Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Nils Neemre

Budopunkt

[email protected]

Teie 16.08.2024 nr 1.4-1/1617 Meie 23.08.2024 nr 2.2-9/24/2110-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:

Meil on kaupluses vara kaitseks kolm videopildiga turvakaamerat, soovime sisse lülitada ka heli

salvestuse, eesmärk on see et oleks võimalik järelkuulata heli juhul kui töötaja ja kliendi vahel

on olnud konfliktiolukord, näiteks klient ütleb et talle oli midagi lubatud aga töötaja seda lubanud

ei ole vms. Näen et salvestuse kohta on väga pikad juhendid

https://www.aki.ee/isikuandmed/videovalve-korraldajale#valve-2, kas lühidalt: 1)kas ülaltoodud

põhjusel heli salvestamine on lubatud? 2)kas piisab töötajate vabas vormis kirjalikust

teavitamisest? 3)lisaks peab olema üleval silt klientidele et salvestatakse heli ja pilti

Vastus Teie kahele esimesele küsimusele on ei ning kolmandale küsimusele osaliselt ei ehk

siis teavitussilt kaamerate kohta peab olema, kuid heli salvestamisest teavitamine ei ole

vajalik, kuna selliseks tegevuseks puudub antud juhul niikuinii õiguslik alus.

Järgnevalt selgitame Teile lühidalt kaamerate kasutamise reegleid üldiselt. Ehk siis kui te soovite

kaameraid kasutada, siis peavad olema järgitud järgnevaid põhimõtteid ja reeglid.

Nimelt, et igasuguste isikuandmete töötlemisel kehtib alati andmete kogumise minimaalsuse

põhimõte- ära kogu rohkem andmeid kui eesmärgi saavutamiseks vaja on.

Igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja pildi

salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet tuvastatud

või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikkel 4 punkt

1). Andmetöötlejal on seejuures kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh lõiget

1 punkti a, mille kohaselt peab andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev.

Andmeid ei tohi koguda igaks juhuks.

Toome välja, et reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest

tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb

eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f). Heli salvestamine üldjuhul lubatud ei ole.

Kuivõrd helisalvestamise puhul on riive privaatsusele intensiivsem, tuleks seda kasutada üksnes

äärmuslikel juhtudel ja see peab olema väga hästi läbi kaalutletud, reguleeritud ja põhjendatud.

Etteruttavalt saamegi selgitada, et nõusolek ei ole kaameratega salvestamisel isikuandmete

töötlemise õiguslikuks aluseks. Samuti peab andmesubjektidele (kaamera vaatevälja jäävatele

isikutele) olema selge, miks ning millisel alusel neid salvestatakse ning selleks tulebki

andmesubjekte korrektselt teavitada, koostada korrektsed andmekaitsetingimused (vaata allpool

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET

2 (3)

andmekaitsetingimustest selgitusi) ning järgida muid allpool selgitatud reegleid.

Eelpool viidatud õigustatud huvi alus2 võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada

kaameraid nii turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti

peavad olema täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine

õigusvastane). Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui

andmetöötleja on teostanud viidatud isikute (töötajad ning teised vaatevälja jäävad isikud)

kaalumise ning jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud

isikute huvisid. Ehk huvide kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik jälgimist.

Soovitame Teil tutvuda õigustatud huvi juhendiga, mis on olemas inspektsiooni võrgulehel siin.

Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestate andmesubjektide andmete töötlemisel

viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas. Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku

kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve.

Veel selgitame, et isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja

õiguspärastel eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud

konkreetne põhjus (kas turvakaalutlused, sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või muuks).

Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud konkreetselt

määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult selgelt

kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on

püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa

kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks töötajate töö jälgimiseks.

Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge teavitamine

nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda kõigi asjakohaste

dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema andmekaitsetingimused.

Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis eeldab seda, et isikuandmete

töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad (näiteks ettevõtte/asutuse

veebilehel), arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus inimesi

jälgimisest teavitada. Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 143. Rõhutame, et isikud

peavad saama aru eelnimetatud punktide sisust.

Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk,

õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda

andmekaitsetingimustega4. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest

teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad

sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele

tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema

nähtaval kohal ning inimestel peab olema võimalus valida enne andmetöötlust, kas soovib siseneda

ruumi, kus salvestatakse.

Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid,

vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid vaatamisi.

Kui kasutatakse turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on volitatud töötleja ning

muud asjaolud.

Kokkuvõtteks selgitame, et ettevõttel peab isikuandmete salvestamiseks olema

dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b) kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid

eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning c) paigaldatud korrektsed teavitussildid.

2 Isikuandmete kaitse üldmäärus artikkel 6 lg 1 p f 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 4 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32

3 (3)

Kui on korrektselt täidetud need kolm punkti, siis on ka kaamerate kasutamine eelduslikult

õiguspärane (sh ei tee seadus vahet, kas isikuandmeid töötleb osaühing või eraisik, kes salvestab

muud ala kui enda oma- reegleid peavad kõik täitma).

Rohkem selgitusi antud teema kohta leiate lisaks inspektsiooni kodulehelt, sh:

- millega peab arvestama videovalve kasutamisel?

- kas tööandja võib paigaldada kaameraid?

- miks on vaja kaamerate kasutamiseks andmekaitsetingimusi?

- Juhend kaamerate kasutamise kohta on leitav siit.

- Isikuandmete töötlemise õiguslikest alustest leiate rohkem informatsiooni siit.

Kaameraga salvestajale on oluline teada, et andmesubjektidel on igal ajal õigus pöörduda

andmetöötleja poole (näiteks enda kohta salvestise saamise nõudega). Andmetöötlejal on kohustus

vastata kuu jooksul (sh vajadusel kohustus edastada andmesubjektile tema kohta kogutud

isikuandmed). Kui andmetöötleja ei vasta isikule kuu jooksul või isik ei ole vastusega rahul, siis

on andmesubjektil õigus pöörduda muuhulgas Andmekaitse Inspektsiooni poole, kes viib

vajadusel läbi järelevalvemenetluse.

Kuna Andmekaitse Inspektsioon ei osuta õigusabi, siis igapäevastes andmekaitsemuredes saavad

Teile abi anda õigusnõustajad (advokaadid, juristid). Õigusnõustajad saavad ettevõttele vajadusel

koostada vajalikud analüüsid ning dokumentatsiooni juhindudes just konkreetsest ettevõttest.

Loodan, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel