Liisa-Ly Pakosta
Justiitsministeerium
[email protected]
Teie
20
a nr
Meie
26.08
2024
a nr
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu
Lugupeetud minister,
Täname võimaluse eest avaldada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõule.
Viru Maakohtus esitas eelnõu osas arvamuse viis kohtunikku, kelle tähelepanekud on järgmised:
1) kohtunikuabi ja vanemkohtujuristi pädevuse laiendamine – VTK-s ei ole täpsemalt selgitatud, kuidas kohtunikuabide pädevuse laiendamine välja näeb. Kohtunikuabid on seotud osakondadega (kinnistus-, registri või maksekäsuosakond), mistõttu ei ole arusaadav, kuidas nad saavad teha maakohtu tsiviilosakonnas lahendeid. Kui ettepaneku eesmärk on kohtunikuabi pädevuse laiendamise kaudu laiendada vanemkohtujuristi pädevust, siis tuleks keskenduda üksnes kohtujuristidele. Kui kohtunikueksami sooritanud ja vanemkohtujuristiks nimetatud isikud kandideerivad kohtunikukonkurssidel või lahkuvad kohtusüsteemist, ei pruugi kohtusüsteemi jääda inimesi, kes seda rolli täidaks. Seega ei pruugi olla õige nõnda vanemkohtujuristi ametit sisustada. Lisaks tuleb arvestada, et kui laiendada kohtunikuabi pädevust, laienevad KS § 1251 lg 2 alusel ka kohtujuristi pädevused. Seetõttu jääb ebaselgeks VTK-s taotletav eesmärk laiendada üksnes vanemkohtujuristi pädevust. Tekib ka põhiseaduslikkuse probleem, arvestades, et Riigikohus on leidnud, et kohtujurist ei tohi menetluskulude suurustki kindlaks määrata.
Jääb ebaselgeks ka hagi tagamise lahendamise üleandmine vanemkohtujuristile/ kohtunikuabile. Eelnõu järgi nähakse vastav tööjaotus ette tööjaotusplaanis. Ebaselgeks jääb, kuidas see aga tagab vanemkohtujuristide/ kohtunikuabide spetsialiseerumise. Ehk kui kohtus on vaid üks vanemkohtujurist, kes on nt spetsialiseerunud maksejõuetusasjadele, siis kas ta saab lahendada ka muude menetluste hagi tagamisi. Lisaks, kas vanemkohtujurist peab hakkama lahendama nii hagi tagamisi enne hagi esitamist, koos uue asjaga esitatud hagi tagamisi ning ka menetluse kestel esitatud hagi tagamisi. Kui jah, siis kas vanemkohtujurist peab/ peaks konsulteerima hagi tagamise lahendamise osas põhiasja menetleva kohtunikuga. Arusaamatuks jääb ka olukord, kui vanemkohtujuristi tehtud hagi tagamise määruse peale esitatakse määruskaebus, siis kas selle vaatab esmalt läbi asja menetlev kohtunik. Lisaks, kui hagi tagamisele eelnevalt on vaja vastaspool ära kuulata, siis kas ka selle toimingu tegemiseks on pädev vanemkohtujurist või seda peab siiski tegema kohtunik. Tekitab küsimusi ka olukord, kus üle kohtu on vaid üks vanemkohtujurist ning arvestades, et Viru Maakohtu koosseisu ei kuulu ühtegi kohtunikuabi, siis kellele tuleks vanemkohtujuristi töölt eemal olemise ajal (puhkus, haigus vms) kohtusse saabuvaid hagi tagamisi ning muid eelnõu järgi vanemkohtujuristi pädevusse antavaid asju jagada.
2) kohtunikel on ka suured kõhklused lihtmenetluse piirmäära tõstmise osas, sest suure osa vaidluste puhul jääb nõue alla 5000 euro. Ei tundu õige jätta menetlusosalised ilma korrakohasest õigusemõistmisest, sh edasikaebeõigusest. Peaks hindama ka, kas eelmine kord piirmäära tõstmine vähendas kohtute töökoormust.
3) määruskaebuste otse ringkonnakohtule esitamine - vähendaks küll määruskaebuste lahendamise aega, kuid maakohtul kaob võimalus enesekontrolliks. Ringkonnakohtute töökoormus eelduslikult suureneb.
Teised plaanitavad muudatused on Viru Maakohtu kohtunike arvates mõistlikud ja põhjendatud.
Lugupidamisega,
Angelina Abol
Viru maakohtu tsiviilosakonna juhataja