Tartu Maakohtu arvamus kriminaalmenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Aadress: J. Liivi tn 4, Tartu 50409; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

Justiitsministeerium

[email protected]

Teie 03.07.2024 nr 8-1/5240-1

Meie 23.08.2024 nr 10-3/24/387-2

Tartu Maakohtu arvamus kriminaalmenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi

õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Justiitsministeerium esitas Tartu Maakohtule kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

kriminaalmenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse

eelnõu. Enne eelnõu kohta arvamuse avaldamist kohtusid maakohtu kohtunikud

justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kanguriga, kes

eelnõus toodud muudatuste tausta, eesmärki ja sisu selgitas.

Kooskõlastamiseks esitatud materjali põhjal toetab Tartu Maakohus muudatusettepanekuid ja

ei pea vajalikuks midagi olulist lisada. Ära märkimist väärib siiski tähelepanek, mis puudutab

eelnõu punkti 11, millega sätestatakse KrMS paragrahv 272 lg 3, mille järgi ühes kriminaalasjas

täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid võimaluse korral üks kohtunik. Arvatakse, et seda ei ole

vaja seaduse tasandil reguleerida, vaid tuleks jätta kohtute tööjaotusplaani reguleerida.

Esmalt langeb vajadus selle järgi ära juba eeluurimiskohtunikele esitatavate taotluste

kohtualluvuse reeglite muutmisega. Teisalt on kohtute vajadused erinevad. Mõnes suuremas

kohtus võib olla vajalik ja võimalik, et ühes asjas lahendabki taotlusi mitu

eeluurimiskohtunikku, sest mahukates asjades on taotlusi palju ja eeluurimuskohtuniku

koormus suur, lisaks on need taotlused kiireloomulised. Lisaks võib see muudatus kaasa tuua

menetlusaegade pikenemise muudes asjades. Sisuliselt toob see kaasa olukorra, kus praktiliselt

kõik kohtunikud on pidevalt eeluurimisasjade valves. Nimelt kui kohtunik on juba mõnes

kohtueelses menetluses olevas asjas taotluse lahendanud, peab ta alati olema valmis ses asjas

uueks kiireloomuliseks taotluseks. Järelikult tuleb ka muudes kohtuasjades menetluse

planeerimisel (üldmenetluses kohtuistungite määramine, kohtuotsuse kirjutamine) arvestada

võimalusega, et laekuda võib kiireloomuline taotlus, mille lahendamiseks tuleb kohtunikul jätta

aega.

Samuti jääb eelnõu põhjal arusaamatuks, millised on need juhud, mil taotlusi võiks lahendada

mitu kohtunikku. Puhkused ja lähedused on arusaadavad, aga kas ka näiteks mitmele

järjestikusele päevale määratavad kohtuistungid või koolitused. Kui need otsustused jäävad

niikuinii tööjaotusplaani, on vastav seadusesäte tarbetu. Silmas tuleb pidada sedagi, et

praktiliselt kõigis kohtutes on juba seda küsimust tööjaotusplaanides silmas peetud, kuid

vastavalt kohtu vajadustele erineval viisil.

Juba planeeritud muudatustele lisaks teeb maakohus ettepaneku (millest oli ka kohtumisel

juttu), vaadata üle KrMS § 303, mis puudutab süüdistatava viimast sõna. Viimase sõna kestus

võiks olla piiratud ning seadusesätet võiks täiendada selliselt, et kõigile oleks üheselt arusaadav,

et süüdistatava viimane sõna ei ole tõend.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

Kohtu esimees