2 (3)
andmekaitsetingimustest selgitusi) ning järgida muid allpool selgitatud reegleid.
Eelpool viidatud õigustatud huvi alus2 võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada
kaameraid nii turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti
peavad olema täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine
õigusvastane). Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui
andmetöötleja on teostanud viidatud isikute (töötajad ning teised vaatevälja jäävad isikud)
kaalumise ning jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud
isikute huvisid. Ehk huvide kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik jälgimist.
Soovitame Teil tutvuda õigustatud huvi juhendiga, mis on olemas inspektsiooni võrgulehel siin.
Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestate andmesubjektide andmete töötlemisel
viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas. Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku
kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve.
Veel selgitame, et isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja
õiguspärastel eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud
konkreetne põhjus (kas turvakaalutlused, sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või muuks).
Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud konkreetselt
määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult selgelt
kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on
püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa
kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks töötajate töö jälgimiseks.
Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge teavitamine
nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda kõigi asjakohaste
dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema andmekaitsetingimused.
Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis eeldab seda, et isikuandmete
töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad (näiteks ettevõtte/asutuse
veebilehel), arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus inimesi
jälgimisest teavitada. Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 143. Rõhutame, et isikud
peavad saama aru eelnimetatud punktide sisust.
Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk,
õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda
andmekaitsetingimustega4. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest
teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad
sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele
tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema
nähtaval kohal ning inimestel peab olema võimalus valida enne andmetöötlust, kas soovib siseneda
ruumi, kus salvestatakse.
Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid,
vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid vaatamisi.
Kui kasutatakse turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on volitatud töötleja ning
muud asjaolud.
Kokkuvõtteks selgitame, et ettevõttel peab isikuandmete salvestamiseks olema
dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b) kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid
eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning c) paigaldatud korrektsed teavitussildid.
2 Isikuandmete kaitse üldmäärus artikkel 6 lg 1 p f
3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679
4 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32