Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 22.08.2024, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24267050398

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (XXX)

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXXele on esitatud

kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb

selles, et tema XXX, XXX, XXX vallas, Pärnu maakonnas:

- 29.05.2024.a täpselt tuvastamata kellaajal lõi oma alaealist tütart XXX ühel korral

parema rusikaga pea vasakule küljele kukla piirkonda, tekitades XXX füüsilist valu;

- ajavahemikul 01.01.2024-11.06.2024.a täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal lõi

XXX ühel korral parema labakäega vastu reit, tekitades XXXle füüsilist valu;

- 11.06.2024.a kella 22:46 paiku tõmbas XXX tema käte alt kinni hoides voodist välja.

Seejärel lõi XXX XXXle ühel korral püksirihmaga vasaku reie pihta, tekitades XXXle

füüsilist valu ja tervisekahjustuse – 20x10 cm punaka jälje vasakul reiel.

KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse,

kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning

seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib

prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud

tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju

hüvitamine kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks

üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või

narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist

kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sotsiaalprogrammis osalemine või muu

asjakohase kohustuse täitmine.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut,

tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et

käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik kahtlustatava suhtes KrMS § 202

alusel lõpetada ja seda järgmistel motiividel.

Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma alaealise tütre

suhtes, kellega elab ühises elukohas ning kelle kasvatamises osaleb, tahtlikult toime pannud

korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava kuriteo.

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusseadustik ei

näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud

ka rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille

puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka

väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul kahtlustatava XXXe süü ei ole suur, kuivõrd ta on

kannatanutele tekitanud kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja

kergemat laadi tervisekahjustuse. Samuti on XXX kahtlustatavana ülekuulamisel väljendanud

kahetsust oma tütrele haiget tegemise osas.

XXXe käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel,

kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXXel

puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust varem

lõpetatud KrMS §-st 202 või 2031 juhindudes, mistõttu pärast kriminaaltoimikuga tutvumist

on prokurör jõudnud seisukohale, et kuigi füüsilise vägivalla kasutamine oma alaealise lapse

suhtes on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav käitumisviis, ei peaks antud juhul

kahtlustatava poolt toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja

kriminaalkaristusega. Kuigi jätkuva perevägivalla puhul on avalik menetlushuvi üldjuhul

olemas, on prokuratuuri hinnangul XXXe edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks

karistusotsuse tegemisest tõhusam meede isiku suunamine sotsiaalprogrammi, mille käigus

õppida, kuidas edaspidi kasutada oma tütre suhtes vägivallavabasid kasvatusmeetodeid.

Samuti tuleb XXXel teha tasuda kriminaalmenetluse kulud ning teha kümme tundi

üldkasulikku tööd.

Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike

meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks

eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes

ultima ratio põhimõttest, ei ole XXX kriminaalkorras karistamine antud juhul vältimatult

vajalik.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja

menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku

täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse

lõpetamiseks XXXe suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24267050398 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

• tasuda kriminaalmenetluse kulud – alaealisele kannatanule riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu summas 263,52 eurot ning riigi õigusabi korras määratud

kaitsja tasu summas 461,16 eurot, kokku 724,68 eurot. Määratud kohustuse täitmise

tähtaeg on 21.02.2025;

• osaleda pere- ja paarisuhtevägivalla vähendamise sotsiaalprogrammis. Määratud

kohustuse täitmise tähtaeg on 22.08.2025;

• teha 10 (kümme) tundi üldkasulikku tööd. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg on

22.01.2025.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: alaealisele kannatanule riigi õigusabi korras määratud esindaja

tasu ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohustub tasuma XXX.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata

kannatanu XXX riigi õigusabi korras määratud esindajale XXX, Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonnale, anda kahtlustatavale XXX ja kaitsjale XXX.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne

Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta

valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

___________________

Maarja Gustavson

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: ___________________

XXX