Kiri

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

1/24

PROJEKTI SISUKORD

Lisad 1 (13 lehte)

1. Projekteerimistingimused (11 lehte) 2. Maa-ala plaan koos tehnovõrkudega (1 leht)

Seletuskiri (24 lehed)

1. Objekti üldandmed...........................................2-4 2. Pinnasetööd ja alustarindid..............................4-9 3. Vundamendid ja välistarindid............................10-11 4. Kande- ja katusekonstruktsioonid.....................11-13 5. Täiendavad ehitise osad...................................14-15 6. Pinnakatted ja viimistlus....................................15 7. Mööbel, sisseseade, seadmed..........................15 8. Santehniline osa................................................15 9. Ventilatsioon......................................................16 10. Küte...................................................................16-17 11. Elektripaigaldis..................................................17-19 12. Energiatõhususe miinimumnõuded...................19-20 13. Tulekaitse..........................................................20-22 14. Jäätmekäitlus.....................................................22-23 15. Lisa....................................................................24

Grafiline osa 1. Situatsiooniskeem AS 001 2. Asendiplaan AS 002 3. Aiamaja vundamendi plaan A 100 4. Aiamaja 1.korruse plaan A 101 5. Aiamaja 2.korruse plaan A 102 6. Aiamaja katuseplaan A 103 7. Aiamaja lõige A-A A 111 8. Aiamaja vaated A 121 9. Aiamaja akende spetsifikatsioon A 131 10. Aiamaja uste spetsifikatsioon A 132 11. Abihoone vundamendi plaan A 200 12. Abihoone 1.korruse plaan A 201 13. Abihoone katuseplaan A 202 14. Abihoone lõige 1-1 ja 2-2 A 211 15. Abihoone vaated A 221 16. Abihoone uste ja akende spetsifikatsioon A 231 17. Kasvuhoone A 301

Lisad 3 (14 lehed)

Konstruktsiooni lõiked (19 lehed) Üksikelamu 3D pildid (1 leht)

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

2/24

SELETUSKIRI

OBJEKTI ÜLDANDMED 0.1 Objekt ja tema asukoht

0.11 Projekteerimise alusmaterjalid Projekteerimistingimused nr.726 24.10.2023a.. Geodeetiline alus on koostatud 23.03.2021 a. digitaalses vormis Radiaan OÜ poolt, töö nr. 077G21. EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt”, Eesti standardist EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ning majandus; EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest"; Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Siseministri määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 0.12 Objekti nimetus Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt 0.13 Aadress Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu 0.14 Kinnistus Katastri tunnus 29501:010:0569

Krundi suurus 6 964 m2 0.15 Tulepüsivuse klass

TP-3

0.16 Hoone põhiandmed Lammutatav elamu (EHR nr.120294376) EHR tehnilised näitajad: Korruselisus 2 Ehitisealune pind 124,8m2 Suletud netopind 177,8m2 Eluruumide pind 177,8m2 Hoone kõrgus 8,2m Pikkus 14,2m Laius 10,6m Hoone maht 596,8m2 Aiamaja põhiandmed Hoone tehnilised PT tehnilised näitajad: näitajad: Korruselisus 2 2 Ehitisealune pind 78,4 m2 200,0m2 Hoone kõrgus 8,0m 8,0m Suletud netopind 115,0 m2 Eluruumide pind 109,6 m2 Tehniline pind 5,4 m2 Üldkasutatav pind 0 m2 Köetav pind 115,0 m2 Hoone sügavus 0 m

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

3/24

Hoone pikkus 9,8 m Hoone laius 8,0 m Absoluutne kõrgus 35,95abs Hoone maht 538,0 m3 Maapealse osa maht 538,0 m3 Tubade arv 5 Katuse kalle 25° Hoone on keldrita. Projekteeritav abihoone põhiandmed Hoone tehnilised PT tehnilised näitajad: näitajad: Korruselisus 1 1 Ehitisealune pind 108,0 m2 150m2 Hoonekõrgus 5,0m 5,0m Suletud netopind 100,2 m2 Hoone pikkus 18,0 m Hoone laius 6,0 m Absoluutne kõrgus 33,25 abs Katuse kalle 15° Hoone maht 497,0 m3 Hoone on keldrita. Projekteeritav kasvuhoone põhiandmed EHR tehnilised näitajad: Korruselisus 1 Ehitisealune pind 28,8 m2 Suletud netopind 27,8 m2 Hoone pikkus 8,0 m Hoone laius 3,6 m Hoone kõrgus 3,0m Hoone maht 72,0 m3 Absoluutne kõrgus 30,7 abs Hoone on keldrita. Planeeritud territooriumi tehnilised PT tehnilised näitajad: näitajad: Krundi pindala 6 964 m2 Kokku krundi ehitisealune pind 78,4+108,0+29,0=215,4m2 300m2 Täisehituse % 3% Hoonete arv krundil 1+2 Parkimiskohtade arv 3 Teede-platside alune pindala 679,0 m2 Haljastuse alune pindala 6 069,6 m2

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

4/24

0.2 Hoonestaja, tellija Hoonestaja Viktor Varkentin Nelliia Varkentin 0.3 Projekteerija

IN-Arhitektuuri Studio OÜ Registrikood 12707555, Volitatud arhitekt, tase 7 IRINA NAIMARK, +372-58119144 [email protected]

1 PINNASETÖÖD JA ALUSTARINDID 1.1 Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimise aluseks on krundi kõrgused ning olemasoleva tee kõrgused.

1.01 ASENDIPLAAN JA HEAKORRA-HALJASTUSE OSA. Geodeetiline alus on koostatud 23.03.2021 a. digitaalses vormis Radiaan OÜ poolt, töö nr. 077G21. Koordinaadid L-Est´97 süsteemis, kõrgused EVRS(EH2000) süsteemis. Elamuarenduseks planeeritava maatüki suurus on 6 964 m² ja maatüki sihtotstarve on vastavuses Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

projekteerimistingimestes, nr.726 24.10.2023a. märgitud maakasutuse eesmärkidega. Projekteeritavale krundile on kavas ehitada aiamaja, abihoone ja kasvuhoone. Projekteeritav aiamaja paikneb Vainu tare kinnistupiirist 4,00 m kaugusel, Kopli kinnistupiirist 32,91 m kaugusel ja Niitvälja-Kulna tee kinnistupiirist 48,13 m kaugusel. Projekteeritav abihoone paikneb Vainu tare kinnistupiirist 2,00 m kaugusel, ja Niitvälja-Kulna tee kinnistupiirist 14,91 m kaugusel. Projekteeritav kasvuhoone paikneb Siimaste kinnistupiirist 36,56 m kaugusel, Kopli kinnistupiirist 4,78 m kaugusel ja Niitvälja-Kulna tee kinnistupiirist 53,77 m kaugusel. Juurdepääsutee – varem projekteeritud tee (Adetex OÜ too nr.21-03-03) pinnatud freespurust kate. Liikluskorraldus Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus. Ristmiku nähtavuskolmnurka jäävad puud ja põõsad on ette nähtud likvideerida. Nähtavuskolmnurgad on toodud joonisel „Asukohaskeem“ (vaate seletuskirjas lisa). Olemasolev tähispost mahasõidu kohal on ette nähtud likvideerida ning mahasõidu pöörderaadiuse lõppu paigaldada sinise helkuriga tähispost. Projekteeritav sisekrundi tee ja kinnistu parkla – pinnase kate Parkimiskohti – 3. Prügikonteiner paikneb kinnistul parkla juures. Haljastus – olemasolev.

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

5/24

1.2 ARHITEKTUURNE OSA Aiamaja aadressil Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu, projekteeritakse olemasoleva elamu (Ehitusregistri kood 120294376) asemel, mis laamutatakse. Aiamaja planeeritakse 2 - korruselisena klassikastiilis, viilkatusega, keldrita. Hoone esimesel korrusel on esik, elutuba köögiga, duširuum leiliruumiga ja tehnilineruum. Teisel korrusel on trepihall, neli tuba ja duširuum. Hoone arhitektuurilahendus vastab projekteerimis tingimustele. Abihoone planeeritakse 1 - korruselisena, lamekatusega, keldrita. Hoone esimesel korrusel on kaks abiruumid. Hoone arhitektuurilahendus vastab projekteerimis tingimustele. Vastavalt projekteerimis tingimustele tohib aiamaja suhteline kõrgus võib olla kuni 8,0 meetrit. Projekteeritav uusehitis on kahekorruseline kõrgusega 8,0 m. Abihoone suhteline kõrgus võib olla kuni 5,0 meetrit. Projekteeritav uusehitis on ühekorruseline kõrgusega 4,5 m. Maja arhitektuurilahendus on tänapäevane ja vastab täielikult tingimuste nõuetele. Välisseinad krohvitakse ja värvitakse valge ja hall-roheline värviga. Katus planeeritakse tumehall värvitooni plekkate-katusena. Üksikelamu kasutusiga on 50 aastat ja tehnosüsteemidel 20 aastat. 1.3 LAMMUTUSTÖÖDE KORRALDAMINE

Hooned lammutamisel ja tekkivate ehitusjäätmete käitlemisel tuleb juhinduda: • Eesti Vabariigi Ehituseadustikust, • Eestis kehtivatest normatiividest, Eesti Standardidest • Jäätmeseadusest • Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest

Vastavalt muinsuskaitseameti tingimustele, tuleb enne ehitiste rajamisega kaasnevate tööde tegemisttagada arheoloogilise uuringu läbiviimine.Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid Muinsuskaitseameti vastava tegevusloaga ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36) ning enne tööde algust peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde alustamise loa (MuKS § 24; http://muinas.ee/sinule/vormid-Luba kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal väiksemahulisteks töödeks).

Muinsuskaitse nõuded 1. Toetudes Suure-Vainu (Arheoloogiakeskus MTÜ , 2021a. "Aruanne arheoloogilistest

eeluuringutest Lehola asulakohal (17889; Suure-Vainu kinnistu, Lehola küla, Lääne-Harju vald/Keila kihelkond, Harjumaa)")

2. Tööd hõlmasid uue elamu asukohta koos abihoonete ja kommunikatsioonidega. Kuigi tegemist on marginaalse asustusalaga, ei pruugi see tähendada õhemat ja/või vähem intensiivset kultuurkihti, mistõttu arheoloogilise uurimistöö eesmärk oli selgitada kinnistul asuva asustuskihi levikut ja olemust.

3. Uuringutega seotud kulud kannab toode tellija. Arheoloogilisi uuringuid võib labi viia Muinsuskaitseameti vastavat tegevusluba omav ettevõtja.

4. 2021. aastal Lehola asulakohal uuritud Suure-Vainu kinnistul asulakoha kultuurkihti ei tuvastatud. Surfides paljandus ühtlane pruun muld, mida ilmselt on varasematel aegadel

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

6/24

küntud. Leiumaterjal oli väga napp ning see pärines 19. sajandi lõpust ja 20. sajandist. Vähesed leitud loomaluud olid raskesti määratavad fragmendid, mida üles ei võetud. Puudusid ka teised asulakohtade indikaatorid nagu süsi ja põlenud kivid.

5. Enne toode algust реаb toode teostaja taotlema Muinsuskaitseametist toode alustamise loa ( https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Loataotlus kinnismalestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal vaiksemahulisteks toodeks).

1.4.1 Ettevalmistustööd Enne lammutustööde alustamist tuleb läbi viia järgmised ettevalmistustööd:

• Nõuded ehituses § 2 lg.1 (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses 08.12.1999 nr.377) kohaselt ehitusettevõtjal esitada Tööinspektsioonile vähemalt 3 päeva enne ehitustööde ( lammutustööde) alustamist määruse lisas toodud vormi kohaselt eelteade, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva.

• Nõuded ehituses § 4 lg. 1 (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses 08.12.1999 nr.377) kohaselt ehitustöö ettevalmistamise käigus, enne ehitusplatsil töö alustamist koostab ehitusettevõtja kirjaliku tööohutuse plaani. Tööohutuse plaani peab ajakohastama ja see peab kogu ehitusperioodi ajal olema kättesaadav kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele

• Nõuded ehituses § 34 lõige 2 kohaselt enne lammutustööde alustamist peab kindlaks tegema, et lammutatav objekt on lahutatud kõigist võimalikest elektri-, gaasi-, vee- ja muudest ühendustest

• hoonete tühjendamine prahist ja puitkonstruktsioonidest, • töövõtja abivahendite (ajutised hooned, tulekustutuse abivahendid jne) paigaldamine ja valve

organiseerimine, • lammutustööde ja laadimis-paigaldamistööde piirkonna tähistamine nõuetekohaselt vastavate

hoiatusviitadega (märkidega) ning paigaldades ajutine piirdeaed • ajutise veega ja elektrienergiaga varustamine (vajaduse korral).

1.4.2 Lammutustööd Projekt näeb ette hoonete lammutamist koos vundamendiga ning edaspidise lammutatud hoonete aluste täitmise pinnasega ja tihendamise. Lammutustööd võivad teostada ettevõtjad, kes omavad majandustegevuse registris üldehitusliku ehitamise majandustegevusteadet. Tööde teostamine peab toimuma pinge all olevate elektrikaablite, juhtmete, samuti töös olevate torustike lähedal vastavalt ohutustehnika nõuetele, põhiliselt käsitsi, võrkude valdajate ja tellija loal ning järelevalve all. Lammutustöödel on soovitav kasutada ekskavaatorit ja väikevahendeid. Materjalide tõstmisel kasutada spetsiaalseid haarajaid, traverseid ja konteinereid. Enne tõstmis- laadimisoperatsiooni läbiviimist tuleb veenduda, et tõstetav materjal või detail ei ole kiilunud või lahtiühendamata konstruktsioonidest ning on teada tõstetava elemendi kaal, mis vastab tõstemehhanismi parameetritele. Tõstekonksud tuleb järgi proovida eelneva madaltõstega, vaata muu ohutustehnika punkt 4. Veokite sissesõit ehitusplatsile ja väljasõit toimub Nihu tee kaudu. Hoonete lammutamiseks, jäätmete sorteerimiseks, kivijäätmete eelpurustamiseks, jäätmete laadimiseks autotranspordile rakendada ekskavaator kaevenoolega, millise vastavalt vajadusele võib seadistada kopaga, greiferiga või kääridega betooni purustamiseks ja metalli lõikamiseks. Lammutustööd alustada katuse ja katuslagede lammutamisest. Pärast seda lammutada välis ja siseseinad, põrandad ja vundamendid. Lammutustööde käigus tekkinud jäätmed peavad olema likvideeritud ja utiliseeritud vastavalt kehtivale „Jäätmeseadusele“ (Riigikogus vastu võetud 28.01.2004) ja jäätmehoolduseeskirjale.

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

7/24

Toetudes Välisõhu kaitse seadusele § 64 hoonete lammutamisel näha ette lammutatavate materjalide ja konstruktsioonide kastmise veega. Puistmaterjalide vedamisel toetuda Välisõhu kaitse seadusele § 61: puistmaterjal katta presendiga või muu materjaliga, mis takistaks saastatuse taseme piirväärtuse ületamist maapinna lähedases õhukihis.

Lammutustööde lõpetamise järel vormistada jäätmeõiend ja kinnitada peale jäätmeõiendi vormistust kinnitatakse see vallavalitsuses.

1.4.3 Lammutusjäätmete kava Jäätmekava aadressil Rapla maakond, Märjamaa vald, Käbiküla, Mahanaimu asuvate hoonete ja rajatiste lammutamise töödel:

Ehitusjääde

Ühik

Kogus

Käitlus

Märkused

1 2 3 4 5 6

1 Kivijäätmed m³ (t)

10 20

Toimetada vastavatesse jäätmekäitluskohtadesse

Mitteohtlik jääde

2 Segapraht m³ (t)

4 2

Toimetada vastavatesse jäätmekäitluskohtadesse

Mitteohtlik jääde

3 Puitjäätmed m³ (t)

10 5,2

Anda üle litsensi omavale firmale hakkimiseks või toimetada vastavatesse jäätmekäitluskohtadesse

Mitteohtlik jääde

4 Ruberoid m2 (t)

2 0,05

Toimetada vastavatesse jäätmekäitluskohtadesse

Kallurautodega, kogutakse eraldi

5 Tellisjääde m³ (t)

3 5

Toimetada vastavatesse jäätmekäitluskohtadesse

Mitteohtlik jääde

Märkus: Tabelis esitatud ehitusjäätmete mahud tuleb lammutustööde käigus täpsustada. Lammutatavate konstruktsioonide jäätmete mahud on antud tihedas olekus. Purustatud jäätmete maht suureneb 1,5-2 korda. Asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid peavad olema eraldatud teistest ehitusjäätmetest ja üle antud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 1.4.5 HUTUSTEHNIKA JA KESKONNAKAITSE Tööettevõtjad peavad omama majandustegevuse registris üldehitusliku ehitamise ja kaugküttesüsteemi ehitamise majandustegevusteadet – ehituseadustiktiku § 25 lõige 1 punkt 1, MTM 06.08.2015 määruse nr 108 . Nõuded ehituses § 34 lg. 1 (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses 08.12.1999 nr.377) kohaselt ehitise või rajatise lammutamisel tuleb võtta tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud ning lammutustöö teostada pädeva isiku juhtimisel vajalikud ettevaatusabinõud ning lammutustöö teostada pädeva isiku juhtimisel Ohutuse tagamiseks ja terviseriskide ennetamiseks peab ehitusettevõtja järgima «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse« §-s 121 sätestatud töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ennetuspõhimõtteid ning arvestama ehitustöö ettevalmistamisel ehitusprojektis esitatud ohutusalase informatsiooniga, tehes vajaduse korral ettepanekuid nimetatud info muutmiseks või täiendamiseks.

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

8/24

Ehitusettevõtja arvestab ehitustööde etappide planeerimisel ja ehitustööde tähtaegade määramisel ehitusprojektis esitatud abinõusid, mida on vajalik rakendada ehitustööde igas etapis töötajate töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Lammutustööd teostada kooskõlastatult ehitise valdajaga ja vastavalt kehtivatele ohutustehnika nõuetele (EV Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, vt RT I 2004, 89, 612). Ehituskonstruktsiooni lammutamist peab juhtima vastava väljaõppe läbinud kogemustega töödejuhataja. Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuete suhtes. Ohutuse eest ehitusplatsil vastutab täielikult Töövõtja Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmistele nõuetele:

1. ohtlikud tsoonid piirata signaalpiirdega ja kaitsevahenditega, piirates inimeste sattumist langetatavate konstruktsioonide lähedusse, ohtliku tsooni piirid tähistada hästinähtavate märkidega, näit. OHUTSOON;

2. pimedal ajal ohtlikud- ja töötsoonid valgustada, piire valgustada signaalvalgustusega; 3. lammutustööline peab kandma normidega ettenähtud tööriietuse, kasutama isikukaitsevahendeid

ja tegema tööd, mille ohutuid töövõtteid ta tunneb, pädeva isiku juuresolekul ja tema korralduste järgi.

4. ehitiste likvideerimise töödele tohib lubada isikuid, kel on vastav kvalifikatsioon ning kelle tervis võimaldab eeldada, et nad on võimelised täitma tööülesandeid ohustamata ennast ja teisi isikuid. Tööde teostajatel peab olema kutsetunnistus või tegevusluba.

5. tööle lubatakse ainult neid isikuid, kes on tutvunud üldiste ja konkreetsesse töösse puutuvate ohutuseeskirjadega ja tunnevad töövõtteid.

6. lammutusobjektil peavad olema esmaabivahendid, vahendid abi kutsumiseks, samuti isikud, kes oskavad anda esmaabi.

7. erinevad tööoperatsioonid tuleb ajastada ja järjestada selliselt, et nende koosmõju oleks ohutu.

8. lammutustöödel kasutatavad mehhanismid ja masinad peavad olema tehniliselt korras ning sobivad projektijärgsete lammutustööde teostamiseks , ühtlasi paigaldatud kohtkindlalt, et läheduses töötavad isikud ei oleks ohustatud.

9. kasutatavad tellingud, redelid ja muud abivahendid peavad olema kontrollitud, kandvad ja püsivad.

10. demonteeritava materjali tõstetööde ja maa-alal ladustamise käigus peab olema tagatud tõsteseadmete ning abivahendite tehniline korrasolek, samuti nende tehniste parameetrite vastavus tööde läbiviimiseks.

11. transpordivahendid peavad olema valitud selliselt, et oleks tagatud vajalik kandevõime ning stabiilsus.

12. tööõnnetuste korral peab töövõtja tagama kohese esmaabi vastavalt töökaitse seadusele. 13. töökaitse tagamise eest lammutustööde maa-alal vastutab Töövõtja 14. ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral 15. esmased tulekustutusvahendid tuleb ehitusplatsil paigutada nähtavale ja takistustest vabale

pinnale, ruumides võimalikult väljapääsu lähedale või vahetult töökoha juurde, kus tulekahju oht on kõige tõenäolisem.

Hoonete lammutamine peab toimuma pädeva isiku juhtimisel. Inimeste lähenemine lammutatavate hoonete (konstruktsioonide) piirkonda lubada ainult peale veendumist nende püsivuse ja ohutuse kohta. Järjekordse ehitise osa lammutamisel peab olema kindlustatud veel lammutamata ehitise osa püsivus. Peale konstruktsiooni langetamist rangelt jälgida püsivust üksikute elementide läbilõikamisel, eemaldamisel, ladustamisel ning laadimisel veokile. Olemasoleva konstruktsiooni koormamine lubatud ainult insenerarvutuste põhjendamisega. Tööd teostada olemasolevate kommunikatsioonide lähedal ainult käsitsi võrkude valdaja juuresolekul, veendunud, et elektrikaablid on välja lülitatud.

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

9/24

Ehitusplatsil peavad tuletõrjevahendid olema nähtaval kohal, peab olema tagatud juurdepääs tuletõrjemasinatel. Käesolev projekt ei näe ette puude raiet. Ehitustööde teostamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata puu juurte ja tüve kaitsmisele. Tehnovõrkude planeerimisel tuleb samuti lähtuda kõrghaljastuse säilitamise printsiibist. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda kas (latt- või plast-)tara või mitmekordse märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste haljastustööde valmimiseni Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Peale lammutustööde lõpetamist platsid tasandatakse. 1.5 Hoone akustika Projekteerimisel on arvestatud järgnevate dokumentidega: Keskkonnaministri määrus nr 71, 16.12.2016. ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; Sotsiaalministri määrus nr 42, 08. 02.2017. ”Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”; Keskkonnaamet 20.11.2018 ”Keskkonnamüra. Käesolevas töös esitatakse Keskkonnamüra ja tehnoseadmetest tekkiva mürataseme käsitlus. Normaal olukorras projekteeritud tehnoseadmedmete (ventilatsiooni seadmed ja kütte välisseade) vibratsiooni ja müratase jääb lubatud piirväärtuste raamidesse. Keskkonnamüra: liiklusest põhjustatud müra normtase elamuustes on päeval LpA,eq,T=45dB ja öösel LpA,eq,T=35dB. Puudub vajadus täiendavalt mürauuringute tegemiseks ja teema käsitlemiseks. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr. 71 lisa 1 kohaselt rakendatakse tehnoseadmete müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Ala kuulub II müra kategooriasse, kus kehtib päeval sihtväärtus 50 dB ja öösel 40 dB. Liiklusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja öösel 50 dB, liiklusmüra piirväärtus päeval 60-65 dB ja öösel 55-60 dB. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, projekti koostamisel oli arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Omanik (Transpordiamet) on omaniku ja projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

10/24

2. VUNDAMENDID JA VÄLISTARINDID 2.1 Vundament Taldmikud

Aiamaja on ettenähtud rajada monoliitsest raudbetoonist 20 cm paksune vundamenditaldmik Taldmikud on ettenähtud rajada peenliiva kihile, kiht 3. Juhul kui eemaldatakse liialt palju pinnast või tuleb taha muudel põhjustel Tagasitäidet, siis tuleb teha tihendamine vastavalt nõuetele RYL 7 ptk.

Lint, post ja talavundamendid

Vundamenditaldmike peale on ettenähtud rajada vastavalt konstruktsioonijoonistele keramsiitbetoonist lintvundamendid. Juhul, kui vundamendi rajamissügavus on väiksem kui pinnase külmumispiir, siis soojaisoleeritakse vundamendid väljastpoolt vahtpolüstüroolplaatidega Styrox-R. Plaadid paigaldatakse kaldega 5% väljapoole, planeeritavast maapinnast 30 cm sügavusele, 1 m laiuse ribana. Vahtpolüstüroolplaatidest soojusisolatsioon kaetakse pealtpoolt polüetüleen kilega, vuugid keevitatakse.

2.3 Pinnasele toetuvad põrandad aiamajas. P-1

• Lihtparket 19mm (liimitud vineeri külge ja naelutatud) • Kordne vineer 15mm 400x400 (kinnit.betoonalusele lööktüüblidega) • Raudbetoon plaat, betoon B-25 h = 80..100mm, armeeritud terasvõrguga 5

B2/150x150. • Styrox 150mm • Tihendatyd liivapinnas 200mm

P-2

• Keraamiline plaat • plaatimissegu • Hydroisolatsioon (niisketes ruumides) • Raudbetoon plaat, betoon B-25 h = 80..100mm, armeeritud terasvõrguga 5

B2/150x150. • Styrox 150mm • Tihendatyd liivapinnas 200mm

Põranda kütte korral on ettenähtud enne valamist küttetorustiku monteerimine. Täiteliiv tuleb tihendada RYL 2010 7 ptk kohaselt.. Täidet ei tohi teha paksemate kihtidena kui 20 cm kaupa. Tihendamisel kasutada niisutamist ja vibroplaati, vibreerida vähemalt 4 korda igas kihis. Aiamaja terrass – betoonplaat ilma vundamentida.

2.4 Abihoonele on ette nähtud rajada monoliitsest raudbetoonist plaatvundament.

Pinnasele toetuvad põrandad

P-3 • Klinkerplaat • Plaatimissegu

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

11/24

• Hydroisolatsioon (niisketes ruumides) • Raudbetoon plaat, betoon B-25 h = 80..100mm, armeeritud terasvõrguga 5

B2/150x150. • Styrox 3x100mm • Tihendatyd liivapinnas 200mm

3. KANDE-JA KATUSEKONSTRUKTSIOONID

3.0 Koormused

Ehitise projekteerimisel ja konstruktsioonide arvutamisel on aluseks võetud järgmised koormuste väärtused: Kasuskoormused: qk=2,0 kN/mІ; Qk=3,0 kN Qk-mõjupinnaks võetakse ruut küljepikkusega 50mm -Lumekoormuse normsuurus sk=1,5 kN/mІ -Tuule tippkiirusrõhk antud maastikutüübil, tüüp III qp=0,6kN/m2 Alaliskoormused -Väärtused vastavalt konstruktsioonide kogukaalule.

3.1 Kandvad seinad Aiamaja on projekteeritud kandvate keramsiitplokist välis- ja siseseintega. Seinte konstruktsioonid on täpsemalt esitatud piirdekonstruktsioonide tüüplõigetel. Seinte ladumisel juhinduda Fibo plokkidest müüritise ladumise juhendist. Fibo plokkidest sein armeerida iga kolme rea tagant Fibo vuugisarrusega. Väline sein laduda täisvuugiga, sisemised püstvuugid võivad jääda Fibo juhiste kohaselt seguga täitmata. Seina välisvooderdis ankurdada kandeseina külge roostevabast terasest ankrutega. Ankrud d=4mm, samm vertikaalsuunas 600 mm, horisontaalsuunas 500 mm. Aiamaja kandvad seinad

SS-1 • siseviimistlus • silumiskrohv • fibo plokk 250 mm • silumiskrohv • siseviimistlus

VS-1

• siseviimistlus • silumiskrohv • fibo plokk 200 mm • EPS Silver 200mm • raabitsvõrk ning krohv (serporoc)

Abihoones kandvad seinad ei ole. Abihoones on kandev puitkonstruktsioon.

3.2 Plaadid ja talad

Aiamaja vahelaed

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

12/24

VL-1

• liktparket 19mm (liimitud vineeri külge ja naelutatud) • kordne vineer 15mm 400x400 (kinit.betoonalusele lööktüüblidega) • armeeritud betoon 70mm • vahtpolystyrool 46mm • r/b paeel 200mm • siseviimistlus

VL-2

• keraamiline plaat 7mm • paigaldussegu • hydroisolatsioon • armeeritud betoon 70mm • vahtpolystyrool 46mm • r/b paeel 200mm • siseviimistlus

VL-3

• siseviimistlus • servilaudis 25mm • pruus 50x100 S 600mm • kivivill 100mm • laetala 50x200 s 600mm • tuuletõkkeplaat 13mm • kivivill 2x100mm • kile • kipsplaat • siseviimistlus

Abihoones vahelaed ei ole.

3.3 Välisseinad

Aiamaja välisseinad

VS-1 • siseviimistlus • silumiskrohv • fibo plokk 200 mm • EPS Silver 200mm • raabitsvõrk ning krohv (serporoc)

Abihoone välisseinad

VS-2 • parocpaneel 150mm

3.4 Katusekonstruktsioonid

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

13/24

Aiamaja ja abihoone katusekatte on ette nähtud plekkkatus. Katuse sarikatena kasutatatakse suurmate avade kohal Kertopuud nt.51x 250 mm,samm 600 mm Sarikatele naelutatakse roov 20x100 s=350 mm. Katused on tuulutatavad,tuulutusvahe min.100 mm.

Aiamaja katus KAT-1

• Profiilplekk PVC kattega • Roov 30x100 S=350mm • Liist 20x50mm • Õhkvahe 20-30 mm • Aluskate (õhku läbilaskev kile) • Õhkvahe 100-90 mm • Pruus 50 x 100 s=600mm • Sarikas 50x200 S=600mm • Tuuletõkkeplaat 13mm • Kivivill 2 x 100mm • Kile • Hor.pruus 50x50 s=600mm • Kivivill 50mm • Kybarprofiil 25mm s=300mm • kipsplaat 13mm

KAT-2

• Profiilplekk PVC kattega • Roov 30x100 S=350mm • Liist 20x50mm • Õhkvahe 20-30 mm • Aluskate (õhku läbilaskev kile) • Õhkvahe 100-90 mm • Pruus 50 x 100 s=600mm • Sarikas 50x200 S=600mm

Abihoone katus KAT-2

• Profiilplekk PVC kattega • Roov 30x100 S=350mm • Liist 20x50mm • Õhkvahe 20-30 mm • Aluskate (õhku läbilaskev kile) • Õhkvahe 100-90mm • Pruss 50x100 S 600mm • Sarikas 50x200 S=600mm • Tuuletõkkeplaat 13mm • Kivivill 2 x 100mm • Kile • Kipsplaat 13mm

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

14/24

4 TÄIENDAVAD EHITISE OSAD 4.1 Aknad

Aiamaja ja abihoone aknad on projekteeritud 3 kordsete klaaspakettidega, milledest üks klaas on selektiivklaas, plastaknad. Igas eluruumis peab olema vähemalt üks avanev aken. Variandina on võimalik lahendus, kus akna üks osa on vertikaalne tuulutus klapp-rest (vt. projekti joonised) Aknad ja klaaspaketid peavad olema valmistatud vastavalt RYL 2010 nõuetele.

4.2 Uksed

Aiamaja ja abihoone välisuksed on ettenähtud sisemise metall-lehega tugevdatud Haapsalu Uksetehase välisuksetüüp Diplomaat või selle analoog, hinged Fiskars 110SS, lävepakk ja tihend) värvitud, komplekteeritud lukuga "Abloy" käepide "PRIMO" Siseusteks on ettenähtud puituksed vastavalt uste tabelile (nt. Haapsalu Uksetehas).

4.3 Üksikelamu ja abihoone mittekandvad vaheseinad

SS-2 • siseviimistlus • silumiskrohv • Fibo plokk 100mm • silumiskrohv • siseviimistlus

SS-3

• siseviimistlus • gyproc 13mm • puirkarkass 100x50 S=600mm • Kivivilltäidis 100mm • gyproc 13mm • siseviimistlus

4.4 Aiamaja ja abihoone piirded, käsipuud

Elamute ja abihoone katuste teenindamiseks on ettenähtud terasredel TIKA koos kinnituskronsteinidega (RTX34-34034). Lume allalibisemise takistamiseks on ettenähtud piirded.

4.5 Kanalid, kaminad ja lõõrid

Põlevmaterjalidest ehitisosad tuleb paigutada vähemalt 100 mm kaugusele korstna välispinnast. Põlevast ehitisosast, nagu vahe- ja katuslagedest läbiminekul tuleb lisakaitsena paigaldada 250 mm paksune kiht mittepõlevast soojapidavat materjali (näit. Kivivill PV-100VM võrkmatt). Põlevmaterjalist tarindiosa nagu vaheseina ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse samuti 250 mm paksune kiht mittepõlevat materjali (näit. kivivill). Põlevmaterjalist ehitisosad võivad ulatuda vastu vähemalt 230 mm paksuse seinaga müüritud suitsulõõri. Ukseta küttekollete (kaminad) ohutuskuja küttekolde ees paiknevate põlevmaterjalidest ehitusosadeni on 1500 mm. Kauguse mõõtmine vastavalt EPN10.5 joon 5. Need ohutuskujad ei kehti küttekollete ees oleva põlevast materjalist põranda kohta.

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

15/24

Küttekollete ette põrandale paigaldatakse kas tihedalt põranda ja küttekoldega liitev metall- leht või põlevmaterjalist põrandakate asendatakse mittepõlevaga. Uksega küttekolde ees on kaitstava ala ulatus min 100 mm luugi kummalegi poole ning vähemalt 150 mm kolde ava külgedele ja 750 mm selle ette kolde

5 PINNAKATTED JA VIIMISTLUS 5.1 Katuse kate

Aiamaja ja abihoone katusekate- plekkatus, toon-tumehall. 5.2 Siseseinte pinnakatted

Katta vesiemulsioonvärviga. 5.3 Lagede pinnakatted

Katta vesiemulsioonvärviga. 5.4 Välisseinte viimistlus

Aiamaja välisseinad krohvitakse ja värvitakse valge ja hall-roheline värviga. Abihoone välisseinad- parocpaneelid, hall-roheline värviga.

5.5 Põrandate viimistlus vt. viimistluse tabel

6 MÖÖBEL, SISSESEADE, SEADMED 6.1 Mööbel

Tellija hange

7 SANTEHNILINE OSA 7.1 Veevarustus

Aiamaja ja abihoone külmaveevarustus - planeeritav puurkaev. Hoonesisene santehniline lahendus vt. eraldi eriosade projektist. Aiamaja arvutuslikud veekulud : sekundiline vooluhulk – 0,55 l/s max tunnine vooluhulk – 0,5 m3/h max ööpäevane vooluhulk – 0,8 m3/ööp 7.2 Olmekanalisatsioon Aiamaja ja abihoone kanalisatsioon on lahendatud reovee kogumismahuti 10m3 kaudu. Heitvesi kogutakse 10 m3 sertifitseeritud kogumismahutis (mitte septikavas). Arvutuslikud vooluhulgad : Arvutuslik olmeveekanalisatsiooni vooluhulk - 1,8 l/s Max tunnine vooluhulk - 0,4 m3/h Max ööpäevane vooluhulk - 0,6 m3/ööp Aiamaja ja abihoone kanalisatsiooni süsteemile on ette nähtud tuulutustoru, mis viiakse 0,5m üle katuse pinna. 7.3 Sademeveekanalisatsioon Aiamaja ja abihoone sademeveed hajutatakse haljasalale kinnistu piires.

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

16/24

8 KÜTE JA VENTILATSIOON 8.1 VENTILATSIOON Aiamajas ja abihoones on loomulik ventilatsioon, õhu juurdevool uksepilude kaudu, väljatõmme restide kaudu. Köögis on ette nähtud paigaldada pliidi kubu.Köögi saare kohale tuleb Tellija valikul ventilaatoriga äratõmbepaneel. Kui toiduvalmistamise ajal lülitatakse tööle pliidi kohal olev äratõmbepaneel on soovitav võimalusel avada ka aken. Lahendus vt. eraldi eriosade projektis. 8.2 KÜTE

Normdokumendid

EVS 932 :2017 „Ehitusprojekt“ 2831:2003 Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod EVS-EN ISO 6946:2008 Hoonete komponendid ja hoonekonstruktsioonid. Soojustakistus ja

soojajuhtivus. Arvutusmeetod EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,

lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast EVS 812-1 Ehitise tuleohutus. Osa 1: Sõnavara EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude,

tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus EVS 860-1:2010 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine.Osa 1: Torustikud, mahutid ja

seadmed.

Ehitusseadustik

Soojusallika liik

Aiamaja soojusenergia allikaks on valitud 16 kW õhk-vesi soojuspump, nt. Panasonic All-in-one KIT-AXC9HE8 Soojavee valmistamine toimub integreetitud mahtnoileriga. Abihoones soojusenergia allikaks on valitud elektrikütte.

Süsteemide kirjeldused

Aiamajas on projekteeritud põrandaküttesüsteem. Soojuskandjaks on vesi parameetritega 35/30°C, mis valmistatakse segamissõlmest mis paigaldatakse tehnilises ruumis. Süsteem on kahetoruline, jaotuskollektoriga. Süsteemi kvalitatiivne reguleerimine toimub ruumi siseõhu temperatuuri järgi ruumitermostaatide abil koos põrandatemperatuuri anduritega. Põrandatemperatuuri andur paigaldatakse tellija soovil. Põrandakütte torustik monteeritakse pePEX polüetüleenist torudest ∅20×2,0 mm. Torude paigaldussamm on 225; 200 ja 150 mm. Põranda paisumisvuukides ja seintest läbiminekul torud paigaldatakse plastikhülssi. Magistraaltorustik segamissõlmest kuni jaotuskollektorini monteeritakse näit. plasttorudest. Süsteemi tühjenduse ja läbipesemise ventiilid paiknevad tehnilises ruumis. Seinu ja vahelagesid läbivad küttetorud paigaldada hülssidesse. Tuletõkke piiretest läbiminekud tihendada

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

17/24

tuldtõkestava materjaliga, mis ei nõrgesta piirete tulepüsivust. Ruumides kus on projekteeritud põrandaküttesüsteem tuleb ette näha paisumisvuugid. Niisketes ruumides lisaks on elektripõrandaküte. 9 ELEKTRIPAIGALDIS Elektripaigaldise iseloomustus

9.1 Normdokumendid Standard EVS 811:2012 – Hoone ehitusprojekt, Standard EVS-IEC 60364-4… – Ehitiste elektripaigaldised. Kaitseviisid, Standard EVS-IEC 60364-5… – Ehitiste elektripaigaldised. Elektriseadmete valik ja paigaldamine, EVS-IEC 61140:2003 Kaitse elektrilöögi eest, Määrus: Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord, Majandus- ja taristuminister 02.06.2015 määrus nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, Ehitusseadustik (11.02.2015), Majandus- ja taristuminister nr.: 97, 17.07.2015. a. „Nõuded ehitusprojektile“.

Elektripaigaldise tehnilised andmed

Korruselisus- 2 Kasutusviis: I (Aiamaja) Elektripaigaldise liik 3. Juhistikusüsteem TN-C (sisend) TN-S (jaotus) Toitepinge 3x230/400V; 50 Hz

Installeeritav võimsus: - kW Tarbitav võimsus: max 16 kW Tarbitav vool max 25 A Peakaitse liitumiskilbis: 3x25 A 9.2 Elektrivarustus Aiamaja ja abihoone varustamiseks elektrienergiaga on paigaldab kinnistul liitumiskilbi

mõõtesüsteemi ja peakaitsmega 3x25A. Liitumiskilbist hoone peakilbini paigaldab tarbija kaabli AXPK 4x16. Kaabel paigaldatakse PVC torus D110, 1,0m sügavusele liivaalusele ning kaetakse pealt plast kaablikattega ja liivakihiga. Liin tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi OÜ liitumispunktis.

Elektriseadmed enne arvestit kuuluvad plommimisele. Tarbijal on keelatud omavoliline plommide eemaldamine. Pingestamine on lubatav pärast elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise esitamist Eesti

Energia Jaotusvõrk OÜ-le. Aiamaja peakeskus Projekteeritakse maja peakeskus PJK. Keskus paigaldatakse pinnapealsena tehnilises

ruumis. Keskus tuleb PJK valmistada kaitseastmega IP44 ja paigaldada nii, et oleks tagatud kilbi ohutuks teenindamiseks vajalik ruum (min. 0,8 m). Peakeskus projekteeritakse ühesektsioonilisena. Keskuses paiknevad pealüliti, II tüüpi liigpinge piirikud ning väljuvate

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

18/24

fiidrite kaitseaparatuur, rikkevoolu kaitsmed rakendusvooluga alla 30mA. Peakilbis näha ette väljuvate fiidrite reserv 20 %.

9.3 Madalpinge jaotussüsteemid Projekteeritakse aiamaja peakilp PJK. Kilb paigaldatakse pinnapealsena tehnilise ruumi. Kilp tuleb PJK valmistada kaitseastmega IP44 ja paigaldada nii, et oleks tagatud kilbi ohutuks teenindamiseks vajalik ruum (min. 0,8 m). Peakilp projekteeritakse ühesektsioonilisena. Kilbis paiknevad kilbi pealüliti, 1+2 tüüpi (B+C-klassi) liigpinge piirikud ning väljuvate fiidrite kaitseaparatuur, rikkevoolu kaitsmed rakendusvooluga alla 30mA. Peakilbis näha ette väljuvate fiidrite reserv 20 %.

9.4 Toiteliinid, installatsioon Valgustuse, jõuseadmete ja pistikupesade võrgu toiteliinidena kasutatakse plastisolatsiooniga kaableid. Kasutatakse vasksoontega kaableid (siseruumides põhiliselt PPJ, välistingimustes MCMK), toitekaabel AXPK 4G16. Majas juhtmestik teostatakse vaskkaabliga PPJ süvistatult seina konstruktsioonides. Enne ehitustööde algust on töövõtjal vajalik määratleda kaabelliinide täpne teostamisviis ja kulgemiste asukohad. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele kohtadele, kus kaabelliinid ristuvad või kulgevad paralleelselt teiste eriosade kommunikatsioonidega.

Kaablite paigaldamisel juhinduda järgnevast:

- Juhtmestik paigaldada ruumide arhitektuursete joontega paralleelselt; harukarbid, lülitid, valgustid paigaldada ühele joonele; kinnituspunktid võrdsete vahedega.

- Juhtmete ja kaablite kaugused torustikest paralleelkulgemisel vähemalt 100 mm (gaasitorustikest 400 mm), ristumisel vähemalt 50 mm (gaasitorustikest 400 mm).

- Lülititest viiakse läbi valgustite faasijuhe. - Juhtmete ja kaablite sisseviigud valgustitesse ja seadmetesse niisketes ruumides ja väljas

teostatakse tihendatult. Niisketes ruumides ja väljas kasutatavad lülitid ja pistikupesad paigaldatakse juhtmeavaga allapoole.

Enne jaotuskeskuste tellimist ja seadmete elektritoitekaablite montaazi algust on vajalik töövõtjal hangitavate seadmete loeteludest ja skeemidelt kontrollida seadmete lõplikud elektrilised võimsused, ühendused, juhtimised, paigaldused jms. ja vajadusel viia projektdokumentatsiooni sisse muudatused, mille alusel teostada ka tööd. Paigaldamisel kasutatakse TN-S süsteemi. Hoonevälise installatsiooni korral (näit. hoone katusel ja fassaadil, jne.) peab paigaldatav juhistik olema UV-kiirguse ja ilmastikukindel. Installatsioon teostada varjatult ripplae taga ja vaheseintes, põrandas-torudes.

9.5 Pistikupesad Üldjuhul pistikupesade liinid varustatakse rikkevoolukaitselülititegega (mille nimivool ei ole üle 20 A). Kõik pistikupesad peavad olema varustatud maanduskontaktiga.

9.6 Valgustussüsteemid Valgustite tüübid ja võimsused valib Tellija. Valgustite tüüpide valimiseks tuleb lähtuda joonistel toodud valgustite tehnilistest näitajatest. Valgustite IP (kaitseaste) peab vastama projektis toodule või olema suurem.

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

19/24

Pesuruumide valgustid valida min kaitseastmega IP44, välisvalgustitena kasutada valgusteid kaitseastmega vähemalt IP23 (soovitavalt IP44). Valgustuslülitid paigaldada 1,0 m kõrgusele põrandast.

9.7 Maanduspaigaldis ja piksekaitse Elektriseadmete kasutamisel tekkida võiva elektriohu vältimiseks tuleb elektriseadmete normaalselt pingevabad metallkonstruktsioonid maandada, kui seadme valmistaja ei ole ette näinud teisiti (näiteks kahekordse isolatsiooniga seadmed), juhtmestiku eraldi soone (kolla- roheline) abil. Täiendava kaitseabinõuna kasutada rikkevoolu kaitsmeid rakendusvooluga alla 30 mA. Majas teostada metallkonstruktsioonide ja –torustike potentsiaalide ühtlustamine ja maandamine. Peamaanduslatile ühendatakse kõik sisenevad - väljuvad metalltorustikud, telefonikarp, antenniseade, samuti elamu põhilised metallkonstruktsioonid. jne. Maja peakilpi PJK paigaldada peamaanduslatt. Hoonele ehitada maandusseade, milline ühendada peamaanduslatiga. Maanduspaigadiselt tuua vaskjuhe Cu25mm2 ja ühendada peajaotuskeskuse PE-latile. Liigpingekartlike elektrooniliste seadmete kaitseks peakilpi projekteeritakse I+II ( B+C)-klassi liigpingepiirikud. Piksekaitse rajamist ei ole nõutud.

10 Energiatõhususe miinimumnõuded Hoone projekt vastab Majandus- ja taristuministri 11.12.2018 määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”, 05.06.2015 määrusega nr 58 "Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika. "Ehitatavate hoonete energiatõhususarv ei tohi ületada: väikeelamutes köetava pinnaga < 120 m² 165 kWh aastas väikeelamutes köetava pinnaga 120–220 m² ja ridaelamutes 140 kWh aastas väikeelamutes köetava pinnaga > 220 m² 120 kWh aastas Oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarv ei tohi ületada C-klassi piiri. " Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia ja energiakandjate kaalumistegurite korrutised. Suvise ruumitemperatuuri loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa elamutes rohkem kui 150 kraadtunni võrra ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Ruumide ülekuumenemise vältimiseks tuleb eelistada ehituslikke lahendusi ( -päikesekaitse, klaaspindade vastav suurus ja suund, tarindite massiivsus) ja ruumide tuulutamist. Väikemajad on temperatuurikontrollist vabastatud järgmiste tingimuste samaaegsel täitmisel: - lääne- ja lõunapoolsete välisseinte üle ühe ruutmeetri suurustel aknapindadel kasutatakse päikesekaitseklaase; - elu ja magamistubade lääne-ja lõunapoolsete akende klaasiosa pind on maksimaalselt 30% ruumi lääne- ja lõunapoolsete välisseinte pinnast; - elu ja magamistubades on avatavate akende pind vähemalt 5% nende ruumide põrandapinnast. Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud. Ruumide soojuslikku mugavuse tagamiseks ei piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta. Väikemajade soojustuse valikul võib aluseks võtta järgmised lähteandmed: välisseinte soojajuhtivus 0,12–0,22 W(m2K), katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,1–0,15 W(m2K), akende ja uste soojajuhtivus 0,6–1,1W(m2K). Tehnosüsteemid tuleb paigaldada nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas.

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

20/24

Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus. Hoonetes paigaldatakse üldjuhul üks soojusallikas. Projekteeritud piirdekonstruktsioonide U väärtused: Välisseinad 0,16 W/(m²·K) Põrand pinnasel 0,19 W/(m²·K) Katus 0,07 W/(m²·K) Välisuksed 0,7 W/(m²·K) Aken (lõunasse) 0,90 W/(m²·K) Aken (läände) 0,90 W/(m²·K) Aken (itta) 0,90 W/(m²·K) Aken (põhja) 0,90 W/(m²·K)

11 TULEKAITSE ABINÕU

11.1 Hoone projekteerimisel on aluseks võetud projekteerimisnormid Siseministri määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27(ventilatsiooni tuletundlikkuse nõuded) EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid. EVS 812-3:2013/AC:2013/AC:2014 – Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid. EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ;

11.2 Hoone tuleohutusklass : TP-3 Kasutusotstarve –Aiamaja, elamu, abihoone Vahelaed – puit, kandeseinad –Fibo, Parocpaneel 11.3 Kandekonstruktsioonide tulepüsivus: R30 11.4 Aiamaja kasutusviis: I – 2.korruseline

11.5 Tuletõkkesektsioone aiamaja ei ole. Süttivustundlikkus ja tulelevikuklass: Seinad ja lagi D-s2, d2 Katusekatte klass B-roof(t2-t4). Tuulutuspilu klass D-s2, d2. Välisseinad klass D-s2, d2. Välisseina välispind D,d2 Soojustussüsteem D,d0 Tehniline ruumi seinad ja lagi B-s1,d0 Tehniline ruumi põrand Dfl-s1 Terrass Dfl-s1 Ventilatsioonisüsteem D-s2,d2 Köögi väljatõmbekanal tulepüsivus EI 15, tuletundlikkus A2-s1,d0

11.6 Inimeste arv: 5 11. 7 Suitsueemaldus: avatava akna ja ukse kaudu

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

21/24

11.8 Tuleohutusnõuete kohaselt asuvad naaberhooned üle 8m kaugusel projekteeritavast ehitisest. Asendiplaan ja situatsiooniskeem on lisatud. 11.9 Päästetehnika juurdepääs Niitvälja-Kulna kaudu teelt. Krundile rajatakse tuletõrjeveemahuti 10m3, Objektile rajatakse 10 m3 tuletõrjeveepaak. mis rajatakse tee äärde, veevõtukoht asub kuni 2,0 meetri kaugusel teest, ligipääsetav päästetehnikale. Veevõtukoht paikneb ehitisest 26,3 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus.

11.10 . Tulemüüre, tuletõkkekonstruktsioone ei ole. 11.11 Evakuatsiooni- ja väljapääsuteede avatava akna ja ukse kaudu. 11.12 Aiamaja pööningule pääs trepiga. Aiamaja ja abihoone katusele pääs katuseredeliga. Abihoones pööningu ei ole. 11.13 Küte Aiamaja primaar soojusenergia allikaks on õhk-vesi soojuspump ja kaminakütte. Majasse planeeritud 16 kW õhk-vesi soojuspumbad, nt. Panasonic All-in-one KIT- AXC9HE8. Abihoone primaar soojusenergia allikaks elekktrikütte. Läbiminekul vahelagedest ja seintest tuleb küttetorustik paigaldada hülssi. Kogu kütte transiittorustik tuleb isoleerida vastavalt standardi EVS 860 „Tehniliste paigaliste termiline isoleerimine” nõuetele. Lahtise tule kasutamine ja suitsetamine on tuleohtlikes paikades ning kergestisüttivate ainete läheduses keelatud. Kanalid, kaminad ja lõõrid

Põlevmaterjalidest ehitisosad tuleb paigutada vähemalt 250 mm kaugusele korstna välispinnast. Põlevast ehitisosast, nagu vahe- ja katuslagedest läbiminekul tuleb lisakaitsena paigaldada 250 mm paksune kiht mittepõlevast soojapidavat materjali (näit. Kivivill PV-100VM võrkmatt). Põlevmaterjalist tarindiosa nagu vaheseina ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse samuti 250 mm paksune kiht mittepõlevat materjali (näit. kivivill). Põlevmaterjalist ehitisosad võivad ulatuda vastu vähemalt 230 mm paksuse seinaga müüritud suitsulõõri. Ukseta küttekollete (kaminad) ohutuskuja küttekolde ees paiknevate põlevmaterjalidest ehitusosadeni on 1500 mm. Kauguse mõõtmine vastavalt EPN10.5 joon 5. Need ohutuskujad ei kehti küttekollete ees oleva põlevast materjalist põranda kohta. Küttekollete ette põrandale paigaldatakse kas tihedalt põranda ja küttekoldega liitev metall- leht või põlevmaterjalist põrandakate asendatakse mittepõlevaga. Uksega küttekolde ees on kaitstava ala ulatus min 100 mm luugi kummalegi poole ning vähemalt 150 mm kolde ava külgedele ja 750 mm selle ette kolde. Küttekolde ja korstna temperatuuriklassid T600. Kamin ja korsten tuleb paigaldada tootja juhiste järgi;

11.14 Aiamaja ja abihoone varustatakse autonoomse suitsuanduriga ja vingugaasianduri. Aiamaja tehnoruumis on ette nähtud tulekustuti 6 kg.

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

22/24

11.15 Veevarustus Krundile rajatakse tuletõrjeveemahuti 10m3. Vooluhulk 10l/s 3 tunni jooksel. Aiamaja ja abihoone varustatakse autonoomse suitsuanduriga ja vingugaasianduri.

12. Jäätmekäitlus

Ehitus- ja olmejäätmed veetakse ära litsenseeritud prügifirma poolt vastavalt lepingule. Prügikonteiner paikneb kinnistul autovärava juures. Pidi olema piisav arv jäätmekonteinereid, sealhulgas konteinerid jäätmete liigiti kogumiseks (paber/papp, biojäätmed). Olmejäätmeveoks tuleb sõlmida jäätmeveoleping piirkonnas korraldatud jäätmeveo õigust omava ettevõttega.

Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas, teedekivid, puidu ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel. Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada Keskkonnaametiga. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt kooskõlastada Keskkonnaametiga. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba või teatud juhul registreeritud Keskkonnaametis. Töötajaid teavitatakse eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele 0,6 m3 kuni 10 m3 mahutit paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale (PAKS § 10 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.) pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastava jäätmeloa omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Peale ehitustööde lõpetamist, ehitise kasutusloa taotlemisel vormistatakse jäätmeõiend esitada koos kasutuloa taotluse dokumentatsiooniga ehr-i kaudu Märjamaa vallavalitsusele. Selle jaoks kogutakse kokku kõik ehitustööde ajal jäätmete üleandmis-vastuvõtu aktid.

JÄÄTMEKÄITLUS – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis

Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline Ühik Tegevuse lühikirjeldus

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

23/24

kogus

15 01 Pakendid (nt. puitalused, kile, paberkartongpakend, jms)

2,0

t

Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt. Ragu-Sells AS

08 01 11*, 15 01 10*

Lahustite ja/või muu ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

0,02

t

Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale, nt. EcoPro AS

20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed)

1,5

t

Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohalik omavalitse poolt.

*- ohtlikud jäätmed

PINNAS – pinnasetööde mahtude bilanss

Pinnase liik Hinnanguline

kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus

Kasvupinnas (17 05 04)

30,0

t

Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt. Ragu-Sells AS

Tabelites esitatud ehitusjäätmete mahud võivad muutuda.

Irina Naimark

IN-Arhitektuuri Studio OÜ; Projekt töö nr. IN 2023-13 Aiamaja ja abihoonete ehituse eelprojekt Harjumaa, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Suure-Vainu

24/24

LISA

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lääne-Harju Vallavalitsus

[email protected]

Rae tn 38

76806, Harju maakond, Lääne-Harju

vald, Paldiski linn

Teie 13.08.2024 nr 432835

Meie 23.08.2024 nr 7.1-2/24/14071-2

Suure-Vainu kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Lääne-Harju valla Lehola

küla Suure-Vainu kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 432835, EHR taotlus nr 2411271/06222).

Kinnistu (katastritunnus 29501:010:0569) asub riigitee nr 18 Niitvälja-Kulna (edaspidi riigitee)

km 4,53-4,65 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse aiamaja (EHR kood 121424189), abihoone (EHR kood 121424190),

kasvuhoone (EHR kood 121424191), reovee kogumismahuti (EHR kood 221463599) ja tuletõrje

mahuti (EHR kood 221463603). Ehitusloa aluseks on „Aiamaja ja abihoone ja kasvuhoone ehituse

eelprojekt“ (IN-Arhitektuuri Studio OÜ, töö nr IN 2023-13).

Oleme kooskõlastanud suvemaja projekteerimistingimuste eelnõu märkustega kirjas 18.10.2023 nr

7.1-2/23/21045-2 ja andnud nõuded riigiteega ühendamiseks kirjaga 18.03.2021 nr 7.1-1/21/3037-3.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud täiendatakse

kõrvaltingimusega haldusaktile.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva riigitee nr 18 Niitvälja-Kulna olemasoleva

juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Juhime tähelepanu, et riigitee ristumiskohalt on riigiteega rööpne juurdepääsutee ehitatud riigiteele

mõnevõrra lähemale ja on minimaalse pöörderaadiusega (5 + 5 m). Peame sobilikuks viia

juurdepääsutee asukoht vastavusse kooskõlastatud projektlahendusega vähemalt ristmiku

läheduses (vt lisa 2), sest praegusel juhul on kagust lähenedes mahapööre riigiteelt (sisuliselt

tagasipööre) teistele liiklejatele halvasti tajutav: järgneva sõiduki juht võib hinnata mahapöörde

eeldatavat kiirust üle ja sellega võib kaasneda otsasõit teeolude suhtes oluliselt aeglasemalt pööret

sooritavale sõidukile.

2 (2)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 1715_EP_AR-3-01_v02_seletus

2. 1715_EP_AS-4-02_v02_asend

Rita Źereen

5120275, [email protected]