Kliimaministri 11.10.2023. a määruse nr 61 „Ettevõtete ressursiauditite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine

MÄÄRUS

EELNÕU

15.08.2024

Ministri määruse muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Kliimaministri 11.10.2023. a määruse nr 61 „Ettevõtete ressursiauditite toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine

Kliimaministri 11.10.2023 määruses nr 61 tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) projekti kooskõla riigi jäätmekavaga 2023-2028, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme

eesmärkide saavutamisele;“;

2) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) projekti kooskõla riigi jäätmekavaga 2023-2028, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme

eesmärkide saavutamisele.“.

§ 2. Määruse rakendamine

(1) Määruse § 1 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12.04.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

Taristuminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigikantselei

23.08.2024 nr 1-4/24/3993

Määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks määruse muutmise eelnõu koos seletuskirjaga.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seirekomisjon ning Riigi Tugiteenuste Keskus. Arvamuse avaldamiseks

keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjon.

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

Ministri määruse muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõukohase määrusega täpsustatakse valdavalt valdkondliku arengukava kajastamist endise

Keskkonnaministeeriumi määrustes.

Määruste muudatusega täpsustatakse, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad

valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-

le 7. Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud, muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024 „Läbivad

valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava

poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3 kohaselt vastavaks

tunnistatud projektid hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised:

1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele;

2. projekti põhjendatus;

3. projekti kuluefektiivsus;

4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info tuuakse eraldi määruses välja. Seoses

Kliimaministeeriumi moodustamisega ei ole planeeritud praegu eraldi riiklikku keskkonna

valdkondlikku arengukava (edaspidi KEVAD). Seirekomisjoni poolt kinnitatud esimese

valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku

arengu sihtide seadmisel vastava valdkonna strateegiline arengu dokument (nt riigi jäätmekava

2023-2028) ning toetuse panustamine Eesti 2035 sihti.

Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku strateegilist

vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima, energeetika ja elurikkus;

2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse ja välisõhu teemad on kliima,

energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on

elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse

teemad liikusid Regionaal- ja põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised uued

riiklikud (valdkondade ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja

millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse.

Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel Eesti 2035 riigi

eelarvestrateegia 2023-2026 ja 2024–2027 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast

Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ja rakenduskavas toodud erieesmärgi

ning poliitikaeesmärgi saavutamiseks. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamiseks

strateegiliseks aluseks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud

pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna

valdkonna seostest majandus ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale

looduskeskkonnale, elurikkusele ja inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias,

keskkonnavaldkonda puudutavates poliitika põhialustes ja muudes keskkonnateemalistes

arengukavades kavandatud eesmärke.

Programmi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond,

majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm tugineb, on

2

ümberkujundamisel. Programmi elluviimine panustab ka ülemaailmsete kestliku arengu 2030.

aastaks seatud eesmärkide (SDG) ja 2030 Kestliku arengu tegevuskava täitmisse.

Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi, kus

kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati

plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti.

Määruse ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Marika

Lillemets (e-post [email protected], tel 626 2867) ja finantsosakonna

struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e- post [email protected], tel 626

0709). Määruse juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk.

Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre

([email protected]).

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse kliimaministri 11.10.2023 määrust nr 61.

Vt ka sissejuhatuses toodud selgitust.

Kliimaministri 11.10.2023 määruses nr 61 muudetakse § 17 lõike 2 punkti 1 ja § 18 lõike 2 punkti

5. Muudatus on vajalik, kuna „Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)“ pole kinnitatud.

Valdkondlikud arengusuunad tulenevad riigi jäätmekavast 2023-2028, mis on kogu

jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument, milles kirjeldatakse olulisemaid jäätmevaldkonna

arengu põhimõtteid ja meetmeid koos tegevusega. Riigi jäätmekavas 2023–2028 pannakse paika

üldised suunad, kuhu järgnevatel aastatel jäätmemajanduses on vajalik liikuda. Jäätmekava alusel

suunatakse ka erinevaid toetusi ringmajanduse edendamiseks. Uues kehtivas jäätmekavas

keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna vähendada jäätmete teket nt läbi

ressursitõhususe suurendamise ning soodustada korduskasutust. Lisaks on jäätmevaldkonnas

oluline tagada jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada

jäätmekäitluse negatiivset mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel Eesti 2035 riigi

eelarvestrateegia 2024–2027 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti pikaajalise

arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruses on need toodud § 3 lõigetes 3 ja 4 ning

panustamist hinnatakse määruse § 17 lõike 2 punktis 5) ja rakenduskavas toodud erieesmärgi ning

poliitikaeesmärgi saavutamiseks riigi jäätmekavast 2023-2028 (panustamist hinnatakse määruse §

17 lõike 2 punktis 1). Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi

arvamusrännaku formaadi, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel

kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel

suuremates linnades üle Eesti.

Määruses toodud tegevused on tugevalt seotud riigi jäätmekava 2023-2028 eesmärkidega, eelkõige

esimese ja teise strateegilise eesmärgiga, milleks on:

• kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine;

• ohutu materjaliringluse suurendamine.

Riigi jäätmekavas sisalduvad strateegiliste eesmärkide all ka erinevate jäätmeliikide kaupa

valdkonnaspetsiifilised eesmärgid. Riigi jäätmekava 2023-2028 esimese strateegilise eesmärgi all

on toodud, et kestlik ja teadlik tootmine aitab muuta tooted kliimaneutraalseks, vähendada

jäätmeteket, muuta tooted ressursitõhusaks ja ringmajanduseks sobivaks. Lisaks on seal toodud, et

3

oluline on keskenduda tootmisprotsesside ringsusele, et edendada väärtusahelates ja

tootmisprotsessides tervikuna materjalisäästu ning suurendada ringlussevõttu ja ressursisäästu

eelkõige tööstussektoris. Samas peatükis on välja toodud ka jäätmetekke vähendamise olulisus.

Ressursitõhususe suurendamine ja selle kaudu ka jäätmetekke vähendamine aitab vähendada

loodusressursside kasutamisest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ja

inimese tervisele. Samuti võib see keskkonna eesmärkide kõrval aidata ettevõtetel luua uusi

majanduslikke võimalusi, parandada tootlikkust, vähendada kulusid ja suurendada

konkurentsivõimet.

Kõigi erieesmärgi nr 6 sekkumiste peamine eesmärk on edendada üleminekut ringmajandusele ja

käsitleda jäätmehierarhia kõiki tasandeid, et vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja

tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikke kavandamispõhimõtteid.

Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning

töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on

eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele ning ELi uus

ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia.

Eesti peab märgatavalt parandama ressursitootlikkust (0,64 €/kg, EL 2,33 €/kg). Ringmajandusele

üleminekuks on vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise ahela esimestes

etappides, et jätkata ressursitõhususe parandamist ja rakendada jäätmekäitluses täielikku

ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on ringmajanduspõhised tootmis- ja

tarbimismudelid, ökodisaini edendamine ning ettevõtjate energia- ja ressursitõhususe

suurendamine. Meil on juba eelmise perioodi hindamistulemused, kogemused ja uuringud

ressursitõhususe ja jäätmekäitluse meetmetes. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks juurdunud

ringmajandusel põhineva ettevõtlusmudelini. Toetuse andmisel peab olema kooskõla valdkondliku

arengu tagamiseks riigi jäätmekavaga 2023-2028. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist.

Eelnõu §-s 2 tuuakse välja, et määruse muutmine rakendub tagasiulatuvalt selle kehtima hakkamise

ajast.

3. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava

ELi õigusega.

Määruse eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

• Euroopa Komisjoni määrused (EL) nr 651/2014 ja (EL) 2023/2831.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal

tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse

määrustes sätestatut.

4. Määruse mõjud

Määrusel on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, sest täpsustatakse toetuse andmisel

valdkondliku arengusuundade olukorda. Seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega 01.07.2023

4

ei ole „Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)“ kehtestatud. Huvigrupid on kaasatud

KEVADe, Eesti 2035 ja riigi jäätmekava 2023-2028 koostamisel. Kliimaministeeriumi valdkonnad

on kaetud Eesti 2035 ja tegevuspõhise eelarvestamise programmidega, mis on juhtimistasand

valdkondade poliitikate planeerimisel ja elluviimisel. Tegevuste planeerimisel arvestatakse

strateegilisi dokumente, eelkõige riigi jäätmekava 2023-2028. Käesolev määrus saadetakse eraldi

KEVADe juhtkomisjonile arvamuse andmiseks. Toetus on ühekordne tõuge tulenevate nõuete

täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub muudetavas määruses tagasiulatuvalt alates selle kehtestamisest.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Euroopa Komisjoniga, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskuse

ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks

„Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)“ eelnõu juhtkomisjonile.