Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Teadusuuringute mõju suurendamine

ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse

toetamine (Astra+)“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Määrusega reguleeritakse teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse

kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse

toetamine (ASTRA+)“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Meede on ellu kutsutud saavutamaks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärke (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime

ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ ja (a)(iv) „Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Toomas Murulo ([email protected]), teadus-

ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Kiisler ([email protected]), peaekspert Mariann Saaliste ([email protected]), strateegilise planeerimise ja

kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected] ), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected] ), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected] ) ning

eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm ([email protected]).

1.1.Tegevuse taust

Eesti TA-süsteemi ülevaatest (Peer Review, 2019)1 selgub, et TA-asutuste teadmussiirde

üksustel on nende organisatsioonis loodud intellektuaalomand (IP) halvasti nähtav ning seda ei kommertsialiseerita piisavalt. Enamik TA-asutusi on jätnud teadlased ise otsustama, kuidas nad peaksid lähenema teadmussiirdele, selle asemel, et õpetada teadlasi ja rakendada proaktiivseid

protsesse leiutiste tavapäraseks avalikustamiseks ja ärilise potentsiaali kindlakstegemiseks. TA- asutuste teadmussiirde üksused saavad luua väärtust, kui neil on olemas kogemused turu

hindamisel, intellektuaalomandis, ettevõtetega koostöös jne, mis tugineks pädevale teadmussiirde personalile ja võimaldadks teadlastel vabalt keskenduda teadustööle.

Teaduskiirendi ökosüsteemi kaardistuseks tehtud uuringus „Teenused teadmuspõhiste iduettevõtete loomiseks ja arendamiseks ning teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi

arendamine Eestis“2 tuuakse välja ekspertide ja teiste riikide kogemus, et ettevõtluse ja ettevõtluskoostöö arendamiseks tuleb ülikoolides tugevdada teadmussiirdega tegelevaid üksusi (ingl.k.: technology transfer office). Teadustöö tulemuste kommertsialiseerimisega seotud

pädevused on eriti tähtsad komplekssetes valdkondades. Intervjueeritud ekspertide hinnangul

1 Final Report – Peer Review of the Estonian R&I System, EC, 2019: https://rio.jrc.ec.europa.eu/library/peer- review-estonian-research-and-innovation-system-final-report 2 AS SmartCap tellitud uuring 2023, uuringu teostas Tartu Ülikool: https://ut.ee/sites/default/files/2023- 07/Teaduskiirendi_%C3%B6kos%C3%BCsteemi_kaardistus.pdf

2

on see vajalik näiteks selleks, et ülikooli töötajad teaksid praegusega võrreldes paremini, kuidas rakendada teadustulemusi majanduse ja ühiskonna heaks, sh teadusettevõtluse (mh kuidas käib ettevõtte loomine, intellektuaalomandi kasutamine, investorite kaasamine jne) ja ettevõtetega

koostöö tegemise (milliseid koostööformaate millistel juhtudel kasutada, kuidas jagada intellektuaalomandiga seotud õigusi, kuidas tööd hinnastada jne) kontekstis ning kes saavad

seejuures teadlastele abiks olla (nt ekspertide kaasamisel, lepingute koostamisel). Rahvusvaheline kogemus näitab, et teadmussiirdeüksuste töö on tulemuslikum, kui ülikoolides tegeletakse aktiivselt ettevõtlikkuse kultuuri arendamisega. Üldistatult on sarnaselt teiste riikide

kogemusega ka Eestis vaja kasvatada teadmussiirdeüksuste võimekust, et paremini luua ja tugevdada ülikoolide sidemeid ettevõtetega, suurendada teadmisi intellektuaalomandi

rakendamises, teha protsesse kiiremaks ja sujuvamaks. Eesti ülikoolide teadmussiirde tegevused on seni olnud pigem isealgatuslikud ning lähtunud

vajadusest ning olemasolevatest teadmistest. Eestis on kuus avalik-õiguslikku ülikooli, nendest kahes – Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis on asutatud kokku 97% Eestis

registreeritud spin-off ettevõtetest. Ülikoolide fookus spin-off ettevõtete tekkimisele ja teaduse kommertsialiseerimisele laiemalt on väga erinev – kui Tartu Ülikool on selgelt defineerinud spin-off ettevõtteks saamise protsessi ning loonud tugisüsteemid, siis osades ülikoolides ei ole

spin-off’i kui teaduse kommertsialiseerimise võimalust defineeritudki. See tuleb paljuski nii ülikooli profiilist ja teadusvaldkondadest, kui ka ülikooli juhtkonna teadlikkusest

kommertsialiseerimise võimaluste kohta. Võib öelda, et Eesti ülikoolides loodud spin-off ettevõtted on pigem juhuslikud kui teadliku strateegilise töö vili, v.a. Tartu Ülikoolis, kus on aastate jooksul loodud läbimõeldud teaduse kommertsialiseerimise tugisüsteemid.

Kõigil Eesti avalik-õiguslikel ülikoolidel on üksused, mis tegelevad ülikoolivälise koostööga, sh.edendavad koostööd ettevõtetega. Nendest TÜ ja TTÜ innovatsiooni ja ettevõtluskeskused

tegelevad lisaks koostööle ettevõtetega ka spin-off ettevõtete nõustamisega. Teistes ülikoolides on spin-off ettevõtlus pigem juhuslik ning seetõttu ei ole neis ka väljakujunenud vastavat kompetentsi ja organiseeritud tegevusi. TLÜs tegeleb ülikooliväliste suhete arendamisega

Teadmussiirde ja projektide keskuse ettevõtluskoostöö- ja partnerlussuhete talitus EXU, EKA’s ja EMÜ’s teadus- ja arendusosakond ning EMTA’s ei ole otsest üksust, kes sellega tegeleks.

Ka teadmussiirdele pööratakse teistes ülikoolides vähem tähelepanu. Paljuski tuleneb see ülikoolide spetsialiseerumisest ning teadusvaldkondadest, kus kommertsialiseerimise potentsiaali (sh. ühiskonna väljakutsetele vastavaid erialasid) on vähem, aga ka madalast

teadlikkusest kommertsialiseerimise võimaluste kohta. TÜ ja TTÜ teadmussiirde üksused on osa ettevõtlusega üldisemalt tegelevast üksusest.

Uuringus „Teenused teadmuspõhiste iduettevõtete loomiseks ja arendamiseks ning teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi arendamine Eestis“ soovitati riigil seada teaduse kommertsialiseerimine ülikoolidele eesmärgiks, sh kommertsialiseerimise viisid jätta

ülikoolide otsustada (iga üksikjuhtum eraldi), kuna erinevatel valdkondadel ja juhtudel on mõistlik kasutada erinevaid kommertsialiseerimise võimalusi. Laiem eesmärk peaks olema

teaduse nii kiiresti ja efektiivselt kui võimalik ülikooli seinte vahelt välja toomine. Kiire mõju saavutamiseks teaduse kommertsialiseerimisel võiksid ülikoolid oma teadmussiirde üksusesse palgata erasektorist ärijuhtimise kogemusega spetsialisti, kelle ülesanne on aidata

teadlasel tema tehnoloogia, toode või leiutis turule viia. Vajalik kompetents on segu äriprotsessidest, turgudest ja võrgustike tundmisest. See oleks lühiajalises perspektiivis kiireim

viis aidata teadusel ülikooli seinte vahelt välja, kasvatada ülikoolis kommertsialiseerimise kompetentsi ning on pikaajalises perspektiivis ülikoolile kasulik, kuna vähendab ka riski, et tippteadlane lahkub ülikoolist.3

3 „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“, Technopolis, Startup Estonia, 2019: https://media.voog.com/0000/0037/5345/files/SpinOff_lopparaunne_avaldamiseks.pdf

3

Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava4 kohaselt tuleb aidata keskkonnal ületada kasvubarjääre, milleks on a) teadusest ärisse ehk teadlasest ettevõtjaks mõttelaadi muutus, sealhulgas uut tüüpi ärimudelite (IO-põhisus) kasutamisel ja

meeskonna ülesehitamisel; b) äriarendus kompetentside ja rahastuse puudumine, eriti iduettevõtte varases faasis ning c) intellektuaalomandi siirde ülemineku takistused teadus- ja

arendustegevusasutusest iduettevõttesse. TAIE arengukavas on välja toodud järgmised teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

valdkonnaga seotud probleemid: * EL tõukefondide toel loodud kõrge tasemega teadustaristu majandamine ei ole jätkusuutlik.

Teadustaristu kasutamine ettevõtluse ja avaliku sektori teenindamiseks on piiratud, napib akrediteeritud laboreid. Aastatel 2007-2022 on suunatud suur osa struktuurivahendeid teadustaristu kaasajastamiseks,

kuid tipptasemel teadustaristu ei leia erinevatel põhjustel kasutamist akadeemia väliste kasutajate hulgas. Põhjuseid on mitmeid, kuid teadusasutustest lähtuvad peamised põhjused on

seotud sellega, et info taristu olemasolu ja kasutamise võimaluste kohta ei ole potentsiaalsete huviliste hulgas levinud. Peamiselt kasutavad taristut teadusasutused ise ning ei ole huvitatud selle avamisest välistele kasutajatele, samas on asutustel probleeme sellega, et teadustaristu

ülalpidamiseks napib raha. Lisaks infopuudusele teadustaristu võimaluste kohta on Eestis piiratud hulgal ettevõtteid, kes mõistavad teadus- ja arendustegevuse tähtsust ettevõtte arengus

ning investeerivad teadus- ja arendustegevusse. * Eesti ühiskonna ees seisvate proovikivide lahendamisel kasutatakse liiga vähe teadustulemusi ja teadlasi. TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada majanduslike ja ühiskondlike

eesmärkide saavutamist, sh majandusstruktuuri muutmist. Struktuurivahenditest rahastatud tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse

toetamine“ raames erialaliitude poolt läbiviidud valdkonna ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kaardistused tõid olulise kitsaskohana välja, et ettevõtted ei tea, missugust teadust Eestis tehakse ning kuidas saab Eestis tehtav teadus- ja arendustegevuse neile kasulik

olla. Eesti teadlasi kaasatakse vähe, kuid siiski järjest enam, ühiskondlike väljakutsete lahendamisse. Positiivse näitena võib siinkohal tuua Covid -pandeemia aegse koostöö

teadlastega viiruse seirel ning lahenduste väljatöötamisel viiruse ohjamisel. * Teadustöö tulemused ei leia rakendust ettevõtluses. Eestis sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni.

Samuti on TAIE arengukavas toodud Eesti tugevused. Eestis on kõrge haridustase, paindlik tööturg, tugevad institutsioonid (sh ülikoolid, regionaalsed kompetentsikeskused), soodne

ettevõtluskeskkond ning arenenud digiühiskond. Erinevates rahvusvahelistes konkurentsivõime edetabelites asub Eesti üsna kõrgel kohal. Eesti teadus on kvaliteetne, mitmekesine ja rahvusvaheliselt heal tasemel. Eestis tegutsevad tugevad ja arenevad

teadusrühmad, teadusasutustes on tagatud nüüdisaegne töökeskkond, sh heal tasemel teadustaristu. Teadlased ja teadusasutused osalevad aktiivselt rahvusvahelistes

teadusvõrgustikes, sh Euroopa Teadusruumi algatustes ja ühistes teadustaristutes. Samas puudub teadlastel motivatsioon ja ka oskused teadustulemusi praktikasse viia. Puuduvad või ei ole veel korralikult käivitunud tugiüksused, mis aitaksid teadlastel teadustulemuste kasutajate

ja kasutamiseni jõuda.

TAIE arengukavas toodud 2. tegevussuund näeb ette teadusasutustele ja kõrgkoolidele võimaluste loomise teadmussiirde tegevuste laiendamiseks, teenuste arendamiseks ning teadmussiirde alaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks, teadushalduse teenuste arendamiseks,

teadustaristu kättesaadavuse parandamiseks, koostööks ettevõtetega.

4 https://www.mkm.ee/uudised/eesti-seab-sihi-suvatehnoloogia-iduettevotluse-arendamisele

4

2021. aastal valmis raport „Tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (ASTRA) tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Aruande kohaselt on perioodil 2014-2020 toetatud ASTRA meede olnud asjakohane, kuna on olnud

oluline kõrgharidust ja teadust toetav rahastus, mis sobib uute teadussuundade katsetamiseks, rahvusvahelistumiseks ja asutuste arenguhüppe toetamiseks. Kõige suurema mõjuga

tegevusteks peetakse investeeringuid infrastruktuuri ning tippteadlaste ja ekspertide palkamist. Meede on mõjutanud asutuste strateegilise planeerimise võimekuse kasvu, samuti asutusesisest koostööd. Samas on välja toodud, et ASTRA ei ole mõjutanud asutustevahelise koostöö teket

ega kasvu ning asutuste ootused ja rahastamisskeem soosivad pigem asutustevahelist konkurentsi.

Peamised sihtrühmad, keda meetme tegevused mõjutavad:

1. Teadus- ja arendusasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, teadlased, doktorandid/noored

teadlased, akadeemiline ja toetav personal;

2. Kaudselt ettevõtted, kes on huvitatud teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite

väljatöötamisest, kes juba tegelevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga,

kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisateadmisi, kellel on potentsiaali suurendada

oma äritegevusega seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mahtu.

1.2. Tegevuse eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on soodustada ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning

kõrgkoolide institutsionaalse teadmus- ja tehnoloogiasiirde võimekust ning teenuste kvaliteeti,

et paremini vastata ühiskonna ja ettevõtete nõudlusele ning aidata kaasa teadustulemuste

kiiremale kasutuselevõtule väljaspool akadeemilist sektorit. Institutsionaalse teadmus- ja

tehnoloogiasiirde võimekuse arendamisel on rõhk pandud teadlaste järelkasvule ja noorte

kaasamisele.

Kui lähtuda viimaste aastakümnete jooksul tehtud uuringutest innovatsiooni arendamise

teemal, siis näeme, et üheks olulisemaks uudsete toodete ja teenuste turule toomise käivitajaks

on teadmiste, oskuste ja tehnoloogiate liikumine inimeste ja organisatsioonide vahel, ehk

teadmus- ja tehnoloogiasiire. See aga eeldab valmisolekut kõikidelt osapooltelt ning siin on

Eestis palju arenguvõimalusi.

Toetuse andmise tulemusena võimestatakse asutuste teadmussiirde tugiüksusi, millega

kaasnevalt kasvab teadmusringlus ja suureneb teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete

arv. Suurenevad võimalused ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning rakenduskõrgkoolide

olemasolevale akadeemilisele- ning tugipersonalile oma teadmussiirdealaste teadmiste ja

oskuste täiendamiseks. See loob eeldused teadus- ja arendusalaste ning teadmussiirdega seotud

teenuste (sh teadushalduse ja tugiteenuste) kvaliteedi tõstmiseks, suutlikkust kujundada ja

juhtida ettevõtluskoostööd ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid järgides ja seda rakendada

oma asutuse teadmussiirde võimekuse laiendamisel.

Tegevuse eesmärk on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-

2027 poliitikaeesmärgiga nr 1. „Nutikam Eesti“, sh erieesmärgiga 2.1.1.1 „teadus- ja

innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine“ ning erieesmärgiga 2.1.1.4 „aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja

ettevõtluse oskuste arendamine“. Tegevus panustab otseselt rakenduskava poliitikaeesmärgi 1

erieesmärgi 2.1.1.1 all fondide sekkumise 2.1.1.1.1 alapunkti 2.1 „Teadus- ja arendusteenuste

ning institutsionaalse teadmussiirde võimekuse suurendamine teadus- ja arendusasutustes ning

5

kõrgkoolides“ ning erieesmärgi 2.1.1.4 all fondide sekkumise 2.1.1.4.1 alapunkti 2 „Teadus- ja

arendusasutuste ning kõrgkoolide innovatsioonivõimekuse, ettevõtluskoostöö ja nutika

spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks vajalikud pädevused“.

Struktuurifondidest rahastatavate tegevuste planeerimisel on arvestatud teiste riiklike

rahastusallikate eesmärke ja võimalusi ning koostoimet.

1.3. Seosed strateegiate jt arengukavadega, teiste sekkumiste ja tegevustega

Sekkumine panustab TAIE arengukava 2021–2035 üldeesmärki „Eesti teadus, arendustegevus,

innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse

tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele“, alaeesmärkidesse 1. „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja

innovaatilistele lahendustele“ ja 2. „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“

ning toetab kaudsemalt eesmärki 3. „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ja

teadmusmahuka ettevõtluse kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja

eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.“

TAIE arengukava kolmest suunast panustatakse ennekõike teadussüsteemi ja teadmussiirde

suundadesse. Sekkumise põhifookus, nagu ka TAIE arengukava fookus, on teadmussiirde

suunal, mis vähendab teaduse eraldatust majandusest ja ühiskonnast, võimendades teadus-

arendustegevuse ja innovatsiooni ühiskondlikku kasu (tõhusust) ja kutsudes esile vajalikke

muutusi, sh käivitades olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Teadmussiire

omakorda toetab mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse

hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate

strateegiliste uurimissuundade kujundamist.

Kõige tugevamad seosed võib välja tuua vähemalt kuue perioodi 2021-2027 tegevusega.

Tegevused teineteist ei dubleeri, kuna Astra+ tegevustel on rõhk avaliku sektori asutuste ning

ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide akadeemiliste töötajate teadmussiirde alasel

koolitamisel laiemalt ning toetatavate asutuste teadmussiirde erinevate vormide ja -teenuste

väljatöötamisel, sh teadustulemuste turule orienteerituse suurendamisel. Suurendatakse

teadusasutuste töötajate ettevõtlikkuse alaseid teadmisi ja oskusi, sealhulgas

intellektuaalomandialast teadlikkust, intellektuaalomandi tõhusat haldamist ning toetatakse

intellektuaalomandi pakkumist ja nõudlust siduvaid platvorme, et maksimeerida väärtuse

loomist kõikide kaasatud isikute jaoks. Nimetatud tegevused aitavad kaasa tihedamale

ettevõtluskoostööle ja ka teadmusmahukate spin-off ettevõtete loomiseks vajalike võimekuste

arendamisele. Tegevusega seatakse sihiks prioriteedi „teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning

kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ eesmärgi

„Hästitoimiv teadmussiirde süsteem“ saavutamine.

Tegevuse "Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" (edaspidi Sekmo) eesmärgiks on

sektoritevahelise koostöö soodustamine, tõstes Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA alast

võimekust ja mitmekesistades teadlaskarjääri läbi teadlaste ning teadmussiirdedoktorantide

töötamise eri sektorites. Sekmo kaudu toetatakse tippspetsialistide minekut ettevõtetesse

teadustööd tegema ning saama teadlasele vajalikke ettevõtluskogemusi. Teise tegevusena

toetatakse tippspetsialisti kaasamist ettevõtlusest, avalikust- või kolmandast sektorist avalik-

õiguslikku ülikooli, riigi rakenduskõrgkooli või riigi (ka avalik-õiguslikku) TA asutusse kas

6

õppetööd või praktikat läbi viima või panustama asutuse teadus- ja arendustegevusse,

innovatsiooni või tegelema teadmussiirdega, mis on seotud asutuse põhitegevustega. ASTRA+

abil saab asutus kaasata teadmussiirde kogemustega personali, kes annab edasi parimaid

teadmussiirde organiseerimise ja vastava süsteemi ülesehitamise alaseid teadmisi ja oskusi

asutuste töötajatele, et asutustesse tekiks kohapealne vastav võimekus.

Tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide elluviimine

akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks nutika

spetsialiseerumise valdkondades“ toetuse andmise eesmärgiks on TA süsteemi võimekuse

kasv ning ettevõtluse vajadusest lähtuvate teadussuundade arendus fookusvaldkondades, et

suurendada sidusust TA ning ühiskonna arengu ja majanduskasvu vahel. Nimetatud tegevuse

fookuses on TA-tegevuse võimekuse kasvatamine, millele ASTRA+ tegevus pakub

lisandväärtusena toetust teadusuuringutes loodud tulemuste mõju suurendamiseks, et need

ideed saaksid turuküpsemaks ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde

suutlikkus tõuseks. ASTRA+ tegevuses on fookuses uurimistulemuste viimine lähemale turule

ehk muuta need ideed ettevõtetele atraktiivseks (investeerimisküpsemaks) – seega puudub

kattuvus eelpool mainitud meetme TA-tegevuse võimekuse kasvatamiseks ASTRA+ toetuse

tegevusega.

Tegevuse Mobilitas+ fookus on: 1) ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine; 2) MSCA

järeldoktori individuaalgrandi projektide elluviimise toetamine; 3) Rahvusvahelistes teadus-,

arendus ja innovatsioonialgatustes osalemise toetamine; 4) Eesti Teadusagentuuri Brüsseli

esindus; 5) Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ (RiE). Puutumus: ASTRA+

raames TA-asutuste teadmussiirde pädevuste parandamine loob paremad eeldused mh

Mobilitas+’st rahastatud tegevuste 1-3 tulemuste jõudmiseks ja rakendamiseks ettevõtluses nii

Eestis kui rahvusvaheliselt. Teistes tegevustes puutumust ei ole.

Tegevus TeaMe 3.0. Nii TeaMe 3.0 kui ka ASTRA+’st rahastatakse teadustulemuste

tutvustamist laiemale avalikkusele. TeaMe 3.0 kommunikatsioonitegevused tutvustavad eri

kommunikatsiooniformaatide kaudu uusimaid teadmisi ja teadustulemusi; ASTRA+ raames

keskendutakse ADAPTER-i programmi kaudu ja institutsionaalselt teadusasutuste

uurimisteemade ja uurimistulemuste turundamisele fookusega võimekate teadustulemuste

kiirele rakendamisele ettevõtluses või ühiskonnas. Teistes tegevustes puutumust ei ole.

Tegevus RITA+. Fookus: 1) ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel

interdistsiplinaarsete rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades

ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks; 2) teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika analüüsimine ja seire ning teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine;

3) ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase

nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike teadus- ja arendustegevuse

pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike teadus- ja

arendustegevuse ja innovatsiooni alase pädevuse kasvatamine; 4) Eesti Teadusinfosüsteemi

(ETIS) arendus.

Puutumus: koordineeritud koostöö ADAPTER platvormi arendamisel, kus ADAPTER-i

arendusi tehakse ASTRA+ määruse alusel ja ETIS-e arendused RITA+ kaudu, et ADAPTER-i

päringud ETISe infosüsteemist kajastaksid värsket informatsiooni ja oleksid

kasutajasõbralikud. Teistes tegevustes puutumust ei ole.

7

Tegevus Tippkeskused ja teadustaristu. Fookus: 1) luua võimalused teaduse tippkeskuste

raames loodud tippteaduse tulemuste rakendamiseks Eesti ühiskonna ja majanduse hüvanguks;

2) luua tingimused riikliku tähtsusega teadustaristu teenuste kasutamiseks ettevõtete ja avaliku

sektori asutuste poolt; 3) suurendada tippkeskuste ja riikliku tähtsusega teadustaristute

koostööd avaliku ja erasektoriga, samuti omavahelist koostööd.

Puutumus: Tippkeskuste teadustulemuste ja riikliku tähtsusega teadustaristute tutvustamine ja

ettevõtluskoostöö keskendub konkreetsete tippkeskuste teadustulemustele ning vaid riikliku

tähtsusega taristute kasutamise võimalustele. ASTRA+ raames keskendutakse teadusasutustes

ja rakenduskõrgkoolides uuringutes loodud tulemuste turuküpsuse suurendamisele

innovatsioonigrantide kaudu ja nende tulemuste turundamisele, et luua võimalused

teadustulemuste kiirele rakendamisele ning ettevõtluskoostööle. Erinevus Tippkeskuste ja

taristu teenuste ja käesoleva meetme vahel seisneb selles, et Tippkeskuste ja teadustaristu

meetmest toetatakse vaid konkreetsete teenuste ja toodete loomist, mitte ainult teadustulemuste

turuküpsemaks saamist, millele on ASTRA+ meetmes rõhk seatud. Käesoleva meetme

innovatsioonigrantide oluline eesmärk on liikuda projektimeeskonna oskuste arendamisel

lähemale investorküpsuse saavutamisele (aluseks niinimetatud innovatsiooniküpsuse

valmiduse tasemed, inglise keeles Funding Readiness Levels), et teadusideid arendada suurema

innovatsiooni suunas koos projektimeeskonna organisatoorse-, juhtimis- ja idee esitlemise

võimekuste arendamisega.

Tõstetakse asutuste institutsionaalset teadmussiirde suutlikkust. Tippkeskuste tegevuse

fookuses on kõrgetasemeline TA-tegevus, millele ASTRA+ pakub teadmussiirdega

tegelevatele tugiüksuste ja projektimeeskondade arendamiseks laiapõhjaliselt koolitustegevusi.

Koolitustegevuste eesmärk on suurendada asutuste personali teadlikkust teadustulemuste

innovatsiooniküpsusest ning aidata väärtustada ettevõtlikku mõtteviisi teadus-, arendus- ning

kõrgharidussüsteemis. Selle tulemusena välditakse sama tegevuse dubleerimist ja

soodustatakse välja töötatavate koolitusprogrammide laia kasutust akadeemilistele töötajatele.

Teistes tegevustes puutumust ei ole.

Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF teadus). Fookus: toetada Ida-Virumaa ettevõtete ja asutuste

teadmusmahukuse suurenemist ülikoolide Ida-Virumaa kolledžites teadustulemuste

kommertsialiseerimiseks teadus- ja arendustegevuse- ning eksperimentaalarenduse teostamise

võimekuse tõstmise kaudu, et tõhustada koostööd teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete

vahel ja arendada Ida-Virumaal alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega

tooteid ja teenuseid ning luua sellega seotud uusi töökohti.

Selleks toetatakse alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimist ,

rahastatakse investeeringuid laborivõimekuse loomiseks või arendamiseks, rahastatakse

välisteadlaste kaasamist TA-tegevusteks Ida-Virumaale, rahastatakse fookusteemadel info ja

läbi viidud TA-tegevuse tulemuste levitamist ja tutvustamist ettevõtetele ja laiemale

avalikkusele.

Puutumus: ÕÜFis koostöö tõhustamine teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel on

suunatud uurimistulemuste teadmussiirdele vaid Ida-Virumaal. ASTRA+ meetmes on fookuses

teadustulemuste kiirem rakendamine ning ettevõtluskoostöö üle kogu Eesti. Selleks pakub

meede toetust saavatele asutustele omakorda laiapõhjaliselt koolitustegevusi akadeemiliste

töötajate teadmussiirde oskuste arendamiseks ning aitab väärtustada ettevõtlikku mõtteviisi

teadus- ja arendus- ning kõrgharidussüsteemis. Antud tegevused toetavad teineteist ega

dubleeri. ÕÜFi puhul on tegemist piirkonnapõhise lähenemisega ja ASTRA+ puhul üle-

8

eestilise kaetusega. Selle tulemusena tagatakse võimalikult lai teadmussiirde alase info

ristkasutus, et info projektides loodud teadustulemustest jõuaks võimalikult laiade

sihtrühmadeni. Kui ÕÜF meetmes teostatakse investeeringuid arendatavate teadussuundade

laborite loomiseks ja tehniliseks täiendamiseks Ida-Virumaa kolledžites, siis ASTRA+

meetmes on lubatud vaid väikesemahulised investeeringud asutuste olemasolevate laborite

baasil, et saaksid tekkida eeldused konkreetsete teadmusteenuste pakkumiseks. Teistes

tegevustes puutumust ei ole.

EAS-i ja KredExi ühendasutus pakub teenusena „Arenduskoostöö nõustamist toote- ja

teenusearenduses“, kus arenduskoostöö eksperdid aitavad ettevõtetel leida ning ühendust

võtta parimate ekspertide, katsetus- ja sertifitseerimisasutuste, teadlaste, teadus- ja

arendusasutustega üle maailma, keda ettevõtetel oma toote või teenuse arendamiseks või turule

toomiseks vaja on. See teenus on avatud kõikidele Eestis registreeritud innovaatilistele

kasvuambitsiooniga ettevõtetele sõltumata tegevusvaldkonnast, suurusest või arenguetapist, sh

nõustatakse ka teadlasi ülikoolide juurde loodud spin-off ettevõtete erinevates arenguetappides.

EAS-i ja KredExi ühendasutuse kaudu finantseeritav Rakendusuuringute Programm (RUP)

toetab ettevõtete innovaatiliste toodete arendusi ja võimaldab neil kasvatada oma ettevõtte tulu,

arendades uusi või senisest oluliselt muudetud tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid.

Programmist rahastatakse ettevõtete rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusprojekte ning

teaostatavusuuringute projekte. Projekte võib teha ettevõtte-siseselt (ehk siis ettevõtja üksi) või

kasutada teise

ettevõtte või TA asutuse teenust. RUPi kaudu saavad ettevõtted toetusi innovatsioonilistele

arendustele, mis jäävad tehnoloogilise valmiduse tasemetele (TVT) kolm kuni seitse. Et TA -

asutustele suunatud rakendusuuringute toetusi peale ETAG-i „Nutikas“ meetme lõppemist ei

olnud, siis alustava ASTRA+ meetme kaudu rahastatakse innovatsioonitaseme tõstmise

grantidega TA-asutuste ja Rakenduskõrgkoolide teadlaste ja inseneride innovaatilisi arendusi

alates TVT tasemest neli ning innovatsiooniküpsuse tasemest alates 1 kuni 5 ning suunatakse

sellega uurimisgruppe ise ettevõtlusega alustama või ettevõtetega koostööle. ASTRA+

innovatsioonitaseme tõstmise grandi täitmise perioodil ei saa veel ettevõtet asutada, kuid

teadmiste ja oskuste tõstmisega luuakse selleks vajalikud eeldused ja tingimused. RUP ja

ASTRA+ täiendavad teineteist, et TA-asutused saaksid ASTRA+ meetme kaudu sarnaselt

ettevõtlustoetustega luua võimalused teadustulemuste kiirele rakendamisele ning

ettevõtluskoostööle.

Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse

teadmussiirde suutlikkuse toetamiseks elluviidavad tegevused panustavad strateegia „Eesti

2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse. Seatud strateegiline siht: Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on uuendusmeelne ja

teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme.

Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks,

teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd.

Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi

ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes

arenguvõimalusi kõigis piirkondades. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse

suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat

konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on

kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-

majanduslike mõjudega.

9

Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima,

tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja

ligipääsetavus.

Keskkond ja kliima

Tegevuse sihtgrupiks on avaliku sektori asutused, seega võib tegevustel tulenevalt teemast olla

puutumus keskkonda ja kliimat mõjutavate aspektidega. Samas ei planeerita tegevuste

toetamisel teha valdkondlikke erisusi, tegevus on horisontaalse iseloomuga.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta

oluliselt“ ehk DNSH analüüsis on hinnatud, et toetatav meede ei põhjusta olulist kahju

keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik.

Toetuse andmise tingimuste alusel ei saa lähtuvalt ERDF-s sätestatud nõudest toetada

fossiilkütustega seotud tegevusi.

Tasakaalustatud regionaalareng

Teadus- ja arendusasutused ning riigi rakenduskõrgkoolid, mis kuuluvad meetme tegevuse

sihtgruppi, paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus. Selle tõttu võib esile tuua

kokkupuutepunkti suuremate linnapiirkondade arengueelduste parema ärakasutamisega.

Erinevad asutused, ülikoolide kolledžid, üksikud rakenduskõrgkoolid ning teadus- ja

arendusasutused asuvad ka väljapool Tallinna ja Tartut, mis võib regionaalarengule mõjuda

tasakaalustavalt, soodustades eri piirkondade ühtlasemat ja kestlikku arengut.

Sooline võrdõiguslikkus

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele,

kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus

asjakohane. Võimalikud tegevused hõlmavad järgmist: komisjonide ja valikuorganite

koosseisus võetakse võimalusel arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse

mittediskrimineerivad toetuse taotlemise põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused.

Toetatavate tegevuste puhul ei ole piiratud juurdepääsu tulenevalt soost, küll aga on toetuse

taotlemisel oluline, et taotleja vastaks kehtestatud tingimustele. ASTRA+ meetmest toetatavate

tegevuste puhul on võimalik mõjutada naiste ja meeste võrdsemaid võimalusi hariduses ja

teaduses. Toetatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses, teaduses ja tööturul,

võimaldades mõlemast soost inimestele tegevuses osaleda, tõstes nende kvalifikatsiooni ning

konkurentsivõimet tööturul, pidades eelkõige silmas teadus- ja arendustegevuse valdkonda.

Eesti Teadusagentuuri andmetel on avaliku sektori teadlastest ja inseneridest 51% naised ja

49% mehed, seega on meetme sihtgrupis mehed ja naised võrdselt esindatud ning antud meetme

raames ei eelistata ühte sugu teisele.

Võrdsed võimalused ja ligipääsetavus

Toetatavate tegevuste puhul ei ole piiratud juurdepääsu erinevatele sotsiaalsetele rühmadele

tulenevalt vanusest, rahvusest, erivajadusest või muudest tunnustest.

Eri vanuses, rahvusest või puudega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks vähendatakse

neid barjääre, mis takistavad alaesindatud rühmadel toetuse andmise tingimustes kirjeldatud

tegevustes osalemist või hüvedest kasu saamist. Tegevused, mille puhul on oluline füüsiline

juurdepääsetavus, arvestatakse parimal viisil erivajadusega inimeste osalemisvõimalustega.

10

Tegevuste elluviimisel tuleb toetuse saajatel järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

nr 2021/1060 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja

mittediskrimineerimine“ ja artikli 8 „Säästev areng“ nõudeid.

1.4. Väljumisstrateegia

Planeeritavad tegevused ei vaja eraldi riigi poolt toetatud väljumisskeemi. Tegevuse raames

toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ülikoolide teadmussiirde alase võimekuse arendamist

ja tõstmist, mis tähendab, et asutused peaksid olema edaspidi võimelised ise teadustulemusi

kommertsialiseerima, teenuseid välja töötama ning neid välistele osapooltele pakkuma.

ASTRA+ raames on abikõlblik ka personalikulu tegevuste elluviimisega otseselt seotud

töötajatele, kes on tööle võetud abikõlblikkuse perioodil, esimesel kolmel aastal kuni 85% ja

edaspidi kuni 50% ulatuses. Toetatakse nii teadustöötajate kui ka tugipersonali teadmiste ja

oskuste arengut, samuti koostöö edendamist era- ja avaliku sektoriga, mis võimaldab asutustel

edaspidi turul teenuseid pakkuda, nende eest tasu võtta ning seega luua jätkusuutliku

teadmussiirde süsteemi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb 10 peatükist ja 29 paragrahvist.

1.peatükk Üldsätted

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ka ÜSS) § 10 lõike 2 alusel.

Eestis toimub nutika spetsialiseerumise strateegia elluviimine Haridus– ja Teadusministeeriumi ja Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühise Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) ja selle raames kinnitatud TAIE fookusvaldkondade teekaartide kaudu. Arengukava elluviimist juhib TAIE juhtkomisjon. Hetkel täidavad seda rolli Innovatsioonipoliitika komisjon (IPK) ja Teaduspoliitika komisjon

(TPK). TAIE teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning

ühiskonna teiste süsteemide (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks, sh

suurendades ühiskonna üldist vastupanu- ja kohanemisvõimet kriisiolukordades ja globaalsete muutustega toimetulekuks. Silmas on peetud pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse kasvu ning

teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadussüsteemist ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele

vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist.

Eelnõu § 1 määrab ära määruse reguleerimisala ja esitab konkreetsed seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel on dokument koostatud ning millesse määruse elluviimine panustab.

Eelnõu §-s 2 antakse seletus määruses kasutatud terminitele, mis omavad toetatavatest

tegevustest arusaamisel määravat tähtsust.

11

Teadmussiirde teenuste all peetakse silmas muu hulgas teadusidee äripotentsiaali väljaselgitamist, teadlastele võimaluste tutvustamist teadusmahuka ettevõtte loomiseks ja arendamiseks, intellektuaalomandi strateegia väljatöötamist ja teadlasele toe pakkumist

intellektuaalomandi kommertsialiseerimiseks sobivama tee leidmiseks, spetsiifilisi koolitusi teadlastele oskuste arendamiseks ettevõtlusega alustamiseks, teadlaste ja ettevõtjate

koostöövõrgustike kaudu kogemuste vahetamist ja kontaktide loomist ning teisi teadmussiirde edukaks toimimiseks olulisi tegevusi.

Eelnõu §-s 3 on toodud toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused. Panustatakse järgmistesse meetmete nimekirja väljundnäitajatesse:

1) teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad (vahe-eesmärk 2024 on 40, lõppeesmärk 2029 on 150 ettevõtjat). 2024 aasta vahe-eesmärki ei saa väljundnäitajana arvestada, kuna ASTRA+ taotluste voorud avanevad alles 2024 lõpus.

2) nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse investeerivad organisatsioonid (vahe-eesmärk 10, lõppeesmärk 2029 on 20). 2024 aasta vahe-

eesmärki ei saa väljundnäitajana arvestada, kuna ASTRA+ taotluste voorud avanevad alles 2024 lõpus. Toetus suurendab oskuste täiendamise tulemusena teadmussiirde võimekust ning koostöö taset ja intensiivsust teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide väliste üksustega

(ettevõtted, avaliku sektori asutused jne). Edu mõõdetakse teadus- ja arendustegevuse ning kõrgkoolide arvuga, mis investeerivad oma töötajate oskustesse. Kaasatud asutuste arv peaks

katma enamuse positiivselt evalveeritud TA-asutustest Eestis. Meetmete nimekirja tulemusnäitajatest panustatakse: 1) ettevõtetega sõlmitud teadus- ja arendusalaste lepingute maht (rahaline maht, võrdlusaasta 2020, tulemusnäitaja aastaks 2029

on 18 miljonit eurot, andmete allikaks on projektiaruanded). Mõõdik toetab TAIE strateegia üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes

Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust“ täitmist, aga ka selle saavutamiseks vajalikku TA-asutuste ühiskonna sh ettevõtete nõudlusele vastava TA võimekuse kasvu eesmärki. Ettevõtluskoostöö leping ettevõtete või avaliku sektori asutustega uurimisprojekti teemal on

toetuse eesmärgi täitmisel kvaliteedi indikaatoriks. Arvestusse lähevad ettevõtluskoostöö lepingud, mis on sõlmitud tegevuse raames läbiviidavates projektides osalevate TA-asutuste ja

fookusvaldkondades tegutsevate ettevõtete vahel ning mille maht on suurem kui 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Koostöölepingute mahtu ei saa arvestada kumuleeruvalt mitme lepingu peale kokku. Kui tegemist on mitmeaastase projektiga, arvestatakse projekti kogukestust/

kogumaksumust, mitte lepingu aastast mahtu. Lepingu täitmise algus peab jääma abikõlblikkuse perioodi (01.01.2024 – 31.08.2029), kuid lepingu täitmine ei pea abikõlblikkuse

perioodi vältel lõppema. Mõõdiku aluseks on võetud riiklikud 2019. aasta rahastamise lähteandmed (lepinguline koostöö ettevõtetega). See näitab, et TA-asutuste lepingute maht (sealhulgas riigisisesed ja rahvusvahelised partnerettevõtted, üle 500 euro lepingu kohta,

erasektori teadus- ja arendusasutused välja arvatud) oli 2019. aastal ligikaudu 14 000 000 eurot.. Riigiabi regulatsioonid seavad TA-asutustele majandustegevuse ülempiiri (20%), mis võib

piirata ettevõtete tegevust ja koostöö ulatust. Taristu investeeringute puhul peetakse arvestust investeeringu objekti (taristu/seade) kasutamisel ettevõtetele lepingu alusel teenuse pakkumiseks (aluseks on seadme ajalise kasutuse maht tundides aastas) arvestatuna seadme

kogu ajalise kasutuse mahust (teadustööks ehk mittemajandustegevuseks kuluv aeg koos ettevõtetele teenuse pakkumiseks kulunud ajalise mahuga). Koostöö eeldab poolte vahelist

usalduslikku suhet ja selle tekkimine võtab aega. Turutingimused võivad aja jooksul muutuda (nt majanduslangus) ja ettevõtetel ei pruugi olla piisavalt kapitali teadus- ja arendustegevuse investeeringuteks, mis vähendab ka nende huvi teadus- ja arendusteenuste vastu; 2) nutikat

spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavate oskuste (tehnilised (info kogumiseks/töötlemiseks, erinevate kvalitatiivsete/kvantitatiivsete meetodite

kooskasutamiseks jms.), (uurimisrühma liikmete-, aja-, ressursside-) juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad jm) omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad

12

(osalejate arv, lähtetase „0“, sihttase aastaks 2029 on ≥380 osalejat). Meetmest lähtuvalt on oluline suurendada vastavaid oskusi omandavate töötajate arvu, et asutustes tekiks vastav teadmine ja võimekus. Edu mõõdetakse teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide

akadeemiliste ja administratiivsete töötajate arvuga, kes osalevad erinevates tegevustes, mis on suunatud nutika spetsialiseerumise, tööstuse ümberkujundamise ja ettevõtlusoskuste

arendamisele, nagu koolitused, mentorlus, õppereisid, töövarjud, seminarid, töötoad, võrgustiku tegevused jne. Kaasatud on mitmesugused oskuste tüübid: tehnilised, haldus- /juhtimis-, ettevõtlus-, keskkonnasäästlikud või muud liiki oskused, mis aitavad kaasa nutikale

spetsialiseerumisele, innovatsioonile ning teadmiste ja tehnoloogiasiirdele. Riigi statistika põhjal on teadus- ja arendustegevusega seotud töötajate koguarv (sh halduspersonal) ligikaudu

3800 (täistööajale taandatud). Perioodi lõpuks ja sekkumise tulemusena eeldatakse, et vähemalt 10% neist (ca 380) on kaasatud tegevustesse, mis on suunatud nutikale spetsialiseerumisele, tööstuse ümberkujundamisele ja ettevõtlusele.

Samuti on paragrahvis toodud seosed strateegiatega Eesti 2035 ja TAIE arengukavaga 2021- 2035.

Arvestatakse ning aidatakse kaasa horisontaalsete põhimõtete täitmisele nagu tasakaalustatud

regionaalne areng, sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkonna- ja

kliimaeesmärgid (vt 1.3. Seosed strateegiate jt arengukavadega, teiste sekkumiste ja

tegevustega).

Eelnõu §4 sätestab rakendusasutuse, milleks on Haridus- ja Teadusministeerium ning rakendusüksuse, milleks on Riigi Tugiteenuste Keskus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Eelnõu §-s 5 kirjeldatakse tegevusi, mille elluviimist toetatakse. Tegevused on jagatud kahte kategooriasse. Toetust on võimalik taotleda nii loodavate konsortsiumite ühistegevusteks kui

institutsionaalseteks tegevusteks. ASTRA+ tegevused 1 ja 2 on ühistegevused. TA-asutuste ning kõrgkoolide koostöös loodud konsortsiumites tegutsevad asutused ühiselt tõhusate teadushalduse ja teadmussiirde teenuste

arendamiseks, TA-asutuste teenuste tehnilise toe valmiduse tagamiseks, turundamiseks ja vastavate oskuste arendamiseks, mis aitavad kaasa loodud teadustulemuste ettevalmistamisele

nende kasutusele võtmiseks äriliselt, ühiskonna hüvanguks või avalike teenustega seotud otstarbel Ühistegevusteks loodavate konsortsiumite eesmärgiks on asutuste koostöös siduda erinevates

teadus- ja arendustegevuse uurimisvaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et arendada arukat spetsialiseerumist, soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete

juurdekasvu ning luua erinevatele majandussektoritele lisandväärtust teadus- ja arendus- asutuste ja rakenduskõrgkoolide teadmiste siirdamise kaudu erinevate ettevõtluse ärimudelite ja -oskuste ning teenuste arendamisel.

Institutsionaalselt on igal sihtgrupi asutusel võimalik taotleda toetust §5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks. Olemasolevate laborite baasil teenuste väljaarendamine

peab olema seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega, samuti peavad need olema seotud teiste §5 lg 1 toetatavate tegevustega, mis tähendab, et eraldi ainult uue labori arendamiseks toetust taotleda ei saa.

Esimene piirang on seotud perioodi 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ esitatavate nõuetega, mille kohaselt peavad toetatavad tegevused olema seotud nutika spetsialiseerumise

kasvuvaldkondadega.

13

Eelnõu §5 lg 1 punkti 1 alusel antakse toetust asutuste konsortsiumi ühistegevustele, mis arendavad asutuste võimekusi teadmussiirde valdkonnas. Ühise konsortsiumina tegutsedes saavutavad asutused sünergiat oma võimekuste (milleks on asutuse teadlaste ettevõtlusalased

teadmised, intellektuaalomandi kommertsialiseerimiseks vajalikud teadmised, teadmus- ja tehnoloogiasiirde üksuste võimekus, et varajases faasis teadusmahukad ideed ja nende põhjal

loodavad ettevõtlusüksused saaksid vajalikku tuge) arendamiseks, kasutades saadud laiemaid kogemusi asutuste vahelisest koosloomest ja koos tegutsemisest. Ühistegevuste eesmärk on siduda erinevates teadus- ja arendustegevuse uurimisvaldkondades olevat potentsiaali (kui üks

asutus ei ole nii võimekas, siis koos võrgustikuna tegutsedes ja teistelt õppides saaks seda võimekust juurde luua) ettevõtlusega, et arendada arukat spetsialiseerumist, soodustada uute

ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu ning luua erinevatele majandussektoritele lisandväärtust TA-asutuste ja rakenduskõrgkoolide teadmiste siirdamise kaudu erinevate ettevõtluse ärimudelite ja -oskuste ning teenuste arendamisel. ADAPTER-i

platvormi kaudu teadustulemuste parema turundamise ja laiema teadmussiirde alase võrgustumise eesmärgil loodav konsortsium peab arendama platvormi funktsionaalsemaks,

uuendama selle kasutusliideseid kasutajasõbralikumaks ning turundama platvormi laiemalt . Olulised on võrgustumise tegevused, mis toetavad teadlaste osalemist ettevõtlikus avastusprotsessis, platvormi ja seal kuvatavate teenuste turundamise tegevused, samuti

intellektuaalomandi strateegiate väljatöötamise ja loodud intellektuaalomandi õigusliku lahenduse korraldamise toe pakkumine konsortsiumi liikmetele. Teenustele tehnilise toe

valmiduse tagamiseks asutuste ühishanked teadmussiirde tarkvara programmidele; rahvusvaheliseks võrgustumiseks teadmussiirde valdkonna konverentside, seminaride ja messide ühiskülastused.

Eelnõu §5 lg 1 p 1 tegevuse eesmärk on, et Eesti teadusasutuste ja kõrgkoolide teadusteenused on (ADAPTER-i e-platvormi: www.adapter.ee) sihtrühmadele kättesaadavad ja neid pakutaks

tõhusalt ja koostöiselt. ADAPTER on Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste ühisplatvorm, kuhu asutused panustavad nii platvormi tehniliseks arendamiseks kui ka ühise koostöövõrgustiku toimimise kaudu. ADAPTER-i abil saab ettevõtja kiiresti ühendust

võrgustikku kuuluvate teadusasutustega, et leida endale koostööpartner. Sellise koostööplatvormi olemasolu on hädavajalik andmaks signaali nii ülikoolidele kui ettevõtetele,

et koostöö on oodatud. Välja on toodud vajadus suurendada ülikoolidevahelist koostööd ja edendada seda strateegiliselt kõikidel tasanditel.5

Eelnõu §5 lg 1 p 2 kohasele tegevusele toetuse taotlemine peab olema eraldiseisvalt kirjeldatud, kuna sellega panustatakse poliitikavaldkonnas „Nutikam Eesti“ teise EL erieesmärki (a)(iv)

„aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ ja on sama poliitikavaldkonna alt teise EL erieesmärki, (a)(i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ panustavatest

tegevustest erineva toetusmääraga. Nimetatud p 2 kohaselt toetatakse maksimaalselt kuni kahte ühistaotlust erinevatelt asutuste konsortsiumitelt, mis sisaldavad kõigile ühistaotluses

osalevatele asutustele ning kogu sihtgrupile laiemalt sobivate teadmussiirde ja äriarenduse alaste teadmiste ja oskuste suurendamise ja parandamise programmi välja töötamist ja nimetatud programmis osalemise võimaluse tagamist sihtgrupi asutustele. Sama asutus saab

osaleda vaid ühes rahastatavas konsortsiumis. Eesmärgiks on Eesti teadus- ja arendusasutuste töötajate, sealhulgas uurimisrühmade juhtide ja teiste akadeemiliste töötajate ning

teadusadministraatorite juhtimis- ja ärialaste teadmiste ja oskuste kasvatamine selleks, et nad oleksid ettevõtlikumad, oleksid teadlikud ettevõtete loomise võimalustest ning ettevõtluse alustamisest ja efektiivsest ettevõtte juhtimisest. Ettevõtlik mõtteviis on põhipädevus, mis aitab

teadmisi märgata ja väärtustada, et tekitada nii ärilist kui ühiskondlikku mõju.

5 „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“, Technopolis, Startup Estonia, 2019: https://media.voog.com/0000/0037/5345/files/SpinOff_lopparaunne_avaldamiseks.pdf

14

Samuti toetatakse akadeemilise ja tugitöötajate vajalike oskuste ja kogemuste omandamist ettevõtluskoostöö ja kommertsialiseerimisoskuste arendamisega seotud võrgustikes ja kogemusõppe kaudu maailma tipptasemel teadmussiirdekeskustes. Kompetentside

arendamiseks kasutatakse erinevaid formaate: koolitused, seminarid, õppekäigud, stažeerimine, mentorlus, töövarjutamine, arvestades seejuures ka rahvusvahelise kogemuse ja kompetentsi

kaasamise mõõdet (näiteks oskuste täiendamine teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide ja teiste tipptasemel teadusuuringute kommertsialiseerimisasutuste ja teadusorganisatsioonidega koostöös, väliskoolitustel osalemine, välisekspertide koolitused

Eestis jms). Arendatakse ka teadustulemuste tootestamise alaseid teadmisi ja sellega seonduvaid oskusi (sh intellektuaalomandi teemad, kommunikatsioon, turundus), samuti

partnersuhete haldust, konflikti juhtimist, intellektuaalomandi analüüsi, hinnastamist ja kommertsialiseerimismudeli valimist (sellega seoses ka vastavat riskihindamist, patenteerimist ja hilisemat patendi juhtimist).

Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Seetõttu tuleb riigil leida viise ja kujundada

keskkonda, mis soosiks teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel. Ettevõtlusoskuste arendamine, ettevõtlustavade, lähenemisviiside, protsesside ja meetodite

arendamine, mis baseerub avastuspõhistele meetoditele, loovusele ja kriitilisele mõtlemisele, suurte ühiskondlike väljakutsete mõistmisele, loob eelduse uudsete ideede rakendamisele, sh

spin-off-ettevõtete loomisele. Nende oskuste hulka kuuluvad muuhulgas disainmõtlemine, ärijuhtimine, modelleerimine ja planeerimine, investeerimisvalmidus, innovatsiooniturundus, konfliktide juhtimine, loomingulised lahendused, avatud innovatsioon ja koostööpartnerlus,

juhtimine ja meeskonna juhendamine.6 On viis peamist argumenti, miks ettevõtlussuutlikkus on teadmussiirde katalüsaatoriks nii oluline: 1) ettevõtlikkus on spin-off ettevõtete loomise

põhikomponent; 2) ettevõtlikkus on oskuste arendamise ja loova juhtimise vahend; 3) ettevõtlikkus on ökosüsteemne kultuurimuutus teadmiste väärtustamiseks; 4) ettevõtlikkus on võrgustumise katalüsaator; ja 5) ettevõtlikkus on kaasav ja sotsiaalne uuenduslik lähenemine.

Ülikooli töötajate ettevõtlusalaste pädevuste arendamise korraldus on väga erinev ja see ei kajasta alati akadeemiliste asutuste erinevusi, vaid tuleneb pigem sellest, kuivõrd prioriteetseks

peetakse ettevõtlusalaseid teadmisi. Antud sekkumisega aitame ühtse lähenemisviisi abil teadus- ja kõrgharidussektoris ettevõtlikkuse alaseid pädevusi suurendada.

Eelnõu §5 lg 1 tegevuse 3 kohaselt toetatakse asutusi uurimisrühmade teadustulemuste innovatsiooniküpsuse edasiarendamist. Toetus aitab kaasa laiema eesmärgi täitmisele, mis on

süvatehnoloogia firmade arvu tõstmine Eestis 500 (idu-)ettevõtteni aastaks 2030 („Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava“, Startup Estonia, veebruar 2023). Oluline, et meeskond tegutseb innovatsiooniküpsuse taseme (Rootsi KTH

mudel, ingl.k.: Funding Readiness Level (FRL), seletuskirja lisa 1) tõstmise kaudu ideele väliste rahastusvõimaluste leidmise suunas. Soositud on projektid, mis on multidistsiplinaarsed

ja hõlmavad mitmeid asutusi ja nende asutuste uurimisgruppide ühist tegevust. Toetust antakse teadusuuringutes loodud tulemuste ühiskondliku mõju suurendamiseks, et need ideed jõuaksid turuküpsemaks ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkus

sellega tõuseks. Rahastamine toimub esitatud eelarveprojekti alusel kindlasummalise maksena. Taotleja esitab

eelarve projekti eesmärkide saavutamiseks kuni 75 000 euro suuruse toetuse mahus, millele lisandub taotleja omaosalus 15%. Toetuse koondsumma arvestamise aluseks on Eestis innovatsioonigrante rahastavate fondide andmed ja vastavate ekspertide esitatud soovitused

(seletuskirja Lisa 2 ja 3). Innovatsiooniküpsuse tõstmise grant on suunatud uurimisrühmadele,

6 Third Thematic Report – Intermediaries https://projects.research-and-innovation.ec.europa.eu/en/statistics/policy-support-

facility/psf-challenge/mutual-learning-exercise-knowledge-valorisation-focus-skills-intersectoral-cooperation-and-incentive

15

kes on seni edukalt alus- ja rakendusuuringutega tegelenud ja peavad eksperimentaalarenduseks üsna palju oma senises tegevuses ümber korraldama - on vaja komplekteerida uute/täiendavate pädevustega rühm, kaasata intellektuaalomandi ja äriarenduse komponent jmt. või siis seni

rühma liikmena tegutsenud teadlane loob oma iseseisva rühma projekti elluviimiseks.

Eelnõu §5 lg 1 p 4 tegevusteks on institutsionaalsed tegevused teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide koostoimest ja vajadustest lähtuvate teadmushalduse ja -teenuste arendamiseks ja asutuste poolt teadusmahukate teenuste

tugisüsteemi loomiseks nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Lisaks teadmusteenuste väljaarendamiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja täiendamine

olemasoleva teadustaristu baasil. Nimetatud tegevuste hulka kuuluvad asutuse potentsiaalsete klientide (nii äriettevõtted kui avaliku sektori asutused) teadlikkuse kasvatamine teadusasutuste ja kõrgkoolide pakutavatest teadmusiirde teenustest, teadustulemustesse investeerimise

võimalustest ning teenuste osutamiseks vajalikud sertifitseerimised, et asutustel suureneks võimekus pakkuda laboriteenuseid, konsultatsiooni- ja nõustamisteenuseid (sh mentorite

kaasamist programmis osalevatele, samuti multidistsiplinaarsetele meeskondadele). Nimetatud teenuste arendamiseks tugevdatakse ka teadmussiiret koordineerivaid üksusi (asutustes olemasolevad või loodavaid) uute võimekustega, et vastavad üksused oleksid operatiivsed ja

saaksid asutustes tugistruktuurina tagada teadmussiirde teenuste pakkumise jätkusuutlikkuse. Tõhus teadmussiire eeldab kasutajate ja turgude lähedust ja kaasatust, usaldusväärset temaatilist

ja/või funktsionaalset spetsialiseerumist, head tehnilist sõltumatust, suurepäraseid sidemed tööstuse ja ühiskonnaga (võrgustumine) ning piisavaid ja arenenud võimeid (oskused). Seetõttu on vaja tegevussuutlikkust, et pääseda juurde sihtrühmale ja teenindada neid, väärtustades

samal ajal loodud teadmisi optimaalse strateegilise ja majandusliku väärtusega. Teadmussiirde teenuste arendamine hõlmab muu hulgas potentsiaalsete loodud või omandatud varade

väljaselgitamist, potentsiaalse vara tehniliste, juriidiliste ja turueeliste hindamist ning vastava toe pakkumist asutuse uurimisgruppidele, otsuste tegemist olemasoleva intellektuaalse vara kaitsevormide kohta, turundus- ja teadmussiirde strateegia kindlaksmääramist ja parimate

partnerite väljaselgitamist7.

Eelnõu §5 lõikes 2 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 1 all rahastatavate konsortsiumite arvule ning konsortsiumisse minimaalselt kaasatud partnerasutustele. Konsortsium saab esitada ühe ühise taotluse. Sellega tagatakse sihtgrupi asutuste proportsionaalne osalemine

konsortsiumis, et ADAPTERi platvormi teenused arendataks välja sünergias kogu sihtgrupiga. Eelnõu §5 lõikes 3 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 2 all rahastatavate konsortsiumite

arvule, konsortsiumisse minimaalselt kaasatud partnerasutustele. Antud nõudega tagatakse sihtgrupi laiem kaasatus konsortsiumisse, et välja töötatavad ja rakendatavad oskuste arendamise programmid oleksid ühtsel kõrgel tasemel ning arvestaksid ka sihtgrupi spetsiifikat.

Sihtgrupi spetsiifilised vajadused selgitatakse välja taotlusega esitatavas vastavas akadeemiliste töötajate ja teiste teadustööga seotud isikute ja teadusadministraatorite

koolitusvajaduste analüüsis. Eelnõu §5 lõikes 4 seatakse nõue taotluse esitamiseks sama paragrahvi lg 1 punktides 1 ja 2 rahastatavate konsortsiumite juhtpartneri poolt. Selle nõudega selgitatakse, kellel on võimalik

konsortsiumi taotlus esitada. Eelnõu §5 lõikes 5 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 3 all taotlevatele asutustele. Tuuakse

välja, kes sihtgrupi asutustest saavad taotlusi esitada. Eelnõu §5 lõikes 6 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 4 all rahastatavatele ühe asutuse põhistele taotlustele. Sellega sätestatakse, et iga asutus saab oma asutusesisesteks

7 Commission Recommendation (EU) 2023/499 of 1 March 2023 on a Code of Practice on the management of intellectual

assets for knowledge valorisation in the European Research Area

16

institutsionaalseteks teadmussiirde tegevusteks esitada ühe taotluse kogu toetuse abikõlbliku perioodi kohta. Tegevused peavad olema eristatavad ega tohi dubleerida §5 lg 1 punktides 1, 2 ja 3 toodud tegevusi ega meetme „Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel

teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades“ tegevusi.

Eelnõu §5 lõikes 7 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 punktides 3 ja 4 toodud tegevuste puhul taotlevatele asutustele. Antud tegevused on asutuste-põhised ehk institutsionaalsed tegevused. Eelnõu §5 lõikes 8 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 4 all rahastatavate soetuste vajalikule

seosele sama lõike 1 punkti 3 all toodud tegevustega. Kui investeeringuvajadus ei vasta antud kriteeriumile, siis seda käesoleva määruse alusel ei rahastata. Vastav piirang on kehtestatud

selleks, et asutused saaksid investeeringute abil arendada vaid neid teenuseid, mida paragrahvi lg 1 p 3 alusel on planeeritud arendada. Eelnõu §5 lõike 9 alusel peavad § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 rahastatavad projektid olema

seostatud riiklike ja asutuse arengukavade või strateegiatega ning suunatud arenguhüppele ja teenuste arendamiseks vajalikes protsessides muudatuste läbiviimisele.

Eelnõu §5 lõige 10 seab taotlejale tingimuseks, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Eelnõu §5 lõikes 11 viidatakse tegevuste loetelule, mida käesoleva määrusega ei toetata.

Eelnõu §-s 6 sätestab tegevuste abikõlblikud kulud. Kuna eelnõu tegevused on kavandatud teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide erinevate teadmussiirde tegevuste toetuseks, on abikõlblike kulude sätestamisel lähtutud põhimõttest hoida nimekiri võimalikult avatud, et

võimaldada paindlikkust. Eelnõu §6 lg 1 sätestab abikõlblikkuse üldtingimused.

Eelnõu §6 lg 2 sätestab abikõlblikud kulud järgnevalt: 1) Personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16-le;

Asutuseväliseid eksperte, kes on tegutsenud või tegutsevad ettevõtete või teadmussiirde

organisatsioonide teadmussiirde tegevuste praktikutena, saab kaasata nii sise- kui välisriikide

ekspertide hulgast. Teadmussiirde ekspertidega seotud kulud on antud meetmes abikõlblikud.

2) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 toodud tegevuste elluviimisega otseselt

seotud töötajate, kes on tööle võetud viimase aasta jooksul enne taotluse esitamise kuupäeva,

personalikulud. § 5 lõike 1 punkti 2 tegevustes on personalikulu lubatud vaid seotult

koolitusprogrammi väljatöötamisega ja meetme sihtgrupis programmi ellu viimisega. Vastav

nõue on kehtestatud vähendamaks riski toetuse kasutamiseks asutuste pikaajaliste püsikulude

katmiseks. Abikõlblike personalikulude toetuse osakaal on esimesel kolmel aastal kuni 85%

(lisandub taotleja omaosalus vähemalt 15%) ja edaspidi kuni 50% (lisandub taotleja

omaosalus vähemalt 50%) ulatuses personalikuludest.

3)konverentside, seminaride, oskuste arendamise ja teiste ürituste korraldamise kulud. Ürituste korraldamisel järgitakse keskkonnahoidlike ürituste korraldamise juhendit.

4) konverentside ja teadmussiirde rahvusvahelistes võrgustikes osalemisetasu, mille näitena ASTP (Association of Knowledge Transfer Professionals) liikmelisus tagab vastavatel

teadmussiirde seminaridel osalemise soodustingimustel, aidates ressursisäästlikumalt kasutada tegevustele kulutatavaid vahendeid. 5) välislähetuste kulud teadmussiirde võrgustike ja oskuste arendamise välisüritustel

osalemiseks. 6) teavitamiskulud, mis kaasnevad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ nimetatud kohustuste täitmisega. 7) sisseostetavate teenuste kulud.

17

8) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 kirjeldatud tegevustega seotud kindlasummalise maksetena rahastatavate projektide kulud. Kindlasummalise makse suurus määratakse toetuse saaja poolt esitatud detailse eelarve alusel.

Kavandatavaid kulusid ja nende maksumust hinnatakse enne toetuse andmise otsuse tegemist, arvestades käesolevas määruses sätestatud abikõlblikkuse tingimusi. Tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud peavad olema vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Toetuse saaja on kohustatud tõendama kindlasummalise makse eelarve mõistlikkust ja aluseid, milleks on toetuse taotlemisel esitatud tegevuste eelarve ja mõni muu tõendav dokument, mis on tegevuse

eelarvestamise aluseks (näiteks hinnapakkumised, hinnakirjad, arvutuskäik). Toetuse saaja peab tõendama ka kindlasummalise makse aluseks oleva tulemuse/tulemuste saavutamist.

Kindlasummalise maksena toetuse andmisel tegelikult tekkinud kulusid ei pea toetuse saaja hilisemalt tõendama ega raamatupidamises eristama. Kõik kindlasummalise makse rakendamise tingimused ehk toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise

alused sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. 9)käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste teostamiseks seadmete ja

aparatuuri soetamise, paigaldamise ja seadistamise kulud ning investeeringud teenuse osutamiseks vajalikesse digilahendustesse ja infosüsteemidesse, sealhulgas kliendihaldustarkvara, äriarenduse ja intellektuaalomandi kaitsmise protsessis vajalike

andmebaaside litsentside soetamine kuni 15 % ulatuses asutuse institutsionaalse projekti kogumaksumusest. Tarkvara ja litsentsid on eelduseks sellele, et loodava intellektuaalomandi

kaitsmine võimalik oleks, ehk tegemist on eelduste loomisega. 10) koolituskulud.

Eelnõu §6 lg 3 sätestab, et käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 kaudsed kulud moodustavad 15% rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-

le 21. Eelnõu §6 lg 4 sätestab tegevuse abikõlbmatud kulud. Asutuste püsikulude abikõlbmatus tuleneb eesmärgist toetada vaid uute, ettevõtete vajadustest

lähtuvate teenuste arendamisega tekkivaid vajalikke personali- ja laborikulusid. Tasemeõppe arendamise- ja pakkumisega seotud kulu ei ole abikõlblik. Tasemeõpe on

kutseõppeasutuste seaduse § 23 lg 2 p 1 tähenduses õpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele. Samuti ei ole abikõlbulikud esinduskulud ja kingitused.

Abikõlblike kulude hulka ei loeta ka tegelike kulude alusel riigisisesed sõidu- ja majutuse kulusid tegelike kulude alusel, kuna need kulud kaetakse § 6 lõige 3 alusel kaudsetest kuludest.

Eelnõu § 7 käsitleb riigiabi.

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset

kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või

riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga

kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom;

4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu

18

riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga.

1. Abi antakse riigi poolt või riigi ressurssidest Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.

Käesoleva määruse kontekstis panustab riik tegevuse kaasfinantseeringusse, samuti loetakse struktuuritoetust riigi vahenditeks. 2. Abi antakse ettevõtjale

Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise

viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Toetust võivad taotleda avaliku sektori asutused. Kui selgub, et avaliku sektori asutusele antav toetus tegevustes § 5 lg 1 punktis 4 kvalifitseerub riigiabiks (kui toetatakse teadustaristu

majandustegevusi üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust), kohaldatakse talle suurettevõtetele mõeldud toetuse määrasid. § 5 lg 1 punktides 1-2 sätestatud tegevuste puhul

antakse abi ühistegevusteks konsortsiumitele, mille moodustavad avalik-õiguslikud ülikoolid, positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused või rakenduskõrgkoolid teadus-, arendus- või innovatsioonitegevusteks või teadmussiirdeks, mida

ei loeta majandustegevuseks, seega ei ole tegemist riigiabiga. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus (2022/C414/01)

sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine,

teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse

peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks lepingulised teadusuuringud või

teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; teadus- ja arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja ja ettevõtja katab kõik projekti kulud või projekti tulemusi võib

laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu.

3. Abimeetmel on valikuline iseloom Toetust antakse teadmussiirde tegevusteks riigi– ja avalik-õiguslike positiivselt evalveeritud

teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide ja ühiskonna teenimise võimekuse tõstmiseks asutuste vastutusvaldkondades. Tegevused peavad kasvatama asutustes ettevõtluskoostööd, tagama teadus- ja arendusasutustes ja kõrgkoolides tekkivate teadustulemuste võimalikult kiire

rakendumise ühiskonnas ning teadus- ja arendus- ning kõrgharidussüsteemis ettevõtliku mõtteviisi väärtustamise.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus, mis läbib hindamise erinevate kriteeriumide alusel. Kui mõni seatud kriteeriumidest saab punkte alla lävendi, siis taotlus positiivset otsust ei saa. Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud tegevusel on valikuline iseloom.

4. Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Teadustöö tulemuste viimine tehnoloogia valmidusastmete skaalal turule lähemale on üldjuhul

pikaajaline protsess, mis lõpeb, kui põhitoode on välja arendatud ja tähelepanu suunatakse tootmise planeerimisele või turu laiendamisele. Abimeede võib anda, kuid ei pruugi, abi saajale majandusliku eelise, kuna toetuse abil saavad asutuste töötajad juurde teadmisi ning on

võimalik arendada välja uusi teenuseid, mis aitavad kaasa asutuse protsesside arendamisele ja täiustamisele.

5. Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

19

Tegevuse raames antava toetuse puhul ei ole konkurentsi moonutamine või kaubanduse mõjutamine EL riikide vahel välistatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 võib ettevõtetele või asutustele antava

abi puhul olla tegemist riigiabi andmisega.

Eelnõu §-s 8 sätestab abikõlblikkuse perioodi. Tegevuse abikõlblikkuse perioodiks on 1. jaanuar 2024 kuni 31. august 2029. Eelnõu §8 lg 2 sätestab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 alusel nende projektide

kulude eraldi välja toomist, mis on abikõlblikkuse perioodil tehtud enne rahastamisotsust. Eelnõu §8 lg 3 sätestab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 alusel rahastatavate asutuste

projektide kestvuse, milleks on 12 kuud. Eelnõu § 9 sätestab taotletava toetuse kogumaksumuse, piirsummade ja osakaaluga seonduva.

Tegevuse kogumaksumus on 39 428 614 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: 1) Euroopa Regionaalarengu Fond (edaspidi ERF) (poliitikaeesmärk nr. 1 „Nutikam Eesti“

erieesmärgi (i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.2 alt) 22 700 000 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 864 292 eurot (15% kogumaksumusest) ning

omafinantseering vähemalt 4 864 292 eurot (vähemalt 15%); 2) ERF (poliitikaeesmärk nr. 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (iv)„aruka spetsialiseerumise,

tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ meetme 21.1.4.2 alt) 4 900 000 eurot (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 2 100 000 eurot (vähemalt 30% kogumaksumusest).

3) meetmest 21.1.1.2 rahastatakse § 5 lg 1 punktides 1, 3 ja 4 toodud tegevusi ning meetmest 21.1.4.2 rahastatakse § 5 lg 1 punktis 2 toodud asutuste teadmussiirde- ja äriarendusealaste

teadmiste ja oskuste suurendamise ja parandamise tegevust; Lõikes 1 sätestatakse minimaalne summa institutsionaalsetele- ja ühistaotlustele eraldi, milleks

on § 5 lõikes 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul 200 000 eurot taotluse ja asutuse kohta ning § 5 lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul 500 000 eurot taotluse kohta. Taotletava

toetuse alampiiri seadmise eesmärk on vältida toetuse andmisel tegevuste ja vahendite killustamist. Lõikes 2 sätestatakse taotletava toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõikes 1 punktis 3

nimetatud tegevuseks, milleks on kuni 75 000 eurot projekti kohta. Antud toetussumma eest tuleb saavutada tulemus, mis on kooskõlas seatud eesmärkidega.

Lõikes 3 seatakse taotletava toetuse ülempiir institutsionaalsetele sisutegevustele, s.t. § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevustele. Rakendusasutus määrab taotlusvooru väljakuulutamisel asutustele taotletava toetuse ülempiiri. Ülempiiri seadmisel on arvestatud teadus- ja

arendusasutuste baasfinantseerimise, ettevõtluslepingute osakaalu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt eraldatud kõrgharidusõppe tegevustoetuse mahtusid aastatel 2019–

2023. Ülempiiri baassummana arvestatakse ühe asutuse kohta 200 000 eurot (mis on vastavalt § 9 lõikes 1 toodule ka toetuse taotlemise alampiiriks), millele lisandub vastav arvestuslik summa. Kui taotluses toodud abikõlblikele tegevustele planeeritud summa ei ületa toetuse

taotlemise alampiiri, siis taotlust ei rahastata. Nii teaduse kui kõrghariduse finantseerimise ning asutuste ettevõtluslepingute mahud annavad võrdselt 1/3 taotletava toetuse ülempiirist, kuid

asutused ei ole kohustatud arvestuslikku proportsiooni ettepaneku koostamisel järgima. Sisemine jaotus eri valdkondi puudutavate tegevuste ja eelarve osas on asutuse otsustada. Asutusepõhine ülempiiri seadmine võimaldab toetuse eraldamisel arvestada asutuste eripärasid,

sh hõlmatust teadus- või õppetegevusega, asutuse suurust, ettevõtluskoostööd ja vastutusvaldkondade ulatust. Taotletavale toetusele ülempiiride seadmine aitab kaasa asutuste

poolt realistlike taotluste esitamisele ja vähendab administratiivkoormust ettepanekute hindamisel. Igale asutusele määratud taotletava toetuse ülempiir teatatakse asutustele

20

ettepanekute kogumise väljakuulutamisel. Asutuste ühinemisel või muudel põhjendatud juhtudel võib rakendusasutus taotletava toetuse ülempiiri muuta. Taotletava toetuse ülempiiri asutuste lõikes kehtestab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul.

Lõikes 4 on sätestatud toetuse maksimaalne summa määruse § 5 lg 1 punktides 1 ja 4 nimetatud

soetustele, milleks on 15% asutusele antavast toetusest. Lõikes 5 sätestatakse toetuse maksimaalne piirmäär § 5 lg 1 punktides 1, 3 ja 4 toodud

tegevustele, kus toetuse osakaal on kuni 85% ja toetuse taotlejate omafinantseering on vähemalt 15%.

Lõikes 6 sätestatakse toetuse maksimaalne piirmäär § 5 lg 1 punktis 2 toodud tegevuseks kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest ja toetuse taotlejatel omafinantseeringu nõuet ei ole.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

Eelnõu §-s 10 lg 1 määratletakse võimalike toetuse saajate sihtgrupp. Toetust võib taotleda avalik-õiguslik või riigi teadus- ja arendusasutus, kellele on aastatel 2019-2023 eraldatud teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise toetust, avalik-õiguslik ülikool või riigi

rakenduskõrgkool või riigi asutatud sihtasutuse koosseisus tegutsev kõrgkool. Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused tegevuse sihtgruppi ei kuulu, kuna tulenevalt

ASTRA+ eesmärgist ja fookusest ei ole riik eraõiguslike asutuste puhul omanik ega vastutav asutuse eesmärkide täitmise ega asutuse arendamise eest. Eelnõu §-s 10 lg 2 määratleb, et taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikele 2.

Eelnõu §-s 11 tuuakse välja taotleja kohustused.

Eelnõu §-s 12 esitatakse nõuded esitatavale taotlusele. Nõuded kehtivad sarnaselt nii nende taotluste osas, mis sisaldavad ühistegevusi, kui taotluste osas, mis on institutsionaalsed.

Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse nõue ühistaotluse esitamise puhul partnerite osalemise kinnitusele ja ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta.

Eelnõu § 12 lg 2 sätestab nõude, et projekt vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Eelnõu § 12 lg 3 sätestab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 2 toodud tegevusteks taotluse esitamiseks vajalikud kinnitused, andmed või dokumendid.

Eelnõu § 12 lg 4 sätestab nõuded käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevusteks asutuse poolt esitatavatele taotlustele. Eelnõu § 12 lg 4 p 4 sätestab tingimused § 5 lõike 1 punkti 3

tegevuse teistkordseks taotlemiseks. Kaheastmeline toetuse taotlemise võimalus on vajalik teadustulemuste turule lähemale viimiseks, milleks erinevates valdkondades võib aega ja vahendeid kuluda erinevalt. Soositud on taotlused, kus tehakse koostööd mitmete asutuste ja

nende asutuste uurimisgruppide vahel. Oluline aspekt teise järjestikuse projekti taotlemisel on nõue uurimisgrupi meeskonna eelnev osalemine § 5 lõike 1 punkti 2 raames ellu viidavas

ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste tõstmise programmis. Eeldatavalt tõstetakse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevusega nii uurimisteema tehnoloogilist valmidustaset, kui ka uurimismeeskonna ettevõtlikkust.

Eelnõu § 12 lõikes 5 sätestatakse mitme partneri poolt esitatava taotluse esitamiseks vajalikud kinnitused.

21

Eelnõu § 12 lõikes 6 sätestatakse institutsionaalset toetust taotlevale asutusele valikuvõimalus § 5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevuste vahel. Seejuures sätestatakse ka nõue, et iga valitud tegevuse kohta tuleb eraldi esitada ka eelarve ja tegevuste väljundnäitajad.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotlusvooru avamise tingimused ja taotluse esitamise tähtajast teavitamine. § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 taotlustele on üks taotlusvoor. § 5 lõike 1 punkti 3 tegevusteks avatakse kuni kaks vooru aastas.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis.

Eelnõu § 14 lõikes 1 sätestatakse, et toimuvad eraldi taotlusvoorud § 5 lõike 1 punktide 1-4 tegevustele. Eelnõu § 14 lõikes 2 sätestatakse taotluse esitamise viis. Eelnõu § 14 lõikes 3 selgitatakse toetuse vastuvõtutähtaja nihkumist võimaliku e-toetuse

keskkonna tehnilise rikke puhul.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse taotluse esitamist, taotlusele esitatavaid nõudeid, hindamis- ja valikukriteeriume ning -metoodikat.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise tingimused. Taotlus esitatakse e- toetuse keskkonna kaudu määruses sätestatud tingimuste kohaselt. Taotluse menetlemise

tähtaeg on 60 tööpäeva. Puuduste korral taotluses on taotlejal alates teate kättesaamisest 10 tööpäeva aega võimalikud puudused kõrvaldada.

Kui taotluse tegevuste elluviimisel selgub, et mõne tegevuse eelarvet ei suudeta täita, siis võib taotleja esitada rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve muutmiseks erinevate tegevuste vahel.

Kui esitatud taotlus rakendusüksuse hinnangul ei vasta käesoleva määruse § 5 lg 1 toodud tegevustele, edastab rakendusüksus taotluse juhtkomisjonile hinnangu saamiseks.

Kui juhtkomisjoni hinnangul ei ole ettepanekus tehtud muudatused põhjendatud, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku taotluse mahu vähendamiseks muudetava eelarve summas ning see eelarve maht suunatakse meetme järgnevate voorude rahastamiseks.

Eelnõu §-s 16 sätestatakse taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks

tunnistamine. Eelnõu §-s 17 sätestatakse ekspertkomisjoni ja ASTRA+ juhtkomisjoni moodustamine.

Eelnõu § 17 lg 1 sätestab ekspertkomisjoni moodustamise ja tema volitused eelnõu § 5 lõikes

1 p 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluste hindamisel. Eelnõu § 17 lg 2 sätestab ASTRA+ juhtkomisjoni moodustamise ja tema volitused. Juhtkomisjoni ülesanneteks on § 5 lõigetes 1, 2 ja 4 kirjeldatud tegevuste taotluste hindamine

ja kinnitamine, § 5 lõikes 1 p 3 nimetatud tegevuste rahastamiseks ekspertkomisjoni poolt esitatud ettepanekute kinnitamine, ASTRA+ tulemuslikkuse jälgimine, vahehindamise

teostamine, projektide ja ASTRA+ paremaks elluviimiseks rakendusüksusele ettepanekute tegemine ja muude käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmine.

22

Eelnõu §-s 18 sätestatakse projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika. Projekte hinnatakse lõikes 1 toodud järgmise viie hindamiskriteeriumi alusel:

1) Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele;

2) Projekti põhjendatus;

3) Projekti kuluefektiivsus;

4) Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5) Projekti kooskõla Eesti pikaajalise strateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Eelnõu § 18 lg 2 kuni 6 tuuakse välja lg 1 toodud hindamiskriteeriumite hindamise täpsustavad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatakse ekspertkomisjoni poolse § 5 lõike 1

punkti 3 tegevuste põhjendatuse hindamise olulised kriteeriumid. Sama paragrahvi lõike 5 all, kus sätestatakse kriteerium toetuse taotleja suutlikkusele projekti

ellu viia, sätestatakse punktis 3 järelkasvu ehk noorteadlaste kaasamise kriteerium. Lähtudes analüüsidest (Teadus- ja Arendusnõukogu TAI töötajate järelkasvu raport, 2024), milles leitakse, et alustavatel ja karjääri keskel olevate teadlaste ligipääs

rahastamisvõimalustele on keerulisem, ning meetme üldisest eesmärgist suurendada teadmusiirde võimekust rõhuga just teadlaste järelkasvul tuleks taotluste hindamisel rakendada

kriteeriume, mis parandavad noorteadlaste eduvõimalusi. Kuigi vastutava täitja vanusel või doktorikraadi kaitsmise ajal põhinevat piirangut määruses ei seata, tuleb taot luste hindamise tingimustes järelkasvu eesmärgiga arvestada.

Eelnõu § 18 lg 7 sätestatakse valikumetoodika kasutamine rakendusüksuse poolt. Eelnõu § 18 lg 8 all tuuakse välja projektide hindamine lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite

lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hinne antakse 0,5 punkti täpsusega.

Lõikes 9 sätestatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste juhtkomisjoni poolse hindamise aluseks olevad järgnevad valikukriteeriumide osakaalud, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga

7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 25 protsenti;

2) projekti põhjendatus – koondhindest 25 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 15 protsenti;

4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 30 protsenti; 5) projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 5 protsenti.

Lõikes 10 tuuakse välja nõuetele vastavaks ja mittevastavaks tunnistamise kriteeriumid.

Lõikes 11 tuuakse välja valikukriteeriumi hinde lävend, mille puhul taotluse hindamine lõpeb. Lõige 12 sätestab võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatavaks kriteeriumiks pikemaajalisi

ja jätkusuutlikke projekte, millel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 valikukriteeriumi hinne kõrgem.

Lõige 13 sätestab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevuses võrdsete näitajatega projektide eelistatavaks kriteeriumiks kõrgemalt hinnatavaks käesoleva paragrahvi lõike 3

punkti 5 kriteeriumi: projekti teaduslikku taset, idee tehnoloogilist eelist alternatiivsete tehnoloogiate ees, kommertspotentsiaali ja kommertsialiseerimisvõimalusi, seal hulgas

tehnoloogilist uudsust, kas tehnoloogiat saab piisavalt kaitsta patentide, autoriõiguse, kaubamärgi või muu intellektuaalomandi kaitsmise viisiga, kas tehnoloogial on potentsiaalseid kasutust piiravaid riske, nagu tervise-, keskkonna-, õigus- ja privaatsusriske ja kas tehnoloogia

on potentsiaalselt skaleeritav.

23

Eelnõu §-s 19 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Mitme asutuse poolt esitatavad ühistaotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud

pingereale ning taotlusvooru eelarvele. Institutsionaalsed, asutuste poolt esitatud taotlused kuuluvad rahuldamisele kuni maksimaalse asutusele kehtestatud institutsionaalse toetuse

määrale ning taotlusvooru eelarvele. Eelnõu § 19 lg 2 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatavad toetuse saaja õigused ja kohustused.

Eelnõu § 19 lg 3 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse taotlejale esitamise viis ja tähtaeg.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlus jäetakse rahuldamata § 5 lõikes 12 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise

eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata

jätmise otsus. Eelnõu §-s 21 sätestatakse taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine. Taotluse võib

osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu või taotluse täielik rahuldamine

ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki. Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse

poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Eelnõu §-s 22 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel

ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse maksimummäära ei suurendata. Kui projekti tegevuste elluviimisel selgub, et mõne tegevuse eelarvet ei suudeta täita, võib

toetuse saaja esitada rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve muutmiseks erinevate tegevuste vahel, juhul kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega. Kui muudatused eeldavad

juhtkomisjoni kaasamist ning juhtkomisjoni hinnangul on taotluse muudatused põhjendatud, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku projekti muudatuse kinnitamiseks. Kui juhtkomisjoni hinnangul ei ole ettepanekus tehtud muudatused põhjendatud, teeb

juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve vähendamiseks muudetava eelarve summas ning see eelarve maht suunatakse meetme järgnevate voorude rahastamiseks.

Eelnõu §-s 23 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine.

7. peatükk

Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

Eelnõu §-s 24 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused.

24

Toetuse saaja ja partner täidavad ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi, teavitamisega seotud kohustusi, dokumentide säilitamise kohustusi, 5 aasta kestuse nõude täitmise kohustust, riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi nende

kohalduvusel, esitama enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja

mittemajandustegevuseks ning kohustub maksma toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust.

8. peatükk

Aruannete esitamine

Eelnõu §-s 25 sätestatakse toetuse saajate kohustused seoses regulaarse aruandlusega, sh

vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida projektide edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral

juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Eelnõu § 5 lõigete 1, 2 ja 4 alusel taotletud vähemalt nelja-aastase projekti kolmandal aastal hindab juhtkomisjon projekti elluviimist ning teeb rakendusüksusele projektiga jätkamise või

mittejätkamise ettepaneku kolme aasta vahearuande põhjal. Aruanded esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu

seal kasutataval vormil. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks tavapärasele infole kirjeldada põhjalikumalt ellu viidud tegevuste mõju TAIE eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate

horisontaalsete põhimõtete edendamisele. Rakendusüksus kinnitab aruanded kümne tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele e-

keskkonnas esitamisest arvates ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul neljakümne tööpäeva jooksul, kui juhtkomisjon on 30 kalendripäeva jooksul teinud rakendusüksusele projektiga jätkamise või mittejätkamise ettepaneku.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

Eelnõu §-s 26 sätestatakse toetuse maksmise kord.

Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui üks kord kvartalis. Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatud tegevuses toimub toetuse maksmine kindlasummalise

makse alusel, kui makse tegemise eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud.

Eelnõu §-s 27 sätestatakse makse menetlemise peatamise kord. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse

kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

Eelnõu §-s 28 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise kord.

25

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 28-30 ja ühendmääruse § 34-38 sätestatule.

Eelnõu §-s 29 sätestatakse vaide esitamise kord.

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

(2) Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusasutusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

(3) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

3. Eelnõu võrdlev analüüs

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigusaktidega. Eelnõu on kooskõlas

Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele

ASTRA+ tegevusega toetatakse teadusuuringute mõju suurendamist ühiskonnas ning

teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse tõstmist Eestis.

ASTRA+ toetust saavad taotleda positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikud ülikoolid

ja teadus- ja arendusasutused, riiklikud rakenduskõrgkoolid ja/või riigi asutatud sihtasutuse

koosseisus tegutsevad kõrgkoolid ning avalik-õiguslikud või riigi teadus- ja arendusasutused.

Muudatus omab nimetatud mõjude osas eeldatavasti positiivset mõju, kuna tegevuse üheks

eesmärgiks on Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse

ning TAIE arengukava fookusvaldkondade arendamisse panustamine. Muudatus omab

positiivset mõju haridussüsteemile ja kultuuri korraldusele. Toetusmeede omab positiivset mõju

teadmistepõhise ühiskonna arengule ning ühtlasi panustab muudatus teaduspõhisesse

kõrgharidusõppesse.

Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima,

tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja

ligipääsetavus.

Tegevuste eeldatav mõju soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse

tagamisele, keskkonnakaitsele ja kliimaneutraalsusele ning regionaalarengule on toodud

seletuskirja punktis 1.3 (lk 8-9).

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul

nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

26

(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju

ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH

(ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud

sekkumisel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete

kehtestamiseks puudub vajadus. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud.

5. Määruse kehtivus

Määrus hakkab kehtima üldises korras.

Katrin Kiisler teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja

Lisad: Lisa 1: „Innovatsiooniküpsuse tasemed“; Lisa 2: „Ekspertarvamus“;

Lisa 3: „Ekspertarvamus“; Lisa 4: „Riskihindamise tabel“;

Lisa 5: „Põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni arvestamise kontroll- leht“.

Haridus- ja teadusministri määruse

seletuskirja lisa 1 „Teadusuuringute mõju

suurendamine ning teadusasutuste ja

kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde

suutlikkuse toetamine (Astra+)“

Innovatsiooniküpsuse tasemed (Funding Readiness Level – FRL), autor: KTH Rootsi

(https://kthinnovationreadinesslevel.com/wp-content/uploads/sites/9/2018/10/Funding-readiness-level.pdf)

9 Tagatud rahastus vähemalt 6-12 kuu pikkuseks tegevuseks vastavalt kehtivale äriplaanile/tegevuskavale – raha on pangakontol või prognoositav korduv tulu; Täielikult juurutatud finantsjärelevalve ja raamatupidamise süsteem jooksva finantsseisu pidevaks kontrolliks ja tulevaste rahastamisvajaduste heaks prognoosimiseks

8 Konkreetsed arutelud (kokkulepete tasemel) ühe või mitme välise rahastamisallikaga, kes on selgelt huvitatud; Kõik välisrahastuse jaoks vajalikud abimaterjalid (finants-, äriplaan jne); Korrektselt asutatud juriidiline isik, mille omandistruktuur on planeeritud rahastamisallikale sobiv (mitte killustatud või olulised osad, mis kuuluvad mitteaktiivsetele/panust mitteandvatele isikutele); Kõik peamised juriidilised, intellektuaalomandi õiguste, finants- ja tegevusdokumendid ja lepingud on kogutud ja kättesaadavad väliseks läbivaatamiseks (nõuetekohane hoolsus)

7 Arutelud võimalike väliste rahastamisallikatega kindlaksmääratud pakkumise ümber (kui palju raha, mille eest, tingimused, hindamine jne); Rahastamise esitlus (Pitching) on valmis, proovitud ja testitud ning äriplaan (või samaväärne) koos finantsprognooside, vahe-eesmärkide plaani jms.; Põhilised raamatupidamissüsteemid ja dokumentatsioon finantsjäreltegevuseks

6 Rahastamise uuendatud/täiustatud esitlus on asjakohase vaatajaskonna peal testitud; 3-5-aastane PnL (kasum/kahjum) eelarve ja rahavoog ettevõtte/projekti jaoks tabelivormingus, mis selgitab lähi- ja keskpika perioodi rahastamisvajadust

5 Rahastamise esitlus (nt investori esituse formaat), mis on välja töötatud ja asjakohase vaatajaskonna peal testitud; Esialgne PnL (kasum/kahjum) eelarve ja rahavoog järgmiseks 12 kuuks arvutustabeli vormingus; Otsustatud rahastamisstrateegia ja rahastamisallikate üle, et jõuda elujõulise ärimudelini – lähtudes erinevate strateegiate plussidest/miinustest; Ülevaade välisrahastamise (eriti omakapitali) nõuetest ja tagajärgedest ärimudelile, kontrollile ja omandile.

4 Idee ärilise potentsiaali kontrollimiseks on välja töötatud plaan (nt 3-12 kuud, sh hüpoteesid, mida kontrollida, eesmärgid, tegevused, ajakava, rahastamisvajadus); Tuvastatud asjakohased rahastamisallikad; Tagatud piisav rahastamine idee testimise kava (kas toode, teenus või süsteem vastab määrusele, nõudele, spetsifikatsioonile, kehtestatud tingimustele) olulise osa elluviimiseks.

3 Tagatud piisav rahastamine esmasteks teostatavustoiminguteks (nt 1–6 kuud); Teadlikkus erinevatest rahastamisliikidest (omavahendid, annetused, omakapital (osakud), klientidelt jne) ja nende tüüpilistest plussidest/miinustest.

2 Esialgsed tegevused ja kulud potentsiaali/teostatavuse kontrollimiseks, kui idee on kirjeldatud (nt 1-6 kuud). Esialgsete verstapostide jaoks (nt 1–6 kuud) on olemas põhiplaan rahastamisvõimalustega

1 Vähene või puudub igasugune ülevaade asjakohastest tegevustest ja kuludest, et kontrollida idee potentsiaali/teostatavust Väike ülevaade erinevatest rahastamisvõimalustest ja rahastamise tüüpidest.

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol | Mäealuse 2/4, 12618 Tallinn, Eesti | +372 480 0200 | [email protected] | www.tehnopol.ee

Äriregistri kood: 90008258 | EE KMKR nr: EE100855346 | SEB Pank IBAN EE681010220031892015 | SWIFT/BIC EEUHEE2X

Haridus- ja teadusministeerium

Munga 18

Tartu 50088 31. jaanuar 2024

EKSPERTARVAMUS

Hinnang „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine“ (ASTRA+) meetme raames nn “arendusgrandi” ühikuhinna kujundamise osas

Ülesande püstitus: HTM soovib saada ekspertarvamust ASTRA+ arendusgrandi hinna osas

Arendusgrandi andmise eesmärgiks on panustada teadustulemuste innovatsiooniküpsuse kasvu

TVT (tehnoloogilise valmiduse tase) tasemetel 2-6 läbi arendustegevuste toetamise, sh

multidistsiplinaarsete arenguprogrammide toetamine, võimaldades saada teavet teadustulemuse

idee praktilise teostatavuse, skaleeritavuse ja tasuvuse kohta. Arendusgrandi elluviimise mõõdikuks

on TVT tõus vähemalt ühe taseme võrra.

Arendusgrandi ühikuhinna kujundamisel olulised aspektid on:

• Arendusgrandi kasutamise kestus TVT tõusu saavutamiseks vähemalt ühe taseme võrra.

• Mis on indikatiivne töö maht täistööaja ekvivalendina eesmärgi saavutamiseks.

• Kas ühikuhind saab või peab olema kõikidel juhtudel ühesuurune (diferentseerimata).

• Millised riskid võivad kaasned sellise rahastamisega ning kuidas neid maandada.

Eksperdi taust

Juhin viimased 5 aastat Tehnopoli Startup Inkubaatorit, mis kasvanud regiooni üheks suurimaks

startup inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammi pakkujaks. Tänaseks on Tehnopol toetanud enam kui 700

varajase faasi startup ettevõtte arengut, turule sisenemist ning kasvu. Olen üles ehitanud ja ellu

viinud mitmeid süvatehnoloogia arenguprogramme, mille hulka kuuluvad näiteks teaduse

tervisekiirendi, AI ja robootika kiirendi, küberkaitse kiirendi ning veel mitmed rahvusvahelised

süvatehnoloogia programmid. Meie programmides osalenud ettevõtted on esimese ringi rahastusena

kaasanud enam kui 38 miljonit eurot kapitali. Lisaks eelnevale juhin NATO DIANA kaksikkasutusega

tehnoloogiatele suunatud kiirendi elluviimist Eestis. Samuti olen Tehnopol Ventures´i juhatuse liige

ning aktiivne mentor ja koolitaja startup kogukonnas. Oma panuse järgmise põlvkonna startup

asutajate tekkesse annan olles startup ettevõtluse lektor Tallinna Tehnikaülikoolis.

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol | Mäealuse 2/4, 12618 Tallinn, Eesti | +372 480 0200 | [email protected] | www.tehnopol.ee

Äriregistri kood: 90008258 | EE KMKR nr: EE100855346 | SEB Pank IBAN EE681010220031892015 | SWIFT/BIC EEUHEE2X

Eksperthinnang

Teaduspõhised meeskonnad vajavad oma arengu algusfaasides palju välist täiendavat abi. Sellist

abi pakuvad nii Eestis kui ka mujal erinevad inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammid. Nimetatud

programmid võivad olla nii tehnoloogiaagnostilised ehk ühte vooru võetakse vastu erinevaid

tehnoloogiaid arendavad tiimid kui ka vertikaalipõhised, kus kiirendiga liituvad vaid ühe valdkonna

ettevõtted.

Tehnopol on varasemalt üle Euroopa kaardistanud üle 25 süvatehnoloogia inkubatsiooni- ja

kiirendiprogrammi, mille põhjal võib väita, et enamik selliseid programme kestab vähemalt 6 kuud,

sagedamini aga 9-12 kuud. Inkubatsiooniprogrammide kestvus võib ulatuda ka 18-24 kuuni, kuid sel

juhul on vastuvõetavate meeskondade TVT pigem alla 4.

Tehnopoli inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammides osaleb igal aastal ca 100 startup meeskonda ning

pakutavad programmid on pikkusega 6-12 kuud. Selle perioodi jooksul on võimalik saavutada TVT

taseme tõus vähemalt 1 taseme võrra, edukamate meeskondade puhul ka 2 ja enama taseme võrra.

Varajase faasi teaduspõhiseid meeskondi iseloomustab enamasti kõrge tehnoloogiline võimekus

ning sageli oluliselt madalam äriline võimekus. Inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammidesse jõudnud

meeskonnad on enamasti alles äsja ettevõtte asutanud või ei olegi veel seda teinud ning alles

planeerivad ettevõtte ametlikku loomist. Sellest hoolimata on nende tase kiirendiprogrammidesse

jõudes enamasti TVT 4 juures. Seega võib öelda, et esmane tehnoloogia valideerimine

laboritingimustes on tehtud, kuid tehnoloogiat ei ole testitud veel reaalses päriselu keskkonnas,

sageli on täielikult välja arendamata ka ärimudel ning puudub valideering potentsiaalse tulevase

lõppkliendiga ning realistlik turule sisenemise strateegia.

Peamine arendustöö tehakse sellistes meeskondades ettevõtte siseselt. See tähendab, et

meekonnas peavad töötama inimesed, kes suudavad arendada tehnoloogiat ning samuti need, kelle

peamine fookus ja suutlikkus on seotud ettevõtte äri arendamisega. Seetõttu vajavad sellised

ettevõtted kapitali, et tasuda ettevõtte osanike ja töötajate tööaja eest. Tavapärane on loogika, et

mida suurem on inimese osalus ettevõttes, seda tagasihoidlikumalt saab ta sellest ettevõttest palka

ning vastupidi. Siiski on ettevõtte arenguks ja ellujäämiseks vaja, et tagatud on baassissetulek, mis

võimaldab ettevõtjal keskenduda lisandväärtuse loomisele.

Keskmine varase faasi startup meeskonna suurus on 3-5 liiget, ning omakorda nende keskmine

igakuine tasu vahemikus 2500 - 3500 eurot brutotasuna. See teeb ühe inimese tasuna 9-kuulise

kiirendiperioodi jooksul 30 000 - 42 000 eurot. Sellele lisanduvad veel tehnoloogia arendamisega

seotud kulud, mis varieeruvad märkimisväärselt. Lisaks kaasnevad ettevõtte opereerimisega ka

administratiivsed ja kaasnevad kulud ca 30% ulatuses palgafondist.

Kulude struktuuris võib lähtuda järgnevast

- Tööjõukulu koos sisemise toote- ja äriarendusega 60%

- Tootearenduse sisse ostetavad komponendid 15%

- Äriarenduskulu 25%

Eelnevast lähtudes soovitan meeskondade arengu toetamiseks kehtestada ühtse toetussumma

vahemikus 50 000 – 60 000€, mida on võimalik kasutada eelnimetatud kulugruppide lõikes ilma jäika

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol | Mäealuse 2/4, 12618 Tallinn, Eesti | +372 480 0200 | [email protected] | www.tehnopol.ee

Äriregistri kood: 90008258 | EE KMKR nr: EE100855346 | SEB Pank IBAN EE681010220031892015 | SWIFT/BIC EEUHEE2X

proportsiooni ette määramata. See peaks 6-12-kuulise perioodi jooksul tagama meeskondade

arenemise vähemalt 1 TVT astme võrra.

Kokkuvõte

Soovitan arendusgrandi kestuseks 9-12 kuulist perioodi, 50 000-60 000€ summat diferentseerimata

ühikuhinnaga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Tammai Tehnopol Startup Inkubaatori juht

Hinnang „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide

institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine“ (ASTRA+) meetme raames nn

“arendusgrandi” ühikuhinna kujundamise osas

ASTRA+ meetme taust

Meetme eesmärk on tõsta riigi- ja avalik-õiguslike positiivselt evalveeritud teadus- ja

arendusasutuste ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevate riigi

rakenduskõrgkoolide teadmusiirde võimekust, kasvatada nii eestisisest kui rahvusvahelist

ettevõtluskoostööd, tagada teadus- ja arendusasutustes ja kõrgkoolides tekkivate

teadustulemuste võimalikult kiire rakendumine ühiskonnas ning ettevõtliku mõtteviisi

väärtustamine teadus- ja arendus- ning kõrgharidussüsteemis.

Meetmete tegevusi tehakse kooskõlas nutika spetsialiseerumise põhimõtete ja TAIE

fookusvaldkondade teekaartidega. Sekkumistega toetatakse nii institutsionaalseid kui

ühistegevusi.

ASTRA+ arendusgrandi taust

Arendusgrandi andmise eesmärgiks on panustada teadustulemuste innovatsiooniküpsuse kasvu

TVT (tehnoloogilise valmiduse tase) tasemetel 2-6 läbi arendustegevuste toetamise, sh

multidistsiplinaarsete arenguprogrammide toetamine, võimaldades saada teavet

teadustulemuse idee praktilise teostatavuse, skaleeritavuse ja tasuvuse kohta.

Arendusgrandi elluviimise mõõdikuks on TVT tõus vähemalt ühe taseme võrra.

Meetme pikemaajalisteks eesmärkideks on sisulise teadus-arenduskoostöö elavdamine ja

teadmussiirde parandamine Eestis.

Meetme sihtgrupiks on teadusmahuka ökosüsteemi osapooled kuis riigi- ja avalik-õiguslikud

positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused ja rakenduskõrgkoolid.

Arendusgrandi ühikuhinna kujundamisel olulised aspektid on:

• Arendusgrandi kasutamise kestus TVT tõusu saavutamiseks vähemalt ühe taseme

võrra.

• Mis on indikatiivne töö maht täistööaja ekvivalendina eesmärgi saavutamiseks.

• Kas ühikuhind saab või peab olema kõikidel juhtudel ühesuurune (diferentseerimata).

• Millised riskid võivad kaasned sellise rahastamisega ning kuidas neid maandada.

Ühikuhinna kujundamisel saab võtta aluseks sarnase eesmärgiga toetusmeetmed ja

tugiteenused, mille raames sarnase sisuga tegevusi toetatakse ning ellu viiakse.

Eestis on hetkel elluviimisel või avanemisel järgmised meetmed/programmed, mille puhul on

kas otseseks või kaudseks eesmärgiks teadustiimide või iduettevõtete arendusjärgus olevate

toodete-teenuste TVT tõus:

1. Tartu Ülikooli eksperimentaalarendustoetus

2. Rakendusuuringute programmi (RUP) väikeprojektide meede

3. Keskkonnainvesteeringute Keskuse rohetehnoloogia iduettevõtete arengukiirendite

programm

4. Tervisetehnoloogiate teaduskiirendi programm

5. Research to Business Funding (Soome)

Võrreldavatena võib vaadata ka kohalike ettevõtluse tugiorganisatsioonide, ennekõike

teadusparkide, poolt elluviidavaid inkubatsiooni- ja kiirendiprogramme. Euroopa

Kosmoseagentuuri Äriinkubaator, Tartu Teaduspargi Sparkup Inkubaator, Tallinna Teaduspark -

Tehnopoli Startup Inkubaatori eestveetavad erinevad kiirendiprogrammid ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse süvatehnoloogia iduettevõtjate äriarenduse toetusmeedet.

Vaatame lähemalt ülaltoodud toetusi ja programme:

1. Tartu Ülikooli eksperimentaalarendustoetus

Toetuse eesmärk: soodustada alus- ja rakendusuuringute tulemuste edasiarendamist nii,

et väljatöötatud lahendus võetaks kasutusele ja see avaldaks ühiskonnale positiivset

mõju.

Sihitud TVT tasemed: TVT 2-5

Suurim toetus: 35 000€

Omafinantseering: 0%

Projekti kestus (max): 12 kuud

Töötasu: abikõlbulik 40%-60% ulatuses

Sihtgrupp: teadusrühmad

Lisainfo: TÜ siseveeb

Kommentaar: Eksperimentaalarenduse toetuse väljatöötamisel on võetud arvesse

Vilniuse Ülikooli ja Tallinna Ülikooli kogemusi samalaadsete instrumentidega.

Toetussummalt ei arvestata üldkulu.

2. Rakendusuuringute programmi väikeprojektide taotlusvoor (Väike-RUP)

Programmi eesmärk: innovaatiliste toodete arendus, TVT tõus, turuküpsusele lähenemine

Sihitud TVT tasemed: TVT 3-7

Suurim toetus: 150 000€

Omafinantseering: 20%-75%

Projekti kestus (max): 36 kuud

Töötasu: abikõlbulik

Sihtgrupp: ettevõtted, sh iduettevõtted

Lisainfo: https://eas.ee/toetused/rakendusuuringute-programmi-vaikeprojekt ide-

taotlusvoor/#row-3-4

Kommentaar: Rakendusuuringute väikeprogramm on mõeldud uudsete ideede esmaseks

valideerimiseks või väiksemahuliste arenduste läbiviimiseks. Eelnõustamine kohustuslik.

3. Rohetehnoloogia iduettevõtete arengukiirendite program

Programmi eesmärk: innovaatiliste toodete arendus, TVT tõus, turuküpsusele lähenemine

Sihitud TVT tasemed: programmi sisenemise lävend TVT4

Toetuse maht: 100 000€*

Omafinantseering: 0%

Kiirendiprogrammi kestus (max): 10 kuud

Töötasu: abikõlbmatu

Sihtgrupp: iduettevõtted

Lisainfo:

https://kik.ee/et/kiki-enda-projektid/rohetehnoloogia-iduettevotete-arendusteenused

https://www.beamline.fund/deeptech

Kommentaar: Kiirendiprogrammi eesmärkideks on iduettevõtete lahenduse TVT tõstmine

ühe taseme võrra ning erainvesteeringu kaasamine.

*100 000€ toetus sisaldab nii toote- kui äriarendusteenuseid ning seda summat ei anta

ettevõtte käsutusse. Kulud peab kandma kiirendi operaator.

4. Tervisetehnoloogiate teaduskiirendi program

Programmi eesmärk: innovaatiliste toodete arendus, TVT tõus, turuküpsusele lähenemine

Sihitud TVT tasemed: programmi sisenemise lävend TVT4

Toetuse maht: 25 000*

Omafinantseering: 0%

Kiirendiprogrammi kestus: 9 kuud

Töötasu: abikõlbulik**

Sihtgrupp: teadustiimid***, iduettevõtted

Lisainfo:

https://ut.ee/et/sisu/tervisetehnoloogiate-kiirendiprogramm

Kommentaar: Kiirendiprogrammi eesmärkideks on iduettevõtete lahenduse TVT tõstmine

ühe taseme võrra ning turuküpsusele lähenemine.

*25 000€ toetus sisaldas nii toote- kui äriarendusteenuseid (17K€) ning seda summat ei

antud vabalt ettevõtte käsutusse.

**kuni 40% kuludest võis minna palgakuludeks

***programmi vastuvõtmisel ei olnud kohustust omada registreeritud äriühingut,

programmi jooksul oli see soovituslik asutada

5. Research to Business Funding (Business Finland)

Programmi eesmärk: teadustulemuste kommertsialiseerimine

Sihitud TVT tasemed: ei ole määratletud TVT taset*

Toetuse maht: 300 000€ - 700 000€**

Omafinantseering: 30%

Projekti kestus (max): 12-24 kuud

Töötasu: abikõlbulik

Sihtgrupp: avalik-õiguslikud T&A asutused, sh teadusrühmad

Lisainfo:

https://www.businessf inland.f i/en/for-f innish-customers/services/funding/cooperation-

between-companies-and-research-organizations/research-to-business#stored

Kommentaar: Soomes Business Finlandi poolt elluviidav Research to Business meede on

lähim vaste ASTRA+ arendusgrandile sihtgrupi ja meetme eesmärgi osas. Samas on seal

nõutab T&A asutuste poolne omafinantseering.

*Kuigi pole selgelt def ineeritud TVT lävendtaset, siis meetme tingimustest võib välja

lugeda, et taotlused on suunatud vahemikku TVT4-7.

**Vähemalt 40% rahastusest peab olema otseselt suunatud

kommertsialiseerimistegevustele.

Arendusprojektide kestus

Tuginedes erinevate kiirendiprogrammide ning RUPi kogemusele, sh 130+ toetatud projekti ja

välja jagatud üle 100 MEUR toetust, on soovitatav tegevuste elluviimise minimaalseks

kestvuseks planeerida 6 kuud. See võimaldab piisavat ettevalmistusaega ning samuti aega

konkreetse arenduse TVT taseme tõstmiseks. Näiteks Väike-RUPi veidi mahukamaid IKT

arendusi tehakse 8-10 kuud.

Võttes arvesse, et sihtgrupiks on pigem varase faasi ja madalamal TVTl olevad teadustiimid ning

arendustöö maht on iga juhtumi puhul erinev, siis mõistlik projekti kestus on 6-12 kuud.

Selle aja jooksul on võimalik hinnata projekti edenemist või progressi puudumist. Kaaluda võib

6-kuulise perioodi järel vahearuande esitamist ja rahastuse jaotamist kaheosaliseks.

Arendusprojektide kulupildist

Väikeste ja lühiajaliste grantide puhul (alla 100K) on mõistlik kasutada ühikuhindu, sest vastasel

juhul läheb kulude menetlusele ebaproportsionaalselt suur ajaline ja rahaline ressurss. Sarnast

lähenemist kasutab Sektoritevahelise mobiilsuse toetusmeede (SekMo).

Tartu Ülikooli poolt täna kasutatav eksperimentaalarenduse toetus on lähim vaste

arendusgrandile. Sealne lubatav kulude jagunemine on alljärgnev.

Toetust on lubatud kasutada järgmiste eesmärgi saavutamiseks vajalike kulude katteks:

1. töötasud ja stipendiumid (loodus- ja täppisteaduste valdkonna projektides mitte üle

40% ja meditsiiniteaduste valdkonna projektides mitte üle 60% toetuse summast;

sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna projektides piirang

puudub);

2. lähetuskulud (sh konverentsidel, messidel ja võrgustikukohtumistel osalemisega seotud

muud kulud);

3. materjalide, seadmete ja sisseostetud teenustega seotud kulud.

Töö mahtu üheselt hinnata on keeruline kuid tõmmates paralleele teadusrühmade ja varajase

faasi teaduspõhiste iduettevõtetega, siis konkreetsele projektile keskendunud meeskondade

suurused on enamasti 2-5 liikmelised, kellest arendustööga tegeleb 2-3 inimest.

Tööjõukulu on peamiseid kuluallikaid, millele lisanduvad tootearenduskulud ja potentsiaalselt

esmased äriarenduskulud, sh intellektuaalomandi kaitsega seotud kulud.

Tööjõukulu 1 FTE kohta arvestaksime brutopalgaga 2 500 – 3 000€ kuus, mis on veidi madalam

kui täna teadlase keskmine palk avalikus sektoris. Arvestades 1-2 inimese tööjõukulu 9-12 kuu

jooksul tähendab see ca 60 000€ kulu.

Kaudsete kuludena lisades juurde toote- ja äriarenduskulud 40% ulatuses tööjõukuludest saame

täiendavalt 24 000€.

Võib siduda projektide eelarved Soome näitega sarnaselt andes ette määra kui mitu protsenti

projekti kavandatavast eelarvest peab olema suunatud tootearendusele ning kuipalju

äriarendusele.

Pakume välja vahemikud kulude jagunemisele:

- tööjõukulu 40-60%

- tootearenduskulu 25-35%

- äriarenduskulu 25-35%

Samas oleme näinud korduvalt juhtumeid, kus raha mõistliku kasutamisega, eriti lühiajalise (6-

12 kuud) perioodi jooksul on olnud raskuseid. Arvestades kogu rahastuse piiratust, positiivselt

agressiivset survet edeneda projektiga nobedas tempos ja sooviga, et võimalikult palju häid

tiime saaks toetatud, soovitame 6-12 kuulise perioodi toetussummat vahemikus 50 000 –

60 000€.

Riskidest

Riskid pole tingimata seotud rahastuse skeemiga (ühikuhind vs tekkepõhine), vaid sellega, et

arendusprojektis püstitatud hüpoteesid ei pea paika.

Meie hinnangul kulude kontrollimine arvete alusel riske oluliselt ei maanda. Pigem on oluline, et

taotlus oleks ettevalmistatud piisava detailsusega mõistmaks, mida soovitakse saavutada ning

kellele seda vaja on.

Kokkuvõte

Soovitame arendusgrandi kestuseks 9-12 kuulist perioodi, 50 000-60 000€ summat

diferentseerimata ühikuhinnaga hoidmaks menetluskulusid ja aega võimalikult madalal.

VAIDO MIKHEIM

StartUp Estonia

Teadmusmahuka ettevõtluse projektijuht

Startup ökosüsteemi osakond

EASi ja KredExi ühendasutus

+372 5742 4891

[email protected]

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Teadusuuringute mõju suurendamine

ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse

toetamine (Astra+)“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Määrusega reguleeritakse teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse

kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse

toetamine (ASTRA+)“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Meede on ellu kutsutud saavutamaks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärke (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime

ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ ja (a)(iv) „Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Toomas Murulo ([email protected]), teadus-

ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Kiisler ([email protected]), peaekspert Mariann Saaliste ([email protected]), strateegilise planeerimise ja

kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected] ), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected] ), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected] ) ning

eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm ([email protected]).

1.1.Tegevuse taust

Eesti TA-süsteemi ülevaatest (Peer Review, 2019)1 selgub, et TA-asutuste teadmussiirde

üksustel on nende organisatsioonis loodud intellektuaalomand (IP) halvasti nähtav ning seda ei kommertsialiseerita piisavalt. Enamik TA-asutusi on jätnud teadlased ise otsustama, kuidas nad peaksid lähenema teadmussiirdele, selle asemel, et õpetada teadlasi ja rakendada proaktiivseid

protsesse leiutiste tavapäraseks avalikustamiseks ja ärilise potentsiaali kindlakstegemiseks. TA- asutuste teadmussiirde üksused saavad luua väärtust, kui neil on olemas kogemused turu

hindamisel, intellektuaalomandis, ettevõtetega koostöös jne, mis tugineks pädevale teadmussiirde personalile ja võimaldadks teadlastel vabalt keskenduda teadustööle.

Teaduskiirendi ökosüsteemi kaardistuseks tehtud uuringus „Teenused teadmuspõhiste iduettevõtete loomiseks ja arendamiseks ning teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi

arendamine Eestis“2 tuuakse välja ekspertide ja teiste riikide kogemus, et ettevõtluse ja ettevõtluskoostöö arendamiseks tuleb ülikoolides tugevdada teadmussiirdega tegelevaid üksusi (ingl.k.: technology transfer office). Teadustöö tulemuste kommertsialiseerimisega seotud

pädevused on eriti tähtsad komplekssetes valdkondades. Intervjueeritud ekspertide hinnangul

1 Final Report – Peer Review of the Estonian R&I System, EC, 2019: https://rio.jrc.ec.europa.eu/library/peer- review-estonian-research-and-innovation-system-final-report 2 AS SmartCap tellitud uuring 2023, uuringu teostas Tartu Ülikool: https://ut.ee/sites/default/files/2023- 07/Teaduskiirendi_%C3%B6kos%C3%BCsteemi_kaardistus.pdf

2

on see vajalik näiteks selleks, et ülikooli töötajad teaksid praegusega võrreldes paremini, kuidas rakendada teadustulemusi majanduse ja ühiskonna heaks, sh teadusettevõtluse (mh kuidas käib ettevõtte loomine, intellektuaalomandi kasutamine, investorite kaasamine jne) ja ettevõtetega

koostöö tegemise (milliseid koostööformaate millistel juhtudel kasutada, kuidas jagada intellektuaalomandiga seotud õigusi, kuidas tööd hinnastada jne) kontekstis ning kes saavad

seejuures teadlastele abiks olla (nt ekspertide kaasamisel, lepingute koostamisel). Rahvusvaheline kogemus näitab, et teadmussiirdeüksuste töö on tulemuslikum, kui ülikoolides tegeletakse aktiivselt ettevõtlikkuse kultuuri arendamisega. Üldistatult on sarnaselt teiste riikide

kogemusega ka Eestis vaja kasvatada teadmussiirdeüksuste võimekust, et paremini luua ja tugevdada ülikoolide sidemeid ettevõtetega, suurendada teadmisi intellektuaalomandi

rakendamises, teha protsesse kiiremaks ja sujuvamaks. Eesti ülikoolide teadmussiirde tegevused on seni olnud pigem isealgatuslikud ning lähtunud

vajadusest ning olemasolevatest teadmistest. Eestis on kuus avalik-õiguslikku ülikooli, nendest kahes – Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis on asutatud kokku 97% Eestis

registreeritud spin-off ettevõtetest. Ülikoolide fookus spin-off ettevõtete tekkimisele ja teaduse kommertsialiseerimisele laiemalt on väga erinev – kui Tartu Ülikool on selgelt defineerinud spin-off ettevõtteks saamise protsessi ning loonud tugisüsteemid, siis osades ülikoolides ei ole

spin-off’i kui teaduse kommertsialiseerimise võimalust defineeritudki. See tuleb paljuski nii ülikooli profiilist ja teadusvaldkondadest, kui ka ülikooli juhtkonna teadlikkusest

kommertsialiseerimise võimaluste kohta. Võib öelda, et Eesti ülikoolides loodud spin-off ettevõtted on pigem juhuslikud kui teadliku strateegilise töö vili, v.a. Tartu Ülikoolis, kus on aastate jooksul loodud läbimõeldud teaduse kommertsialiseerimise tugisüsteemid.

Kõigil Eesti avalik-õiguslikel ülikoolidel on üksused, mis tegelevad ülikoolivälise koostööga, sh.edendavad koostööd ettevõtetega. Nendest TÜ ja TTÜ innovatsiooni ja ettevõtluskeskused

tegelevad lisaks koostööle ettevõtetega ka spin-off ettevõtete nõustamisega. Teistes ülikoolides on spin-off ettevõtlus pigem juhuslik ning seetõttu ei ole neis ka väljakujunenud vastavat kompetentsi ja organiseeritud tegevusi. TLÜs tegeleb ülikooliväliste suhete arendamisega

Teadmussiirde ja projektide keskuse ettevõtluskoostöö- ja partnerlussuhete talitus EXU, EKA’s ja EMÜ’s teadus- ja arendusosakond ning EMTA’s ei ole otsest üksust, kes sellega tegeleks.

Ka teadmussiirdele pööratakse teistes ülikoolides vähem tähelepanu. Paljuski tuleneb see ülikoolide spetsialiseerumisest ning teadusvaldkondadest, kus kommertsialiseerimise potentsiaali (sh. ühiskonna väljakutsetele vastavaid erialasid) on vähem, aga ka madalast

teadlikkusest kommertsialiseerimise võimaluste kohta. TÜ ja TTÜ teadmussiirde üksused on osa ettevõtlusega üldisemalt tegelevast üksusest.

Uuringus „Teenused teadmuspõhiste iduettevõtete loomiseks ja arendamiseks ning teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi arendamine Eestis“ soovitati riigil seada teaduse kommertsialiseerimine ülikoolidele eesmärgiks, sh kommertsialiseerimise viisid jätta

ülikoolide otsustada (iga üksikjuhtum eraldi), kuna erinevatel valdkondadel ja juhtudel on mõistlik kasutada erinevaid kommertsialiseerimise võimalusi. Laiem eesmärk peaks olema

teaduse nii kiiresti ja efektiivselt kui võimalik ülikooli seinte vahelt välja toomine. Kiire mõju saavutamiseks teaduse kommertsialiseerimisel võiksid ülikoolid oma teadmussiirde üksusesse palgata erasektorist ärijuhtimise kogemusega spetsialisti, kelle ülesanne on aidata

teadlasel tema tehnoloogia, toode või leiutis turule viia. Vajalik kompetents on segu äriprotsessidest, turgudest ja võrgustike tundmisest. See oleks lühiajalises perspektiivis kiireim

viis aidata teadusel ülikooli seinte vahelt välja, kasvatada ülikoolis kommertsialiseerimise kompetentsi ning on pikaajalises perspektiivis ülikoolile kasulik, kuna vähendab ka riski, et tippteadlane lahkub ülikoolist.3

3 „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“, Technopolis, Startup Estonia, 2019: https://media.voog.com/0000/0037/5345/files/SpinOff_lopparaunne_avaldamiseks.pdf

3

Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava4 kohaselt tuleb aidata keskkonnal ületada kasvubarjääre, milleks on a) teadusest ärisse ehk teadlasest ettevõtjaks mõttelaadi muutus, sealhulgas uut tüüpi ärimudelite (IO-põhisus) kasutamisel ja

meeskonna ülesehitamisel; b) äriarendus kompetentside ja rahastuse puudumine, eriti iduettevõtte varases faasis ning c) intellektuaalomandi siirde ülemineku takistused teadus- ja

arendustegevusasutusest iduettevõttesse. TAIE arengukavas on välja toodud järgmised teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

valdkonnaga seotud probleemid: * EL tõukefondide toel loodud kõrge tasemega teadustaristu majandamine ei ole jätkusuutlik.

Teadustaristu kasutamine ettevõtluse ja avaliku sektori teenindamiseks on piiratud, napib akrediteeritud laboreid. Aastatel 2007-2022 on suunatud suur osa struktuurivahendeid teadustaristu kaasajastamiseks,

kuid tipptasemel teadustaristu ei leia erinevatel põhjustel kasutamist akadeemia väliste kasutajate hulgas. Põhjuseid on mitmeid, kuid teadusasutustest lähtuvad peamised põhjused on

seotud sellega, et info taristu olemasolu ja kasutamise võimaluste kohta ei ole potentsiaalsete huviliste hulgas levinud. Peamiselt kasutavad taristut teadusasutused ise ning ei ole huvitatud selle avamisest välistele kasutajatele, samas on asutustel probleeme sellega, et teadustaristu

ülalpidamiseks napib raha. Lisaks infopuudusele teadustaristu võimaluste kohta on Eestis piiratud hulgal ettevõtteid, kes mõistavad teadus- ja arendustegevuse tähtsust ettevõtte arengus

ning investeerivad teadus- ja arendustegevusse. * Eesti ühiskonna ees seisvate proovikivide lahendamisel kasutatakse liiga vähe teadustulemusi ja teadlasi. TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada majanduslike ja ühiskondlike

eesmärkide saavutamist, sh majandusstruktuuri muutmist. Struktuurivahenditest rahastatud tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse

toetamine“ raames erialaliitude poolt läbiviidud valdkonna ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kaardistused tõid olulise kitsaskohana välja, et ettevõtted ei tea, missugust teadust Eestis tehakse ning kuidas saab Eestis tehtav teadus- ja arendustegevuse neile kasulik

olla. Eesti teadlasi kaasatakse vähe, kuid siiski järjest enam, ühiskondlike väljakutsete lahendamisse. Positiivse näitena võib siinkohal tuua Covid -pandeemia aegse koostöö

teadlastega viiruse seirel ning lahenduste väljatöötamisel viiruse ohjamisel. * Teadustöö tulemused ei leia rakendust ettevõtluses. Eestis sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni.

Samuti on TAIE arengukavas toodud Eesti tugevused. Eestis on kõrge haridustase, paindlik tööturg, tugevad institutsioonid (sh ülikoolid, regionaalsed kompetentsikeskused), soodne

ettevõtluskeskkond ning arenenud digiühiskond. Erinevates rahvusvahelistes konkurentsivõime edetabelites asub Eesti üsna kõrgel kohal. Eesti teadus on kvaliteetne, mitmekesine ja rahvusvaheliselt heal tasemel. Eestis tegutsevad tugevad ja arenevad

teadusrühmad, teadusasutustes on tagatud nüüdisaegne töökeskkond, sh heal tasemel teadustaristu. Teadlased ja teadusasutused osalevad aktiivselt rahvusvahelistes

teadusvõrgustikes, sh Euroopa Teadusruumi algatustes ja ühistes teadustaristutes. Samas puudub teadlastel motivatsioon ja ka oskused teadustulemusi praktikasse viia. Puuduvad või ei ole veel korralikult käivitunud tugiüksused, mis aitaksid teadlastel teadustulemuste kasutajate

ja kasutamiseni jõuda.

TAIE arengukavas toodud 2. tegevussuund näeb ette teadusasutustele ja kõrgkoolidele võimaluste loomise teadmussiirde tegevuste laiendamiseks, teenuste arendamiseks ning teadmussiirde alaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks, teadushalduse teenuste arendamiseks,

teadustaristu kättesaadavuse parandamiseks, koostööks ettevõtetega.

4 https://www.mkm.ee/uudised/eesti-seab-sihi-suvatehnoloogia-iduettevotluse-arendamisele

4

2021. aastal valmis raport „Tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (ASTRA) tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Aruande kohaselt on perioodil 2014-2020 toetatud ASTRA meede olnud asjakohane, kuna on olnud

oluline kõrgharidust ja teadust toetav rahastus, mis sobib uute teadussuundade katsetamiseks, rahvusvahelistumiseks ja asutuste arenguhüppe toetamiseks. Kõige suurema mõjuga

tegevusteks peetakse investeeringuid infrastruktuuri ning tippteadlaste ja ekspertide palkamist. Meede on mõjutanud asutuste strateegilise planeerimise võimekuse kasvu, samuti asutusesisest koostööd. Samas on välja toodud, et ASTRA ei ole mõjutanud asutustevahelise koostöö teket

ega kasvu ning asutuste ootused ja rahastamisskeem soosivad pigem asutustevahelist konkurentsi.

Peamised sihtrühmad, keda meetme tegevused mõjutavad:

1. Teadus- ja arendusasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, teadlased, doktorandid/noored

teadlased, akadeemiline ja toetav personal;

2. Kaudselt ettevõtted, kes on huvitatud teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite

väljatöötamisest, kes juba tegelevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga,

kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisateadmisi, kellel on potentsiaali suurendada

oma äritegevusega seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mahtu.

1.2. Tegevuse eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on soodustada ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning

kõrgkoolide institutsionaalse teadmus- ja tehnoloogiasiirde võimekust ning teenuste kvaliteeti,

et paremini vastata ühiskonna ja ettevõtete nõudlusele ning aidata kaasa teadustulemuste

kiiremale kasutuselevõtule väljaspool akadeemilist sektorit. Institutsionaalse teadmus- ja

tehnoloogiasiirde võimekuse arendamisel on rõhk pandud teadlaste järelkasvule ja noorte

kaasamisele.

Kui lähtuda viimaste aastakümnete jooksul tehtud uuringutest innovatsiooni arendamise

teemal, siis näeme, et üheks olulisemaks uudsete toodete ja teenuste turule toomise käivitajaks

on teadmiste, oskuste ja tehnoloogiate liikumine inimeste ja organisatsioonide vahel, ehk

teadmus- ja tehnoloogiasiire. See aga eeldab valmisolekut kõikidelt osapooltelt ning siin on

Eestis palju arenguvõimalusi.

Toetuse andmise tulemusena võimestatakse asutuste teadmussiirde tugiüksusi, millega

kaasnevalt kasvab teadmusringlus ja suureneb teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete

arv. Suurenevad võimalused ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning rakenduskõrgkoolide

olemasolevale akadeemilisele- ning tugipersonalile oma teadmussiirdealaste teadmiste ja

oskuste täiendamiseks. See loob eeldused teadus- ja arendusalaste ning teadmussiirdega seotud

teenuste (sh teadushalduse ja tugiteenuste) kvaliteedi tõstmiseks, suutlikkust kujundada ja

juhtida ettevõtluskoostööd ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid järgides ja seda rakendada

oma asutuse teadmussiirde võimekuse laiendamisel.

Tegevuse eesmärk on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-

2027 poliitikaeesmärgiga nr 1. „Nutikam Eesti“, sh erieesmärgiga 2.1.1.1 „teadus- ja

innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine“ ning erieesmärgiga 2.1.1.4 „aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja

ettevõtluse oskuste arendamine“. Tegevus panustab otseselt rakenduskava poliitikaeesmärgi 1

erieesmärgi 2.1.1.1 all fondide sekkumise 2.1.1.1.1 alapunkti 2.1 „Teadus- ja arendusteenuste

ning institutsionaalse teadmussiirde võimekuse suurendamine teadus- ja arendusasutustes ning

5

kõrgkoolides“ ning erieesmärgi 2.1.1.4 all fondide sekkumise 2.1.1.4.1 alapunkti 2 „Teadus- ja

arendusasutuste ning kõrgkoolide innovatsioonivõimekuse, ettevõtluskoostöö ja nutika

spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks vajalikud pädevused“.

Struktuurifondidest rahastatavate tegevuste planeerimisel on arvestatud teiste riiklike

rahastusallikate eesmärke ja võimalusi ning koostoimet.

1.3. Seosed strateegiate jt arengukavadega, teiste sekkumiste ja tegevustega

Sekkumine panustab TAIE arengukava 2021–2035 üldeesmärki „Eesti teadus, arendustegevus,

innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse

tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele“, alaeesmärkidesse 1. „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja

innovaatilistele lahendustele“ ja 2. „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“

ning toetab kaudsemalt eesmärki 3. „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ja

teadmusmahuka ettevõtluse kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja

eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.“

TAIE arengukava kolmest suunast panustatakse ennekõike teadussüsteemi ja teadmussiirde

suundadesse. Sekkumise põhifookus, nagu ka TAIE arengukava fookus, on teadmussiirde

suunal, mis vähendab teaduse eraldatust majandusest ja ühiskonnast, võimendades teadus-

arendustegevuse ja innovatsiooni ühiskondlikku kasu (tõhusust) ja kutsudes esile vajalikke

muutusi, sh käivitades olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Teadmussiire

omakorda toetab mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse

hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate

strateegiliste uurimissuundade kujundamist.

Kõige tugevamad seosed võib välja tuua vähemalt kuue perioodi 2021-2027 tegevusega.

Tegevused teineteist ei dubleeri, kuna Astra+ tegevustel on rõhk avaliku sektori asutuste ning

ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide akadeemiliste töötajate teadmussiirde alasel

koolitamisel laiemalt ning toetatavate asutuste teadmussiirde erinevate vormide ja -teenuste

väljatöötamisel, sh teadustulemuste turule orienteerituse suurendamisel. Suurendatakse

teadusasutuste töötajate ettevõtlikkuse alaseid teadmisi ja oskusi, sealhulgas

intellektuaalomandialast teadlikkust, intellektuaalomandi tõhusat haldamist ning toetatakse

intellektuaalomandi pakkumist ja nõudlust siduvaid platvorme, et maksimeerida väärtuse

loomist kõikide kaasatud isikute jaoks. Nimetatud tegevused aitavad kaasa tihedamale

ettevõtluskoostööle ja ka teadmusmahukate spin-off ettevõtete loomiseks vajalike võimekuste

arendamisele. Tegevusega seatakse sihiks prioriteedi „teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning

kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ eesmärgi

„Hästitoimiv teadmussiirde süsteem“ saavutamine.

Tegevuse "Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" (edaspidi Sekmo) eesmärgiks on

sektoritevahelise koostöö soodustamine, tõstes Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA alast

võimekust ja mitmekesistades teadlaskarjääri läbi teadlaste ning teadmussiirdedoktorantide

töötamise eri sektorites. Sekmo kaudu toetatakse tippspetsialistide minekut ettevõtetesse

teadustööd tegema ning saama teadlasele vajalikke ettevõtluskogemusi. Teise tegevusena

toetatakse tippspetsialisti kaasamist ettevõtlusest, avalikust- või kolmandast sektorist avalik-

õiguslikku ülikooli, riigi rakenduskõrgkooli või riigi (ka avalik-õiguslikku) TA asutusse kas

6

õppetööd või praktikat läbi viima või panustama asutuse teadus- ja arendustegevusse,

innovatsiooni või tegelema teadmussiirdega, mis on seotud asutuse põhitegevustega. ASTRA+

abil saab asutus kaasata teadmussiirde kogemustega personali, kes annab edasi parimaid

teadmussiirde organiseerimise ja vastava süsteemi ülesehitamise alaseid teadmisi ja oskusi

asutuste töötajatele, et asutustesse tekiks kohapealne vastav võimekus.

Tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide elluviimine

akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks nutika

spetsialiseerumise valdkondades“ toetuse andmise eesmärgiks on TA süsteemi võimekuse

kasv ning ettevõtluse vajadusest lähtuvate teadussuundade arendus fookusvaldkondades, et

suurendada sidusust TA ning ühiskonna arengu ja majanduskasvu vahel. Nimetatud tegevuse

fookuses on TA-tegevuse võimekuse kasvatamine, millele ASTRA+ tegevus pakub

lisandväärtusena toetust teadusuuringutes loodud tulemuste mõju suurendamiseks, et need

ideed saaksid turuküpsemaks ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde

suutlikkus tõuseks. ASTRA+ tegevuses on fookuses uurimistulemuste viimine lähemale turule

ehk muuta need ideed ettevõtetele atraktiivseks (investeerimisküpsemaks) – seega puudub

kattuvus eelpool mainitud meetme TA-tegevuse võimekuse kasvatamiseks ASTRA+ toetuse

tegevusega.

Tegevuse Mobilitas+ fookus on: 1) ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine; 2) MSCA

järeldoktori individuaalgrandi projektide elluviimise toetamine; 3) Rahvusvahelistes teadus-,

arendus ja innovatsioonialgatustes osalemise toetamine; 4) Eesti Teadusagentuuri Brüsseli

esindus; 5) Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ (RiE). Puutumus: ASTRA+

raames TA-asutuste teadmussiirde pädevuste parandamine loob paremad eeldused mh

Mobilitas+’st rahastatud tegevuste 1-3 tulemuste jõudmiseks ja rakendamiseks ettevõtluses nii

Eestis kui rahvusvaheliselt. Teistes tegevustes puutumust ei ole.

Tegevus TeaMe 3.0. Nii TeaMe 3.0 kui ka ASTRA+’st rahastatakse teadustulemuste

tutvustamist laiemale avalikkusele. TeaMe 3.0 kommunikatsioonitegevused tutvustavad eri

kommunikatsiooniformaatide kaudu uusimaid teadmisi ja teadustulemusi; ASTRA+ raames

keskendutakse ADAPTER-i programmi kaudu ja institutsionaalselt teadusasutuste

uurimisteemade ja uurimistulemuste turundamisele fookusega võimekate teadustulemuste

kiirele rakendamisele ettevõtluses või ühiskonnas. Teistes tegevustes puutumust ei ole.

Tegevus RITA+. Fookus: 1) ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel

interdistsiplinaarsete rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades

ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks; 2) teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika analüüsimine ja seire ning teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine;

3) ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase

nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike teadus- ja arendustegevuse

pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike teadus- ja

arendustegevuse ja innovatsiooni alase pädevuse kasvatamine; 4) Eesti Teadusinfosüsteemi

(ETIS) arendus.

Puutumus: koordineeritud koostöö ADAPTER platvormi arendamisel, kus ADAPTER-i

arendusi tehakse ASTRA+ määruse alusel ja ETIS-e arendused RITA+ kaudu, et ADAPTER-i

päringud ETISe infosüsteemist kajastaksid värsket informatsiooni ja oleksid

kasutajasõbralikud. Teistes tegevustes puutumust ei ole.

7

Tegevus Tippkeskused ja teadustaristu. Fookus: 1) luua võimalused teaduse tippkeskuste

raames loodud tippteaduse tulemuste rakendamiseks Eesti ühiskonna ja majanduse hüvanguks;

2) luua tingimused riikliku tähtsusega teadustaristu teenuste kasutamiseks ettevõtete ja avaliku

sektori asutuste poolt; 3) suurendada tippkeskuste ja riikliku tähtsusega teadustaristute

koostööd avaliku ja erasektoriga, samuti omavahelist koostööd.

Puutumus: Tippkeskuste teadustulemuste ja riikliku tähtsusega teadustaristute tutvustamine ja

ettevõtluskoostöö keskendub konkreetsete tippkeskuste teadustulemustele ning vaid riikliku

tähtsusega taristute kasutamise võimalustele. ASTRA+ raames keskendutakse teadusasutustes

ja rakenduskõrgkoolides uuringutes loodud tulemuste turuküpsuse suurendamisele

innovatsioonigrantide kaudu ja nende tulemuste turundamisele, et luua võimalused

teadustulemuste kiirele rakendamisele ning ettevõtluskoostööle. Erinevus Tippkeskuste ja

taristu teenuste ja käesoleva meetme vahel seisneb selles, et Tippkeskuste ja teadustaristu

meetmest toetatakse vaid konkreetsete teenuste ja toodete loomist, mitte ainult teadustulemuste

turuküpsemaks saamist, millele on ASTRA+ meetmes rõhk seatud. Käesoleva meetme

innovatsioonigrantide oluline eesmärk on liikuda projektimeeskonna oskuste arendamisel

lähemale investorküpsuse saavutamisele (aluseks niinimetatud innovatsiooniküpsuse

valmiduse tasemed, inglise keeles Funding Readiness Levels), et teadusideid arendada suurema

innovatsiooni suunas koos projektimeeskonna organisatoorse-, juhtimis- ja idee esitlemise

võimekuste arendamisega.

Tõstetakse asutuste institutsionaalset teadmussiirde suutlikkust. Tippkeskuste tegevuse

fookuses on kõrgetasemeline TA-tegevus, millele ASTRA+ pakub teadmussiirdega

tegelevatele tugiüksuste ja projektimeeskondade arendamiseks laiapõhjaliselt koolitustegevusi.

Koolitustegevuste eesmärk on suurendada asutuste personali teadlikkust teadustulemuste

innovatsiooniküpsusest ning aidata väärtustada ettevõtlikku mõtteviisi teadus-, arendus- ning

kõrgharidussüsteemis. Selle tulemusena välditakse sama tegevuse dubleerimist ja

soodustatakse välja töötatavate koolitusprogrammide laia kasutust akadeemilistele töötajatele.

Teistes tegevustes puutumust ei ole.

Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF teadus). Fookus: toetada Ida-Virumaa ettevõtete ja asutuste

teadmusmahukuse suurenemist ülikoolide Ida-Virumaa kolledžites teadustulemuste

kommertsialiseerimiseks teadus- ja arendustegevuse- ning eksperimentaalarenduse teostamise

võimekuse tõstmise kaudu, et tõhustada koostööd teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete

vahel ja arendada Ida-Virumaal alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega

tooteid ja teenuseid ning luua sellega seotud uusi töökohti.

Selleks toetatakse alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimist ,

rahastatakse investeeringuid laborivõimekuse loomiseks või arendamiseks, rahastatakse

välisteadlaste kaasamist TA-tegevusteks Ida-Virumaale, rahastatakse fookusteemadel info ja

läbi viidud TA-tegevuse tulemuste levitamist ja tutvustamist ettevõtetele ja laiemale

avalikkusele.

Puutumus: ÕÜFis koostöö tõhustamine teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel on

suunatud uurimistulemuste teadmussiirdele vaid Ida-Virumaal. ASTRA+ meetmes on fookuses

teadustulemuste kiirem rakendamine ning ettevõtluskoostöö üle kogu Eesti. Selleks pakub

meede toetust saavatele asutustele omakorda laiapõhjaliselt koolitustegevusi akadeemiliste

töötajate teadmussiirde oskuste arendamiseks ning aitab väärtustada ettevõtlikku mõtteviisi

teadus- ja arendus- ning kõrgharidussüsteemis. Antud tegevused toetavad teineteist ega

dubleeri. ÕÜFi puhul on tegemist piirkonnapõhise lähenemisega ja ASTRA+ puhul üle-

8

eestilise kaetusega. Selle tulemusena tagatakse võimalikult lai teadmussiirde alase info

ristkasutus, et info projektides loodud teadustulemustest jõuaks võimalikult laiade

sihtrühmadeni. Kui ÕÜF meetmes teostatakse investeeringuid arendatavate teadussuundade

laborite loomiseks ja tehniliseks täiendamiseks Ida-Virumaa kolledžites, siis ASTRA+

meetmes on lubatud vaid väikesemahulised investeeringud asutuste olemasolevate laborite

baasil, et saaksid tekkida eeldused konkreetsete teadmusteenuste pakkumiseks. Teistes

tegevustes puutumust ei ole.

EAS-i ja KredExi ühendasutus pakub teenusena „Arenduskoostöö nõustamist toote- ja

teenusearenduses“, kus arenduskoostöö eksperdid aitavad ettevõtetel leida ning ühendust

võtta parimate ekspertide, katsetus- ja sertifitseerimisasutuste, teadlaste, teadus- ja

arendusasutustega üle maailma, keda ettevõtetel oma toote või teenuse arendamiseks või turule

toomiseks vaja on. See teenus on avatud kõikidele Eestis registreeritud innovaatilistele

kasvuambitsiooniga ettevõtetele sõltumata tegevusvaldkonnast, suurusest või arenguetapist, sh

nõustatakse ka teadlasi ülikoolide juurde loodud spin-off ettevõtete erinevates arenguetappides.

EAS-i ja KredExi ühendasutuse kaudu finantseeritav Rakendusuuringute Programm (RUP)

toetab ettevõtete innovaatiliste toodete arendusi ja võimaldab neil kasvatada oma ettevõtte tulu,

arendades uusi või senisest oluliselt muudetud tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid.

Programmist rahastatakse ettevõtete rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusprojekte ning

teaostatavusuuringute projekte. Projekte võib teha ettevõtte-siseselt (ehk siis ettevõtja üksi) või

kasutada teise

ettevõtte või TA asutuse teenust. RUPi kaudu saavad ettevõtted toetusi innovatsioonilistele

arendustele, mis jäävad tehnoloogilise valmiduse tasemetele (TVT) kolm kuni seitse. Et TA -

asutustele suunatud rakendusuuringute toetusi peale ETAG-i „Nutikas“ meetme lõppemist ei

olnud, siis alustava ASTRA+ meetme kaudu rahastatakse innovatsioonitaseme tõstmise

grantidega TA-asutuste ja Rakenduskõrgkoolide teadlaste ja inseneride innovaatilisi arendusi

alates TVT tasemest neli ning innovatsiooniküpsuse tasemest alates 1 kuni 5 ning suunatakse

sellega uurimisgruppe ise ettevõtlusega alustama või ettevõtetega koostööle. ASTRA+

innovatsioonitaseme tõstmise grandi täitmise perioodil ei saa veel ettevõtet asutada, kuid

teadmiste ja oskuste tõstmisega luuakse selleks vajalikud eeldused ja tingimused. RUP ja

ASTRA+ täiendavad teineteist, et TA-asutused saaksid ASTRA+ meetme kaudu sarnaselt

ettevõtlustoetustega luua võimalused teadustulemuste kiirele rakendamisele ning

ettevõtluskoostööle.

Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse

teadmussiirde suutlikkuse toetamiseks elluviidavad tegevused panustavad strateegia „Eesti

2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse. Seatud strateegiline siht: Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on uuendusmeelne ja

teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme.

Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks,

teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd.

Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi

ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes

arenguvõimalusi kõigis piirkondades. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse

suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat

konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on

kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-

majanduslike mõjudega.

9

Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima,

tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja

ligipääsetavus.

Keskkond ja kliima

Tegevuse sihtgrupiks on avaliku sektori asutused, seega võib tegevustel tulenevalt teemast olla

puutumus keskkonda ja kliimat mõjutavate aspektidega. Samas ei planeerita tegevuste

toetamisel teha valdkondlikke erisusi, tegevus on horisontaalse iseloomuga.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta

oluliselt“ ehk DNSH analüüsis on hinnatud, et toetatav meede ei põhjusta olulist kahju

keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik.

Toetuse andmise tingimuste alusel ei saa lähtuvalt ERDF-s sätestatud nõudest toetada

fossiilkütustega seotud tegevusi.

Tasakaalustatud regionaalareng

Teadus- ja arendusasutused ning riigi rakenduskõrgkoolid, mis kuuluvad meetme tegevuse

sihtgruppi, paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus. Selle tõttu võib esile tuua

kokkupuutepunkti suuremate linnapiirkondade arengueelduste parema ärakasutamisega.

Erinevad asutused, ülikoolide kolledžid, üksikud rakenduskõrgkoolid ning teadus- ja

arendusasutused asuvad ka väljapool Tallinna ja Tartut, mis võib regionaalarengule mõjuda

tasakaalustavalt, soodustades eri piirkondade ühtlasemat ja kestlikku arengut.

Sooline võrdõiguslikkus

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele,

kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus

asjakohane. Võimalikud tegevused hõlmavad järgmist: komisjonide ja valikuorganite

koosseisus võetakse võimalusel arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse

mittediskrimineerivad toetuse taotlemise põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused.

Toetatavate tegevuste puhul ei ole piiratud juurdepääsu tulenevalt soost, küll aga on toetuse

taotlemisel oluline, et taotleja vastaks kehtestatud tingimustele. ASTRA+ meetmest toetatavate

tegevuste puhul on võimalik mõjutada naiste ja meeste võrdsemaid võimalusi hariduses ja

teaduses. Toetatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses, teaduses ja tööturul,

võimaldades mõlemast soost inimestele tegevuses osaleda, tõstes nende kvalifikatsiooni ning

konkurentsivõimet tööturul, pidades eelkõige silmas teadus- ja arendustegevuse valdkonda.

Eesti Teadusagentuuri andmetel on avaliku sektori teadlastest ja inseneridest 51% naised ja

49% mehed, seega on meetme sihtgrupis mehed ja naised võrdselt esindatud ning antud meetme

raames ei eelistata ühte sugu teisele.

Võrdsed võimalused ja ligipääsetavus

Toetatavate tegevuste puhul ei ole piiratud juurdepääsu erinevatele sotsiaalsetele rühmadele

tulenevalt vanusest, rahvusest, erivajadusest või muudest tunnustest.

Eri vanuses, rahvusest või puudega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks vähendatakse

neid barjääre, mis takistavad alaesindatud rühmadel toetuse andmise tingimustes kirjeldatud

tegevustes osalemist või hüvedest kasu saamist. Tegevused, mille puhul on oluline füüsiline

juurdepääsetavus, arvestatakse parimal viisil erivajadusega inimeste osalemisvõimalustega.

10

Tegevuste elluviimisel tuleb toetuse saajatel järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

nr 2021/1060 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja

mittediskrimineerimine“ ja artikli 8 „Säästev areng“ nõudeid.

1.4. Väljumisstrateegia

Planeeritavad tegevused ei vaja eraldi riigi poolt toetatud väljumisskeemi. Tegevuse raames

toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ülikoolide teadmussiirde alase võimekuse arendamist

ja tõstmist, mis tähendab, et asutused peaksid olema edaspidi võimelised ise teadustulemusi

kommertsialiseerima, teenuseid välja töötama ning neid välistele osapooltele pakkuma.

ASTRA+ raames on abikõlblik ka personalikulu tegevuste elluviimisega otseselt seotud

töötajatele, kes on tööle võetud abikõlblikkuse perioodil, esimesel kolmel aastal kuni 85% ja

edaspidi kuni 50% ulatuses. Toetatakse nii teadustöötajate kui ka tugipersonali teadmiste ja

oskuste arengut, samuti koostöö edendamist era- ja avaliku sektoriga, mis võimaldab asutustel

edaspidi turul teenuseid pakkuda, nende eest tasu võtta ning seega luua jätkusuutliku

teadmussiirde süsteemi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb 10 peatükist ja 29 paragrahvist.

1.peatükk Üldsätted

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ka ÜSS) § 10 lõike 2 alusel.

Eestis toimub nutika spetsialiseerumise strateegia elluviimine Haridus– ja Teadusministeeriumi ja Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühise Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) ja selle raames kinnitatud TAIE fookusvaldkondade teekaartide kaudu. Arengukava elluviimist juhib TAIE juhtkomisjon. Hetkel täidavad seda rolli Innovatsioonipoliitika komisjon (IPK) ja Teaduspoliitika komisjon

(TPK). TAIE teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning

ühiskonna teiste süsteemide (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks, sh

suurendades ühiskonna üldist vastupanu- ja kohanemisvõimet kriisiolukordades ja globaalsete muutustega toimetulekuks. Silmas on peetud pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse kasvu ning

teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadussüsteemist ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele

vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist.

Eelnõu § 1 määrab ära määruse reguleerimisala ja esitab konkreetsed seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel on dokument koostatud ning millesse määruse elluviimine panustab.

Eelnõu §-s 2 antakse seletus määruses kasutatud terminitele, mis omavad toetatavatest

tegevustest arusaamisel määravat tähtsust.

11

Teadmussiirde teenuste all peetakse silmas muu hulgas teadusidee äripotentsiaali väljaselgitamist, teadlastele võimaluste tutvustamist teadusmahuka ettevõtte loomiseks ja arendamiseks, intellektuaalomandi strateegia väljatöötamist ja teadlasele toe pakkumist

intellektuaalomandi kommertsialiseerimiseks sobivama tee leidmiseks, spetsiifilisi koolitusi teadlastele oskuste arendamiseks ettevõtlusega alustamiseks, teadlaste ja ettevõtjate

koostöövõrgustike kaudu kogemuste vahetamist ja kontaktide loomist ning teisi teadmussiirde edukaks toimimiseks olulisi tegevusi.

Eelnõu §-s 3 on toodud toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused. Panustatakse järgmistesse meetmete nimekirja väljundnäitajatesse:

1) teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad (vahe-eesmärk 2024 on 40, lõppeesmärk 2029 on 150 ettevõtjat). 2024 aasta vahe-eesmärki ei saa väljundnäitajana arvestada, kuna ASTRA+ taotluste voorud avanevad alles 2024 lõpus.

2) nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse investeerivad organisatsioonid (vahe-eesmärk 10, lõppeesmärk 2029 on 20). 2024 aasta vahe-

eesmärki ei saa väljundnäitajana arvestada, kuna ASTRA+ taotluste voorud avanevad alles 2024 lõpus. Toetus suurendab oskuste täiendamise tulemusena teadmussiirde võimekust ning koostöö taset ja intensiivsust teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide väliste üksustega

(ettevõtted, avaliku sektori asutused jne). Edu mõõdetakse teadus- ja arendustegevuse ning kõrgkoolide arvuga, mis investeerivad oma töötajate oskustesse. Kaasatud asutuste arv peaks

katma enamuse positiivselt evalveeritud TA-asutustest Eestis. Meetmete nimekirja tulemusnäitajatest panustatakse: 1) ettevõtetega sõlmitud teadus- ja arendusalaste lepingute maht (rahaline maht, võrdlusaasta 2020, tulemusnäitaja aastaks 2029

on 18 miljonit eurot, andmete allikaks on projektiaruanded). Mõõdik toetab TAIE strateegia üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes

Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust“ täitmist, aga ka selle saavutamiseks vajalikku TA-asutuste ühiskonna sh ettevõtete nõudlusele vastava TA võimekuse kasvu eesmärki. Ettevõtluskoostöö leping ettevõtete või avaliku sektori asutustega uurimisprojekti teemal on

toetuse eesmärgi täitmisel kvaliteedi indikaatoriks. Arvestusse lähevad ettevõtluskoostöö lepingud, mis on sõlmitud tegevuse raames läbiviidavates projektides osalevate TA-asutuste ja

fookusvaldkondades tegutsevate ettevõtete vahel ning mille maht on suurem kui 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Koostöölepingute mahtu ei saa arvestada kumuleeruvalt mitme lepingu peale kokku. Kui tegemist on mitmeaastase projektiga, arvestatakse projekti kogukestust/

kogumaksumust, mitte lepingu aastast mahtu. Lepingu täitmise algus peab jääma abikõlblikkuse perioodi (01.01.2024 – 31.08.2029), kuid lepingu täitmine ei pea abikõlblikkuse

perioodi vältel lõppema. Mõõdiku aluseks on võetud riiklikud 2019. aasta rahastamise lähteandmed (lepinguline koostöö ettevõtetega). See näitab, et TA-asutuste lepingute maht (sealhulgas riigisisesed ja rahvusvahelised partnerettevõtted, üle 500 euro lepingu kohta,

erasektori teadus- ja arendusasutused välja arvatud) oli 2019. aastal ligikaudu 14 000 000 eurot.. Riigiabi regulatsioonid seavad TA-asutustele majandustegevuse ülempiiri (20%), mis võib

piirata ettevõtete tegevust ja koostöö ulatust. Taristu investeeringute puhul peetakse arvestust investeeringu objekti (taristu/seade) kasutamisel ettevõtetele lepingu alusel teenuse pakkumiseks (aluseks on seadme ajalise kasutuse maht tundides aastas) arvestatuna seadme

kogu ajalise kasutuse mahust (teadustööks ehk mittemajandustegevuseks kuluv aeg koos ettevõtetele teenuse pakkumiseks kulunud ajalise mahuga). Koostöö eeldab poolte vahelist

usalduslikku suhet ja selle tekkimine võtab aega. Turutingimused võivad aja jooksul muutuda (nt majanduslangus) ja ettevõtetel ei pruugi olla piisavalt kapitali teadus- ja arendustegevuse investeeringuteks, mis vähendab ka nende huvi teadus- ja arendusteenuste vastu; 2) nutikat

spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavate oskuste (tehnilised (info kogumiseks/töötlemiseks, erinevate kvalitatiivsete/kvantitatiivsete meetodite

kooskasutamiseks jms.), (uurimisrühma liikmete-, aja-, ressursside-) juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad jm) omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad

12

(osalejate arv, lähtetase „0“, sihttase aastaks 2029 on ≥380 osalejat). Meetmest lähtuvalt on oluline suurendada vastavaid oskusi omandavate töötajate arvu, et asutustes tekiks vastav teadmine ja võimekus. Edu mõõdetakse teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide

akadeemiliste ja administratiivsete töötajate arvuga, kes osalevad erinevates tegevustes, mis on suunatud nutika spetsialiseerumise, tööstuse ümberkujundamise ja ettevõtlusoskuste

arendamisele, nagu koolitused, mentorlus, õppereisid, töövarjud, seminarid, töötoad, võrgustiku tegevused jne. Kaasatud on mitmesugused oskuste tüübid: tehnilised, haldus- /juhtimis-, ettevõtlus-, keskkonnasäästlikud või muud liiki oskused, mis aitavad kaasa nutikale

spetsialiseerumisele, innovatsioonile ning teadmiste ja tehnoloogiasiirdele. Riigi statistika põhjal on teadus- ja arendustegevusega seotud töötajate koguarv (sh halduspersonal) ligikaudu

3800 (täistööajale taandatud). Perioodi lõpuks ja sekkumise tulemusena eeldatakse, et vähemalt 10% neist (ca 380) on kaasatud tegevustesse, mis on suunatud nutikale spetsialiseerumisele, tööstuse ümberkujundamisele ja ettevõtlusele.

Samuti on paragrahvis toodud seosed strateegiatega Eesti 2035 ja TAIE arengukavaga 2021- 2035.

Arvestatakse ning aidatakse kaasa horisontaalsete põhimõtete täitmisele nagu tasakaalustatud

regionaalne areng, sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkonna- ja

kliimaeesmärgid (vt 1.3. Seosed strateegiate jt arengukavadega, teiste sekkumiste ja

tegevustega).

Eelnõu §4 sätestab rakendusasutuse, milleks on Haridus- ja Teadusministeerium ning rakendusüksuse, milleks on Riigi Tugiteenuste Keskus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Eelnõu §-s 5 kirjeldatakse tegevusi, mille elluviimist toetatakse. Tegevused on jagatud kahte kategooriasse. Toetust on võimalik taotleda nii loodavate konsortsiumite ühistegevusteks kui

institutsionaalseteks tegevusteks. ASTRA+ tegevused 1 ja 2 on ühistegevused. TA-asutuste ning kõrgkoolide koostöös loodud konsortsiumites tegutsevad asutused ühiselt tõhusate teadushalduse ja teadmussiirde teenuste

arendamiseks, TA-asutuste teenuste tehnilise toe valmiduse tagamiseks, turundamiseks ja vastavate oskuste arendamiseks, mis aitavad kaasa loodud teadustulemuste ettevalmistamisele

nende kasutusele võtmiseks äriliselt, ühiskonna hüvanguks või avalike teenustega seotud otstarbel Ühistegevusteks loodavate konsortsiumite eesmärgiks on asutuste koostöös siduda erinevates

teadus- ja arendustegevuse uurimisvaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et arendada arukat spetsialiseerumist, soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete

juurdekasvu ning luua erinevatele majandussektoritele lisandväärtust teadus- ja arendus- asutuste ja rakenduskõrgkoolide teadmiste siirdamise kaudu erinevate ettevõtluse ärimudelite ja -oskuste ning teenuste arendamisel.

Institutsionaalselt on igal sihtgrupi asutusel võimalik taotleda toetust §5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks. Olemasolevate laborite baasil teenuste väljaarendamine

peab olema seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega, samuti peavad need olema seotud teiste §5 lg 1 toetatavate tegevustega, mis tähendab, et eraldi ainult uue labori arendamiseks toetust taotleda ei saa.

Esimene piirang on seotud perioodi 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ esitatavate nõuetega, mille kohaselt peavad toetatavad tegevused olema seotud nutika spetsialiseerumise

kasvuvaldkondadega.

13

Eelnõu §5 lg 1 punkti 1 alusel antakse toetust asutuste konsortsiumi ühistegevustele, mis arendavad asutuste võimekusi teadmussiirde valdkonnas. Ühise konsortsiumina tegutsedes saavutavad asutused sünergiat oma võimekuste (milleks on asutuse teadlaste ettevõtlusalased

teadmised, intellektuaalomandi kommertsialiseerimiseks vajalikud teadmised, teadmus- ja tehnoloogiasiirde üksuste võimekus, et varajases faasis teadusmahukad ideed ja nende põhjal

loodavad ettevõtlusüksused saaksid vajalikku tuge) arendamiseks, kasutades saadud laiemaid kogemusi asutuste vahelisest koosloomest ja koos tegutsemisest. Ühistegevuste eesmärk on siduda erinevates teadus- ja arendustegevuse uurimisvaldkondades olevat potentsiaali (kui üks

asutus ei ole nii võimekas, siis koos võrgustikuna tegutsedes ja teistelt õppides saaks seda võimekust juurde luua) ettevõtlusega, et arendada arukat spetsialiseerumist, soodustada uute

ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu ning luua erinevatele majandussektoritele lisandväärtust TA-asutuste ja rakenduskõrgkoolide teadmiste siirdamise kaudu erinevate ettevõtluse ärimudelite ja -oskuste ning teenuste arendamisel. ADAPTER-i

platvormi kaudu teadustulemuste parema turundamise ja laiema teadmussiirde alase võrgustumise eesmärgil loodav konsortsium peab arendama platvormi funktsionaalsemaks,

uuendama selle kasutusliideseid kasutajasõbralikumaks ning turundama platvormi laiemalt . Olulised on võrgustumise tegevused, mis toetavad teadlaste osalemist ettevõtlikus avastusprotsessis, platvormi ja seal kuvatavate teenuste turundamise tegevused, samuti

intellektuaalomandi strateegiate väljatöötamise ja loodud intellektuaalomandi õigusliku lahenduse korraldamise toe pakkumine konsortsiumi liikmetele. Teenustele tehnilise toe

valmiduse tagamiseks asutuste ühishanked teadmussiirde tarkvara programmidele; rahvusvaheliseks võrgustumiseks teadmussiirde valdkonna konverentside, seminaride ja messide ühiskülastused.

Eelnõu §5 lg 1 p 1 tegevuse eesmärk on, et Eesti teadusasutuste ja kõrgkoolide teadusteenused on (ADAPTER-i e-platvormi: www.adapter.ee) sihtrühmadele kättesaadavad ja neid pakutaks

tõhusalt ja koostöiselt. ADAPTER on Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste ühisplatvorm, kuhu asutused panustavad nii platvormi tehniliseks arendamiseks kui ka ühise koostöövõrgustiku toimimise kaudu. ADAPTER-i abil saab ettevõtja kiiresti ühendust

võrgustikku kuuluvate teadusasutustega, et leida endale koostööpartner. Sellise koostööplatvormi olemasolu on hädavajalik andmaks signaali nii ülikoolidele kui ettevõtetele,

et koostöö on oodatud. Välja on toodud vajadus suurendada ülikoolidevahelist koostööd ja edendada seda strateegiliselt kõikidel tasanditel.5

Eelnõu §5 lg 1 p 2 kohasele tegevusele toetuse taotlemine peab olema eraldiseisvalt kirjeldatud, kuna sellega panustatakse poliitikavaldkonnas „Nutikam Eesti“ teise EL erieesmärki (a)(iv)

„aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ ja on sama poliitikavaldkonna alt teise EL erieesmärki, (a)(i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ panustavatest

tegevustest erineva toetusmääraga. Nimetatud p 2 kohaselt toetatakse maksimaalselt kuni kahte ühistaotlust erinevatelt asutuste konsortsiumitelt, mis sisaldavad kõigile ühistaotluses

osalevatele asutustele ning kogu sihtgrupile laiemalt sobivate teadmussiirde ja äriarenduse alaste teadmiste ja oskuste suurendamise ja parandamise programmi välja töötamist ja nimetatud programmis osalemise võimaluse tagamist sihtgrupi asutustele. Sama asutus saab

osaleda vaid ühes rahastatavas konsortsiumis. Eesmärgiks on Eesti teadus- ja arendusasutuste töötajate, sealhulgas uurimisrühmade juhtide ja teiste akadeemiliste töötajate ning

teadusadministraatorite juhtimis- ja ärialaste teadmiste ja oskuste kasvatamine selleks, et nad oleksid ettevõtlikumad, oleksid teadlikud ettevõtete loomise võimalustest ning ettevõtluse alustamisest ja efektiivsest ettevõtte juhtimisest. Ettevõtlik mõtteviis on põhipädevus, mis aitab

teadmisi märgata ja väärtustada, et tekitada nii ärilist kui ühiskondlikku mõju.

5 „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“, Technopolis, Startup Estonia, 2019: https://media.voog.com/0000/0037/5345/files/SpinOff_lopparaunne_avaldamiseks.pdf

14

Samuti toetatakse akadeemilise ja tugitöötajate vajalike oskuste ja kogemuste omandamist ettevõtluskoostöö ja kommertsialiseerimisoskuste arendamisega seotud võrgustikes ja kogemusõppe kaudu maailma tipptasemel teadmussiirdekeskustes. Kompetentside

arendamiseks kasutatakse erinevaid formaate: koolitused, seminarid, õppekäigud, stažeerimine, mentorlus, töövarjutamine, arvestades seejuures ka rahvusvahelise kogemuse ja kompetentsi

kaasamise mõõdet (näiteks oskuste täiendamine teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide ja teiste tipptasemel teadusuuringute kommertsialiseerimisasutuste ja teadusorganisatsioonidega koostöös, väliskoolitustel osalemine, välisekspertide koolitused

Eestis jms). Arendatakse ka teadustulemuste tootestamise alaseid teadmisi ja sellega seonduvaid oskusi (sh intellektuaalomandi teemad, kommunikatsioon, turundus), samuti

partnersuhete haldust, konflikti juhtimist, intellektuaalomandi analüüsi, hinnastamist ja kommertsialiseerimismudeli valimist (sellega seoses ka vastavat riskihindamist, patenteerimist ja hilisemat patendi juhtimist).

Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Seetõttu tuleb riigil leida viise ja kujundada

keskkonda, mis soosiks teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel. Ettevõtlusoskuste arendamine, ettevõtlustavade, lähenemisviiside, protsesside ja meetodite

arendamine, mis baseerub avastuspõhistele meetoditele, loovusele ja kriitilisele mõtlemisele, suurte ühiskondlike väljakutsete mõistmisele, loob eelduse uudsete ideede rakendamisele, sh

spin-off-ettevõtete loomisele. Nende oskuste hulka kuuluvad muuhulgas disainmõtlemine, ärijuhtimine, modelleerimine ja planeerimine, investeerimisvalmidus, innovatsiooniturundus, konfliktide juhtimine, loomingulised lahendused, avatud innovatsioon ja koostööpartnerlus,

juhtimine ja meeskonna juhendamine.6 On viis peamist argumenti, miks ettevõtlussuutlikkus on teadmussiirde katalüsaatoriks nii oluline: 1) ettevõtlikkus on spin-off ettevõtete loomise

põhikomponent; 2) ettevõtlikkus on oskuste arendamise ja loova juhtimise vahend; 3) ettevõtlikkus on ökosüsteemne kultuurimuutus teadmiste väärtustamiseks; 4) ettevõtlikkus on võrgustumise katalüsaator; ja 5) ettevõtlikkus on kaasav ja sotsiaalne uuenduslik lähenemine.

Ülikooli töötajate ettevõtlusalaste pädevuste arendamise korraldus on väga erinev ja see ei kajasta alati akadeemiliste asutuste erinevusi, vaid tuleneb pigem sellest, kuivõrd prioriteetseks

peetakse ettevõtlusalaseid teadmisi. Antud sekkumisega aitame ühtse lähenemisviisi abil teadus- ja kõrgharidussektoris ettevõtlikkuse alaseid pädevusi suurendada.

Eelnõu §5 lg 1 tegevuse 3 kohaselt toetatakse asutusi uurimisrühmade teadustulemuste innovatsiooniküpsuse edasiarendamist. Toetus aitab kaasa laiema eesmärgi täitmisele, mis on

süvatehnoloogia firmade arvu tõstmine Eestis 500 (idu-)ettevõtteni aastaks 2030 („Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava“, Startup Estonia, veebruar 2023). Oluline, et meeskond tegutseb innovatsiooniküpsuse taseme (Rootsi KTH

mudel, ingl.k.: Funding Readiness Level (FRL), seletuskirja lisa 1) tõstmise kaudu ideele väliste rahastusvõimaluste leidmise suunas. Soositud on projektid, mis on multidistsiplinaarsed

ja hõlmavad mitmeid asutusi ja nende asutuste uurimisgruppide ühist tegevust. Toetust antakse teadusuuringutes loodud tulemuste ühiskondliku mõju suurendamiseks, et need ideed jõuaksid turuküpsemaks ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkus

sellega tõuseks. Rahastamine toimub esitatud eelarveprojekti alusel kindlasummalise maksena. Taotleja esitab

eelarve projekti eesmärkide saavutamiseks kuni 75 000 euro suuruse toetuse mahus, millele lisandub taotleja omaosalus 15%. Toetuse koondsumma arvestamise aluseks on Eestis innovatsioonigrante rahastavate fondide andmed ja vastavate ekspertide esitatud soovitused

(seletuskirja Lisa 2 ja 3). Innovatsiooniküpsuse tõstmise grant on suunatud uurimisrühmadele,

6 Third Thematic Report – Intermediaries https://projects.research-and-innovation.ec.europa.eu/en/statistics/policy-support-

facility/psf-challenge/mutual-learning-exercise-knowledge-valorisation-focus-skills-intersectoral-cooperation-and-incentive

15

kes on seni edukalt alus- ja rakendusuuringutega tegelenud ja peavad eksperimentaalarenduseks üsna palju oma senises tegevuses ümber korraldama - on vaja komplekteerida uute/täiendavate pädevustega rühm, kaasata intellektuaalomandi ja äriarenduse komponent jmt. või siis seni

rühma liikmena tegutsenud teadlane loob oma iseseisva rühma projekti elluviimiseks.

Eelnõu §5 lg 1 p 4 tegevusteks on institutsionaalsed tegevused teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide koostoimest ja vajadustest lähtuvate teadmushalduse ja -teenuste arendamiseks ja asutuste poolt teadusmahukate teenuste

tugisüsteemi loomiseks nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Lisaks teadmusteenuste väljaarendamiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja täiendamine

olemasoleva teadustaristu baasil. Nimetatud tegevuste hulka kuuluvad asutuse potentsiaalsete klientide (nii äriettevõtted kui avaliku sektori asutused) teadlikkuse kasvatamine teadusasutuste ja kõrgkoolide pakutavatest teadmusiirde teenustest, teadustulemustesse investeerimise

võimalustest ning teenuste osutamiseks vajalikud sertifitseerimised, et asutustel suureneks võimekus pakkuda laboriteenuseid, konsultatsiooni- ja nõustamisteenuseid (sh mentorite

kaasamist programmis osalevatele, samuti multidistsiplinaarsetele meeskondadele). Nimetatud teenuste arendamiseks tugevdatakse ka teadmussiiret koordineerivaid üksusi (asutustes olemasolevad või loodavaid) uute võimekustega, et vastavad üksused oleksid operatiivsed ja

saaksid asutustes tugistruktuurina tagada teadmussiirde teenuste pakkumise jätkusuutlikkuse. Tõhus teadmussiire eeldab kasutajate ja turgude lähedust ja kaasatust, usaldusväärset temaatilist

ja/või funktsionaalset spetsialiseerumist, head tehnilist sõltumatust, suurepäraseid sidemed tööstuse ja ühiskonnaga (võrgustumine) ning piisavaid ja arenenud võimeid (oskused). Seetõttu on vaja tegevussuutlikkust, et pääseda juurde sihtrühmale ja teenindada neid, väärtustades

samal ajal loodud teadmisi optimaalse strateegilise ja majandusliku väärtusega. Teadmussiirde teenuste arendamine hõlmab muu hulgas potentsiaalsete loodud või omandatud varade

väljaselgitamist, potentsiaalse vara tehniliste, juriidiliste ja turueeliste hindamist ning vastava toe pakkumist asutuse uurimisgruppidele, otsuste tegemist olemasoleva intellektuaalse vara kaitsevormide kohta, turundus- ja teadmussiirde strateegia kindlaksmääramist ja parimate

partnerite väljaselgitamist7.

Eelnõu §5 lõikes 2 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 1 all rahastatavate konsortsiumite arvule ning konsortsiumisse minimaalselt kaasatud partnerasutustele. Konsortsium saab esitada ühe ühise taotluse. Sellega tagatakse sihtgrupi asutuste proportsionaalne osalemine

konsortsiumis, et ADAPTERi platvormi teenused arendataks välja sünergias kogu sihtgrupiga. Eelnõu §5 lõikes 3 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 2 all rahastatavate konsortsiumite

arvule, konsortsiumisse minimaalselt kaasatud partnerasutustele. Antud nõudega tagatakse sihtgrupi laiem kaasatus konsortsiumisse, et välja töötatavad ja rakendatavad oskuste arendamise programmid oleksid ühtsel kõrgel tasemel ning arvestaksid ka sihtgrupi spetsiifikat.

Sihtgrupi spetsiifilised vajadused selgitatakse välja taotlusega esitatavas vastavas akadeemiliste töötajate ja teiste teadustööga seotud isikute ja teadusadministraatorite

koolitusvajaduste analüüsis. Eelnõu §5 lõikes 4 seatakse nõue taotluse esitamiseks sama paragrahvi lg 1 punktides 1 ja 2 rahastatavate konsortsiumite juhtpartneri poolt. Selle nõudega selgitatakse, kellel on võimalik

konsortsiumi taotlus esitada. Eelnõu §5 lõikes 5 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 3 all taotlevatele asutustele. Tuuakse

välja, kes sihtgrupi asutustest saavad taotlusi esitada. Eelnõu §5 lõikes 6 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 4 all rahastatavatele ühe asutuse põhistele taotlustele. Sellega sätestatakse, et iga asutus saab oma asutusesisesteks

7 Commission Recommendation (EU) 2023/499 of 1 March 2023 on a Code of Practice on the management of intellectual

assets for knowledge valorisation in the European Research Area

16

institutsionaalseteks teadmussiirde tegevusteks esitada ühe taotluse kogu toetuse abikõlbliku perioodi kohta. Tegevused peavad olema eristatavad ega tohi dubleerida §5 lg 1 punktides 1, 2 ja 3 toodud tegevusi ega meetme „Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel

teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades“ tegevusi.

Eelnõu §5 lõikes 7 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 punktides 3 ja 4 toodud tegevuste puhul taotlevatele asutustele. Antud tegevused on asutuste-põhised ehk institutsionaalsed tegevused. Eelnõu §5 lõikes 8 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 4 all rahastatavate soetuste vajalikule

seosele sama lõike 1 punkti 3 all toodud tegevustega. Kui investeeringuvajadus ei vasta antud kriteeriumile, siis seda käesoleva määruse alusel ei rahastata. Vastav piirang on kehtestatud

selleks, et asutused saaksid investeeringute abil arendada vaid neid teenuseid, mida paragrahvi lg 1 p 3 alusel on planeeritud arendada. Eelnõu §5 lõike 9 alusel peavad § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 rahastatavad projektid olema

seostatud riiklike ja asutuse arengukavade või strateegiatega ning suunatud arenguhüppele ja teenuste arendamiseks vajalikes protsessides muudatuste läbiviimisele.

Eelnõu §5 lõige 10 seab taotlejale tingimuseks, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Eelnõu §5 lõikes 11 viidatakse tegevuste loetelule, mida käesoleva määrusega ei toetata.

Eelnõu §-s 6 sätestab tegevuste abikõlblikud kulud. Kuna eelnõu tegevused on kavandatud teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide erinevate teadmussiirde tegevuste toetuseks, on abikõlblike kulude sätestamisel lähtutud põhimõttest hoida nimekiri võimalikult avatud, et

võimaldada paindlikkust. Eelnõu §6 lg 1 sätestab abikõlblikkuse üldtingimused.

Eelnõu §6 lg 2 sätestab abikõlblikud kulud järgnevalt: 1) Personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16-le;

Asutuseväliseid eksperte, kes on tegutsenud või tegutsevad ettevõtete või teadmussiirde

organisatsioonide teadmussiirde tegevuste praktikutena, saab kaasata nii sise- kui välisriikide

ekspertide hulgast. Teadmussiirde ekspertidega seotud kulud on antud meetmes abikõlblikud.

2) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 toodud tegevuste elluviimisega otseselt

seotud töötajate, kes on tööle võetud viimase aasta jooksul enne taotluse esitamise kuupäeva,

personalikulud. § 5 lõike 1 punkti 2 tegevustes on personalikulu lubatud vaid seotult

koolitusprogrammi väljatöötamisega ja meetme sihtgrupis programmi ellu viimisega. Vastav

nõue on kehtestatud vähendamaks riski toetuse kasutamiseks asutuste pikaajaliste püsikulude

katmiseks. Abikõlblike personalikulude toetuse osakaal on esimesel kolmel aastal kuni 85%

(lisandub taotleja omaosalus vähemalt 15%) ja edaspidi kuni 50% (lisandub taotleja

omaosalus vähemalt 50%) ulatuses personalikuludest.

3)konverentside, seminaride, oskuste arendamise ja teiste ürituste korraldamise kulud. Ürituste korraldamisel järgitakse keskkonnahoidlike ürituste korraldamise juhendit.

4) konverentside ja teadmussiirde rahvusvahelistes võrgustikes osalemisetasu, mille näitena ASTP (Association of Knowledge Transfer Professionals) liikmelisus tagab vastavatel

teadmussiirde seminaridel osalemise soodustingimustel, aidates ressursisäästlikumalt kasutada tegevustele kulutatavaid vahendeid. 5) välislähetuste kulud teadmussiirde võrgustike ja oskuste arendamise välisüritustel

osalemiseks. 6) teavitamiskulud, mis kaasnevad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ nimetatud kohustuste täitmisega. 7) sisseostetavate teenuste kulud.

17

8) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 kirjeldatud tegevustega seotud kindlasummalise maksetena rahastatavate projektide kulud. Kindlasummalise makse suurus määratakse toetuse saaja poolt esitatud detailse eelarve alusel.

Kavandatavaid kulusid ja nende maksumust hinnatakse enne toetuse andmise otsuse tegemist, arvestades käesolevas määruses sätestatud abikõlblikkuse tingimusi. Tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud peavad olema vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Toetuse saaja on kohustatud tõendama kindlasummalise makse eelarve mõistlikkust ja aluseid, milleks on toetuse taotlemisel esitatud tegevuste eelarve ja mõni muu tõendav dokument, mis on tegevuse

eelarvestamise aluseks (näiteks hinnapakkumised, hinnakirjad, arvutuskäik). Toetuse saaja peab tõendama ka kindlasummalise makse aluseks oleva tulemuse/tulemuste saavutamist.

Kindlasummalise maksena toetuse andmisel tegelikult tekkinud kulusid ei pea toetuse saaja hilisemalt tõendama ega raamatupidamises eristama. Kõik kindlasummalise makse rakendamise tingimused ehk toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise

alused sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. 9)käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste teostamiseks seadmete ja

aparatuuri soetamise, paigaldamise ja seadistamise kulud ning investeeringud teenuse osutamiseks vajalikesse digilahendustesse ja infosüsteemidesse, sealhulgas kliendihaldustarkvara, äriarenduse ja intellektuaalomandi kaitsmise protsessis vajalike

andmebaaside litsentside soetamine kuni 15 % ulatuses asutuse institutsionaalse projekti kogumaksumusest. Tarkvara ja litsentsid on eelduseks sellele, et loodava intellektuaalomandi

kaitsmine võimalik oleks, ehk tegemist on eelduste loomisega. 10) koolituskulud.

Eelnõu §6 lg 3 sätestab, et käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 kaudsed kulud moodustavad 15% rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-

le 21. Eelnõu §6 lg 4 sätestab tegevuse abikõlbmatud kulud. Asutuste püsikulude abikõlbmatus tuleneb eesmärgist toetada vaid uute, ettevõtete vajadustest

lähtuvate teenuste arendamisega tekkivaid vajalikke personali- ja laborikulusid. Tasemeõppe arendamise- ja pakkumisega seotud kulu ei ole abikõlblik. Tasemeõpe on

kutseõppeasutuste seaduse § 23 lg 2 p 1 tähenduses õpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele. Samuti ei ole abikõlbulikud esinduskulud ja kingitused.

Abikõlblike kulude hulka ei loeta ka tegelike kulude alusel riigisisesed sõidu- ja majutuse kulusid tegelike kulude alusel, kuna need kulud kaetakse § 6 lõige 3 alusel kaudsetest kuludest.

Eelnõu § 7 käsitleb riigiabi.

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset

kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või

riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga

kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom;

4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu

18

riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga.

1. Abi antakse riigi poolt või riigi ressurssidest Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.

Käesoleva määruse kontekstis panustab riik tegevuse kaasfinantseeringusse, samuti loetakse struktuuritoetust riigi vahenditeks. 2. Abi antakse ettevõtjale

Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise

viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Toetust võivad taotleda avaliku sektori asutused. Kui selgub, et avaliku sektori asutusele antav toetus tegevustes § 5 lg 1 punktis 4 kvalifitseerub riigiabiks (kui toetatakse teadustaristu

majandustegevusi üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust), kohaldatakse talle suurettevõtetele mõeldud toetuse määrasid. § 5 lg 1 punktides 1-2 sätestatud tegevuste puhul

antakse abi ühistegevusteks konsortsiumitele, mille moodustavad avalik-õiguslikud ülikoolid, positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused või rakenduskõrgkoolid teadus-, arendus- või innovatsioonitegevusteks või teadmussiirdeks, mida

ei loeta majandustegevuseks, seega ei ole tegemist riigiabiga. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus (2022/C414/01)

sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine,

teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse

peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks lepingulised teadusuuringud või

teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; teadus- ja arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja ja ettevõtja katab kõik projekti kulud või projekti tulemusi võib

laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu.

3. Abimeetmel on valikuline iseloom Toetust antakse teadmussiirde tegevusteks riigi– ja avalik-õiguslike positiivselt evalveeritud

teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide ja ühiskonna teenimise võimekuse tõstmiseks asutuste vastutusvaldkondades. Tegevused peavad kasvatama asutustes ettevõtluskoostööd, tagama teadus- ja arendusasutustes ja kõrgkoolides tekkivate teadustulemuste võimalikult kiire

rakendumise ühiskonnas ning teadus- ja arendus- ning kõrgharidussüsteemis ettevõtliku mõtteviisi väärtustamise.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus, mis läbib hindamise erinevate kriteeriumide alusel. Kui mõni seatud kriteeriumidest saab punkte alla lävendi, siis taotlus positiivset otsust ei saa. Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud tegevusel on valikuline iseloom.

4. Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Teadustöö tulemuste viimine tehnoloogia valmidusastmete skaalal turule lähemale on üldjuhul

pikaajaline protsess, mis lõpeb, kui põhitoode on välja arendatud ja tähelepanu suunatakse tootmise planeerimisele või turu laiendamisele. Abimeede võib anda, kuid ei pruugi, abi saajale majandusliku eelise, kuna toetuse abil saavad asutuste töötajad juurde teadmisi ning on

võimalik arendada välja uusi teenuseid, mis aitavad kaasa asutuse protsesside arendamisele ja täiustamisele.

5. Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

19

Tegevuse raames antava toetuse puhul ei ole konkurentsi moonutamine või kaubanduse mõjutamine EL riikide vahel välistatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 võib ettevõtetele või asutustele antava

abi puhul olla tegemist riigiabi andmisega.

Eelnõu §-s 8 sätestab abikõlblikkuse perioodi. Tegevuse abikõlblikkuse perioodiks on 1. jaanuar 2024 kuni 31. august 2029. Eelnõu §8 lg 2 sätestab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 alusel nende projektide

kulude eraldi välja toomist, mis on abikõlblikkuse perioodil tehtud enne rahastamisotsust. Eelnõu §8 lg 3 sätestab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 alusel rahastatavate asutuste

projektide kestvuse, milleks on 12 kuud. Eelnõu § 9 sätestab taotletava toetuse kogumaksumuse, piirsummade ja osakaaluga seonduva.

Tegevuse kogumaksumus on 39 428 614 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: 1) Euroopa Regionaalarengu Fond (edaspidi ERF) (poliitikaeesmärk nr. 1 „Nutikam Eesti“

erieesmärgi (i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.2 alt) 22 700 000 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 864 292 eurot (15% kogumaksumusest) ning

omafinantseering vähemalt 4 864 292 eurot (vähemalt 15%); 2) ERF (poliitikaeesmärk nr. 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (iv)„aruka spetsialiseerumise,

tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ meetme 21.1.4.2 alt) 4 900 000 eurot (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 2 100 000 eurot (vähemalt 30% kogumaksumusest).

3) meetmest 21.1.1.2 rahastatakse § 5 lg 1 punktides 1, 3 ja 4 toodud tegevusi ning meetmest 21.1.4.2 rahastatakse § 5 lg 1 punktis 2 toodud asutuste teadmussiirde- ja äriarendusealaste

teadmiste ja oskuste suurendamise ja parandamise tegevust; Lõikes 1 sätestatakse minimaalne summa institutsionaalsetele- ja ühistaotlustele eraldi, milleks

on § 5 lõikes 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul 200 000 eurot taotluse ja asutuse kohta ning § 5 lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul 500 000 eurot taotluse kohta. Taotletava

toetuse alampiiri seadmise eesmärk on vältida toetuse andmisel tegevuste ja vahendite killustamist. Lõikes 2 sätestatakse taotletava toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõikes 1 punktis 3

nimetatud tegevuseks, milleks on kuni 75 000 eurot projekti kohta. Antud toetussumma eest tuleb saavutada tulemus, mis on kooskõlas seatud eesmärkidega.

Lõikes 3 seatakse taotletava toetuse ülempiir institutsionaalsetele sisutegevustele, s.t. § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevustele. Rakendusasutus määrab taotlusvooru väljakuulutamisel asutustele taotletava toetuse ülempiiri. Ülempiiri seadmisel on arvestatud teadus- ja

arendusasutuste baasfinantseerimise, ettevõtluslepingute osakaalu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt eraldatud kõrgharidusõppe tegevustoetuse mahtusid aastatel 2019–

2023. Ülempiiri baassummana arvestatakse ühe asutuse kohta 200 000 eurot (mis on vastavalt § 9 lõikes 1 toodule ka toetuse taotlemise alampiiriks), millele lisandub vastav arvestuslik summa. Kui taotluses toodud abikõlblikele tegevustele planeeritud summa ei ületa toetuse

taotlemise alampiiri, siis taotlust ei rahastata. Nii teaduse kui kõrghariduse finantseerimise ning asutuste ettevõtluslepingute mahud annavad võrdselt 1/3 taotletava toetuse ülempiirist, kuid

asutused ei ole kohustatud arvestuslikku proportsiooni ettepaneku koostamisel järgima. Sisemine jaotus eri valdkondi puudutavate tegevuste ja eelarve osas on asutuse otsustada. Asutusepõhine ülempiiri seadmine võimaldab toetuse eraldamisel arvestada asutuste eripärasid,

sh hõlmatust teadus- või õppetegevusega, asutuse suurust, ettevõtluskoostööd ja vastutusvaldkondade ulatust. Taotletavale toetusele ülempiiride seadmine aitab kaasa asutuste

poolt realistlike taotluste esitamisele ja vähendab administratiivkoormust ettepanekute hindamisel. Igale asutusele määratud taotletava toetuse ülempiir teatatakse asutustele

20

ettepanekute kogumise väljakuulutamisel. Asutuste ühinemisel või muudel põhjendatud juhtudel võib rakendusasutus taotletava toetuse ülempiiri muuta. Taotletava toetuse ülempiiri asutuste lõikes kehtestab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul.

Lõikes 4 on sätestatud toetuse maksimaalne summa määruse § 5 lg 1 punktides 1 ja 4 nimetatud

soetustele, milleks on 15% asutusele antavast toetusest. Lõikes 5 sätestatakse toetuse maksimaalne piirmäär § 5 lg 1 punktides 1, 3 ja 4 toodud

tegevustele, kus toetuse osakaal on kuni 85% ja toetuse taotlejate omafinantseering on vähemalt 15%.

Lõikes 6 sätestatakse toetuse maksimaalne piirmäär § 5 lg 1 punktis 2 toodud tegevuseks kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest ja toetuse taotlejatel omafinantseeringu nõuet ei ole.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

Eelnõu §-s 10 lg 1 määratletakse võimalike toetuse saajate sihtgrupp. Toetust võib taotleda avalik-õiguslik või riigi teadus- ja arendusasutus, kellele on aastatel 2019-2023 eraldatud teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise toetust, avalik-õiguslik ülikool või riigi

rakenduskõrgkool või riigi asutatud sihtasutuse koosseisus tegutsev kõrgkool. Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused tegevuse sihtgruppi ei kuulu, kuna tulenevalt

ASTRA+ eesmärgist ja fookusest ei ole riik eraõiguslike asutuste puhul omanik ega vastutav asutuse eesmärkide täitmise ega asutuse arendamise eest. Eelnõu §-s 10 lg 2 määratleb, et taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikele 2.

Eelnõu §-s 11 tuuakse välja taotleja kohustused.

Eelnõu §-s 12 esitatakse nõuded esitatavale taotlusele. Nõuded kehtivad sarnaselt nii nende taotluste osas, mis sisaldavad ühistegevusi, kui taotluste osas, mis on institutsionaalsed.

Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse nõue ühistaotluse esitamise puhul partnerite osalemise kinnitusele ja ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta.

Eelnõu § 12 lg 2 sätestab nõude, et projekt vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Eelnõu § 12 lg 3 sätestab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 2 toodud tegevusteks taotluse esitamiseks vajalikud kinnitused, andmed või dokumendid.

Eelnõu § 12 lg 4 sätestab nõuded käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevusteks asutuse poolt esitatavatele taotlustele. Eelnõu § 12 lg 4 p 4 sätestab tingimused § 5 lõike 1 punkti 3

tegevuse teistkordseks taotlemiseks. Kaheastmeline toetuse taotlemise võimalus on vajalik teadustulemuste turule lähemale viimiseks, milleks erinevates valdkondades võib aega ja vahendeid kuluda erinevalt. Soositud on taotlused, kus tehakse koostööd mitmete asutuste ja

nende asutuste uurimisgruppide vahel. Oluline aspekt teise järjestikuse projekti taotlemisel on nõue uurimisgrupi meeskonna eelnev osalemine § 5 lõike 1 punkti 2 raames ellu viidavas

ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste tõstmise programmis. Eeldatavalt tõstetakse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevusega nii uurimisteema tehnoloogilist valmidustaset, kui ka uurimismeeskonna ettevõtlikkust.

Eelnõu § 12 lõikes 5 sätestatakse mitme partneri poolt esitatava taotluse esitamiseks vajalikud kinnitused.

21

Eelnõu § 12 lõikes 6 sätestatakse institutsionaalset toetust taotlevale asutusele valikuvõimalus § 5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevuste vahel. Seejuures sätestatakse ka nõue, et iga valitud tegevuse kohta tuleb eraldi esitada ka eelarve ja tegevuste väljundnäitajad.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotlusvooru avamise tingimused ja taotluse esitamise tähtajast teavitamine. § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 taotlustele on üks taotlusvoor. § 5 lõike 1 punkti 3 tegevusteks avatakse kuni kaks vooru aastas.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis.

Eelnõu § 14 lõikes 1 sätestatakse, et toimuvad eraldi taotlusvoorud § 5 lõike 1 punktide 1-4 tegevustele. Eelnõu § 14 lõikes 2 sätestatakse taotluse esitamise viis. Eelnõu § 14 lõikes 3 selgitatakse toetuse vastuvõtutähtaja nihkumist võimaliku e-toetuse

keskkonna tehnilise rikke puhul.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse taotluse esitamist, taotlusele esitatavaid nõudeid, hindamis- ja valikukriteeriume ning -metoodikat.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise tingimused. Taotlus esitatakse e- toetuse keskkonna kaudu määruses sätestatud tingimuste kohaselt. Taotluse menetlemise

tähtaeg on 60 tööpäeva. Puuduste korral taotluses on taotlejal alates teate kättesaamisest 10 tööpäeva aega võimalikud puudused kõrvaldada.

Kui taotluse tegevuste elluviimisel selgub, et mõne tegevuse eelarvet ei suudeta täita, siis võib taotleja esitada rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve muutmiseks erinevate tegevuste vahel.

Kui esitatud taotlus rakendusüksuse hinnangul ei vasta käesoleva määruse § 5 lg 1 toodud tegevustele, edastab rakendusüksus taotluse juhtkomisjonile hinnangu saamiseks.

Kui juhtkomisjoni hinnangul ei ole ettepanekus tehtud muudatused põhjendatud, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku taotluse mahu vähendamiseks muudetava eelarve summas ning see eelarve maht suunatakse meetme järgnevate voorude rahastamiseks.

Eelnõu §-s 16 sätestatakse taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks

tunnistamine. Eelnõu §-s 17 sätestatakse ekspertkomisjoni ja ASTRA+ juhtkomisjoni moodustamine.

Eelnõu § 17 lg 1 sätestab ekspertkomisjoni moodustamise ja tema volitused eelnõu § 5 lõikes

1 p 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluste hindamisel. Eelnõu § 17 lg 2 sätestab ASTRA+ juhtkomisjoni moodustamise ja tema volitused. Juhtkomisjoni ülesanneteks on § 5 lõigetes 1, 2 ja 4 kirjeldatud tegevuste taotluste hindamine

ja kinnitamine, § 5 lõikes 1 p 3 nimetatud tegevuste rahastamiseks ekspertkomisjoni poolt esitatud ettepanekute kinnitamine, ASTRA+ tulemuslikkuse jälgimine, vahehindamise

teostamine, projektide ja ASTRA+ paremaks elluviimiseks rakendusüksusele ettepanekute tegemine ja muude käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmine.

22

Eelnõu §-s 18 sätestatakse projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika. Projekte hinnatakse lõikes 1 toodud järgmise viie hindamiskriteeriumi alusel:

1) Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele;

2) Projekti põhjendatus;

3) Projekti kuluefektiivsus;

4) Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5) Projekti kooskõla Eesti pikaajalise strateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Eelnõu § 18 lg 2 kuni 6 tuuakse välja lg 1 toodud hindamiskriteeriumite hindamise täpsustavad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatakse ekspertkomisjoni poolse § 5 lõike 1

punkti 3 tegevuste põhjendatuse hindamise olulised kriteeriumid. Sama paragrahvi lõike 5 all, kus sätestatakse kriteerium toetuse taotleja suutlikkusele projekti

ellu viia, sätestatakse punktis 3 järelkasvu ehk noorteadlaste kaasamise kriteerium. Lähtudes analüüsidest (Teadus- ja Arendusnõukogu TAI töötajate järelkasvu raport, 2024), milles leitakse, et alustavatel ja karjääri keskel olevate teadlaste ligipääs

rahastamisvõimalustele on keerulisem, ning meetme üldisest eesmärgist suurendada teadmusiirde võimekust rõhuga just teadlaste järelkasvul tuleks taotluste hindamisel rakendada

kriteeriume, mis parandavad noorteadlaste eduvõimalusi. Kuigi vastutava täitja vanusel või doktorikraadi kaitsmise ajal põhinevat piirangut määruses ei seata, tuleb taot luste hindamise tingimustes järelkasvu eesmärgiga arvestada.

Eelnõu § 18 lg 7 sätestatakse valikumetoodika kasutamine rakendusüksuse poolt. Eelnõu § 18 lg 8 all tuuakse välja projektide hindamine lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite

lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hinne antakse 0,5 punkti täpsusega.

Lõikes 9 sätestatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste juhtkomisjoni poolse hindamise aluseks olevad järgnevad valikukriteeriumide osakaalud, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga

7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 25 protsenti;

2) projekti põhjendatus – koondhindest 25 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 15 protsenti;

4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 30 protsenti; 5) projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 5 protsenti.

Lõikes 10 tuuakse välja nõuetele vastavaks ja mittevastavaks tunnistamise kriteeriumid.

Lõikes 11 tuuakse välja valikukriteeriumi hinde lävend, mille puhul taotluse hindamine lõpeb. Lõige 12 sätestab võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatavaks kriteeriumiks pikemaajalisi

ja jätkusuutlikke projekte, millel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 valikukriteeriumi hinne kõrgem.

Lõige 13 sätestab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevuses võrdsete näitajatega projektide eelistatavaks kriteeriumiks kõrgemalt hinnatavaks käesoleva paragrahvi lõike 3

punkti 5 kriteeriumi: projekti teaduslikku taset, idee tehnoloogilist eelist alternatiivsete tehnoloogiate ees, kommertspotentsiaali ja kommertsialiseerimisvõimalusi, seal hulgas

tehnoloogilist uudsust, kas tehnoloogiat saab piisavalt kaitsta patentide, autoriõiguse, kaubamärgi või muu intellektuaalomandi kaitsmise viisiga, kas tehnoloogial on potentsiaalseid kasutust piiravaid riske, nagu tervise-, keskkonna-, õigus- ja privaatsusriske ja kas tehnoloogia

on potentsiaalselt skaleeritav.

23

Eelnõu §-s 19 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Mitme asutuse poolt esitatavad ühistaotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud

pingereale ning taotlusvooru eelarvele. Institutsionaalsed, asutuste poolt esitatud taotlused kuuluvad rahuldamisele kuni maksimaalse asutusele kehtestatud institutsionaalse toetuse

määrale ning taotlusvooru eelarvele. Eelnõu § 19 lg 2 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatavad toetuse saaja õigused ja kohustused.

Eelnõu § 19 lg 3 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse taotlejale esitamise viis ja tähtaeg.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlus jäetakse rahuldamata § 5 lõikes 12 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise

eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata

jätmise otsus. Eelnõu §-s 21 sätestatakse taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine. Taotluse võib

osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu või taotluse täielik rahuldamine

ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki. Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse

poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Eelnõu §-s 22 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel

ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse maksimummäära ei suurendata. Kui projekti tegevuste elluviimisel selgub, et mõne tegevuse eelarvet ei suudeta täita, võib

toetuse saaja esitada rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve muutmiseks erinevate tegevuste vahel, juhul kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega. Kui muudatused eeldavad

juhtkomisjoni kaasamist ning juhtkomisjoni hinnangul on taotluse muudatused põhjendatud, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku projekti muudatuse kinnitamiseks. Kui juhtkomisjoni hinnangul ei ole ettepanekus tehtud muudatused põhjendatud, teeb

juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve vähendamiseks muudetava eelarve summas ning see eelarve maht suunatakse meetme järgnevate voorude rahastamiseks.

Eelnõu §-s 23 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine.

7. peatükk

Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

Eelnõu §-s 24 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused.

24

Toetuse saaja ja partner täidavad ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi, teavitamisega seotud kohustusi, dokumentide säilitamise kohustusi, 5 aasta kestuse nõude täitmise kohustust, riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi nende

kohalduvusel, esitama enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja

mittemajandustegevuseks ning kohustub maksma toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust.

8. peatükk

Aruannete esitamine

Eelnõu §-s 25 sätestatakse toetuse saajate kohustused seoses regulaarse aruandlusega, sh

vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida projektide edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral

juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Eelnõu § 5 lõigete 1, 2 ja 4 alusel taotletud vähemalt nelja-aastase projekti kolmandal aastal hindab juhtkomisjon projekti elluviimist ning teeb rakendusüksusele projektiga jätkamise või

mittejätkamise ettepaneku kolme aasta vahearuande põhjal. Aruanded esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu

seal kasutataval vormil. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks tavapärasele infole kirjeldada põhjalikumalt ellu viidud tegevuste mõju TAIE eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate

horisontaalsete põhimõtete edendamisele. Rakendusüksus kinnitab aruanded kümne tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele e-

keskkonnas esitamisest arvates ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul neljakümne tööpäeva jooksul, kui juhtkomisjon on 30 kalendripäeva jooksul teinud rakendusüksusele projektiga jätkamise või mittejätkamise ettepaneku.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

Eelnõu §-s 26 sätestatakse toetuse maksmise kord.

Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui üks kord kvartalis. Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatud tegevuses toimub toetuse maksmine kindlasummalise

makse alusel, kui makse tegemise eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud.

Eelnõu §-s 27 sätestatakse makse menetlemise peatamise kord. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse

kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

Eelnõu §-s 28 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise kord.

25

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 28-30 ja ühendmääruse § 34-38 sätestatule.

Eelnõu §-s 29 sätestatakse vaide esitamise kord.

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

(2) Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusasutusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

(3) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

3. Eelnõu võrdlev analüüs

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigusaktidega. Eelnõu on kooskõlas

Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele

ASTRA+ tegevusega toetatakse teadusuuringute mõju suurendamist ühiskonnas ning

teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse tõstmist Eestis.

ASTRA+ toetust saavad taotleda positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikud ülikoolid

ja teadus- ja arendusasutused, riiklikud rakenduskõrgkoolid ja/või riigi asutatud sihtasutuse

koosseisus tegutsevad kõrgkoolid ning avalik-õiguslikud või riigi teadus- ja arendusasutused.

Muudatus omab nimetatud mõjude osas eeldatavasti positiivset mõju, kuna tegevuse üheks

eesmärgiks on Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse

ning TAIE arengukava fookusvaldkondade arendamisse panustamine. Muudatus omab

positiivset mõju haridussüsteemile ja kultuuri korraldusele. Toetusmeede omab positiivset mõju

teadmistepõhise ühiskonna arengule ning ühtlasi panustab muudatus teaduspõhisesse

kõrgharidusõppesse.

Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima,

tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja

ligipääsetavus.

Tegevuste eeldatav mõju soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse

tagamisele, keskkonnakaitsele ja kliimaneutraalsusele ning regionaalarengule on toodud

seletuskirja punktis 1.3 (lk 8-9).

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul

nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

26

(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju

ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH

(ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud

sekkumisel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete

kehtestamiseks puudub vajadus. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud.

5. Määruse kehtivus

Määrus hakkab kehtima üldises korras.

Katrin Kiisler teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja

Lisad: Lisa 1: „Innovatsiooniküpsuse tasemed“; Lisa 2: „Ekspertarvamus“;

Lisa 3: „Ekspertarvamus“; Lisa 4: „Riskihindamise tabel“;

Lisa 5: „Põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni arvestamise kontroll- leht“.

Haridus- ja teadusministri määruse

seletuskirja lisa 1 „Teadusuuringute mõju

suurendamine ning teadusasutuste ja

kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde

suutlikkuse toetamine (Astra+)“

Innovatsiooniküpsuse tasemed (Funding Readiness Level – FRL), autor: KTH Rootsi

(https://kthinnovationreadinesslevel.com/wp-content/uploads/sites/9/2018/10/Funding-readiness-level.pdf)

9 Tagatud rahastus vähemalt 6-12 kuu pikkuseks tegevuseks vastavalt kehtivale äriplaanile/tegevuskavale – raha on pangakontol või prognoositav korduv tulu; Täielikult juurutatud finantsjärelevalve ja raamatupidamise süsteem jooksva finantsseisu pidevaks kontrolliks ja tulevaste rahastamisvajaduste heaks prognoosimiseks

8 Konkreetsed arutelud (kokkulepete tasemel) ühe või mitme välise rahastamisallikaga, kes on selgelt huvitatud; Kõik välisrahastuse jaoks vajalikud abimaterjalid (finants-, äriplaan jne); Korrektselt asutatud juriidiline isik, mille omandistruktuur on planeeritud rahastamisallikale sobiv (mitte killustatud või olulised osad, mis kuuluvad mitteaktiivsetele/panust mitteandvatele isikutele); Kõik peamised juriidilised, intellektuaalomandi õiguste, finants- ja tegevusdokumendid ja lepingud on kogutud ja kättesaadavad väliseks läbivaatamiseks (nõuetekohane hoolsus)

7 Arutelud võimalike väliste rahastamisallikatega kindlaksmääratud pakkumise ümber (kui palju raha, mille eest, tingimused, hindamine jne); Rahastamise esitlus (Pitching) on valmis, proovitud ja testitud ning äriplaan (või samaväärne) koos finantsprognooside, vahe-eesmärkide plaani jms.; Põhilised raamatupidamissüsteemid ja dokumentatsioon finantsjäreltegevuseks

6 Rahastamise uuendatud/täiustatud esitlus on asjakohase vaatajaskonna peal testitud; 3-5-aastane PnL (kasum/kahjum) eelarve ja rahavoog ettevõtte/projekti jaoks tabelivormingus, mis selgitab lähi- ja keskpika perioodi rahastamisvajadust

5 Rahastamise esitlus (nt investori esituse formaat), mis on välja töötatud ja asjakohase vaatajaskonna peal testitud; Esialgne PnL (kasum/kahjum) eelarve ja rahavoog järgmiseks 12 kuuks arvutustabeli vormingus; Otsustatud rahastamisstrateegia ja rahastamisallikate üle, et jõuda elujõulise ärimudelini – lähtudes erinevate strateegiate plussidest/miinustest; Ülevaade välisrahastamise (eriti omakapitali) nõuetest ja tagajärgedest ärimudelile, kontrollile ja omandile.

4 Idee ärilise potentsiaali kontrollimiseks on välja töötatud plaan (nt 3-12 kuud, sh hüpoteesid, mida kontrollida, eesmärgid, tegevused, ajakava, rahastamisvajadus); Tuvastatud asjakohased rahastamisallikad; Tagatud piisav rahastamine idee testimise kava (kas toode, teenus või süsteem vastab määrusele, nõudele, spetsifikatsioonile, kehtestatud tingimustele) olulise osa elluviimiseks.

3 Tagatud piisav rahastamine esmasteks teostatavustoiminguteks (nt 1–6 kuud); Teadlikkus erinevatest rahastamisliikidest (omavahendid, annetused, omakapital (osakud), klientidelt jne) ja nende tüüpilistest plussidest/miinustest.

2 Esialgsed tegevused ja kulud potentsiaali/teostatavuse kontrollimiseks, kui idee on kirjeldatud (nt 1-6 kuud). Esialgsete verstapostide jaoks (nt 1–6 kuud) on olemas põhiplaan rahastamisvõimalustega

1 Vähene või puudub igasugune ülevaade asjakohastest tegevustest ja kuludest, et kontrollida idee potentsiaali/teostatavust Väike ülevaade erinevatest rahastamisvõimalustest ja rahastamise tüüpidest.

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol | Mäealuse 2/4, 12618 Tallinn, Eesti | +372 480 0200 | [email protected] | www.tehnopol.ee

Äriregistri kood: 90008258 | EE KMKR nr: EE100855346 | SEB Pank IBAN EE681010220031892015 | SWIFT/BIC EEUHEE2X

Haridus- ja teadusministeerium

Munga 18

Tartu 50088 31. jaanuar 2024

EKSPERTARVAMUS

Hinnang „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine“ (ASTRA+) meetme raames nn “arendusgrandi” ühikuhinna kujundamise osas

Ülesande püstitus: HTM soovib saada ekspertarvamust ASTRA+ arendusgrandi hinna osas

Arendusgrandi andmise eesmärgiks on panustada teadustulemuste innovatsiooniküpsuse kasvu

TVT (tehnoloogilise valmiduse tase) tasemetel 2-6 läbi arendustegevuste toetamise, sh

multidistsiplinaarsete arenguprogrammide toetamine, võimaldades saada teavet teadustulemuse

idee praktilise teostatavuse, skaleeritavuse ja tasuvuse kohta. Arendusgrandi elluviimise mõõdikuks

on TVT tõus vähemalt ühe taseme võrra.

Arendusgrandi ühikuhinna kujundamisel olulised aspektid on:

• Arendusgrandi kasutamise kestus TVT tõusu saavutamiseks vähemalt ühe taseme võrra.

• Mis on indikatiivne töö maht täistööaja ekvivalendina eesmärgi saavutamiseks.

• Kas ühikuhind saab või peab olema kõikidel juhtudel ühesuurune (diferentseerimata).

• Millised riskid võivad kaasned sellise rahastamisega ning kuidas neid maandada.

Eksperdi taust

Juhin viimased 5 aastat Tehnopoli Startup Inkubaatorit, mis kasvanud regiooni üheks suurimaks

startup inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammi pakkujaks. Tänaseks on Tehnopol toetanud enam kui 700

varajase faasi startup ettevõtte arengut, turule sisenemist ning kasvu. Olen üles ehitanud ja ellu

viinud mitmeid süvatehnoloogia arenguprogramme, mille hulka kuuluvad näiteks teaduse

tervisekiirendi, AI ja robootika kiirendi, küberkaitse kiirendi ning veel mitmed rahvusvahelised

süvatehnoloogia programmid. Meie programmides osalenud ettevõtted on esimese ringi rahastusena

kaasanud enam kui 38 miljonit eurot kapitali. Lisaks eelnevale juhin NATO DIANA kaksikkasutusega

tehnoloogiatele suunatud kiirendi elluviimist Eestis. Samuti olen Tehnopol Ventures´i juhatuse liige

ning aktiivne mentor ja koolitaja startup kogukonnas. Oma panuse järgmise põlvkonna startup

asutajate tekkesse annan olles startup ettevõtluse lektor Tallinna Tehnikaülikoolis.

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol | Mäealuse 2/4, 12618 Tallinn, Eesti | +372 480 0200 | [email protected] | www.tehnopol.ee

Äriregistri kood: 90008258 | EE KMKR nr: EE100855346 | SEB Pank IBAN EE681010220031892015 | SWIFT/BIC EEUHEE2X

Eksperthinnang

Teaduspõhised meeskonnad vajavad oma arengu algusfaasides palju välist täiendavat abi. Sellist

abi pakuvad nii Eestis kui ka mujal erinevad inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammid. Nimetatud

programmid võivad olla nii tehnoloogiaagnostilised ehk ühte vooru võetakse vastu erinevaid

tehnoloogiaid arendavad tiimid kui ka vertikaalipõhised, kus kiirendiga liituvad vaid ühe valdkonna

ettevõtted.

Tehnopol on varasemalt üle Euroopa kaardistanud üle 25 süvatehnoloogia inkubatsiooni- ja

kiirendiprogrammi, mille põhjal võib väita, et enamik selliseid programme kestab vähemalt 6 kuud,

sagedamini aga 9-12 kuud. Inkubatsiooniprogrammide kestvus võib ulatuda ka 18-24 kuuni, kuid sel

juhul on vastuvõetavate meeskondade TVT pigem alla 4.

Tehnopoli inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammides osaleb igal aastal ca 100 startup meeskonda ning

pakutavad programmid on pikkusega 6-12 kuud. Selle perioodi jooksul on võimalik saavutada TVT

taseme tõus vähemalt 1 taseme võrra, edukamate meeskondade puhul ka 2 ja enama taseme võrra.

Varajase faasi teaduspõhiseid meeskondi iseloomustab enamasti kõrge tehnoloogiline võimekus

ning sageli oluliselt madalam äriline võimekus. Inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammidesse jõudnud

meeskonnad on enamasti alles äsja ettevõtte asutanud või ei olegi veel seda teinud ning alles

planeerivad ettevõtte ametlikku loomist. Sellest hoolimata on nende tase kiirendiprogrammidesse

jõudes enamasti TVT 4 juures. Seega võib öelda, et esmane tehnoloogia valideerimine

laboritingimustes on tehtud, kuid tehnoloogiat ei ole testitud veel reaalses päriselu keskkonnas,

sageli on täielikult välja arendamata ka ärimudel ning puudub valideering potentsiaalse tulevase

lõppkliendiga ning realistlik turule sisenemise strateegia.

Peamine arendustöö tehakse sellistes meeskondades ettevõtte siseselt. See tähendab, et

meekonnas peavad töötama inimesed, kes suudavad arendada tehnoloogiat ning samuti need, kelle

peamine fookus ja suutlikkus on seotud ettevõtte äri arendamisega. Seetõttu vajavad sellised

ettevõtted kapitali, et tasuda ettevõtte osanike ja töötajate tööaja eest. Tavapärane on loogika, et

mida suurem on inimese osalus ettevõttes, seda tagasihoidlikumalt saab ta sellest ettevõttest palka

ning vastupidi. Siiski on ettevõtte arenguks ja ellujäämiseks vaja, et tagatud on baassissetulek, mis

võimaldab ettevõtjal keskenduda lisandväärtuse loomisele.

Keskmine varase faasi startup meeskonna suurus on 3-5 liiget, ning omakorda nende keskmine

igakuine tasu vahemikus 2500 - 3500 eurot brutotasuna. See teeb ühe inimese tasuna 9-kuulise

kiirendiperioodi jooksul 30 000 - 42 000 eurot. Sellele lisanduvad veel tehnoloogia arendamisega

seotud kulud, mis varieeruvad märkimisväärselt. Lisaks kaasnevad ettevõtte opereerimisega ka

administratiivsed ja kaasnevad kulud ca 30% ulatuses palgafondist.

Kulude struktuuris võib lähtuda järgnevast

- Tööjõukulu koos sisemise toote- ja äriarendusega 60%

- Tootearenduse sisse ostetavad komponendid 15%

- Äriarenduskulu 25%

Eelnevast lähtudes soovitan meeskondade arengu toetamiseks kehtestada ühtse toetussumma

vahemikus 50 000 – 60 000€, mida on võimalik kasutada eelnimetatud kulugruppide lõikes ilma jäika

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol | Mäealuse 2/4, 12618 Tallinn, Eesti | +372 480 0200 | [email protected] | www.tehnopol.ee

Äriregistri kood: 90008258 | EE KMKR nr: EE100855346 | SEB Pank IBAN EE681010220031892015 | SWIFT/BIC EEUHEE2X

proportsiooni ette määramata. See peaks 6-12-kuulise perioodi jooksul tagama meeskondade

arenemise vähemalt 1 TVT astme võrra.

Kokkuvõte

Soovitan arendusgrandi kestuseks 9-12 kuulist perioodi, 50 000-60 000€ summat diferentseerimata

ühikuhinnaga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Tammai Tehnopol Startup Inkubaatori juht

Hinnang „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide

institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine“ (ASTRA+) meetme raames nn

“arendusgrandi” ühikuhinna kujundamise osas

ASTRA+ meetme taust

Meetme eesmärk on tõsta riigi- ja avalik-õiguslike positiivselt evalveeritud teadus- ja

arendusasutuste ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevate riigi

rakenduskõrgkoolide teadmusiirde võimekust, kasvatada nii eestisisest kui rahvusvahelist

ettevõtluskoostööd, tagada teadus- ja arendusasutustes ja kõrgkoolides tekkivate

teadustulemuste võimalikult kiire rakendumine ühiskonnas ning ettevõtliku mõtteviisi

väärtustamine teadus- ja arendus- ning kõrgharidussüsteemis.

Meetmete tegevusi tehakse kooskõlas nutika spetsialiseerumise põhimõtete ja TAIE

fookusvaldkondade teekaartidega. Sekkumistega toetatakse nii institutsionaalseid kui

ühistegevusi.

ASTRA+ arendusgrandi taust

Arendusgrandi andmise eesmärgiks on panustada teadustulemuste innovatsiooniküpsuse kasvu

TVT (tehnoloogilise valmiduse tase) tasemetel 2-6 läbi arendustegevuste toetamise, sh

multidistsiplinaarsete arenguprogrammide toetamine, võimaldades saada teavet

teadustulemuse idee praktilise teostatavuse, skaleeritavuse ja tasuvuse kohta.

Arendusgrandi elluviimise mõõdikuks on TVT tõus vähemalt ühe taseme võrra.

Meetme pikemaajalisteks eesmärkideks on sisulise teadus-arenduskoostöö elavdamine ja

teadmussiirde parandamine Eestis.

Meetme sihtgrupiks on teadusmahuka ökosüsteemi osapooled kuis riigi- ja avalik-õiguslikud

positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused ja rakenduskõrgkoolid.

Arendusgrandi ühikuhinna kujundamisel olulised aspektid on:

• Arendusgrandi kasutamise kestus TVT tõusu saavutamiseks vähemalt ühe taseme

võrra.

• Mis on indikatiivne töö maht täistööaja ekvivalendina eesmärgi saavutamiseks.

• Kas ühikuhind saab või peab olema kõikidel juhtudel ühesuurune (diferentseerimata).

• Millised riskid võivad kaasned sellise rahastamisega ning kuidas neid maandada.

Ühikuhinna kujundamisel saab võtta aluseks sarnase eesmärgiga toetusmeetmed ja

tugiteenused, mille raames sarnase sisuga tegevusi toetatakse ning ellu viiakse.

Eestis on hetkel elluviimisel või avanemisel järgmised meetmed/programmed, mille puhul on

kas otseseks või kaudseks eesmärgiks teadustiimide või iduettevõtete arendusjärgus olevate

toodete-teenuste TVT tõus:

1. Tartu Ülikooli eksperimentaalarendustoetus

2. Rakendusuuringute programmi (RUP) väikeprojektide meede

3. Keskkonnainvesteeringute Keskuse rohetehnoloogia iduettevõtete arengukiirendite

programm

4. Tervisetehnoloogiate teaduskiirendi programm

5. Research to Business Funding (Soome)

Võrreldavatena võib vaadata ka kohalike ettevõtluse tugiorganisatsioonide, ennekõike

teadusparkide, poolt elluviidavaid inkubatsiooni- ja kiirendiprogramme. Euroopa

Kosmoseagentuuri Äriinkubaator, Tartu Teaduspargi Sparkup Inkubaator, Tallinna Teaduspark -

Tehnopoli Startup Inkubaatori eestveetavad erinevad kiirendiprogrammid ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse süvatehnoloogia iduettevõtjate äriarenduse toetusmeedet.

Vaatame lähemalt ülaltoodud toetusi ja programme:

1. Tartu Ülikooli eksperimentaalarendustoetus

Toetuse eesmärk: soodustada alus- ja rakendusuuringute tulemuste edasiarendamist nii,

et väljatöötatud lahendus võetaks kasutusele ja see avaldaks ühiskonnale positiivset

mõju.

Sihitud TVT tasemed: TVT 2-5

Suurim toetus: 35 000€

Omafinantseering: 0%

Projekti kestus (max): 12 kuud

Töötasu: abikõlbulik 40%-60% ulatuses

Sihtgrupp: teadusrühmad

Lisainfo: TÜ siseveeb

Kommentaar: Eksperimentaalarenduse toetuse väljatöötamisel on võetud arvesse

Vilniuse Ülikooli ja Tallinna Ülikooli kogemusi samalaadsete instrumentidega.

Toetussummalt ei arvestata üldkulu.

2. Rakendusuuringute programmi väikeprojektide taotlusvoor (Väike-RUP)

Programmi eesmärk: innovaatiliste toodete arendus, TVT tõus, turuküpsusele lähenemine

Sihitud TVT tasemed: TVT 3-7

Suurim toetus: 150 000€

Omafinantseering: 20%-75%

Projekti kestus (max): 36 kuud

Töötasu: abikõlbulik

Sihtgrupp: ettevõtted, sh iduettevõtted

Lisainfo: https://eas.ee/toetused/rakendusuuringute-programmi-vaikeprojekt ide-

taotlusvoor/#row-3-4

Kommentaar: Rakendusuuringute väikeprogramm on mõeldud uudsete ideede esmaseks

valideerimiseks või väiksemahuliste arenduste läbiviimiseks. Eelnõustamine kohustuslik.

3. Rohetehnoloogia iduettevõtete arengukiirendite program

Programmi eesmärk: innovaatiliste toodete arendus, TVT tõus, turuküpsusele lähenemine

Sihitud TVT tasemed: programmi sisenemise lävend TVT4

Toetuse maht: 100 000€*

Omafinantseering: 0%

Kiirendiprogrammi kestus (max): 10 kuud

Töötasu: abikõlbmatu

Sihtgrupp: iduettevõtted

Lisainfo:

https://kik.ee/et/kiki-enda-projektid/rohetehnoloogia-iduettevotete-arendusteenused

https://www.beamline.fund/deeptech

Kommentaar: Kiirendiprogrammi eesmärkideks on iduettevõtete lahenduse TVT tõstmine

ühe taseme võrra ning erainvesteeringu kaasamine.

*100 000€ toetus sisaldab nii toote- kui äriarendusteenuseid ning seda summat ei anta

ettevõtte käsutusse. Kulud peab kandma kiirendi operaator.

4. Tervisetehnoloogiate teaduskiirendi program

Programmi eesmärk: innovaatiliste toodete arendus, TVT tõus, turuküpsusele lähenemine

Sihitud TVT tasemed: programmi sisenemise lävend TVT4

Toetuse maht: 25 000*

Omafinantseering: 0%

Kiirendiprogrammi kestus: 9 kuud

Töötasu: abikõlbulik**

Sihtgrupp: teadustiimid***, iduettevõtted

Lisainfo:

https://ut.ee/et/sisu/tervisetehnoloogiate-kiirendiprogramm

Kommentaar: Kiirendiprogrammi eesmärkideks on iduettevõtete lahenduse TVT tõstmine

ühe taseme võrra ning turuküpsusele lähenemine.

*25 000€ toetus sisaldas nii toote- kui äriarendusteenuseid (17K€) ning seda summat ei

antud vabalt ettevõtte käsutusse.

**kuni 40% kuludest võis minna palgakuludeks

***programmi vastuvõtmisel ei olnud kohustust omada registreeritud äriühingut,

programmi jooksul oli see soovituslik asutada

5. Research to Business Funding (Business Finland)

Programmi eesmärk: teadustulemuste kommertsialiseerimine

Sihitud TVT tasemed: ei ole määratletud TVT taset*

Toetuse maht: 300 000€ - 700 000€**

Omafinantseering: 30%

Projekti kestus (max): 12-24 kuud

Töötasu: abikõlbulik

Sihtgrupp: avalik-õiguslikud T&A asutused, sh teadusrühmad

Lisainfo:

https://www.businessf inland.f i/en/for-f innish-customers/services/funding/cooperation-

between-companies-and-research-organizations/research-to-business#stored

Kommentaar: Soomes Business Finlandi poolt elluviidav Research to Business meede on

lähim vaste ASTRA+ arendusgrandile sihtgrupi ja meetme eesmärgi osas. Samas on seal

nõutab T&A asutuste poolne omafinantseering.

*Kuigi pole selgelt def ineeritud TVT lävendtaset, siis meetme tingimustest võib välja

lugeda, et taotlused on suunatud vahemikku TVT4-7.

**Vähemalt 40% rahastusest peab olema otseselt suunatud

kommertsialiseerimistegevustele.

Arendusprojektide kestus

Tuginedes erinevate kiirendiprogrammide ning RUPi kogemusele, sh 130+ toetatud projekti ja

välja jagatud üle 100 MEUR toetust, on soovitatav tegevuste elluviimise minimaalseks

kestvuseks planeerida 6 kuud. See võimaldab piisavat ettevalmistusaega ning samuti aega

konkreetse arenduse TVT taseme tõstmiseks. Näiteks Väike-RUPi veidi mahukamaid IKT

arendusi tehakse 8-10 kuud.

Võttes arvesse, et sihtgrupiks on pigem varase faasi ja madalamal TVTl olevad teadustiimid ning

arendustöö maht on iga juhtumi puhul erinev, siis mõistlik projekti kestus on 6-12 kuud.

Selle aja jooksul on võimalik hinnata projekti edenemist või progressi puudumist. Kaaluda võib

6-kuulise perioodi järel vahearuande esitamist ja rahastuse jaotamist kaheosaliseks.

Arendusprojektide kulupildist

Väikeste ja lühiajaliste grantide puhul (alla 100K) on mõistlik kasutada ühikuhindu, sest vastasel

juhul läheb kulude menetlusele ebaproportsionaalselt suur ajaline ja rahaline ressurss. Sarnast

lähenemist kasutab Sektoritevahelise mobiilsuse toetusmeede (SekMo).

Tartu Ülikooli poolt täna kasutatav eksperimentaalarenduse toetus on lähim vaste

arendusgrandile. Sealne lubatav kulude jagunemine on alljärgnev.

Toetust on lubatud kasutada järgmiste eesmärgi saavutamiseks vajalike kulude katteks:

1. töötasud ja stipendiumid (loodus- ja täppisteaduste valdkonna projektides mitte üle

40% ja meditsiiniteaduste valdkonna projektides mitte üle 60% toetuse summast;

sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna projektides piirang

puudub);

2. lähetuskulud (sh konverentsidel, messidel ja võrgustikukohtumistel osalemisega seotud

muud kulud);

3. materjalide, seadmete ja sisseostetud teenustega seotud kulud.

Töö mahtu üheselt hinnata on keeruline kuid tõmmates paralleele teadusrühmade ja varajase

faasi teaduspõhiste iduettevõtetega, siis konkreetsele projektile keskendunud meeskondade

suurused on enamasti 2-5 liikmelised, kellest arendustööga tegeleb 2-3 inimest.

Tööjõukulu on peamiseid kuluallikaid, millele lisanduvad tootearenduskulud ja potentsiaalselt

esmased äriarenduskulud, sh intellektuaalomandi kaitsega seotud kulud.

Tööjõukulu 1 FTE kohta arvestaksime brutopalgaga 2 500 – 3 000€ kuus, mis on veidi madalam

kui täna teadlase keskmine palk avalikus sektoris. Arvestades 1-2 inimese tööjõukulu 9-12 kuu

jooksul tähendab see ca 60 000€ kulu.

Kaudsete kuludena lisades juurde toote- ja äriarenduskulud 40% ulatuses tööjõukuludest saame

täiendavalt 24 000€.

Võib siduda projektide eelarved Soome näitega sarnaselt andes ette määra kui mitu protsenti

projekti kavandatavast eelarvest peab olema suunatud tootearendusele ning kuipalju

äriarendusele.

Pakume välja vahemikud kulude jagunemisele:

- tööjõukulu 40-60%

- tootearenduskulu 25-35%

- äriarenduskulu 25-35%

Samas oleme näinud korduvalt juhtumeid, kus raha mõistliku kasutamisega, eriti lühiajalise (6-

12 kuud) perioodi jooksul on olnud raskuseid. Arvestades kogu rahastuse piiratust, positiivselt

agressiivset survet edeneda projektiga nobedas tempos ja sooviga, et võimalikult palju häid

tiime saaks toetatud, soovitame 6-12 kuulise perioodi toetussummat vahemikus 50 000 –

60 000€.

Riskidest

Riskid pole tingimata seotud rahastuse skeemiga (ühikuhind vs tekkepõhine), vaid sellega, et

arendusprojektis püstitatud hüpoteesid ei pea paika.

Meie hinnangul kulude kontrollimine arvete alusel riske oluliselt ei maanda. Pigem on oluline, et

taotlus oleks ettevalmistatud piisava detailsusega mõistmaks, mida soovitakse saavutada ning

kellele seda vaja on.

Kokkuvõte

Soovitame arendusgrandi kestuseks 9-12 kuulist perioodi, 50 000-60 000€ summat

diferentseerimata ühikuhinnaga hoidmaks menetluskulusid ja aega võimalikult madalal.

VAIDO MIKHEIM

StartUp Estonia

Teadmusmahuka ettevõtluse projektijuht

Startup ökosüsteemi osakond

EASi ja KredExi ühendasutus

+372 5742 4891

[email protected]