Väljaminev kiri

Aadress: Lubja 4, Tallinn, 19081; registrikood: 74001728; telefon: 620 0100; faks: 620 0000; e-post: [email protected].

Lisainfo: www.kohus.ee

Arvamus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja kohtute seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (edaspidi VTK).

VTK-ga tutvumise järgselt laekus kohtu esimehele arvamusi Harju Maakohtu kontunikelt ja

kohtujuristidelt. Arvamustes toodud tähelepanekud on alljärgnevad.

VTK-s välja toodud ettepanekud on üldiselt asjakohased ja vajalikud töökoormuse

optimeerimiseks ning kohtute efektiivsemaks ressursikasutuseks.

1. Hagi tagamise avalduse läbivaatamine

On põhjendatud muuta tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagi tagamise avalduse läbivaatamise

ühepäevast tähtaega, et avaldusi saaks lahendada kiirustamata ning mõistliku aja jooksul.

Eesti õiguses ette nähtud ühepäevane hagi tagamise otsustamise tähtaeg on Euroopas

tavapäratult lühike. Seaduse muudatuse põhjendamisel tuleks kasuks rahvusvahelise võrdluse

lisamine.

Teie 01.07.2024 nr 8-3/5169-1

Meie 23.08.2024 nr 6-3/24-269

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiitsministeerium

[email protected]

Digitaalne kohtumenetlus võimaldab avaldusi ja taotluseid esitada kohtule ööpäevaringselt

ning tavapäraselt esitatakse hagi tagamise avaldusi kas tööpäeva lõpus või pärast tööpäeva.

Lisaks sellele võimaldab pikem tähtaeg analüüsida esitatud hagi tagamise avaldust (aga ka

hagiavaldust) põhjalikult ja teha põhjendatud otsustus hagi tagamise meetme kohaldamise

vajalikkuse osas. Kohtunikud ei poolda üldiselt seadusesse konkreetsete tähtaegade sisse

kirjutamist. Tähtaja määramine seaduses annab küll edasi seadusandja soovi mõnda menetlust

prioriseerida, kuid sel puudub laiem menetlusõiguslik tagajärg st kohtu toiming ei muutu

tühiseks, kui tähtaega ei järgita. Tuleb ka meeles pidada, et õigussuhte esialgsel reguleerimisel

tuleks reeglina ära kuulata ka kõik teised menetlusosalised, seega ei pruugi ka kolmepäevane

tähtaeg olla piisav. Igal juhul on pikema tähtaja määramine soovitatav.

Kaaluda võiks ka hagi tagamise rahuldamata jätmise määruse tegemise võimaldamist

resolutsioonlahendina, sest tegemist on määrusega, mida kaevata ei saa. Hagi tagamine, kui

isikute põhiõiguste riive, tuleb lahendada põhjendatud määrusega.

2. Kohtunikuabi ja vanemkohtujuristi pädevuse laiendamine

Esitatud seisukohad on erinevad. Kohtujurist Triin Maksing pooldab vanemkohtujuristi ja

kohtunikuabi pädevuse laiendamist, kuna vanemkohtujurist on edukalt sooritanud

kohtunikueksami ning seetõttu kogemuste omandamiseks valmis võtma suuremat vastutust ja

lisaülesandeid.

Hetkel kehtiva TsMS-i alusel võivad kohtujuristid ja kohtunikuabid lahendada menetlusabi

taotlusi (TsMS § 187 lg 4) ning riigi õigusabi taotlusi (RÕS § 15 lg 2). Eelnõu koostamisel

võiks kaaluda, kas anda (vanem)kohtujuristidele ja kohtunikuabidele õigus riigi õigusabi tasu

suuruse ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Mõtestada tuleks,

kas tegemist on õigusemõistmisega PS § 146 esimese lause mõttes (menetluskulude

kindlaksmääramise menetluse osas vt Riigikohtu 04.02.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-4-1-29-

13).

VTK-s on välja pakutud hagi tagamisega seotud küsimuste lahendamine TsMS §-i 378 lg 1 p

1, 2, 4 ja 5 kohaselt (hagi tagamise avalduse alusel meetme rakendamine, asendamine,

muutmine või tühistamine). VTK-st ei selgu, miks on TsMS § 378 lg-s 1 märgitud abinõude

kohaldamine piiratud vaid punktidega 1, 2, 4 ja 5 – mis viis sellise kaalutluseni. Näiteks

taotletakse hagi tagamise avaldustes üsna tihti mitmeid alternatiivseid abinõusid, mistõttu

piirab see oluliselt võimalike lahendatavate avalduste arvu. Ühtlasi ei selgu, kas hagi tagamise

meetmete rakendamine tähendab hagi tagamise avalduse rahuldamist, st konkreetne välja

pakutud säte peaks olema selgelt sõnastatud.

Kohtunik Kai Härmand leiab, et hagi tagamine ja hagi tagamise meetme asendamine või

muutmine on samuti isikute põhiõiguseid oluliselt piirav ning selliseid otsustusi saab teha vaid

kohtunik. Hagi tagamise tühistamise õigust võib piiratud ulatuses delegeerida kohtujuristile või

kohtunikuabile, näiteks olukorras, kus kohtumenetlus on lõppenud ja mingil põhjusel on hagi

tagamise meede jäänud püsima. TsMS §-i 378 lg 1 punktide 1, 2, 4 ja 5 sätestab hagi tagamise

meetmena hüpoteegi seadmise kinnisasjale, kostja vara arestimise, kostjale vara üleandmise

keelamise ja asja hoiule andmiseks kohustamise, mis kõik on oma olemuselt äärmiselt

intensiivsed omandipõhiõiguse riived. VTK-st ei selgu, kas kohtujuristidele antakse pädevus

määruse koostamiseks, millega asendada üks vastav hagi tagamise meede teisega või üksnes

hagi tagamise asendamine raha maksmisega. Ühe meetme asendamine teisega, näiteks asja

arestimise asendamine täiturile hoiule andmisega, ei erine sisuliselt hagi tagamise sisulisest

otsustamisest ning sellise pädevuse andmine kohtujuristile ei ole põhjendatud. Väiksema

põhiõiguste riivega on hagi tagamise asendamine raha maksmisega, kui kohtunik on vastava

suunise esialgses hagi tagamise määruses andnud ja võiks kaaluda kohtujuristidele sellise

määruse koostamise õiguse andmine.

Kohtjuristi pädevuse laiendamine iseseisvate menetluse läbiviimiseks TsMS § 602 alusel on

küsitav, sest juhatuse asendusliikme valikul peab kohtunik veenduma, et isik saab oma

kohustustega hakkama. See tegevus sarnaneb oma sisult ajutise halduri, likvideerija või

usaldusisiku valikuga ning need on pankroti või likvideerimismenetluse läbiviimisel väga

olulised küsimused, mis on antud üksnes kohtuniku otsustada (vrdl FIMS § 6).

Kohtujuristide ja kohtunikuabide pädevuse laiendamisel erinevates menetlustes tuleks hoida

pädevuse ulatuse osas ühtset lähenemist.

3. Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks

Kohtunikud pooldavad maksekäsu kiirmenetluse ülemineku sätete muutmist. Kohtumenetlus

peaks algama siis, kui kohtule on esitatud kohane hagiavaldus.

4. Lihtmenetluse piirmäära suurendamine

Kohtunikud pooldavad lihtmenetluse piirmäära tõstmist. Kui TsMS § 405 sätestatud

lihtmenetluse piirsummat tõsta, on põhjendatud TsMS § 404 (kirjalik menetlus kohtu

määramisel) kehtetuks tunnistamine. Siiski on küsitav, kas lihtmenetluse piirsumma tõstmine

kohtumenetlust oluliselt kiirendab, kuivõrd senise kohtupraktika kohaselt on lihtmenetluses

menetluslike lihtsustuste kasutamise õigusesse suhtutud väga kitsendavalt. Lihtmenetluse

kasutamine võimaldab eelkõige ringkonnakohtul keelduda apellatsioonkaebuste menetlusse

võtmisest ning selle võimaluse suurem kasutamine tugevdaks menetlusosaliste huvi esimeses

kohtuastmes oluliselt rohkem menetlusse panustada.

5. Määruskaebusmenetlus ringkonnakonnakohtus

On raskesti mõistatav, kuidas määruskaebuste esitamine otse ringkonnakohtule kohtumenetlust

tervikuna kiirendab ja kohtu ressursi efektiivsemalt kasutab. Ehkki maakohtu töökoormus

määruskaebuste esialgse kontrolli ja läbivaatamise kohustuse panemisega ringkonnakohtule

mõnevõrra väheneks, suurendaks see ringkonnakohtu töökoormust määruskaebemenetluses.

Märkimisväärne osa määruskaebuseid on puudustega – muudatuse järgselt tegeleks nende

puuduste kõrvaldamisega (sh tasumata riigilõivud) ja määruskaebuste kättetoimetamisega

ringkonnakohus. Eelkõige on probleemiks hagita menetlustes määruskaebuste

kättetoimetamine, sest menetlusosaliste hulk võib olla väga suur. Tervikuna ei ole selge, millist

kokkuhoidu selline muudatus annaks, arvestades ringkonnakohtute tänast suurt töökoormust.

Määruskaebuste esitamine otse ringkonnakohtule võib olla põhjendatav hagita menetluse

sisuliste lõpplahendite puhul. Menetluslike määruste puhul (nt esialgne õiguskaitse, kolmanda

isiku kaasamine, maksejõuetusmenetluse määrused) ei ole otstarbekas kaotada võimalust

maakohtunikul määrust muuta või tühistada. Vastupidiselt VTK eesmärkidele ei kiirendaks ega

muudaks selline muudatus menetlust efektiivsemaks.

Maakohtu kohtunike arvates peaks laiendama hoopis maakohtu pädevust määruskaebuse

lahendamisel. Kehtiva seaduse alusel on maakohtul võimalik määruskaebus kas rahuldada või

jätta rahuldamata. Maakohtul ei ole võimalik määruskaebust osaliselt rahuldada. Kohtunikud

on teinud ettepaneku muuta seadust selliselt, et maakohtul oleks võimalik muuta

määrusekaebuse saamisel oma määrust ja rahuldada määruskaebus osaliselt. Vastaspoole

õiguste kaitseks võib sellise määruskaebuse saata ringkonnakohtule läbivaatamiseks ning

ringkonnakohus saaks lahendada kaebuse resolutsioonlahendiga, kui ringkonnakohtunik

maakohtu seisukohaga muudetud määruse osas nõustub. Selline võimalus oleks eriti vajalik

just perekonnavaidluste lahendamisel ja maksejõuetusmenetluses, kus elulised asjaolud on

pidevas muutuses.

6. Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale

Kohtunikud pooldavad kaja esitamise tähtaja sidumist tagaseljaotsusest teadasaamisega.

Kohtud ei tee tagaseljaotsuseid kergekäeliselt vaid teevad pingutusi menetlusosaliste

leidmiseks, et neile kohtumenetlusest teada anda. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole lubatud

perekonnaasjades ning hagita asjades, vaid üksnes hagimenetluses.

7. Riigilõivu tagastamine kohtu algatusel

Kohtunikud pooldavad VTK-s välja toodud võimalust tagastada riigilõiv kohtu algatusel. Tuleb

siiski meeles pidada, et tihti ei ole kohtul võimalik riigilõivu tagastada seetõtu, et kohtul ei ole

teada endise menetlusosalise pangakonto andmed, sest tihti tasub riigilõivu menetlusosalise

eest kas kolmas isik või tema esindaja. Kohtute töökoormus kasvaks märgatavalt, kui kohus

peaks hakkama pärast menetluse lõppemist otsima endise menetlusosalise kontaktandmeid, et

temaga ühendust võtta. Isikul on kohtumenetluse ajal kohustus oma kontaktandmed kohtu

infosüsteemid ajakohasena hoida. Pärast kohtumenetluse lõppu tal seda kohustust ei ole. Seega

peaks tagama uus regulatsioon selle, et kohtud ei hakkaks oma piiratud inimressurssi kulutama

juba lõppenud menetluses isikute otsimisele.

8. Ettepanek protokollimise regulatsiooni muutmiseks

Kohtunikud teevad ettepaneku kaaluda ka protokollimise sätete muutmist. VTK-s ei ole

käsitletud protokollimise teemat, kuid olukorras, kus valdav osa kohtuistungeist salvestatakse,

tuleb anda salvestusele ka reaalne õiguslik tähendus. Praegu on kohtupraktika ja seaduse

sõnastus sellised, et kui protokollis mingi info puudub, olgugi, et seda kohtuistungil arutati,

loetakse, et seda infot ei ole esitatud. Tihtipeale on maakohtule kõrgema astme kohtute poolt

ette heidetud selgitamiskohustuse ebapiisavat läbiviimist üksnes seetõttu, et protokollis ei ole

seda piisaalt pika tekstina kajastatud. Protokolli puhul peaks andma siiski õigusliku tähenduse

ka salvestisele. See hoiaks ära hulga menetluslikke kaebuseid selgitamiskohustuse ebapiisava

täitmise osas. Tunnistajate ütluste, vaatluse jm tõendite protokollimine võiks jääda kehtima

praeguses ulatuses.

Käesolevas arvamuses toodu ning muude VTK-s tõstatatud küsimuste täiendavaks arutamiseks

palun võtta ühendust Harju Maakohtu tsiviilosakonna juhataja Kai Härmandi või

juhtivkohtujurist Triin Maksinguga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

kohtu esimees