Kriminaalmenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse (kohtumenetluse otstarbekamaks muutmine) eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

[email protected]

Kriminaalmenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi

seaduse muutmise seaduse

(kohtumenetluse otstarbekamaks

muutmine) eelnõu kooskõlastamine

Austatud proua Pakosta

Kooskõlastame kriminaalmenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse

muutmise seaduse (kohtumenetluse otstarbekamaks muutmine) eelnõu järgmiste märkustega.

1. Juhime tähelepanu, et seaduse vastu võtmisega ei saa tekkida n-ö automaatseid lisakulusid

riigieelarvele (EN SK p. 7). Siduvate rahaliste otsuste tegemine on koondatud riigi

eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi, kus kõrvutatakse riigi kõik rahalised võimalused ja

vajadused. Arvestades riigi rahalist seisu ja võimalust, et lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud

katta Justiitsministeeriumi eelarvest. Palume sõnastust täpsustada.

2. Eelnõu § 1 punktiga 12 nähakse ette kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi KrMS)

riigilõivuvabastus juhuks, kui tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus jäetakse

kriminaalmenetluses läbi vaatamata ning kannatanu otsustab sama hagi või avalduse esitada

tsiviil- või halduskohtumenetluses. Selleks otstarbeks täiendab eelnõu § 3 riigilõivuseaduse

(edaspidi RLS) § 22 lõike 1 punkti 15 selliselt, et riigilõivuvabastus rakenduks sõltumata

sellest, kas varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi on jäetud läbi vaatamata

kokkuleppemenetluses, lühimenetluses või üldmenetluses.

Märgime, et KrMS § 381 lõike 4 kohaselt on riigilõivuvaba ka sellise tsiviilhagi läbivaatamine,

millega nõutakse mittevaralise kahju hüvitamist, kui see nõue tuleneb kehavigastuse või muu

terviserikke tekitamisest või toitja surma põhjustamisest. RLS § 22 lõike 1 punkt 12 sätestabki

eeltoodule vastava riigilõivuvabastuse, kuid seejuures on nimetatud punkt sõnastatud RLS §

22 lõike 1 punktist 15 erinevalt, ehk see ei ütle sõnaselgelt, et riigilõivuvabastus rakendub ka

juhul, kui see hagi või kaebus jäetakse kriminaalmenetluses läbi vaatamata, ent see esitatakse

uuesti tsiviilkohtumenetluses. Mööname, et sätte abstraktsus võib siiski ka seda juhtu hõlmata.

RLS § 1 kohaselt sätestab RLS muuhulgas ka riigilõivuvabastused. Palume kaaluda vajadust

muuta ka RLS § 22 lõike 1 punkti 12 nii nagu muudetakse RLS § 22 lõike 1 punkti 15, et kõik

Teie 03.07.2024 nr 8-1/5240-1,

JUM/24-0717/-1K

Meie 23.08.2024 nr 1.1-11/3117-2

2

KrMS-s sätestatud riigilõivuvabastuse juhud oleksid õigusselguse eesmärgil kajastatud ka

RLS-s.

3. Teeme KrMS muutmiseks järgmised täiendavad ettepanekud:

3.1. Luua sarnaselt §-s 424 rahalise karistuse tasumise pikendamise ja ajatamise alustele

võimalus pikendada või ajatada ka avalik-õigusliku nõude rahuldamisel välja mõistetud

summade tasumise tähtaega. Samas peame vajalikuks lisada tähtaja pikendamise ja ositi

maksmise võimaluse loomisel intressi maksmise kohustus, kuivõrd sisuliselt jäädakse

kohustuse täitmisega viivitusse ning juriidiliste isikute puhul võib selline tähtaja pikendamine

või ositi maksmine osutuda teatud juhtudel riigiabiks.

3.2. Täiendada § 182 õigusliku alusega, mille kohaselt jäävad avalik-õiguslikust

nõudeavaldusest loobumisega seotud menetluskulud avalik-õigusliku nõudeavalduse esitanud

haldusorgani kanda.

3.3 Optimeerida ka riigi poolt menetluskulude hüvitamise korraldust. Praegu hüvitab riigi

kanda jäetud valitud kaitsja või esindaja õigusabi kulud ja muud menetlusosalise vajalikud

kulud ning süüteomenetlusega tekitatud kahju Rahandusministeerium. See tähendab, et isik,

kelle kasuks hüvitis välja mõistetakse, pöördub ise taotlusega Rahandusministeeriumisse,

Rahandusministeerium valmistab vastavad maksed ette ning Riigi Tugiteenuste Keskus teeb

maksed. Hetkel on Rahandusministeerium vahendaja rollis omamata menetluses

mingisugustki sisulist rolli. Leiame, et senist korraldust on võimalik optimeerida selliselt, et

kohtud ja kohtuvälised menetlejad algatavad ise vastavad maksed ning suunavad lahendid

Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamaksmiseks. Kuna selline töökorralduslik muudatus

eeldab ka eelarve muudatusi, võiks muudatus jõustuda 2026. aasta 1. jaanuarist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Artur Lundalin 5885 1321

[email protected]

Marju Saar 5885 1438

[email protected]