.25 arvutatud toetuse lõppsummaga}, miinus

soodustatud isiku poolt saadud eelmaksed ja vahemaksed}

(ii) esitab kõikidele kooskõlas punktiga (i) tuvastatud soodustatud isikutele formaalselt võlateate, märkides ära maksetingimused ja -kuupäeva. Võlateate summa arvutatakse järgnevalt:
{ {asjakohasele soodustatud isikule kooskõlas punktiga (i) arvutatud summa
jagatud
kõikidele kooskõlas punktiga (i) tuvastatud soodustatud isikutele kooskõlas punktiga (i) arvutatud summade summaga
korrutatud
koordinaatorile formaalselt esitatud võlateates sätestatud summaga}

(b) kui kooskõlas artikliga 3(b), (c) või (d) makstakse toetus ühiku, ühekordse väljamakse või kindlasummalise sissemakse vormis, esitab kõikidele soodustatud isikutele formaalselt võlateate, märkides ära maksetingimused ja -kuupäeva. Võlateate summa arvutatakse järgnevalt:

{ {soodustatud isiku poolt saadud eelmaksed ja vahemaksed jagatud
asutuse poolt makstud eelmaksete ja vahemaksete kogusummaga} korrutatud
koordinaatorile formaalselt esitatud võlateates sätestatud summaga};

(c) need summad lisatakse, kui artikkel 3 sätestab erinevate toetuse maksmise vormide kombinatsiooni.

Kui asjakohane soodustatud isik ei maksa tagasinõutavat summat asutusele võlateates märgitud kuupäevaks, nõuab asutus või Komisjon tasumisele kuuluva summa sisse soodustatud isikult kooskõlas artikliga II.26.3.

II.26.2 Tagasinõudmine pärast lõppmakse tasumist

Kui summa kuulub tagasinõudmisele kooskõlas artiklitega II.27.6, II.27.7 ja II.27.8, tasub auditi või OLAFi leidude kohaselt asjakohane soodustatud isik asutusele vastava summa.

Kui auditi leiud ei puuduta konkreetset soodustatud isikut, tasub koordinaator asutusele vastava summa isegi siis, kui ta ei olnud tasumisele kuuluva summa lõppsaaja.

Enne tagasinõudmist teavitab asutus asjakohast soodustatud isikut või koordinaatorit formaalselt oma kavatsusest põhjendamatult makstud summa sisse nõuda:

(a) märkides ära tasumisele kuuluva summa (sealhulgas asutuse poolt sidusettevõtete või rakendusorganite kantud kulude hüvitamiseks põhjendamatult makstud mistahes summad) ja tagasinõudmise põhjused;

(b) paludes asjakohasel soodustatud isikul või koordinaatoril esitada potentsiaalsed selgitused ettenähtud perioodi jooksul.

Kui selgitusi ei esitatud või kui asutus otsustab asjakohase soodustatud isiku koordinaatori esitatud selgitustele vaatamata tagasinõudmisprotsessiga jätkata, võib asutus tagasinõudmise kinnitada, esitades asjakohasele soodustatud isikule või koordinaatorile formaalselt võlateate („võlateade“), märkides ära maksetingimused ja -kuupäeva.

Kui asjakohane soodustatud isik või koordinaator ei maksa tagasinõutavat summat asutusele võlateates märgitud kuupäevaks, nõuab asutus tasumisele kuuluva summa sisse asjakohaselt soodustatud isikult või koordinaatorilt kooskõlas artikliga II.26.3.

II.26.3 Tagasinõudmine võlateates märgitud kuupäevaks mittetasumise korral

Kui makset ei ole tehtud võlateates märgitud kuupäevaks, nõuab asutus või Komisjon tasumisele kuuluva summa sisse:

(a) tasaarvestades selle mistahes summadega, mille liit või Euroopa Liidu Aatomienergiaühendus (Euratom) asjakohasele soodustatud isikule võlgneb („tasaarvestamine“); erandjuhtudel, kui see on põhjendatud vajadusega kaitsta liidu finantshuvisid, võib asutus teostada tagasinõudmise tasaarvestamisega ennetähtaegselt; selleks ei ole vaja soodustatud isiku eelnevat nõusolekut; sellise tasaarvestamise vastu võib esitada vastavalt ELTL artiklile 263 Euroopa Liidu Üldkohtusse hagi;

(b) koostades finantstagatise, kui kooskõlas artikliga 4.1 on nii sätestatud, („finantstagatise koostamine“);

(c) pidades soodustatud isikuid ühiselt ja solidaarselt vastutavaks, kui eritingimused nii sätestavad;

(d) võttes õiguslikke meetmeid kooskõlas artikliga II.18.2 või eritingimustega või võttes vastu jõustatava otsuse kooskõlas artikliga II.18.3.

II.26.4 Viivis

Kui makset ei ole tehtud võlateates sätestatud kuupäevaks, lisandub tasutavale summale viivis artiklis II.24.7 kehtestatud määras. Viivis katab perioodi alates maksetähtajale järgnevast päevast kuni ja kaasa arvatud kuupäevani, mil asutus või Komisjon makse kogu võlgnetavas summas tegelikult kätte saab.

Mistahes osalise maksega kaetakse esmalt tasud ja viivis ning seejärel põhisumma.

II.26.5 Pangakulud

Asutusele võlgnetavate summade tagasinõudmisega kantud pangakulud kannab asjakohane soodustatud isik, välja arvatud juhul, kui kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/64/EÜ, 13. november 2007, makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

ARTIKKEL II.27 – KONTROLLID, AUDITID JA HINDAMINE

II.27.1 Tehnilised ja finantskontrollid, auditid, vahe- ja lõpphindamised

Komisjon või asutus võib seoses toetuse kasutamisega läbi viia tehnilisi ja finantskontrolle ja auditeid. Kontrollida võib ka soodustatud isikute kohustuslikke dokumente ühekordse väljamakse, ühikuhinna või kindlasummaliste summade perioodiliseks hindamiseks.

Kontrollide ja auditite raames esitatud teavet ja dokumente käsitletakse konfidentsiaalselt.

Lisaks sellele võib Komisjon või asutus teostada meetme mõju vahe- või lõpphindamist, mida mõõdetakse asjakohase liiduprogrammi eesmärgi alusel, et hinnata, kas eesmärgid, kaasa arvatud keskkonnakaitsega seotud eesmärgid, on saavutatud.

Komisjoni või asutuse kontrolle, auditeid või hindamisi võivad teostada vahetult kas nende endi töötajad või muud välised organid, kes on volitatud seda nende nimel tegema.

Selliste kontrollide, auditite või hindamiste teostamise võib algatada lepingu täitmise ajal ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tasumise kuupäevast. Vastav periood piirneb kolme aastaga, kui artiklis 3 sätestatud maksimaalne summa ei ületa 60 000 eurot.

Kontrolli-, auditi- või hindamisprotseduur loetakse algatatuks kuupäeval, mil saadakse kätte Komisjoni või asutuse seda välja kuulutav kiri.

II.27.2 Dokumentide säilitamise kohustus

Soodustatud isikud säilitavad kõik originaaldokumendid, eelkõige raamatupidamis- ja maksustamisdokumendid, säilitades neid mistahes nõuetekohasel andmekandjal, kaasa arvatud digiteeritud originaalid, kui need on asjaomase liikmesriigi õigusega lubatud ja neid käsitletakse asjaomase liikmesriigi õiguses ette nähtud tingimustel, viis aastat pärast lõppmakse teostamist.

Vastav periood piirneb kolme aastaga, kui artiklis 3 sätestatud maksimaalne summa ei ületa 60 000 eurot.

Kui toetusega on seotud pooleliolev audit, apellatsioonkaebus, kohtuvaidlus või nõue, kaasa arvatud artiklis II.27.7 nimetatud juhul, on esimeses ja teises lõigus sätestatud perioodid pikemad Sellisel juhul säilitavad soodustatud isikud dokumente seni, kuni auditid, apellatsioonkaebused ja kohtuvaidlused on lõpetatud ja nõuded lahendatud.

II.27.3 Teabe esitamise kohustus

Kui kontroll või audit algatatakse enne lõppmakse tasumist, esitab koordinaator Komisjoni või asutuse või mistahes nende poolt volitatud välise organi nõutud teabe, kaasa arvatud elektroonilisel kujul teabe. Kui see on asjakohane, võib Komisjon või asutus nõuda sellist teavet otse soodustatud isikult. Kui kontroll või audit algatatakse pärast lõppmakse tasumist, esitab sellise teabe asjakohane soodustatud isik.

Hindamiseks esitab koordinaator Komisjoni või asutuse või mistahes nende poolt volitatud välise organi nõutud mistahes teabe, kaasa arvatud elektroonilise kujul teabe. Kui see on asjakohane, võib Komisjon või asutus nõuda sellist teavet otse soodustatud isikult.

Juhul kui asjakohane soodustatud isik ei täida esimeses ja teises lõigus sätestatud kohustusi, võib Komisjon või asutus lugeda:

(a) mistahes kulu, mis ei ole soodustatud isiku poolt esitatud teabega piisavalt põhjendatud, mitteabikõlblikuks;

(b) mistahes ühiku, ühekordse väljamakse või kindlasummalise sissemakse, mis ei ole soodustatud isiku poolt esitatud teabega piisavalt põhjendatud, põhjendamatuks.

II.27.4 Kohapealne kontroll

Kohapealse kontrolli käigus võimaldavad soodustatud isikud Komisjoni või asutuse töötajatele ja Komisjoni või asutuse poolt volitatud teistele töötajatele juurdepääsu kohale ja ruumidele, kus meedet teostatakse või teostati, ning kogu vajalikule teabele, sealhulgas elektroonilises vormingus teabele.

Soodustatud isikud tagavad, et teave on kohapealse kontrolli tegemise ajal lihtsasti kättesaadav ning et vajalik teave antakse üle asjakohases vormingus.

Juhul kui soodustatud isik ei võimalda juurdepääsu kohtadele, ruumidele ja teabele kooskõlas esimese ja teise lõiguga, võib Komisjon või asutus lugeda:

(a) mistahes kulu, mis ei ole soodustatud isiku poolt esitatud teabega piisavalt põhjendatud, mitteabikõlblikuks;

(b) mistahes ühiku, ühekordse väljamakse või kindlasummalise sissemakse, mis ei ole soodustatud isiku poolt esitatud teabega piisavalt põhjendatud, põhjendamatuks.

II.27.5 Auditimenetluse kohta selgituste andmine

Auditi käigus avastatud leidude põhjal koostatakse esialgne aruanne („auditiaruande kavand“). Komisjon või asutus või selle volitatud esindaja saadab aruande asjakohasele soodustatud isikule, kel on alates kättesaamisest 30 päeva selgituste esitamiseks.

Lõpparuanne („auditi lõpparuanne“) saadetakse asjakohasele soodustatud isikule 60 päeva jooksul alates selgituste andmise tähtaja möödumisest arvates.

II.27.6 Audititulemuste kasutamine

Lõplike audititulemuste põhjal võib Komisjon või asutus võtta kasutusele vajalikuks peetavaid meetmeid, sealhulgas nõuda tagasi kogu või osa selle poolt tehtud maksetest lõppmakse tasumise ajal või pärast lõppmakse tasumist, kooskõlas artikliga II.26.

Kui lõplikud audititulemused selguvad pärast lõppmakse tasumist, vastab tagasinõutav summa toetuse korrigeeritud lõppsumma, mis on selgitatud välja kooskõlas artikliga II.25, ja lepingu alusel soodustatud isikutele meetme rakendamiseks makstud kogusumma vahele.

II.27.7 Süstemaatiliste või korduvate vigade, eeskirjade eiramiste, pettuse või kohustuste rikkumise korrigeerimine

II.27.7.1 Komisjon või asutus võib võtta kasutusele kõik vajalikuks peetavad meetmed, sealhulgas nõuda tagasi kogu või osa selle poolt lepingu alusel tehtud maksetest lõppmakse tasumise ajal või pärast lõppmakse tasumist, kooskõlas artikliga II.26, kui täidetud on järgnevad tingimused:

(a) teiste sarnastel tingimustel antud toetuste auditite alusel leitakse, et soodustatud isik on pannud toime süstemaatilisi või korduvaid vigu, eeskirjade eiramisi, pettust või käesolevale toetusele olulist mõju omavate lepingutingimuste rikkumist; ja

(b) soodustatud isik saab auditi lõpparuande, mis sisaldab süstemaatiliste või korduvate vigade, eeskirjade eiramiste, pettuse või kohustuste rikkumise leidusid, kätte artiklis II.27.1 nimetatud perioodil.

II.27.7.2 Komisjon või asutus selgitavad välja lepingu alusel korrigeeritava summa:

(a) kui see on võimalik ja praktiline, lepingu alusel põhjendamatult abikõlblikeks deklareeritud summade põhjal.

Selleks vaatab asjakohane soodustatud isik leidusid arvesse võttes läbi lepingu alusel esitatud raamatupidamisaruanded ja esitab need uuesti Komisjonile või asutusele 60 päeva jooksul alates süstemaatiliste või korduvate vigade, eeskirjade eiramiste, pettuse või kohustuste rikkumise leidusid sisaldava auditi lõpparuande kättesaamisest.

Kui süstemaatilised või korduvad vead, eeskirjade eiramised, pettus või kohususte rikkumine selguvad pärast lõppmakse tasumist, vastab tagasinõutav summa toetuse korrigeeritud lõppsumma, mis on selgitatud välja kooskõlas artikliga II.25 soodustatud isiku poolt deklareeritud ja Komisjoni või asutuse poolt kinnitud korrigeeritud abikõlblike kulude põhjal, ja lepingu alusel soodustatud isikutele meetme rakendamiseks makstud kogusumma vahele;

(b) kui lepingu alusel ei ole abikõlblike kulude summa täpne kvantifitseerimine võimalik või praktiline, siis ekstrapoleerides nende toetuste, milles on avastatud süstemaatilisi või korduvaid vigu või eeskirjade eiramisi, abikõlblikele kuludele kohaldatavat korrektsioonimäära.

Komisjon või asutus teavitab asjakohast soodustatud isikut kohaldatud ekstrapoleerimise meetodist formaalselt ning soodustatud isikul on selgituste esitamiseks ja nõuetekohaselt põhjendatud alternatiivse meetodi väljapakkumiseks 60 päeva alates teate kättesaamise kuupäevast.

Kui Komisjon või asutus aktsepteerib soodustatud isiku pakutud alternatiivset meetodit, annab see sellest asjakohasele soodustatud isikule formaalselt teada ja selgitab korrigeeritud abikõlblikud kulud välja aktsepteeritud alternatiivse meetodi kohaldamisega.

Kui selgitusi ei ole esitatud või kui Komisjon või asutus ei aktsepteeri soodustatud isiku esitatud selgitusi või pakutud alternatiivset meetodit, annab Komisjon või asutus sellest asjakohasele soodustatud isikule formaalselt teada ja selgitab korrigeeritud abikõlblikud kulud välja ekstrapoleerimise meetodiga, millest soodustatud isikut esialgselt teavitati.

Kui süstemaatilised või korduvad vead, eeskirjade eiramised, pettus või kohususte rikkumine selguvad pärast lõppmakse tasumist, vastab tagasinõutav summa toetuse korrigeeritud lõppsumma, mis on selgitatud välja kooskõlas artikliga II.25 pärast ekstrapoleerimist korrigeeritud abikõlblike kulude põhjal, ja lepingu alusel soodustatud isikutele meetme rakendamiseks makstud kogusumma vahele; või

(c) kui mitteabikõlblikud kulud ei saa olla korrigeeritava summa väljaselgitamise aluseks, kohaldatakse artiklis 3 nimetatud toetuse maksimaalsele summale või selle osale kindla määraga korrektsiooni, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

Komisjon või asutus teavitab asjakohast soodustatud isikut kohaldatud kindlast määrast formaalselt ning soodustatud isikul on selgituste esitamiseks ja nõuetekohaselt põhjendatud alternatiivse kindla määra väljapakkumiseks 60 päeva alates teate kättesaamise kuupäevast.

Kui Komisjon või asutus aktsepteerib soodustatud isiku pakutud alternatiivset kindlat määra, annab see sellest asjakohasele soodustatud isikule formaalselt teada ja korrigeerib toetuse summat aktsepteeritud alternatiivse kindla määra kohaldamisega.

Kui selgitusi ei ole esitatud või kui Komisjon või asutus ei aktsepteeri soodustatud isiku esitatud selgitusi või pakutud alternatiivset kindlat määra, annab Komisjon või asutus sellest asjakohasele soodustatud isikule formaalselt teada ja korrigeerib toetuse summat kindla määraga, millest soodustatud isikut esialgselt teavitati.

Kui süstemaatilised või korduvad vead, eeskirjade eiramised, pettus või kohususte rikkumine selguvad pärast lõppmakse tasumist, vastab tagasinõutav summa toetuse korrigeeritud lõppsumma, mis on saadud kindla määraga korrigeerimisel, ja lepingu alusel soodustatud isikutele meetme rakendamiseks makstud kogusumma vahele.

II.27.8 OLAFi kontrollid ja ülevaatused

Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on samad õigused nagu Komisjonil ja asutusel, eelkõige juurdepääsuõigus, et viia läbi kontrolle ja ülevaatusi.

Nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/961, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, ja määruse (EL) nr 883/20132, 11. september 2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi, alusel on OLAFil õigus läbi viia ka kohapealseid kontrolle ja ülevaatusi kooskõlas liidu õigusega sätestatud protseduuriga, et kaitsta liidu finantshuvisid pettuse ja muude eeskirjade eiramise eest.

Kui see on asjakohane, võivad OLAFi leiud tuua kaasa tagasinõuded asutuse poolt. Need võivad tuua kaasa ka kriminaalvastutusele võtmise riikliku õiguse kohaselt.

II.27.9 Euroopa Kontrollikoja kontrollid ja auditid

Euroopa Kontrollikojal on samad õigused nagu Komisjonil ja asutusel, eelkõige juurdepääsuõigus, et viia läbi kontrolle ja auditeid.

1 OJ L 292, 15.11.1996, lk 2
2 OJ L 248, 18.09.2013, lk 1

Lisa 3.1 Inter-Beneficiary Agreement.docx

SOODUSTATUD ISIKUTE VAHELINE LEPING
järgmiste vahel:
RB RAIL AS
ja
EESTI VABARIIGI MAJANDUS- JA
KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM
ja
LÄTI VABARIIGI TRANSPORDIMINISTEERIUM
ja
LEEDU VABARIIGI TRANSPORDI- JA
KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM

16. juuni 2016

POOLED
(1) RB Rail AS, Läti äriregistris nr 40103845025 all registreeritud kapitaliühing, registrijärgne aadress Gogo|a iela 3, LV-1050, Riia, Läti, mida esindab juhatuse esimees ja tegevjuht Baiba Anda Rubesa (RB Rail), ja
(2) Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium,
registrikood 70003158, registrijärgne asukoht Harju 11, 15072 Tallinn, Eesti, mida esindab asekantsler Ahti Kuningas (MKM – EE), ja
(3) Läti Vabariigi transpordiministeerium, registrikood LV90000088687, registrijärgne asukoht Gogoja iela 3, LV-1743, Riia, Läti, mida esindab riigisekretär Kaspars Ozolinš (TrM – LV), ja
(4) Leedu Vabariigi transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium, registrikood 188620589, registrijärgne aadress Gedimino ave. 17, 01505 Vilnius, Leedu, mida esindab minister Rimantas Sinkevičius (TrKM – LT)
käesoleva lepingu tähenduses edaspidi nimetatud ka pool või pooled,
VÕTTES ARVESSE, ET
• OÜ Rail Baltic Estonia, SIA Eiropas Dzelzceļa līnijas ja UAB Rail Baltica statyba („osanikud“) sõlmisid 28. oktoobril 2014. a osanike lepingu ( „osanike leping“), mille kohaselt lepiti kokku RB Rail asutamises, millise ettevõtte põhitegevuseks on Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435 mm) raudtee projekteerimine, ehitamine ja turustamine (kaasa arvatud kaubamärgi kasutamine).
• 19. novembril 2015. a sõlmisid Innovatsiooni ja Võrgustike Täitevasutus (INEA) („asutus“) ja RB Rail ning MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT Euroopa ühendamise rahastu (CEF) transpordisektori lepingu nr INEA/CEF/TRAN/M2014/1045990 alusel toetuslepingu („toetusleping“) toetuse I osa kohta („meede“) meetmele nimetusega „1435 mm standardse rööpmelaiusega raudteeliini rajamine Rail Baltic/Rail Baltica koridoris läbi Eesti, Läti ja Leedu“ („meede“);
• Toetuslepingu üldtingimuste artikli II.1.1 alapunkti (c) kohaselt on pooled kohustatud tegema meetme nõuetekohaseks rakendamiseks asjakohaseid ettevõttesiseseid korraldusi, mis vastavad toetuslepingu sätetele;
• Toetuslepingu üldtingimuste artikli II.24.1.1 kohaselt jääb saadud eelmakse kuni RB Railile kui koordinaatorile makstavate vahemaksete või lõppmakse tasumisega tasaarveldamiseni Euroopa Liidu omandiks;
• Toetuslepingu üldtingimuste artikli II.23.1.1 kohaselt on RB Rail kui koordinaator kohustatud esitama asutusele hiljemalt 31. märtsil pärast iga aruandeperioodi lõppu meetme staatuse aruande (MSA);
• Toetuslepingu üldtingimuste artikli II.23.2.1 kohaselt on RB Rail kui koordinaator kohustatud esitama asutusele vahemaksete taotluse vähemalt kord iga kahe aruandeperioodi järel 8 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu;
• Toetuslepingu üldtingimuste artikli II.23.1.2 kohaselt vastutab RB Rail kui koordinaator asutuselt täiendavate eelmaksete taotlemise eest koos MSA esitamisega;
• Toetuslepingu üldtingimuste artikli II.23.2.1 kohaselt on RB Rail kui koordinaator kohustatud esitama asutusele vahemaksete taotlusi koos kokkulepitud dokumentidega;
• Toetuslepingu üldtingimuste artikli II.23.2.2 kohaselt on RB Rail kui koordinaator kohustatud esitama asutusele lõppmakse tasumise taotluse koos kokkulepitud dokumentidega 12 kuu jooksul pärast meetme lõpetamiskuupäeva;
• Toetuslepingu üldtingimuste artikli II.1.2 alapunkti (c) kohaselt on MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT kohustatud esitama RB Railile kui koordinaatorile õigeaegselt aruannete, raamatupidamisaruannete ja teiste toetuslepingus sätestatud dokumentide koostamiseks vajalikud andmed, auditite, kontrollide ja hindamise korral kõik vajalikud dokumendid ning mistahes muu asutusele esitatava teabe kooskõlas toetuslepinguga;
• Toetuslepingu üldtingimuste artikli II.4 kohaselt on pooled võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed selleks, et vältida mistahes olukorda, kus toetuslepingu erapooletu ja objektiivne täitmine on huvide konflikti tõttu kompromiteeritud ja võttes arvesse, et huvide konflikti mõiste vajab täiendavat defineerimist, eelkõige hangete valdkonnas, nagu tuleneb toetuslepingu üldtingimuste artiklist II.9.1;
• Toetuslepingu üldtingimuste artikli II.8.1 kohaselt kuulub meetme tulemite omandiõigus pooltele ja võttes arvesse, et pooled peavad omavahel meetme tulemite omandiõiguse selgete eeskirjade osas kokku leppima;
• Pannes tähele, et teatud kindlaksmääratud künniseid ületavatele kaupade, ehitustööde ja teenuste hangetele kohaldatakse asjakohastest Euroopa Liidu direktiividest ja riiklikest riigihangete eeskirjadest tulenevaid reguleeritud hankemenetlusi, ei pruugi reguleeritud hankemenetlused olla nende õigusliku staatuse tõttu mõnedele või kõikidele nende poolt määratud rakendusorganitele (toetuslepingu eritingimuste artikkel 8) („rakendusorganid“) siduvad ja võttes arvesse vajadust leppida olukordades, kus reguleeritud hankemenetlused ei ole kohaldatavad, kokku ühistes kaupade, ehitustööde ja teenuste hangete põhimõtetes;
• Toetuslepingu üldtingimuste artikli II.1.3 alapunkti (a) kohaselt on RB Rail kui koordinaator kohustatud jälgima, et meedet rakendatakse kooskõlas toetuslepinguga;
• Toetuslepingu üldtingimuste artikli II.1.3 alapunkti (b) alapunkti (ii) kohaselt vastutab RB Rail kui koordinaator poolte ja asutuse vahel igasuguse suhtluse vahendajana tegutsemise eest, sealhulgas vastutab asutusele kõikide dokumentide ja teabe esitamise eest, ning selles kontekstis vastutab RB Rail teabe hankimise ja kontrollimise eest enne selle asutusele edastamist;
• Toetuslepingu artikli II.1.3 alapunkti (f) ja artikli II.27.3 kohaselt vastutab RB Rail kui koordinaator kõikide vajalike dokumentide esitamise eest, kui enne lõppmakse tegemist on algatatud kontrolle ja auditeid ning hindamise korral;
• Toetuslepingu üldtingimuste artiklite II.27.6 ja II.27.7 kohaselt on komisjonil ja asutusel kontrollide, auditite ja hindamiste tulemusel õigus võtta kasutusele vajalikuks peetavaid meetmeid, kaasa arvatud maksete korrigeerimine ja maksete tagasinõudmine, kui kontrollide, auditite ja hindamiste käigus avastatakse vigu, reeglipäratust, pettust või kohustuste rikkumist;
• Pooled eeldavad, et meetme tulevaseks rakendamiseks Euroopa ühendamise rahastu raames sõlmitavate toetuslepingute üldtingimused on sisuliselt samad mis toetuslepingus, kuid eritingimusi võidakse aja jooksul muuta;
RB Raili ülalkirjeldatud koordineeriva rolli valguses ja tagamaks, et kõik pooled rakendavad meedet kooskõlas toetuslepinguga ja tulevaste Euroopa ühendamise rahastu raames sõlmitavate toetuslepingutega, soovivad pooled leppida kokku põhimõtetes, kordades ja tähtaegades, mis võimaldavad pooltel meedet rakendada ja RB Railil kui koordinaatoril täita oma kohustusi kooskõlas toetuslepinguga ja tulevaste Euroopa ühendamise rahastu raames sõlmitavate toetuslepingutega Rail Baltic/Rail Baltica globaalse projekti rakendamise eesmärgil.
Pooled on sõlminud käesoleva lepingu („leping“) järgmiselt.
1. LEPINGU KOHALDATAVUS
1.1. Käesolevat lepingut kohaldatakse meetmele kooskõlas toetuslepinguga ja seda kohaldatakse ka tulevastele toetuslepingutele meetme suhtes makstava toetuse II osa tasumiseks, mille jaoks on asutusele esitatud taotlus meetme „1435 mm standardse rööpmelaiusega raudteeliini rajamine Rail Baltic/Rail Baltica (RB) koridoris läbi Eesti, Läti ja Leedu (II osa)“, pakkumine nr 26799709, rakendamiseks. Alates tulevase toetuslepingu jõustumise päevast kohaldatakse mõistet „toetusleping“ võrdselt toetuslepingule ja tulevasele toetuslepingule.
1.2. Pooled lepivad käesoleva lepingu kohaldamises meetme täiendavaks rakendamiseks II osa järel kokku eraldi.

2. TOETUSE HALDAMINE JA ARUANDLUS

2.1. Kontaktisikud
2.1.1. RB Rail AS kontaktisik on:
Artūrs Caune, RB Rail AS projektijuht, e-post: [email protected], telefon +371 6696 7171
2.1.2. MKM – EE kontaktisik on:
Kristjan Kaunissaare, Rail Balticu koordinaator, e-post: [email protected], telefon +372 639 7682
2.1.3. TrM – LV kontaktisik on:
Agnis Driksna, Rail Baltica projektijuht, e-post: [email protected], telefon +371 6702 8020
2.1.4. TrKM – LT kontaktisik on:
Ramūnas Rimkus, strateegilise planeerimise talituse juhataja, eelarve- ja riigivarahalduse osakond, Leedu Vabariigi transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium, e-post: [email protected], telefon +370 6152 0659
2.1.5. Kontaktisikud võtavad poolte nimel vastu ja esitavad käesoleva lepingu rakendamisega seotud teavet ja dokumente, sealhulgas vastutavad iga poole ja tema poolt määratud rakendusorgani nimel õigeaegsete, täpsete ja tõeste aruannete koostamise eest.
2.1.6. Iga pool teavitab teisi pooli viivitamatult kirjalikult oma kontaktisiku muutumisest ja uue kontaktisiku kontaktandmetest.
2.2. Töökeel
2.2.1. Pooltevaheliseks töökeeleks on inglise keel.
2.2.2. Kogu pooltevaheline kirjalik kirjavahetus ja muu teabevahetus toimub inglise keeles.
2.2.3. Teenuste, kaupade ja ehitustööde hangete raames:
(a) kui hanke hinnanguline väärtus on võrdne või suurem kui 40 000 eurot, v.a KM, kuid see ei ole võrdne või ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 20014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, vastavalt, kohaldatavuse korral künnisväärtusi, koostavad pooled inglise keeles vähemalt hanke kokkuvõtte, milles tuuakse välja teave hanke objekti kohta, taotluse või pakkumise esitamistähtaeg ja teave konkreetse hanke vastava poole kontaktisiku kohta. Pooled tagavad, et hanke kokkuvõte on ulatuses, milles see ei ole seadustega keelatud, teistele pooltele ja avalikult kättesaadav;
(b) kui kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 20014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, vastavalt, tagavad pooled, et hankedokumendid, hankelepingud ja tulemid koostatakse lisaks riigikeeltele inglise keeles ja on ulatuses, milles see ei ole seadustega keelatud, teistele pooltele ja avalikult kättesaadavad.
2.2.4. MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT tagavad, et nende poolt määratud rakendusorganid täidavad punktis 2.2.3 toodud kohustusi.
2.2.5. Pooled tõlgivad muud dokumendid inglise keelde:
(a) RB Raili nõudmisel, kui see on vajalik RB Raili poolt aruandluse, kontrollide, auditite või kohapealsete kontrollide läbiviimiseks kooskõlas toetuslepinguga;
(b) kui RB Raili projektijuht/koordinaator ja vastava poole või rakendusorgani projektijuht/koordinaator on selles kokku leppinud.
2.3. Toetuse kasutamine abikõlblike kulude katteks
2.3.1. Pooled kohustuvad kasutama toetust ainult abikõlblike kulude katteks vastavalt toetuslepingus määratletule.
2.3.2. Pooled kohustuvad tegutsema kooskõlas toetuslepingule vastava korraga, mis ei põhjusta kulude abikõlbmatuks lugemise ohtu.
2.4. Haldussuutlikkus ja korrad
2.4.1. Käesoleva lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et neil on piisav arv nõuetekohaselt kvalifitseeritud töötajaid ja kehtestatud on korrad (nt seadused, valitsuse määrused või otsused, ettevõttesisesed eeskirjad või otsused), mida on vaja toetuslepingu rakendamise alustamiseks, ja et nad kohustuvad pidevalt säilitama toetuslepingu rakendamiseks vajalikku piisavat arvu nõuetekohaselt kvalifitseeritud töötajaid ja kordi.
2.4.2. RB Rail töötab hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksu pärast käesoleva lepingu jõustumist välja ja jagab pooltele laiali kontrollnimekirja valdkondade kohta, milles pooled ja rakendusorganid peavad olema kehtestanud korrad toetuslepingu ja käesoleva lepingu rakendamiseks. Nende valdkondade alla peavad kuuluma vähemalt tegevuste planeerimine, läbiviimine ja kontrollimine, lepingute sõlmimine, konfidentsiaalse teabe kaitsmine ja vahetamine, huvide konfliktide vältimine, isikuandmete töötlemine, raamatupidamine ja ülesannete eraldamine, mida on toetuslepingu ja käesoleva lepingu rakendamiseks vaja.
2.4.3. Pooled tagavad, et nad kehtestavad punktis 2.4.2 nimetatud kontrollnimekirjas toodud korrad 6 (kuue) kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Korrad võivad olla vastava poole ametlikus riigikeeles.
2.4.4. RB Railil on õigus punktis 2.4.2 nimetatud kontrollnimekirja muuta ja sellisel juhul annab RB Rail MKM – EEle, TrM – LVle ja TrKM – LTle kordade kohandamiseks aega vähemalt 1 (üks) kuu.
2.4.5. MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LV tagavad, et rakendusorganid on hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva taganud piisava arvu nõuetekohaselt kvalifitseeritud töötajaid ja kehtestanud punktis 2.4.2 nimetatud kontrollnimekirjas toodud korrad ning et rakendusorganid säilitavad kogu toetuslepingu rakendamise perioodil piisavat arvu nõuetekohaselt kvalifitseeritud töötajaid ja kordi vastavalt punktis 2.4.2 nimetatud kontrollnimekirjale.
2.5. Teabevahetus ja vastastikuste aruannete vormid
2.5.1. Pooled lepivad kokku, et RB Rail loob aruandevormidesse teabe tõhusa sisestamise ja pooltevahelise tõhusa teabevahetuse tagamiseks elektroonilise teabevahetusplatvormi.
2.5.2. RB Rail töötab välja ja pooled lepivad vastastikuste aruannete esialgsetes vormides kokku hiljemalt 14 (neljateistkümne) päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
2.5.3. RB Rail ajakohastab vastastikuste aruannete vorme vastavalt vajadusele, andes teistele pooltele sellest 1 (üks) kuu ette teada. RB Railil on õigus vastastikuste aruannete esialgseid vorme ilma teistelt pooltelt ametlikku nõusolekut hankimata ajakohastada, kui vastav vajadus vormide ajakohastamiseks tuleneb toetuslepingust (nt asutus ajakohastab asutusele esitatavate aruannete vorme). Muudel juhtudel konsulteerib RB Rail enne vormide ajakohastamist pooltega.
2.6. Maksete väljamaksmine
2.6.1. RB Rail teavitab MKM – EEd, TrM – LVd ja TrKM – LTd ja maksab maksed MKM – EEl TrM – LV ja TrKM – LT poolt nimetatud pangakontodele välja alles siis, kui asutuselt saadud makse on laekunud RB Raili pangakontole.

2.6.2. Piiramata seejuures käesoleva lepingu punkti 2.8, teostab RB Rail maksed järgmiselt:
(a) 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates vahemakse või lõppmakse laekumise päevast RB Raili pangakontole;
(b) 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates eelmakse laekumise päevast RB Raili pangakontole, kui RB Rail on saanud MKM – EElt, TrM – LVlt ja TrKM – LTlt, vastavalt, käesoleva lepingu punkti 2.7 kohase aruande. Kahtluste vältimiseks lepivad pooled kokku, et eelmakse esimene väljamakse sisaldab ka eelmakset nende tegevuste eest, mille alustamise kuupäev eelnes käesoleva lepingu jõustumisele.
2.6.3. RB Rail teeb maksed järgmistele pangakontodele:
(a) MKM – EE:
Rahandusministeerium
Kontonr: EE221010220027690221 Viitenr: 2800045496 BIC/SWIFT: EEUHEE2X Panga nimi: AS SEB Pank
(b) TrM – LV:
Latvijas Republikas Satiksmes ministrija Kontonr: LV51TREL817038924100B BIC/SWIFT: TRELLV22
Panga nimi: Valsts kase
TrKM – LT:
(c) Lietuvos Respublikos finansų ministerija Kontonr: LT221010000004232427 BIC/SWIFT: L1ABLT2XXXX
Panga nimi: Lietuvos bankas
2.6.4. Makseülekannete kulud kantakse järgnevalt:
(a) RB Raili panga poolt võetud ülekandekulud kannab RB Rail;
(b) MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT pankade poolt võetud ülekandekulud kannavad MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT, vastavalt;
(c) kõik ühe poole põhjustatud korduvate ülekannete kulud kannab pool, kes on ülekande kordamise põhjustanud.
2.6.5. Maksed tehakse MKM – EEle, TrM – LVle ja TrKM – LTle konkreetsete toetuslepingus loetletud tegevuste rakendamiseks.
2.7. Kuuaruanded
2.7.1. Alates 1. jaanuarist 2017 või alates 1. (esimesest) kalendrikuust pärast RB Raili poolt punktis 2.5.1 nimetatud elektroonilise teabevahetusplatvormi käivitamist, sõltuvalt sellest, kumb on varasem, esitavad MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT RB Railile hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. (kümnendal) päeval RB Raili poolt ettenähtud vormis eelmise kalendrikuu kohta järgmise teabe:

(a) tegevused ja alamtegevused, kaasa arvatud vahe-eesmärgid ja nende tähtajad ning hinnangulised kulud, mis plaanitakse katta toetuslepingust tuleneva toetusega ja omavahenditega;
(b) iga tegevuse üksikasjalik rahavoogude prognoos;
(c) kavandatud hanked ja hankemenetlused, mis viiakse läbi tegevuse rakendamise käigus vajalike kaupade, ehitustööde ja teenuste hankimiseks;
(d) tegevuste ja alamtegevuste, sealhulgas vahe-eesmärkide, kulg. Pooled, kes saavad Euroopa ühendamise rahastust vahendeid meetme ja globaalse projektiga (osanike lepingu kohaselt hõlmab Rail Baltic/Rail Baltica projekt uue kiire maksimaalse projekteeritud kiirusega 240 km/h ja Euroopa standardse rööpmevahega (1435 mm) tavapärase paarisrööpmetega elektriraudtee projekteerimist, ehitamist ja turustamist (kaasa arvatud kaubamärgi kasutamist) marsruudil Tallinnast läbi Pärnu-Riia-Panevezysi-Kaunase Leedu-Poola piirini koos Vilniuse-Kaunase vahelise ühendusega) seotud tegevuste katmiseks, kuid millele toetusleping ei ole kohaldatav, esitavad teavet ka selliste seotud tegevuste kulgemise kohta;
(e) tuvastatud probleemid ja riskid;
(f) aruandeperioodil teostatud maksed, kaasa arvatud nende maksete jaotus toetusega kaetud abikõlblikeks kuludeks, omavahenditega kaetud abikõlblikeks kuludeks ja omavahenditega kaetud abikõlbmatuteks kuludeks.
2.7.2. RB Rail koondab punktis 2.7.1 nimetatud aruanded kokku ja teeb need kõikidele pooltele kättesaadavaks.
2.7.3. Enne igas kuus aruannete esitamise kohustuse kohaldumist esitavad MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT RB Railile kord kvartalis hiljemalt 10 (kümme) tööpäeva pärast eelmise kvartali lõppu punktis 2.7.1 nimetatud aruande. Pooled lepivad kokku, et kvartalid algavad 1. jaanuaril, 1. aprillil, 1. juulil ja 1. oktoobril.
2.7.4. Esimene punkti 2.7.3 kohane aruanne esitatakse hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.
2.8. Eelmakse väljamakse kinnipidamine
2.8.1. RB Railil on õigus pidada poolele makstav eelmakse või osa eelmaksest kinni, kui RB Rail on põhjendatud seisukohal, et esineb oht, et taotletud makse või osa maksest on taotletud abikõlbmatute kulude katteks või asutus võib need hiljem abikõlbmatuteks kuludeks kuulutada.
2.8.2. Punktis 2.8.1 toodud juhul teavitab RB Rail 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates kooskõlas punktiga 2.7 esitatud aruande kättesaamise päevast või alates MKM – EElt, TrM – LVlt või TrKM – LTlt saadud nõutud täiendava teabe saamise päevast vastavat poolt oma muredest ja riski leevendamise ettepanekust.
2.8.3. RB Rail ja vastav pool teevad koostööd, et leida lahendus tuvastatud riskide leevendamiseks.
2.8.4. RB Rail kannab kinnipeetud eelmakse või osa eelmaksest pärast abikõlblikkuse tingimusi täitva või teistele pooltele avalduvaid riske minimeeriva lahenduse leidmist vastavale poolele üle.
2.9. Meetme staatuse aruanne
2.9.1. RB Rail koostab ja esitab kvartaalsete ja igakuiste aruannete põhjal MKM – EEle, TrM – LVle ja TrKM – LTle eeltäidetud aruannete kavandid, mis on koostatud kooskõlas RB Raili poolt ettevalmistatud vormidega, sealhulgas seoses rakendusorganitega, lisades nendele toetuslepingu üldtingimuste artiklis
11.23.1.1 toodud teabe hiljemalt:
(a) 10. veebruariks 2017;
(b) 10. veebruariks 2018;
(c) 10. veebruariks 2019;
(d) 10. veebruariks 2020;
(e) 10. veebruariks 2021.
2.9.2. MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT esitavad oma kirjalikud ettepanekud aruannete kavandite kohta RB Railile hiljemalt:
(a) 10. märtsiks 2017;
(b) 10. märtsiks 2018;
(c) 10. märtsiks 2019;
(d) 10. märtsiks 2020;
(e) 10. märtsiks 2021.
2.9.3. RB esitab lõpparuanded MKM – EEle, TrM – LVle ja TrKM – LTle hiljemalt:
(a) 20. märtsiks 2017;
(b) 20. märtsiks 2018;
(c) 20. märtsiks 2019;
(d) 20. märtsiks 2020;
(e) 20. märtsiks 2021.
2.9.4. Pooled annavad aruannetele oma ametliku heakskiidu ja kinnitavad teabe täielikkust, usaldusväärsust ja terviklikkust hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast RB Raili poolt täieliku dokumentatsiooni esitamise kuupäeva.
2.9.5. Kui mistahes käesolevas punktis nimetatud tähtaeg langeb laupäevale, pühapäevale või vastava riigi riigipühale, teostatakse vastav toiming hiljemalt laupäevale, pühapäevale või riigipühale eelneval viimasel tööpäeval.
2.9.6. Kui meetme rakendamine pikeneb mistahes põhjusel, jätkavad pooled aruandlust kooskõlas punktides 2.9.1–2.95 toodud põhimõtetega.
2.9.7. Kui MKM – EE, TrM – LV või TrKM – LT osalus lõpetatakse kooskõlas toetuslepinguga, esitavad MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT, vastavalt, RB Railile 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT osaluse lõpetamise jõustumise kuupäevast täidetud MSA ja, kui see on kohaldatav, finantsaruande, mis katab perioodi alates viimase aruandeperioodi lõpust, mille kohta on asutusele esitatud aruanne, kuni osaluse lõpetamise jõustumise kuupäevani, nagu on sätestatud toetuslepingus. Kui RB Raili osalus lõpetatakse, esitab RB Rail TrM – LVle täidetud MSA ja, kui see on kohaldatav, finantsaruande.

2.10. Vahearuanded – vahemaksete ja täiendavate dokumentide taotlused
2.10.1. RB Rail koostab ja esitab MKM – EEle, TrM – LVle ja TrKM – LTle toetuslepingu lisas VI viidatud finantsaruandele vastavad RB Raili poolt ettenähtud vormide kohaselt koostatud eeltäidetud vahefinantsaruannete kavandid, sealhulgas seoses rakendusorganitega, ja lisab nendele toetuslepingu üldtingimuste artikli II.23.2.1 lõikes (a) toodud teabe ja, kui see on asjakohane, lõikes (b) viidatud finantsaruande tõendi kavandi hiljemalt:
(a) 30.juuniks 2017;
(b) 30. juuniks 2018;
(c) 30. juuniks 2019;
(d) 30. juuniks 2020;
(e) 30. novembriks 2021.
2.10.2. MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT esitavad oma kirjalikud ettepanekud aruannete ja tõendite kavandite kohta RB Railile hiljemalt:
(a) 31. juuliks 2017;
(b) 31. juuliks 2018;
(c) 31. juuliks 2019;
(d) 31. juuliks 2020;
(e) 31. novembriks 2021.
2.10.3. RB esitab lõpparuanded ja tõendid MKM – EEle, TrM – LVle ja TrKM – LTle hiljemalt:
(a) 15. augustiks 2017;
(b) 15. augustiks 2018;
(c) 15. augustiks 2019;
(d) 15. augustiks 2020;
(e) 10. detsembriks 2021.
2.10.4. Pooled annavad aruannetele oma ametliku heakskiidu ja kinnitavad teabe täielikkust, usaldusväärsust ja terviklikkust hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast RB Raili poolt täieliku dokumentatsiooni esitamise kuupäeva.
2.10.5. Kui mistahes käesolevas punktis nimetatud tähtaeg langeb laupäevale, pühapäevale või vastava riigi riigipühale, teostatakse vastav toiming hiljemalt laupäevale, pühapäevale või riigipühale eelneval viimasel tööpäeval.
2.10.6. Kui meetme rakendamine pikeneb mistahes põhjusel, jätkavad pooled aruandlust kooskõlas punktides 2.10.1–2105 toodud põhimõtetega.
2.11. Lõpparuanne ja lõppmakse taotlus
2.11.1. RB Rail koostab ja esitab hiljemalt 31. augustiks 2021. a MKM – EEle, TrM – LVle ja TrKM – LTle toetuslepingu lisades V ja VI viidatud lõpparuande ja finantsaruande näidisele vastavad RB Raili poolt ettenähtud vormide kohaselt koostatud eeltäidetud lõpparuande ja finantsaruande kavandid, sealhulgas seoses rakendusorganitega, ja kui see on asjakohane, toetuslepingu üldtingimuste artikli II.23.2.1 lõikes (b) viidatud finantsaruande tõendi kavandi.
2.11.2. MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT esitavad oma kirjalikud ettepanekud lõpparuande, finantsaruande ja tõendite kavandite kohta RB Railile hiljemalt 31. oktoobriks 2021.
2.11.3. RB esitab lõpparuande, finantsaruande ja tõendid MKM – EEle, TrM – LVle ja TrKM – LTle hiljemalt 30. novembriks 2021.
2.11.4. Kui meetme rakendamine pikeneb mistahes põhjusel, pikendatakse punktides 2.11.2 ja 2.11.3 toodud tähtaegu vastavalt.
2.11.5. MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT annavad lõpparuandele ja finantsaruandele oma ametliku heakskiidu ja kinnitavad teabe täielikkust, usaldusväärsust ja terviklikkust hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul.
2.11.6. Kui mistahes käesolevas punktis nimetatud tähtaeg langeb laupäevale, pühapäevale või vastava riigi riigipühale, teostatakse vastav toiming hiljemalt laupäevale, pühapäevale või riigipühale eelneval viimasel tööpäeval.
2.11.7. Toetuslepingu ennetähtaegse lõpetamise korral kooskõlas toetuslepingu üldtingimuste artikliga II. 16.1 või II.16.3.1, esitab RB Rail MKM – EEle, TrM – LVle ja TrKM – LTle käesoleva lepingu punktis 2.10.1 nimetatud dokumendid hiljemalt 45 (neljakümne viie) päeva jooksul alates toetuslepingu lõpetamise jõustumise kuupäevast, nagu on sätestatud toetuslepingu üldtingimuste artiklites II.16.1 ja II.16.3.2. MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT esitavad oma kirjalikud ettepanekud RB Railile 5 (viie) tööpäeva jooksul. RB Rail esitab lõplikud dokumendid MKM – EEle, TrM – LVle ja TrKM – LTle 5 (viie) tööpäeva jooksul ja seejärel esitavad MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT lõplikele dokumentidele oma ametliku heakskiidu hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul.

2.12. Lisateabe ja selgituste andmine
Kui üks pool esitab teisele poolele nõude, esitab nõude saanud pool nõude esitanud poolele 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates vastava taotluse saamise kuupäevast aruannete, rahastamistaotluste või muude toetuslepingu rakendamisega seotud aspektide kohta mistahes täiendavat teavet, dokumente või selgitusi.
3. KONTROLLID JA AUDITID

3.1. Tehnilised, juriidilised ja finantskontrollid ja –auditid
3.1.1. RB Rail võib 5 (viie) tööpäeva pikkuse kirjaliku etteteatamisega, kuid etteteatamata kontrolli või auditi korral ilma etteteatamiseta, läbi viia tehnilisi, juriidilisi ja finantskontrolle ja -auditeid seoses toetuse kasutamise või toetuslepingu või käesoleva lepingu täitmisega MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT poolt, MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT rakendusorganite ja töövõtjate poolt või töövõtjate rakendusorganite ja alltöövõtjate poolt.
3.1.2. Kontrolle ja auditeid võivad teostada vahetult kas RB Rail, MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT töötajad või mistahes muu väline organ, mis on volitatud seda nende nimel tegema.
3.1.3. Kontrollide ja auditite raames saadud andmeid ja dokumente käsitletakse konfidentsiaalselt. RB Rail, MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT, vastavalt, tagavad, et nende töötajad ja nende poolt volitatud mistahes muu väline organ täidavad konfidentsiaalsuskohustust.
3.1.4. RB Rail, MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT, vastavalt, võimaldavad kontrolli või auditi teostajale või nende poolt volitatud mistahes muule välisele organile juurdepääsu kõikidele andmetele ja dokumentidele, sealhulgas elektroonilises vormingus andmetele, mida kontrolli või auditi teostaja või nende poolt kontrolli või auditi teostamiseks volitatud mistahes muu väline organ küsib ja mis on seotud toetuse kasutamise või toetuslepingu või käesoleva lepingu täitmisega, samuti lubavad nad kontrolli või auditi teostajal või nende poolt volitatud mistahes muul välisel organil andmeid ja dokumente kopeerida, täites seejuures konfidentsiaalsuskohustust.
3.1.5. RB Rail, MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT, vastavalt, tagavad, et rakendusorganid võimaldavad kontrolli või auditi teostajale või nende poolt volitatud mistahes muule välisele organile samad juurdepääsuõigused ja õiguse kopeerida andmeid ja dokumente, mis on seotud toetuse kasutamise või toetuslepingu või käesoleva lepingu täitmisega, nagu on sätestatud punktis 3.1.6.
3.1.6. RB Rail, MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT, vastavalt, tagavad, et punktis 3.1.6 nimetatud kohustus tagada kontrolli või auditi teostajale või nende poolt volitatud mistahes muule välisele organile juurdepääsuõigus ja kopeerimisõigus lepitakse kokku RB Rail MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT töövõtjate ja nende alltöövõtjate ning rakendusorganite töövõtjate ja nende alltöövõtjatega sõlmitavas lepingus või mistahes muul viisil.
3.2. Kohapealne kontroll
3.2.1. RB Rail võib 5 (viie) tööpäeva pikkuse kirjaliku etteteatamisega, kuid etteteatamata kontrolli korral ilma etteteatamiseta, viia läbi kohapealse kontrolli kohtades või ruumides, kus viiakse läbi või viidi läbi toetuslepingu raames teostatavaid tegevusi.
3.2.2. MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT, vastavalt, võivad 5 (viie) tööpäeva pikkuse kirjaliku etteteatamisega, kuid etteteatamata kontrolli või auditi korral ilma etteteatamiseta, viia läbi kohapealse kontrolli kohtades või ruumides, kus viiakse läbi või viidi läbi toetuslepingu raames teostatavaid tegevusi.
3.2.3. Kohapealset kontrolli võivad teostada vahetult kas RB Rail, MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT töötajad või mistahes muu väline organ, mis on volitatud seda nende nimel tegema. Kohapealse kontrolli raames esitatud andmeid käsitletakse konfidentsiaalselt. RB Rail, MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT, vastavalt, tagavad, et nende poolt volitatud mistahes muu väline organ täidab konfidentsiaalsuskohustust.
3.2.4. RB Rail, MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT, vastavalt, võimaldavad kohapealse kontrolli teostajale või nende poolt volitatud mistahes muule välisele organile juurdepääsu kõikidele andmetele ja dokumentidele, sealhulgas elektroonilises vormingus andmetele ja dokumentidele, mida kohapealse kontrolli teostaja volitatud töötajad või nende poolt kohapealse kontrolli teostamiseks volitatud mistahes muu väline organ küsib ja mis on seotud toetuse kasutamise või toetuslepingu või käesoleva lepingu täitmisega, samuti lubavad nad kohapealse kontrolli teostaja volitatud töötajatel või nende poolt volitatud mistahes muul välisel organil andmeid ja dokumente kopeerida, täites seejuures konfidentsiaalsuskohustust.
3.2.5. RB Rail, MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT tagavad, et rakendusorganid võimaldavad kohapealse kontrolli teostaja volitatud töötajatele või nende poolt volitatud mistahes muule välisele organile samad juurdepääsuõigused ja õiguse kopeerida andmeid ja dokumente, mis on seotud toetuse kasutamise või toetuslepingu või käesoleva lepingu täitmisega, nagu on sätestatud punktis 3.2.5.
3.2.6. RB Rail, MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT, vastavalt, tagavad, et kohapealse kontrolli teostaja volitatud töötajatele või nende poolt volitatud mistahes muule välisele organile kohaldatav punktis 3.2.5 nimetatud juurdepääsuõigus ja kopeerimisõigus lepitakse kokku RB Rail MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT töövõtjate ja nende alltöövõtjate ning rakendusorganite töövõtjate ja nende alltöövõtjatega sõlmitavas lepingus või mistahes muul viisil.

4. TULEMITE OMANDIÕIGUS

4.1.1. Pooled kinnitavad osanike lepingu punktis 2.1 toodud kokkulepet, et Eestis, Lätis ja Leedus asuva raudteeinfrastruktuuri omanikuks on vastav riik või riigi osalusega või riigi kontrolli all olev ettevõte, kui infrastruktuuri asukohariigi riiklikud seadused seda sätestavad. Kahtluste vältimiseks lepivad pooled kokku, et käesolevas lepingus sisaldab mõiste „raudteeinfrastruktuur“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/34/EL, 21. november 2012, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastatud) kasutatud samasuguse mõiste tähendust, samuti kauba- ja reisiterminale ning infrastruktuuri ja veeremi hoolduskeskusi ja nende all olevat maad ja nende kohal olevat õhuruumi ulatuses, milles maa ja õhuruumi omandiõigus on riikliku seadusandlusega lubatud.
4.1.2. Välja arvatud plaanide, kavade, analüüside, hinnangute ja uuringute osas on täielikult või osaliselt toetuse arvel rahastatavate tegevuste tulemite, välja arvatud raudteeinfrastruktuuri, samuti tööstusomandi ja intellektuaalomandi õiguste omanikuks pool, kes on toetuslepingu kohaselt määratud vastava tegevuse eest vastutavaks pooleks.
4.1.3. Täielikult või osaliselt toetuse arvel rahastatavad plaanid, kavad, analüüsid, hinnangud ja uuringud, samuti tööstusomandi ja intellektuaalomandi õigused kuuluvad RB Railile või kui RB Rail ei ole määratud konkreetse tegevuse eest vastutavaks pooleks, siis toetuslepingu kohaselt iga tegevuse eest vastutavaks pooleks määratud poolele, sõltumata sellest, kas vastava tegevuse teostas pool, rakendusorgan või nende töövõtjad. MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT, vastavalt, tagavad, et nende poolt määratud rakendusorganid annavad RB Railile üle õigused tegevuste tulemite kasutamiseks, nagu on sätestatud, kuid mitte ainult allolevas punktis 4.1.5.

4.1.4. Lepingu ühise sõlmimise korral või kaupade, teenuste või ehitustööde hankimisel tsentraliseeritud hankeorganilt võivad asjaomased pooled ja rakendusorganid enne vastava hankega alustamist leppida kokku erinevates vastava tegevuse tulemite omandiõiguse põhimõtetes.
4.1.5. Piiramata seejuures pooltele teabe avalikustamise kohta kohaldatavaid õiguslikke piiranguid, annavad pooled teineteisele ja rakendusorganitele projekti kooskõlastamise huvides järgmistel eesmärkidel tasuta õiguse kasutada plaane, kavasid, analüüse, hinnanguid, uuringuid, tehnilisi kavandeid ja mistahes muid dokumendivormingus tulemeid, kaasa arvatud digitaalsete dokumentide, video ja helisalvestiste vormingus, mis on rahastatud täielikult või osaliselt toetusest ja poolte omavahenditest:
(a) kasutamine oma Rail Baltic/Rail Baltica raudteekoridori rajamisega seotud eesmärkidel ja eelkõige RB Raili, asutuse, Euroopa Liidu institutsioonide, teiste Euroopa Liidu asutuste ja organite volitatud esindajate heaks töötavatele isikutele kättesaadavaks tegemine, samuti täielikult või osaliselt ja piiramatu arvu koopiatena kopeerimine ja reprodutseerimine;
(b) levitamine avalikkusele ja eelkõige avaldamine paberkandjal ja elektroonilisel või digitaalsel kujul, internetis allalaaditava või mitteallalaaditava failina – kaasa arvatud RB Raili veebilehel – avaldamine, mistahes edastamisviisil ülekandmine, avalik esitamine või presentatsioon, avaldamine pressiteabeteenuste kaudu, laialdaselt kasutatavatesse andmebaasidesse või registritesse lisamine;
(c) tõlkimine;
(d) juurdepääsu võimaldamine individuaalsete taotluste korral ilma reprodutseerimise või ekspluateerimise õiguseta, nagu on sätestatud vastavale poolele siduva teabevabaduse seadusega;
(e) säilitamine paberkandjal, elektroonilisel või muul kujul;
(f) arhiveerimine kooskõlas vastavale poolele kohaldatavate dokumendihalduseeskirjadega;
(g) õigus punktides (b) ja (c) sätestatud kasutamisviiside volitamiseks või all-litsentsimiseks kolmandatele isikutele;
(h) tegevuste tulemitest kokkuvõtte tegemine ja kokkuvõtte levitamine;
(i) tegevuste tulemitest osa (nt audio- või videofailid) väljavõtte tegemine, nende osadeks jagamine või kombineerimine.

4.1.6. Kui pooltele kehtivad teabe avaldamisega seotud õiguslikud piirangud, arutavad pooled iga sellist olukorda ja selle potentsiaalset lahendust vastavalt olukorrale.
4.1.7. Pooled tagavad, et teistel pooltel on õigus kasutada tegevuste tulemites sisalduvaid olemasolevaid tööstus- ja intellektuaalomandi õigusi.
4.1.8. Kui teised pooled teevad tulemid avalikuks, lisatakse sellele autoriõiguse omanikku puudutav teave. Autoriõigust puudutav teave esitatakse järgnevalt: „© – [aasta] – [autoriõiguse omaniku nimi]. Kõik õigused kaitstud. Litsentsitud tingimuslikult [lepinguosalise nimi].“

5. HUVIDE KONFLIKT
5.1.1. Pooled võtavad kasutusele kõik vajalikud meetmed selleks, et vältida mistahes olukorda, kus toetuslepingu erapooletu ja objektiivne täitmine on kompromiteeritud. Kumbki poolt kohustub mitte hankima kaupa, töid ja teenuseid tarnijatelt, kellega tal on huvide konflikte, ja vältima võimalikult suures ulatuses kauba, tööde või teenuste hankelepingute sõlmimist isikutega, kes on huvide konflikti situatsioonis.
5.1.2. Pooled lepivad kokku, et lisaks toetuslepingu üldtingimuste artiklis 11.4 huvide konfliktina defineeritud ajaoludele sisaldab huvide konflikt käesoleva lepingu tähenduses täiendavalt järgnevat:
(a) Pool või rakendusorgan on tarnijaga huvide konflikti situatsioonis alati, kui pool või rakendusorgan, nende osanik, töötaja, juhatuse või nõukogu liige või isik, kellel on õigus kandidaati või pakkujat mistahes nimetatud isikute tütarettevõtte, teise astme veresugulase või läbi abielu esimese astme sugulasega seotud tegevustes esindada, või prokurist või volitatud isik on:
(i) tarnija või tarnija alltöövõtja;
(ii) tarnija või tarnija alltöövõtja kasusaav omanik, osanik, töötaja, juhatuse või nõukogu liige, prokurist või volitatud isik;
(b) Otsuseid kujundavad ja otsuseid tegevad isikud on tarnijaga huvide konflikti situatsioonis, kui poole või rakendusorgani või poole nimel tegutseva hanketeenuseosutaja töötajad, kes on otseselt seotud hankemenetluse täitmisega või võivad mõjutada hankemenetluse tulemust, omavad otseselt või kaudselt finants-, majanduslikku või muud isiklikku huvi, mida võib pidada hankemenetluse kontekstis nende erapooletust või sõltumatust kompromiteerivaks.
5.1.3. Pooled ei hangi kaupa, töid ega teenuseid tarnijatelt, kellega nad on huvide konflikti situatsioonis, ja tagavad muuhulgas, et rakendusorganid ei hangi kaupa, töid ega teenuseid sellistelt tarnijatelt, välja arvatud juhul, kui:
(a) Konkreetne tarnija osutab vastavaid teenuseid seadusest tulenevate ainuõiguste alusel;
(b) Leping on sõlmitud maatüki, olemasoleva hoone või ehitise või muu kinnisasja hankimiseks või rentimiseks või muude sellise kinnisasjaga seonduvate õiguste hankimiseks;
(c) Tegemist on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. veebruari 2014. a direktiivi 2014/24/EL, milles käsitletakse riigihankeid ja tunnistatakse direktiiv 2004/18/EÜ kehtetuks, artikli 12 tähenduses avaliku sektori üksuste vahelise lepinguga või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. veebruari 2014. a direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, artikli 28 tähenduses avaliku sektori hankijate vahelise hankelepinguga, artikli 29 tähenduses sidusettevõtjatega sõlmitud hankelepinguga või artikli 30 tähenduses ühisettevõtte või ühisettevõttesse kuuluva võrgustiku sektori hankijaga sõlmitava hankelepinguga.
5.1.4. Pooled tagavad, et vähemalt hankekomisjonide liikmed, eksperdid ja hankedokumentide eelnõusid koostavad isikud ei ole:
(a) Juriidilise isiku – kandidaadi, pakkuja või alltöövõtja – praegune või endine kasusaav omanik, töötaja, juhatuse või nõukogu liige, osanik, töötaja, prokurist või volitatud esindaja ning kui selline suhe juriidilise isikuga on lõpetatud viimase 24 kuu jooksul;
(b) Juriidilise isiku – kandidaadi, pakkuja või alltöövõtja – kasusaava omaniku, vähemalt 10% osadest omava osaniku, piiratud vastutusega äriühingu osaniku, juhatuse või nõukogu liikme, tütarettevõttega seotud tegevustes esindusõigust omava isiku isa, ema, vanaema, vanaisa, laps, lapselaps, lapsendatu, lapsendaja, vend, õde, poolvend, poolõde või abikaasa (edaspidi – sugulane); või
(c) Füüsilise isiku – kandidaadi, pakkuja või alltöövõtja – sugulane.
5.1.5. Suhe kandidaadi või pakkujaga kohaldub ka juhul, kui kandidaat või pakkuja on isikute ühendus, mille liikmed on füüsilised või juriidilised isikud, kellega komisjoni liikmel, eksperdil või hankedokumente koostaval isikul on ülalkirjeldatud suhe.
6. LEPINGUTE SÕLMIMINE
6.1.1. Kauba, teenuste ja tööde hankes, kus hanke eeldatav väärtus on võrdne või ületab 40 000 eurot ilma käibemaksuta, kutsuvad MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT täielikult või osaliselt toetusega rahastatavate hangete hankekomisjoni RB Raili volitatud esindaja, kes tunneb vastava riigi riigikeelt, samuti tagavad MKM-EE, TrM-LV ja TrKM-LT, et rakendusorganid kutsuvad täielikult või osaliselt toetusega rahastatavate hangete hankekomisjoni RB Raili volitatud esindaja, kes tunneb vastava riigi riigikeelt.
6.2. Hankemenetlus
6.2.1. Pooled järgivad alati riiklikke riigihangete reegleid, kui nad tegutsevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. veebruari 2014. a direktiivi 2014/24/EL tähenduses riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta avaliku sektori hankijatena või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. veebruari 2014. a direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, tähenduses võrgustiku sektori hankijatena.
6.2.2. Kui riiklikud riigihangete reeglid ei kohusta pooli hankima kaupa, teenuseid või töid kooskõlas reguleeritud protseduuriga ja kui hanke eeldatav väärtus on võrdne või ületab 40 000 eurot, k.a KM, hangivad pooled asjad, teenused või tööd kooskõlas protseduuriga, mis vastab järgnevatele põhimõtetele:
(a) Hanke teostamiseks paneb asjakohane pool kokku vähemalt kolmest liikmest koosneva hankekomisjoni tagades, et see komisjon on pädev hanke valdkonnas, mille osas leping sõlmitakse. Hankekomisjonil on õigus oma ülesannete täitmisel kaasata eksperte.
(b) Poolel ei tohi olla tarnija või tema alltöövõtjaga huvide konflikti. Hankekomisjoni liikmetel, ekspertidel ja hankedokumente koostavatel isikutel ei tohi olla huvide konflikti.
(c) Hankekomisjon määrab kindlaks põhjendatud ja objektiivsed nõuded kandidaatidele, pakkujatele ja hanke teemale tagades, et nõuded ei põhjusta hankes põhjendamatuid konkurentsipiiranguid. Hankekomisjon määrab kindlaks ka kriteeriumid, mida tuleb majanduslikult kõige soodsama pakkumise valimisel arvesse võtta.
(d) Asjakohane pool avaldab planeeritud hanketeate oma veebilehel, sätestades pakkumiste esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 (kümme) tööpäeva alates teate avaldamise päevast. Asjakohane pool avaldab koos planeeritud hanketeatega kooskõlas punktiga 5.1.2(c) sätestatud nõuded oma veebilehel ja tagab nendele tasuta ja vaba juurdepääsu.
(e) Asjakohane pool kõrvaldab kandidaadi või pakkuja hankemenetlusest kõikidel järgnevatel juhtudel:
(i) Kandidaat, pakkuja või isik, kes on kandidaadi või pakkuja juhatuse või nõukogu liige või prokurist, või isik, kellel on õigus kandidaati või pakkujat tütarettevõttega seotud tegevustes esindada, on mõistetud süüdi mistahes järgnevas kuriteos prokuröri sellise ettekirjutuse või kohtuotsusega, mis on jõustunud ja mis ei ole vaidlustatav ja mille suhtes ei saa esitada kaebust:
altkäemaksu võtmine, altkäemaksu andmine, altkäemaksu omastamine, altkäemaksu vahendamine, keelatud hüve vastuvõtmine või kaubanduslik altkäemaksu andmine; pettus, võõra vara kõrvaldamine või rahapesu; maksudest või sellega võrdväärsetest maksetest kõrvalehoidumine; terrorism, terrorismi rahastamine, terrorismile õhutamine, terrorismiähvardused või isiku terroriaktide teostamiseks värbamine või koolitamine;
(ii) Kandidaat või pakkuja on mõistetud pädeva austuse sellise otsuse või kohtuotsusega, mis on jõustunud ja muutunud vaidlustamatuks ja mille suhtes ei saa esitada kaebust, süüdi tööõiguste rikkumises, mis tähendab:
ühe või enama riigi kodaniku, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriikide kodanik, tööle võtmine, kui ta elab Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult; ühe isiku tööle võtmine ilma kirjalikku töölepingut sõlmimata, sellise isiku suhtes töötajatega seotud informatiivse deklaratsiooni, mis tuleb esitada tööd alustavate isikute suhtes, mitte esitamine seadustes ja määrustes sätestatud aja jooksul;
(iii) Kandidaat või pakkuja on mõistetud pädeva austuse sellise otsuse või kohtuotsusega, mis on jõustunud ja muutunud vaidlustamatuks ja mille suhtes ei saa esitada kaebust, süüdi konkurentsiõiguste rikkumises, mis väljendub ostja edasimüügihinna määramisvõimalust piirama mõeldud vertikaalses kokkuleppes või horisontaalses kartellilepingus, välja arvatud juhul, kui asjakohane asutus on konkurentsiõiguste rikkumise tuvastamisel vabastanud kandidaadi või pakkuja trahvi maksmise kohustusest või vähendanud trahvi koostöö leebusprogrammi raames;
(iv) Välja on kuulutatud kandidaadi, pakkuja või alltöövõtja maksejõuetusmenetlus (välja arvatud juhul, kui maksejõuetusmenetluse raames on kohaldatud finantsabi- või muid meetmeid, mille eesmärgiks on vältida võlgniku potentsiaalset pankrotti või taastada võlgniku maksejõulisus, millisel juhul hindab asjakohane pool sellise kandidaadi või pakkuja võimalust pakkumises osaleda); kandidaadi, pakkuja või alltöövõtja majandustegevus on peatatud või lõpetatud; algatatud on kandidaadi, pakkuja või alltöövõtja pankrotimenetlus; või kandidaat, pakkuja või alltöövõtja likvideeritakse;
(v) Kandidaadil, pakkujal või alltöövõtjal on riigis, kus hange korraldatakse, või riigis, kus kandidaat, pakkuja või alltöövõtja on registreeritud või asub püsivalt, maksuvõlgu, sealhulgas riiklike sotsiaalmaksete võlgu, kogusummas, mis ületab igas riigis 150 eurot. Sellisel juhul võib asjakohane pool nõuda kandidaadil, pakkujal või alltöövõtjal kõikide maksuvõlgade tasumist 10 tööpäeva jooksul ja võib anda kandidaadile või pakkujale võimaluse hankes osalemist jätkata;
(vi) Kõik ülalnimetatud kriteeriumid kehtivad isikute rühma kõikidele liikmetele, kui kandidaat või pakkuja on isikute rühm.
(vii) Pakkumiste esitamistähtaja lõppedes hindab hankekomisjon esitatud pakkumisi ja valib avaldatud nõuete alusel ühe või mitu pakkujat. Hankekomisjon nimetab hanke võitjaks pakkuja, kes valiti kooskõlas avaldatud nõuete ja kriteeriumitega ja keda ei ole hankemenetlusest kõrvaldatud. Lisaks sellele sisaldab hankekomisjoni otsus pakkumise võitja valimise kohta teavet kõikide tagasilükatud kandidaatide ja pakkujate kohta ja põhjuseid nende tagasilükkamiseks, kõikide pakkujate pakutud lepinguhindu ja võtjaks valitud pakkuja suhtelisi eeliseid.
(viii) Hankelepingut võib muuta, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. veebruari 2014. a direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta artiklis 72 sätestatud reegleid või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. veebruari 2014. a direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, artiklis 89 sätestatud reegleid.
6.2.3. Pooled tagavad, et rakendusorganid, kes ei ole Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. veebruari 2014. a direktiivi 2014/24/EL tähenduses riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta avaliku sektori hankijad või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. veebruari 2014. a direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, tähenduses võrgustiku sektori hankijad, hangivad kaupa, teenuseid ja töid kooskõlas punktis 6.2.2 sätestatud põhimõtetega.
6.2.4. Pooled lisavad oma hankelepingutesse ja nõuavad, et rakendusorganid lisaksid oma hankelepingutesse töövõtja kohustuse mitte hankida asju, teenuseid ja töid alltöövõtjatelt, kes vastavad punktis 6.2.2(e) nimetatud mistahes asjaoludele.
7. POOLTE VASTUTUS

7.1.1. Kõik pooled vastutavad oma tegevuste ja tegevusetuse eest, mis rikub toetuslepingut või käesolevat lepingut.
7.1.2. Vastutav pool kannab oma kulud ja kolmandate isikutega seotud kulud ise ja kompenseerib teistele pooltele asutuselt saadavate maksete hilinemisest, kulude abikõlbmatusest, meetme rakendamise peatamisest, toetuslepingu või poole osaluse lõpetamisest, toetuse vähendamisest, pooltelt summade sissenõudmisest, administratiivsetest või rahalistest trahvidest, maksete peatamisest tulenevad kulud ja muud otsesed ja kaudsed varalised kahjud või mistahes muud vastava poole poolt toetuslepingu või käesoleva lepingu kohustuste rikkumisest tulenevad varalised kahjud või kahjulikud rahalised tagajärjed.
7.1.3. Pooled lepivad kokku, et mittevastutavatele pooltele mõeldud toetuse osa jääb võimalikult suures ulatuses muutumatuks või üle kandmata.
8. KOHALDATAV ÕIGUS

8.1.1. Käesolevat lepingut reguleerivad Läti seadused.
9. VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA KOHTUALLUVUS

9.1.1. Pooled püüavad käesolevast lepingust tuleneva või sellega seotud mistahes vaidluse, lahkarvamuse või nõude lahendada esmajärjekorras pooltevaheliste läbirääkimiste teel.
9.1.2. Kui vaidlust, lahkarvamust või nõuet ei ole võimalik pooltevaheliste läbirääkimistega 90 (üheksakümne) kalendripäeva jooksul lahendada, on mistahes poolel õigus anda vaidlus, lahkarvamus või nõue lahendamiseks vaidluskomisjoni („vaidluskomisjon“). Vaidluskomisjon on 1 (ühest) iga poole volitatud esindajast koosnev komisjon.
9.1.3. Pooled ei nimeta oma esindajaks vaidluskomisjoni isikut, kes on teostanud vaidluskomisjoni poolt lahendatava vaidluse, lahkarvamuse või nõude põhjustanud tegevuse või jätnud selle teostamata või kes on vahetult juhendanud või kontrollinud sellist tegevust teostanud või teostamata jätnud isikut.
9.1.4. Kõik pooled teavitavad teisi pooli oma 1 (ühest) vaidluskomisjoni nimetatud liikmest kirjalikult. Kõik pooled teavitavad teisi pooli oma liikme vaidluskomisjonist tagasi kutsumisest või tema asendamisest kirjalikult.
9.1.5. Vaidluskomisjon arutab vaidlust, lahkarvamust või nõuet sellise vaidluse, lahkarvamuse või nõude lahendamiseks väljapakutud otsuse põhjal, mille vaidluse, lahkarvamuse või nõude vaidluskomisjoni andnud pool peab esitama 1 (ühe) kuu jooksul pärast vastava vaidluse, lahkarvamuse või nõude vaidluskomisjoni andmist. Otsus võetakse vastu, kui kõik vaidluskomisjoni liikmed hääletavad tingimusteta otsuse poolt.
9.1.6. Kui otsust vaidluskomisjoni esimesel hääletusel vastu ei võeta, toimub mitte varem kui 3 (kolm) kuud ja mitte hiljem kui 4 (neli) kuud pärast vaidluskomisjoni esimest hääletust vaidluskomisjoni teine hääletus. Vahepealsel perioodil üritavad pooled pakkuda välja alternatiivseid lahendusi. Vaidluse, lahkarvamuse või nõude vaidluskomisjoni andnud pool pakub hääletamiseks välja otsuse vaidluse, lahkarvamuse või nõude lahendamiseks. Otsus võetakse vastu, kui kõik vaidluskomisjoni liikmed hääletavad tingimusteta otsuse poolt.
9.1.7. Kui otsust vaidluskomisjoni teisel hääletusel vastu ei võeta, toimub hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul pärast vaidluskomisjoni teist hääletust vaidluskomisjoni kolmas hääletus. Vahepealsel perioodil üritavad pooled pakkuda välja alternatiivseid lahendusi. Vaidluse, lahkarvamuse või nõude vaidluskomisjoni andnud pool pakub hääletamiseks välja otsuse vaidluse, lahkarvamuse või nõude lahendamiseks. Otsus võetakse vastu, kui enamik vaidluskomisjoni liikmetest hääletavad tingimusteta otsuse poolt.
9.1.8. Vaidluskomisjoni hääletus toimub kas koosolekul või kirjavahetuse kaudu, kaasa arvatud e-posti või faksi teel.
9.1.9. Vaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks.
10. VÄÄRAMATU JÕUD

10.1. „Vääramatu jõud“ tähendab mistahes ettenägematut erakordset poolte kontrolli all mitteolevat situatsiooni või sündmust, mis kas takistab nendel oma toetuslepingust või käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis ei ole tingitud nendest tulenevast või nende töövõtjatest või alltöövõtjatest, sidusettevõtetest, rakendusorganitest või rakendamisega seotud kolmandatest isikutest tulenevast veast või hooletusest ja mis osutub nende hoolsuskohustuse igakülgsele täitmisele vaatamata vältimatuks. Vääramatuks jõuks ei loeta teenusega mistahes viivitamist, seadmetes või materjalis esinevat puudust või nende kättesaadavaks tegemisega hilinemist, kui need ei ole tingitud otseselt asjakohasest vääramatu jõu olukorrast, samuti töövaidlusi, streike ega majandusraskusi.
10.2. Vääramatu jõu olukorras olev pool teavitab teisi pooli sellest formaalselt ja viivitamata kirjalikult, märkides ära selle olemuse, tõenäolise kestuse ja ettenähtavad mõjud.
10.3. Pooled võtavad tarvitusele vajalikud meetmed, et piirata vääramatust jõust tulenevat mistahes kahju ja suhtlevad asutusega, et asutust sellest teavitada ja minimeerida toetuslepingu rakendamisele osutuvaid riske. Pooled annavad endast parima, et jätkata meetme rakendamist esimesel võimalusel.
10.4. Vääramatu jõu olukorras olevat poolt ei loeta oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi rikkunuks, kui tal ei olnud võimalik neid täita vääramatu jõu tõttu.
11. MUU

11.1. Käesolev leping sätestab kogu pooltevahelise kokkuleppe ja vastastikuse mõistmise seoses käesoleva lepingu objektiga. Lepitakse kokku, et mitte ükski pool ei ole sõlminud käesolevat lepingut toetudes teise poole mistahes käesolevas lepingus selgesõnaliselt sätestamata või viitamata avaldusele, garantiile ega kohustusele.
11.2. Käesolevat lepingut võib muuta või selle võib lõpetada ainult pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega, mille on poolte nimel allkirjastanud nõuetekohaselt volitatud ametnikud. Mistahes poole käesolevast tuleneva mistahes õiguse, volituse või privileegi kasutamata jätmine või sellega hilinemine ja pooltevaheline mistahes tehing ei tähenda sellest loobumist, samuti ei välista käesolevast tuleneva mistahes õiguse, volituse või privileegi mistahes üksik või osaline kasutamine mistahes muu õiguse, volituse või privileegi teistsugust või tulevast kasutamist.
11.3. Kui käesoleva lepingu mistahes säte osutub mistahes põhjusel tervikuna või osaliselt kehtetuks, mõjutab selline kehtetus ainult selle sätte kehtetut osa. Kõikides muudes aspektides jääb käesolev leping kehtivaks justkui ei oleks sellist kehtetut sätet sõlmitud ning see ei tühista, kahjusta ega mõjuta käesoleva lepingu mistahes teist osa või sätet. Käesoleva lepingu mistahes muu säte ei piira seda punkti seoses lahususe, kehtetuse või jõustamatusega.
11.4. Juhul kui toetuslepinguga liitub täiendavaid pooli, võivad sellised toetuslepingu täiendavad pooled saada käesoleva lepingu poolteks olemasolevate poolte ühehäälsel nõusolekul ja käesoleva lepingu allkirjastamisel.
11.5. Käesolev leping jõustub selle allkirjastamise kuupäeval kõikide poolte poolt ja kehtib kuni poolte käesolevast lepingust tulenevate kohustuste igakülgse täitmiseni.
Selle kinnituseks lepivad pooled kokku, et käesolev leping kehtib alates 16. juunist 2016. a, see on sõlmitud 4 (neljas) originaaleksemplaris, millest igale poolele jääb 1 (üks) originaaleksemplar.

[allkiri]
Baiba Anda Rubesa
RB RAIL AS NIMEL

[allkiri]
Ahti Kuningas
EESTI VABARIIGI MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI NIMEL

[allkiri]
Kaspars Ozolinš
LÄTI VABARIIGI TRANSPORDIMINISTEERIUMI NIMEL

[allkiri]
Rimantas Sinkevičius
LEEDU VABARIIGI TRANSPORDI- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI NIMEL

Lisa 3.2 Inter-Beneficiary Agreement Muudatus 1.docx

SOODUSTATUD ISIKUTE VAHELISE LEPINGU
MUUDATUS NR 1

POOLED
(1) RB Rail AS, Läti äriregistris nr 40103845025 all registreeritud kapitaliühing, registrijärgne aadress K. Valdemāra iela 8-7, LV-1050, Riia, Läti, mida esindavad juhatuse esinaine Baiba Anda Rubesa ja juhatuse liige Ignas Degutis (RB Rail), ja
(2) Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, registrijärgne aadress Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122, Eesti, mida esindab kantsler Merike Saks (MKM – EE), ja
(3) Läti Vabariigi transpordiministeerium, registrikood LV90000088687, registrijärgne aadress Gogola iela 3, LV-1743, Riia, Läti, mida esindab riigisekretär Kaspars Ozoliņš (TrM – LV), ja
(4) Leedu Vabariigi transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium, registrikood 188620589, registrijärgne aadress Gedimino ave. 17, 01505 Vilnius, Leedu, mida esindab kantsler Inga Cemiuk (TrKM – LT)
käesoleva lepingu tähenduses edaspidi nimetatud ka „pool“ või „pooled“,

VÕTTES ARVESSE, ET
(A) 13. septembril 2017. a sõlmisid RB Rail AS, Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Läti Vabariigi transpordiministeerium, Leedu Vabariigi transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium, Rail Baltic Estonia OÜ, Eiropas Dzelzceļa līnijas SIA ja UAB Rail Baltica Statyba lepingu RB Rail AS vaherahastamise kohta, milles pooled on leppinud kokku nende soodustatud isikute vahelise lepingu muudatuste sõlmimises,
on Pooled leppinud kokku järgmistes soodustatud isikute vahelise lepingu
muudatustes:
1. MÕISTED
1.1. Pooled lepivad kokku, et käesolevas lepingus on sõnu ja fraase kasutatud nende tavapärases tähenduses, mida Ühendkuningriigi jurist tavaliselt sellistele sõnadele ja fraasidele omistab, välja arvatud järgmised sõnad ja fraasid, millel on järgnev tähendus:
1.1.1. „Euroopa ühendamise rahastu“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010, loodud Euroopa ühendamise rahastu
1.1.2. „Euroopa ühendamise rahastu toetus“ – Euroopa ühendamise rahastust saadud mistahes rahaline toetus, mille Innovatsiooni ja Võrgustike Täitevasutus on oma rollis Euroopa ühendamise rahastu rakendusorganina eraldanud Rail Baltica projekti elluviimiseks kooskõlas soodustatud isikute vahel sõlmitud toetuslepinguga
1.1.3. „Euroopa ühendamise rahastu 1“ – Euroopa ühendamise rahastu – transpordisektori lepingu nr INEA/CEF/TRAN/M2014/1045990 alusel sõlmitud toetuslepingu kohaselt antud Euroopa ühendamise rahastu toetus
1.1.4. „Euroopa ühendamise rahastu 2“ – Euroopa ühendamise rahastu – transpordisektori lepingu nr INEA/CEF/TRAN/M2015/1129482 alusel sõlmitud toetuslepingu kohaselt antud Euroopa ühendamise rahastu toetus
1.1.5. „Globaalne projekt“ – kõik poolte teostatavad tegevused Rail Baltica raudtee ja seotud raudteeinfrastruktuuri ehitamiseks, tööle panemiseks ja turustamiseks vastavalt kokkulepitud marsruudile, tehnilistele parameetritele ja ajakavale
1.1.6. „Soodustatud isikute vaheline leping“ – RB Rail AS ja Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Läti Vabariigi transpordiministeeriumi ja Leedu Vabariigi transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel 16. juunil 2016. a sõlmitud soodustatud isikute vaheline leping, millesse käesolevad muudatused tehakse
1.1.7. „Vaherahastamise leping“ – RB Rail AS, Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Läti Vabariigi transpordiministeeriumi, Leedu Vabariigi transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Rail Baltic Estonia Oili, Eiropas Dzelzceļa līnijas SIA ja Rail Baltica Statyba UAB vahel sõlmitud ja 13. detsembril 2017. a jõustunud RB Rail AS vaherahastamise leping
2. LEPINGU OBJEKT
2.1. Pooled lepivad kokku, et soodustatud isikute vaheline leping on kohaldatav kõikidele tulevastele Euroopa ühendamise rahastu toetusele 1 ja Euroopa ühendamise rahastu toetusele 2 järgnevatele Euroopa ühendamise rahastu toetustele, mis antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1316/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010, alusel. Sel eesmärgil lepivad pooled kokku järgmistes soodustatud isikute vahelise lepingu tekstis tehtavates muudatustes:
2.1.1. Punkti 2.9.1 tekst asendatakse järgmise tekstiga:
„RB Rail koostab ja esitab kvartaalsete ja igakuiste aruannete põhjal MKM – EEle, TrM – LVle ja TrKM – LTle eeltäidetud aruannete kavandid, mis on koostatud kooskõlas RB Raili poolt ettevalmistatud vormidega, sealhulgas seoses rakendusorganitega, lisades nendele toetuslepingu üldtingimuste artiklis II.23.1.1. toodud teabe hiljemalt iga aasta 10. veebruariks.“
2.1.2. Punkti 2.9.2 tekst asendatakse järgmise tekstiga:
„MKM – EE, TrM – LV ja TrKM – LT esitavad oma kirjalikud ettepanekud aruannete kavandite kohta RB Railile hiljemalt iga aasta 10. märtsiks.“
2.1.3. Punkti 2.9.3 tekst asendatakse järgmise tekstiga:
„RB esitab lõpparuanded MKM – EEle, TrM – LVle ja TrKM – LTle hiljemalt iga aasta 20. märtsiks.“
2.2. Erandina soodustatud isikute vahelise lepingu punktile 2.6.2 lepivad pooled kokku, et Euroopa ühendamise rahastu toetuse 1 teine eelmakse, mille RB Rail AS sai kätte 15. mail 2017, summas 5 781 200 eurot jaotatakse laiali kooskõlas vaherahastamise lepinguga.
3. MUU
3.1. Kõik muud soodustatud isikute vahelise lepingu tingimused jäävad kehtivaks ja muutumatuks.
3.2. Käesolevates muudatustes kasutatud terminitel on sama tähendus, mis on määratletud soodustatud isikute vahelises lepingus, kui käesolevad muudatused ei sätesta teisiti.
3.3. Muudatused jõustuvad kõikide poolte poolt allkirjastamise kuupäeval.
3.4. Käesolevaid muudatusi reguleerivad ja neid tõlgendatakse kooskõlas Läti Vabariigi seadustega.
3.5. Käesolevate muudatuste mistahes muudatus tehakse kirjalikult ja ei kehti enne kõikide poolte volitatud esindajate poolt nõuetekohaselt allkirjastamist.
3.6. Käesolevad muudatused loetakse soodustatud isikute vahelise lepingu lahutamatuks osaks. Kui käesolevate muudatuste ja soodustatud isikute vahelise lepingu esialgse versiooni tingimuste vahel esineb mistahes lahkarvamus, on muudatused ülimuslikud.
3.7. Käesolevad muudatused on sõlmitud 4 (neljas) identses ingliskeelses eksemplaris, millest igale poolele jääb üks eksemplar. Käesolevad muudatused on allkirjastatud poolte nõuetekohaselt volitatud esindajate poolt.
4. POOLTE ALLAKIRJAD

/allkiri/
Merike Saks
Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nimel
Kuupäev: 19.12.2017

Kaspars Ozoliņš
Läti Vabariigi transpordiministeeriumi nimel
Kuupäev: 28.12.2017

/allkiri/
Inga Cerniuk
Leedu Vabariigi transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi nimel
Kuupäev: 13.12.2017

/allkiri/
Baiba Anda Rubesa
RB Rail AS nimel
Kuupäev: 13.12.2017

/allkiri/
Ignas Degutis
RB Rail AS nimel
Kuupäev: 13.12.2017

Lisa 4. Aruandlusvorm.xlsx

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	3.2-1/22/1222-1
Registreeritud	24.05.2022
Sünkroonitud	23.08.2024
Liik	Koostööleping
Funktsioon	3.2 Lepingute haldamine
Sari	3.2-1 Koostöölepingud
Toimik	3.2-1
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Viktor Kisseljov (Users, Teehoiuteenistus, Põhja osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org
Koostöökokkulepe	21.10.2024	2	3.2-1/24/1222-4 🔒	Koostööleping	transpordiamet
Koostöökokkulepe	21.08.2024	2	3.2-1/24/1222-3 🔒	Koostööleping	transpordiamet
Koostöökokkulepe	08.04.2024	137	3.2-1/24/1222-2 🔒	Koostööleping	transpordiamet
Transpordiameti Rail Balticu töögrupi moodustamine ja töögrupi koosseisu ning lähteülesande kinnitamine	05.05.2023	476	1.1-1/23/74	Käskkiri	transpordiamet
Käskkiri	22.12.2022	610	1.1-1/22/181	Käskkiri	transpordiamet

Failid

Digiallkirjad

Seosed