Kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavateks uuringuteks toetuse andmise tingimused ja kord

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

16.08.2024 nr 1-4/24/3936

Kliimaministri määruse „Kliima-ja

energiaeesmärkide saavutamist toetavateks

uuringuteks toetuse andmise tingimused ja kord“

eelnõu

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks määruse „Kliima-ja energiaeesmärkidesse

panustavateks uuringuteks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu koos seletuskirja ja

lisadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Riigikantselei,

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Brit-Beatrice Peri, 605 1259

[email protected]

1

Kliimaministri määruse

„Kliima-ja energiaeesmärkide saavutamist toetavateks uuringuteks toetuse andmise

tingimused ja kord“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Uuringud-analüüsid kliima-

energiaeesmärkidesse panustamiseks“ vahendite kasutamise tingimused ja kord. Määrus

kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 161 lõike 3 alusel. Toetuse andmiseks

kasutatakse Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavat tulu. AÕKSi § 161 lõike 1 kohaselt

kajastatakse riigi eelarvestrateegias enampakkumisest saadud tulu kasutamise kava, määratakse

kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid.

AÕKSi § 161 lõike 3 kohaselt võib meetme elluviimise eest vastutav minister kehtestada

määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra. Riigi

eelarvestrateegia meetme „Uuringud-analüüsid kliima-energiaeesmärkidesse panustamiseks“

elluviimise eest vastutab kliimaminister. Kuna meetme eesmärk on seotud mitme ministeeriumi

valitsemisala valdkondade ja eesmärkidega, kaasati meetme tingimuste väljatöötamisse ka teisi

ministeeriumeid.

Meede on loodud, et toetada kliima- ja energiapoliitika eesmärkidele suunatud uuringute-

analüüside tegemist. Eelnõukohases määruses sätestatakse toetuse andmise tingimused avatud

taotlusvoorus, sealhulgas nõuded taotlejale ja taotlusele ning taotluste menetlemise kord.

Eelnõus sätestatakse toetuse taotlejad, toetatav tegevus, abikõlblikud kulud ning toetuse

piirmäärad ja -mahud, samuti toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamise kord. Kui

toetuse saaja ei järgi toetuse kasutamise tingimusi, on Sihtasutusel Keskkonnainvesteeringute

Keskus (edaspidi KIK) eelnõu järgi õigus väljamakstud toetussumma osaliselt või täielikult

tagasi nõuda.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist

Brit-Beatrice Peri (tel 605 1259, [email protected]), kliimaosakonna

nõunik Annika Varik (626 2961, [email protected]), rohereformi

teekaartide valdkonnajuht Maria Värton (627 2311, [email protected]),

rohereformi osakonna nõunik Aire Rihe (626 2983, [email protected]) ning

strateegia, analüüsi ja digiarengu osakonna teadusnõunikud Raili Allmäe (626 2949,

[email protected]) ja Andro Truuverk (605 0054,

[email protected]). Eelnõu koostamise aruteludes osalesid Haridus- ja

Teadusministeeriumi rohepoliitika nõunik Ülle Napa (735 4025, [email protected]), Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik Sandra

Salom (625 6145, [email protected]) ning Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Triin

Reisner (5686 8922, [email protected]). KIKist aitas määruse eelnõu ja seletuskirja

koostada elurikkuse ja kliima valdkonna kliimaekspert Reeli Jakobi (5880 0231,

[email protected]), elurikkuse ja kliima valdkonnajuht Kai Eisenberg (5880 0269,

[email protected]) ning arengu- ja koostöökoja keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm

(5880 0225, [email protected]). Rahandusministeeriumist osales meetme aruteludel

Euroopa Liidu poliitikatalituse nõunik Mari Lahtmets (5885 1430, [email protected]) ning

strateegiatalituse nõunik Tuuli Levandi (5885 1487, [email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja õigusekspertiisi tegid Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk

(6262948, [email protected]) ning KIKi riskiosakonna jurist Jaanika Vilde (58

800 207, [email protected]).

2

Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre

(5322 9013, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist.

1. peatükk „Üldsätted“

Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala ja kirjeldab toetuse andmise eesmärki.

Eelnõukohane määrus reguleerib riigi eelarvestrateegia meetme „Uuringud-analüüsid kliima-

energiaeesmärkidesse panustamiseks“ vahendite kasutamist. Meetme eesmärk on toetada

atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud kliima-energiaeesmärkide saavutamisele

kaasa aitavate või nende eesmärkide sihitamist toetavate uuringute ja analüüside tegemist.

Edaspidi viidatakse tegevusele vaid kui uuring, kuna analüüs on osa uuringust ning seda ei

peaks iga kord eraldi välja tooma. Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse toetust avatud

konkurentsi põhjal taotlusvoorude kaudu.

Eelnõu §-s 2 määratletakse eelnõus kasutatud terminid.

Eelnõu § 3 kohaselt korraldab kliima- ja energiaeesmärkidel uuringuteks toetuse andmist

Kliimaministeerium. Meetme rakendajaks on määruse § 3 lõikes 2 määratud KIK. Meede on

kehtestatud AÕKSi § 161 lõike 3 alusel. Meetme suhtes kehtib Kliimaministeeriumi (varem

Keskkonnaministeerium) ja KIKi vahel 19.02.2020 atmosfääriõhukaitse seaduse (AÕKS) § 161

lõike 7 alusel sõlmitud haldusleping nr 1-6/20/5 (RT I, 21.02.2020, 9). See tähtajatu ja endiselt

kehtiv haldusleping sisaldab erinevaid AÕKSi § 161 alusel ellu viidavaid meetmeid. Muu

hulgas näeb selle lepingu punkt 1.3 ette, et antavate ülesannete täpsem sisu kehtestatakse

taotlusvoorude korraldamiseks antavate kliimaministri määruste ja investeeringute, samuti

muude tegevuste rahastamiseks kehtestatavate kliimaministri käskkirjadega, milles nähakse

ette ka KIKile antava eraldise kogumaht ning sellest ülesannete täitmiseks vajalik KIK

administratiivkulude osa. Eelnõu § 8 lõike 1 alusel kinnitab kliimaminister käskkirjaga avatud

taotlusvooru eelarve ning eraldab vahendid taotlusvooru halduskulude katteks KIKile.

Järelevalvet KIKi tegevuse üle erinevate AÕKSi meetmete rakendusüksuse ülesannete täitmisel

teeb halduslepingu punkti 4 kohaselt ministeerium.

2. peatükk „Toetuse andmise alused“

Eelnõu § 4 sätestab meetmest toetatavad tegevused. Toetatavad tegevused on

rakendusuuringud ning sotsiaalmajanduslikud uuringud. Rakendusuuringud on uuringud

selliste uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside

või teenuste arendamisel, või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid,

protsesse või teenuseid. Sotsiaalmajanduslikud uuringud eelnõukohase määruse mõistes on

vajalikud uute, teadmistel põhinevate poliitikasuundade kujundamiseks ja strateegiliseks

planeerimiseks. Sotsiaalmajanduslike uuringute eesmärk on ka olemasolevate ning juba ellu

viidud strateegiate mõju hindamine ühiskonnale ning looduskeskkonnale.

Uuringud peavad olema kooskõlas AÕKSi § 161 lõikes 4 sätestatud kliima- ja

energiaeesmärkidega ning toetust ei anta tegevusteks, millega on alustatud enne taotluse

esitamist taotlusvooru. Uuringud peavad olema faktipõhised ning faktipõhisus võiks olla

kontrollitud vähemalt kolme allika põhjal (triangulatsioonipõhine faktide kontrollimine).

Toetuse saaja peab lähteülesandes sätestama teaduspõhisuse tagamiseks vajalikud nõuded.

3

Eelnõu §-s 5 sätestatakse projekti abikõlblikkuse ehk elluviimise periood. Rakendusuuringute

puhul on abikõlblikkuse periood 24 kuud ning sotsiaalmajanduslike uuringute puhul 12 kuud.

Projekti abikõlblikkuse periood kinnitatakse taotluse rahuldamise otsuses, kuid toetuse saaja

võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, kui projekti elluviimisel on

ilmnenud toetuse saajast sõltumatud ja taotluse esitamisel ettenägematud asjaolud ning kui

selline pikendamine on põhirahastusallika tingimuste kohaselt lubatud. Projekti abikõlblikkuse

perioodi pikendamise taotluse rahuldamise otsustab KIK, toimides eelnõu § 24 järgi. Abikõlblik

kulu peab olema tekkinud ja makstud abikõlblikkuse perioodil. Toetuse maksmise maksimaalne

tähtaeg tuleb Vabariigi Valitsuse määrusest 4.11.2016 nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse

üldtingimused“ § 3 lõikest 2. Hiljemalt Vabariigi Valitsuse määruses toodud ajaks peavad olema

kõik projekti tegevused lõpetatud ja kulud tasutud.

Lõike 4 kohaseks uuringu tellimisega alustamiseks loetakse riigihanke välja kuulutamist nelja

kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest. Hangete puhul, mille maksumus jääb alla 30 000

euro, loetakse hanke väljakuulutamiseks pakkujate poole pöördumist. Kui koostöö toimub

muudel alustel, loetakse uuringuga alustamiseks teenuse pakkujale lähteülesande edastamist

pakkumuse tegemiseks ja lepingu sõlmimiseks.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetuse osakaal ja toetuse piirmäärad. Toetuse osakaal on 100% ehk

kohustusliku omafinantseeringu nõuet ei ole. Rakendusuuringute toetusmaht projekti kohta on

30 000–1 500 000 eurot, sotsiaalmajanduslikel uuringutel 10 000–60 000 eurot. Kuna taotlejad

on vaid riigiasutused, ei ole määruses sätestatud riigiabi ega vähese tähtsusega abi andmist.

Eelnõu § 7 käsitleb abikõlblikke kulusid. Meede on üles ehitatud põhimõttele, et ainsad

abikõlblikud kulud on projekti elluviimisega seotud teenuse kulud, projekti ja selle tulemuste

avalikustamise ja teavitamise kulud ning käibemaks. Asjade ostmise kulu ei ole abikõlblik.

Kulu peab olema tekkinud ja selle maksnud toetuse saaja abikõlblikkuse perioodil, KIK võib

toetuse makse teha pärast abikõlblikkuse perioodi. Samuti peavad olema teavitamise ja

avalikustamise kulud põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud projekti väljundist teavitamiseks,

selle kohasel viisil avalikustamiseks ja tulemuste tõlgendamiseks sihtgrupile. Teenust

võidetakse toetuse saajale osutada nii hankelepingu alusel kui ka mõnel muul alusel sõlmitud

kokkuleppe alusel (nt koostööleping, haldusleping, ühiste kavatsuste protokoll).

Eelnõu § 8 sätestab taotlusvooru eelarve kujunemise. Lõikes 1 tuuakse välja, et kliimaminister

kehtestab käskkirjaga enne taotlusvooru avamist taotlusvooru eelarve ning lisaks määratakse

käskkirjaga meetme eelarvest vahendid taotlusvooru halduskulude katteks KIKile. Sealjuures

arvestatakse käskkirja koostamisel, et igal aastal ei ole kohustust kasutada ära kogu riigieelarve

strateegiaga määratud aasta eelarve, vaid vahendeid võib kasutada aastati paindlikult, näiteks

kanda osa raha edasi järgmisesse aastasse. Tuleb ka arvestada, et Euroopa Liidu heitkogustega

kauplemise süsteemist tegelikult saadava kauplemistulu tõttu võib meetme konkreetse aasta

eelarvemaht osutuda väiksemaks riigi eelarvestrateegias kajastatust, mistõttu võib muutuda ka

taotlusvooru eelarve.

Lõikes 2 sätestatakse, et kliimaministril on õigus enne taotlusvooru avamist täpsustada

käskkirjaga toetatavaid valdkondi ning eesmärki AÕKSi § 161 lõikes 4 sätestatud kliima-

energiaeesmärkide piires.

Teave selle kohta, milliste valdkondade toetamiseks ja eesmärkide saavutamiseks täpselt

taotlusvoor avatakse, avaldatakse eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt KIKi kodulehel.

4

3. peatükk „Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ja taotlusvooru

väljakuulutamine“

Eelnõu § 9 kohaselt võivad taotlema tulla valitsusasutused ning nende hallatavad asutused.

Taotlema ei saa tulla riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse nõuded taotlusele ja taotlusega esitatavatele dokumentidele, selles

etapis taotlust hindepunktide alusel ei hinnata. KIK kontrollib taotluse vastavus § 10 lõike 1

alusel. Kui taotlust nõuetele vastavaks ei loeta, lõpetatakse taotluse menetlemine ja KIK teeb

taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Lõikes 1 sätestatakse taotlusega esitatavad dokumendid. Taotlejal tuleb esitada konkureerivad

hinnapakkumised teenuse võimalikelt osutajatelt ning lähteülesanne, milles sisaldub lõikes 3

kajastatud informatsioon. Kui turul on üks pakkuja või teenust ostetakse teiselt riigiasutuselt

siis esitatakse üks pakkumus.

Lõikes 3 loetletakse lähteülesandes kajastatav informatsioon. Toetuse andmisel on projekti

spetsiifiline väljundnäitaja „kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetav rakendusuuring“

või „kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetav sotsiaalmajanduslik uuring“.

KIKil on õigus küsida taotlejalt projekti tulemuslikkuse jälgimiseks taotluse esitamisel e-

toetuse süsteemis muid näitajaid, näiteks:

1) uuring (tk);

2) seire/ inventuur/ projekt / analüüs jne (tk);

3) teaduspublikatsioonide arv (tk);

4) muude publikatsioonide arv (tk).

Punkti 9 kohaselt tuleb taotlejal kirjeldada, millised nõuded on seatud töö tegijale, et tagada

teaduspõhisus. Teaduspõhisuse tagab eelkõige tunnustatud teaduskirjanduse kui alusmaterjali

kasutamine ja läbipaistev viitamine nii hüpoteeside, metoodikate kui ka kasutatavate väliste

algandmete leidmisel ning uurimistöö käigus kasutatud tegevuste ja andmete tõendatavus.

Lisaks, lähtudes uurimisülesandest tuleks võimaluse korral kasutada triangulatsiooni ja eri

metoodikatega saadud andmete kokkulangevus maksimaalselt tagada.

Lisaks on vaja läbi mõelda eetilised kaalutlused ja uurimise head tavad ning vajaduse korral

plaan eetikakomitee või muude institutsioonide kooskõlastuse hankimiseks ja seda uuringu

algetapis, enne luba nõudvate uurimistegevustega alustamist.

Punkti 10 kohaselt tuleb taotlejal lähteülesande osana kirjeldada, kuidas avalikustatakse

tulemused, ning kui asjakohane, siis millisel kodulehel tulemusi kajastatakse.

Eelnõu §-s 11 kirjeldatakse taotlusvooru väljakuulutamise käiku. Plaanitud on avada

taotlusvoore mitmel aastal kuni eelarve ammendumiseni, arvestades seejuures

enampakkumistulu vahendite kasutamise abikõlblikkuse perioodi lõpuga 2033. aastal.

4. peatükk „Taotluse esitamine ja menetlemine“

Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotluse esitamise tingimused ja taotleja kohustused. Taotlus

esitatakse KIKile e-toetuse keskkonna vahendusel ja selle allkirjastab taotleja esindusõiguslik

isik digitaalselt. Kui taotlejal ei ole esindajat, kes saaks taotlust digitaalselt allkirjastada, siis

toetust taotleda ei saa. Kogu projektiga seotud suhtlus käib e-toetuse keskkonnas ja e-toetuse

kaudu edastatud dokumendid loetakse kättetoimetatuks. Selleks nõusoleku ja e-posti aadressi

5

annab taotleja taotlemise käigus. Sama keskkond on KIKis kasutusel ka teiste meetmete korral.

Pikemas plaanis aitab spetsiaalne IT-platvorm hoida ühes kohas koos projektiga seotud

dokumente ja sellega hoitakse kokku ka projekti haldamiseks kuluvat aega nii taotleja, toetuse

saaja kui ka KIKi seisukohast.

Tähtis on ka toetuse saaja kohustus informeerida KIKi kõikidest projekti käigus ilmnenud

olulistest asjaoludest. See võimaldab KIKil viivitamata reageerida ning otsida koostöös toetuse

saajaga lahendusi, kui projekti elluviimine ei ole enam otstarbekas või ilmnevad muud asjaolud,

mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluse menetlemise kord. Üldjuhul on taotluse menetlemiseks ette

nähtud kuni 80 tööpäeva, kuid põhjendatud juhtudel võib KIK menetlusaega pikendada.

Selguse huvides on menetlusprotsessi osad sätestatud lõikes 1. Taotleja ja taotluse nõuetele

vastavuse kontrollimise järel eraldi otsust vastavaks või mittevastavaks tunnistamise kohta ei

tehta.

Eelnõu §-s 14 kirjeldatakse taotluse ja taotlejale nõuetele vastavuse kontrolli.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse taotluste hindamise kord. KIK moodustab §-s 16 sätestatud

hindamiskriteeriumide alusel taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjon

moodustatakse KIKi töötajatest ning vajaduse korral kaasatakse sõltumatuid eksperte

ministeeriumitest ning väljastpoolt ministeeriumeid. Kui selgub mõne komisjoni liikme seotus

mõne taotlusega, tuleb tal end selle taotluse hindamisest taandada. Hindamiskomisjoni liikmed

kinnitavad oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlejatest digitaalselt allkirjastatud

deklaratsiooniga. Hindamiskomisjoni liikmete tausta ja seost projektidega kontrollib KIKi

spetsialist.

Kui komisjonil tuleb töös ette taotlus, mis vajab eksperdi kaasamist väljastpoolt komisjoni, võib

komisjon eksperdi kaasata. Vajaduse korral annab KIK taotlejale tähtaja taotluses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse hindamiskriteeriumide alusel hindamise juhendi,

hindamislehe vormid ja komisjoni töökorra kinnitab KIK.

Taotluste hindamisel §-s 16 esitatud hindamiskriteeriumide alusel moodustub igale taotlusele

koondhinne, mille alusel järjestatakse taotlustest pingerida, kus kõige rohkem punkte saanud

taotlus asub kõige kõrgemal.

Eelnõu §-s 16 sätestatakse hindamiskriteeriumid.

Kriteerium 1 – hinnatakse projekti eesmärki ehk uuringu vajalikkust valdkonna arengu- ja

tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja

riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks (arvestatakse ka menetluses olevate

dokumentide eelnõusid).

Kriteerium 2 – hinnatakse mõju ulatust ehk kas uuringu tulemus mõjutab ühte või mitut üld-

või alamvaldkonda. Üldvaldkonnad määruse eelnõu mõistes on Euroopa Liidu heitkogustega

kauplemise süsteem (EL HKS), metsandus, maakasutus ja maakasutuse muutused (LULUCF)

ning jõupingutuste jagamise määrus (JJM). Alamvaldkonnad määruse eelnõu mõistes on

transport, põllumajandus, energeetika, hooned ja ruumiloome, jäätmed ja ringmajandus,

metsandus, maakasutus ja elurikkus ning kestlik toidusüsteem.

Selle kriteeriumiga hinnatakse ka asjaolu, kas tegevus aitab kaasa üld- või alamvaldkonnas

süsteemse muutuse saavutamisele või on päästiktegevuseks. Siin mõeldakse uuringut, mille

6

tulemus aitaks lahendada valdkonnas laialdase küsimuse/probleemi. Päästiktegevuseks

loetakse väiksemat või suuremat tegevust, mis on senini takistanud teiste jätkutegevuste

elluviimist.

Kriteerium 3 – hinnatakse projekti sekkumisloogikat ehk milline on ettevalmistuse tase: kuidas

on hinnatud vajaminevat eelarvet; kui kvaliteetne on lähteülesanne ning millised

kvalifikatsiooninõuded esitatakse töö tegijale.

Kriteerium 4 – hinnatakse uuringu ajakriitilisust ehk kui kiire on uuringu tegemisega, nt kas see

on seoses valdkonnas muutuva õiguse või võetud riiklike kohustuste täitmise ülimalt vajalik

just sel ajahetkel.

Kriteerium 5 – hinnatakse, kas uuring loetakse samal ajal ka Eesti riigi poolt võetud eesmärki

vii teadus- ja arendustegevuse rahastus 1%-ni sisemajanduse koguproduktist. Teadus- ja

arendustegevuse alla kuuluvad tegevused mis täidavad järgmised kriteeriumid:

• Tegemist on alusuuringuga:

Alusuuringud – algupärased teoreetilised või eksperimentaalsed uuringud uute teadmiste

saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste

kohest rakendamist

• Tegemist on arendustegevusega:

Arendustegevus – uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine uute

materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamiseks

või nende oluliseks täiustamiseks.

• Tegemist on rakendusuuringuga:

Rakendusuuringud – algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga

rakendada saadud teadmisi kindlas valdkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul.

• Tegemist on teadustegevusega:

Teadustegevus – isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute

abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta

Kirjeldus, kuidas teenus vastab T&A tegevuse tunnustele vastavalt Frascati käsiraamatule (kõik

kuus tingimust peavad olema T&A tegevuse korral üldiselt täidetud, olgu tegemist pideva või

aeg-ajalt toimuva tegevusega):

1. Tellitav uuring on uuenduslik. - tegevuse tulemuseks on alati uued leiud, mis põhinevad

algupärastel ideedel ja nende tõlgendustel või hüpoteesidel. Tegevuse eesmärgiks on leida uus

teadmine, mitte korrata vanu või vaadata kas seisund on muutunud.

2. Tellitav uuring on loominguline. - tegevuse eesmärk on leida uusi käsitlusi või ideid,

mis on uudsed, originaalsed ja täiendavad seniseid teadmisi;

näiteks: andmete tõlgendamiseks ja põhjuste-tagajärg seoste välja selgitamiseks on vaja

loomingulist lähenemist. Seega selle uuringu lahutamatuks osaks on teadlaste panus, kes

tulenevalt oma kogemusest ja teadmistest oskavad näha seoseid ja selgitada muutuste

võimalikke põhjuseid, suudavad eristada inimmõju looduslikust varieeruvusest. Lisaks

kasutatakse seirega kogutavat andmestikku uute metoodikate arendamiseks ja rakendatavate

metoodikate täiustamiseks

3. Tellitav uuring on ettemääramatu tulemusega. – tegevuse alguses ei ole võimalik täpselt

kindlaks määrata saavutatavat lõpptulemust ja soovitud eesmärkide saavutamise kulu, vähemalt

ei ole teada selle saavutamiseks kuluv aja ja ressursside hulk;

näiteks: uuringutega kaasneb ebaselgus, kuna ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata

saavutatavat lõpptulemust. Seda enam, tulemused aastate lõikes võivad väga varieeruda

tulenevalt ilmastikutingimustest, looduslikust varieeruvusest ja muudest mõjuritest, mistõttu ei

7

ole tulemused prognoositavad. Nii on võimalik saada negatiivset tulemust, mille korral algne

hüpotees ei leia kinnitust.

4. Tellitav uuring on süstemaatiline. - toimub vastavalt koostöös teadlastega kavandatud

plaanile ning nii protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse.

5. Tellitava uuring on ülekantav ja/või korratav. - tulemusena peaks tekkima võimalus uute

teadmiste siirdamiseks, mis võimaldaks teistel teadlastel tulemusi korrata.

6. Kas lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja/või teenuste eest

tasub täies ulatuses sama hankija. Vähemalt üks eeldus peab erandi kasutamiseks olema

täidetud.

• T&A teenuste tulemustest peavad saama kasu ka teised turuosalised ning tulemused

peavad olema avaldatud ka teistele, mitte üksnes T&A teenuste tellijale või T&A tegevuste

läbiviijale

Tegevus toimub avalikest huvidest lähtuvalt, selle tulemused on avalikud ja aruanded

avalikustatakse internetis, samuti kasutavad teadlased neid tulemusi oma uurimustöödes,

tudengite lõputöödes ja järgmistes tellitavates uuringutes. Usaldusväärsus on tagatud

teaduspõhise lähenemisega. Tulemusi võivad kasutada ka teised asutused oma uuringutes ja

teadustöödes, näiteks modelleerimise tarbeks või ettevõtted keskkonnalubade taotlemisel.

• Teenuse eest ei tasu täies ulatuses hankija, vaid see peab olema rahastatud ka teiste

partnerite (sh teenuse osutaja) poolt. Kui hankija on ainsaks lepinguga tasu maksma kohustunud

isikuks, ei ole see tingimus täidetud, ning sellisel juhul peab T&A erandi kohaldamiseks

kindlasti olema täidetud esimene tingimus.

Kriteerium 6 – hinnatakse, kuivõrd aitab uuring kaasa Vabariigi Valitsuse tegevusplaani või

rohereformi tegevuskavaga seatud eesmärkide saavutamisele.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse ette taotluse rahuldamise otsuse ja rahuldamata jätmise otsuse

tegemise tingimused ja kord, sealhulgas otsuste kohustuslikud elemendid.

Paragrahvi 15 lõikes 6 kirjeldatud hindamiskriteeriumite alusel moodustunud pingerea järgi

kaalub KIK rahastamisotsuse tegemist taotlustele, mis on saanud hindamise tulemusena

vähemalt 60% võimalikust koondhindest. Sealjuures ei kuulu rahuldamisele taotlused, mis on

saanud hindamiskriteeriumi „eesmärk“ kohaselt 0 punkti. Nimetatud kriteeriumiga hinnatakse

projekti vajalikkust prioriteetsete kliima- ja energiaeesmärkide täitmisele ja tegemist on kõige

olulisema näitajaga selles meetmes.

Võrdsete hindepunktide korral eelistatakse hindamiskriteeriumide järjekorranumbrite kasvavas

järjekorras rohkem punkte saanud taotlust. Näiteks said kaks taotlust kokkuvõttes ühepalju

punkte, siis rahastatakse taotlus, mis sai kõrgemad punktid esimeses kriteeriumis. Kui seal saadi

võrdselt punkte, siis rahuldatakse taotlus, mis sai rohkem punkte teises kriteeriumis, jne.

Kui taotlusvooru esitatakse vähem taotlusi, kui on vooru eelarve, tehakse rahastamisotsus

kõigile taotlustele, kes on saanud hindamise tulemusena hindamiskriteeriumi „eesmärk“ alusel

rohkem kui 0 punkti ja hindamise tulemusena vähemalt 60% võimalikust koondhindest.

5. peatükk „Toetuse kasutamine“

Eelnõu §-ga 18 reguleeritakse toetuse kasutamisega seotud hangete tegemist. Lõike 1 kohaselt

peab toetuse saaja projektiga seotud hangete tegemisel järgima riigihangete seaduse nõudeid.

Lõike 3 kohaselt tuleb enne hanke väljakuulutamist, s.t enne lihthanke või hankemenetluse

alustamist riigihangete registris (RHR), riigihanke alusdokumentide eelnõu saata KIKile

8

ülevaatamiseks. KIKi projektikoordinaator tuleb RHRis lisada hanke juurde kui vaatleja, et

KIKil oleks võimalik kontrollida hankedokumente.

Kui hanget ei tehta riigihangete registris, järgitakse asutuse hankekorda. KIK kontrollib hankeid

alates lihthanke piirmäärast.

Toetuse saaja peab riigihanke alustama nelja kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest.

Hangete puhul, mille maksumus jääb alla 30 000 euro, loetakse hanke väljakuulutamiseks

pakkujate poole pöördumist.

Riigihankeks ei ole olukord, kui üks riigiasutus ostab teenust teiselt riigiasutuselt. Sellisel

lepingul oleks ainult üks pool, kuid hankelepingul nagu ka teistel lepingutel peab olema

vähemalt kaks poolt. Seega riigihanget ei viida läbi kui üks riigiasutus ostab teenust teiselt

riigiasutuselt, näiteks ministeerium Keskkonnaametilt. Sel juhul sõlmitakse näiteks ühiste

kavatsuste protokoll vmt.

Kui hankeleping sõlmitakse RHS § 11 alusel (erandid), siis ei kohaldu riigihangete seadus, kuid

sõlmitakse siiski hankeleping. Samuti võib sõlmida hankelepingu RHS § 12 kohase sisetehingu

või hankijatevahelise koostöö regulatsiooni kohaselt.

Eelnõu §-s 19 kirjeldatakse toetuse väljamaksmist. KIK teeb väljamaksed toetuse saajale, mitte

teenuse osutajale. Väljamakseid tehakse väljamaksetaotluse ning esitatud kuludokumendi

alusel.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse nõuded esitatavatele kuludokumentidele. Kõik kulud peavad olema

tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kuludokumendid on väljamaksetaotluse lahutamatu

osa. Kuludokumentide alusel saab KIK kontrollida tehtud kulude abikõlblikkust.

Lõikes 2 loetletakse dokumendid, mis tuleb lisaks väljamaksetaotlusele esitada abikõlblike

kulude tegemise kohta.

Üldjuhul viiakse toetuse kasutamiseks läbi riigihange ja sõlmitakse hankeleping. Eelnõus

kasutatakse mõistet „hankeleping“ riigihangete seaduse tähenduses ja mõistet „leping“

kasutatakse kõikide kokkulepe kohta sh ka hankelepingu kohta.

Esitatav teave reservi ja õiguskaitsevahendite kasutamise kohta tähendab kohustust esitada

dokumendid, mille alusel kasutatakse lepingus ette nähtud reservi, et KIK saaks kontrollida

nende alusel tehtud kulude abikõlblikkust. Õiguskaitsevahendid on võlaõigusseaduses ette

nähtud instrumendid lepingu täitmise tagamiseks, kui teine pool ei täida lepingut korrektselt.

Kui toetuse saaja on nõudnud pakkujatelt mõnede dokumentide esitamist lepingu täitmise ajal,

tuleb need koos maksetaotlusega esitada KIKile, et tõendada lepingu nõuetekohast täitmist.

Kui toetuse kasutamiseks ei sõlmita hankelepingut, vaid sõlmitakse näiteks ühiste kavatsuste

protokoll teise riigiasutusega või muu taoline kokkulepe või haldusleping siis esitatakse

maksetaotlusega koos vastav kirjalik kokkulepe.

Eelnõu §-s 21 sätestatakse maksetaotluste ning lõpp- ja järelaruande esitamise ja menetlemise

kord.

Lõike 1 kohaselt on KIKil maksetaotluse menetlemiseks kuni 30 kalendripäeva.

9

Lõike 3 kohaselt võib tähtaeg pikeneda, kui aruandes või maksetaotluses on puudusi, mida

toetuse saaja peab kõrvaldama, näiteks kui KIK küsib toetuse saajalt projekti elluviimist

puudutavaid lisaandmeid, dokumente või täiendavaid selgitusi.

Lõikes 5 sätestatakse alused, millal KIK jätab maksetaotluse kinnitamata ja järelikult ei tee ka

väljamakset.

Lõike 6 kohaselt tuleb toetuse saajal esitada koos viimase väljamaksetaotlusega 30

kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu lõpparuanne. Aruanne

esitatakse e-toetuse keskkonnas. Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist.

Lõike 8 kohaselt esitatakse pärast projekti lõppu 12 kuu möödumisel KIKile järelaruanne.

Järelaruanne on lühike ülevaade projekti tulemuste kasutamisest ja järelaruande esitamise

tingimused sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Järelaruanne on KIKile ja

ministeeriumile teadmiseks.

Lõpp- ja järelaruande esitamise konkreetsed tähtajad määratakse taotluse rahuldamise otsuses

ja need esitatakse e-toetuse keskkonnas.

Aruande või maksetaotluse menetlus algab aruande või maksetaotluse esitamisest e-toetuse

keskkonnas ja lõpeb aruande või maksetaotluse kinnitamise või kinnitamata jätmisega e-toetuse

keskkonnas.

Eelnõu §-s 22 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Esimese lõike kohaselt on

toetuse saaja õigused esitada projekti muutmise kohta avaldus ning saada KIKilt toetuse saaja

kohustuste ja õiguste kohta asjakohast nõu.

Teises lõigus on esitatud toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud projekti

elluviimisel kinni pidama taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses esitatud tingimustest ja

tähtaegadest.

Toetuse saajal tuleb projektiga seotud algandmeid, dokumentatsiooni, analüüse ning

lõpptulemust säilitada veel vähemalt seitse aastat pärast projekti lõppu. Tingimus algandmete

säilitamise kohta tuleb toetuse saajal lisada hankesse. Andmete säilitamine peab toimuma

eetika- ja isiku andmekaitsenõudeid arvestades taotluses kirjeldatud korras.

Toetuse saaja on kohustatud teavitama avalikkust saadud toetusest ja selle abil ellu viidud

tegevustest ning korraldama projekti tulemuste tutvustamisürituse(d). Vähemalt üks

tutvustamisüritus peaks jääma projekti abikõlblikkuse perioodi. Toetuse saaja on kohustatud

uuringu tulemused avalikustama ning uuringu tulemuste kättesaadavuse tagamiseks kandma

projekti info ja tulemused Eesti teadusinfosüsteemi ETIS, välja arvatud seadusest tulenevatel

juhtudel, kui on lubatud avalikustamise piirangud. Taotleja peab info piirangute ja nende aluse

(õigusakti) kohta lisama taotlusesse.

Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et projekti viiakse ellu Eesti riigi toetusega

heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulu vahenditest. Selleks tuleks projekti

lõpparuanne, projekti tutvustavad materjalid, slaidid jms tähistada Kliimaministeeriumi ning

KIKi logoga, lisades juurde märke „Projekti rahastab Eesti riik heitkogustega kauplemise

süsteemi enampakkumistulu vahenditest“.

Toetuse saaja on kohustatud kajastama uuringu tulemusi lühikese graafilise sisukokkuvõttena,

mis lisatakse lõpparuandele.

10

Tähtis on ka punktides 10 ja 11 sätestatud toetuse saaja kohustus informeerida KIKi kõikidest

projekti käigus ilmnenud olulistest asjaoludest. See võimaldab KIKil viivitamata reageerida,

kui projekti elluviimine ei ole enam otstarbekas või ilmnevad muud asjaolud, mis mõjutavad

või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist.

Eelnõu §-s 23 tuuakse välja KIKi õigused ja kohustused. Neist ühed olulisemad on KIKi

järelevalve- ja kontrolliõigus. Tähtis on, et KIKil oleks ülevaade elluviidavate projektide

võimalikest kitsaskohtadest ja riskidest. Seetõttu võib KIK teha nii ise kui ka korraldada

järelevalvetoiminguid, milleks on projektiga seotud ekspertiis. Järelevalvetoimingute tegemine

võimaldab vajaduse korral korrastada ja ajakohastada toetuste jagamise süsteemi.

Järelevalvetoimingute eesmärk on avastada rikkumised ning tagada taotluse rahuldamise otsuse

täitmine.

Eelnõu §-s 24 kirjeldatakse projekti muutmist, kuna projekti elluviimise käigus võib tekkida

vajadus muuta taotluses esitatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi. Taotluse

muutmise soovi korral esitab toetuse saaja sellekohase taotluse KIKile e-toetuse keskkonna

kaudu. KIK hindab toetuse saaja esitatud infot ning kui see on põhjendatud, muudab taotluse

rahuldamise otsust.

Eelnõu §-s 25 kirjeldatakse toetuse tagasinõudmise korda. Kui toetuse saaja rikub oma

kohustusi ja KIK tuvastab mitteabikõlbliku kulu, siis nõutakse toetus selle kulu ulatuses tagasi.

Toetus nõutakse rikkumise ulatusest lähtudes tagasi kas osaliselt või täies ulatuses. Volitusnorm

toetuse tagasinõudmiseks tuleb AÕKSi §-st 1821. Nimetatud seaduse kohaselt nõutakse toetus

tagasi juhul, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja on teadlikult esitanud

valeandmeid, ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid, ei ole kasutanud

toetust sihipäraselt, ei täida toetuse saaja kohustusi.

Eelnõukohases määruses täpsustatakse, millistel juhtudel tehakse osaline või täielik tagasinõue.

Need on järgmised:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Kui ilmneb selline asjaolu, et

toetust ei oleks saanud konkreetsele toetuse saajale määrata, siis nõutakse üldjuhul kogu

toetus tagasi. Kui asjaolu eksisteeris toetuse andmise otsuse tegemise ajal, siis nõutakse kogu

toetus tagasi;

2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei

kasuta toetust ettenähtud tingimustel. Kui toetuse saaja ei täida näiteks määrusest tulenevaid

kohustusi, siis nõutakse toetus rikkumise ulatust arvestades tagasi;

4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste

tähtaegu ei ole järgitud. Näiteks ei ole tegevusi tehtud abikõlblikkuse perioodil ja see

selgub pärast toetuse väljamaksmist;

5) toetuse saaja avaldust projekti muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole

toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta. Kui toetuse saaja ei soovi

mingil põhjusel pärast toetuse taotluse rahuldamist projekti ellu viia, esitab ta e-toetuse

keskkonna kaudu avalduse toetusest loobumise kohta. Seejärel teeb KIK taotluse

rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse ja kui toetus on välja makstud, siis

nõuab toetuse tagasi. Kui toetust välja makstud ei ole, tunnistatakse otsus lihtsalt

kehtetuks.

Tagasinõude protsent määratakse rikkumise raskuse põhjal. See tähendab, et KIK hindab

eelkõige rikkumise mõju meetme eesmärgi saavutamisele.

11

Eelnimetatud juhtudel muudetakse ka taotluse rahuldamise otsust või tunnistatakse otsus

kehtetuks. Enne toetuse tagasinõudmist kuulatakse toetuse saaja ära ehk antakse toetuse saajale

võimalus tagasinõudeotsusele vastu vaielda. Formaalselt saadetakse taotluse rahuldamise

otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu toetuse saajale arvamuse ja

vastuväidete esitamiseks haldusmenetluse seaduse § 40 kohaselt. Esitatavate väidete

tõendamiseks tuleb lisada dokumendid.

Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kuni kümne aasta jooksul pärast projekti lõppu

lähtudes AÕKSi § 1821 lõikest 2.

Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma

tasumata summalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva

eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetussumma. Toetuse tagasimaksmisel

laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele kuuluv toetus.

Toetuse tagasinõudmise otsus on sundtäidetav AÕKSi § 1821 lõike 3 kohaselt ja täitemenetluse

seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. See tähendab, et kui toetust 60 päeva jooksul otsuse

avaldamisest e-toetuse keskkonnas tagasi ei maksta, annab KIK otsuse kohtutäiturile

sundtäitmiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ, millega luuakse

liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsusega (EL)

2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi

turustabiilsusreservi loomist ja toimimist. Eelnõukohase määruse alusel ei anta riigiabi, kuna

toetust antakse majandustegevusega mittetegelevatele valitsusasutustele või nende

hallatavatele asutustele.

4. Määruse mõju

Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel

koostööprojektide osaline toetamine“ vahendite kasutamise tingimused ja kord kohalikele

omavalitsustele, riiklikele kõrgkoolidele ning positiivselt evalveeritud teadusasutustele.

Määruses sätestatud põhimõtted muudavad vahendite jaotamise läbipaistvamaks. Meede aitab

vähemalt 50% enampakkumisel saadud tulust kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguse teket

piiravate eesmärkide rahastamiseks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja

rakendamise eeldatavad tulud

Toetuseks kasutatavad summad laekuvad lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need

kajastatakse riigieelarves. Toetuse kogumaht on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning täpse

taotlusvooru eelarve kinnitab minister käskkirjaga. Määruse täitmise korraldamiskulud

kaetakse ministeeriumi tegevuskuludest, välja arvatud taotlusvooruga seotud halduskulud,

milleks kasutatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Uuringud-analüüsid kliima-

energiaeesmärkidesse panustamiseks“ vahendeid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

12

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile,

Kultuuriministeeriumile ning teadmiseks Keskkonnainvesteeringute Keskusele.

EELNÕU

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavateks

uuringuteks toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala ja meetme eesmärk

(1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Uuringud-analüüsid kliima- ja

energiaeesmärkidesse panustamiseks“ toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord.

(2) Meetme eesmärk on toetada uuringuid ja analüüse (edaspidi uuringute), mille tulemused

toetavad atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud kasvuhoonegaaside

heitkoguse teket piiravate kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist või aitavad sihitada nende

eesmärkide saavutamiseks vajalikke investeeringuid. Meetme eesmärgi saavutamiseks

antakse valitsusasutustele või nende hallatavatele asutustele toetust kliima- ja energiapoliitika

uuringute tegemiseks.

§ 2. Terminid

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) e-toetus on Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri

pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkond, kus toetust

taotletakse ja esitatakse toetuse saamise ja kasutamisega seotud teave;

2) järelevalve on Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) tehtav toetuse

saaja kulude abikõlblikkuse ja projekti tulemuste saavutamise kontroll;

3) kuludokument on majandustehingu toimumist kinnitav dokument, mis vastab

raamatupidamise seaduses algdokumendi kohta sätestatud nõuetele;

4) projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,

mille kestel projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud

tekivad ja mille maksab toetuse saaja;

5) taotluse rahuldamise otsus on KIKi tehtav haldusotsus toetuse saamise ja kasutamise

kohta;

6) taotlus on e-toetuse keskkonnas esitatav nõuetekohaselt täidetud taotlusvorm koos

asjakohaste lisadega;

7) toetus on riigieelarve strateegia kohasest meetmest „Uuringud-analüüsid kliima-

energiaeesmärkidesse panustamiseks“ KIKi kaudu eraldatav raha uuringute tegemiseks;

8) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on käesolevas määruses nimetatud asutus, mis on

esitanud või esitab taotluse toetuse saamiseks;

9) toetuse saaja on isik, kelle taotlus on rahuldatud käesolevas määruses sätestatud korras.

§ 3. Meetme elluviijad

(1) Meetme viib ellu Kliimaministeerium.

(2) Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustab,

toetatavatele projektidele teeb makseid ja projektide üle teeb järelevalvet KIK.

2. peatükk

Toetuse andmise alused

§ 4. Toetatav tegevus

(1) Meetmest toetatavad tegevused on järgmised:

1) rakendusuuring, mille eesmärk on saada uusi teadmisi, mida on võimalik kasutada

kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamisele või

kliimamuutustega kohanemisele suunatud toodete, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks või

täiendamiseks;

2) sotsiaalmajanduslik uuring, mille eesmärk on koguda alusandmeid, mis aitaksid sihitada

investeeringuvajadusi, et saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravaid eesmärke

või tõhustada kliimamuutustega kohanemist ning hinnata poliitika tulemuslikkust ja mõju

keskkonnale.

(2) Toetatava tegevuse eesmärk peab olema kooskõlas meetme eesmärgiga.

(3) Projekti spetsiifiline väljundnäitaja on „kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetav

rakendusuuring“ või „kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetav sotsiaalmajanduslik

uuring“.

(4) Toetust ei anta tegevuseks, millega on alustatud enne taotluse esitamist.

§ 5. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuses.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuse

kuupäev ning lõpp ei või olla hilisem kui:

1) rakendusuuringu korral 24 kuud taotluse rahuldamise otsusest;

2) sotsiaalmajandusliku uuringu korral 12 kuud taotluse rahuldamise otsusest.

(3) KIK võib toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel pikendada §-s 24 ette nähtud korras

projekti elluviimise perioodi, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud

ja taotluse esitamisel ettenägematud asjaolud.

(4) Toetuse saaja peab uuringu tellimisega alustama nelja kuu jooksul taotluse rahuldamise

otsusest.

§ 6. Toetuse osakaal ja piirmäärad

(1) Toetuse osakaal on kuni 100% abikõlblikest kuludest.

(2) Rakendusuuringu tegemiseks on toetuse minimaalne suurus taotluse kohta 30 000 eurot ja

maksimaalne 1 500 000 eurot.

(3) Sotsiaalmajandusliku uuringu tegemiseks on toetuse minimaalne suurus taotluse kohta

10 000 eurot ja maksimaalne 60 000 eurot.

(4) Toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

§ 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks

ning mis on tehtud kooskõlas käesoleva määruse ja taotluse rahuldamise otsusega;

(2) Abikõlblik kulu peab olema tekkinud ja makstud abikõlblikkuse perioodil.

(3) Abikõlblikud kulud on:

1) projekti eesmärgi saavutamisega otseselt seotud teenuse kulu;

2) teavitamise ja avalikustamise kulu;

3) käibemaks.

(4) Mitteabikõlblikud kulud on:

1) projektijuhtimise kulu;

2) üldkulud.

§ 8. Taotlusvooru eelarve

(1) Kliimaminister kinnitab käskkirjaga avatud taotlusvooru eelarve ning eraldab vahendid

taotlusvooruga kaasnevate halduskulude katteks KIKile.

(2) Kliimaminister võib käskkirjaga piirata avatud taotlusvoorus toetatavaid valdkondi ning

eesmärki.

3. peatükk

Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ja taotlusvooru väljakuulutamine

§ 9. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda valitsusasutus või selle hallatav asutus.

(2) Taotlejale esitatavad nõuded:

1) temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 373,

379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;

2) tal ei ole aruandevõlgnevusi KIKi või riiklike registrite ees;

3) ta ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest toetust saanud;

4) varem riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud toetus, mis on kuulunud

tagasimaksmisele, on tagasi makstud tähtajaks ja nõutud summas.

§ 10. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus esitatakse määruses ette nähtud viisil ja sisaldab järgmisi kinnitusi või andmeid:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti nimi;

3) projekti abikõlblikkuse periood;

4) projektis kavandatud tulemused ja §-s 4 nimetatud tegevused ning näitajad;

5) projekti eesmärgi ja tulemuste kirjeldus, mis vastab §-s 1 nimetatud kliima-ja energia

eesmärgile ja on kooskõlas § 8 lõikes 2 nimetatud käskkirjaga;

6) projekti eelarve;

7) taotletava toetuse kogusumma;

8) lõike 3 kohane lähteülesanne koos hinnapakkumusega;

9) uuringu ajakriitilisuse põhjendus;

10) projekti elluviimise riskid;

11) teave selle kohta, kuidas on pärast uuringu lõppu tagatud uuringust saadava lisaväärtuse

kasutamine ning laiendamine;

12) teave, kas taotleja taotleb projektile või on saanud projektile või projekti üksikutele

osadele toetust Euroopa Liidu institutsioonidelt, muudest välisabi fondidest või avaliku

sektori asutustelt;

13) teave ärisaladuse kohta;

14) kinnitus, et taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse;

15) kinnitus, et taotleja kohustub projekti ellu viima taotluses esitatud teabe ja tingimuste,

meetme määruse ning selles viidatud õigusaktide kohaselt;

16) kinnitus, et taotluses ja selle lisades esitatud teave on tõene;

17) kinnitus, et taotleja on teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise

nõuetest, mis on kehtestatud § 22 lõike 2 alusel;

18) kinnitus, et taotleja ei ole saanud ega saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvest,

Euroopa Liidu või muudest välisabi finantsvahenditest;

19) kinnitus, et taotlejal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209¹, 209,

210, 260¹, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;

20) kinnitus, et taotleja on tutvunud KIKi isikuandmete töötlemise põhimõtetega, mis on

avaldatud KIKi kodulehel.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:

1) võrreldavad hinnapakkumused koos lähteülesandega;

2) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

(3) Lähteülesande peab olema kooskõlastanud asjakohane ministeerium ning sisaldama

järgmist informatsiooni projekti kohta:

1) eesmärk/valdkond, mida projekt edendab;

2) projekti vajalikkus ja olulisus;

3) projekti mõju ulatus;

4) lahendatavad probleemid või peamised uurimis- ja arendusülesanded;

5) saadud tulemuste rakendamine;

6) kvalifikatsiooninõuded uuringu tegijale;

7) uuringu vormi kirjeldus;

8) kvaliteedinõuded uuringu metoodika kohta ning metoodika kirjeldus, sh algandmete ja

vahetulemuste esitamine;

9) nõuded teaduspõhisuse tagamiseks;

10) tulemuste avalikustamine ja tutvustamine.

(4) KIKil on õigus lisada projekti tulemuslikkuse jälgimiseks muid näitajaid taotlusvormile.

§ 11. Taotlusvooru väljakuulutamine

(1) Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt üks kuu enne taotluse esitamise tähtpäeva KIKi

kodulehel.

(2) Koos taotlusvooru väljakuulutamisega avaldatakse KIKi kodulehel § 8 lõikes 2 nimetatud

valdkonnad ja eesmärgid.

4. peatükk

Taotluse esitamine ja menetlemine

§ 12. Taotluse esitamine ja taotleja kohustused

(1) Taotlus esitatakse KIKile hiljemalt taotluse esitamise tähtpäeval taotleja esindusõigusliku

isiku digitaalse allkirjaga ja sellele lisatakse § 10 lõigetes 2 ja 3 nõutud dokumendid.

(2) Taotlusega ja toetuse kasutamisega seotud teave ning dokumendid esitatakse e-toetuse

keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonna vahendusel edastatud dokumendid loetakse kätte

toimetatuks.

(3) Taotleja on kohustatud:

1) esitama KIKi nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet etteantud vormis ja tähtajaks;

2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele ning esitatud andmete

vastavust tegelikkusele;

3) viivitamata teatama kirjalikult KIKile taotluses esitatud andmete muutumisest või

ilmnenud asjaoludest, mis võivad olla olulised taotluse rahuldamise otsustamisel;

4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama KIKile teavet, mis võib mõjutada

taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine KIKis koosneb järgmistest tegevustest:

1) taotluse registreerimine;

2) taotleja ja taotluse vorminõuetele vastavuse kontrollimine;

3) taotluse sisunõuetele vastavuse kontrollimine;

4) vormi- ja sisunõuetele vastava taotluse hindamine;

5) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 80 kalendripäeva. KIK võib põhjendatud juhul

pikendada taotluse menetlemise tähtaega.

(3) Taotluse menetlemine algab taotluse esitamise tähtpäevale järgnevast tööpäevast.

(4) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni

taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus

ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist,

täiendamist või lisainformatsiooni.

§ 14. Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontroll

(1) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib KIK taotleja ja taotluse vastavust §-s 9 ja § 10

lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele.

(2) Taotluse sisu hindab KIK § 10 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt.

(3) Kui KIK avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teavitab KIK sellest viivitamata taotlejat

ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme kalendripäeva. Taotluse menetlemise

tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.

(4) Taotleja ja taotlus tunnistatakse vormi- ja sisunõuetele vastavaks, kui on täidetud §-des 9

ja 10 taotlejale ja taotlusele sätestatud nõuded.

(6) KIK edastab nõuetekohased taotlused hindamiseks hindamiskomisjonile

(edaspidi komisjon).

(7) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab komisjon §-s 16 nimetatud

hindamiskriteeriumide põhjal.

§ 15. Taotluse hindamine

(1) KIK moodustab vormi- ja sisunõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks

hindamiskriteeriumide alusel komisjoni ja kinnitab selle töökorra. Komisjon teeb KIKile

ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

(2) Komisjon moodustatakse KIKi töötajatest ning sõltumatutest ekspertidest. Taotlusega

seotud hindamiskomisjoni liige taandatakse hindamisest.

(3) Taotluse hindamiskriteeriumide alusel hindamise juhendi ja hindamislehe vormid koostab

KIK.

(4) Taotlusi hinnatakse punktiskaalal 0–5.

(5) Komisjon või KIK võib küsida taotlejalt projekti hindamiseks vajalikku lisateavet ning

teha põhjendatud juhul taotlejale ettepaneku muuta projekti tegevusi, et viia projekt rohkem

kooskõlla kliima- ja energiaeesmärkidega tingimusel, et saavutatakse projekti eesmärk ning

toetussumma ei suurene. Küsimusele vastamiseks või taotluse muutmiseks antakse taotlejale

aega kuni kümme kalendripäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(6) Taotlusele hindamiskriteeriumide alusel antud punktide liitmisel moodustub projekti

koondhinne, mille alusel tekib taotluste pingerida, kus kõrgema koondihinde saanud projekt

asub eespool ning on aluseks taotluste rahuldamisel.

§ 16. Taotluse hindamiskriteeriumid

Nr Hindamiskriteerium Selgitus Punktid

1 Eesmärk

Aitab tõhustada riiklikult seatud eesmärkide täitmist ühes või

mitmes järgmistest valdkondadest: kasvuhoonegaaside netoheite

vähenemine (k.a KHG sidumine), taastuvenergeetika osakaalu

või energiatõhususe suurendamine või kliimamuutustega

kohanemine ning projektil on positiivne mõju elurikkusele ja

säästlikule ressursikasutusele.

5

Aitab kaasa kasvuhoonegaaside netoheite vähendamisele (k.a

KHG sidumine), taastuvenergeetika edendamisele,

energiatõhususe suurendamisele või kliimamuutustega

kohanemise eesmärkide saavutamisele, on arvestanud negatiivse

mõju puudumisega elurikkusele ja säästlikule ressursikasutusele

3

Ei toeta ühegi eelnimetatud kohustuse, nõude ega eesmärgi

täitmist, need ei tõenda vajalikkust projekti järele või projekti

mõju nende täitmisele on tühine

0

2 Mõju ulatus Aitab saavutada süsteemset muutust üldvaldkonnas või mitme

alamvaldkonnas 5

Aitab saavutada süsteemset muutust alamvaldkonnas või on

üldvaldkonna või mitme alamvaldkonna päästiktegevus 4

On ühe alamvaldkonna päästiktegevus 3

Ei toeta ühegi eelnimetatud eesmärgi täitmist, taotlus ei tõenda

vajalikkust projekti järele või projekti mõju nende täitmisele on

tühine

0

3 Sekkumisloogika:

3.1 Sekkumise tase, sh

metoodika

Uuringu sekkumise tase, sh metoodika asjakohasus probleemi

lahendamiseks on täielikult asjakohane. 3

Uuringu sekkumise tase, sh metoodika asjakohasus probleemi

lahendamiseks on valdavalt asjakohane. 2

Uuringu sekkumine tase, sh metoodika asjakohasus probleemi

lahendamiseks on osaliselt asjakohane 1

Uuringu sekkumine tase, sh metoodika asjakohasus probleemi

lahendamiseks pole asjakohane. 0

3.2

Elluviija (hinnatakse

lähteülesandes

tegijale seatud nõuete

alusel)

Uuringu tegija võimekus uuringut ellu viia on väga hea 3

Uuringu tegija võimekus uuringut ellu viia on hea 2

Uuringu/analüüsi tegija võime uuringut ellu viia on rahuldav 1

Uuringu tegija võime uuringut ellu viia pole rahuldav 0

3.3 Eelarve ja ajakava

Eelarve planeerimise asjakohasus ja kuluefektiivsus, ajakava

põhjendatus ja realistlikkus on täielikult lahti seletatud ja

täielikult asjakohased.

3

Eelarve planeerimise asjakohasus ja kuluefektiivsus, ajakava

põhjendatus ja realistlikkus on piisavalt lahti seletatud ja

valdavalt asjakohased.

2

Eelarve planeerimise asjakohasus ja kuluefektiivsus, ajakava

põhjendatus ja realistlikkus on osaliselt lahti seletatud ja

osaliselt asjakohased.

1

Eelarve planeerimise asjakohasus ja kuluefektiivsus, ajakava

põhjendatus ja realistlikkus on puudulikult lahti seletatud ja pole

asjakohased.

0

4 Tegevuse

ajakriitilisus

Uuring on vaja teha lähiajal; tegevus on päästikuks järgnevale

tegevusele või oluline ajakriitilise poliitikaeesmärgi tähtajaliseks

täitmiseks

2

Uuring ei ole ajakriitiline; tegevuse edasilükkumine ei mõjuta

prioriteetsete tegevuste kulgu 0

5 Uuring loetakse TA

1% hulka

Uuringut saab lugeda 1% teadus- ja arendustegevuse hulka 1

Uuringut ei saa lugeda 1% teadus- ja arendustegevuse hulka 0

6

Uuring aitab kaasa

Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi

või rohereformi

tegevuskava

eesmärkide

saavutamisele

Uuring aitab saavutada VVTP, RRTK eesmärke 1

Uuring ei toeta VVTP, RRTK eesmärkide saavutamist

0

§ 17. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse.

(2) Ministri käskkirjas määratud taotlusvooru eelarvet arvestades rahuldatakse hindamise

tulemusena § 15 lõikes 6 sätestatud pingerea alusel kõrgema hinde saanud taotlused, alustades

enim punkte saanud taotlusest.

(3) Võrdsete hindepunktide korral eelistatakse väiksema järjekorranumbriga

hindamiskriteeriumi eest kõrgema hindepunkti saanud taotlust.

(4) Kui taotlusvooru esitatakse taotlusi väiksemas summas kui vooru eelarve, teeb KIK

kõigile tingimusele vastavate taotluste, kes on saanud §-s 16 nimetatud hindamiskriteeriumi

„eesmärk“ alusel rohkem kui 0 punkti ja maksimaalsest võimalikust koondhindest vähemalt

60 protsenti, rahuldamise otsuse.

(5) Taotluse võib rahuldada haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui

on tõenäoline, et vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud

tähtajaks ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Tingimused seatakse taotluse rahuldamise

otsuses, kuid esimene makse toetuse saajale tehakse pärast kõrvaltingimuse nõuetekohast

täitmist.

(6) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:

1) toetuse saaja nimi ja projekti nimetus;

2) toetuse saaja õigused ja kohustused;

3) uuringu eesmärk või lähteülesanne;

4) uuringu eelarve, sh toetuse maksimaalne suurus eurodes ja toetusmäär;

5) toetuse maksmise tingimused ja kord;

6) uuringu abikõlblikkuse periood;

7) toetuse saaja aruandluskohustused;

8) kõrvaltingimused § 17 lõike 5 alusel, kui need on vajalikud;

9) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord;

10) otsuse muutmise tingimused, mis on vajalikud uuringu edukaks elluviimiseks ja

järelevalve tegemiseks.

(7) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva

määruse nõuetele, taotlus on saanud §-s 16 nimetatud hindamiskriteeriumi „eesmärk“ alusel

0 punkti, taotlus on saanud hindamisel maksimaalsest võimalikust koondhindest vähem kui 60

protsenti või taotlus ei mahu pärast hindamiskriteeriumide alusel hindamist ja pingerea

koostamist projektide rahastamise eelarvesse.

(8) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) toetuse taotleja andmed;

4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;

5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

6) otsuse vaidlustamise kord.

(9) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte e-toetuse

vahendusel.

5. Peatükk

Toetuse kasutamine

§ 18. Toetuse kasutamisega seotud hangete tegemine

(1) Toetuse saaja peab hangete tegemisel järgima riigihangete seaduse nõudeid.

(2) Projekti hanketeadet ei või avaldada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kui hange

viiakse läbi riigihangete registris.

(3) Toetuse saaja esitab enne hanke väljakuulutamist KIKile ülevaatamiseks riigihanke

alusdokumentide eelnõud, kui see nõue on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses.

§ 19. Toetuse maksmine

(1) KIK teeb toetuse saajale toetuse makseid kooskõlas käesoleva määruse ja taotluse

rahuldamise otsusega e-toetuse keskkonna kaudu.

(2) Toetus makstakse toetuse saajale pärast maksetaotluse esitamist ja tasutud

kuludokumentide alusel.

§ 20. Nõuded kuludokumentidele

(1) Kõik projektiga seotud tegevused ja kulud peavad olema tehtud abikõlblikkuse perioodil.

(2) Koos maksetaotlusega esitab toetuse saaja KIKile järgmised dokumendid toetuse saaja

tehtud abikõlblike kulude kohta:

1) hanke läbiviimist tõendavad dokumendid, kui viiakse läbi riigihange;

2) teenuse või töö kohta väljastatud arvete koopiad, millele lisatakse teenuse või töö

üleandmist ja vastuvõtmist tõendavate dokumentide koopiad;

3) leping, mille alusel on kohustus võetud;

4) lepingu muudatused, kui seda on muudetud;

5) teave reservi ja õiguskaitsevahendite kasutamise kohta;

6) dokumendid, mille esitamist toetuse saaja nõuab pakkujalt lepingu täitmise ajal;

7) projekti tulemusena koostatud dokumendid, analüüsid, uuringud ja muud materjalid.

(3) Maksetaotlusele ei lisata dokumente, mis on KIKile esitatud või kättesaadavad

riigihangete registrist.

§ 21. Maksetaotluse ning lõpp- ja järelaruande esitamine ja menetlemine

(1) Maksetaotluse menetlemise aeg on kuni 30 kalendripäeva nõuetele vastava dokumendi

esitamisest arvates.

(2) KIK kontrollib maksetaotluse saamisel, kas:

1) toetuse saaja tegevus ja selle tulemus vastavad taotlusele ja taotluse rahuldamise otsusele;

2) kuludokumendid vastavad nõuetele;

3) kuludokumentides esitatud andmed on kooskõlas taotluse rahuldamise otsusega;

4) kulud on abikõlblikud.

(3) Kui maksetaotluse või lõpparuande kontrollimisel ilmneb puudusi, määrab KIK puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja.

(4) KIK võib maksetaotluse ning lõpparuande menetlemise käigus küsida toetuse saajalt

projekti elluviimist puudutavaid lisaandmeid või -dokumente või põhjendusi kulude tegemise

kohta. Menetlemise tähtaeg pikeneb vastamise aja võrra.

(5) Makset ei tehta, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik;

2) kuludokumentide kontrollimisel selgub, et kuludokumendid ei vasta käesoleva määrusega

kehtestatud nõuetele;

3) toetuse saaja ei ole projekti ellu viinud või teinud kulusid taotluse või taotluse rahuldamise

otsuse kohaselt või toetuse saaja näidatud tegevuste toimumine ei ole tõendatud;

4) toetuse saaja ei ole talle käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 alusel määratud tähtaja jooksul

puudusi kõrvaldanud.

(6) Toetuse saaja esitab e-toetuse vahendusel lõpparuande koos viimase maksetaotlusega 30

kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(7) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist e-toetuse keskkonnas.

(8) Toetuse saaja esitab 12 kuu möödumisel pärast projekti lõppu e-toetuse keskkonna kaudu

järelaruande, mis on kokkuvõtlik info projekti tulemuste kasutamise ja mõju kohta pärast

projekti lõppu.

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus:

1) esitada § 24 lõike 1 kohane avaldus projekti muutmiseks;

2) saada KIKilt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses nimetatud toetuse

saaja kohustuste täitmisega.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) viima projekti ellu taotluse kohaselt ja taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud tähtaegadel

ja tingimustel;

2) säilitama toetuse taotlemise ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni ning uuringu

algandmeid, analüüse ja lõpptulemust vähemalt seitse aastat pärast projekti lõppu;

3) teavitama avalikkust saadud toetusest ja selle abil ellu viidud tegevustest ning korraldama

projekti tulemuste tutvustamisürituse;

4) tegema projekti tulemusena valminud uuringu avalikult kättesaadavaks elektroonilisel

kujul, kui taotluse rahuldamise otsuses ei ole sätestatud teisiti;

5) kandma projekti info ja tulemused Eesti teadusinfosüsteemi ETIS;

6) tähistama projekti lõpparuande, projekti tutvustavad materjalid, slaidid jms

Kliimaministeeriumi ja KIKi logoga ning viitega „Projekti rahastab Eesti riik heitkogustega

kauplemise süsteemi enampakkumistulu vahenditest“;

7) esitama lõpparuandega lühikese graafilise sisukokkuvõtte projekti tulemustest;

8) esitama 12 kuu möödumisel pärast projekti lõppu e-toetuse keskkonna kaudu järelaruande

tulemuste rakendamise hetkeseisu kohta;

9) sõlmima projekti elluviimiseks vajalikud lepingud kirjalikus vormis;

10) andma audiitori või järelevalvet tegeva isiku kasutusse kõik projekti elluviimisega seotud

andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul arvates audiitori või järelevalvet tegeva isiku

sellekohasest e-toetuse keskkonna kaudu esitatud nõudmisest;

11) eristama oma raamatupidamisarvestuses projektiga seotud kulud muudest kuludest;

12) teavitama viivitamata KIKi kõigist toetuse saaja andmete muutumistest või asjaoludest,

mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või projekti tulemuste

saavutamist;

13) teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise kestel ilmnenud asjaoludest, mille korral

projekti jätkamine ei ole otstarbekas;

14) esitama KIKile projektiga seotud olulist informatsiooni e-toetuse keskkonna kaudu;

15) kõik KIKile esitatavad dokumendid peavad olema eesti või inglise keeles;

16) täitma teisi asjakohastes õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 23. KIKi õigused ja kohustused

KIKil on õigus ja kohustus:

1) teha või korraldada projekti kohta ekspertiise või järelevalvetoiminguid;

2) kontrollida toetuse kasutamist;

3) nõuda projekti kestvuse, tegevuste, eesmärgi ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente,

mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast

täitmist;

4) peatada toetuse maksmine rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub käesolevas

määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi;

5) tühistada taotluse rahuldamise otsus, kui toetuse saaja ei ole alustanud projekti elluviimist

nelja kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, välja arvatud juhul, kui alustamise

viibimise põhjused ei sõltu toetuse saajast;

6) kontrollida riigihanke läbiviimist lihthanke maksumuse piirmäärast alates.

§ 24.   Projekti muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust võib KIK muuta põhjendatud juhul ja toetuse saaja esitatud

avalduse alusel.

(2) Projekti kallinemise korral toetussummat ei suurendata.

(3) Projekti muutmise avalduse põhjendatust hindab KIK 30 kalendripäeva jooksul avalduse

saamisest arvates.

(4) Avaldust ei rahuldata juhul, kui soovitav muudatus ei ole piisavalt põhjendatud või kui

muudatus seab kahtluse alla projekti eesmärgi saavutamise.

(5) Kui avalduse hindamiseks on toetuse saajal vaja esitada lisaandmeid või KIKil tellida

ekspertiis, pikendatakse avalduse menetlemise aega lisadokumentide esitamiseks või

ekspertiisiks vajaliku aja võrra.

(6) Projekti muutmise avalduse rahuldamise korral tehakse taotluse rahuldamise otsuse

muutmise otsus.

§ 25. Toetuse tagasinõudmine

(1) Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest

tulenevaid kohustusi, on KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu

kaitse seaduse §-s 1821 sätestatud korras.

(2) KIK võib muuta taotluse rahuldamise otsust ja teha toetuse osaliselt või täielikult

tagasinõudmise otsuse rikkumise raskuse põhjal, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta

toetust ettenähtud tingimustel;

4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei

ole järgitud;

5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse

saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;

7) toetuse saaja on rikkunud riigihangete seadust ja sellega võis kaasneda mõju hankelepingu

maksumusele;

8) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku

teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata.

(2) Lõike 2 punktis 7 nimetatud juhul nõutakse toetust tagasi 2, 5, 10 või 25 protsenti

rikkumisega seotud lepingu maksumuse toetuse osast rikkumise raskuse järgi ja võimaliku

mõju tõttu lepingu maksumusele.

(3) Kui projekti elluviimise käigus ilmneb, et projekti ei ole võimalik ellu viia, tunnistatakse

taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti

eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus tagasi proportsionaalselt.

(4) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest e-

toetuse keskkonna vahendusel, vastasel korral antakse toetuse tagasinõudmise otsus

sundtäitmisele. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse

§ 1821 lõikes 4 sätestatud viivist.

(5) KIKil on õigus toetus tagasi nõuda kümne aasta jooksul pärast projekti lõppu.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender Keit Kasemets

Minister Kantsler