| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-1/5240-11 |
| Registreeritud | 23.08.2024 |
| Sünkroonitud | 26.08.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiitsministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Maakohus |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Maakohus |
| Vastutaja | Kärt Voor (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Aadress: J. Liivi tn 4, Tartu 50409; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee
Justiitsministeerium
Teie 03.07.2024 nr 8-1/5240-1
Meie 23.08.2024 nr 10-3/24/387-2
Tartu Maakohtu arvamus kriminaalmenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi
õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Justiitsministeerium esitas Tartu Maakohtule kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
kriminaalmenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse
eelnõu. Enne eelnõu kohta arvamuse avaldamist kohtusid maakohtu kohtunikud
justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kanguriga, kes
eelnõus toodud muudatuste tausta, eesmärki ja sisu selgitas.
Kooskõlastamiseks esitatud materjali põhjal toetab Tartu Maakohus muudatusettepanekuid ja
ei pea vajalikuks midagi olulist lisada. Ära märkimist väärib siiski tähelepanek, mis puudutab
eelnõu punkti 11, millega sätestatakse KrMS paragrahv 272 lg 3, mille järgi ühes kriminaalasjas
täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid võimaluse korral üks kohtunik. Arvatakse, et seda ei ole
vaja seaduse tasandil reguleerida, vaid tuleks jätta kohtute tööjaotusplaani reguleerida.
Esmalt langeb vajadus selle järgi ära juba eeluurimiskohtunikele esitatavate taotluste
kohtualluvuse reeglite muutmisega. Teisalt on kohtute vajadused erinevad. Mõnes suuremas
kohtus võib olla vajalik ja võimalik, et ühes asjas lahendabki taotlusi mitu
eeluurimiskohtunikku, sest mahukates asjades on taotlusi palju ja eeluurimuskohtuniku
koormus suur, lisaks on need taotlused kiireloomulised. Lisaks võib see muudatus kaasa tuua
menetlusaegade pikenemise muudes asjades. Sisuliselt toob see kaasa olukorra, kus praktiliselt
kõik kohtunikud on pidevalt eeluurimisasjade valves. Nimelt kui kohtunik on juba mõnes
kohtueelses menetluses olevas asjas taotluse lahendanud, peab ta alati olema valmis ses asjas
uueks kiireloomuliseks taotluseks. Järelikult tuleb ka muudes kohtuasjades menetluse
planeerimisel (üldmenetluses kohtuistungite määramine, kohtuotsuse kirjutamine) arvestada
võimalusega, et laekuda võib kiireloomuline taotlus, mille lahendamiseks tuleb kohtunikul jätta
aega.
Samuti jääb eelnõu põhjal arusaamatuks, millised on need juhud, mil taotlusi võiks lahendada
mitu kohtunikku. Puhkused ja lähedused on arusaadavad, aga kas ka näiteks mitmele
järjestikusele päevale määratavad kohtuistungid või koolitused. Kui need otsustused jäävad
niikuinii tööjaotusplaani, on vastav seadusesäte tarbetu. Silmas tuleb pidada sedagi, et
praktiliselt kõigis kohtutes on juba seda küsimust tööjaotusplaanides silmas peetud, kuid
vastavalt kohtu vajadustele erineval viisil.
Juba planeeritud muudatustele lisaks teeb maakohus ettepaneku (millest oli ka kohtumisel
juttu), vaadata üle KrMS § 303, mis puudutab süüdistatava viimast sõna. Viimase sõna kestus
võiks olla piiratud ning seadusesätet võiks täiendada selliselt, et kõigile oleks üheselt arusaadav,
et süüdistatava viimane sõna ei ole tõend.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Vahing
Kohtu esimees
|
Aadress: J. Liivi tn 4, Tartu 50409; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee
Justiitsministeerium
Teie 03.07.2024 nr 8-1/5240-1
Meie 23.08.2024 nr 10-3/24/387-2
Tartu Maakohtu arvamus kriminaalmenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi
õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Justiitsministeerium esitas Tartu Maakohtule kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
kriminaalmenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse
eelnõu. Enne eelnõu kohta arvamuse avaldamist kohtusid maakohtu kohtunikud
justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kanguriga, kes
eelnõus toodud muudatuste tausta, eesmärki ja sisu selgitas.
Kooskõlastamiseks esitatud materjali põhjal toetab Tartu Maakohus muudatusettepanekuid ja
ei pea vajalikuks midagi olulist lisada. Ära märkimist väärib siiski tähelepanek, mis puudutab
eelnõu punkti 11, millega sätestatakse KrMS paragrahv 272 lg 3, mille järgi ühes kriminaalasjas
täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid võimaluse korral üks kohtunik. Arvatakse, et seda ei ole
vaja seaduse tasandil reguleerida, vaid tuleks jätta kohtute tööjaotusplaani reguleerida.
Esmalt langeb vajadus selle järgi ära juba eeluurimiskohtunikele esitatavate taotluste
kohtualluvuse reeglite muutmisega. Teisalt on kohtute vajadused erinevad. Mõnes suuremas
kohtus võib olla vajalik ja võimalik, et ühes asjas lahendabki taotlusi mitu
eeluurimiskohtunikku, sest mahukates asjades on taotlusi palju ja eeluurimuskohtuniku
koormus suur, lisaks on need taotlused kiireloomulised. Lisaks võib see muudatus kaasa tuua
menetlusaegade pikenemise muudes asjades. Sisuliselt toob see kaasa olukorra, kus praktiliselt
kõik kohtunikud on pidevalt eeluurimisasjade valves. Nimelt kui kohtunik on juba mõnes
kohtueelses menetluses olevas asjas taotluse lahendanud, peab ta alati olema valmis ses asjas
uueks kiireloomuliseks taotluseks. Järelikult tuleb ka muudes kohtuasjades menetluse
planeerimisel (üldmenetluses kohtuistungite määramine, kohtuotsuse kirjutamine) arvestada
võimalusega, et laekuda võib kiireloomuline taotlus, mille lahendamiseks tuleb kohtunikul jätta
aega.
Samuti jääb eelnõu põhjal arusaamatuks, millised on need juhud, mil taotlusi võiks lahendada
mitu kohtunikku. Puhkused ja lähedused on arusaadavad, aga kas ka näiteks mitmele
järjestikusele päevale määratavad kohtuistungid või koolitused. Kui need otsustused jäävad
niikuinii tööjaotusplaani, on vastav seadusesäte tarbetu. Silmas tuleb pidada sedagi, et
praktiliselt kõigis kohtutes on juba seda küsimust tööjaotusplaanides silmas peetud, kuid
vastavalt kohtu vajadustele erineval viisil.
Juba planeeritud muudatustele lisaks teeb maakohus ettepaneku (millest oli ka kohtumisel
juttu), vaadata üle KrMS § 303, mis puudutab süüdistatava viimast sõna. Viimase sõna kestus
võiks olla piiratud ning seadusesätet võiks täiendada selliselt, et kõigile oleks üheselt arusaadav,
et süüdistatava viimane sõna ei ole tõend.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Vahing
Kohtu esimees
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|