Raamleping

Digiallkirjad

1/4

1/5

  Lisa 4.1

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1.1. Kontrollitav isik – Töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.

2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille töövõtja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil töövõtja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Töövõtja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.

Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Töövõtja õigused ja kohustused

3.1. Töövõtjal on õigus:

3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;

3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.

3.2. Töövõtja kohustub:

3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;

3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:

- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,

- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või

- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:

- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja

- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku;

3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;

3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning töövõtja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;

- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;

- töövõtja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);

- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:

- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus:

4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;

4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;

4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub:

4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;

4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), töövõtja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui töövõtja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või töövõtja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne töövõtja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui töövõtja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.

Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Töövõtja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA

KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

 (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:

 (ärinimi ja registrikood)

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja  -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal

6/11

RAAMLEPING

20.09.2023 nr 2-2/23/699-1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, Kaitseministeerium, registrikood 70004502, aadress Sakala 1, 15094 Tallinn, Kaitsevägi, registrikood 70008641, Juhkentali 58, 15007 Tallinn, Kaitseliit, registrikood 74000725, aadress Toompea 8, 10142 Tallinn ja sihtasutus CR14, registrikood 90015175, aadress Rävala 14, 10143 Tallinn, mida esindab põhimääruse ja peadirektori 02.09.2022 käskkirja nr 42 alusel taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo peadirektori ülesannetes (edaspidi ühiselt nimetatud ostja), ühelt poolt

ja

AS Atea, registrikood 10088390, aadress Järvevana tee 7b, Tallinn 10112, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Ruslan Štšerbjuk (edaspidi nimetatud müüja), teiselt poolt (edaspidi eraldi ja üksikult nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled), sõlmisid riigihanke „RUGGED seadmed ja lisakomponendid” (viitenumber 263572) tulemusena käesoleva raamlepingu (edaspidi nimetatud leping) hanke osades 1, 2 ja 3 alljärgnevas:

1. Lepingu ese

1.1. Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute ja nendes sätestatud tingimustel kohustub müüja andma ostjale üle full-, semi- ja tööstuslikud rugged seadmed koos transpordiga (edaspidi kaup). Ostja kohustub kauba vastu võtma ja tasuma müüjale vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

1.2. Kauba täpne liik, kogus, maksumus, tarnetähtaeg ja tarnekoht sätestatakse hankelepingutes, sh ostutellimustes.

1.3. Ostja sõlmib lepingu müüjaga, tuginedes müüja pakkumusele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Allhankijate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja.

1.4. Lepingule allakirjutamisega kinnitab müüja, et ostjale üleantava kauba suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba suhtes maksma panna.

1.5. Lepingule allakirjutamisega müüja avaldab ja kinnitab, et ta omab raamlepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama ning kandma samasugust tõendamiskoormust nagu see toimus riigihanke menetluse käigus. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada.

2. Tellimuste esitamise kord

2.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid ostja vajaduse põhiselt. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta ostjat müüjalt kaupa ostma.

2.2. Lepingu alusel sõlmitavad hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

2.3. Hangitavate toodete kirjeldused ja miinimumnõuded sätestatakse igas minikonkursis eraldi, vastavalt ostja vajadustele.

2.4. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub lepingu täitmine hinnapäringute alusel.

2.5. Riigihanke pakkumuses esitatud seadmete maksimaalne tarneaeg kehtib kogu lepinguperioodi jooksul ja ei tohi sellel ajal suureneda.

2.6. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul riigihangete registris järgnevalt:

2.6.1. ostja sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega;

2.6.2. ostja sätestab soovitava kauba liigi, koguse, tarnekoha või -tähtaja ning vajadusel muu pakkumuse koostamiseks vajaliku info või tingimused;

2.6.3. minikonkursil kasutatav tarneaja ühik on paindlik ning võib olla kalendripäev kui nädal;

2.6.4. müüja pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates minikonkursi pakkumuste esitamise tähtajast arvates;

2.6.5. ostja hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel majanduslikult soodsaim.

2.6.6. Ostja kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks järgmisi pakkumuste hindamise kriteeriume:

Maksumus - vähemalt 70%

Tarneaeg – kuni 30%

2.6.7. Juhul, kui võrdsete punktisummadega pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks maksumuse hindamiskriteeriumi üksinda.

2.6.8. Ostjal on õigus lükata tagasi kõik minikonkursile esitatud pakkumused juhul, kui esineb üks või mitu järgnevatest asjaoludest:

2.6.9. pakkumused on ostja jaoks ebamõistlikult kallid ja ületavad eeldatavat maksumust;

2.6.10. minikonkursi toimumise ajal on ostjale saanud teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad ostja jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise minikonkursis sätestatud tingimustel või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursil väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu ostja varasematele vajadustele või ootustele;

2.6.11. langeb ära vajadus kauba järele põhjusel, mis ei sõltu ostjast, või põhjusel, mis sõltub või tuleneb õigusaktidest.

2.6.12. Ostja lükkab tagasi minikonkursile esitatud pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine.

2.6.13. Ostja sõlmib hankelepingu edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga.

2.7. Juhul, kui riigihanke tulemusena või lepingu kehtivuse ajal väheneb lepingupartnerite arv üheni, toimub lepingu täitmine ostja esitatavate pakkumuse esitamise ettepanekute alusel ja müüja kohustub esitama pakkumuse. Ostjal on õigus võrrelda pakkumusi turuhindadega ning liig kõrge hinnapakkumuse puhul küsida müüjalt selgitust hinna kujunemise aluste kohta.

2.8. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hankelepingud, mille maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab 50 000 eurot sõlmitakse kirjalikus vormis.

3. Kauba pakend

3.1. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul.

3.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida ostja esitatud nõudeid.

4. Kauba üleandmine ja vastuvõtmine

4.1. Kauba vastuvõtuaeg on üldjuhul esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus 8.30–15.00, v.a rahvus- ja riigipühad ning nendele eelnevad tööpäevad ja iga kuu kolm viimast tööpäeva.

4.2. Müüja edastab ostjale tarneteate kauba üleandmisest vähemalt 5 tööpäeva enne planeeritavat tarnet hankelepingus nimetatud e-posti aadressile (koopia edastada e-posti aadressile [email protected]). Tarneteatesse märkida:

4.2.1. kauba nimetus

4.2.2. hankelepingu (ostutellimus) number

4.2.3. riigihanke viitenumber 263572

4.2.4. tarnitav kogus, sh aluste, konteinerite jms arv

4.2.5. logistilise ühiku mõõtmed

4.2.6. pakendamise viis (kilepakend, võrkpakend, euroalusel jne)

4.2.7. veovahendi liik, millega saadetis tarnitakse, ja kogus (kaubik, veoauto jne)

4.2.8. spetsiifilised nõuded või vajadused saadetise mahalaadimiseks

4.2.9. saadetise planeeritav üleandmise kuupäev ja kellaaeg

4.2.10. sihtkoha tarneaadress

4.3. Müüja annab kauba ostjale ning ostja võtab kauba vastu kokkulepitud tingimustel.

4.4. Müüja esitab saatelehe koos tarneteatega või hiljemalt kauba üleandmise hetkel. Saatelehele märkida:

4.4.1. müüja andmed

4.4.2. ostja andmed

4.4.3. hankelepingu (ostutellimus) number

4.4.4. riigihanke viitenumber 263572

4.4.5. toote nimetus, tootekood ja kogus

4.5. Müüja kohustub lisaks saatelehele andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.

4.6. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad üle müüjalt ostjale kauba kohasel üleandmisel.

4.7. Ostjal on õigus keelduda kauba vastuvõtmisest, kui vastuvõtmisel selgub, et kaup ei vasta lepingutingimustele. Ostja keeldumisel kauba vastuvõtmisest peab müüja tarnima ostjale nõuetekohase kauba. Nõuetekohase kauba üleandmiseni ostjale loetakse müüja kauba üleandmisega viivitanuks.

4.8. Ostjale üleantav kaup peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi ja kirjelduse osas. Kaup peab vastama lepingutingimustele pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka kauba juurde kuuluvad dokumendid.

4.9. Kaup ei vasta lepingutingimustele, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakitud kooskõlas lepingutingimustega või kauba pakend puudub täielikult, puudub saateleht või arve.

4.10. Ostja on kohustatud kauba lepingutingimustele mittevastavusest teavitama müüjat kirjalikult (s.h kauba puudujäägist) 60 päeva jooksul, kui ostja või ostja volitatud isik kauba lepingutingimustele mittevastavusest teada sai.

4.11. Kui ostjale üleantav kaup ei vasta lepingutingimustele, on ostjal õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist lepingutingimustele vastava kaubaga.

4.12. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist Ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires.

4.13. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul peale puudusest teadasaamist, vabaneb müüja vastutusest kauba puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

5. Kauba hind ja maksetingimused

5.1. Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute maksimaalne kogumaksumus ilma käibemaksuta on 21 000 000 eurot (kakskümmend üks miljonit), millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

5.2. Makstavad maksimaalsed ühikuhinnad on sätestatud selle lepingu sõlmimise aluseks olevas pakkumuses ja on siduvad minimaalselt 12 kuuks.

5.3. Müüjal on õigus esitada ühikuhindade põhjendatud muutmise avaldus ostjale pärast 12 kuu möödumist ning paluda hinna tõstmist maksimaalselt üks kord aastas Statistikaameti avaldatud tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutuse võrra.

5.4. Müüja kanda jäävad kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba üleandmiseni. Müüja kanda jäävad ka kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust.

5.5. Müüja esitab lepingu alusel sõlmitud hankelepingu korral arve kord kuus iga hankelepingus nimetatud maksja kohta eraldi juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

5.6. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud müüjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. Müüja esitab arve järgmiste andmetega:

5.6.1. Muud arvele märgitavad andmed:

Kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus)

Raamlepingu number

Hankelepingu (ostutellimus) number

Riigihanke viitenumber 263572

Kauba kogus ja nimetus

5.7. Maksumus esitatakse eurodes, millele lisandub vajadusel Eesti Vabariigis kehtiv käibemaks.

5.8. Ostja tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse ning kauba eest arvel esitatud arveldusarvele 28 (kahekümne kaheksa) päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte poolt allkirjastatud vastuvõtuakt/saateleht. Ostjal on õigus keelduda arve tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud kaupa/teenust vastuvõtvale isikule ei ole müüja poolt antud võimalust kaupa/osutatud teenust üle vaadata.

5.9. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Ostja ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmises või valesti esitamises ei ole ostja süüdi.

5.10. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 (kolmekümne) päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

5.11 Tasumine loetakse teostatuks ostja panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

5.12 Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

6. Garantiikohustus

6.1. Lepinguga annab müüja kaubale müügigarantii vähemalt 12 kuud alates üleandmisest, kui konkreetse kauba osas ei ole kokku lepitud teisiti (näiteks kauba iseloomu tõttu). Juhul, kui kauba tootja garantiitingimused on hankijale soodsamad (näiteks kestuselt), kohaldatakse tootja garantiitingimusi.

6.2. Nimetatud garantiiga on hõlmatud kõik kaubal garantiiajal ilmnenud puudused.

6.3. Garantiitähtaeg hakkab kehtima kauba üleandmisest ostja volitatud esindajale ja lõpeb punktis 6.1 esitatud tähtaja möödumisel. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa kaupa kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest müüja vastutab.

6.4. Müüja kohustub ostjale üleantud kaubal garantiitähtajal avastatud puuduste korral 60 (kuuekümne) päeva jooksul (kui konkreetse kauba osas ei ole lühemat aega või teisiti kokku lepitud) mittenõuetekohasel kauba tasuta välja vahetama või parandama, kandes seejuures kõik kulud, ning tagama seeläbi kauba vastavuse lepingutingimustele.

6.5. Garantiitähtajal asendatud kaubale antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii.

6.6. Garantiitähtajal kauba parandamise puhul pikeneb garantii parandamise aja kestuse võrra.

7. Konfidentsiaalsus ja julgeolekunõuded

7.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ostja huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

7.2. Müüja kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem ostja kirjaliku nõusolekuta ostja konfidentsiaalset teavet. Müüja kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

7.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu on ostja omand ja kui ostja nõuab, on müüja kohustatud talle need peale lepingu lõppemist tagastama.

7.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

7.5. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

7.6. Juhul, kui lepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, kohustub müüja täitma kehtivaid julgeolekureegleid. Sel juhul lisab ostja asjakohased reeglid lepingule. Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekunõuded. Alltöövõtjate poolt julgeolekunõuete täitmise eest vastutab neid kaasanud pool.

7.7. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

8. Intellektuaalse omandi õigused

Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud intellektuaalse omandi õigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba või selle osa (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti, eeskätt kauba tarkvara osise korral tulenevalt kauba tootja tingimustest.

9. Vastutus

9.1. Müüja vastutab kaubal lepingutingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba lepingutingimustele mittevastavus avastatakse (s.t et puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale.

9.2. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittekohaselt (kaup ei vasta lepingutingimustele), on ostjal õigus keelduda ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue peale kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, v.a olulise lepingurikkumise puhul ning nõuda müüjalt tekitatud kahjude hüvitamist.

9.3. Juhul, kui müüja keeldub puuduoleva kauba tarnimisest või lepingutingimustele mittevastava kauba asendamisest lepingutingimustele vastava kaubaga ostja poolt määratud tähtaja jooksul, on ostjal õigus alandada maksmiseks esitatud arvel olevat hinda mittevastava või puuduoleva kauba hinna võrra vastava kirjaliku avalduse tegemisega müüjale.

9.4. Kui müüja rikub lepingujärgset kohustust, siis on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 5% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba maksumusest, kuid mitte vähem kui 100 eurot.

9.5. Kui müüja poolt toime pandud oluline lepingu rikkumine annab ostjale aluse lepingu ülesütlemiseks, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 10% kogu hankelepingu maksumusest, kui 10% kogu hankelepingu maksumusest jääb alla 200 euro, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 200 eurot.

9.6. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise tuvastamise korral on ostjal õigus nõuda ja müüjal kohustus tasuda iga vastava rikkumise eest leppetrahvi vastavalt rikutud nõude olemusele kuni 10 000 eurot iga vastava rikkumise korral. Leppetrahvi suuruse määratlemise õigus on ostjal.

9.7. Poolel ei ole õigus nõuda leppetrahvi tasumist, kui ta ei ole teisele poolele 60 (kuuekümne) päeva jooksul pärast lepingujärgse kohustuse rikkumise avastamist teatanud kirjalikult leppetrahvi nõudest.

9.8. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks.

9.9. Lisaks leppetrahvinõudele on ostjal õigus nõuda täitjalt igasuguse lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

9.10. Juhul, kui müüja ei asu täitma minikonkursi alusel sõlmitud hankelepingut, siis ostjal on õigus nõuda kahju hüvitamist müüja poolt esitatud pakkumuse ja uue minikonkursi eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.

9.11. Juhul, kui ostja annab kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, algab punktis 10 nimetatud leppetrahvi tähtaeg pärast kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Täiendavaks tähtajaks kohustuse täitmata jätmisel, arvestatakse leppetrahvi alates esialgsest rikkumisest.

9.12. Leppetrahv või viivis tuleb tasuda 28 (kahekümne kaheksa) päeva jooksul vastava nõude esitamisest.

9.13. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvinõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust. Pooled võivad kokku leppida muul viisil tasaarvestuse tegemises.

9.14. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires müüja kulul.

10. Lepingu tähtaeg, muutmine ja lõpetamine

10.1. Leping jõustub ostja poolt allkirjastamisel.

10.2. Leping kehtib 48 kuud alates ostja poolsest allkirjastamisest või kuni kuni lepingu mahu täitumiseni.

10.3. Lepingut võib muuta või lõpetada mõlema poole kirjalikul kokkuleppel lepingus või kehtivas seadusandluses sätestatud juhtudel. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses sätestatud alustel.

10.4. Lepingu muudatused ja täiendused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult mõlema poole selleks volitatud isikute poolt. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised.

10.5. Ostja annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

10.6. Ostja ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab ostja müüjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks müüja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest.

10.7. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib ostja esitada müüjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemisavalduse/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks müüja poolt ülesütlemisavalduse/taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemisavaldust/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja lepingu üles/taganeb ostja lepingust. Sel juhul lõpeb leping ostja poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist.

10.8. Poolel on õigus raamleping ja/või hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui müüja on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui:

10.8.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

10.8.2. müüja on jätnud ostja poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

10.8.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta;

10.8.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;

10.8.5. müüja rikub konfidentsiaalsuskohustust.

10.8.6. kohustuse rikkumine annab ostjale mõistliku põhjuse eeldada, et müüja ei täida kohustust ka edaspidi;

10.8.7. raamlepingu puhul on selle oluliseks rikkumiseks ka selle alt sõlmitud hankelepingu oluline rikkumine, samuti selle alt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute väheoluline rikkumine üle kolme korra;

10.8.8. müüjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba müügi või teenuste osutamisega

10.8.9. müüjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel;

10.9. Ostjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess.

10.10. Ostjal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest müüjale vähemalt 90 (üheksakümmend) kalendripäeva ette.

10.11. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Lepingupooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

11. Vääramatu jõud

11.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

11.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

11.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale.

11.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

11.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

11.6. Covid-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid-19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

11.7. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

12. Muud tingimused

12.1. Leping ja hankelepingud koostatakse eesti ja/või inglise keeles.

12.2. Lepingu täitmisel poolte vahel kasutatav keel on eesti keel, v.a. juhul, kui konkreetses lepingus on sätestatud teisiti. Lepingu raames koostatavad dokumendid antakse asutusele üle eestikeelsetena. Ostja nõusolekul võib dokumente üle anda muus keeles.

12.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, müüja riigihanke pakkumus sh minikonkursside pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud ja tellimused, saatedokumendid, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused ja lisad.

12.4. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

12.5. Ostjal on õigus ja müüjal on kohustus, sellekohase päringu saamisel, esitama ostjale andmed 12 kuu jooksul lepingu alusel temaga sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta 30 päeva jooksul pärast iga 12 kuu möödumist lepingu sõlmimisest.

12.6. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepingu täitmist ning takistada lepingus sätestatud eesmärkide saavutamist.

12.7. Hankelepingute sõlmimisel lähtutakse lepingust tulenevatest tingimustest. Vastuolu korral kehtib ostjale soodsam tingimus. Kui mõistlikult ei saa hinnata, kumb tingimus on soodsam, kehtib hankelepingus sätestatu.

12.8. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

12.9. Lepinguga seotud teated edastatakse poolele lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud esimesel võimalusel informeerima teist poolt.

12.10. Lepingu üldtingimuste ja eritingimuste vastuolu korral kohaldatakse lepingu eritingimustes sätestatud.

12.11. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui lepingu eritingimustes on sätestatud teisiti.

13. Kontaktisikud

13.1. Ostja kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel side ja radari kategooriajuht Priit Soosaar, tel +372 717 0461, +372 5919 5005, e-post [email protected] .

13.2. Ostutellimuste esitaja on ostja ostu projektijuht või ostja kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel.

13.3. Müüja kontaktisik on Kirill Tšaštšin, tel. +372 610 5920, +372 5565 4109 e-post: [email protected], [email protected].

13.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

13.5. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

14. Lepingu lisad

14.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus

14.2. Lisa 2. Julgeolekutingimused 6 lehel;

15. Lepingu pooled

Ostja:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Registrikood 70009764

Järve 34a,

11314 Tallinn

e-post: [email protected]

Kaitsevägi

Registrikood 70008641

Juhkentali 58

15007 Tallinn

e-post: [email protected]

Kaitseliit

Registrikood 74000725

Toompea 8

10142 Tallinn

e-post: [email protected]

Kaitseministeerium

Registrikood 70004502

Sakala 1

15094 Tallinn

e-post:

sihtasutus CR14

Registrikood 90015175

Rävala 14,

10143 Tallinn

e-post:

Müüja:

AS Atea

Registrikood 10088390

Järvevana tee 7b,

Tallinn 10112

e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi-Kai Kollo

taristuosakonna juhataja

peadirektori ülesannetes

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruslan Štšerbjuk

juhatuse liige